Suitsidaalsusele ja depressioonile viitava sümptomaatika esinemus kooliõpilaste hulgas ning seosed peresuhetega Algi Samm

Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi teadur Tartu Ülikooli doktorant Perekonnapsühhoterapeut Tallinn 26.03.2010

Teema püstitus Depressiooni ja suitsidaalsust võib vaadelda kui seda soodustavate ja esile kutsuvate

bioloogiliste

(geneetilised, vanuselised ja soolised),

psühholoogiliste

(minapilt, enesehinnang, interpersonaalsed suhted jne.) ning

sotsiaalsete

(normid, standardid) muutujate komplekset fenomeni

Depressioonil on mõju lapse ja nooruki toimimisele, mõjutades nii sõprussuhteid kui intellektuaalseid võimeid, st. elukvaliteeti tervikuna.

Uurimused on välja toonud depressiooni, sh laste ja noorukite depressiooni kui olulise suitsiidiriski faktori (Hulten et al 1992, Mittendorfer-Rutz 2004).

Depressiooni sümptomiteks on:

Alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine koos energia vähenemisega, suurenenud väsitavuse ja vähenenud aktiivsusega: • madal enesehinnang • enesesüüdistused • süütunne • lootusetus • energiapuudus • halb keskendumisvõime • rahutus ja muutunud uni, isu ja kaal • suitsiidmõtted ja teod

Depressiivsus- normaalne reaktsioon elusündmusele või meeleoluhäire?

( 1) • Normaalse kurbuse ja depressiooni kui häire vahel on erinevus

sügavuses

,

kestvuses

ja

meeleolu kvaliteedis

• Kliinilise depressiooni kui häire diagnoosiks on nõutav

sümptomite vähemalt kahenädalane kestus

, selle jooksul ilmnevad põhisümptomid enamusel päevadest enamuse aja jooksul

Depressiivsus - normaalne arenguline protsess või meeleoluhäire?

(2) • Depressiivsed mõtted võivad normaalsel teismelisel esineda ning peegeldavad normaalset arengulist protsessi, mille käigus on noor inimene sügavalt huvitatud ka eksistentsiaalsetest küsimustest – elu ja surma küsimustest • Suitsidaalsete mõtete

intensiivsus

, nende

sügavus kestvus

, nende ilmnemise kontekst ning võimatus last või noort nendest mõtetest kõrvale juhtida (st. nende

mõtete püsivus

) on niisugused tegurid, mis ja eristavad tervet noort sellest inimesest, kes on sattunud suitsidaalsesse kriisi

Lapse ja nooruki suitsidaalsel käitumisel on leitud seoseid pereliikmete vahelisete suhetega (Pfeffer 1981, Samm et al 2009)  Lapse vaimne tervis sõltub keskkonnast, kus ta elab – perekonnast  Selle keskkonna oluliseks indikaatoriks on omavahelised suhted

Laste depressioonile viitav sümptomaatika 7-13 aastaste Lääne Eesti kooliõpilaste hulgas

Algi Samm, Airi Värnik, Liina-Mai Tooding, Merike Sisask, Kairi Kõlves, Anne-Liis von Knorring

Uurimuse eesmärgiks on  kirjeldada depressioonile viitavate sümptomite esinemist Eesti kooliõpilastel  tuua välja soolised ja vanuselised (vanusegrupid 7-10 ja 11-13) erinevused  uurida laste depressioonile iseloomuliku sümptomaatika struktuuri faktoranalüüsi abil

 Antud uurimuses on vaatluse alla võetud 7-13 aastased Lääne-Eesti kooliõpilased, kokku on 729 õpilast, neist 386 poissi ja 343 tüdrukut  Metoodikana on kasutatud Maria Kovacsi poolt koostatud küsimustikku - Children Depression Inventory (CDI)  Andmed on kogutud aastatel 1996 ja 2004 Eesti Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia instituudi poolt projekti EAAD (European Alliance Against Depression) raames

Depressioonile omase sümptomaatika levimus Eesti kooliõpilastel (1996 ja 2004 läbiviidud uurimuse põhjal) Depressiivsust iseloomustav keskmine skoor (7-13 aastastased õpilased)

Meeleolu normaalne seisund

(skoor 0-12)

"Alarmi piirkond"

(skoor 13-18)

Pigem depressiivsed

(skoor 19-29) N 496 153 67 716 Kokku %

69,3 21,3 9,4

100

Tulemused

 CDI abil mõõdetud depressiivsuse keskmine näitaja kogu valimi puhul oli 9.96 (SD=6.3, range 0-39, median 9.0)  CDI keskmise näitaja puhul sugude ja vanuse osas erinevusi ei esinenud  CDI üksiktunnuste puhul erinevused sugude osas

Erinevused sugude lõikes



Poisid

“Ma pean alati ennast õppima sundima” “Ma ei ole kunagi sama hea kui teised lapsed” 

Tüdrukud

“Ma nutan iga päev” “Ma ei suuda kunagi midagi otsustada” “Mul on alati halb söögiisu”

Faktorid (1)

F1, Psühhosomaatilised kaebused ja rõõmutus

(kehalised kaebused, unehäired, elurõõmu puudumine)  tüdrukutel tugevamalt väljendunud võrreldes poistega;  noorematel enam väljendunud võrreldes vanema vanusegrupiga

F2, Negatiivne hinnang toimetulekule

(ebaefektiivsuse tunne)  poistel pessimistlikum nägemus oma toimetulekust võrreldes tüdrukutega;  vanemal vanusegrupil ebaefektiivsuse tunne tugevamalt väljendunud võrreldes noorematega

Faktorid (2)

F3, Negatiivne enesehinnang

(madal enesehinnang;tunne, et ei ole armastatud)  tüdrukute puhul tugevamalt väljendunud võrreldes poistega  vanemal vanusgrupil enam väljendunud võrreldes noorema vanusgrupiga

F4, Alanenud meeleolu

(kurbus, süütunded)  sugude ja vanuse osas erinevusi ei esine

F5, Sotsiaalsed suhted ja seotus

üksildustunne) (suhtlemisraskused,  sugude ja vanuse osas erinevusi ei esine

ISE TUNNEB: Allasurutud Jõuetu Kurb Tühi Lootusetu Hüljatud TEISED NÄEVAD:

sünge, pessimistlik, küüniline, negatiivne, tujukas, kuri

Kokkuvõte

 CDI abil mõõdetud depressiivsuse keskmise näitaja puhul sugude ega vanuse osas erinevusi ei esine.

 Faktoranalüüs toob välja laste depressiivsuse multifaktoriaalse struktuuri. Tüdrukute puhul on enam väljendunud alanenud meeleolu, psühhosomaatilised kaebused ja negatiivne enesehinnang. Poiste puhul on iseloomulikuks käitumuslikud komponendid, negatiivne hinnang toimetulekule.

Publikatsioon: Algi Samm, Airi Värnik, Liina-Mai Tooding, Merike Sisask, Kairi Kõlves, Anne-Liis von Knorring (2007). Children’s Depression Inventory in Estonia. Single items and factor structure by age and gender

. Child & Adolescent Psychiatry.

17(3) 162-170.

Suitsidaalsuse ja depressioonile viitava sümptomaatika esinemus kooliõpilaste hulgas ning seosed peresuhetega

Algi Samm, Liina-Mai Tooding, Merike Sisask, Kairi Kõlves, Katrin Aasvee, Airi Värnik

Kooliõpilaste tervisekäitumise uuring

  Rahvusvaheline küsitlusuuring (HBSC) on läbi viidud 2005/2006 õppeaastal, küsitletud on õpilasi 86 Eestimaa koolis Käesoleva uurimus on koostöö Tervise Arengu Instituudi ja ERSI vahel

Uurimuse eesmärgiks oli selgitada välja perekeskkonna tegurite mõju laste vaimsele tervisele (depressiivsuse ja suitsiidimõtete esinemine)  Valimiks kooliõpilased, kelle peres oli vähemalt ema või isa 4382 õpilast poisid 2174 (49,6%) tüdrukud 2208 (50,4%)  Valim oli jaotatud kolme vanusgruppi – 11-,13- ja 15-aastased

Hüpoteesid  Lapse poolt subjektiivselt tajutud head suhted perekonnas on kaitsvaks teguriks depressiivsuse ja suitsiidimõtete esinemise osas  Pereliikmete omavahelise suhtlemise kergus on kaitsvaks teguriks depressiivsuse ja suitsiidimõtete esinemisel  Lastel, kes elavad mõlema bioloogilise vanemaga, on väiksem risk depressiivsuse ja suitsiidimõtete esinemiseks  Depressiivsust ja suitsiidimõtteid esineb enam noorukitel, kes kasvavad majanduslikus kitsikuses olevates peredes.

Tulemused Vanemliku ressurssi olemasolu lapse kasvukeskkonnas: • 65.9% õpilastest (n = 2882) elasid koos mõlema bioloogilise vanemaga • 18.7% õpilastest (n = 820) elasid üksikvanemaga perekonnas • 15.5% õpilastest (n = 680) elasid kasuvanemaga perekonnas

Õpilaste subjektiivse hinnangu kohaselt olid peredes väga head suhted (10-pallisel skaalal keskmine näitaja 8)

1 0 4 3 2 7 6 5 10 9 8 *** **

Poisid Tüdrukud 11. aastased 13. aastased 15. aastased

Depressiivsuse esinemine kahe või mitme nädala kõikidel päevadel viimase 12 kuu jooksul; suitsiidimõtete esinemine viimase 12 kuu jooksul 

Depressiivsuse esinemine

11-aastased 15,8% 13-aastased 23,1 % (tüdrukud 27,0% ja poisid 19,1%) 15-aastased 33,1% (tüdrukud 33,1% ja poisid 24,9%) 

Suitsiidimõtete esinemine

11-aastased 23,8% 13-aastased 11,4% 15-aastased 13,5% (tüdrukud 16,5% ja poisid 10,6%)

Kaitsvad tegurid

 Subjektiivselt tajutud head suhted pereliikmete vahel vähendasid suitsiidimõtete ja depressiivsuse esinemise tõenäosust kõikides vanusgruppides, nii poistel kui tüdrukutel

Kaitsvad tegurid poistel

(1) Muredest rääkimise kergus pereliikmetega vähendas

depressiivsuse

esinemise tõenäosust

11-aastased poisid

• ema • isa • vanaisa

13-aastased poisid

• isa • kasuisa • vanem vend

15-aastased poisid

• isa • vanem vend

Kaitsvad tegurid poistel

(2) Muredest rääkimise kergus pereliikmetega vähendas

suitsiidimõtete

esinemise tõenäosust

11-aastased poisid

• ema • isa • vanem õde • vanem vend • vanaema • vanaisa

15-aastased poisid

• ema • isa • vanem õde • vanem vend

13-aastased poisid

• ema • isa

Riskitegurid poistel

 Perekoosseisu puhul kasuvanem perekonnas suurendas

suitsiidimõtete

esinemise tõenäosust 11-aastastel ja 13-aastastel poistel võrrelduna nende poistega, kes kasvasid kahe bioloogilise vanemaga perekonnas

Kaitsvad tegurid tüdrukutel (1) Muredest rääkimise kergus pereliikmetega vähendas

depressiivsuse

esinemise tõenäosust • ema • isa

13-aastased tüdrukud 15-aastased tüdrukud

• isa • kasuema

Kaitsvad tegurid tüdrukutel (2) Muredest rääkimise kergus pereliikmetega vähendas

suitsiidimõtete

esinemise tõenäosust

11-aastased tüdrukud

• ema • isa • kasuisa • vanem õde • vanaema • vanaisa

15-aastased tüdrukud

• isa • vanem vend • vanaema • vanaisa

13-aastased tüdrukud

• ema • isa

Riskitegurid tüdrukutel

 Perekoosseisu puhul kasuvanem perekonnas suurendas

suitsiidimõtete

esinemise tõenäosust 11-, 13- ja 15-aastastel tüdrukutel võrreldes nendega, kelle perekonnas oli kaks bioloogilist vanemat  kasuvanem perekonnas suurendas

depressiivsuse

esinemise tõenäosust13-aastastel tüdrukutel  üksikvanemaga perekonnas suurenes

suitsiidimõtete

esinemise tõenäosus 15-aastastel tüdrukutel võrreldes perekeskkonnaga, kus olid mõlemad bioloogilised vanemad

Kokkuvõttev mudel prognoosimaks suitsiidimõtete ja depressiivsuse esinemise tõenäosust  Noorukitel, kes ei ole rahul omavaheliste suhetega peresüsteemis, esineb enam depressiivsust ja suitsiidimõtteid  Muredest rääkimise kergus ema ja isaga osutus oluliseks kaitseteguriks depressiivsuse ning suitsiidimõtete esinemisel  Perekoosseisu osas kasuvanem perekonnas osutus riskiteguriks suitsiidimõtete ja depressiivsuse esinemisel võrreldes õpilastega, kes kasvasid mõlema bioloogilise vanemaga perekonnas  Perekonna majanduslik kitsikus osutus riskiteguriks 15-aastaste noorukite puhul.

Publikatsioon: • Samm, A., Kõlves, K., Sisask, S., Aasvee,K., Tooding L-M, Värnik,A (2009). Suicidal thoughts and depressive feelings in the context of family relations among schoolchildren in Estonia. Risk and protective factors.

European J Child & Adolescent Psychiatry

DOI: 10.1007/s00787-009-0079-7.

Kuidas aidata suitsidaalset inimest?

• Ära ignoreeri ohumärke • Võta abivajajat tõsiselt • Väljenda hoolimist, toetust poolehoidu • Kuula tähelepanelikult • Küsi otseseid küsimusi • Aktsepteeri abivajaja tundeid • Paku välja alternatiivseid lahendusvariante • Ära luba hoida tema saladust • Kaasa teisi inimesi

Ravi • Psühhoteraapia võimalused: - pereteraapia - individuaalne teraapia • Antidepressandid • Võrgustikutöö

Õ

pilase vaimset tervist toetav võrgustik

Õpetajad jm koolipersonal Kaaslased ja sõbrad Sotsiaaltöötajad Lastepsühhiaatrid ja psühholoogid Perearstid ja õed PEREKOND Kooliarstid ja koolipsühholoogid Olulised inimesed (sport, kirik vm)

Tänan!