Transcript Maa energiabilanss

loodusgeograafia
Maa energiabilanss
Energia

Energia vajalik looduslike protsesside
toimimiseks
Energia muundub ühest liigist teise


Maale lisandub päikesekiirgus
Maalt lahkub soojuskiirgus

Energialiigid
Potentsiaalne energia – keha asend
tõttu
 Kineetiline energia – liikumisenergia
 Soojus- e. siseenergia – iga keha
molekulide kineetiline+potentsiaalne
energia
 Keemiline energia – keemiliste
reaktsioonide käigus vabanev

Energialiigid

Potentsiaalne - gravitatsioon, elastsusjõud



Kineetiline

Keemiline energia - põlemine, hingamine
- lained, hoovused, tuul…
Soojus- e. siseenergia - Maa sisesoojus
Kiirgus

Energia kandumine soojema
temperatuuriga piirkonnast jahedamasse
elektromagnetlainete vahendusel.



Neeldumine
Peegeldumine
Hajumine
Maa energiabilanss
P
Sissetulev energia = Maalt lahkuv energia
Ä
I
K
E
TASAKAAL
Maakera energiavood

Lühilaineline kiirgus Päikeselt - TULEB

Pikalaineline kiirgus Maalt - LÄHEB


Maa siseenergia – laamade liikumine, vulkaanide
energia, tuumaenergia jne.
Maa soojuskiirgus pinnalt
Maa energiabilanss
PEEGELDUNUD ENERGIA 31%
MAA SOOJUSKIIRGUS
PÄIKESEENERGIA
100%
TUUL, HOOVUSED
MAA JA MERE SOOJENDAMISEKS
42%
AURAMISEKS
23%
Päikeselt saabuv kiirgus sõltub kiirte
langemise nurgast
Soojuse puudujääk
+
Soojuse ülejääk
+
jahtub
soojeneb
Soojuse puudujääk
-
Maakeral tervikuna on energiabilanss tasakaalus
Loodusprotsessid energiaallika järgi
1. ENDOGEENSED – sisemine energia.
Maa sisejõudude põhjustatud
- Vulkanism
- Maavärinad
- Laamtektoonika
2. EKSOGEENSED – Maa välisjõudude
tekitatud
- tuul
- temperatuuri kõikumine
- vee voolamine jne.
Inimese energiatarve

Füsioloogiline energiatarve


Energia kasutamine kütteks, transpordis,
tootmises, põllumajanduses jne.




toit
Fossiilsed kütused (nafta, kivisüsi, maagaas)
Mehhaaniline energia (vesi-tuul)
Tuumaenergia
Säästev areng ja globaalprobleemid