Transcript File

Mees- ja naissuguhormoonide teke,
primaarsete ja sekundaarsete
sugutunnuste mõiste ning seos
sugunäärmete talitlusega.
Suguhormoonide mõju käitumisele
Arko Lepik
Stom II
1.rühm
Suguhormoonid
• Mees- ja naissuguhormoonid mõjutavad
suguelundite arenemist, panevad aluse
sekundaarsetele sugutunnustele ning
mõjutavad seksuaalkäitumist.
• Naisel ja mehel tekib lisaks soo hormoonidele
ka vastassuguhormoone.
• Väga tähtsad nii naisel kui mehel esinevad
hormoonid on LH (luteiniseeriv hormoon) ja
FSH ( folliikuleid stimuleeriv hormoon).
Sugutunnused
• Primaarsed sugutunnused- kaasasündinud
soolised eripärad
– Munasari, emakas, munand, suguti..
• Sekundaarsed sugutunnused- suguküpsete
välised morfoloogilised soospetsiifilised
tunnused, mis pole vahetult seotud
suguelundkonnaga.
– lihasmass, karvakasv, kehakuju, hääl..
Meessuguhormoonid
• Mehel on kõikidest androgeenidest 2/3
testikulaarse ja 1/3 adrenaalse päritoluga.
• Tähtsaim adrenaalne androgeen on
dehüdroepiandrosteroon (DHEA).
• Tähtsaim testikulaarne androgeen on
testosteroon.
• DHT e dihüdrotestosteroon ja androstenedioon
on vähem tähtsad testikulaarsed androgeenid.
• Meestel esineb ka naissuguhormoone, kuid
teistes kogustes.
Meessuguhormoonid
• Keskne meessuguhormoon on
testosteroon
– See on tähtsaim testikulaarne
androgeen, mida sünteesivad Leydigi
interstitsiaalrakud.
– Mõjub valk-anaboolselt, s.t stimuleerib
valgu sünteesi. Töötavad anaboolsete
steroididena nii meestel kui naistel.
Anaboolsed märklauad on seejuures
lihased, luud ja neerud, vähemal
määral ka aju.
– Eriline tähendus seksuaalse, kuid ka
agressiivse käitumise kujunemisel.
Meessuguhormoonid
• Testosteroon toimib efektorelundi rakkudele osalt
otseselt, osalt toimub tegelikult toimiva
hormooni moodustumine taandusreaktsiooni
teel.
• Nii teostub adrogeenne toime mehelikule
karvakasvu tüübile ja rasunäärmetele 5-αdihüdrotestosterooni kaudu.
• Ka lisasugunäärmetesse (prostata,
seemnepõieke) toimivaks androgeeniks on 5-αDHT.
Meessuguhormoonid
• Ilmselt piisab normaalse seksuaalse ja
meheliku käitumise säilitamiseks ringleva
testosterooni teatud hulgast, mis mehel on 12 ng/ml piirides.
• Sellest läviväärtusest kõrgem testosterooni
nivoo ei põhjusta meheliku käitumise
intensiivistumist.
• Seega on tegemist kõik-või-mittemidagifenomeniga.
Naissuguhormoonid
• Naissuguhormoone nimetatakse
östrogeenideks.
• Keskne östrogeen on östradiool.
• Lisaks toodetakse progesterooni, oksütotsiini,
östriooli, östrooni, prolaktiini,
koriogonadotropiin (hCG).
Naissuguhormoonid
• Prolaktiin- produtseeritakse hüpofüüsi
laktotroopsetes rakkudes.
• Peaaegu kõik toimed on suunatud
biokeemiliste eelduste loomisele järglaste eest
hoolitsemiseks, seega liigi säilitamiseks.
Imetajatel on toime sihtelundiks esmajoones
rinnanääre
• Inimesel toimib see hormoon laktatsiooni
käivitavalt ja säilitavalt.
Naissuguhormoonid
• Oksütotsiin- toodetakse hüpotaalamuse
nucleus supraopticus`e ja nucleus
paraventricularis`e suurtes rakkudes.
• Oksütotsiini sihteluniks on müomeetrium, s.t
emaka muskulatuur ning rinnanäärme
müoepiteel.
• Oksütotsiin põhjustab rinnanäärme
müoepiteeli kontraktsiooni. Samuti
müomeetriumi kergeid kontraktsioone.
LH ja FSH
• Mõlemal sugupoolel kutsuvad nad esile
suguhormoonide gonaadset produktsiooni ja
väljapaiskumist.
• Mehel stimuleerib LH androgeenide produktsiooni
munandi Leydigi interstitsiaalrakkudes ja
spermatosoidide teket.
• Naisel stimuleerib FSH folliikulite kasvu ja östrogeeni
produktsiooni.
• LH stimuleerib ovaariumis gestageenide väljapaiskumist.
Kutsub esile munaraku väljapääsu munasarja folliikulist e
ovulatsiooni ja folliikuli muutumise kollakehaks.
Sooline diferentseerumine
• Naisgenitaalide edasiseks arenguks pole mingi
endokriinne aktivatsioon vajalik.
• Meesgenitaalide diferentseerumine toimub
embrüonaalsetes testistes produtseeritud
kahe hormooni mõjul.
• Leydigi rakud setserneerivad androgeene,
Sertoli rakud produtseerivad ühte
proteiinhormooni, nn. Mülleri inhibeerivat
hormooni.
Sooline diferentseerumine
• Naislootel arenevad välisgenitaalid samuti
ovaariumidest sõltumatult.
• Mehe välisgenitaalide areng on aga sõltuv
androgeenidest.
• Androgeenide mõjul sugutialge kasvab ja
moodustab penis`e.
Sooline diferentseerumine
• Meessuguhormoonide toimel maskuliniseerub
ka loote aju.
• Mehe ja naise ajul on sedastatavad
morfoloogilised erinevused.
• Embrüonaalselt androgeenide poolt
mõjustamata aju jääb feminiinseks.
Kasutatud kirjandus
• Schmidt, R. F., Thews, G. (1997). Inimese
füsioloogia. Tartu. Lk 397-399, 402-403, 410,
820-824,829-830.
• Zilmer M., Karelson E., Vihalemm T., Rehema
A., Zilmer K.- ``Inimorganismi biomolekulid ja
nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded``Tartu 2010. Lk 177, 181-183, 305.
• Peet-Henn Kingisepp- ``Inimese füsioloogia``
Tartu 2006. Lk 226, 235-236.