Transcript loeng_2_allikmaterjalid

►
Iseseisev töö aines „Kultuurigeograafia“ 2013 kevad
►
Leida iseseisvalt üks kultuurigeograafiline teaduslik uurimus
(soovitavalt artikkel andmebaasist Thomson Reuters Web of
Knowledge, aga võib ka mujalt). Teha sellest kokkuvõte ja lisada
lühidalt omapoolne hinnang uuringule (mis meeldis, mis ei
meeldinud, mis jäi artiklis segaseks, mida oleks tulnud põhjalikumalt
käsitleda jne.). Samuti selgitada mõne lausega, millist metoodikat
on antud uurimuses kasutatud (kvalitatiivne, kvantitatiivne,
ülevaateartikkel vms.) Tekst ei tohi olla pikem kui kaks A4 lk.

►
►
Uurimuse leidmisel on abiks andmebaasid
► ISI Web of Knowledge
► JSTOR (vanemad ajakirjad)
► Google Scholar
► jne
Töö esitamise tähtaeg on 5. mai 2013 aadressile [email protected] (paberil
pole vaja esitada)
Esitatud töö puhul peab olema selgelt aru saada, millist uurimust on
kasutatud.
Tähtsamad allikmaterjalid
Väljaanded
►
►
►
►
Eestis oma kindel väljund puudub
Ajakirjad: Akadeemia; Keel ja Kirjandus; Tuna; Ajalooline
Ajakiri; Trames jm.
Maailmas mitmed ajakirjad
 Journal of Cultural Geography — Oklahoma Ülikooli poolt
välja antav.
 Cultural Geographies - peamiselt uue kultuurigeograafia
artiklid. Kättesaadav ülikooli arvutivõrgus
 Social and Cultural Geography
Tihti mahub kultuurigeograafia ka interdistsiplinaarsete ajakirjade või
siis regioonikesksete ajakirjade alla
 Journal of Baltic Studies
Kultuurigeograafilisi tekste ka mitmetes muudes inimgeograafia
väljaannetes
Nt. Geografiska Annaler B; Journal of Historical Geography;
GeoJournal, Area jmt.
Andmebaasid
►
►
►
Kehtivad kõik samad reeglid, mis muu teadustöö puhul
Eelkõige Thomson Reuters Web of Knowledge
Jmt.
Juurdepääs neile www.utlib.ee/andmebaasid (vaid ülikooli IP
aadressiga)
Vanemad ajakirjad
 http://www.jstor.org/
►
Alati võib proovida muidugi ka Googlega
 http://scholar.google.com/
Eesti andmed
►
Kui väljastpoolt Eestit otsime peamiselt artikleid, siis
Eestisiseselt omab suuremat tähtsust erinevate
kultuurigeograafiliste andmete otsimine nii
trükikirjandusest kui ka arhiividest.
Raja Teele maja Palamuse alevikus.
Adeele ise oli 1937. aastal veel elus,
ent elas Austraalias.
Eesti ajalooarhiiv 2111-1-8988
18/19. sajand
Varasemalt andmeid mitmetest kroonikatest ja
üksikallikatest
► Esimene põhjalik Eesti ala kultuurigeograafiline kirjeldus
A. W. Hupel (1737-1819)
Topographische Nachrichten von Lief- und
Ehstland. 3 köidet 1774-1782
http://www.utlib.ee/ekollekt/buecher/Hupel,TopogrNachricht.
pdf
►
L. A. Mellin. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementern
u. Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel 1791-1798
►
19. sajandil arvukalt erinevaid uurimistöid. Paljud seotud
Tartu Ülikooliga. Asutati ka erialaseid seltse nt.
 Liivimaa üldkasulik ja ökonoomiline sotsiteet (1792)
 Õpetatud Eesti selts (1838)
 Looduseuurijate Selts (1853)
 Eestimaa Kirjanduse Ühing (1842)
 jms.
Mõningad tähtsamad allikmaterjalid, mis
puudutavad 19. sajandit
►
E. A. Winkelmann (1838-1896)
 “Bibliotheca Livoniae historica” Teine täiendatud väljaanne 1878 ligi 12 000
süstematiseeritud kirjanduse nimetust
E. Blumfeldt, N. Loone,
 Bibliotheca Estoniae historica 1877-1917 = Eesti ajaloo bibliograafia 1877-1917.
Tartu 1933-39.
►
F. J. Wiedemann, Eesti-Saksa sõnaraamat 1869
 Sõnaraamat hõlmab ka nt etnonüüme ja isikunimesid
►
"Baltisches historisches Ortslexikon”. Teil I. Estland“ (Köln,
1985)
Vällamägi ja Suur Munamägi W. S. Stavehageni (1866) litograafial. Pildil olev järv pole
mitte Vällamäe jalamil asuv Perajärv, vaid Kavadi järv Uue-Saaluse mõisa juures.
Pilkuse mõis Otepää lähedal, Stavehagen, 1866
L. Höflinger, Kivisild 1860
Kodulooline (kultuurigeograafiline) kirjandus 20.
sajandi algul
►
►
►
►
Oma Maa, Postimehe Kirjakogu
Gustav Vilbaste/Vilberg. Kodumaal rännates
Mihkel Kampmaa, Eesti Kodumaa
Ajalehtedes (Kirjandusmuuseum)
 http://dea.nlib.ee/ digiteeritud Eesti ajalehed
Geograafia algus Tartu Ülikoolis
►
Tartu Ülikooli Geograafia kabineti kroonika (August Mieleri koostatud)
 5. VIII 1919 Tartu ülikooli valitsuse koosolek. Matemaatika ja loodusteaduste
fakulteedi esitaja ettepanekul otsustatakse Tartu Ülikooli juures geograafia ja
antropoloogia õpetool asutada.
 18. VIII 1919 Dr. J[ohannes] G[abriel] Granö saab kirja prof. [Johannes] Piiperilt
mis Ülikooli nõukogu ettepanekul professuuri asjus sisaldab.
 26. VIII 1919 Läbirääkimiste järele valitakse Geograafia professoriks Dr. phil.
Johannes Gabriel Granö.
 25.−27. VIII 1919 Prof. J. G. Granö Tartus. Läbirääkimised õppetooli asjus.
Tingimised prof Granö poolt. Iseseisev kabinet ja assistent. Nõukogu poolt
pandakse ette esialgseteks ruumideks kabinetile Ülikooli hoones Rüütli tän. ja
Suurturu nurgal ruumid anda.
 14. X 1919 Prof J. G. Granö jõuab Tartu, Helsingist kaasa tuues õpiabinõudena
kogu seinakaarte ja raamatuid.
 15. X 1919 Otsustatakse Geograafia kabinet sisse seada Jaani uul 22 teisel korral,
ruumideks on esialgu eestuba, auditoorium ja professori kabinet.
 20. X 1919 Ülikooli valitsuse poolt Geograafia õpetooli juure vanemaks
assistendiks kinnitatud reaalkooli ja tütarlaste gümnaasiumi loodusloo ja geograafia
kooliõpetaja A. Mieler.
 28. I 1920 Kartograafia kursuse algus osavõtjaid 10 inimest
 30. I 1920 Kodumaa geograafia kursuse algus osavõtjaid 11.
 28. I 1920 Geograafia oskussõnade komisjooni istumiste algus.
 19. III 1920 Topograafia osakonna poolt Tallinnast tuleb annetusena sellekohase
kabineti palve pääle 331 topogr. kaarti Põhja-Eesti ala kohta
►
Geograafia osakonna algus
Ained, mida õpetas Johannes Gabriel Granö
1921
I
1921
II
1922
I
O
O
O
Üldine geograafia
O
O
Fennoskandia maateadus
O
Geograafia praktikum
O
Kartograafia põhikursus
Maastikuteaduse põhikursus
1919
II
1920
I
O
O
1920
II
O
Maastikuteaduse põhikursus II
O
Seminari harjutused
O
Antropogeograafia
O
O
O
Üldine geograafia II
O
Antropogeograafia II
O
Seminarid 1920. aasta sügisest 1921. aasta kevadeni.
29. IX 1920/Gustav Wilberg/Põhja-Eesti rannik
6. X 1920/August Jürgenson/Alutaguse ja Peipsi rannik
13. X 1920/Elviine Piiper/Põhja-Eesti kõrgustik
Kuupäev märkimata/Hans Männik/Lääne- ja Hiiumaa
03. XI 1920/Jaan Rumma/Saaremaa ja Muhumaa
12. XI 1920/Leena Tork/Viljandi ja Otepää kõrgustikud
17. XI 1920/David Koppel/Võrumaa
24. XI 1920/August Mieler/Emajõe orund
08. XII 1920/Konstantin Reegel/Elistvere kõrgustik
09. II 1921/Elviine Piiper/Mis on looduses ilus, mis ülev
23. II 1921/August Jürgenson/Lumemaastik
9. III 1921/Helene Rumma/Alpimägestik
16. III 1921/Gustav Vilberg/Tulemägede tegevus
06. IV 1921/Jaan Rumma/Liustike teke
8. IV 1921/Hans Männik/Mannerjää ja tema geomorfoloogiline tegevus
13. IV 1921/Juhan Maide/Randjoone sekulaarsed kõikumised ja sellest olenevad geomorfoloogilised tagajärjed
20. IV 1921/David Koppel/Liivaluited
27. IV 1921/Konstantin Regel/Elamud ja asulad kõrbes
4. V 1921/Anton Parts/Põõsastik maastikulise tegurina
Matemaatika-Loodusteaduskonna kogu 1923. aastal. J. G. Granö lahkumise puhul?
►
Geograafia osakonna paiknemine
 Algselt oli ettepanek Geograafia kabineti paiknemiseks Rüütli
tänava ja Suurturu nurgal. See plaan ei teostunud.
 15. X 1919 otsustatakse Geograafia kabinet sisse seada Jaani
uulitsa 22 teisel korral, ruumideks on esialgu eestuba, auditoorium
ja professori kabinet. Sinna jäädi aastaks. Pole täpselt teada, kus
need ruumid asusid!
20. X 1920 töötab geograafiakabinet uuel aadressil Aia 38a.
 Vanemuise õppehoone
ajaloost
 Tartu ülikooli
geoloogiaprofessor G. P.
Mihhailovski (TÜ 1905-1912)
algatas praeguse Vanemuise tn
õppehoone püstitamise mõtte ja
nõutas ka haridusministeeriumilt
vastava rahalise toetuse
(800
000 rubla). A. Hofmanni
projekteeritud hoone oli algselt
ette nähtud ainult geoloogia- ja
zooloogiamuuseumi ja vastavate
instituutide jaoks. Maja valmis
1914. a ja alanud sõja tõttu anti
hoopis sõjaväehaigla
kasutusse. Ülikool sai tollase Aia
tn hoone enda käsutusse peale
Vabadussõja lõppu.
Eesti geograafia ja kodu-uurimise suurimaks
saavutuseks esimesel iseseisvusperioodil olid
maakondlikud koguteosed
►
►
►
►
Üld- ja eriosa
Kihelkondade kaupa
Iga kihelkonna ees statistiline ülevaade
Loodus, Inimene, Ajalugu, Rändajaile
 Illustreeritud
Koguteos Tartu 1927
http://www.tarkvarastuudio.ee/grafo/view.php?gid=1
... Kihelkondade kirjeldamise kava,
millest võiksid juhatust saada just
kohapealsed kaastöölised, nagu
õpetajad, seltsitegelased, arstid,
kirikuõpetajad
Koguteos Eesti
►
►
►
►
►
►
Tartumaa. Eesti I. Maateadusline, majandusline ja ajalooline
kirjeldus. 1925. (toimetajad J. Rumma, J. G. Granö, J. V. Veski). Tartu,
740 lk.
Võrumaa. Eesti II. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline
kirjeldus. 1926. (toimetajad J. Rumma, A. Tammekann, J. V. Veski).
Tartu, 498 lk.
Setumaa. Eesti III. Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline
kirjeldus. 1928. (toimetajad A. Tammekann, E. Kant, J. V. Veski). Tartu,
381 lk.
Pärnumaa. Eesti IV. Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline
kirjeldus. 1930. (toimetajad A. Tammekann, J. Kõpp, E. Kant). Tartu, 762
lk.
Valgamaa. Eesti V. Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus.
1932. (toimetajad A. Tammekann, A. Luha, E. Kant). Tartu, 484 lk.
Saaremaa. Eesti VI. Maateadusline, tulunduslik ja ajalooline
kirjeldus. 1934. (toimetajad A. Luha, E. Blumfeldt, A. Tammekann). Tartu,
858 lk.
Viljandimaa. Maateadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Üldosa,
1939 (raamat). II, Eriosa, 1940 (korrektuuripoognad).
► Läänemaa. Maateadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus Üldosa,
1938 (raamat). II, Eriosa, 1940 (korrektuurpoognad).
►
►
Virumaa, 1924
Koguteoste ilmumine
teoseid
►
►
►
Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur, 1926, 1255 lk.
Eesti biograafiline leksikon, 1926-29, 1940 täiendusköide
Eesti entsüklopeedia (peatoimetaja R. Kleis), ilmus 1932-37
täiendusköide 1940.
►
Geograafia Instituudi publikatsioonide sari 1925-tänapäev. Alusepanija
M. Haltenberger
►
►
►
►
►
Eesti talundid : Tartumaa / koostanud I. Lilles jt. 1939.
Eesti talundid : Võrumaa / koostanud E. Lill jt. 1940.
Eesti saarte sotsiaalolustik ja tegelased / toimetanud J. Kesanurm ja
E. Talvist 1938.
Maakondlikud suurmehed : Põhja-Eesti kultuurlugu ja tegelased /
toimetanud A. Kalda, 1937.
Pärnumaa tegelaste biograafiad. Elulolisi andmeid Pärnumaal
elavate ja tegutsevate avalikkude tegelaste kohta. Toim. J. Andreller
ja A. Leetmaa. 1937.
August Miks, 1938. Märkusi Eesti kultuuritegelaste päritolu kohta. Eesti
Kirjandus nr. 3.
Eesti Kirjandusmuuseum
Arhiivraamatukogu
►kõiki
eestikeelseid trükiseid (olenemata nende
ilmumiskohast);
►Baltimaid
ja/või siin elanud ning elavaid isikuid käsitlevaid
trükiseid, samuti eesti autorite kirjutatud, resp. koostatud,
toimetatud, mujal ilmunud teoseid ja Baltimail elanud teistest
rahvustest autorite töid;
►fennougristika
alaseid teatmematerjale
Eesti kultuurilooline arhiiv
►
►
►
►
►
Käsikirjalised kogud
Fotokogu
Kunstikogu
Käsikirjade andmebaas ELLEN
Ühendus Eesti Elulood
 http://www.folklore.ee/radar/pealeht.php
ajaloolist pärimust
http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?m=frontpage
Eesti biograafiline andmebaas ISIK
Eesti Rahva Muuseum
►
Fotokogu
Säilikuid (seisuga 1.1.2005):
- fotod - 208 264
- muuseumiesemete digifotod - 15 402
►
Esemekogu
Filmiarhiiv
►
www.muis.ee
Arhiivid ERM-is
►
Topograafiline arhiiv (TA)
 Topograafilises arhiivis hoitakse välitööde päevikuid ja reisimärkmeid alates
muuseumi asutamisest 1909. aastas. Need sisaldavad kogumismatka
teekonda, st läbikäidud külasid-talusid, kohalike inimeste suhtumist
korjajatesse, teavet saadud ja saamata esemetest, legende ja jooniseid
esemetest, üldisi etnograafilisi tähelepanekuid kohalike inimeste, kommete,
suhtlemise, rõivastuse, olustiku, looduse, ehitiste jm kohta.
►
Etnograafiline arhiiv (EA)
 Etnograafilises arhiivis on muuseumitöötajate ja stipendiaatide (ajaloo- ning
kunstiüliõpilaste) kogutud kirjalik aines mitmesugustel teemadel: rõivastus,
ehitised, elamusisustus, põllumajandus, karjandus, kalastus, mesindus,
kaubandus, käsitöö ja käsitöötehnikad, kombed, toit jne.
►
Korrespondentide vastuste arhiiv (KV)
 Muuseumi suurim arhiiv sisaldab kirjasaatjate võrgu liikmete ja koolide
kaastöid - vastuseid muuseumi koostatud küsimuslehtedele, võistlustöid ja
muid kirjutisi etnograafilistel ja kultuuriloolistel teemadel.
►
Sanitaar-topograafiline arhiiv (STA)
Sellesse arhiivi on koondatud Tervishoiu instituudi poolt 1922.-1930. aastal
korraldatud üle-eestilise tervishoidliku "inventuuri" materjalid. Neis on andmeid
suurema osa külade kohta, eraldi koostati tervikülevaateid valdadest ning
suvituskohtadest. Valdavalt arstide ja vanemate kursuste arstiüliõpilaste
kirjeldused annavad mitmekesise pildi asulatest, elamutest, inimestest ja
eluolust 1920. aastatel. Materjale on kokkuvõtvalt ja analüüsivalt kasutanud
professor Aleksander Rammul maakondlikes tervishoiualastes kirjeldustes
(ilmusid aastatel 1928-1938).
►
Etnograafiliste jooniste kogu (EJ)
Etnograafiliste jooniste kogus on enam kui 50 000 üksikjoonist taluehitistest,
mööblist, rõivastusest, tekstiilidest, igapäevastest tarbeesemetest joonistatuna nii kunstnike kui kunstiüliõpilaste poolt.
Eesti Ajalooarhiiv
►
Arhiivi koondatud endisaegsete Eesti alal tegutsenud riiklike
administratiivasutuste, kohtu- ja politseiorganite, rüütelkondade,
linnade ja talupoegade omavalitsuste materjalid. Ajalooarhiiv hoiab
kiriku- ja haridusasutuste dokumente, mõisa- ja isikufonde,
eripalgeliste seltside ja ettevõtete arhivaale. Siin leidub haruldasi
ürikuid, pitsatijäljendeid, valitsejate originaalkirju, pärgamente,
gravüüre ja fotosid, Eesti kõige suurem ajalooliste maakaartide kogu.
►
http://www.ra.ee/vau/
TÜ raamatukogu
►
►
Käsikirjakogu
Isikuarhiivid ning asutuste ja organisatsioonide arhiivifondid
moodustavad käsikirjastu põhimassiivi.
Fotokogu
Fotokogu aktiivselt komplekteeritava ja kasutatava tuumiku
moodustavad eesti teadus- ja kultuurilugu, eeskätt Tartu
Ülikooli elu ja ajalugu kajastavad portreefotod, koha- ja
kroonikavõtted. Keskse fotokogu kõrval on seitse
fotokollektsiooni.
Tallinnas
►
Eesti riigiarhiiv
 http://ais.ra.ee/
►
Eesti filmiarhiiv
 http://www.filmi.arhiiv.ee/
►
Eesti rahvusraamatukogu
 E-kataloog ESTER, artiklite andmebaas ISE, digitaalarhiiv DIGAR, DEA,
rahvusbibliograafia, Rahvusraamatukogu andmebaasid, litsentsiandmebaasid
►
►
Tallinna Ülikooli raamatukogu (Baltica osakond)
Maaameti pärandkoosluste rakendus
Ka väljaspool Eestit
►
►
Väliseesti arhiivid
Herderi instituut Saksamaal
►
http://www.herder-institut.de/
Visuaalsed ajaloolised
materjalid
Tartu vanadel fotodel
enne II maailmasõda
Tiigi ja Pepleri (Pälsoni) tn. nurgal asunud Maarja apteek.
Paremale jääb Maarja kirik (EPA võimla). Foto Ed. Selleke
1934 a.
Vaade Kivisillale ja ümbrusele (1924 a.)mil praeguse Turuhoone ja
Kivisilla vahel asus Puuturg. Foto Ed. Selleke 1926 a.
Tsaariaegne Puškini nimeline tütarlaste gümnaasium,
iseseisvunud Eestis Poeglaste gümnaasium, kannatas 1944 a. Foto
Ed. Selleke 1913 a.
► http://www.boston.com/bigpicture/2010/08
/russia_in_color_a_century_ago.html