KATTEELUNDKOND

Download Report

Transcript KATTEELUNDKOND

KATTEELUNDKOND
Katteelundkond



Elundid, mis kaitsevad kehavälispinda
Katteelundkond koosneb nahast ja tema
tekistest (karvadest ja küüntest)
Kaitseb organismi ning osaleb
homöostaasis
NAHK






Keha pindmine kiht
Kaitseb organismi
veekaotuse, vigastuste,
tõvestavate
mikroorganismide ja päikese
ultraviolettkiirguse eest
Osaleb termoregulatsioonis
Sisaldab närvilõpmeid, mis
võtavad vastu rõhu-,
temperatuuri- ning
valuärritusi
Täiskasvanu nahapindala in
kuni 2m2
Sisaldab mitut erinevat
rakukihti
MARRASNAHK






Naha kõige välimine kiht
Marrasnahk ehk epiderm on õhuke kiht, sisaldab
vähemalt 4 erinevat rakukihti
Sügavaim on kasvukiht. Selles 1 rida pidevalt
jagunevaid rakke. Uued rakud nihkuvad järjest
väljapoole
Kasvukihi kohal on ogakiht – sisaldab 8-10 rida
ogajate väljaulatistega kaetud rakke
Sõmerkihis hakkavad rakkude tuumad lagunema ja
nad täituvad keratiiniga
Sarvkihis (kõige pealmine) on rakud lamendunud ja
surnud
PÄRISNAHK






Naha sisemine kiht
Paksem kui marrasnahk
Sisaldab ainult elusaid rakke
Temas on tihe verekapillaaride võrgustik,
karvanääpsud ja higinäärmed
Siin paiknevad ka närvilõpmed ja retseptorid, mis
võtavad vastu rõhu-, temperatuuri- ja valuärritusi
Kollageeni ja elastiinikiud võimaldavad pärisnahal
venida ning hiljem jälle endise kuju taastada
MELANIIN




Nahas leiduv pigment
On pruunikasmust aine,
mida leidub marrasnahas,
karvades, silma võrkkestas ja
vikerkestas
Neelab ohtliku
ultraviolettkiirgust – kaitseb
nahka
Melaniini moodustumist
reguleerib vastav geen.
Inimesi kellel see geen
puudub, nimetatakse
albiinodeks
RASUNÄÄRE



Rasu eritav nääre
On harilikult ühenduses
karvanääpsudega
Rasunäärmed paiknevad kehal kõikjal,
välja arvatud peopesad ja jalatallad
HIGINÄÄRE





Higi nõristav päsmjas nääre
Paiknevad pärisnahas
On higinäärmejuha kaudu
ühendatud naha pinnal oleva
higipooriga
Organismi ülekuumenemisel
eritab nääre soolast vedeliku
– higi
Higi immitseb nahapinnale ja
aurub, jahutades verd, mis
voolab veresoontes
KARV





Niitjas moodustis, mille juur
paikneb nahas
Kaitsevad nahka ja võimaldavad
tunda, kui midagi läheb naha
pinnale
Koosneb keratiini sisaldavatest
surnud rakkudest
Tema tekstuur oleneb sellest,
kus ja millal ta kasvab
Karvad kasvavad välja nahas
paiknevatest karvanääpsudest,
mis ulatuvad läbi pärisnaha ja
marrasnaha
KANANAHK




Karvanääpsu ümbritsevate mügaratega
nahk
Tekib külma või hirmu korral
Põhjustavad väikesed silelihased, mida
nimetatakse karvapüstitajalihasteks
Karvapüstitajalihased kinnituvad
karvanääpsule ja nende
kokkutõmbumisel tõusevad karvad püsti