Transcript Uurimistöö alused

UURIMISTÖÖ ALUSED
UURIMISTÖÖ KEEL
6. tund
04. november
TEADUSKEEL
Kasutada korrektset kirjakeelt
 Sõnastus korrektne ja loogiline
 Kasutada umbisikulist tegumoodi (vältida minavormi)
Näiteks:
„töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse,
hinnatakse”
või
„on käsitletud, analüüsitud”

TEADUSKEEL
Kasutada selget ja täpset oskuskeelt, üldtunnustatud ja väljakujunenud terminoloogiat
 Teaduskeeles ei saa esineda mitmetähenduslikkust – mõistetel ja terminitel on üks
kindel tähendus

NB! Igapäevases kõnepruugis kasutusel oleval
mõistel on teaduskeeles kitsam ja erialast lähtuv
spetsiifiline tähendus
loom
intervjuu
jõud
TEADUSKEEL



Kirjastiil neutraalne, emotsioonideta
Vältida konspektistiili, samuti paljusõnalisi ja
sisuvaeseid lauseid
Vältida slängi, ajakirjanduslike, populistlike,
poeetiliste ja käibefraaside kasutamist
Hea teadusstiil on
LIHTNE, SELGE, TÄPNE ja MÕJUS.
VÕÕRKEELTE MÕJU
Hoidu võõrkeelte liigsest mõjust eestikeelsele
tekstile
 Võõrsõnadega ei maksa liialdada
 Tõlkida tuleb lause mõtet, mitte üksikuid sõnu!

Kui võõrkeelne termin on vajalik, tuleb see
märkida eestikeelse vaste järel sulgudes
 Eesti keelde üle võetud võõrkeelsed terminid,
mida kirjutatakse ja hääldatakse võõrkeelsetena
tuleb trükkida kursiivis
N: curriculum vitae, vox populi

VÕÕRKEELSETELE TERMINITELE VASTETE
LEIDMINE


SÕNAUS – 2010. aastal Vabariigi Presidendi
poolt välja kuulutatud sõnavõistlus
Otsiti uusi eestikeelseid vasteid riigi ja
ühiskonnaga seotud mõistetele
Uued sõnad:
TARISTU, KESTLIK, JUHIND, TOIMEABI,
KÄRGPERE jt
TUNNITÖÖ
Võta lahti TÖÖLEHT ÕPILASELE.
Täida see vastavalt juhistele.
Salvesta vastused töölehena ning saada õpetaja
meilile [email protected]
TERVIKLIKKUS JA SIDUSUS


Uurimistöö tekst peab olema terviklik, mitte
koosnema üksteise otsa lükitud tsitaatidest ja/või
refereeringutest.
Teksti tervikuks sidumisele aitab kaasa
sisudusväljendite tundmine.
SIDUSUSMATERJALI LOOGILISTE SEOSTE
VÄLJENDAMISEKS 1/3
1. Väljendid, mis viitavad samas suunas ettepoole:
 ja, nii-kui ka, ehk, või, samuti, lisaks, peale selle,
teisi sõnu, ka, edasi, teisiti öeldes, niisama
oluline, võiks nimetada veel, tuleks lisada
2. Väljendid, mis osutavad võrdlusele või
vastandusele:
 aga, kuid, ent, ometi, teisalt, vastupidi, sellest
hoolimata, selle asemel et, kuigi, ehkki, peale
selle, ei...ega, mitte... vaid, seevastu, tõsi küll,
teiselt poolt, nagu ka, kui, võrreldes,
vastupidiselt, omakorda, sellest hoolimata,
oluline erinevus
SIDUSUSMATERJALI LOOGILISTE SEOSTE
VÄLJENDAMISEKS 2/3
3. Väljendid, mis viitavad põhjusele, seletusele või
järeldusele:
 sellepärast, sest, sest et, seepärast, et, niisiis, nimelt,
kuna, siit järgneb, tulemus on, järelikult, seetõttu, sel
põhjusel, tuleneb sellest, johtub sellest, seletub
järgnevaga, nõnda, osutab sellele, põhjendub sellega,
tulemuseks on
4. Väljendid, mis sisaldavad tingimuse:
 kui, juhul kui, siis kui, sel juhul(kui); eeldades, et; nii
kaua kui, kui vaid, kui võimalik; tingimusel, et
5. Väljendid, mis eeldavad mõttearendusele,
täpsustusele või näidetele:
 nagu, näiteks, muuhulgas, eriti, kõigepealt, nimelt,
õigupoolest, ennekõike, eeskätt
SIDUSUSMATERJALI LOOGILISTE SEOSTE
VÄLJENDAMISEKS 3/3
6. Väljendid, mis näitavad aega või järjestust:
 kui, siis kui, samal ajal kui, nii kaua kui, kuni, eeskätt,
seejärel, samal ajal, samas, ühtlasi, mõne aja pärast, peagi,
hiljem, hiljemalt, lõpuks, esiteks, järgmiseks, järgnevalt,
varem, viimasena, edaspidi, tulevikus
7. Väljendid, mida kasutatakse enne kordusi:
 nagu (varem) öeldud, teisiti öeldes, täpsemini, teisisõnu,
niisiis
8. Väljendid, mis võtavad öeldu kokku:
 lõpuks, lõpetuseks, kokkuvõttes, kokkuvõtlikult, lühidalt
öeldes, lühidalt öelduna, resümeerides, üleüldse, niisiis,
üldiselt üldjoontes
9. Väljendid, millega rõhutatakse öeldut:
 on selge (et); tõsi, et; nimelt, tõepoolest, ilmslegelt,
kahtlemata, vaieldamatult
(Hirsijärvi, Remes, Sajavaara, 2007, 263-264)
LAUSEEHITUSE MUUDAB SELGEMAKS
SÕNAVALIK
Ära kasuta tegevust väljendades mine-vormi, see
on seisund, mitte tegevus!
 Näiteks:
laulmine on mis; laulda –mida teha!

Ole keelekasutuses lihtne, ära muutu
bürokraatlikuks!
 Kasuta lühemat väljendust, mitte tühiverbi ja
nimisõna ühendit!

TÜHIVERBI JA NIMISÕNA ASEMEL:











annab luba → lubab
põhjustab häireid → häirib
teostas uurimist → uuris
esitab küsimusi → küsib
tõuseb esile→ ilmneb
teeb otsuse→ otsustab
teeb ettepaneku→ paneb ette
teostab remonti→ remondib
tegeleb kalapüügiga → püüab kala
tutvumine olümpiavõitjaga toimus → tutvuti
olümpiavõitjaga
sooritas otsasõidu jalakäijale → sõitis jalakäijale otsa
(Hirsijärvi, Remes, Sajavaara, 2007, 266)
abil:
 Uue juhendi abil loodeti arveldus korrastada. → Uue
juhendiga loodeti arveldus korrastada.
raames:
 Konverentsi raames korraldati osavõtjaile linnaekskursioon.
→ Konverentsist osavõtjaile korraldati linnaekskursioon.
tõttu:
 Arvutite kasutuselevõtu tõttu on töö muutunud hõlpsamaks.
→ Arvutid (arvutite kasutuselevõtt) on muutnud töö
hõlpsamaks.
arvel:
 Erki Noole arvel on üsna palju suurvõistluste medaleid. →
Erki Noolel on üsna palju suurvõistluste medaleid.
läbi:
 Muinasjuttude läbi õppisid lapsed mõndagi. →
Muinasjuttudest õppisid lapsed mõndagi.
poolt:
 Finantsosakonna poolt tehti ettepanek tööaega muuta. →
Finantsosakond tegi ettepaneku tööaega muuta.
(Hirsijärvi, Remes, Sajavaara, 2007, 267-268)
MOESÕNU













piloot-→ katse-, näidis-, eelantud→ see, kõnealune, silmaspeetav
praktiliselt→ tegelikult, õigupoolest
reeglina→ üldjuhul, tavaliselt, harilikult
rida→ hulk, palju
loetud minutid→ vähesed minutid
(aja)hetkel, momendil→ nüüd, nüüdisajal, praegu
realiseerima→ ära kasutama, saavutama
välja tooma→ esitama, esile tooma
paika panema→ ostustama
välja pakkuma→ arvama, ettepanekut tegema
läbi viima → korraldama
alla kriipsutama→ rõhutama toonitama
(Hirsijärvi, Remes, Sajavaara, 2007, 269)
LÜHENDITE KASUTAMINE





Enne mistahes lühendi kasutamist tuleb see
defineerida täieliku kirjapildi kaudu.
Näiteks:
sisemajanduse koguprodukt (SKP); Rahvusvaheline
Rekonstruktsiooni-ja Arengupank (IBRD —
International Bank of Reconstruction and
Development).
Teine võimalus on esitada koondloend koos vastavate
määratlustega sisukorra järel, millele iga lühendi
korral viidatakse.
Erandi moodustavad vaid üldlevinud lühendid, mille
täisnime ei ole üldiselt tavaks pruukida (näiteks:
USA, ÜRO, DEM jt.).
Pealkirjades üldjuhul lühendeid ei kasutata.
Kõikidest kasutusele võetud lühenditest tuleb kogu
töö ulatuses kinni pidada.
ARVUDE ESITAMINE TEKSTIS
Ühekohalised arvud on soovitatav kirjutada sõnadega,
ülejäänud arvud numbritega.
Näiteks: kaks punkti, kaheksa tööpäeva, 120 ettevõtet.
 Kui aga ühekohalisele arvule järgneb mõõtühik või tähis,
siis kirjutatakse ta numbriga.
 Käändelõppe arvudele harilikult ei lisata.
 Järgarvu järele pannakse punkt.
 Aastad tuleks märkida arvuliselt, mitte „eelmisel aastal”
või „käesoleval aastal”.
 Nii tekstis kui tabelites peaks loobuma rohkema kui 3–4
tüvenumbriga arvude kasutamisest.
 Suurte arvude korral on soovitatav kasutada
kombineeritud kirjutusviisi, mille puhul arv on märgitud
numbritega ja suurusjärk sõnadega.
Näiteks: 1,42 milj elanikku või 211,3 tuh kr.
 Lauset ei alustata numbriga, vaid sõnaga.

KIRJAVIGADE VÄLTIMINE
Autor peab oma teksti korduvalt hoolikalt
lugema
 Hea on kasutada võõra lugeja abi, sest kõiki vigu
autor ise ei märka
 Kasuta sõnaraamatuid

KASUTATUD ALLIKAD
Hirsijärvi, S. Remes, P. Sajavaara, P. (2007).
Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina
 Katt, N. (2011) Uurimistöö alused.
http://pedja.edu.ee/~neeme/failid/uurimused/Uuri
mistoo_alused_2011.pdf
 Äike, N. (2010). Uurimistöö alused.
[Slaidiesitlus]. Kolga: Kolga Keskkool
 Äike, N. (2008).Uurimistööde koostamine ning
vormistamine. Kolga: Kolga Keskkool

KODUNE TÖÖ 11. NOVEMBRIKS


Võta uurimistöö, mida sa juba varasemalt oled
käsitlenud ning tee ülevaade (minimaalselt 20
lauset) selle sõnastuse, sõnavara, terminoloogia,
sidususvahendite, lühendite jms kasutamise
kohta.
Saada kodune töö õpetaja meilile
[email protected]