Transcript Ajalugu

SISUKORD:

•










Mõisted
Turvavööde ajalugu
Turvavööde erinevad tüübid
Statistika
Laste turvavarustus
Laste turvavarustuse kasutamine, ISOFIX
Pagas ja vabad esemed sõidukis
Loomad sõidukis
Simulaator
EuroNCAP kokkupõrketest
Aktiivne turvavarustus
Lõppsõna
Ajalugu
Inimesed on sageli veidrad, nad
tahavad veidraid asju teha
olukorras, kus see
tavamõistusele tundub võimatu.
 Samas on inimesed varmad
leiutama asju, mille rakendus
saabub paljude aastate pärast.
George Cayley leiutas
ohutusrihma
1800. aastate algul.

George Cayley
1773-1857
Ajalugu


Kui lennukid alles õppisid lendama ning
suutsid lisaks õhkutõusmisele teha ka
mõningaid manöövreid, olid lendurid
esimesed kes taipasid, et lennukit juhtida on
palju mugavam, kui miski sind istmel paigal
hoiab.
Ameerikas väga levinud lennushowdel
juhtus tihti intsidente, ning nende vältimiseks
nõuti alates 1913.a. lenduritelt ohutusvöö
kasutamist.
Ajalugu (1930 – luksussõidukid)



Kallitel autodel, mis mõeldud inimkonna
jõukamale ja „väärikamale“ osale, olid
tüüpilised sellised seigad, kus sõitja libises
kergesti tolle aja kohta tüüpiliselt “diivanilt”
autokabiini esi- või tagareas maha .
Sõitja võis ennast vastu autot ära lüüa või
lahtisest autost kurvis välja lennata.
Turvavööde kasutuselevõtt vähendas
selliseid ohte märkimisväärselt.
Ajalugu (Ford – 1958)



Need asjaolud tingisidki, et
kõigepealt Ameerika
Ühendriikides konstruktor
Kenneth Ligon varustas mõned
Fordi mudelid turvavöödega.
Loomulikult kõigepealt juhikohal.
Aasta oli siis 1958 – 1959.
esialgu ainult piiratud arvul
mudelitel ja vaid Fordidel.
Ajalugu (Volvo PV 544 – seeria)



Järgmiseks tähiseks oli
turvavööde kasutuselevõtt
seeriaautodel. Ning siin on
pioneeristaatuses juba
Euroopa.
Volvo insener Nils Bohlin, kes
varem töötas sõjalennukite
katapuldisüsteemide
konstruktorina, lõi kolmepunkti
turvavöö.
seda hakati kasutama Volvo
Ajalugu (seadusandlus –teised)
Kohustuslik kinnitamine
Laste turvavarustus
Allikas
Sõiduautod
Maa
Juht
Esiistmel
sõitja
Tagaistuja
Bussis
Sõiduautos
Austraalia
1970**
EL
1993
Eesti
1973 (neil kel on), 1983?
1995
Prantsusmaa
1990
2003
1979
Saksamaa
1973 (maal), 1975 (linnas
öösiti), 1979 (kõikjal)
1976
1976
1984
1999
1970, 1979
(tagaiste)
Ungari
1976
1993
Hong Kong
1983
Iirimaa
1979
1983
1996
1996
1996 8tagaiste)
1992
Jaapan
1969
Uus-Meremaa
1972
Rootsi
1975
Ühendkuningr
iigid (GB)
1983
USA
1970**
1979
1975
1986
1989 (lapsed),
1991 (kõik)
* Victoria osariik Austraalias
** Föderaalseadust ei ole, praeguseks enamus osariike, va New Hampshire
Bussis
1969 (ees), 1970
(taga)
1967 (ees),
1987 (taga)
2001
1999
Ajalugu (seadusandlus –Eesti)



Eestis, Lätis, Leedus - juht ja esiistmel sõitja
1973.a. (neis autodes kus turvavöö on ette
nähtud)
Eestis – Tagaistmel sõitjad –1995
Eestis – Lapseistmed - 1996
Turvavööde areng



N.Bohlin’i töö edasiarenduseks on meile
tänapäeval tuntud inertsrulliga turvavööd.
Turvapatjade kasutuselevõtuga koos loodi
püropingutiga vööd, mis rakenduvad koos
turvapadjaga ja väldivad sõitja sattumise
padja avanemisfaasis sellele liiga lähedale.
21. sajandil on turvavööd lisaks inertsrullile
varustatud ka mootoriga, mis pingutab vööd
navigatsioonisüsteemilt saadud signaali
alusel. (Lexus)
Turvavööde areng




Autospordis võeti kasutusele algul nelja (4),
siis viie (5) ja tänapäeval kuue (6) punkti
turvavööd.
Sellised vööd hoiavad sõitjat väga kindlat
oma istmel paigal.
Tagavad sõitja ohutuse ka väga suurtel
ülekoormustel, mis tekivad kokkupõrgetel
kiirusega üle 100 km/h.
Tavasõiduki kabiin deformeerub
kokkupõrgetel üle 70 km/h juba määral, mis
50 km/h
70 km/h
90 km/h