Transcript ERIVAJADUSTEGA LASTE PSÜHHOLOOGIA ALUSED SOEP 01.035

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
LAPSE MUUSIKALINE ETTEVALMISTUS
ÜLEMINEKUL LASTEAIAST KOOLI
Võrumaa haridusasutuste näitel
Magistritöö
Maire Nirk
Juhendaja: PhD Maia Muldma
2014 Viljandi
Eesmärk
Uurida välja, kuivõrd on Võrumaa lasteaia
muusikaõpetajad teadlikud ja kuidas nad
rakendavad muusikaõpetuse
mõjuvõimalusi laste koolivalmiduse
kujundamisel.
2
Uurimisküsimusteks on
 Millist rolli näeb õpetaja muusikaõpetuse kaasamisel
lapse kooliküpsuse kujundamisse?
 Milliseid oskusi peavad õpetajad lapse muusikalise
arengu juures oluliseks ja kuidas neid kujundatakse?
 Milliseid muusikalisi tegevusi peetakse prioriteetseteks
ja miks?
 Toetavad ja pidurdavad tegurid muusikaõpetaja töös
 Kui teadlikult suhtutakse koolivalmiduskaardi täitmisse
muusikaõpetuse kontekstis?
3
koolieelse lasteasutuse ja I kooliastme
õppekavade võrdlus
 EESMÄRGID- erinev sõnastus, sisult samad, eelkõige
positiivsuse tekitamine, muusikalise arengu toetamine.
 SISU JA TEGEVUSED- kooliastmes tuli juurde muusikaline
kirjaoskus ja oskussõnad, õppekäigud ja omalooming
 ÕPPE JA KASVATUSTEGEVUS- muusikaline aktiivne tegevus,
lasteaias suurem rõhk sotsiaalsele arengule, koolis suurem
ainealane lähenemine
 TULEMUSED- mõlemad peavad tähtsaks laulmist ja muusika
väärtustamist, kooli õppekavas spetsiifilised nõudmised
(käemärgid, relatiivne helikõrgus, astmetrepp), lasteaias
rütmiline liikumine
4
Uurimuslik osa





ÜLDANDMED
Uurimises osalesid Võrumaa 19 lasteaia muusikaõpetajad
18 naist, 1 mees
Vastajate keskmine vanus 42 aastat
Üle poolte vastajatest kõrgharidusega, 1 magistri ja 2
keskharidusega
2 kuni 30 min tundi nädalas
5
Uurimistulemused
 Uurimuse põhjal selgus:
 Peamiselt liitrühmad
 Muusikaõpetajad arvestavad rühmaõpetaja poolt
käsitletava teemaga (lõiming).
 Tunni ettevalmistamisel lasteaia õpetajad 1.kl laulikust
üldiselt laule ei vali.
 Kooli õppekavaga ei ole tutvunud enamus lasteaia
muusikaõpetajad.
6
Uurimistulemused





MUUSIKALISED OSKUSED
Kõige olulisem laulmine
Oluline on muusikalis-rütmilised tegevused
Tähtsaks peetakse esinemisi nii ansamblis kui üksinda
Nimetati ära 26 erinevat pilli, mida lapsed mängivad.
Kõige enam kasutati trianglit, kõlapulki ja tamburiini, mis
on 1. kl programmis.
 Muusika kuulamine ja analüüsimine. Kuulamised klassis
ka kontsertidel.
7
Lasteaia muusikaõpetuse tunnist
saadud oskused
8
17
isikulised oskused 17
sotsiaalsed oskused 11
11
muusikalised oskused 8
8
Küsitlusest selgus...
 Laste käitumine, kes tulevad muusikaõpetuse tundi
9
Erinevate pillide kasutamine muusikaõpetajate poolt
3
6
2
Klaver 18
18
Väikekannel 17
11
Akordion 14
14
17
Süntesaator 11
Kitarr 6
Plokkflööt 3
Viiul 2
10
Koolivalmiduskaart
 Kõik vastajad teadlikud
 Enamus täidab seda regulaarselt (kord aastas),
2 õpetajat ei ole kunagi täitnud (maakooli õpetajad)
 Arvamused- pole oluline eriti maakoolis, kui õpetajad
koolis loeksid oleks tore, sellisel kujul kõne all olev kaart
ei õigusta oma olemasolu.
11
Pidurdavad tegurid
 Mittekorras töövahendid või nende puudumine (Orffi
instrumendid)
 Puudub koostöö rühmaõpetajaga
 Liitrühmad raskendavad tööd
 Palju esinemisi
 Koolitused Võrust kaugel
 Väike palk kuid suured nõudmised juhi poolt
 Ruumi kitsikus
12
Kokkuvõte
 Uuringust saadud tulemused lubavad
konstateerida vastuolu õpetaja
teadlikkust muusikaõpetuse mõjust
lapse koolivalmidusele ning selle
praktilise teostamise vahel.
13
Tänan tähelepanu eest!
14