Veiseliha spetsiaaltoetus EL määrused 1254/99, 2342/99 30. aprill 2003 Meetmete seotus maaelu arengu kavaga Tagada veiseliha tootjate sissetulekute suurendamise läbi järgmiste maaelu arengu eesmärkide täitmine: •

Download Report

Transcript Veiseliha spetsiaaltoetus EL määrused 1254/99, 2342/99 30. aprill 2003 Meetmete seotus maaelu arengu kavaga Tagada veiseliha tootjate sissetulekute suurendamise läbi järgmiste maaelu arengu eesmärkide täitmine: •

Veiseliha spetsiaaltoetus
EL määrused 1254/99, 2342/99
30. aprill 2003
Meetmete seotus maaelu arengu
kavaga
Tagada veiseliha tootjate sissetulekute suurendamise
läbi järgmiste maaelu arengu eesmärkide täitmine:
• Tõsta ja ühtlustada eri tüüpi põllumajandustootjate
majanduslikku jätkusuutlikkust
• Tagada elanikkonna varustamine kvaliteetse,
traditsioonilise, ohutu ja mitmekesise ning tervisliku
toidukaubaga
Spetsiaaltoetuse maksmise
tingimused
• Üle 9 kuu vanuste pullide eest 1 x pulli eluea
jooksul.
• Üle 9 kuu vanuste härgade eest 2 x härja eluea
jooksul: 9-21 kuu vanuses
üle 21 kuu vanuses
• Pulle ja härgu tuleb pidada karjas 2 kuu jooksul
• 90 looma piirmäär tootja kohta
• Toetusõiguste riikliku piirmäära ületamisel
taotlejate õiguste proportsionaalne vähendamine
Loomkoormus
Ammlehma ja spetsiaaltoetuse saamiseks kõlbulike loomade
arvu piiratakse loomkoormuse abil, mis on kuni 1,8 loomühikut
(LÜ) 1 hektari söödamaa kohta, kui majapidamises on üle 15
LÜ. Loomkoormust ületavate loomade eest ei maksta toetust.
Söödamaa - ettevõttes kogu kalendriaasta jooksul veise- ja
lamba/kitsekasvatuseks kasutatav ala, mille hulka ei arvata
–hoonete, metsade, tiikide ja teede alust maad
–EL pindalatoetust saavate põllukultuuride pinda või püsi- või aiakultuurida
alust pinda (va püsikarjamaad, mille eest makstakse toetust 1254/99 art 17 ja
1255/99 art 19 alusel)
–kuivsööda toetuskava alusel või siseriikliku või EL maa tootmisest
kõrvaldamise toetust saavad alad
Söödamaa hulka kuuluvad segakasutus- ja segakultuurialad.
Loomühikuteks - need pullid, ammlehmad, mullikad ja uted,
kelle kohta on taotletud toetust ning arvutuslikud kvoodi
täitmiseks vajaminevad piimalehmad
Meetme finants- ja füüsiline maht
• Spetsiaaltoetuse riiklik ülempiir 18 800
113 000 lehma korral sündivaid pulle aastas ~48 000
• Toetuse ühikumäär, kr
100%
55% -
pull - 3286 kr
härg - 2 x 2347 kr
pull - 1807 kr
härg - 2 x 1291 kr
Spetsiaaltoetuse taotlemine
• Looma vanus taotlemisel:
pull - 7 kuud
härg:
I vanuseklass - 7-19 kuud
II vanuseklass - 20 kuud
• Taotlusega peab kaasas olema veise pass
• Liikmesriik võib määrata taotluste esitamise
tähtajad ja kuupäevad ning taotluste arvu, mida
tootjad võivad ühel kalendriaastal esitada.
• Maade deklareerimine pindalatoetuse taotlusel.
Liikmesriigi õigused
• Maksta toetust juba tapetud looma eest
• Muuta või mitte kasutada 90 looma
piirmäära tootja kohta - objektiivsete
kriteeriumite alusel, mis on maaelu poliitika üheks
osaks, ainult tingimusel, et need võtavad arvesse
keskkonna- ja tööhõive aspekte.
• 90 looma piirimäärast loobumisel
kehtestada piir, millest väiksema arvu
loomade eest toetuse taotlemisel
proportsionaalset vähendamist ei
kohaldata, kui riiklik piirmäär ületatakse
Erinevate piiride mõju
Pulle
loomapi Loomapi
Toetusi
Toetusi
Ilma 90, Toetusi
Ilma 90, Toetusi
daja
dajate
Pullide Ilma 90
tootja
90 pulli
tootja
kuid 20
tootja
kuid 5
tootja
kohta
arv
arv
pulli piirita kohta
piiriga
kohta
min
kohta
min
kohta
1-5
4113
8656
3607
0,9
4406
1,1
8656
2
8656
2
6-10
602
4467
1861
3,1
2274
3,8
4467
7
1243
2
11-20
314
4490
1871
6,0
2286
7,3
4490
14
1249
4
21-30
105
2604
1085
10,3
1326
12,6
112
1
724
7
31-40
54
1887
786
14,6
961
17,8
81
2
525
10
41-50
35
1597
665
19,0
813
23,2
69
2
444
13
51-60
32
1773
739
23,1
903
28,2
77
2
493
15
61-70
16
1111
463
28,9
566
35,3
48
3
309
19
71-80
16
1138
474
29,6
579
36,2
49
3
317
20
81-90
14
1199
500
35,7
610
43,6
52
4
334
24
91-100
11
1037
432
39,3
504
45,8
45
4
288
26
>100
78 15163
6318
81,0
3573
45,8
654
8
4218
54
10419 45122
18800
18800
18800
18800
Toetuse administreerimine
• Kohapealne kontroll vähemalt 5% veisetoetuse
taotlejate juures, loomade karjas hoidmise perioodi
jooksul (miinimumnõue peab olema täidetud vähemalt 1
veisetoetuse kava osas 1 toetusperioodi jooksul).
• Kohapeal kontrollitakse loomade kohta käivaid
dokumente ka kuni 12 kuud enne kohapealset
kontrolli esitatud taotluste osas. Kõigil taotleja
veistel kontrollitakse kõrvamärkide olemasolu.
• Kui kohapealse kontrolli käigus selgub erinevus
veiste tegeliku ja taotluses toodud arvu vahel, toimub
toetuse vähendamine. Kui erinevused üle 20% või
põhjustatud tahtlikult, siis jäetakse toetusest ilma.
Toetuse väljamaksmine
60% mitte enne 16. oktoobrit
100% järgmise aasta 30. juuniks
LIIKMESRIIGI ÕIGUS:
Vähendada ettemakse suurust 40%-ni.
ETTEPANEK: kasutada seda õigust juhul kui me ei
rakenda muid piiravaid vahendeid, sest 18 800 on
38% kogu pullide arvust
Veiseliha lisatoetus
EL määrused 1254/99, 2342/99
30. aprill 2003
Lisatoetus
• Eestile määratud summa 17 755 000 krooni
• Makstakse viisil, et oleks tagatud tootjate võrdne
kohtlemine ning välistatud turu- ja konkurentsimoonutused
• Lisatoetust võib maksta:
loomade kohta
ja/või
pindalatoetusena
Liikemesriigi õigused - toetus looma kohta
- Lisana täiskasvanud veiste tapatoetusele 264-314 kr
- Pullide ja härgade eest (> 8 k)
spetsiaaltoetuse riikliku ülemmäära piires 944 kr
2001-2003 keskmise tapaarvu piires 444 kr
- Ammlehmatoetuse lisana 1323 kr
- Piimalehmadele kvoodi tonni kohta 28 kr
- Lehmmullikate eest (va ammlehmatoetuse saajad)
2001-2003 keskmise tapaarvu piires 1400 kr
NB! Igal juhul (va tapatoetuse lisana maksmisel) on
vaja määrata ka loomkoormuse erinõuded.
Liikemesriigi õigused - pindalatoetus
Makstakse püsikarjamaa ha kohta
Nõuded püsikarjamaale:
- tootja kasutuses kalendriaasta jooksul
- ei kasutata loomade kohta makstava lisatoetuse
loomkoormusnõuete täitmiseks
- ei taotleta samal aastal põllukultuuride või
aiasaaduste toetust.
Makstakse 2000-2002 keskmise püsikarjamaade
pinna piires