Transcript Loodusõpetus

Loodusõpetus
{
Soojusülekanne, VII peatükk
Lisette Aro, Birgita Käsk ja Kaisa Marie Sipelgas, 7.b
Sisukord
Soojusülekanne
Siseenergia ja soojushulk
Põlemine
Tasakaal soojusülekandes
Soojusjuhtivus
Soojuse kandumine liikuva ainega
Kehad kiirgavad ja neelavad soojust
Päikesekollektor
Päikesekiirgus ja Maa
Õhutemperatuuri ööpäevane muutumine
Kokkuvõte
Kasutatud kirjandus
Soojusülekanne
Soojusülekanne on energia
kandumine ühelt kehalt teisele.
 Ülekantud energiat nimetatakse
soojushulgaks.

Mõnel juhul on tähtis soojust juhtida ühest
kohast teise või ühelt kehalt teisele.
 Selleks on kolm võimalust:
 1. Ühendada kehad omavahel või mõne
kolmanda kehaga.
 2. Soojendada vett ja juhtida soe vesi majja,
kus see soojuse ära annab.
 3. Anda võimalus soojusel kiirguda ühelt
kehalt teisele.

Siseenergia ja soojushulk
Mida kiiremini liiguvad
aineosakesed, seda soojem on keha.
 Keha siseenergia = aineosakeste
kineetiline energia + potentsiaalne
energia.
 Nähtust, kus soojus kandub ühelt
kehalt teisele, nimetatakse
soojusülekandeks.

Pean meeles:
 Soojushulga, mehaanilise töö ja energia
mõõtühik on üks džaul ( 1 J ).
 Soojushulkade väljendamiseks kasutatakse
sageli 1000 korda suuremat ühikut
kilodžauli (1 kJ ) või miljon korda suuremat
ühikut megadžauli ( 1 MJ )

Põlemine
Põlemine on ainete
ühinemine
hapnikuga.
 Põlemise
tulemusena
tekkivad uued
ained.
 Põlemisel eraldub
soojust.

Tasakaal soojusülekandes
Soojusülekandes esineva tasakaalu
korral on keha temperatuur jääv.
 Kui soojenemine ja jahtumine on
tasakaalus on keha temperatuur
jääv.

Soojusjuhtivus
Soojusjuhtivuse
korral levib energia
osakeselt osakesele.
 Metallid on väga
head soojusjuhid,
gaasid on väga
halvad soojusjuhid.
 Nt. maja ehitamisel
kasutatakse
materjale mis
juhivad soojust
halvasti.

Soojuse kandumine
liikuva ainega
Soojuse kandumist liikuva ainega
nimetatakse konvektsiooniks.
 Vee ja õhu ringlemise kutsub esile
sooja ja külma aine tiheduse
erinevus.
 Magma konvektsiooniline
liikumine vahevöös paneb laamad
aeglaselt liikuma.

Kehad kiirgavad ja
neelavad soojust
Kõik kehad kiirgavad soojust.
 Kõik kehad saadavad välja soojuskiirgust
ja annavad soojust ära.
 Kõik kehad neelavad soojuskiirgust ja
saavad soojust juurde.
 Maa kiirgab pikalainelist kiirgust.
 Osaliselt neelavad pikalainelist kiirgust
veeaur, süsihappegaas ja mõned teised
gaasid.

Päikesekollektor
Tume pind imab
soojust paremini
kui hele pind, sest
hele pind
peegeldab
enamuse soojusest
tagasi.
 Päikesekollektor
toimib sellel
põhimõttel.

Päikesekiirgus ja Maa
Maa kiirgab kosmosesse niisama palju
energiat kui ta päikeselt saab.
 Maa annab energiat ära (jahtub) kiirguse
teel.
 Mida enam pooluse poole, seda rohkem
on valguskiired maapinna suhtes kaldu.
 Ekvaatori lähedal langevad päikesekiired
ligikaudu maapinnaga risti. Seda
muidugi vaid keskpäeval.

Õhutemperatuuri
ööpäevane muutumine
Temperatuuri ööpäevane käik sõltub
pilvkatte olemasolust.
 Maapind saab Päikeselt energiat (soojust)
soojuskiirguse teel.
 Maapind annab soojust ära kiirguse teel.
 Kui maapind kiirgab rohkem soojust, kui
ta Päikeselt saab, siis temperatuur langeb.
 Öösel maapind vaid jahtub, soojenemist
ei toimu.
 Selge ilmaga on öö ja päeva
temperatuuride erinevus suurem kui
pilves ilmaga.

Kokkuvõte
Aineosakeste kineetiline energia
väljendub keha temperatuuri kaudu.
 Sõnaga soojus väljendatakse kõnekeeles,
kui soe on keha, s.o temperatuuri.
 Põlemisel ühineb aine hapnikuga.
 Soojus levib soojemalt kehalt jahedamale.
 Soojusjuhtivuse korral kandub
siseenergia aines osakeselt osakesele.
 Konvektsioon on soojuse kandumine
ühelt kehalt teisele koos liikuva ainega.
 Kehi soojendavad soojuskiirgus ja nähtav
valgus.

Kasutatud kirjandus

Loodusõpetus. Sissejuhatus
füüsikasse ja keemiasse. 7. klass.
Autor: Enn Pärtel, kirjastus
Koolibri, 2010