Transcript Bruksismi ravi põhimõtted

BRUKSISMI RAVI PÕHIMÕTTED
Rasmus Ruus
• Bruksism on hammaste
krigistamine, nagistamine ja
teineteise vastu hõõrumine. Paljud
lapsed ja täiskasvanud krigistavad
oma hambaid une ajal ilma, et nad
seda ise teaksid. Lisaks hammaste
krigistamisele närivad mõned
bruksistid küüsi, pastakaid või
põseseinu.
• Kõige selle tulemusel hakkavad
hambad kuluma lühemaks,
tekivad praod, hambad hakkavad
killustuma, igemepiir taanduma
Bruksismi võimalikud
tagajärjed
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
Hammaste kulumine.
Hammaste lagunemine.
Hammaste tundlikkus.
Igemepiiri taandumine.
Hammaste loksumine.
Peridontaaltaskute teke
Luuvallide teke
Põskede ärritus
Peavalu
Alalõualiigese probleemid
Valusad lihased
Miks?
•
Keegi ei tea täpselt, miks osad inimesed kannatavad bruksismi all ja teised mitte.
Tegelikult hõõrub või surub iga inimene tahtmatult oma hambaid, kuid mõned
lihtsalt teevad seda liiga sagedasti ning tugevalt.
•
Kõige levinum on see laste seas ning nende puhul arvatakse olevat põhjus
hammaste vahetumise protsessis.
•
Täiskasvanute puhul on peamised põhjused ilmselt liigses stressis ning isiksuse
probleemides - närviline, vihaleajav ja frustreeriv õhkkond soodustab bruksismi
välja arenemist.
•
Teatud rolli mängib ka vitamiinide puudus. Kaltsiumi ja
pantoteenhappe võtmine aitab bruksismi ennetada.Lisaks sellele on
soovitav tarbida piisavalt B-vitamiini.
•
Liiga suure hammustusjõu registreerimiseks võidakse kasutada ka spetsiaalset
aparaati, mille elektroodid mõõdavad lihaste aktiivsust.
• Bruksismi esineb 8-10% täisealistest
inimestest.
• Varem arvati olevat peamiseks põhjuseks suu
anatoomia, tänapäeval peetakse sellele lisaks
stressi, haigusi, traumasid, ravimeid jne.
• Antud artiklis käsitletakse bruksisimi ja selle
ravi oklusaalselt, käitumuslikult ning
farmakoloogiliselt.
• Bruksismi ravi on pidevalt muutnud ning
käinud niiöelda moega kaasas läbi aegade.
Oklusaalne lähenemine
Toodetakse spetsiaalseid kapesid. Ainuüksi
USAs toodeti 1995 aastal ligi 3.6 M kapet.
Enamasti kantakse ülalõualuul ning kõvakapesid
loetakse efektiivsemaks kui pehmeid.
Käitumuslik lähenemine
Biofeedback ehk kehareaktsioonide ja
miimika lugemise metoodika.
Loodetakse, et patsiendid suudavad uuesti
õppida käitumuslikud reaktsioonid kui stiimul
esineb.
Päevasel ajal treenitakse patsiente
kontrollima nende lõualuu lihaseid, öösel
kasutatakse selleks heli, elektrit, vibratsioone
ning isegi maitse stiimulit.
Teised käitumuslikud
lähenemised
• Kirjanduses mainitud psühhoanalüüsi,
autosugestiooni(enesesisendus), hüpnoosi,
mediteerimist, harjumuste ümberõppimine jne.
• Autor väidab, et bruksiste aitab kui ollakse
olukorrast teadlik ning sisestada endale enne
magamaminekut : Ma ärkan üles kui ma
krigistan hambaid.
• Käitumuslikud lähenemised aitavad ravile kaasa,
kuid sageli puudub sellel meetodil teaduslik
põhjendus.
Farmakoloogiline lähenemine
• Uuringus kasutati seratoniin -ja dopamiinergilisi
ravimeid. Madalad doosid olid efektiivsemad.
• Antidepressandid andsid mitmel juhul tulemust
• Mõjutatakse ravimitega lihaste funktsiooni
(Methocarbamol – lõdvestab, raskelt haigetel
bruksistidel botuliin)
Ravimitest on kasu bruksismi leevendamisel,
kuid vajalik on veel uuringuid teha.
Teistsugune lähenemine
 Dr. Ackerman üritab arendada patsientide
lõualuu lihaseid. Eesmärgiks on langetaja
lihased saada sama tugevaks kui tõstja
lihased, kuna siis oleks lõualuu balansis. Autor
on veendunud, et sellisel viisil saab bruksismi
korrigeerida.
 Uuringul oli positiivset tagasisidet, kuid jällegi
puuduvad teaduslikud tõendid.
Bruksismi ravitakse kõige paremini järgides
kolme – P lähenemist (triple-P) ehk siis
Plates, Pep talk and Pills.
Plates – alla käivad oklusaalsed
seaded/kaped
Pep talk – käitumuslik lähenemine,
suurendada patsiendi teadlikust,
enesekindlust.
Pills – ravimid
Kokkuvõttes 3-P lähenemine kirjeldab kõige
paremini bruksismi etioloogiat ja ravi.
Läheneda tuleks süsteemselt ja
kooperatiivselt, raviga peaksid olema
kaasatud nii psühholoogid, hambaarstid kui
ka teised meditsiini spetsialistid.
Tänan kuulamast 