Transcript File

SISESEKRETSIOONI MÕISTE.
SISESEKRETSIOONINÄÄRMED. HORMOONID:
NENDE
TEKKEKOHAD JA KEEMILINE KOOSTIS.
FEROMOONID.HORMOONI SEKRETSIOONI
REGULATSIOON. HORMOONI ENDO-, PARA-, NEURO- JA
AUTOKRIINNE TEE EFEKTORINI.
HÜPOTALAMUSE
JA NEUROHÜPOFÜÜSI
MORFOFUNKTSIONAALNE SEOS.HÜPOTALAMUSE JA
ADENOHÜPOFÜÜSI MORFOFUNKTSIONAALNE SEOS.
ADENOHÜPOFÜÜSI
GLANDOTROOPSED HORMOONID JA
NENDE FUNKTSIOONID.
ADENOHÜPOFÜÜSI
EFEKTOORSED HORMOONID (STH JA PROLAKTIIN) JA
NENDE FUNKTSIOONID. SOMATOMEDIINID KUI
KASVUHORMOONI TOIME VAHENDAJAD. OKSÜTOTSIINI
TEKE JA FUNKTSIOON.
Ingrid Kokmann
Tarmo Kirotar
Andrei Gukov
SISESEKRETSIOON



...ehk sisenõristus – sisenõrenäärmete ja
eriomaste rakkude talitlus
Sisenõrenäärmete sekretsiooni tulemusena
tekivad hormoonid ja need nõristuvad otse verre
ja lümfi
Tagab koos närvisüsteemiga organismi
sisekeskkonna füsioloogilise tasakaalu,
kooskõlastab kõigi elundite ja elundkondade
talitlust
SISESEKRETSIOONINÄÄRMED
Ajuripats
 Käbinääre
 Kilpnääre
 Kõrvalkilpnäärmed
 Harknääre
 Kõhunäärme Langerhansi saared
 Neerupealisekoor ja –säsi
 Sugunäärmed


Sisenõrenäärmete talitluses esineb kindel
hierarhia ja vastastikune sõltuvus
HORMOONID



Keemilised informatsioonikandjad, mida
produtseeritakse näärmerakkudes
Näärmerakud moodustavad elundi või paiknevad
üksikult või rühmadena hormoone muidu
mittetootvates elundites
Kõik hormoonid on kas valgud, aminohapete
derivaadid või lipiidid
FEROMOONID



Bioaktiivsed ained, mida organismid eritavad
väliskeskkonda teiste sama liiki isendite
mõjutamiseks
Feromoone eritavad putukad, imetajad ja
inimesed vastassoo veetlemise eesmärgil.
Feromoone on erinevaid:




Suguferomoonid
Häireferomoonid
Jäljeferomoonid
Agregatsiooniferomoonid jt
HORMOONI SEKRETSIOONI REGULATSIOON



Põhiline regulatsioon läbi negatiivse tagasiside,
harva läbi positiivse
Regulatsiooni keskus on hüpotaalamus, mis
toodab regulaatorhormoone – troofilisi hormoone
– mis reguleerivad hüpofüüsi talitlust
Hüpofüüsi regulatsioon kindlustab omakorda
teiste endokriinnäärmete talitluse täpse
regulatsiooni

Hormoonide vabastamist mõjutavad:
Hormooni kontsentratsioon veres –
seda kontsentratsiooni mõõdavad
mediaalse hüpotaalamuse retseptorid
 Elektrolüütide sisaldus veres
 Ainete (nt veresuhkur) sisaldus veres
 Mitmesugused välisärritused ja
emotsioonid

HORMOONI TEE EFEKTORINI




Endokriinne – transport vere või lümfi kaudu
efektorelundini
Parakriinne – difundeerub ainult
interstitsiaalkoe kaudu efektorelundisse, ei satu
vereringesse
Neurokriinne – KNS produtseerib teatud
hormoone, mis jõuavad efektorelundini vere
kaudu
Autokriinne – produtseeritud hormoon reguleerib
seda tootnud rakku ennast
HÜPOTAALAMUS




...on vaheaju osa, mis paikneb kolju põhimikul,
talamuse all, hüpofüüsist tagapool, olles
viimasega varre abil ühendatud
Somaatiliste, vegetatiivsete ja endokriinsete
funktsioonide tähtis integratsioonikeskus
Oluline koht homöostaasi säilitamisel
Reguleerib ainevahetust, kehatemperatuuri,
toitekäitumist, vee-soolade tasakaalu,
suguküpsust ja ka une-ärkveloleku rütmi
HÜPOFÜÜS EHK AJURIPATS
Koosneb kahest anatoomiliselt ja funktsionaalselt
erinevast osast:
Adenohüpofüüs: hüpofüüsi eessagar (70..80%
kogu näärme massist), peamiselt näärmekude,
kus moodustuvad mitteglandotroopsed
hormoonid ning teiste näärmete tööd
stimuleerivad ehk glandotroopsed hormoonid
 Neurohüpofüüs: kuulub tekkelt NS juurde,
kujutab endast hüpotalamuses asuvate neuronite
aksonite lõpmete kogumikku, vaadeldakse kui
hüpotalamuse neurohormoonide depood

HÜPOTAALAMUS-HÜPOFÜSAARNE
SÜSTEEM
Morfofunktsionaalselt võib jaotada kaheks
süsteemiks:
 süsteem, mis koosneb hüpotaalmuses
paiknevatest nucleus supraopticus’est ja nucleus
paraventricularis’est ning neurohüpofüüsist
(hüpofüüsi tagasagar). Rakkude aksonid
kulgevad läbi hüpofüüsivarre ja moodustavad
hüpofüüsi tagasagara.
 süsteem, mis koosneb hüpotaalamuse nn.
hüpofüsiotroopsetest aladest ja
adenohüpofüüsist (hüpofüüsi eessagar)
 Hüpofüüsi
hormoonid alluvad
hüpotaalamuse hormoonide kontrollile
ADENOHÜPOFÜÜS JA HÜPOTAALMUSE
HÜPOFÜSIOTROOPNE PIIRKOND

Enamiku endokriinsete näärmete talitlust
reguleerivad adenohüpofüüsi hormoonid, nende
väljutamine allub omakorda (mediaalse)
hüpotalamuse hüpofüsiotroopse ala neuronites
produtseeritud hormoonide kontrollile
 Hüpofüsiotroopne
piirkond -
hüpotalamuse piirkond, kus toimub
stimuleerivate (TRH,LHRH,CRH,GHRH,PRH) ja
inhibeerivate (GHIH, PIH) hormoonide
sekretsioon
NEUROHÜPOFÜÜSI HORMOONID
Hüpotalamusest aksonaalse transpordi kaudu
neurohüpofüüsi, kus toimub ladestamine või
lähetamine vereringesse
Antidiureetiline hormoon (ADH, vasopressiin)
 toimib neerudesse ja pidurdab diureesi,
suurendab tagasiimendumist
 kõrged kontsentratsioonid tõstavad
vererõhku
Oksütotsiin
 silelihaste kontraktsioon, emaka rütmilisi
kontraktsioone raseduse lõpul ja pärast
sünnitamist
 stimuleerib piimanäärmete tööd
HÜPOTALAMUS-ADENOHÜPOFÜÜS



Eessagarat KNS ei innerveeri
Hüpotalamuse neuronid produtseerivad keemilisi
informatsioonikandjaid, mis setserneeritakse
neuronite aktivatsiooni korral aksoni
terminaalsetest struktuuridest eminentia
mediana’sse
Aksonid tihedas seoses ühe spets veresoonte
süsteemiga – portaalsüsteem
PORTAALSÜSTEEM



Kapillaaride võrgustik, kulgeb hüpotalamusest
hüpofüüsi
Selle kaudu informatsioonikandjad neuronitest
adenohüpofüüsi
Info põhjustab riliisinghormoonide või
inhibiitorhormoonide vabanemise
ADENOHÜPOFÜÜS EHK HÜPOFÜÜSI
EESSAGAR

70...80% näärme massist

Glandotroopsed hormoonid

Mitteglandotroopsed hormoonid
GLANDOTROOPSED HORMOONID

Adenokortikotroopne (AKTH)

Türeotroopne (TSH)

Folliikuleid stimuleeriv (FSH)

Luteiniseeriv hormoon (LH)
FUNKTSIOONID


AKTH – stimuleerib neerupealisekoore
hormoonide teket
TSH – intensiivistab joodi kogunemist
kilpnäärmesse, soodustab kilpnäärme kasvu,
türoksiini ja trijoodtüroniini produktsiooni ja
vabanemist
FUNKTSIOONID


FSH – reguleerib munaraku valmimist
munasarjas, stimuleerib suguhormoonide teket
LH – kutsub naisel esile ovulatsiooni, mehel
stimuleerib testosterooni ja spermatosoidide
teket
MITTEGLANDOTROOPSED HORMOONID






Kasvuhormoon (STH):
Stimuleerib kõikide kudede kasvu
Kiirendab valgu sünteesi
Vähendab süsivesikute oksüdatsiooni
Soodustab glükogeeni teket maksas
Soodustab rasvhapete kasutamist energeetiliseks
otstarbeks
MITTEGLANDOTROOPSED HORMOONID



Prolaktiin (PRL):
Stimuleerib piimanäärmete kasvu ja arengut
Käivitab ja hoiab käigus piimasünteesi
rinnanäärmes (galaktogeneesi, galaktopoeesi)
SOMATOMEDIINID

Kasvuhormooni poolt stimuleeritud

Vahendavad STH toimet

Biokeemiliselt väga sarnane insuliiniga

Somatomediin C (intensiivistab valgusünteesi
rakkudesstimuleerib rakkude jagunemist)
OKSÜTOTSIINI TEKE

Produtseeritakse hüpotalamuse nucleus
supraopticus’e ja nucleus
paraventricularis’e suurtes rakkudes

Salvestatakse hüpofüüsi tagasagarasse

Sihtelundiks on müomeetrium
OKSÜTOTSIINI FUNKTSIOONID



Piimaejektsiooni refleksi tagamine (põhjustab
rinnanäärme müoepiteeli kontraktsiooni)
Toime sensibiliseeritud müomeetriumisse
Soodustab emaka mikrokontraktsioonide tõttu
sperma astsendeerumist
KASUTATUD KIRJANDUS


Kingisepp, P-H. (2006). Inimese füsioloogia.
Tartu. Lk 226, 235-237
Schmidt, R. F., Thews, G. (1997). Inimese
füsioloogia. Tartu.