ELURING

KOLLEDŽITE SUVEPÄEVAD 2012

MÜSTILINE MÕNU KÕIKSUSE ANUMAS SEMINAR

Garri Raagmaa TARTU ÜLIKOOL [email protected] +372 578 899

Helsingborgi kalossivabrik 1920

2000

– ülikool ex-kalossitehases

2008 – 3200 üliõpilast 2012 – 3700 2015 soov – 6000 ??

Kolledž kui regiooni eluringi pikendaja ja rajasõltuvusest väljaaitaja

Kuidas mõõta suuremal või vähemal määral müstilist kolledži mõju/mõnu ja mille alusel hinnata kolledžite tegevust tulemuslepingutes?

Kavas

    - Sissejuhatus teemasse ja TIPSutamisse Garri Raagmaa - Eve Eisenschmidti ja Kalle Tammemäe ( • Milleks kolledžeid vaja on • kuidas nonde tulemuslikkust mõõta? Küsimused - Grupiviisiline mõtlemine „Milliste näitajatega mõõta kolledžite töö tulemuslikkust?“ - Ettekanded ja diskussioon

TIPS on

   

Teadus- ja innovatsioonipoliitika seireprogramm

2011-2015 Euroopa Sotsiaalfondist rahastatav programm Teostavad Tartu Ülikool koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga

Seirevaldkonnad

       Intellektuaalomand teadus- ja arendustegevuses Eesti teaduse rahastamissüsteem Teadus- ja arendusasutuste juhtimis- ja majandamismudelid Ettevõtete ja kõrgkoolide koostöö juhtimine Teadus- ja innovatsioonipoliitika kompleksanalüüs Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahvusvahelistumine Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014 – 2020 kujundamine

4. Ettevõtete ja kõrgkoolide koostöö

     Uuring 4.1. Ettevõtete ja kõrgkoolide koostöökogemuse seire 4.2. Ülikoolide ja ettevõtete koostöö organisatsiooniline baas ja barjäärid 4.3. Teadus- ja arendustegevusega tegelevate ettevõtete roll Eesti innovatsioonisüsteem 4.4. Teaduspoliitika meetmete mõju spin-off ettevõtete loomisele ja arengule

4.5. Regionaalsete kõrgkoolide roll kohalikus arengus Põhjamaade regionaalsete innovatsioonisüsteemide taustal

 III kvartal 2011 – III kvartal 2013

    

Uuringu 4.5 küsimused

Mis on regionaalne innovatsioonisüsteem? Millised on selle lähenemise alusteooriad ja arengusuunad?

Milline on Põhjamaade, nn. "kelti tiigrite" ning Baltimaade kogemus regionaalsete kõrgkoolide/kõrgkoolide filiaalide, uurimisasutuste ja tehnoloogiasiirdeasutuste kasutamisel teadmusühiskonna arendamisel kohtadel? Milline on Eesti regionaalne innovatsioonisüsteemi eripärad võrreldes Põhjamaade ja teiste lähenemistega? Millised on Eesti seni rakendatud innovatsioonimeetmete (kolledžite meede, klastrimeede, regionaalsete kompetentsikeskuste meede, erinevad innovatsiooniprogrammid) tulemused, kuivõrd on need olnud RISi loovad.

Soovitused Eesti regionaalse innovatsioonisüsteemi arendamiseks.

Tibake teooriat

Teadmine ei ole teadus!

     

Teadmispõhise majanduse eripärad

Teadus = R&D R&D=innovatsioon Teadmised on kiiresti liikuv ja riknev kaup •  on-line ühiskond Osad teadmised on ülekantavad vaid inimeselt inimesele, mittekodeeritavad (tacit) •  vajalik vahetu kontakt, usaldus Asheimi järgi analüütiline (näiteks biomeditsiin), sünteetiline (masinaehitus) ja sümboolseks (moetööstus, toidutööstus) Teadmispõhine majandus vajab laia ühiskondlikku osalust  pidevõpet

Ülikoolide arv ja muutuv roll

Seppo 2012

Regioonide tüpoloogia

  Tödtling jagab omakorda regioonid innovatsioonivõimekuse poolest • • • keskus ääremaa- ja vanadeks tööstusregioonideks, kus probleemid on vastavalt • • • liigne fragmenteeritus, nõrgad institutsioonid ja uusi arenguid takistav rajasõltuvus

Institutional capacity – key issue in peripherial FUR

Networks - leadership Development path Processes Resources competencies Public spaces and shared arenas The range of institutions Institutions structures

Kosonen 2005

Järeldus teooriast

Teadmiste tõhus ülekanne on kaugustundlik Seda soodustab oluliselt teadmiste-tehnoloogiate siirde süsteem – RIS / NIS / TIS

  

Regionaalne innovatsioonisüsteem (RIS)

... on era- ja avalike organisatsioonide läbipõimunud kooslus, mis loob ja levitab uusi teadmisi ja oskusi RISi iseloomustab teadmise loojate (ettevõtted, ülikoolid, arendus- ja koolitusorganisatsioonid, tehnosiirde asutused) koostöö ja konkurents ning kogu piirkonnas innovatsiooni toetav kultuur, mis soodustab süsteemi toimimist ja edasiarengut Klassikaline näide: Silicon Valley • NB! mittekopeeritav 

Doloreux and Parto (2004)

REGIONAALNE INnoVATSIOONISÜSTEEM (RIS)

(Cooke 2002, 18)

Regiooni sotsiaal-majanduslik ja kultuurikooslus

Välismõju

(Klastris) teadmisi kasutav allkooslus

Kunded Vertikaalsuhted Lepingulised Riikliku IS asutused Partnerid

ETTEVÕTTED

Horisontaalsuhted Konkurendid Riiklik innov.

poliitika

Teadmiste, ressursside ja inimkapitali vood ja nende vastasmõju (Klastrile vajalikke) teadmisi loov ja jagav allkooslus

Tehnosiirde asutused Tööjõuvahendus asutused Muud RIS-d Rahvus vahelised org-d.

Avalikud uurimisasutused Haridusasutused EL poliitika

Kõrgkool: kohalik sumin ja toru maailma

Allikas: Malmberg 2006

    

Kolledžite rollid RISis

• • • • • • TORU Teadmiste-oskuste-tehnoloogiate kiire hankimine maailmast ja nende siire kohtadele: testimine ja rakendamine ARENDUS ja SÜNTEES Kohtadel tekkivate teadmiste kogumine, süntees muu maailma teadmisega, dokumenteerimine (kodeerimine), edasiarendamine tehnoloogiateks SUMIN Tarviline on tagada kohalik-regionaalne võrgustumine: ettevõtete, avaliku võimu ja koolide suhtlus ja strateegiline sihiseade. Miljöö Ettevõtluseks innovatsiooniks soodsa kultuuri - miljöö loomine.

Ülikooli dilemma kolledžite suhtes: Teadusesse suunatava ressursi raiskamine Ühiskonna tasakaaljustatud arendamine

Põhja-keldimaade kogemus

• • • •    

Soome innovatsioonisüsteem

Kasvulinnad

mitme ülikooli ja tööstusharuga

Regionaalne keskus

ühe-kahe campusega

Ülikoolide keskused

koos polütehnikumidega (6; Kajaani, Kokkola, Lahti, Mikkeli, Pori and Snonäjoki)

Ääremaalinnad

Üksiku teadmisüksusega (ülikooli keskus või polütehnikum)

Allikas: Viljanmaa 2004

Soome oskuskeskused 2008-13

osaleb ühes või - mitmes oskuskeskuses

Šoti võrgustik ülikool

UHI 15 kolledži ja uurimisasutuse võrgustik Highlands and Islands Põhja-Šotimaal Loodud 2001 Šoti Parlamendi otsusega 2010ndast ülikool

IIRIMAA NÄIDE

   30000 ruutmeetrit pinda 4000 täisajaga üliõpilast Linnas, kus on vaid 25000 el.

•

Kolledžite võrgustik rakendati 1990ndatel hoolimata 7 “vana ülikooli” vastuseisust

Hornafjörður -

teadmis- ja kultuurikeskus maailma otsas

Nýheimar – uus maailm/kodu

Kõrgharitud ja algharitud % 25-65

Eurostat, DG Regio

Innovatiivsus

European Innovation Scoreboard 2011

Innovaatilisusse kasv

Source: European Innovation Scoreboard 2011

R&D personal 2010

Eurostat

Erasektori R&D personal 2010

Eurostat

“

Asfalt VS Ajud ” -

% ühtsuspoliitika meetmed 2007-13

TRANSPORT INIMRESSURSS

DG Regio

Põhja-keldimaade kogemus

   Põhja- ja Keldimaades (Iirimaad, Šotimaa ja Wales) on kõrgkoole, alul ülikoole, hiljem ülikoolide keskusi / kolledžeid rakendatud teadlikult regionaalse innovatsioonisuutlikkuse kasvatamiseks, Need on lülitatud üldriikliku (regionaalsesse) innovatsioonisüsteemi; Seda kombinatsioonis TAI-, oskus (osaamiskeskukset) ja klastripoliitikatega, milles nondel üksustel on üldjuhul võtmeroll.

Kuidas meil?

EE Baltimaade kõrgkoolid 2010 Kõrgkoole 33 Filiaale Kokku Per mill.

23 56 42 LV 61 69 130 52 LT 20 0 20 6

Eeldused RISi tekkeks

      Väljakujunenud maakondlikud majandusruumid EASi maakondlikud arenduskeskused KOVide ja ettevõtete suurem valmisolek Maakondlikud ülikoolide kolledžid ja kutsehariduskeskused Kolledžite know-how Head näited lähedalt Soomest (oskuskeskuste programm), Rootsist, Šotimaalt, Norrast jm.

    

Kolledžite tegevused RISis

kohalike ja regionaalsete arengustrateegiate koostamises osalemine; võtmetähtsusega arengufoorumite korraldamine poliitiliselt neutraalse osapoolena; • energia- ja tervishoiu-, aga ka teiste oluliste tehnoloogiate ja töömeetodite uuendamine ja adapteerimine; regiooni majanduse restruktureerimine ja jätkusuutliku spetsialiseerumise toetamine • • õppetoolid (professors/researchers of practice) ja uurimisrühmad ja/või uurimus-arendusmeeskonnad tehniline infrastruktuur: laborid, inkubaatorid ja kompetentsikeskused.

ettevõtjate ja avaliku sektori juhtide koolitamine uute (tudengi)ettevõtete inkubeerimine

Äriteenused, transiit, kinnisvaraarendus, tarkvara jm. hi-tech (Skype, Tehnopol etc.)

TALLINNA PEAKESKUS Tööstus, transport Rakvere : Ehitusmaterjalid, toidutööstus Hankiv tööstus, tekstiil Kohtla-Järve (Jõhvi): Põlevkivikeemia Sillamäe ja Narva : Kaevandustehnoloogia Energeetika Vene kultuur ja äri Hiiumaa : Plastitööstus Haapsalu : Tervis ja taastusravi Merendus-kalandus, sanatooriumid Kuressaare : Väikelaevaehitus Pärnu : Spaa, turism ja sotsiaalteenused Puhkemajandus, tervise- ja sotsiaalteenused, ressursima-jandus, merendus, kalakasvatus Paide/Türi : Agrotehnoloogia, biokütused

Toidutootmine töötlemine, ehitusmaterjalid, rekreatsioon Keemiatööstus, metall, logistika, sotsiaal- ja isikuteenused

Maamajandus-metsandus, toidu- ja puidutööstus TARTU PEAKESKUS Viljandi : Kultuuri ja-elamusmajandus Rahvuslik käsitöö

Puidu- ja toidutööstus mahepõllundus, rekreatsioon, (etno)kultuurimajandused

Valga : Läti koostöö Otepää spordimajandus

Kõrgharidus, meditsiin, bio ja keskkonnatehnoloogia, tarkvaraarendus (Playtech, Regio etc.)

Räpina aianduskool Võru: Puidutehnoloogia Mehhatroonika Eesti regioonide vanad ja

uued

spetsialiseerumised ning know-how

Tudengeid Täiendus õppijaid Töötajaid

(sh. lapsehool duspuhkusel)

Kolledžite põhinäitajad

Pärnu Rakvere Haap salu Kohtla Järve Kures saare Narva

Türi

294 550 191 600 1010 150

120

500 200 2400 2125 16 96 17(-2) 50 55(-4) 17

13

Viljandi 1000 142 Eelarve Meur T&A osakaal % 0,9 30 2,5 0,44 1,3 0,5 1,7 3,5 0,5

0,3

3,4

Profiili seotus regiooni ettevõtlusega loomisel

Kolledžite tegevuse hinnangud

Haap salu Kohtla Järve Kures saare Narva Pärnu Rakvere Türi Viljandi

Ei Jah Jah Jah /Ei Jah Ei

Ei

Ei

Profiili seotus

Ei/Jah

regiooniga nüüd Seos ettevõtlusega

Nõrk

Seos avaliku sektoriga Arengutrend

Oluline Kasvav Jah Oluline Oluline Kasvav Jah Oluline Oluline Jah /Ei Nõrk Nõrk Stabiilne Stabiilne Jah Mõningane Mõningane Stabiilne Ei Nõrk Oluline Stabiilne

Ei Nõrk Nõrk Suletud

Jah Oluline Oluline Kasvav Mõningane

Mõju regiooni majanduse spetsialisee rumisiele Peamine kohalik mõju

Oluline Oluline Oluline Väike Arengu projektid Inimressurss (üliõpilased ) Kohalik arengupoli itika Inim ressurss Inim ressurss Väike Arengu projektid Väike

Mõju polnud

Oluline Kohalik arengupoliiti ka

Eve Eisenschmidt & Kalle Tammemäe

Milleks kolledžeid ülikoolile vaja on? Kuidas nonde tulemuslikkust mõõta? Küsimused

Grupiviisiline mõtlemine

Milliste näitajatega mõõta kolledžite töö tulemuslikkust?“ sh. HTM tulemuslepingutes Millised ülikoolide näitajad lisada/asendada?

Teadmusloome & siire



rakendus

        Ettevõtlusareng Teadmiste loomine Teadmiste siire T&A teenused Profiili sobivus ettevõtlusega Välissuhted Kvalitatiivsed struktuurinäitajad Kvalitatiivsed mõjunäitajad

Inimressurss ja selle rakendus

       Hõivatus tööturul Praktikad Täiendõpe Talentide toomin Tööturu T&A projektid Kvalitatiivsed struktuurinäitajad Kvalitatiivsed mõjunäitajad

Regionaalsus, osalus kogukonnas

       Arendustöö regionaalsus Koolitusmõjukus Osalemine regionaalse arengu kavandamisel Võrgustikud hariduses Võrgustumise ja koostöö intensiivu Kvalitatiivsed struktuurinäitajad Kvalitatiivsed mõjunäitajad



Töörühmad (6)

1. Regiooni näitajad ( miljöö )     2. Kolledži edukuse alusnäitajad 3. Õppetöö inimkapital i näitajad 4. Teadmusloome-siirde näitajad ( toru ) 5. Regionaalse strateegia- ja arendustöö näitajad ( foorum, sumin )  6. Innovatsioon i-ettevõtlusarengu näitajad ( arendus ) NB! Pöörake tähelepanu kvalitatiivsetele hinnangulistele näitajatele  kuidas neid mõõta? (à la „kolledžibaromeeter“)

      

KUIDAS GRUPIS MÕTELDA?

KUUEKS LOE!!

Leidke endale „pesake“ – MÖÖBELDAME!

Aega on 30 minutit Valige pealik! Määrake ‘Kirjutaja’ ja ‘Ettekandja’

ÜLESANNE GRUPILE:

Vali/mõtle välja 5 (VIIS) oma valdkonnas olulisemat näitajat, mida peaks rakendama tulemuslepingutes •  PÕHJENDA! (tee 5 min ettekanne!)

Viimase aja ruumimuutused

Linnastumine ja eeslinnastumine City, eeslinnad, datšad ja hajalinn (maa) Kasvav liikuvus (mobiilsus) Riigihalduse ümberkorraldamine

22 26 24

Baltimaade ja Soome esmasektor osakaal koguhõives

Soome Eesti Läti Leedu 20 18 16 14 12 10 8 6 4 2 0 Allikas: UNECE, riiklikud statistikaametid 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

SKP elaniku kohta 2009

Allikas: Statistikaamet/Siseministeerium

Tegelik elanike siseränne on veelgi suurem

Allikas: Ahas jt 2010

Mobiilpositsineerimise andmete erinevus rahvastikuregistrist

Ametkondlik piiride vedamine

Allikas: Siseministeerium

40 minutit tööle

Eestis registreeritud sõidukid

Allikas: Antov 2010

Reaalsed tööturualad

Allikas: Ahas jt 2010

Keskuste teeninduslikud tagamaad

Allikas: Ahas jt 2010

2014-2020 programmperioodi tekstide lugemine ja järeldused

Kuidas tõlgendada EK etteantud tingimusi SF kasutamiseks?

 

Fookus ‘Euroopa 2020’ strateegiale

Komisjon teeb ettepaneku tugevdada strateegilise kavandamise protsessi. See hõlmab ühise strateegilise raamistiku kehtestamist, partnerluslepinguid strateegiaga.

ning rida temaatilisi eesmärke kooskõlas Euroopa 2020. aasta Komisjoni vastuvõetavas ühises strateegilises raamistikus nähakse ette põhimeetmed EL-i prioriteetide saavutamiseks, esitatakse kavandamist puudutavad suunised, mida kohaldatakse kõigile fondidele, sealhulgas EAFRD-le ning EMFF-ile, ning edendatakse EL-i eri struktuurivahendite paremat koordineerimist.

• Komisjoni ja liikmesriikide vahel alguses sõlmitavate partnerluslepingutega kehtestatakse liikmesriikide üldine panus temaatiliste eesmärkide elluviimisel ning konkreetsete meetmetega seotud kohustused, et aidata kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisele . Selged ja mõõdetavad sihid määratakse kindlaks tulemusraamistikus.

  

‘Euroopa 2020’ kolm prioriteeti

arukas majanduskasv: teadmiste- ja

innovatsioonipõhise majanduse arendamine

;  Teadus = T & A = innovatsioon jätkusuutlik majanduskasv: ressursitõhusama,

loodussäästlikum

a ja konkurentsivõimelisema majanduse edendamine; kaasav majanduskasv: kõrge tööhõivega majanduse tugevdamine, et

ühtekuuluvus.

tagada sotsiaalne ja territoriaalne

EL-i vahendite kasutamine

      Ühine strateegiline Partnerlus raamistik Rakenduskavad leping Terviklik investeerimisstrateegia:

eesmärkidega kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegia

Kooskõla riiklike reformikavadega Kooskõla ühtekuuluvuspoliitika, maaelu arengu ning merendus- ja kalandusfondi vahendite vahel Eesmärgid ja näitajad, et mõõta Euroopa 2020. aasta strateegia sihtide saavutamise edenemist Tulemuslikkus: tulemusraamistiku juurutamine Tõhusus:

haldussuutlikkuse suurendamine

, bürokraatia vähendamine Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika │ 65

  

ERFi eesmärk

Ühtekuuluvuspoliitika on peamine investeerimisinstrument, millega toetatakse liidu Euroopa 2020. aasta strateegias sätestatud põhilisi prioriteete ERFi eesmärk on tugevdada Euroopa Liidu majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust,vähendades tema piirkondade vahelist tasakaalustamatust. ERF toetab piirkondlikku ja kohalikku arengut, • kaasrahastades investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni; • • • • • • • kliimamuutustesse ja energiasse; VKEde ettevõtluse toetamisse; üldist majandushuvi pakkuvatesse teenustesse; telekommunikatsiooni-, energia- ja transpordiinfrastruktuuridesse; tervishoidu, haridusse ja sotsiaalsesse infrastruktuuri; linnade säästvasse arengusse.

Allikas: Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika

          

Euroopa RAF valdkonnad

Teadusuuringud ja innovatsioon Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime (VKE-d) Üleminek vähese CO2-heitega majandusele Kliimamuutustega kohanemine juhtimine ning riskiennetamine ja Keskkonnakaitse ja ressursitõhusus Säästev transport ja tähtsate võrguinfrastruktuuride kitsaskohtade kõrvaldamine Tööhõive ja tööjõu liikuvuse toetamine Sotsiaalne kaasatus ja vaesuse vastu võitlemine Haridus, oskused ja elukestev õpe Institutsioonilise suutlikkuse suurendamine ja haldus Allikas: Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika

Järeldused lugemisest

    Euroopa ei anna enam niisama raha, vaid tahab üht-teist vastu saada Koostatakse konkreetne plaan, mis peab Euroopa raamistikku passima, ja leping Kes lepingut rikub, jääb rahast ilma Olulisel kohal saavad olema biomajandused – lahendus 21. sajandi energiakriisile – ja seega ääremaad



Dokument: Regional Policy Contributing to Smart Growth in Europe

Regioonidelt nõutakse: 1)

Määratleda konkurentsieelist omavad sektorid, tehnoloogia valdkonnad (domains) või peamised suunad

(

major arenas

)  2)

regionaalpoliitika fokuseerida nii, et toetada innovatsioone

nendes valdkondades

Eriline tähelepanu nendele regioonidele, mis pole teaduse-tehnoloogia eesliinil