Transcript Document 7876511

Riskianalüüs
Jaan Kiviall
Kellele, milleks on vaja?
• Tööinspektorile?
• Tööandjale
• Töötajale
Tööandja:
• Kaitsevahendid,
• Abinõud,
• Ohutusjuhendid, juhendmine
• Tervisekontroll jm
Kellele vaja?
Töötaja:
• Arusaamine, milleks ohutusnõuded,
• Oskus vältida ohtu, mille kohta polegi
konkreetseid juhiseid antud,
Töötajate kaasamine
• Töötajad paremini kursis riskidega,
• Parem RA kvaliteet,
• Seisab paremini meeles.
Millele tugineda?
•
•
•
•
•
Õigusaktid, TTOS ja määrused,
Standardid,
Hea tava,
Kirjandus.
Vajadusel spetsialistide abi.
Ei ole ühekordne tegevus
• Vaja korrigeerida muutuste korral,
• Saame targemaks ajapikku,
• Kõigi nõuete järgi põhjalikult korraga ei
jõua.
Meetodid
• Selgitada, millised meetodid sobivad
konkreetsel juhtumil.
• “Hindamislehe meetod” sageli otstarbeks
ainult esialgseks ohtude tuvastamiseks
Vormistamine
• Süsteemne,
• Eraldatud tähtsad ja vähetähtsad riskid,
• Olulisemad ohud ettepoole,
• Arenev süsteem,
• Hõlpsasti kasutatav:
-ettevõtte riskid,
-struktuuriüksuse riskid,
-töökoha riskid,
-töötaja riskid
• Elektroonselt vormistamine spetsiaalse programmiga.
ETTA juhendmaterjal
“Riskihindamise olulised tegurid”
I Üldinfo
II Riskihindamine – üldine
III Ohutegurite tuvastamine ja
ennetusmeetmete valimine – üldine
IV Ohutegurite tuvastamine ja
ennetusmeetmete valimine – eri sektorid
ja töövaldkonnad
Tegevuse 5 astet
•
•
•
•
Teabe kogumine.
Ohutegurite tuvastamine.
Ohuteguritega seotud riski hindamine
Tegevuste kavandamine riskide
kõrvaldamiseks või vähendamiseks.
• Riskihindamise dokumenteerimine.
Teabe kogumine
• Millist teavet oleks vaja koguda.
-selgitada standardid, millised käsitlevad
vaadeldavaid töid, seadmeid või keskkonda,
-kemikaalide ohutuskaardid,
-otsida teavet teadus- ja tehnikakirjandusest jm.
• Soovitus pöörata tähelepanu neile töötajatele,
kes on ohtude suhtes tavalisest tundlikumad,
näiteks rasedad, noored töötajad ja puuetega
inimesed, soovitus mitte unustada alltöövõtjaid
ja külastajaid.
Ohutegurite tuvastamine
• Algul üldise ohutegurite kontroll-loendi alusel,
hiljem aga detailsema kontroll-loendi alusel.
• Näiteks on üldises kontroll-loendis loetletud
teiste hulgas ohutegurid:
-ebatasased või libedad pinnad,
-sõidukid ja liikuvad masinad,
-liikuvad masinaosad.
• Viimases väljaandes on lisatud ohuteguritele
veel “Stress, vägivald, ahistamine (kiusamine)”
Ohutegurite tuvastamine
Detailsemast kontroll-loendist leiame täpsemad
küsimused, näiteks liikuvate masinaosade kohta:
• kas masinatel on ohtlikke liikuvaid osi, millel puuduvad
kaitseseadised?
• kas masina kaitseseadisest piisab, et takistada töötaja
kämbla, käsivarre vm kehaosa kokkupuutumist ohtliku
liikuva osaga?
• kas masina liikuva osa vastu võib sattuda mõni ese?
• kas masinat saab määrida või õlitada kaitseseadiseid
eraldamata?
• kas masina käitaja ulatub kergesti toitelülitini jm?
Ohutegurite tuvastamine
Detailsem kontroll-loend on esitatud algul ohutegurite järgi, siis aga
mõnede spetsiifiliste valdkondade kohta:
• kontoritöö,
• ehitus,
• autoremont,
• toiduainetöötlus,
• puidutööstus, põllumajandus
• ja väikesed karjäärid.
Kontroll-loenditele on lisatud mõned võimalikud meetmed riski
vähendamiseks.
Näiteks plahvatusohu kohta üks küsimustest on “Kas töökohas
kasutatakse plahvatusohtlikke aineid?” Soovituslik meede
“Kasutage ventilatsiooni ja tehke ainete töökoha õhus sisaldumise
järelevalvet.”
Ohutegurite tuvastamine
• Peale „ei“ ja „jah“ märkida on veel lahter
„ei oska öelda“.
• Edaspidi tuleks täpsustada ka nende
ohutegurite (mitte)olemasolu. Selleks on
abi detailsemate suunavate küsimuste
läbiarutamisest.
Riski hindamine
Riski hinded on soovitatud antud juhendis määrata kolmel tasemel:
•
madal (1),
•
keskmine (2) ja
•
kõrge (3).
Tõenäosus:
• Väga ebatõenäoline: ei tohiks ilmneda töötaja kogu töötamise aja jooksul kordagi.
• Tõenäoline: võib ilmneda töötaja kogu töötamise aja jooksul ainult paar korda.
• Väga tõenäoline: võib ilmneda töötaja kogu töötamise aja jooksul korduvalt.
Kahjulikkus:
• Mõõdukalt kahjulik: õnnetused ja haigused, mis ei põhjusta pikaajalisi kahjustusi
(näiteks kerged haavad, silmaärritus, peavalu jms).
• Keskmiselt kahjulik: õnnetused ja haigused, mis põhjustavad küll kergeid, aga
pikaajalisi või reeglipäraselt korduvaid kahjustusi (näiteks haavad, kerged luumurrud,
teise astme
põletushaavad piiratud osal kehapinnast, nahaallergia jms).
• Väga kahjulik: õnnetused ja haigused, mis põhjustavad raskeid ja püsivaid kahjustusi
ja/või surma (näiteks amputatsioon, puuet põhjustavad rasked luumurrud, teise ja
kolmanda astme põletushaavad suurel osal kehapinnast jms).
Hinnang juhendile
• Selge,
• Lihtne
• Sobib eriti neile, kes teevad riskianalüüsil esimesi samme. See
võimaldab oma jõududega teha oluline samm kas riskihindamise
alustamiseks või selle täiendamiseks algstaadiumis.
• Detailsemast ohtude ja võimalike meetmete loetelust võivad midagi
täiendavat leida ka kogenumad riskianalüüsi tegijad.
• Terminoloogia. Juba pealkirjast võib lugeda, et jutt käib riskide
hindamisest, mitte riskianalüüsist, mida käsitavad töötervishoiu ja
tööohutuse seadus jt õigusaktid. Tegu on siiski enam-vähem (mitte
päris) sama asjaga ja see ei tohiks sisuliselt väga segada, eriti töö
algetapil.
• Ei taga täielikku vastavust kõigile õigusaktide nõuetele. Siiski
kasulik.
LÕPP
Tänan kuulamast!