Transcript ettekanne Lembit Väli

ENMAK 2030+ TA
raamprogramm
Lembit Vali
13.10.2014
Millest juttu tuleb
1. ENMAK 2030+ peamised kogemused;
2. ENMAK 2030+ TA raamprogramm, seos
laiema valdkondliku TA-ga;
3. ENMAK 2030+ TA raamprogrammi
juhtimisstruktuurist;
Peamine kogemus ENMAK 2030+
koostamisest
Seal, kus võimalik, tuleks teha ainult sektoriülesed
horisontaalsed strateegiad!
Selline lähenemine võimaldab:
• Lihtsamini avastada sektoritevahelised vastuolud;
• Harmoniseerida erinevate sektorite eesmärgid;
• Lihtsamini saavutada eesmärke ning vähendada
administreerimiskulusid;
• Vaevata leida ettevõtlusvõimalusi ning takistusi
ettevõtluse edendamisel!
Lisandväärtus Eesti Arengufondist
Triviaalne: iga meede või majandusotsus omab mõju
ühiskonnale tervikuna: SKT, ressursitootlikkus,
tööjõutootlikkus....
Oskame leida iga energiamajandusega seotud
poliit/majandusotsuse mõju.
Me tegime seda:
• Jagades energiamajanduse „algosadeks“: tarbimine,
ressursid, tehnoloogia, ...;
• Koostasime igale sellisele osakesele „mõjukaardi“;
• Kaasasime valdkondliku ekspertiisi vikipõhises
veebiplatvormis www.energiatalgud.ee.
Iga panustuse mõju on mõõdetav ning iga
panustuse/otsustuse mõju tuleb hinnata!
ENMAK 2030 TA raamprogrammi
ülesanne
ENMAK 2030+ TA raamprogramm on ENMAK 2030+
eesmärkide saavutamise tööriist.
1.
2.
3.
4.
5.
Elektrivarustus- energiatõhusus, töökindlus, konkurentsivõime
Kohalikud kütused- põlevkivi efektiivne kasutamine, kohalike
taastuvate transpordikütuste tootmise edendamine
Transport ja liikuvus- sõidukipargi energiatõhusus, infastruktuuri
energiatõhusus
Hoonete energiatõhusus- sisekliima tagamine, energiasääst
Soojusvarustus- kohalikele kütustele üleminek, efektiivne
tootmine ja ülekanne
ENMAK2030+ TA
raamprogrammi iseloomustus
• Rakenduslik;
• Kohese mõjuga: tulemused kasutatavad
meetmete rakendamiseks;
• Detailne kuni 2020, mis tagab ENMAK 2030
ülesannete tähtaegset realiseerimist;
• Alates 2020 TA vajadused ainult kaardistatud;
• Ressursivajadus kaardistatud, vastutajad ja
partnerid kirjeldatud.
Elektrivarustus
• Elektrienergia tõhus tootmine –
taastuvenergia, põlevkivienergeetika,
koostootmine, mikro- ja hajatootmine,
tarbimise juhtimine
• Elektrienergia tõhus ülekanne ja jaotamine –
elektromagnetiline ühilduvus, elektri
kavaliteet, investeeringute optimeerimine,
energiasalvestus
Kohalikud kütused
•
•
•
•
•
Põlevkivist mootorikütuste tootmine
Turbamaade efektiivne kasutus
Biometaan
Bioetanool
Tehnoloogiauuringud
Transport ja liikuvus
• Säästev ja energiatõhus transport –
integreeritud transport, liikuvus ja planeering,
maksupoliitika
• Motoriseeritud individuaaltranspordi
vähendamine – asustusstruktuur, taristu
Hoonete energiatõhusus
• Olemasoleva hoonefondi energiatõhusus –
fassaadid, ventilatsioon, tüüplahendused,
juhendmaterjalid, seire
• Uute hoonete energiatõhusus – järelevalve ja
tõendamine, liginullenergiahoonete
lahendused, automaatika
• Avaliku sektori eeskuju – õiguslik keskkond,
statistika, pädevuse tõstmine
Soojusvarustus
• Soojuse tõhus tootmine – koormusgraafiku
optimeerimine, kütuste vahetus, lokaal- ja
kohtküttelehendused
• Soojuse tõhus ülekanne – torustike
renoveerimised, kaug-ja lokaalkütte
optimeerimine, KOV-de soojusvarustuse
arengukavad
• Energia salvestamine – päike, tuul, elekter,
soojus
Maksumus
etme nimetus
Meede 1.1 Eektrienergia tõhus tootmine
Meede 1.2 Elektrienergia tõhus ülekanne ja jaotamine
Meede 2.1 Põlevkivist mootorikütuste tootmine
Meede 2.2 Turbaväljade keskkonnasõbralik rekonstrueerimine
Meede 2.3 Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis
Meede 2.4 Biokütuste tehnoloogiauuringud
Meede 3.0 Üldised transpordimeetmeid puudutavad T&A tegevused
Meede 3.1 Motoriseeritud individuaaltranspordi nõudluse vähendamine
Meede 3.2 Efektiivne sõidukipark
Meede 4.1 Olemasoleva hoonefondi energiatõhususe suurendamise tegevused
Meede 4.2 Uute hoonetega seotud eeldatava energiatõhususe suurendamise
tegevused
Meede 4.3 Avaliku sektori eeskuju tegevused
Meede 5.1 Soojuse tõhus tootmine
Meede 5.2 Tõhus soojuse ülekanne
Meede 5.3 Energia salvestamine
Kokku 2015-2020
Keskmine ühe aasta kohta (periood 6 aastat)
2015-2020
kogumaksumus, M€
Tegevusega kaasneva T&A tööjõu
vajadus, inim/a
2,5
2,2
1,65
1,05
1,57
1,35
0,625
4,265
0,675
1,35
102
88
32
19
26
44
13
82
15
27
3,35
0,45
1,35
0,65
1,05
24,085
4,01
67
9
28
14
21
587
98
Otseselt taastuvenergiaga seonduv
• Taastuvate energiaallikate kasutamise optimaalne struktuur Eestile
• Planeeritavate tuuleparkide elektrisüsteemiga integreerimiseks
vajalike investeeringute optimeerimine töökindluse tagamiseks
• Uute materjalide väljatöötamine päikesepaneelide efektiivsuse
tõstmiseks ja hinna alandamiseks
• Mikro- ja hajatootmise erinevate tootmistehnoloogiate
kombineerimine etteantud tarbimiskõverate alusel
• Mikrotootmisel sageduse reguleerimine lahustöötamisel
elektrivõrgust ja taassünkroniseerimine
• Mikrotootmise kaugjuhtimine agregeeritud tootjana
• Mikrotootmise pilootlahendused
• Uued energiasalvestusmaterjalid ja tehnoloogiad
• Energiasalvestite rakendamine nõrkades võrkudes elektrikvaliteedi
parendamiseks
Otseselt taastuvenergiaga seonduv
• Madalenergia- ja liginullenergiahoonete mõju
elektrimajandusele ning sellega kaasnev
sotsiaalmajanduslik mõju
• Elektritarbimise pilootlahendused (sh infotehnoloogilised
koormuste agregeerimislahendused)
• Elektromagnetiline ühilduvus ja elektri kvaliteet
elektrivõrgus
• Lokaalse taastuva elektrienergia- ja soojuse tootmise ja
tarbimise automaatjuhtimise integreerimine
• Lokaalse taastuva elektrienergia ja soojuse tootmise
sobitamine koht- ja kaugküttega
• Liginullenergiahoonete elektritootmise (lokaalne taastuv)
sobitamine elektrivõrguga (sh energiasalvestamine)
ENMAK 2030+ TA
kokkuvõtteks
• Perioodil 2015-2020 T&A programmi maksumus 4
milj.EUR aastas
• Keskmine tööjõuvajadus aastas 98 inimest
• Kõik planeeritud tegevused on kaetud olemasoleva
inimressursiga – TTÜ, TÜ, EMÜ, konsultatsioonifirmad
• Tihe haakumine NS ressursside väärindamise
kasvualadega – teadmistepõhine
ehitus(taastuvenergeetika ehituse
osana,ehitusprotsesside automatiseerimine),
materjalitehnoloogiad(nanotehnoloogiad,
pinnakattetehnoloogiad ja põlevkivikeemia)
ENMAK 2030+ TA kokkuvõtteks (2)
• Loetletud valdkondade TA on seotud alusuuringutega ja
juba töötavate teadlaste töörühmade tööteemadega;
• Eelnevatel perioodidel on välja arendatud teaduse
infrastruktuur;
• Tagada tuleb teaduse infrastruktuuri tulemuslikkus;
• Valdkondlikku TA-d tuleb käsitleda ühtse tervikuna;
• ENMAK 2030+ ja selle TA eduka realiseerimise
tagatiseks on seire-ja juhtimissüsteemi loomine
Tervikkäsitlus valdkondlikust teadusarendustegevusest
• Defineerida TA osapooled koos rolli määratlusega;
• Kokku leppida TA programmide realiseerimise ja seire
eest vastutajad ja üldine koordineerija;
• Valdkondade vastutus jaotada ministeeriumite vahel
vastavalt ministeeriumite haldusalale;
• Kokku leppida TA programmide rahastamise teed;
• Kokku leppida rakendusüksused vastavalt TA
temaatikale
Eesmärk vältida T&A programmide kattuvusi ja
selekteerida välja teemad, mille realiseerimise efekt on
majanduses suurim
TA osapooled
• Ministeeriumid sh. HTM- TA programmide
valdkondlik vastutus
• EAF – konsortsiumlepingu alusel
arenguprogrammide täitmise seire ja
programmijuhtimine sh. TA
• TA programmide realiseerijad: teadusasutused,
ettevõtjad, sihtasutused, MTÜ-d (klastrid, TAK’id)
• Programmide rakendusüksused: EAS, ETAG,
Archimedes, PRIA, KREDEX, KIK
ENMAK ja selle T&A realiseerimise skeem
Juhtorgan
Programmid
Täitevorgan
Realiseerijad
Eesti Arengufond
ENMAK T&A
ENMAK
Teaduse
rahastamin
e
NS
EAS
KREDEX
KIK
ETAG
ARCHIMEDES
TEADUS
ASUTUSED
ETTEVÕTJAD
SEIRE
ANALÜÜS
KOOSTÖÖ
KORREKTUUR
ENMAK 2030
osapooled
MKM
KKM
PõM
HTM
RM
SiM
Riigikantselei
MV-d ja KOV-d
EAF
KIK
Kredex
EAS
Archimedes
ETAg
PRIA
Konkurentsiamet
Keskkonnaamet
Maanteeamet
TJA
OSPA
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
ENMAK 2030 juhtimine ja rakendamine
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
Seotud ametid ja organisatsioonid
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
2.4. Tõhus sõidukipark
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
ENMAK 2030 koordineerimise ja elluviimise seire
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
ENMAK 2030 programmi riigieelarvest rahastatavate meetmete rakendamine
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
3.4. Energeetikaalane haldusvõimekus
3.3. Teadus- ja arendustegevus
3.2. Energiasääst muudes sektorites
Primaarenergia sääst
3.1. Avaliku sektori eeskuju
2.7. Tõhus soojusenergia ülekanne
2.5. Olemasoleva hoonefondi
energiatõhususe suurendamine
2.6. Uute hoonete energiatõhususe
suurendamine
Varustuskindlus
2.3. Motoriseeritud
individuaaltranspordi nõudluse
vähendamine
2.2. Alternatiivkütuste tootmine ja
kasutuselevõtt transpordis
2.1. Põlevkivist sekundaarkütuste
tootmine
1.6. Energeetikaalane väliskoostöö
1.5. Soojuse tõhus tootmine
1.4. Kütusevarude säilitamine
1.3. Gaasivarustuse tagamine
1.2. Elektrienergia tõhus ülekanne
1.1. Elektrienergia tootmise
arendamine
ENMAK juhtimisstruktuur
Majanduse seisund
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
Oodatav kasu
Kasusaajad : ministeeriumid, teadusasutused,
ettevõtjad:
• Erinevate TA programmide kooskõlastamine;
• Kattuvuste ja lünkade likvideerimine;
• TA infrastruktuuri optimaalne kastutamine;
• Erinevate TA programmide tulemuslikkuse ühtne
seire ja koordineerimine;
• TA programmide rahastamise ja rakendamise
prognoositavus.
Mida vaja lahendada?
Osapoolte tööjaotus ja vastutus.
Valdkondliku TA rahastamise jaotus.
Tänud kuulamast!
[email protected]
t. 5163600