Transcript MAK 2007-2013 meetmed II telg 4 september 2006 II telg 2.1. Ebasoodsamate piirkondade toetus 2.2.

MAK 2007-2013
meetmed
II telg
4 september 2006
II telg
2.1. Ebasoodsamate piirkondade toetus
2.2. Natura 2000 põld
2.3. Natura 2000 mets
2.4. Poollooduslike koosluste hooldamine
2.5. Põllumajanduslik keskkonnatoetus
2.6. Kaitseribade metsastamine
2.7. Energiavõsa rajamine
2.8. Kiviaia rajamine ja taastamine
2.9. Lupjamine
2.10. Kasutusest kõrvale jäänud põllumajanduslike
tootmishoonete likvideerimine
2.5 Põllumajanduslik keskkonnatoetus
2.5.1 KST NTA-l 2007-2008
2.5.2 KSM (2009)
2.5.3 KSM NTA-l (2009)
2.5.4 mahepõllumajandus (2007)
2.5.5 ohustatud tõugu looma kasvatamine (2007)
2.5.6 kohalikku sorti taime kasvatamine (2009)
Meetmed
Miinimumnõuded
• 1782 lisa IV kohased head põllumajandus- ja
keskkonnatingimused;
• üldised keskkonnanõuded (kuni ühtsele otsemaksele
üleminekuni);
• ühtsele otsemaksele üleminekust alates asenduvad
üldised keskkonnanõuded kohustuslike
majandamisnõuetega.
Toetuse taotleja võtab nõuete täitmiseks 5-aastase
kohustuse.
2.1. Ebasoodsamate piirkondade toetus
Sihtgrupp
Põllumajandustootja, kes võtab kohustuse tegeleda
põllumajandusega MAK 2004-2006 ptk 6 kindlaks
määratud valdades vähemalt viie aasta jooksul.
Peamised nõuded
• Jätkata viie aasta jooksul põllumajandusliku
maakasutusega
• Miinimumnõuded
Toetuse määr
391 kr/ha aastas
2.2. Natura 2000 toetus põllumajandusmaale
Sihtgrupp
Taotleja, kes tegeleb põllumajandusega NATURA 2000
võrgustiku alade põllumajandusmaal.
Peamised nõuded
• Looduskaitseseadusest tulenevad nõuded
• Miinimumnõuded
Toetuse määr
502 kr/ ha aastas
2.3 Natura 2000 toetus erametsamaale
Sihtgrupp – erametsaomanikud
Peamised nõuded
Toetust võib taotleda taotleja omandis olevale metsamaale.
Toetust saab taotleda maa kohta, mis on kantud
maakatastrisse ja asub direktiivide 79/409/EMÜ ja
92/43/EMÜ kohaselt määratud Natura 2000 võrgustiku
alal.
Vastavalt kehtestatud kaitserežiimile on täielikult või osaliselt
loobutud Natura 2000 metsaala majandamisest.
2.3 Natura 2000 toetus erametsamaale (2)
Toetuse määr
Rakendatakse kahte toetusmäära:
- piiranguvööndis ja hoiualal 50 eurot (782 krooni)
hektari kohta
- sihtkaitsevööndis 100 eurot (1 565 krooni) hektari
kohta
Rakendamine: alates 2007. aasta.
Kohustusperioodi pikkus on 1 aasta.
2.4. NATURA 2000 võrgustiku poollooduslike
koosluste hooldamine
Sihtrühm kõik isikud
Sihtala
toetust makstakse väljapoole põldude registrit jäävatele
Natura 2000 võrgustiku aladel asuvatele poollooduslikele
kooslustele, mille hooldamise kohta on sõlmitud leping
Riikliku Looduskaitsekeskusega
Rakendamine alates 2007. aastast.
Kohapealset kontrolli teostab Riiklik Looduskaitsekeskus.
2.4. NATURA 2000 võrgustiku poollooduslike
koosluste hooldamine (2)
Nõuded:
• Miinimumnõuded
• Puisniitude, lamminiitude, aruniitude, rannaniitude,
soostunud ja sooniitude, loopealsete ja
puiskarjamaade hooldamine peab olema kooskõlas
kaitsekorralduskava nõuetega (sh niitmine keskeltlahku või servast-serva meetodil või karjatamine);
• Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise keeld;
• Koolitus (6 tundi).
2.5 PÕLLUMAJANDUSLIK KESKKONNATOETUS
2.5.1. Keskkonnasõbralik tootmine
nitraaditundlikul alal
Tegevuse eesmärk:
Piirata põllumajandusest tulenevat hajureostust ja aidata kaasa
pinna- ja põhjavee hea kvaliteedi säilimisele nitraaditundlikul
alal.
Sihtrühm: FIEd ja äriühingud.
Sihtala:
Toetust saab taotleda põllumajandusmaa kohta, mis asub massiivil,
mis jääb tervikuna NTA piiridesse (2 toetusmäära).
Rakendamine: 2007-2008, alates 2009. a tuleb üle minna KSM
NTA-le.
2.5.1 Keskkonnasõbralik tootmine
nitraaditundlikul alal (2)
Nõuded:
Jätkuvad senised KST nõuded:
- viljavaheldusplaani koostamine ja järgimine (sh 15%
liblikõieliste nõue)
- väetusplaani koostamine
- mullaproovid
- 6 tunnine KST koolitus.
Lisaks:
• väetamise piiramine (kuni 140 kg N põllu ha kohta, sellest
mineraalväetistega kuni 80 kg)
• sõnnikuanalüüsid
• kogu viieaastase kohustuseperioodi jooksul peavad
põldude suurused jääma samaks
2.5.2 Keskkonnasõbralik majandamine
Eesmärgid:
1) soodustada keskkonnasõbralike majandamisviiside
kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist põllumajanduses, et
kaitsta ja suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust
ja ning kaitsta mulla- ja veeseisundit ;
2) laiendada keskkonnasõbralikku planeerimist põllumajanduses ;
3) tõsta põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust.
Sihtrühm: FIEd ja äriühingud.
Sihtala: toetust makstakse põllumaale
Rakendamise ulatus: üleriigiliselt (v.a NTA-l).
Rakendamine: alates 2009. aastast.
2.5.2 Keskkonnasõbralik majandamine (2)
Nõuded:
•Miinimumnõuded
•väetusplaan
•väetamise piirang kuni 170 kg N põllu ha kohta, sellest
mineraalväetistega kuni 100 kg;
•viljavaheldusplaani koostamine ja järgimine (sh 15%
liblikõieliste nõue)
•30% talvise taimkatte nõue;
•mullaproovid;
•sõnnikuanalüüsid;
2.5.2 Keskkonnasõbralik majandamine (3)
Nõuded jätkuvad:
• puuvilja- ja marjaaedade võraaluste ja reavahede niitmise
kohustus;
• taimekasvuregulaatorite ja koristuseelsel perioodil glüfosaatide
kasutamise keeld.
• kogu viieaastase kohustuseperioodi jooksul peavad põldude
suurused jääma samaks;
• KSM koolitus (12 tundi).
2.5.3 Keskkonnasõbralik majandamine
nitraaditundlikul alal
Sihtrühm: FIEd ja äriühingud
Nõuded:
• KSM nõuded
• väetamise piiramine (kuni 140 kg N põllu ha kohta, sellest
mineraalväetistega kuni 80 kg)
• taotleja peab koostama maakondliku keskkonnateenistuse
poolt kinnitatud tegevuskava, mille osadeks on:
- ettevõtte territooriumi kaardid (veekogud, kaitsmata
põhjaveega alad, punktreostusallikad);
- ettevõtte territooriumil asuvate punktreostusallikate nimekiri.
Sihtala: toetust makstakse põllumajandusmaale (2 toetusmäära)
Rakendamine: alates 2009. aastast.
2.5.4 Mahepõllumajanduslik tootmine
Eesmärgid:
- Säilitada ja suurendada bioloogilist ja maastikulist
mitmekesisust ning mullaviljakust;
- Toetada mahepõllumajanduse arengut ning rahuldada
tarbijate kasvavat nõudlust mahetoodangu järele;
- Toetada ja suurendada mahepõllumajanduse
konkurentsivõimelisust.
Sihtrühm: FIEd ja juriidilised isikud
Rakendamise ulatus: üleriigiliselt
Toetust makstakse kolmes grupis sh maheseemne-kasvatust
kõrgema koefitsiendiga
Rakendamine: alates 2007. aastast
2.5.4 Mahepõllumajanduslik tootmine (2)
Nõuded:
• Ettevõte peab olema tunnustatud vastavalt mahepõllumajanduse seadusele;
• KSMi nõuded;
• Neljandal aastal pärast kohustuse võtmist peab kogu ettevõtte
põllumajandusmaal järgima maheseadust;
• Põllumajandusmaa ja –loomad, mis on juba mahedad, ei tohi
5 a jooksul majandada mittemahedalt;
• Toetust makstakse vaid neile püsirohumaadele, mille hektari
kohta peetakse ettevõttes aastaringselt vähemalt 0,2 lü
maheloomi (on arutamisel ettepanek suurendada lü-de arvu
järk-järgult 0,3 ja 0,4-ni);
• Toetust makstakse vaid nende puuvilja- ja marjaaedade
kohta, mis on hooldatus ja kus on tagatud optimaalne
istutustihedus;
• Koolitus (12+18 tundi).
2.5.5 Ohustatud tõugu looma kasvatamine
Eesmärk: tagada kultuuripärandi ja geneetilise
mitmekesisuse seisukohast oluliste kohalike
ohustatud tõugude:
- eesti maatõugu veise
- eesti hobuse,
- tori hobuse ja
- eesti raskeveohobuse säilimine.
Sihtrühm: kõik isikud.
Rakendamise ulatus: üleriigiliselt
Rakendamise aeg: alates 2007. aastast
2.5.5 Ohustatud tõugu looma kasvatamine (2)
Toetust makstakse:
• Eesti maatõugu veise kasvatamise eest, kui toetuse
taotleja kasvatab tõuraamatu põhiossa ja põllumajandusloomade registrisse kantud eesti maatõugu veist, kelle
mõlemad vanemad ja vanavanemad on kantud eesti
maatõugu veiste tõuraamatu põhiossa;
• Eesti, tori ja eesti raskeveo tõugu hobuse kasvatamise
eest, kui toetuse taotleja kasvatab taotlemise ajal
vähemalt kuue kuu vanust puhtatõulist tõuraamatu
põhiossa kantud ja nõuetekohaselt identifitseeritud eesti,
tori või eesti raskeveo tõugu hobust. Tori tõugu hobuse
mõlemad vanemad peavad olema tori tõugu.
Ettepanek suurendada eesti raskeveo tõugu hobuse
kasvatamise toetuse määra.
2.5.6 Kohalikku sorti taime kasvatamine
Eesmärk: tagada kultuuripärandi ja geneetilise
mitmekesisuse seisukohast olulise kohaliku
ohustatud taimesordi- “Sangaste” rukki säilimine.
Sihtrühm: FIEd ja juriidilised isikud
Rakendamise ulatus: üleriigiliselt
Rakendamise aeg: alates 2009. aastast
Hektaritoetust makstakse sertifitseeritud seemne ja
sert.seemnest kasvatatud “Sangaste” rukki
kasvatamise eest.
2.6 Kaitseribade metsastamine
Rakendamise alus
Nõukogu Määruse nr 1698/2005 artikkel (EÜ) nr 1698/2005 artiklid
36, 43.
On võimalik toetada taotleja omandis olevale maale vee ja pinnase
kaitseks metsaribade rajamist.
Nõuded
Toetust saab taotleda taotleja omandis olevale ja PRIA registrisse
kantud põllumajandusmaa kohta.
Tagatud peab olema minimaalne metsapuutaimede arv hektaril ja
metsapuutaimede päritolu peab olema dokumentaalselt tõestatav.
Pärast kohustuseperioodi lõppemist arvatakse metsakultuuri alune
pindala põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrist välja.
2.7 Energiavõsa rajamine
Rakendamise alus
Nõukogu Määruse nr 1698/2005 artikkel 43.
Kiirekasvulise metsakultuuri rajamise puhul antakse
toetust rajamiskulude osaliseks katmiseks.
Sihtgrupp
põllumajandustootja,
kelle
omandis
on
põllumajandusmaa, mille kohta toetust taotletakse.
2.7 Energiavõsa rajamine (2)
Nõuded
• Miinimumnõuded
• Toetust saab taotleda vähemalt 0,3 ha taotleja omandis olevale
PRIA registrisse kantud põllumajandusmaale.
• Tagatud peab olema minimaalne istikute arv hektaril.
• Kiiresti kasvavate metsapuude rotatsiooniperiood peab olema
alla 15 aasta.
Nõutavad dokumendid:
- Põllumajandusmaa
asukohajärgse
piirkondliku
maaparandusbüroo ja maakonna keskkonnateenistuse
kooskõlatud kiirekasvulise metsakultuuri rajamise taotlus
- Põllumassiivi kaart, millele on märgitud põldude numbrid ja
põldude piirid, millele toetust taotletakse
- Muud tõendavad dokumendid vajaduse korral
2.7 Energiavõsa rajamine (3)
Toetuse määr
Ühe hektari kiirekasvulise metsakultuuri
toetusmäär on 20 000 krooni hektari kohta.
rajamise
Maksimaalne kohustusega hõlmatud pindala ühe taotleja
kohta on 10 ha aastas.
Kohustusperioodi pikkus on 1 aasta.
Rakendamine - 2009. aasta.
Aastatel 2009-2013 on meetme raames võimalik 2000 ha
kiirekasvulise metsakultuuri rajamine.
Vähetootlikud ja keskkonnasõbralikud
investeeringud (art 41)
2.8 Kiviaedade rajamine ja taastamine
Eesmärgid: aidata kaasa kõrge ajaloolise, kultuurilise ja
maastikulise väärtusega traditsiooniliste põllumajandusmaastike elementide- kiviaedade rajamisele ja
taastamisele, et:
- säilitada ja suurendada põllumajandusmaastikes
esteetilist väärtust;
- luua elupaiku ning suurendada bioloogilist ja maastikulist
mitmekesisust;
- säilitada maastiku ajaloolist ja kultuurilist väärtust.
Sihtrühm: kõik isikud
Rakendamise ulatus: üleriigiliselt piirkondades, kus kiviaiad
on traditsiooniliselt esinenud
Rakendumine: alates 2007. aastast
Tegemist on üheaastase toetusega.
2.8 Kiviaedade rajamine ja taastamine (2)
Nõuded:
• Rajatav või taastatav kiviaed peab asuma põllumajandusmaal või sellest kuni 5 m kaugusel;
• Uue kiviaia võib rajada vaid omandipiiride tähistamiseks
piirkondades, kus kiviaiad on traditsiooniliselt leidunud;
• Kiviaeda võib taastada vaid vana kiviaia jala olemasolul ja
kohtades, kus kaardimaterjali alusel on asukoht
tuvastatud;
• Kiviaia rajamiseks ja taastamiseks sobiva koha,
kasutatavad materjalid ja paikkonnale iseloomuliku
kujunduse peab kinnitama Muinsuskaitseamet;
• Rajatud või taastatud kiviaia kõrgus peab olema vähemalt
60 cm;
• Kiviaiale lähemal kui 1,5 m on keelatud maa harimine ning
väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine.
2.9 Lupjamine
Rakendamise alus
Nõukogu Määruse nr 1698/2005 artikkel 36 punkt a)
alapunkt vi ja artikkel 41.
Toetuse saaja:
Toetust makstakse põllumajandusega tegelevale
ettevõtjale, kes kasutab õiguslikul alusel maad, mille kohta
toetust taotletakse.
Rakendamine: taotluste vastuvõttu kavandatakse 2007. a
sügisest. Tegemist on 1-aastase toetusega.
2.9 Lupjamine (2)
Peamised nõuded:
• Toetuse saamiseks peab toetusaluse põllu mulla
keskmine pH olema alla 5,5 (kaasa arvatud) ja antud põllu
(või põllu osa) lupjamiseks ei ole eelnenud 4 aasta jooksul
lupjamise toetust saadud.
• Toetusaluste põldude lupjamiseks lubatakse kasutada
järgmisi
meliorante:
klinkritolm,
põlevkivituhk,
lubjakivijahu, dolomiidijahu, puu-, õle- ja turbatuhk, nõrgja järvelubi ning kustutatud lubi.
• Laotamistöödel kasutatava meliorandi niiskus ei tohi
ületada:
- tolmpõlevkivituhal, klinkritolmul, puu-, õle- ja turbatuhal
2% (kaaluliselt);
- lubjakivijahul, dolomiidijahul, nõrg- ja järvelubjal ning
kustutatud lubjal 6% (kaaluliselt).
2.10 Kasutusest kõrvale jäänud põllumajanduslike
tootmishoonete likvideerimine
Rakendamise alus
Nõukogu Määruse nr 1698/2005 artikkel 36 punkt a)
alapunkt vi ja artikkel 41.
Toetatakse kasutusest väljas oleva põllumajandusliku ehitise,
millel ei ole taaskasutusele võtmiseks ehituslikku ega
majanduslikku väärtust, täielikku lammutamist.
Sihtrühm ja nõuded
• Toetust võib taotleda riiklikus ehitisregistris arvel oleva
mittekasutatava ehitise omanik.
• Ehitise likvideerimisel tuleb järgida ehitusseadusest
tulenevaid nõudeid.
2.10 Kasutusest kõrvale jäänud põllumajanduslike
tootmishoonete likvideerimine (2)
Toetuse määr
• Maksimaalselt 80% ehitise lammutamise maksumusest
kuid mitte üle 150 000 krooni aastas taotleja kohta.
Kavandatud ca 100 ehitist aastas
Toetust
kavandatakse
rakendada
aastast
2008
maapiirkonnas.
Nõutavad dokumendid
• Taotlus;
• Kirjeldus lammutatava ehitise kohta;
• Vähemalt kolm hinnapakkumist ehitusettevõtjatelt ehitise
lammutamiseks;
• Kohaliku omavalitsuse dokument ehitise likvideerimise kohta;
• Vajadusel muud tõendavad dokumendid.
2.10 Kasutusest kõrvale jäänud põllumajanduslike
tootmishoonete likvideerimine (3)
Otsustamise protsess
Piiratud eelarve tõttu võib tekkida olukord, kus
taotlusi esitatakse rohkem kui vahendeid on;
Ettepanek:
Objekti valiku järjestab ja kiidab heaks piirkondlik
organ s.o kas maakondlik komisjon või Leadergrupp.