Veiseliha spetsiaaltoetus EL määrused 1254/99, 2342/99 30. aprill 2003 Meetmete seotus maaelu arengu kavaga Tagada veiseliha tootjate sissetulekute suurendamise läbi järgmiste maaelu arengu eesmärkide täitmine: •
Download ReportTranscript Veiseliha spetsiaaltoetus EL määrused 1254/99, 2342/99 30. aprill 2003 Meetmete seotus maaelu arengu kavaga Tagada veiseliha tootjate sissetulekute suurendamise läbi järgmiste maaelu arengu eesmärkide täitmine: •
Veiseliha spetsiaaltoetus EL määrused 1254/99, 2342/99 30. aprill 2003 Meetmete seotus maaelu arengu kavaga Tagada veiseliha tootjate sissetulekute suurendamise läbi järgmiste maaelu arengu eesmärkide täitmine: • Tõsta ja ühtlustada eri tüüpi põllumajandustootjate majanduslikku jätkusuutlikkust • Tagada elanikkonna varustamine kvaliteetse, traditsioonilise, ohutu ja mitmekesise ning tervisliku toidukaubaga Spetsiaaltoetuse maksmise tingimused • Üle 9 kuu vanuste pullide eest 1 x pulli eluea jooksul. • Üle 9 kuu vanuste härgade eest 2 x härja eluea jooksul: 9-21 kuu vanuses üle 21 kuu vanuses • Pulle ja härgu tuleb pidada karjas 2 kuu jooksul • 90 looma piirmäär tootja kohta • Toetusõiguste riikliku piirmäära ületamisel taotlejate õiguste proportsionaalne vähendamine Loomkoormus Ammlehma ja spetsiaaltoetuse saamiseks kõlbulike loomade arvu piiratakse loomkoormuse abil, mis on kuni 1,8 loomühikut (LÜ) 1 hektari söödamaa kohta, kui majapidamises on üle 15 LÜ. Loomkoormust ületavate loomade eest ei maksta toetust. Söödamaa - ettevõttes kogu kalendriaasta jooksul veise- ja lamba/kitsekasvatuseks kasutatav ala, mille hulka ei arvata –hoonete, metsade, tiikide ja teede alust maad –EL pindalatoetust saavate põllukultuuride pinda või püsi- või aiakultuurida alust pinda (va püsikarjamaad, mille eest makstakse toetust 1254/99 art 17 ja 1255/99 art 19 alusel) –kuivsööda toetuskava alusel või siseriikliku või EL maa tootmisest kõrvaldamise toetust saavad alad Söödamaa hulka kuuluvad segakasutus- ja segakultuurialad. Loomühikuteks - need pullid, ammlehmad, mullikad ja uted, kelle kohta on taotletud toetust ning arvutuslikud kvoodi täitmiseks vajaminevad piimalehmad Meetme finants- ja füüsiline maht • Spetsiaaltoetuse riiklik ülempiir 18 800 113 000 lehma korral sündivaid pulle aastas ~48 000 • Toetuse ühikumäär, kr 100% 55% - pull - 3286 kr härg - 2 x 2347 kr pull - 1807 kr härg - 2 x 1291 kr Spetsiaaltoetuse taotlemine • Looma vanus taotlemisel: pull - 7 kuud härg: I vanuseklass - 7-19 kuud II vanuseklass - 20 kuud • Taotlusega peab kaasas olema veise pass • Liikmesriik võib määrata taotluste esitamise tähtajad ja kuupäevad ning taotluste arvu, mida tootjad võivad ühel kalendriaastal esitada. • Maade deklareerimine pindalatoetuse taotlusel. Liikmesriigi õigused • Maksta toetust juba tapetud looma eest • Muuta või mitte kasutada 90 looma piirmäära tootja kohta - objektiivsete kriteeriumite alusel, mis on maaelu poliitika üheks osaks, ainult tingimusel, et need võtavad arvesse keskkonna- ja tööhõive aspekte. • 90 looma piirimäärast loobumisel kehtestada piir, millest väiksema arvu loomade eest toetuse taotlemisel proportsionaalset vähendamist ei kohaldata, kui riiklik piirmäär ületatakse Erinevate piiride mõju Pulle loomapi Loomapi Toetusi Toetusi Ilma 90, Toetusi Ilma 90, Toetusi daja dajate Pullide Ilma 90 tootja 90 pulli tootja kuid 20 tootja kuid 5 tootja kohta arv arv pulli piirita kohta piiriga kohta min kohta min kohta 1-5 4113 8656 3607 0,9 4406 1,1 8656 2 8656 2 6-10 602 4467 1861 3,1 2274 3,8 4467 7 1243 2 11-20 314 4490 1871 6,0 2286 7,3 4490 14 1249 4 21-30 105 2604 1085 10,3 1326 12,6 112 1 724 7 31-40 54 1887 786 14,6 961 17,8 81 2 525 10 41-50 35 1597 665 19,0 813 23,2 69 2 444 13 51-60 32 1773 739 23,1 903 28,2 77 2 493 15 61-70 16 1111 463 28,9 566 35,3 48 3 309 19 71-80 16 1138 474 29,6 579 36,2 49 3 317 20 81-90 14 1199 500 35,7 610 43,6 52 4 334 24 91-100 11 1037 432 39,3 504 45,8 45 4 288 26 >100 78 15163 6318 81,0 3573 45,8 654 8 4218 54 10419 45122 18800 18800 18800 18800 Toetuse administreerimine • Kohapealne kontroll vähemalt 5% veisetoetuse taotlejate juures, loomade karjas hoidmise perioodi jooksul (miinimumnõue peab olema täidetud vähemalt 1 veisetoetuse kava osas 1 toetusperioodi jooksul). • Kohapeal kontrollitakse loomade kohta käivaid dokumente ka kuni 12 kuud enne kohapealset kontrolli esitatud taotluste osas. Kõigil taotleja veistel kontrollitakse kõrvamärkide olemasolu. • Kui kohapealse kontrolli käigus selgub erinevus veiste tegeliku ja taotluses toodud arvu vahel, toimub toetuse vähendamine. Kui erinevused üle 20% või põhjustatud tahtlikult, siis jäetakse toetusest ilma. Toetuse väljamaksmine 60% mitte enne 16. oktoobrit 100% järgmise aasta 30. juuniks LIIKMESRIIGI ÕIGUS: Vähendada ettemakse suurust 40%-ni. ETTEPANEK: kasutada seda õigust juhul kui me ei rakenda muid piiravaid vahendeid, sest 18 800 on 38% kogu pullide arvust Veiseliha lisatoetus EL määrused 1254/99, 2342/99 30. aprill 2003 Lisatoetus • Eestile määratud summa 17 755 000 krooni • Makstakse viisil, et oleks tagatud tootjate võrdne kohtlemine ning välistatud turu- ja konkurentsimoonutused • Lisatoetust võib maksta: loomade kohta ja/või pindalatoetusena Liikemesriigi õigused - toetus looma kohta - Lisana täiskasvanud veiste tapatoetusele 264-314 kr - Pullide ja härgade eest (> 8 k) spetsiaaltoetuse riikliku ülemmäära piires 944 kr 2001-2003 keskmise tapaarvu piires 444 kr - Ammlehmatoetuse lisana 1323 kr - Piimalehmadele kvoodi tonni kohta 28 kr - Lehmmullikate eest (va ammlehmatoetuse saajad) 2001-2003 keskmise tapaarvu piires 1400 kr NB! Igal juhul (va tapatoetuse lisana maksmisel) on vaja määrata ka loomkoormuse erinõuded. Liikemesriigi õigused - pindalatoetus Makstakse püsikarjamaa ha kohta Nõuded püsikarjamaale: - tootja kasutuses kalendriaasta jooksul - ei kasutata loomade kohta makstava lisatoetuse loomkoormusnõuete täitmiseks - ei taotleta samal aastal põllukultuuride või aiasaaduste toetust. Makstakse 2000-2002 keskmise püsikarjamaade pinna piires