Transcript Kaitsealase teadus- ja tehnoloogiavaldkonna tegevused

Kaitsealase teadus- ja
tehnoloogiavaldkonna tegevused
Dmitri Teperik, KM Hangete osakonna peaspetsialist
Priit Sarv, KM Teadusnõukogu esimees
www.kmin.ee/teadus--ja-arendustegevus
Rahvusvahelise Kaitseuuringute
Keskuse uuringud
Raport “Kaitsealane teadus- ja
arendustegevus: õppetunnid
NATO liikmesriikidelt”,
11/2009
Raport “Eesti kaitsealane
teadus- ja arendustegevus:
mineviku õppetunnid, tuleviku
väljavaated“, 9/2011
www.icds.ee
Põhimõte I
Kaitsealasesse teadus- ja
arendustegevusse investeeritavad
rahalised vahendid ja sellega seotud
inimressursid on otseses korrelatsioonis
sõjaliste võimete ajakohalise taseme
säilitamise ning julgeolekuohtude pädeva
juhtimisega.
Põhimõte II
Teadusuuringute tulemuste ja
tehnoloogiate rakendamisest sõltub
tihedam lõimumine teiste NATO ja EL
liikmesriikide kaitsesüsteemidega.
Põhimõte III
Tänased valikud riikliku kaitsealase
teadus- ja arendustegevuse määratlemisel
mõjutavad Eesti julgeolekut ja riigikaitset
ning tõsiseltvõetavust meie liitlaste silmis
järgmise 20-25 aasta jooksul.
Kaitsealase teadus- ja
arendustegevuse strateegia
Eesmärk 1
toetada Eesti kaitsevõime tugevdamist
sõjateadusliku kompetentsi arendamise ja
säilitamise ning rakendusteaduslike
lahenduste väljatöötamise kaudu
Kaitsealase teadus- ja
arendustegevuse strateegia
Eesmärk 2
olla võimeline osalema NATO ja EL
kaitsevaldkonnale prioriteetsetele
probleemidele teaduslike ja praktiliste
lahenduste väljatöötamises, tehes
Eestit kui riiki kasulikumaks, seotumaks
ning vajalikumaks meie liitlasriikidele
Kaitsealase teadus- ja
arendustegevuse strateegia
Eesmärk 3
soodustada Eesti teadusasutuste kõrge
kompetentsuse saavutamist,
rakendamist ja hoidmist Eesti
riigikaitsele olulistes teadus- ja
tehnoloogiavaldkonna uurimissuundades
KM Teadusnõukogu
Kaitseministrile, Kaitseministeeriumile
ja vajadusel ka Kaitseväele nõuandva
organina töötav kaitse- ja
julgeolekuvaldkonnas akadeemiliselt
pädevate ekspertide kogu
KM Teadusnõukogu põhilised
ülesanded
• Teaduskompetentside loomise, arendamise ja
säilitamise programmi elluviimine kaitse- ja
julgeolekuvaldkonna jaoks olulistes suundades;
• Kaitseväe võimelünkadest tulenevate võimevajaduste
määratlemine ja hindamine akadeemilistele nõuetele
vastavalt;
• Kaitseväe-sisese teadus- ja arendustegevuse
inimpotentsiaali väljaarendamine ja edasine
toetamine Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste baasil;
• Eesti teadlaskonna üldpotentsiaali hindamine
riigikaitse arendamise ja tugevdamise seisukohast.
KM Teadusnõukogu koosseis - I
KM Teadusnõukogu liikmeks võib olla
tunnustatud valdkonnaekspert, kelleks on kas:
• Eesti teadusmagistri- ja/või doktorikraadi (või
sellega võrdsustatud välisriigi akadeemilist
kraadi või kvalifikatsiooni) omav
teadustöötaja;
• või Eesti Kaitseväe võimearendusega seotud
vanemohvitseri auastet omav isik.
KM Teadusnõukogu koosseis - II
KM Teadusnõukogu koosseisu kuulub minimaalselt 10 ja
maksimaalselt 16 liiget, kellest pooled (5/5, 6/6, 7/7 või
8/8) peavad olema teadlaskonna esindajad ja pooled Eesti
Kaitseväe võimearendusega seotud valdkonnaekspertidest
vanemohvitserid.
KM Teadusnõukogu koosseisu kuuluvad ametikohajärgselt
(ex officio) kõik kaitseministri käskkirjaga nimetatud
NATO Teadus- ja Tehnoloogiaorganisatsiooni (RTO)
paneeliesindajad ja Eesti esindaja NATO veealuste
teadusuuringute keskuse (NURC) nõukogus.
Strateegia eesmärkide
saavutamise meetmed
Meede 1 – Eesti Kaitseväe lähteülesannetel põhinevad teadus- ja tehnoloogiaprojektid.
Meetme eesmärgiks on toetada kaitseväe sõjateadusliku kompetentsi konkreetsete ja
praktiliste rakendusteaduslike ja tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamise kaudu.
Meede 2 – teaduskompetentside toetamise programm. Meetme eesmärgiks on Eesti
kaitse- ja julgeolekuvaldkonnale oluliste teaduskompetentside loomine, arendamine ja
hoidmine teadustööde avaliku konkursi, noorteadlaste stipendiumite ja
raamkoostöölepingute kaudu.
Meede 3 – rahvusvahelise koostöö toetamise skeemid. Meetme eesmärgiks on
vastastikku kasulik panustamine NATO ja Euroopa Liidu kaitsealaste teadusuuringute
läbiviimisesse ning uudsete teadmiste kojutoomine ja rakendamine Eesti riigikaitse
tugevdamiseks.
Meede 4 – kaitsealaste teadusuuringute läbiviimiseks eraldatavad grandid. Sarnaselt
meetmele 1 on ka selle meetme eesmärgiks kaitseväe sõjateadusliku kompetentsi
toetamine rakendusteaduslike ja tehnoloogiliste praktiliste lahenduste väljatöötamise
kaudu.
Meede 5 – eraldi meetmena arendatakse kaitseväesisest teadus- ja arendustegevuse
inimpotentsiaali eelkõige Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste baasil. Meetme
eesmärgiks on riigikaitsele vajaliku vältimatu teaduskompetentsi olemasolu kaitseväes
ning võimekus teadus- ja arendusalaseks koostööks teiste asutuste ja ülikoolidega.
Meetmed 1/4 - eesmärgid
Kaitsealaste teadus- ja tehnoloogiaprojektide
elluviimise eesmärgiks on soodustada sõjalise kaitse
arengukavas sätestatud pikaajaliste arengueesmärkide
saavutamist ning toetada Eesti Kaitseväe võimearenduste
vajaduste ja/või laiema riigikaitse probleemide
lahendamist.
Meede 2 - eesmärgid
Kaitsealaste magistri- ja doktoritööde avaliku konkursi
eesmärkideks on edendada kaitsealast teadus- ja
arendustegevust, tunnustada parimate kaitsealaste
teadustööde autoreid ning motiveerida noorteadlasi teostama
teadusuuringuid riigikaitse- ja julgeolekuvaldkonnale olulistes
suundades.
Doktoriõppe stipendiumi eesmärgiks on toetada
perspektiivikaid noorteadlasi kaitsealaste teadusuuringute
läbiviimisel, tekitamaks jätkusuutlikku teaduspädevat
järelkasvu Eesti riigikaitsele olulistes uurimisvaldkondades.
Raamkoostöölepingute eesmärgiks on arendada pikaajalist
koostööd Eesti ülikoolide ning teadus- ja arendusasutusega,
loomaks ja säilitamaks kriitiliselt vajalikku pädevust kaitse- ja
julgeolekuvaldkonnale olulistes uurimissuundades.
Meede 3 - I
Kaitseministeeriumi toetab Eesti teadlaste ja kaitseväe ekspertide
aktiivsest osalemist NATO Teadus- ja Tehnoloogiaorganisatsiooni (RTO)
tegevustes, mille oluliseks väljundiks on muuhulgas koostöövõrgustik ja
infovahetus maailma tippteadlaste ja rakendusuuringute ekspertidega.
NATO RTO tegevus on valdkonnapõhine ja selle töös osalemine eeldab
liikmesriigi huvi konkreetse töögrupi töö tulemuste vastu ning suutlikkust
ka ise vastava töögrupi töösse panustada.
Eesti esindajad NATO RTO paneelides ja NURC-is:
Human Factor and Medicine (HFM) - prof Jaanus Harro (TÜ)
Systems Concepts and Integration (SCI) - akad Leo Mõtus (TTÜ)
Sensors & Electronics Technology (SET) - dr Priit Sarv (KBFI)
Information Systems Technology (IST) - v-ltn Mari-Anne Meister (MV)
System Analysis and Studies (SAS) – Martin Hurt (RKK)
NATO Modelling and Simulation Group (NMSG) - kol-ltn Paul-Indrek Rajamäe-Volmer (KVÜÕA)
NATO Undersea Research Centre (NURC) - dr Tarmo Kõuts (TTÜ)
Meede 3 - II
Rahvusvahelise koostöö Euroopa Kaitseagentuuriga (EDA)
Euroopa Kaitseagentuuri teadus- ja arendustegevuse eesmärgiks on
soodustada EL liikmesriikide ühist kaitsealast teadus- ja arendustegevust,
et ühendada kogemusi ning vähendada vastastikust dubleerimist ja kulusid.
Eesti teadusasutused ja kaitsetööstuse ettevõtted saavad Euroopa
Kaitseagentuuri kaudu võimaluse teha koostööd teiste Euroopa riikide
vastavate asutustega kaitsevaldkonna probleemidele teaduslike ja
praktiliste lahenduste leidmiseks.
Eesti esindajad EDA töörühmades:
IAP2 (RF Sensor Systems & Signal Processing) - dr Priit Sarv (KBFI)
IAP4 (Command Information System & Networks) - akad Leo Mõtus (TTÜ)
ESM4 (Human Factors & CBR Protection) - prof Jaanus Harro (TÜ)
Meede 5
KAITSEVÄE-SISESE TEADUSPOTENTSIAALI ARENDAMINE
Lähtepunkt
Üksnes teaduspõhiselt koolitatud personal tagab Eesti Kaitseväe
jätkusuutlikkuse kaasaaegses teadmistemahukas ja tehnoloogiapõhises
maailmas.
Lõppeesmärk
Riigikaitsele vältimatult vajaliku teaduskompetentsi olemasolu Eesti
Kaitseväes ning sellel põhinev võimekus teadus- ja arendusalaseks
koostööks teiste asutuste ja ülikoolidega.
Põhitegevus
Eesti Kaitseväe personali teaduspõhine koolitamine toimub
konkurentsipõhiselt doktoriõppe raames, väljundina kaitseväe
võimearenduse kriitilistele valdkondadele.
Nišivaldkond I
Esimene nišivaldkond on seotud väliskeskkonna
analüüsimiseks ja kriitilise teabe töötlemiseks
vajalike tehnoloogiate ning teadusuuringutega (sh
olukorrateadlikkus, sensorid ja radarid,
võrgupõhine võime, side ja juhtimine, ITlahendused modelleerimises ja matkimises jms).
Nišivaldkond II
Teine nišivaldkond hõlmab väliskeskkonnast
tulenevatele mõjuritele reageerimiseks ning kaitseks
kasulikke rakendusi (sh adaptiivsed ja
kergsoomusmaterjalid, miinide ja improviseeritud
lõhkeseadeldiste vastane kaitse, küberkaitse jms).
Nišivaldkond III
Kolmas nišivaldkond keskendub sõduri ja
erinevate komplekssüsteemide koostoimeks
vajalikele tehnoloogiatele ning inimfaktoreid
uurivatele suundadele (sh militaarpsühholoogia,
sõjameditsiin ja rehabilitatsioon, sooritusvõime ja
väljaõpe, isikkoosseisu kaitse jms).
Koondnimekiri
42 kaitse- ja julgeolekuvaldkonnale
oluliste teaduskompetentside valdkonda:
•KM Teadusnõukogu => kaitseminister
•Regulaarne ülevaatamine ja täiendamine
•NATO RTO paneelides ja NURC-is esindatud
teadus- ja arenduskompetentsid
•Eesti teadlaskonna üldpotentsiaali olemasolu
•Olulisus võimearenduse ja/või riigijulgeoleku
vajaduse seisukohast
Kaitsealane teadus- ja
arendustegevus…
•lähtub kaitseplaneerimisest ja kaitsevõimearendusest;
•on seotud Eesti Kaitseväe pikaajaliste vajaduste ja
riigikaitse strateegiliste huvidega;
•toetab Eesti Kaitseväe sõjateaduslikku kompetentsi
rakendusteaduslike ja tehnoloogiliste lahenduste
väljatöötamise kaudu;
•panustab NATO ja Euroopa Liidu kaitsealaste
teadusuuringute läbiviimisesse ning toetab uudsete
teadmiste kojutoomist ja rakendamist;
•arendab kaitseväesisest inimpotentsiaali ja võimekust
teaduskoostööks Eesti ülikoolidega;
•soodustab Eesti kaitse- ja julgeolekuvaldkonnale oluliste
teaduskompetentside loomist ja säilitamist Eesti ülikoolides.
Tänan tähelepanu eest!