Transcript Koolieksami eristuskiri(pptx, 133 KiB)

Koolieksami eristuskiri
Noppeid ja mõtteid
Maidu Varik
Eristuskiri
•Eksami koostamise alusdokument, mis peab
kindlustama, et eksami koostamine, läbiviimine,
eksamitööde hindamine, tulemuste analüüsimine ja
väljastamine toimuvad alati plaanipäraselt ja
ühesuguselt.
•Koostatakse uue eksamisüsteemi käivitamise või
olemasoleva muutmise käigus.
•Sisaldab näidisülesandeid ja õpilaste vastuste näidiseid.
•Eri sihtrühmadel oma eristuskirjad
2
Eristuskiri
• Eksami eristuskiri on eksami/-töö koostamise
alusdokument, mis määratleb eksami
sihtrühma, nõutava taseme, eksaminandile
esitatavad nõuded, eksami sisu, kasutatavad
ülesannete ja küsimuste tüübid, eksami vormi
ja korralduse.
• Eristuskirja saab kasutada kõigi asjast
huvitatute teavitamiseks eksami sisust,
vormist ja seal esitatavatest nõuetest
Eristuskirja struktuur
• Eksami üldandmed
• Eksami (tervik) ülesehitus
• Eksamitöö hindamine ja tulemuste
apelleerimine
• Soovituslikud materjalide eksamiks
ettevalmistumisel
Eksami eesmärk
• Võimaldada kasutada koolieksamitulemusi õpingute
jätkamisel / parem: toetada õpilaste ettevalmistust
õpingute jätkamiseks
• toetab õpilaste edasiõppimist – parem: ettevalmistust
edasiõppimiseks
• ühitada gümnaasiumi lõpueksamid kutseõppeasutuse,
rakenduskõrgkooli ja ülikooli sisseastumiseksamitega ?
• tagada gümnaasiumilõpetajate eksamihinnete
võrreldavus - ?
• Haridus- ja Teadusministeeriumil saada tagasisidet
õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis - ?
Sihtrühm
• oma kooli lõpetaja v. gümnaasiumi lõpetaja
• õpilane, kes on läbinud kõik õppekavas esitatud
… valdkonna ning kooli suunaga seotud kursused
• riikliku õppekava järgi õppivad
gümnaasiumilõpetajad, kes on läbinud …ainete
õppesuuna … õppekava alusel
• *12.klassi õpilane, kes on jõudnud mistahes
aineolümpiaadi vabariiklikku vooru, vabastatakse
lõpueksami vastava valdkonna osast ning selle
lõpueksami osa tulemuseks loetakse
maksimumtulemus
Ülesehitus ja vorm
• Koolieksam, koolilõpueksam, küpsuseksam,
komplekseksam, suunaeksam
• ülesanded koostatakse RÕK-s sätestatud
õppeainete kursuste ja õppesuuna kursuste
põhjal.
• Koolieksami ülesehitus võiks olla tabeli kujul,
mis hõlbustaks õpilastel arusaamist.
• Kooli eripära v. erinevad tingimused
Koolieksami sisu
[1]
[2]
Kooli õppesuunad
Õppesuunaga seotud
lisakursused
Loodusvaldkonna
kursused
Sotsiaalvaldkonna
kursused
Reaalsuund
1. Füüsika (4)
2. Informaatika (2) ja
robootika (1)
1. Bioloogia (4)*
2. Geograafia (3)*
3. Füüsika (5)*
4. Keemia (3)*
1. Inimeseõpetus (1)* ja
ühiskonnaõpetus (2)*
2. Ajalugu (6)*
3. Filosoofia (1) ja
usundiõpetus (2)
4. Majandusõpetus (3)
Loodussuund
1. Bioloogia (4)
2. Keemia (4)
1. Bioloogia (4)*
2. Geograafia (3)*
3. Füüsika (5)*
4. Keemia (3)*
5. Informaatika (2)
1. Inimeseõpetus (1) ja
ühiskonnaõpetus (2)*
2. Ajalugu (6)*
3. Filosoofia (1) ja
usundiõpetus (2)
4. Majandusõpetus (3)
Humanitaarsuund
1. Kirjandus (3)
2. Ajalugu (2) ja
kunstiajalugu (1)
3. Filosoofia (2) ja
usundiõpetus (2)
1. Bioloogia (4)*
2. Geograafia (3)*
3. Füüsika (5)*
4. Keemia (3)*
5. Informaatika (2)
1. Inimeseõpetus (1) ja
ühiskonnaõpetus (2)*
2. Ajalugu (6)*
3. Majandusõpetus (3)
Arvud õppeainete taga tähistavad kursuste arvu, millel vastav eksamiosa põhineb.
Tärniga on tähistatud riiklikult kohustuslikel kursustel põhinevad eksamiosad.
Koolieksami sisu
Õpilase valitud põhiaine (sh. sotsiaal-ja loodusained) ja akadeemilise
testi osakaal gümnaasiumi koolilõpueksamis
Õppesuund
Põhiaine
Akadeemiline test
Loodusained
Humanitaarsuund
Informaatikasuund
Reaalsuund
Sotsiaalained
Ajalugu 75%
Loodusained 25%
Ühiskond 75%
Loodusained 25%
Võõrkeel 70%
Loodusained 15%
Sotsiaalained 15%
Kirjandus 70%
Loodusained 15%
Sotsiaalained 15%
Informaatika 70%
Loodusained 15%
Sotsiaalained 15%
Keemia 75%
Sotsiaalained 25%
Füüsika 75%
Sotsiaalained 25%
Bioloogia 75%
Sotsiaalained 25%
Eksami maht
• 90 minutit kuni 2 päeva (+ 4 eksamieelset
päeva, 2 päeva kahe eksamiosa vahel)
• Levinuim – 240 min, 100p.
Hindamine
• Lõpphinde kujunemine osaeksamite
osakaalude alusel oleks õpilasele selgem
konkreetse näidisarvutuse abil.
• Eksamitöid hindab kaks õpetajat, kellest üks ei
ole aineõpetaja - see nõue ei ole alati mõistlik.
• Eksami suulise osa hindamisel tuleksid abiks
iga õppesuuna jaoks sobivad
hindamismaatriksid
Lõpphinde kujunemine
Osa
punktid
Kestvus
minutites
bioloogia
geograafia
majandus
10
10
10
60
ajalugu
ühiskonnaõpetus
vene keel
10
10
10
60
3.osa
Kooli õppesuundade ained
40
120
Kokkuvõtte
100
240
Osad
1.osa
Loodusvaldkond
2.osa
Sotsiaalvaldkond ja emakeel
Ülesannete eriala
Lõpphinde kujunemine
Osa
punktid
Kestvus
minutites
bioloogia
geograafia
majandus
10
10
10
60
ajalugu
ühiskonnaõpetus
vene keel
10
10
10
60
3.osa
Kooli õppesuundade ained
40
120
Kokkuvõtte
100
240
Osad
1.osa
Loodusvaldkond
2.osa
Sotsiaalvaldkond ja emakeel
Ülesannete eriala
Raskusaste
• Väljundipõhise õppekava ülesehitus toetub
loogikale, et ei kirjeldata mitte ideaali sellest,
mida parim õppija võib saavutada, vaid
baastaset, mille omandamine on õppeaine ja
õppekava läbimise eelduseks (baastasemest ei
saa omandada ainult teatud osa)
• erineva raskusastmega ülesanded äratundmis, reprodutseerimis- ja rakendustasandil
Õpetamine on õpilase vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õpikeskkonna
organiseerimine nii, et õpilane saavutab kavandatud õpitulemused
P1
Ainealane kompetents
(pädevus)
P2
Kompetentsuse
tunnused
(õpiväljundid)
Hindamiskriteeriumid
Aineülene koostöö
Ainealane
kompetents
(pädevus)
Kompetentsuse
tunnused
(õpiväljundid)
p1
p2
Hindamiskriteeri
umid
Uus lähenemine hindamisele
• Õpetajatele harjumatu üheskoos koostada
küsimustikke, hindamiskriteeriume jms ning
ühte tööd üheskoos hinnata.
• praktiliste tööde juhendamise tööjuhend