Transcript Eesti maaelu arengukava 2007–2013 ettevalmistamisega seotud arengute tutvustamine PMAN ja MAM juhtkomisjoni istung, 21.

Eesti maaelu arengukava
2007–2013
ettevalmistamisega seotud arengute
tutvustamine
PMAN ja MAM juhtkomisjoni istung, 21. veebruar 2007
Sündmused pärast eelmist istungit
• 14. nov. 2006 - Eelmine PMAN / MAM juhtkomisjoni istung
• Dets. 2006 - Jaan. 2007 – MAKi kooskõlastamine teiste
ministeeriumite poolt
• 11. jaan. – ÜPP seaduse muutmise seaduse heakskiitmine Vabariigi
Valitsuse poolt
• 24 jaan. & 14. veebr. – ÜPP seaduse muutmise seaduse 1. ja 2.
lugemine Riigikogus
• 26. jaan. & 13 veebr. – töökohtumised Euroopa Komisjoniga
• 8. veebr. – MAKi heakskiitmine Vabariigi Valitsuse poolt
• 16. märts – planeeritav viimane kohtumine Euroopa Komisjoniga
enne MAKi ametlikku esitamist
• Märtsi II pool – MAKi ametlik esitamine Euroopa Komisjonile
• Märtsi II pool – esimene MAK 2007–2013 seirekomisjoni istung
Olulisemad muudatused
Ministeeriumitevahelisest kooskõlastusprotsessist
tulenevalt:
• Rahandusministeerium ei kooskõlastanud MAKi
esimesel korral, põhjuseks määruses 1698/2005 fikseeritud
minimaalsest võimalikust tasemest kõrgemad Eesti riigi
poolsed telgede kaasfinantseerimise määrad (kõik teljed
25%)
• Sellest tulenevalt on uued telgede kaasfinantseerimise
määrad järgmised:
- 1. ja 3. telg ning tehniline abi: 25%
- 2. ja 4. telg: 20 %
Olulisemad muudatused
Vabariigi Valitsuse kabinetiinstungist tulenevalt:
• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium:
Meetme 3.1 (Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas)
osas:
- maksimaalne võimalik toetussumma on 300 000 €
programmeerimisperioodi jooksul ühe taotleja kohta senise 100 000
€ asemel;
- toetust saav mikroettevõte võib kuuluda kuni 25% ulatuses ka
suuremale ettevõtjale (varem: mikroettevõte ei tohtinud kuuluda
mikroettevõtte määratlusest suuremale ettevõtjale);
- maksimaalsed toetuse määrad:
kuni 30% – projekti elluviimise koht asub Harjumaal, piirneb
maakonnakeskusega ega ole kantud LFA piirkondade loetellu
(varem: 30% - projekti elluviimise koht asub Harjumaal)
Olulisemad muudatused
Euroopa Komisjoniga peetavatest läbirääkimistest tulenevalt:
• Meede 2.8.2 “Põllumajandusmaa lupjamine” – viidud 2. telje
“Vähetootlike investeeringute toetuse” meetme alt 1. telje meetme 1.4
“Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur” (1698/2005 art. 30)
alameetmeks.
• Põhjus: puudub seadusandlik alus rakendada lupjamise toetust kui
vähetootlikku investeeringut (1698/2005 art. 41)
• Tingimused põhimõtteliselt endised: Toetust antakse taotlejale kuni
60% meliorandi maksumusest ja laotamise kuludest ning kuni 80%
(saarte piirkonnas kuni 90%) meliorandi vedamise kuludest ning kuni
100% mulla lubjatarbe määramise kulust.
Olulisemad muudatused
Euroopa Komisjoniga peetavatest läbirääkimistest tulenevalt:
• Meede 2.8.3 “Kasutusest kõrvale jäänud põllumajanduslike
tootmishoonete lammutamine” – viidud 2. telje “Vähetootlike
investeeringute toetuse” meetme alt 3. telje meetme 3.2 “Külade
uuendamine ja arendamine” (1698/2005 art. 57 - “Maapiirkondade
kultuuripärandi säilitamine ja selle kvaliteedi parandamine”)
toetatavaks tegevuseks.
• Põhjus: puudub seadusandlik alus rakendada lammutamise toetust
kui vähetootlikku investeeringut (1698/2005 art. 41)
• Tingimused põhimõtteliselt endised (maksimaalne toetussumma 150
000 krooni taotleja kohta). Soovitav kohaliku omavalitsuse või
LEADER-tegevusgrupi heakskiit.
Olulisemad muudatused
2. telje osas:
• Põllumajandusliku keskkonnatoetuse meetme (2.5) raames ei
rakendata nitraaditundlikul alal keskkonnasõbraliku tootmise
alameedet.
• MAK 2004–2006 raames võetakse 2007. aastal PKT
keskkonnasõbraliku tootmise taotlusi vastu nitraaditundlikel aladel
asuvatelt tootjatelt, kel pole kehtivat keskkonnasõbraliku tootmise
kohustust. Nimetatud tootjatel on kohustus alates 2009. aastast
minna üle rakenduvale MAK 2007–2013 meetmele 2.5.2
(keskkonnasõbralik majandamine nitraaditundlikul alal).
• Erisused: MAK 2004–2006 KST raames on toetuskõlblik ka
püsirohumaa, MAK 2007–2013 KSM NTA-l raames ainult lühiajaline
rohumaa. Alates 2009. a-st rakenduvad
Olulisemad muudatused
2. telje osas, tulenevalt 14.11.2006 toimunud PMANi istungil tõstatatud
ettepanekust (“arvestada püsirohumaade toetuse juures ka karjatamise
nõuet. Praegu saavad toetust ka need,kes lihtsalt niidavad
püsirohumaid toetuse saamiseks, aga toetus peaks ikka olema
karjatamisega seotud.”)
• Lisandunud on uus meede: 2.9 – “Püsirohumaadel loomade
pidamine” (alus: 1698/2005 art. 40 – loomade heaolu toetus)
• Eesmärk: parandada loomade heaolu, säilitada ja suurendada
bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning tõsta kultuurrohumaade
mullaviljakust.
Olulisemad muudatused
Meetme 2.9 tingimused:
Toetuse saaja:
• Toetust võivad taotleda füüsilised isikud, juriidilised isikud,
seltsingud ning muu isikute juriidilise isiku staatuseta ühendused.
• Toetust makstakse veiste, lammaste, kitsede ja hobuste kohta, kui
neid peetakse loomkoormusega kuni 0,5 lü/ha. Loomkoormust
arvestatakse karjatatavate ja niidetavate püsirohumaade kohta.
Põllumajandusminister kehtestab täpsema määratluse alade kohta,
mille kaudu loomade kohta toetust makstakse.
• Toetust ei maksta taotlejatele, kellel on kehtiv Natura võrgustiku
poollooduslike koosluste hooldamise, keskkonnasõbraliku tootmise
või mahepõllumajandusliku tootmise kohustus.
Olulisemad muudatused
Meetme 2.9 tingimused:
Nõuded (1):
• Toetust võib taotleda vaid loomade kohta, mida peetakse
karjatamisperioodil väljas. Karjatamisperioodi pikkus ning erisused,
milliseid loomi ei pea kogu karjatamisperioodi jooksul väljas
karjatama, sätestatakse põllumajandusministri määrusega.
• Püsirohumaa, kus karjatatakse loomi, peab olema ümbritsetud
aiaga.
• Püsirohumaal kasvava taimiku hekseldamine on keelatud (va
karjatamise järgselt).
• Toetuse taotleja peab korraldama pikaajalise kultuurrohumaa kohta
akrediteeritud laboratooriumile mullaproovide saatmise mulla
happesuse, taimede poolt omastatava fosfori- ja kaaliumisisalduse
ning orgaanilise süsiniku määramiseks.
Olulisemad muudatused
Meetme 2.9 tingimused:
Nõuded (2):
• Toetuse taotleja, kelle ettevõttes peetakse üle 10 lü loomi, peab
osalema esimesel kohustuseaastal vähemalt ühel 6-tunnisel
püsirohumaade keskkonnasõbraliku hooldamise algkoolitusel ning
lisaks peab taotleja kohustuseperioodi vältel läbima vähemalt 6tunnise püsirohumaade keskkonnasõbraliku hooldamise
täiendkoolituse.
• Põllumajandusliku keskkonnatoetuse seiret või hindamist läbi viiva
asutuse või ettevõtte nõudmisel peab toetuse taotleja esitama üldist
toetuse seire ja hindamisega seotud informatsiooni. Samuti peab
taotleja võimaldama ettevõttes hindamisega seotud tegevusi läbi
viia.
Olulisemad muudatused
Meetme 2.9 tingimused:
Toetuse määr ja sihtala:
• üle 6 kuu vanuse veise, sh ammlehma või üle 6 kuu vanuse hobuse
või mära koos varsaga kohta 315 krooni (20,13 eurot);
• üle 1 aasta vanuse kitse või lamba; kitse või ute talledega kohta 55
krooni (3,52 eurot).
Toetust rakendatakse alates 2007. aastast Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu
maakonnas. Põllumajandusministril on õigus kehtestada täiendavad
piirkonnad, kus püsirohumaadel loomade pidamise toetust antakse.
Meetmete rakendamise skeem
• Meetme rakendusmääruse eelnõu väljatöötamine sisuosakonnas ja
arutelud töögrupis
• Eelnõu tutvustamine sotsiaalpartneritele ja heakskiitmine MAK
2007–2013 seirekomitees
• Eelnõu kooskõlastamine teiste ministeeriumitega infosüsteemis
eÕigus
• Eelnõu allkirjastamine põllumajandusministri poolt
• Määruse avaldamine Riigi Teatajas
• Koolitused
• Taotluste vastuvõtt
• Taotluste menetlemine
Meetmete rakendamine 2007
Vastuvõtt 2007. a. mais:
• Meede 2.1 – “Ebasoodsamate piirkondade toetus”
• Meede 2.2 – “Natura 2000 toetus põllumajandusmaale”
• Meede 2.4 – “Natura 2000 poollooduslike koosluste hooldamise
toetus”
• Meede 2.5.3 – “Mahepõllumajanduslik tootmine”
• Meede 2.5.4 – “Ohustatud tõugu looma kasvatamine”
• Meede 2.9 – “Püsirohumaadel loomade pidamine”
Nimetatud meetmete rakendusmäärused tulevad arutlusele 2007. a.
märtsis toimuval MAK 2007–2013 seirekomisjoni 1. istungil.
2007. a. sügisest kavas taotluste vastuvõtt meetmete 1.1.1
(investeeringud mikropõllumajandustootjate arendamiseks; 1.1.2
(põllumajandustootjate pikaajalised investeeringud); 1.2
(põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsandussaadustele
lisandväärtuse andmine) ja 3.1 (majandustegevuse mitmekesistamine
maapiirkonnas) raames.
Meetmed lühidalt kordamiseks
MAK teljed ja meetmed 2007–2013
Põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime
parandamine
1.1 Põllumajandustootjate ajakohastamine
1.2 Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele
metsandussaadustele lisandväärtuse andmine
1.3 Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetus
1.4 Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur
1.5 Metsade majandusliku väärtuse parandamine ja
metsandussaadustele lisandväärtuse andmine
1.6 Põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute
toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamine
1.7 Koolitus- ja teavitustegevused
1.8 Nõuandesüsteemi ja -teenuste toetamine
1.1 Põllumajandustootjate
ajakohastamine
• 1.1.1 investeeringud
mikropõllumajandustootjate arendamiseks
• 1.1.2 põllumajandustootjate pikaajalised
investeeringud
• 1.1.3 investeeringud bioenergia
tootmisesse
1.4 Põllu- ja metsamajanduse
infrastruktuur
• 1.4.1 Maaparandussüsteemide
rekonstrueerimine
• 1.4.2 Põllumajandusmaade taastuslupjamine
Investeeringutoetuste
põhiprintsiibid
• Toetada investeeringuid, mis on majanduslikult
jätkusuutlikud, kuid ei oleks konkreetse ettevõtja poolt
teostatavad struktuursete probleemide tõttu –
investeeringu tulemus on jätkusuutlik
• Toetada investeeringuid, mis tulenevad uutest nõuetest
põhjustatud hüppelise investeeringuvajadusega
• Toetada investeeringuid kiirendamaks konkreetse sektori
arengut
• Ühisinvesteeringud
• Lihtsaid asendusinvesteeringuid ei ole lubatud toetada
Lihtsad asendusinvesteeringud
• Investeeringud, mille abil lihtsalt asendatakse
olemasolev hoone või masin või selle osad uue
ajakohastatud hoone või masinaga ilma tootmismahtu
vähemalt 25 % võrra suurendamata või tootmise
iseloomu või kasutatavat tehnoloogiat põhjalikult
muutmata. Asendusinvesteeringuna ei käsitata vähemalt
30 aasta vanuse põllumajandushoone täielikku
lammutamist ja asendamist ajakohastatud hoonega ega
põllumajandushoone põhjalikku renoveerimist;
renoveerimist käsitatakse põhjalikuna, kui selle kulud
moodustavad vähemalt 50 % uue ehitise väärtusest
MAK teljed ja meetmed 2007–2013
Keskkonna ja paikkonna säilitamine
2.1 Ebasoodsamate piirkondade toetus
2.2 Natura 2000 toetus põllumajandusmaale
2.3 Natura 2000 toetus erametsamaale
2.4 Natura 2000 võrgustiku poollooduslike koosluste hooldamine
2.5 Põllumajanduslik keskkonnatoetus
2.6 Kaitsemetsa rajamine
2.7 Energiavõsa rajamine
2.8 Kiviaedade rajamine ja taastamine (mittetootlik investeering)
2.9 Püsirohumaadel loomade pidamine
2.5 Põllumajanduslik keskkonnatoetus
2.5.1 Keskkonnasõbralik majandamine (2009)
2.5.2 Keskkonnasõbralik majandamine nitraaditundlikul alal (2009)
2.5.3 Mahepõllumajanduslik tootmine (2007)
2.5.4 Ohustatud tõugu looma pidamine (2007)
2.5.5 Kohalikku sorti taime kasvatamine (2009)
Keskkonnasõbralik tootmine nitraaditundlikul alal 2007-2008
Keskkonnatoetuse
põhiprintsiibid
• Soodustada majandustegevust, mille raames
ettevõtted võtavad kohustusi olemaks
kehtestatud normidest keskkonnasõbralikumad
(konkurentsivõime)
• Kompenseerida looduskaitselistest kitsendustest
tulenevat negatiivset mõju majandusele
MAK teljed ja meetmed 2007-2013
Maapiirkondade elukvaliteet ja maamajanduse
mitmekesistamine
3.1 Majandustegevuse mitmekesistamine
maapiirkonnas
3.2 Külade uuendamine ja arendamine
LEADER
4. LEADER-meede
Otsustusõiguse delegeerimine
• LEADER meetme põhieesmärk on kohaliku
initsiatiivi toetamine, strateegilise mõtteviisi
arendamine, elukvaliteedi tõus
• Annab võimaluse nn “aukude lappimiseks”
üleriigiliste meetmete vahel, lähtuvalt kohaliku
arengu vajadustest
• Peab siiski järgima EAFRD kolme põhieesmärki
Tänan tähelepanu eest !