Transcript Vastasseisu lõppemise tagajärjed maailmas Maailm külma sõja

Vastasseisu lõppemise
tagajärjed maailmas
Maailm külma sõja järel
• 1998.a. sõlmiti leping Põhja-Iirimaa küsimuse rahumeelseks
reguleerimiseks.
• Demokratiseerusid Taivan ja Lõuna-Korea.
• 1990.a. loobus võimust Tšiili senine diktaator A. Pinochet.
• 1989.a. algas üleminek demokraatiale Lõuna-Aafrika
Vabariigis, kus president Frederick de Klerki eestvedamisel
likvideeriti mõne aastaga apartheid ja uueks presidendiks
valiti Nelson Mandela.
olukord Hiinas
• 1976.a.st hakkas Hiina maailmale avanema ning alustati radikaalset
majandusreformi, mis lammutas senise kommunistliku majandusmudeli.
• Deng Xiaopingi ütlus:
pole vahet mis värvi kass on, peaasi
et ta hiiri püüab.
• 1987.a. tõusis Hiina
kom.partei etteotsa
uuendusmeelne Zhao Ziyang.
Samas säilitas Deng Xiaoping Hiina
juhtkonnas märkimisväärse mõju.
• 1989.a. mais alustasid tuhanded tudengid
Taevase Rahu (Tiananmeni) väljakul
näljastreiki.
• 4. juunil 1989 ajas sõjavägi inimesed
• Taevase Rahu väljakult jõuga minema,
• tapeti 5000 meeleavaldajat.
Maailm külma sõja järel
• Idabloki kokkuvarisemine mõjutas otseselt Euroopa
integratsiooniprotsesse.
• 1992.a. kirjutasid 12 Euroopa Ühenduse liikmesriiki alla
Maastrichti lepingule, millega pandi alus Euroopa Liidule.
Selle lepinguga pandi alus ka Euroopa Keskpangale ja EL
kodakondsusele.
• 1995.a. võeti EL-i Soome, Rootsi ja Austria. Jätkus
desarmeerimine.
• 1991.a. juulis kirjutasid USA president Bush ja NSV Liidu
president Gorbatsov alla strateegilise relvastuse
vähendamise lepingule START-1, mis nägi ette vähendada
mõlema maa strateegiliste tuumarakettide ja
pommilennukite arvu umbes kolmandiku võrra.
• 1993.a. sõlmiti uus leping START-2, millega tuumarelvastust
taas järsult vähendati.
Sõjalised konfliktid maailmas
• NL lagunemisega lõppes küll külm sõda, kuid
maailm ei vabanenud sõjaohust.
• Sõjaliste konfliktide arv maailmas kasvas:
• Lahesõda (1990-1991)
• Bosnia,
• Somaalia,
• Rwanda,
• Kosovo,
• Tšetšeenia (1994-1996).
Lahesõda 1990-1991
• Sõja põhjuseks Iraagi diktaatori Saddam
Husseini rünnak Kuveidi vastu 1990.a. aug.-s
ja selle liitmine Iraagiga
• Liitlasväed eesotsas USA-ga teostasid sõjalise
operatsiooni Kõrbetorm ning vabastasid
Kuveidi.
• Sõjalise operatsiooni käigus vabastasid 1991.a.
veebruaris Kuveidi ja jätkasid sõda Iraagi
territooriumil, veebr. lõpul sõlmiti vaherahu.
Jugoslaavia Liitvabariigi lagunemine
Balkani tragöödia
•
•
•
•
•
•
•
•
•
Aastatel 1991-92 lagunes ka endine Jugoslaavia: iseseisvusid Sloveenia, Horvaatia,
Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina.
1990.a. sai Serbia presidendiks kom. partei endine juht
Slobodan Milosevic, kes teostas natsionalistlikku poliitikat
eesmärgiga rajada Suur-Serbia riik.
Kommunistid ja Serbia rahvuslased keeldusid tunnustamast
endiste liiduvabariikide piire riigipiirina. Nad püüdsid eraldada
iseseisvunud vabariikide koosseisust serblaste krajina`d –
alad, kus elanikkonna enamiku moodustasid serblased ning liita need Serbiaga.
Nendest piirkondadest küüditati mitteserblasi ning sageli neid ka tapeti, st. korraldati
nn etnilisi puhastusi. Tagajärjeks oli kodusõda Horvaatias ja Bosnias.
Kodusõja osapooli eristas vaid usk: serblased olid õigeusklikud, horvaadid
katoliiklased ja bosnialased muhameedlased.
Kosovo konfliktis olid püüdsid albaanlased saavutada oma õigusi vägivalla teel ning
serblased üritasid puhastada Kosovot albaanlastest.
1995.a. sekkus sündmustesse NATO, mis sundis sõdivaid pooli rahu sõlmima.
1998.a. kasutas Serbia Kosovos tegutsevate albaanlaste vastu etnilise puhastuse
taktikat.
1999.a. kevadel pommitas NATO Serbiat, Kosovosse saabusid rahvusvahelised
rahuvalvejõud.
Jugoslaavia SFV lagunes aastatel
1991–1995 toimunud
Jugoslaavia sõja tulemusena
iseseisvateks riikideks:
6. Sloveenia Vabariik, pealinn
Ljubljana
2. Horvaatia Vabariik, pealinn
Zagreb
1. Bosnia ja Hertsegoviina
Vabariik, pealinn Sarajevo
3. Makedoonia Vabariik, pealinn
Skopje
4. Montenegro (Tšernogooria),
pealinn Podgorica (alates 2006)
5. Serbia Vabariik, pealinn
Belgrad, koos Vojvodina
autonoomse piirkonnaga (alates
2006) (5b).
5b. Kosovo Vabariik, (pealinn:
Priština)mis kuulutas end 17.
veebruaril 2008 ühepoolselt
Serbiast sõltumatuks.
NATO ja EL laienemine
• Lääneriigid võtsid 1990-ndate aastate lõpul suuna
NATO laienemisele eeskätt endistesse IdaEuroopa riikidesse.
• 1999.a.-l võeti NATO-sse Poola, Ungari, Tšehhi
Vabariik.
• 1997.a. algas EL laienemine.
• Kutse liitumisläbirääkimistele esitati Poolale,
Ungarile, Tsehhile, Sloveeniale ja Eestile
• 2004.a. said nii NATO kui EL liikmeks Balti riigid
• 2004.a. võeti EL liikmeteks: Küpros, Tsehhi, Eesti,
Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Slovakkia ja
Sloveenia.