Slide 1

Praktikakorralduse ja praktika
tugisüsteemi arendamine
Einar Linn
LÜKKA projekti praktika alaprojekti juht
Ettekanne LÜKKA projekti uuringute konverentsil
1. märts 2007

Praktika tähendab üliõpilase ajutist tööl viibimist
õppimise ja hindamise raamistikus, kus üliõpilane võtab
individuaalselt vastutuse õppida.
• Üliõpilane
- Üliõpilaste sotsiaalmajanduslik olukord 2005/2006 (EÜL 2006)
- 2005. a. ülikooli lõpetanute uuring (2006-2007)

• Ülikool
- Ülikoolide praktikajuhendajate uuring (2006)

• Tööandja
- Tööandjate vajaduste uuring bakalaureuse õppekavade rakendlikkuse
analüüsiks tööjõuturul (2006)

Praktika õppekavades

Praktika olulisus

Töötamine kooli kõrvalt vs
praktika

Praktika maht
Koondina arvab kolm tudengit neljast (76%),
et praktikaks piisab kuni kolmest kuust

Praktika maht
Kaks tudengit viiest (39%) arvas, et praktikapäev
peaks olema tavalise tööpäeva pikkusega

Praktikakoha leidmine

Tasu saamise olulisus

Probleemid

Avalik-õiguslike ülikoolide puhul nimetavad Tartu
tudengid enam probleemseks ülikooli puudulikku
toetust (25%) ja Tallinna tudengid sobiva
praktikakoha leidmist (64%)
Vabade vastuste all mainitakse probleemseks: vähene
tasu, vähemotiveeritud juhendajad, väike maht, liiga
jäigad nõuded

Vilistlased arvavad

Praktikajuhendajate hinnangud
• 3+2 süsteemile üle minemisega praktika kannatanud
• Praktika peamine ülesanne: üliõpilaste ettevalmistus
tööturu jaoks
• Mitmetel praktikatel pole olemas juhendit
• Mitmetel praktikatel ei toimu eelnevalt instruktaaži
• Juhend praktikabaasile ca pooltel praktikatel
• Kahel kolmandikul praktikatel vastavad lepingud ülikooli
ja praktikabaasi vahel
• TÜs ja TLÜs tasustatakse praktikabaasi-poolset
juhendamist osadel praktikatel
• Üliõpilased reglementeeritult praktika sooritamise eest
praktikabaasilt tasu ei saa – kokkuleppe küsimus

Praktikajuhendajate hinnangud
• Tagasisidesüsteem:
- Vahearuandeid praktikandid enamasti esitama ei pea
- Pooltel praktikatel külastab juhendaja praktikabaasi
- Tavaliselt esitatakse lõpparuanne, millele lisandub
juhendajate kirjalik arvamus (ülikoolipoolse juhendaja
oma harvem)
• Probleemid ja ettepanekud:
- Praktikate kvaliteet, korraldus ja juhendajate kompetents
hüplik/kaootiline, puudub üldine regulatsioon
- Praktikakohtade leidmine ja osapoolte motiveerimine
kohati raske – oleneb erialast
- Raha (juhendajad, baasid, tudengid)
- Arvestada juhendamist akadeemilise koormusena ning
kajastada sellega seoses ka palgas

Tööandjate hinnangud
Tööandjale võib praktikandi võtmine anda kasu
järgnevas:
Kasulik positiivse maine saamiseks
Kasulik kulude vähendamiseks
Kasulik juhendamisoskuse arendamiseks
Kasulik ülikooliteabe levikuks
Kasulikud värsked ideed
Kasulik lisatööjõuna lisategevusteks
Kasulik - tudengid kättesaadavaimad
Kasulik - tasub tagasi
1,0

2,0

3,0

4,0

5,0

Tööandjad
• 2006. aastal pakkus praktikakohti 61% valimisse
sattunud tööandjatest
• Praktikandi pidamine suurendab tõenäosust pakkuda
praktikavõimalust uuesti: firmadest, kus on olnud
praktikant 2006 aastal, kavatseb praktikat pakkuda 88%,
mitte pakkuda 6% ja ei ole otsustanud 6%
• Firmadest, kus ei olnud paktikanti 2006, kavatseb
praktikat pakkuda 44%, mitte pakkuda 29%, ei tea 27%

Tööandjad
Kuivõrd nõustute järgnevate väidetega üliõpilaste
praktika kohta ettevõttes/asutuses? Praktika peaks ...

Järeldused
• Praktika kõigi osapoolte arvates äärmiselt oluline
• Praktika puudumine/vähesus on üks peamine kitsaskoht
õppekavades
• Praktikate praegune korraldus konarlik, ei vasta
tudengite, tööandjate ega juhendajate ootustele
• Puudub/ puudulik on praktika üldine regulatsioon ja
rahastamine
• Tööturule orienteeritus vs/ja teooria kinnistamine/
täiendamine – mõtteviisi küsimus
“Oluline on õppe terviklikuks tegemine –
praktika ja teooria sidumine”


Slide 2

Praktikakorralduse ja praktika
tugisüsteemi arendamine
Einar Linn
LÜKKA projekti praktika alaprojekti juht
Ettekanne LÜKKA projekti uuringute konverentsil
1. märts 2007

Praktika tähendab üliõpilase ajutist tööl viibimist
õppimise ja hindamise raamistikus, kus üliõpilane võtab
individuaalselt vastutuse õppida.
• Üliõpilane
- Üliõpilaste sotsiaalmajanduslik olukord 2005/2006 (EÜL 2006)
- 2005. a. ülikooli lõpetanute uuring (2006-2007)

• Ülikool
- Ülikoolide praktikajuhendajate uuring (2006)

• Tööandja
- Tööandjate vajaduste uuring bakalaureuse õppekavade rakendlikkuse
analüüsiks tööjõuturul (2006)

Praktika õppekavades

Praktika olulisus

Töötamine kooli kõrvalt vs
praktika

Praktika maht
Koondina arvab kolm tudengit neljast (76%),
et praktikaks piisab kuni kolmest kuust

Praktika maht
Kaks tudengit viiest (39%) arvas, et praktikapäev
peaks olema tavalise tööpäeva pikkusega

Praktikakoha leidmine

Tasu saamise olulisus

Probleemid

Avalik-õiguslike ülikoolide puhul nimetavad Tartu
tudengid enam probleemseks ülikooli puudulikku
toetust (25%) ja Tallinna tudengid sobiva
praktikakoha leidmist (64%)
Vabade vastuste all mainitakse probleemseks: vähene
tasu, vähemotiveeritud juhendajad, väike maht, liiga
jäigad nõuded

Vilistlased arvavad

Praktikajuhendajate hinnangud
• 3+2 süsteemile üle minemisega praktika kannatanud
• Praktika peamine ülesanne: üliõpilaste ettevalmistus
tööturu jaoks
• Mitmetel praktikatel pole olemas juhendit
• Mitmetel praktikatel ei toimu eelnevalt instruktaaži
• Juhend praktikabaasile ca pooltel praktikatel
• Kahel kolmandikul praktikatel vastavad lepingud ülikooli
ja praktikabaasi vahel
• TÜs ja TLÜs tasustatakse praktikabaasi-poolset
juhendamist osadel praktikatel
• Üliõpilased reglementeeritult praktika sooritamise eest
praktikabaasilt tasu ei saa – kokkuleppe küsimus

Praktikajuhendajate hinnangud
• Tagasisidesüsteem:
- Vahearuandeid praktikandid enamasti esitama ei pea
- Pooltel praktikatel külastab juhendaja praktikabaasi
- Tavaliselt esitatakse lõpparuanne, millele lisandub
juhendajate kirjalik arvamus (ülikoolipoolse juhendaja
oma harvem)
• Probleemid ja ettepanekud:
- Praktikate kvaliteet, korraldus ja juhendajate kompetents
hüplik/kaootiline, puudub üldine regulatsioon
- Praktikakohtade leidmine ja osapoolte motiveerimine
kohati raske – oleneb erialast
- Raha (juhendajad, baasid, tudengid)
- Arvestada juhendamist akadeemilise koormusena ning
kajastada sellega seoses ka palgas

Tööandjate hinnangud
Tööandjale võib praktikandi võtmine anda kasu
järgnevas:
Kasulik positiivse maine saamiseks
Kasulik kulude vähendamiseks
Kasulik juhendamisoskuse arendamiseks
Kasulik ülikooliteabe levikuks
Kasulikud värsked ideed
Kasulik lisatööjõuna lisategevusteks
Kasulik - tudengid kättesaadavaimad
Kasulik - tasub tagasi
1,0

2,0

3,0

4,0

5,0

Tööandjad
• 2006. aastal pakkus praktikakohti 61% valimisse
sattunud tööandjatest
• Praktikandi pidamine suurendab tõenäosust pakkuda
praktikavõimalust uuesti: firmadest, kus on olnud
praktikant 2006 aastal, kavatseb praktikat pakkuda 88%,
mitte pakkuda 6% ja ei ole otsustanud 6%
• Firmadest, kus ei olnud paktikanti 2006, kavatseb
praktikat pakkuda 44%, mitte pakkuda 29%, ei tea 27%

Tööandjad
Kuivõrd nõustute järgnevate väidetega üliõpilaste
praktika kohta ettevõttes/asutuses? Praktika peaks ...

Järeldused
• Praktika kõigi osapoolte arvates äärmiselt oluline
• Praktika puudumine/vähesus on üks peamine kitsaskoht
õppekavades
• Praktikate praegune korraldus konarlik, ei vasta
tudengite, tööandjate ega juhendajate ootustele
• Puudub/ puudulik on praktika üldine regulatsioon ja
rahastamine
• Tööturule orienteeritus vs/ja teooria kinnistamine/
täiendamine – mõtteviisi küsimus
“Oluline on õppe terviklikuks tegemine –
praktika ja teooria sidumine”


Slide 3

Praktikakorralduse ja praktika
tugisüsteemi arendamine
Einar Linn
LÜKKA projekti praktika alaprojekti juht
Ettekanne LÜKKA projekti uuringute konverentsil
1. märts 2007

Praktika tähendab üliõpilase ajutist tööl viibimist
õppimise ja hindamise raamistikus, kus üliõpilane võtab
individuaalselt vastutuse õppida.
• Üliõpilane
- Üliõpilaste sotsiaalmajanduslik olukord 2005/2006 (EÜL 2006)
- 2005. a. ülikooli lõpetanute uuring (2006-2007)

• Ülikool
- Ülikoolide praktikajuhendajate uuring (2006)

• Tööandja
- Tööandjate vajaduste uuring bakalaureuse õppekavade rakendlikkuse
analüüsiks tööjõuturul (2006)

Praktika õppekavades

Praktika olulisus

Töötamine kooli kõrvalt vs
praktika

Praktika maht
Koondina arvab kolm tudengit neljast (76%),
et praktikaks piisab kuni kolmest kuust

Praktika maht
Kaks tudengit viiest (39%) arvas, et praktikapäev
peaks olema tavalise tööpäeva pikkusega

Praktikakoha leidmine

Tasu saamise olulisus

Probleemid

Avalik-õiguslike ülikoolide puhul nimetavad Tartu
tudengid enam probleemseks ülikooli puudulikku
toetust (25%) ja Tallinna tudengid sobiva
praktikakoha leidmist (64%)
Vabade vastuste all mainitakse probleemseks: vähene
tasu, vähemotiveeritud juhendajad, väike maht, liiga
jäigad nõuded

Vilistlased arvavad

Praktikajuhendajate hinnangud
• 3+2 süsteemile üle minemisega praktika kannatanud
• Praktika peamine ülesanne: üliõpilaste ettevalmistus
tööturu jaoks
• Mitmetel praktikatel pole olemas juhendit
• Mitmetel praktikatel ei toimu eelnevalt instruktaaži
• Juhend praktikabaasile ca pooltel praktikatel
• Kahel kolmandikul praktikatel vastavad lepingud ülikooli
ja praktikabaasi vahel
• TÜs ja TLÜs tasustatakse praktikabaasi-poolset
juhendamist osadel praktikatel
• Üliõpilased reglementeeritult praktika sooritamise eest
praktikabaasilt tasu ei saa – kokkuleppe küsimus

Praktikajuhendajate hinnangud
• Tagasisidesüsteem:
- Vahearuandeid praktikandid enamasti esitama ei pea
- Pooltel praktikatel külastab juhendaja praktikabaasi
- Tavaliselt esitatakse lõpparuanne, millele lisandub
juhendajate kirjalik arvamus (ülikoolipoolse juhendaja
oma harvem)
• Probleemid ja ettepanekud:
- Praktikate kvaliteet, korraldus ja juhendajate kompetents
hüplik/kaootiline, puudub üldine regulatsioon
- Praktikakohtade leidmine ja osapoolte motiveerimine
kohati raske – oleneb erialast
- Raha (juhendajad, baasid, tudengid)
- Arvestada juhendamist akadeemilise koormusena ning
kajastada sellega seoses ka palgas

Tööandjate hinnangud
Tööandjale võib praktikandi võtmine anda kasu
järgnevas:
Kasulik positiivse maine saamiseks
Kasulik kulude vähendamiseks
Kasulik juhendamisoskuse arendamiseks
Kasulik ülikooliteabe levikuks
Kasulikud värsked ideed
Kasulik lisatööjõuna lisategevusteks
Kasulik - tudengid kättesaadavaimad
Kasulik - tasub tagasi
1,0

2,0

3,0

4,0

5,0

Tööandjad
• 2006. aastal pakkus praktikakohti 61% valimisse
sattunud tööandjatest
• Praktikandi pidamine suurendab tõenäosust pakkuda
praktikavõimalust uuesti: firmadest, kus on olnud
praktikant 2006 aastal, kavatseb praktikat pakkuda 88%,
mitte pakkuda 6% ja ei ole otsustanud 6%
• Firmadest, kus ei olnud paktikanti 2006, kavatseb
praktikat pakkuda 44%, mitte pakkuda 29%, ei tea 27%

Tööandjad
Kuivõrd nõustute järgnevate väidetega üliõpilaste
praktika kohta ettevõttes/asutuses? Praktika peaks ...

Järeldused
• Praktika kõigi osapoolte arvates äärmiselt oluline
• Praktika puudumine/vähesus on üks peamine kitsaskoht
õppekavades
• Praktikate praegune korraldus konarlik, ei vasta
tudengite, tööandjate ega juhendajate ootustele
• Puudub/ puudulik on praktika üldine regulatsioon ja
rahastamine
• Tööturule orienteeritus vs/ja teooria kinnistamine/
täiendamine – mõtteviisi küsimus
“Oluline on õppe terviklikuks tegemine –
praktika ja teooria sidumine”


Slide 4

Praktikakorralduse ja praktika
tugisüsteemi arendamine
Einar Linn
LÜKKA projekti praktika alaprojekti juht
Ettekanne LÜKKA projekti uuringute konverentsil
1. märts 2007

Praktika tähendab üliõpilase ajutist tööl viibimist
õppimise ja hindamise raamistikus, kus üliõpilane võtab
individuaalselt vastutuse õppida.
• Üliõpilane
- Üliõpilaste sotsiaalmajanduslik olukord 2005/2006 (EÜL 2006)
- 2005. a. ülikooli lõpetanute uuring (2006-2007)

• Ülikool
- Ülikoolide praktikajuhendajate uuring (2006)

• Tööandja
- Tööandjate vajaduste uuring bakalaureuse õppekavade rakendlikkuse
analüüsiks tööjõuturul (2006)

Praktika õppekavades

Praktika olulisus

Töötamine kooli kõrvalt vs
praktika

Praktika maht
Koondina arvab kolm tudengit neljast (76%),
et praktikaks piisab kuni kolmest kuust

Praktika maht
Kaks tudengit viiest (39%) arvas, et praktikapäev
peaks olema tavalise tööpäeva pikkusega

Praktikakoha leidmine

Tasu saamise olulisus

Probleemid

Avalik-õiguslike ülikoolide puhul nimetavad Tartu
tudengid enam probleemseks ülikooli puudulikku
toetust (25%) ja Tallinna tudengid sobiva
praktikakoha leidmist (64%)
Vabade vastuste all mainitakse probleemseks: vähene
tasu, vähemotiveeritud juhendajad, väike maht, liiga
jäigad nõuded

Vilistlased arvavad

Praktikajuhendajate hinnangud
• 3+2 süsteemile üle minemisega praktika kannatanud
• Praktika peamine ülesanne: üliõpilaste ettevalmistus
tööturu jaoks
• Mitmetel praktikatel pole olemas juhendit
• Mitmetel praktikatel ei toimu eelnevalt instruktaaži
• Juhend praktikabaasile ca pooltel praktikatel
• Kahel kolmandikul praktikatel vastavad lepingud ülikooli
ja praktikabaasi vahel
• TÜs ja TLÜs tasustatakse praktikabaasi-poolset
juhendamist osadel praktikatel
• Üliõpilased reglementeeritult praktika sooritamise eest
praktikabaasilt tasu ei saa – kokkuleppe küsimus

Praktikajuhendajate hinnangud
• Tagasisidesüsteem:
- Vahearuandeid praktikandid enamasti esitama ei pea
- Pooltel praktikatel külastab juhendaja praktikabaasi
- Tavaliselt esitatakse lõpparuanne, millele lisandub
juhendajate kirjalik arvamus (ülikoolipoolse juhendaja
oma harvem)
• Probleemid ja ettepanekud:
- Praktikate kvaliteet, korraldus ja juhendajate kompetents
hüplik/kaootiline, puudub üldine regulatsioon
- Praktikakohtade leidmine ja osapoolte motiveerimine
kohati raske – oleneb erialast
- Raha (juhendajad, baasid, tudengid)
- Arvestada juhendamist akadeemilise koormusena ning
kajastada sellega seoses ka palgas

Tööandjate hinnangud
Tööandjale võib praktikandi võtmine anda kasu
järgnevas:
Kasulik positiivse maine saamiseks
Kasulik kulude vähendamiseks
Kasulik juhendamisoskuse arendamiseks
Kasulik ülikooliteabe levikuks
Kasulikud värsked ideed
Kasulik lisatööjõuna lisategevusteks
Kasulik - tudengid kättesaadavaimad
Kasulik - tasub tagasi
1,0

2,0

3,0

4,0

5,0

Tööandjad
• 2006. aastal pakkus praktikakohti 61% valimisse
sattunud tööandjatest
• Praktikandi pidamine suurendab tõenäosust pakkuda
praktikavõimalust uuesti: firmadest, kus on olnud
praktikant 2006 aastal, kavatseb praktikat pakkuda 88%,
mitte pakkuda 6% ja ei ole otsustanud 6%
• Firmadest, kus ei olnud paktikanti 2006, kavatseb
praktikat pakkuda 44%, mitte pakkuda 29%, ei tea 27%

Tööandjad
Kuivõrd nõustute järgnevate väidetega üliõpilaste
praktika kohta ettevõttes/asutuses? Praktika peaks ...

Järeldused
• Praktika kõigi osapoolte arvates äärmiselt oluline
• Praktika puudumine/vähesus on üks peamine kitsaskoht
õppekavades
• Praktikate praegune korraldus konarlik, ei vasta
tudengite, tööandjate ega juhendajate ootustele
• Puudub/ puudulik on praktika üldine regulatsioon ja
rahastamine
• Tööturule orienteeritus vs/ja teooria kinnistamine/
täiendamine – mõtteviisi küsimus
“Oluline on õppe terviklikuks tegemine –
praktika ja teooria sidumine”


Slide 5

Praktikakorralduse ja praktika
tugisüsteemi arendamine
Einar Linn
LÜKKA projekti praktika alaprojekti juht
Ettekanne LÜKKA projekti uuringute konverentsil
1. märts 2007

Praktika tähendab üliõpilase ajutist tööl viibimist
õppimise ja hindamise raamistikus, kus üliõpilane võtab
individuaalselt vastutuse õppida.
• Üliõpilane
- Üliõpilaste sotsiaalmajanduslik olukord 2005/2006 (EÜL 2006)
- 2005. a. ülikooli lõpetanute uuring (2006-2007)

• Ülikool
- Ülikoolide praktikajuhendajate uuring (2006)

• Tööandja
- Tööandjate vajaduste uuring bakalaureuse õppekavade rakendlikkuse
analüüsiks tööjõuturul (2006)

Praktika õppekavades

Praktika olulisus

Töötamine kooli kõrvalt vs
praktika

Praktika maht
Koondina arvab kolm tudengit neljast (76%),
et praktikaks piisab kuni kolmest kuust

Praktika maht
Kaks tudengit viiest (39%) arvas, et praktikapäev
peaks olema tavalise tööpäeva pikkusega

Praktikakoha leidmine

Tasu saamise olulisus

Probleemid

Avalik-õiguslike ülikoolide puhul nimetavad Tartu
tudengid enam probleemseks ülikooli puudulikku
toetust (25%) ja Tallinna tudengid sobiva
praktikakoha leidmist (64%)
Vabade vastuste all mainitakse probleemseks: vähene
tasu, vähemotiveeritud juhendajad, väike maht, liiga
jäigad nõuded

Vilistlased arvavad

Praktikajuhendajate hinnangud
• 3+2 süsteemile üle minemisega praktika kannatanud
• Praktika peamine ülesanne: üliõpilaste ettevalmistus
tööturu jaoks
• Mitmetel praktikatel pole olemas juhendit
• Mitmetel praktikatel ei toimu eelnevalt instruktaaži
• Juhend praktikabaasile ca pooltel praktikatel
• Kahel kolmandikul praktikatel vastavad lepingud ülikooli
ja praktikabaasi vahel
• TÜs ja TLÜs tasustatakse praktikabaasi-poolset
juhendamist osadel praktikatel
• Üliõpilased reglementeeritult praktika sooritamise eest
praktikabaasilt tasu ei saa – kokkuleppe küsimus

Praktikajuhendajate hinnangud
• Tagasisidesüsteem:
- Vahearuandeid praktikandid enamasti esitama ei pea
- Pooltel praktikatel külastab juhendaja praktikabaasi
- Tavaliselt esitatakse lõpparuanne, millele lisandub
juhendajate kirjalik arvamus (ülikoolipoolse juhendaja
oma harvem)
• Probleemid ja ettepanekud:
- Praktikate kvaliteet, korraldus ja juhendajate kompetents
hüplik/kaootiline, puudub üldine regulatsioon
- Praktikakohtade leidmine ja osapoolte motiveerimine
kohati raske – oleneb erialast
- Raha (juhendajad, baasid, tudengid)
- Arvestada juhendamist akadeemilise koormusena ning
kajastada sellega seoses ka palgas

Tööandjate hinnangud
Tööandjale võib praktikandi võtmine anda kasu
järgnevas:
Kasulik positiivse maine saamiseks
Kasulik kulude vähendamiseks
Kasulik juhendamisoskuse arendamiseks
Kasulik ülikooliteabe levikuks
Kasulikud värsked ideed
Kasulik lisatööjõuna lisategevusteks
Kasulik - tudengid kättesaadavaimad
Kasulik - tasub tagasi
1,0

2,0

3,0

4,0

5,0

Tööandjad
• 2006. aastal pakkus praktikakohti 61% valimisse
sattunud tööandjatest
• Praktikandi pidamine suurendab tõenäosust pakkuda
praktikavõimalust uuesti: firmadest, kus on olnud
praktikant 2006 aastal, kavatseb praktikat pakkuda 88%,
mitte pakkuda 6% ja ei ole otsustanud 6%
• Firmadest, kus ei olnud paktikanti 2006, kavatseb
praktikat pakkuda 44%, mitte pakkuda 29%, ei tea 27%

Tööandjad
Kuivõrd nõustute järgnevate väidetega üliõpilaste
praktika kohta ettevõttes/asutuses? Praktika peaks ...

Järeldused
• Praktika kõigi osapoolte arvates äärmiselt oluline
• Praktika puudumine/vähesus on üks peamine kitsaskoht
õppekavades
• Praktikate praegune korraldus konarlik, ei vasta
tudengite, tööandjate ega juhendajate ootustele
• Puudub/ puudulik on praktika üldine regulatsioon ja
rahastamine
• Tööturule orienteeritus vs/ja teooria kinnistamine/
täiendamine – mõtteviisi küsimus
“Oluline on õppe terviklikuks tegemine –
praktika ja teooria sidumine”


Slide 6

Praktikakorralduse ja praktika
tugisüsteemi arendamine
Einar Linn
LÜKKA projekti praktika alaprojekti juht
Ettekanne LÜKKA projekti uuringute konverentsil
1. märts 2007

Praktika tähendab üliõpilase ajutist tööl viibimist
õppimise ja hindamise raamistikus, kus üliõpilane võtab
individuaalselt vastutuse õppida.
• Üliõpilane
- Üliõpilaste sotsiaalmajanduslik olukord 2005/2006 (EÜL 2006)
- 2005. a. ülikooli lõpetanute uuring (2006-2007)

• Ülikool
- Ülikoolide praktikajuhendajate uuring (2006)

• Tööandja
- Tööandjate vajaduste uuring bakalaureuse õppekavade rakendlikkuse
analüüsiks tööjõuturul (2006)

Praktika õppekavades

Praktika olulisus

Töötamine kooli kõrvalt vs
praktika

Praktika maht
Koondina arvab kolm tudengit neljast (76%),
et praktikaks piisab kuni kolmest kuust

Praktika maht
Kaks tudengit viiest (39%) arvas, et praktikapäev
peaks olema tavalise tööpäeva pikkusega

Praktikakoha leidmine

Tasu saamise olulisus

Probleemid

Avalik-õiguslike ülikoolide puhul nimetavad Tartu
tudengid enam probleemseks ülikooli puudulikku
toetust (25%) ja Tallinna tudengid sobiva
praktikakoha leidmist (64%)
Vabade vastuste all mainitakse probleemseks: vähene
tasu, vähemotiveeritud juhendajad, väike maht, liiga
jäigad nõuded

Vilistlased arvavad

Praktikajuhendajate hinnangud
• 3+2 süsteemile üle minemisega praktika kannatanud
• Praktika peamine ülesanne: üliõpilaste ettevalmistus
tööturu jaoks
• Mitmetel praktikatel pole olemas juhendit
• Mitmetel praktikatel ei toimu eelnevalt instruktaaži
• Juhend praktikabaasile ca pooltel praktikatel
• Kahel kolmandikul praktikatel vastavad lepingud ülikooli
ja praktikabaasi vahel
• TÜs ja TLÜs tasustatakse praktikabaasi-poolset
juhendamist osadel praktikatel
• Üliõpilased reglementeeritult praktika sooritamise eest
praktikabaasilt tasu ei saa – kokkuleppe küsimus

Praktikajuhendajate hinnangud
• Tagasisidesüsteem:
- Vahearuandeid praktikandid enamasti esitama ei pea
- Pooltel praktikatel külastab juhendaja praktikabaasi
- Tavaliselt esitatakse lõpparuanne, millele lisandub
juhendajate kirjalik arvamus (ülikoolipoolse juhendaja
oma harvem)
• Probleemid ja ettepanekud:
- Praktikate kvaliteet, korraldus ja juhendajate kompetents
hüplik/kaootiline, puudub üldine regulatsioon
- Praktikakohtade leidmine ja osapoolte motiveerimine
kohati raske – oleneb erialast
- Raha (juhendajad, baasid, tudengid)
- Arvestada juhendamist akadeemilise koormusena ning
kajastada sellega seoses ka palgas

Tööandjate hinnangud
Tööandjale võib praktikandi võtmine anda kasu
järgnevas:
Kasulik positiivse maine saamiseks
Kasulik kulude vähendamiseks
Kasulik juhendamisoskuse arendamiseks
Kasulik ülikooliteabe levikuks
Kasulikud värsked ideed
Kasulik lisatööjõuna lisategevusteks
Kasulik - tudengid kättesaadavaimad
Kasulik - tasub tagasi
1,0

2,0

3,0

4,0

5,0

Tööandjad
• 2006. aastal pakkus praktikakohti 61% valimisse
sattunud tööandjatest
• Praktikandi pidamine suurendab tõenäosust pakkuda
praktikavõimalust uuesti: firmadest, kus on olnud
praktikant 2006 aastal, kavatseb praktikat pakkuda 88%,
mitte pakkuda 6% ja ei ole otsustanud 6%
• Firmadest, kus ei olnud paktikanti 2006, kavatseb
praktikat pakkuda 44%, mitte pakkuda 29%, ei tea 27%

Tööandjad
Kuivõrd nõustute järgnevate väidetega üliõpilaste
praktika kohta ettevõttes/asutuses? Praktika peaks ...

Järeldused
• Praktika kõigi osapoolte arvates äärmiselt oluline
• Praktika puudumine/vähesus on üks peamine kitsaskoht
õppekavades
• Praktikate praegune korraldus konarlik, ei vasta
tudengite, tööandjate ega juhendajate ootustele
• Puudub/ puudulik on praktika üldine regulatsioon ja
rahastamine
• Tööturule orienteeritus vs/ja teooria kinnistamine/
täiendamine – mõtteviisi küsimus
“Oluline on õppe terviklikuks tegemine –
praktika ja teooria sidumine”


Slide 7

Praktikakorralduse ja praktika
tugisüsteemi arendamine
Einar Linn
LÜKKA projekti praktika alaprojekti juht
Ettekanne LÜKKA projekti uuringute konverentsil
1. märts 2007

Praktika tähendab üliõpilase ajutist tööl viibimist
õppimise ja hindamise raamistikus, kus üliõpilane võtab
individuaalselt vastutuse õppida.
• Üliõpilane
- Üliõpilaste sotsiaalmajanduslik olukord 2005/2006 (EÜL 2006)
- 2005. a. ülikooli lõpetanute uuring (2006-2007)

• Ülikool
- Ülikoolide praktikajuhendajate uuring (2006)

• Tööandja
- Tööandjate vajaduste uuring bakalaureuse õppekavade rakendlikkuse
analüüsiks tööjõuturul (2006)

Praktika õppekavades

Praktika olulisus

Töötamine kooli kõrvalt vs
praktika

Praktika maht
Koondina arvab kolm tudengit neljast (76%),
et praktikaks piisab kuni kolmest kuust

Praktika maht
Kaks tudengit viiest (39%) arvas, et praktikapäev
peaks olema tavalise tööpäeva pikkusega

Praktikakoha leidmine

Tasu saamise olulisus

Probleemid

Avalik-õiguslike ülikoolide puhul nimetavad Tartu
tudengid enam probleemseks ülikooli puudulikku
toetust (25%) ja Tallinna tudengid sobiva
praktikakoha leidmist (64%)
Vabade vastuste all mainitakse probleemseks: vähene
tasu, vähemotiveeritud juhendajad, väike maht, liiga
jäigad nõuded

Vilistlased arvavad

Praktikajuhendajate hinnangud
• 3+2 süsteemile üle minemisega praktika kannatanud
• Praktika peamine ülesanne: üliõpilaste ettevalmistus
tööturu jaoks
• Mitmetel praktikatel pole olemas juhendit
• Mitmetel praktikatel ei toimu eelnevalt instruktaaži
• Juhend praktikabaasile ca pooltel praktikatel
• Kahel kolmandikul praktikatel vastavad lepingud ülikooli
ja praktikabaasi vahel
• TÜs ja TLÜs tasustatakse praktikabaasi-poolset
juhendamist osadel praktikatel
• Üliõpilased reglementeeritult praktika sooritamise eest
praktikabaasilt tasu ei saa – kokkuleppe küsimus

Praktikajuhendajate hinnangud
• Tagasisidesüsteem:
- Vahearuandeid praktikandid enamasti esitama ei pea
- Pooltel praktikatel külastab juhendaja praktikabaasi
- Tavaliselt esitatakse lõpparuanne, millele lisandub
juhendajate kirjalik arvamus (ülikoolipoolse juhendaja
oma harvem)
• Probleemid ja ettepanekud:
- Praktikate kvaliteet, korraldus ja juhendajate kompetents
hüplik/kaootiline, puudub üldine regulatsioon
- Praktikakohtade leidmine ja osapoolte motiveerimine
kohati raske – oleneb erialast
- Raha (juhendajad, baasid, tudengid)
- Arvestada juhendamist akadeemilise koormusena ning
kajastada sellega seoses ka palgas

Tööandjate hinnangud
Tööandjale võib praktikandi võtmine anda kasu
järgnevas:
Kasulik positiivse maine saamiseks
Kasulik kulude vähendamiseks
Kasulik juhendamisoskuse arendamiseks
Kasulik ülikooliteabe levikuks
Kasulikud värsked ideed
Kasulik lisatööjõuna lisategevusteks
Kasulik - tudengid kättesaadavaimad
Kasulik - tasub tagasi
1,0

2,0

3,0

4,0

5,0

Tööandjad
• 2006. aastal pakkus praktikakohti 61% valimisse
sattunud tööandjatest
• Praktikandi pidamine suurendab tõenäosust pakkuda
praktikavõimalust uuesti: firmadest, kus on olnud
praktikant 2006 aastal, kavatseb praktikat pakkuda 88%,
mitte pakkuda 6% ja ei ole otsustanud 6%
• Firmadest, kus ei olnud paktikanti 2006, kavatseb
praktikat pakkuda 44%, mitte pakkuda 29%, ei tea 27%

Tööandjad
Kuivõrd nõustute järgnevate väidetega üliõpilaste
praktika kohta ettevõttes/asutuses? Praktika peaks ...

Järeldused
• Praktika kõigi osapoolte arvates äärmiselt oluline
• Praktika puudumine/vähesus on üks peamine kitsaskoht
õppekavades
• Praktikate praegune korraldus konarlik, ei vasta
tudengite, tööandjate ega juhendajate ootustele
• Puudub/ puudulik on praktika üldine regulatsioon ja
rahastamine
• Tööturule orienteeritus vs/ja teooria kinnistamine/
täiendamine – mõtteviisi küsimus
“Oluline on õppe terviklikuks tegemine –
praktika ja teooria sidumine”


Slide 8

Praktikakorralduse ja praktika
tugisüsteemi arendamine
Einar Linn
LÜKKA projekti praktika alaprojekti juht
Ettekanne LÜKKA projekti uuringute konverentsil
1. märts 2007

Praktika tähendab üliõpilase ajutist tööl viibimist
õppimise ja hindamise raamistikus, kus üliõpilane võtab
individuaalselt vastutuse õppida.
• Üliõpilane
- Üliõpilaste sotsiaalmajanduslik olukord 2005/2006 (EÜL 2006)
- 2005. a. ülikooli lõpetanute uuring (2006-2007)

• Ülikool
- Ülikoolide praktikajuhendajate uuring (2006)

• Tööandja
- Tööandjate vajaduste uuring bakalaureuse õppekavade rakendlikkuse
analüüsiks tööjõuturul (2006)

Praktika õppekavades

Praktika olulisus

Töötamine kooli kõrvalt vs
praktika

Praktika maht
Koondina arvab kolm tudengit neljast (76%),
et praktikaks piisab kuni kolmest kuust

Praktika maht
Kaks tudengit viiest (39%) arvas, et praktikapäev
peaks olema tavalise tööpäeva pikkusega

Praktikakoha leidmine

Tasu saamise olulisus

Probleemid

Avalik-õiguslike ülikoolide puhul nimetavad Tartu
tudengid enam probleemseks ülikooli puudulikku
toetust (25%) ja Tallinna tudengid sobiva
praktikakoha leidmist (64%)
Vabade vastuste all mainitakse probleemseks: vähene
tasu, vähemotiveeritud juhendajad, väike maht, liiga
jäigad nõuded

Vilistlased arvavad

Praktikajuhendajate hinnangud
• 3+2 süsteemile üle minemisega praktika kannatanud
• Praktika peamine ülesanne: üliõpilaste ettevalmistus
tööturu jaoks
• Mitmetel praktikatel pole olemas juhendit
• Mitmetel praktikatel ei toimu eelnevalt instruktaaži
• Juhend praktikabaasile ca pooltel praktikatel
• Kahel kolmandikul praktikatel vastavad lepingud ülikooli
ja praktikabaasi vahel
• TÜs ja TLÜs tasustatakse praktikabaasi-poolset
juhendamist osadel praktikatel
• Üliõpilased reglementeeritult praktika sooritamise eest
praktikabaasilt tasu ei saa – kokkuleppe küsimus

Praktikajuhendajate hinnangud
• Tagasisidesüsteem:
- Vahearuandeid praktikandid enamasti esitama ei pea
- Pooltel praktikatel külastab juhendaja praktikabaasi
- Tavaliselt esitatakse lõpparuanne, millele lisandub
juhendajate kirjalik arvamus (ülikoolipoolse juhendaja
oma harvem)
• Probleemid ja ettepanekud:
- Praktikate kvaliteet, korraldus ja juhendajate kompetents
hüplik/kaootiline, puudub üldine regulatsioon
- Praktikakohtade leidmine ja osapoolte motiveerimine
kohati raske – oleneb erialast
- Raha (juhendajad, baasid, tudengid)
- Arvestada juhendamist akadeemilise koormusena ning
kajastada sellega seoses ka palgas

Tööandjate hinnangud
Tööandjale võib praktikandi võtmine anda kasu
järgnevas:
Kasulik positiivse maine saamiseks
Kasulik kulude vähendamiseks
Kasulik juhendamisoskuse arendamiseks
Kasulik ülikooliteabe levikuks
Kasulikud värsked ideed
Kasulik lisatööjõuna lisategevusteks
Kasulik - tudengid kättesaadavaimad
Kasulik - tasub tagasi
1,0

2,0

3,0

4,0

5,0

Tööandjad
• 2006. aastal pakkus praktikakohti 61% valimisse
sattunud tööandjatest
• Praktikandi pidamine suurendab tõenäosust pakkuda
praktikavõimalust uuesti: firmadest, kus on olnud
praktikant 2006 aastal, kavatseb praktikat pakkuda 88%,
mitte pakkuda 6% ja ei ole otsustanud 6%
• Firmadest, kus ei olnud paktikanti 2006, kavatseb
praktikat pakkuda 44%, mitte pakkuda 29%, ei tea 27%

Tööandjad
Kuivõrd nõustute järgnevate väidetega üliõpilaste
praktika kohta ettevõttes/asutuses? Praktika peaks ...

Järeldused
• Praktika kõigi osapoolte arvates äärmiselt oluline
• Praktika puudumine/vähesus on üks peamine kitsaskoht
õppekavades
• Praktikate praegune korraldus konarlik, ei vasta
tudengite, tööandjate ega juhendajate ootustele
• Puudub/ puudulik on praktika üldine regulatsioon ja
rahastamine
• Tööturule orienteeritus vs/ja teooria kinnistamine/
täiendamine – mõtteviisi küsimus
“Oluline on õppe terviklikuks tegemine –
praktika ja teooria sidumine”


Slide 9

Praktikakorralduse ja praktika
tugisüsteemi arendamine
Einar Linn
LÜKKA projekti praktika alaprojekti juht
Ettekanne LÜKKA projekti uuringute konverentsil
1. märts 2007

Praktika tähendab üliõpilase ajutist tööl viibimist
õppimise ja hindamise raamistikus, kus üliõpilane võtab
individuaalselt vastutuse õppida.
• Üliõpilane
- Üliõpilaste sotsiaalmajanduslik olukord 2005/2006 (EÜL 2006)
- 2005. a. ülikooli lõpetanute uuring (2006-2007)

• Ülikool
- Ülikoolide praktikajuhendajate uuring (2006)

• Tööandja
- Tööandjate vajaduste uuring bakalaureuse õppekavade rakendlikkuse
analüüsiks tööjõuturul (2006)

Praktika õppekavades

Praktika olulisus

Töötamine kooli kõrvalt vs
praktika

Praktika maht
Koondina arvab kolm tudengit neljast (76%),
et praktikaks piisab kuni kolmest kuust

Praktika maht
Kaks tudengit viiest (39%) arvas, et praktikapäev
peaks olema tavalise tööpäeva pikkusega

Praktikakoha leidmine

Tasu saamise olulisus

Probleemid

Avalik-õiguslike ülikoolide puhul nimetavad Tartu
tudengid enam probleemseks ülikooli puudulikku
toetust (25%) ja Tallinna tudengid sobiva
praktikakoha leidmist (64%)
Vabade vastuste all mainitakse probleemseks: vähene
tasu, vähemotiveeritud juhendajad, väike maht, liiga
jäigad nõuded

Vilistlased arvavad

Praktikajuhendajate hinnangud
• 3+2 süsteemile üle minemisega praktika kannatanud
• Praktika peamine ülesanne: üliõpilaste ettevalmistus
tööturu jaoks
• Mitmetel praktikatel pole olemas juhendit
• Mitmetel praktikatel ei toimu eelnevalt instruktaaži
• Juhend praktikabaasile ca pooltel praktikatel
• Kahel kolmandikul praktikatel vastavad lepingud ülikooli
ja praktikabaasi vahel
• TÜs ja TLÜs tasustatakse praktikabaasi-poolset
juhendamist osadel praktikatel
• Üliõpilased reglementeeritult praktika sooritamise eest
praktikabaasilt tasu ei saa – kokkuleppe küsimus

Praktikajuhendajate hinnangud
• Tagasisidesüsteem:
- Vahearuandeid praktikandid enamasti esitama ei pea
- Pooltel praktikatel külastab juhendaja praktikabaasi
- Tavaliselt esitatakse lõpparuanne, millele lisandub
juhendajate kirjalik arvamus (ülikoolipoolse juhendaja
oma harvem)
• Probleemid ja ettepanekud:
- Praktikate kvaliteet, korraldus ja juhendajate kompetents
hüplik/kaootiline, puudub üldine regulatsioon
- Praktikakohtade leidmine ja osapoolte motiveerimine
kohati raske – oleneb erialast
- Raha (juhendajad, baasid, tudengid)
- Arvestada juhendamist akadeemilise koormusena ning
kajastada sellega seoses ka palgas

Tööandjate hinnangud
Tööandjale võib praktikandi võtmine anda kasu
järgnevas:
Kasulik positiivse maine saamiseks
Kasulik kulude vähendamiseks
Kasulik juhendamisoskuse arendamiseks
Kasulik ülikooliteabe levikuks
Kasulikud värsked ideed
Kasulik lisatööjõuna lisategevusteks
Kasulik - tudengid kättesaadavaimad
Kasulik - tasub tagasi
1,0

2,0

3,0

4,0

5,0

Tööandjad
• 2006. aastal pakkus praktikakohti 61% valimisse
sattunud tööandjatest
• Praktikandi pidamine suurendab tõenäosust pakkuda
praktikavõimalust uuesti: firmadest, kus on olnud
praktikant 2006 aastal, kavatseb praktikat pakkuda 88%,
mitte pakkuda 6% ja ei ole otsustanud 6%
• Firmadest, kus ei olnud paktikanti 2006, kavatseb
praktikat pakkuda 44%, mitte pakkuda 29%, ei tea 27%

Tööandjad
Kuivõrd nõustute järgnevate väidetega üliõpilaste
praktika kohta ettevõttes/asutuses? Praktika peaks ...

Järeldused
• Praktika kõigi osapoolte arvates äärmiselt oluline
• Praktika puudumine/vähesus on üks peamine kitsaskoht
õppekavades
• Praktikate praegune korraldus konarlik, ei vasta
tudengite, tööandjate ega juhendajate ootustele
• Puudub/ puudulik on praktika üldine regulatsioon ja
rahastamine
• Tööturule orienteeritus vs/ja teooria kinnistamine/
täiendamine – mõtteviisi küsimus
“Oluline on õppe terviklikuks tegemine –
praktika ja teooria sidumine”


Slide 10

Praktikakorralduse ja praktika
tugisüsteemi arendamine
Einar Linn
LÜKKA projekti praktika alaprojekti juht
Ettekanne LÜKKA projekti uuringute konverentsil
1. märts 2007

Praktika tähendab üliõpilase ajutist tööl viibimist
õppimise ja hindamise raamistikus, kus üliõpilane võtab
individuaalselt vastutuse õppida.
• Üliõpilane
- Üliõpilaste sotsiaalmajanduslik olukord 2005/2006 (EÜL 2006)
- 2005. a. ülikooli lõpetanute uuring (2006-2007)

• Ülikool
- Ülikoolide praktikajuhendajate uuring (2006)

• Tööandja
- Tööandjate vajaduste uuring bakalaureuse õppekavade rakendlikkuse
analüüsiks tööjõuturul (2006)

Praktika õppekavades

Praktika olulisus

Töötamine kooli kõrvalt vs
praktika

Praktika maht
Koondina arvab kolm tudengit neljast (76%),
et praktikaks piisab kuni kolmest kuust

Praktika maht
Kaks tudengit viiest (39%) arvas, et praktikapäev
peaks olema tavalise tööpäeva pikkusega

Praktikakoha leidmine

Tasu saamise olulisus

Probleemid

Avalik-õiguslike ülikoolide puhul nimetavad Tartu
tudengid enam probleemseks ülikooli puudulikku
toetust (25%) ja Tallinna tudengid sobiva
praktikakoha leidmist (64%)
Vabade vastuste all mainitakse probleemseks: vähene
tasu, vähemotiveeritud juhendajad, väike maht, liiga
jäigad nõuded

Vilistlased arvavad

Praktikajuhendajate hinnangud
• 3+2 süsteemile üle minemisega praktika kannatanud
• Praktika peamine ülesanne: üliõpilaste ettevalmistus
tööturu jaoks
• Mitmetel praktikatel pole olemas juhendit
• Mitmetel praktikatel ei toimu eelnevalt instruktaaži
• Juhend praktikabaasile ca pooltel praktikatel
• Kahel kolmandikul praktikatel vastavad lepingud ülikooli
ja praktikabaasi vahel
• TÜs ja TLÜs tasustatakse praktikabaasi-poolset
juhendamist osadel praktikatel
• Üliõpilased reglementeeritult praktika sooritamise eest
praktikabaasilt tasu ei saa – kokkuleppe küsimus

Praktikajuhendajate hinnangud
• Tagasisidesüsteem:
- Vahearuandeid praktikandid enamasti esitama ei pea
- Pooltel praktikatel külastab juhendaja praktikabaasi
- Tavaliselt esitatakse lõpparuanne, millele lisandub
juhendajate kirjalik arvamus (ülikoolipoolse juhendaja
oma harvem)
• Probleemid ja ettepanekud:
- Praktikate kvaliteet, korraldus ja juhendajate kompetents
hüplik/kaootiline, puudub üldine regulatsioon
- Praktikakohtade leidmine ja osapoolte motiveerimine
kohati raske – oleneb erialast
- Raha (juhendajad, baasid, tudengid)
- Arvestada juhendamist akadeemilise koormusena ning
kajastada sellega seoses ka palgas

Tööandjate hinnangud
Tööandjale võib praktikandi võtmine anda kasu
järgnevas:
Kasulik positiivse maine saamiseks
Kasulik kulude vähendamiseks
Kasulik juhendamisoskuse arendamiseks
Kasulik ülikooliteabe levikuks
Kasulikud värsked ideed
Kasulik lisatööjõuna lisategevusteks
Kasulik - tudengid kättesaadavaimad
Kasulik - tasub tagasi
1,0

2,0

3,0

4,0

5,0

Tööandjad
• 2006. aastal pakkus praktikakohti 61% valimisse
sattunud tööandjatest
• Praktikandi pidamine suurendab tõenäosust pakkuda
praktikavõimalust uuesti: firmadest, kus on olnud
praktikant 2006 aastal, kavatseb praktikat pakkuda 88%,
mitte pakkuda 6% ja ei ole otsustanud 6%
• Firmadest, kus ei olnud paktikanti 2006, kavatseb
praktikat pakkuda 44%, mitte pakkuda 29%, ei tea 27%

Tööandjad
Kuivõrd nõustute järgnevate väidetega üliõpilaste
praktika kohta ettevõttes/asutuses? Praktika peaks ...

Järeldused
• Praktika kõigi osapoolte arvates äärmiselt oluline
• Praktika puudumine/vähesus on üks peamine kitsaskoht
õppekavades
• Praktikate praegune korraldus konarlik, ei vasta
tudengite, tööandjate ega juhendajate ootustele
• Puudub/ puudulik on praktika üldine regulatsioon ja
rahastamine
• Tööturule orienteeritus vs/ja teooria kinnistamine/
täiendamine – mõtteviisi küsimus
“Oluline on õppe terviklikuks tegemine –
praktika ja teooria sidumine”


Slide 11

Praktikakorralduse ja praktika
tugisüsteemi arendamine
Einar Linn
LÜKKA projekti praktika alaprojekti juht
Ettekanne LÜKKA projekti uuringute konverentsil
1. märts 2007

Praktika tähendab üliõpilase ajutist tööl viibimist
õppimise ja hindamise raamistikus, kus üliõpilane võtab
individuaalselt vastutuse õppida.
• Üliõpilane
- Üliõpilaste sotsiaalmajanduslik olukord 2005/2006 (EÜL 2006)
- 2005. a. ülikooli lõpetanute uuring (2006-2007)

• Ülikool
- Ülikoolide praktikajuhendajate uuring (2006)

• Tööandja
- Tööandjate vajaduste uuring bakalaureuse õppekavade rakendlikkuse
analüüsiks tööjõuturul (2006)

Praktika õppekavades

Praktika olulisus

Töötamine kooli kõrvalt vs
praktika

Praktika maht
Koondina arvab kolm tudengit neljast (76%),
et praktikaks piisab kuni kolmest kuust

Praktika maht
Kaks tudengit viiest (39%) arvas, et praktikapäev
peaks olema tavalise tööpäeva pikkusega

Praktikakoha leidmine

Tasu saamise olulisus

Probleemid

Avalik-õiguslike ülikoolide puhul nimetavad Tartu
tudengid enam probleemseks ülikooli puudulikku
toetust (25%) ja Tallinna tudengid sobiva
praktikakoha leidmist (64%)
Vabade vastuste all mainitakse probleemseks: vähene
tasu, vähemotiveeritud juhendajad, väike maht, liiga
jäigad nõuded

Vilistlased arvavad

Praktikajuhendajate hinnangud
• 3+2 süsteemile üle minemisega praktika kannatanud
• Praktika peamine ülesanne: üliõpilaste ettevalmistus
tööturu jaoks
• Mitmetel praktikatel pole olemas juhendit
• Mitmetel praktikatel ei toimu eelnevalt instruktaaži
• Juhend praktikabaasile ca pooltel praktikatel
• Kahel kolmandikul praktikatel vastavad lepingud ülikooli
ja praktikabaasi vahel
• TÜs ja TLÜs tasustatakse praktikabaasi-poolset
juhendamist osadel praktikatel
• Üliõpilased reglementeeritult praktika sooritamise eest
praktikabaasilt tasu ei saa – kokkuleppe küsimus

Praktikajuhendajate hinnangud
• Tagasisidesüsteem:
- Vahearuandeid praktikandid enamasti esitama ei pea
- Pooltel praktikatel külastab juhendaja praktikabaasi
- Tavaliselt esitatakse lõpparuanne, millele lisandub
juhendajate kirjalik arvamus (ülikoolipoolse juhendaja
oma harvem)
• Probleemid ja ettepanekud:
- Praktikate kvaliteet, korraldus ja juhendajate kompetents
hüplik/kaootiline, puudub üldine regulatsioon
- Praktikakohtade leidmine ja osapoolte motiveerimine
kohati raske – oleneb erialast
- Raha (juhendajad, baasid, tudengid)
- Arvestada juhendamist akadeemilise koormusena ning
kajastada sellega seoses ka palgas

Tööandjate hinnangud
Tööandjale võib praktikandi võtmine anda kasu
järgnevas:
Kasulik positiivse maine saamiseks
Kasulik kulude vähendamiseks
Kasulik juhendamisoskuse arendamiseks
Kasulik ülikooliteabe levikuks
Kasulikud värsked ideed
Kasulik lisatööjõuna lisategevusteks
Kasulik - tudengid kättesaadavaimad
Kasulik - tasub tagasi
1,0

2,0

3,0

4,0

5,0

Tööandjad
• 2006. aastal pakkus praktikakohti 61% valimisse
sattunud tööandjatest
• Praktikandi pidamine suurendab tõenäosust pakkuda
praktikavõimalust uuesti: firmadest, kus on olnud
praktikant 2006 aastal, kavatseb praktikat pakkuda 88%,
mitte pakkuda 6% ja ei ole otsustanud 6%
• Firmadest, kus ei olnud paktikanti 2006, kavatseb
praktikat pakkuda 44%, mitte pakkuda 29%, ei tea 27%

Tööandjad
Kuivõrd nõustute järgnevate väidetega üliõpilaste
praktika kohta ettevõttes/asutuses? Praktika peaks ...

Järeldused
• Praktika kõigi osapoolte arvates äärmiselt oluline
• Praktika puudumine/vähesus on üks peamine kitsaskoht
õppekavades
• Praktikate praegune korraldus konarlik, ei vasta
tudengite, tööandjate ega juhendajate ootustele
• Puudub/ puudulik on praktika üldine regulatsioon ja
rahastamine
• Tööturule orienteeritus vs/ja teooria kinnistamine/
täiendamine – mõtteviisi küsimus
“Oluline on õppe terviklikuks tegemine –
praktika ja teooria sidumine”


Slide 12

Praktikakorralduse ja praktika
tugisüsteemi arendamine
Einar Linn
LÜKKA projekti praktika alaprojekti juht
Ettekanne LÜKKA projekti uuringute konverentsil
1. märts 2007

Praktika tähendab üliõpilase ajutist tööl viibimist
õppimise ja hindamise raamistikus, kus üliõpilane võtab
individuaalselt vastutuse õppida.
• Üliõpilane
- Üliõpilaste sotsiaalmajanduslik olukord 2005/2006 (EÜL 2006)
- 2005. a. ülikooli lõpetanute uuring (2006-2007)

• Ülikool
- Ülikoolide praktikajuhendajate uuring (2006)

• Tööandja
- Tööandjate vajaduste uuring bakalaureuse õppekavade rakendlikkuse
analüüsiks tööjõuturul (2006)

Praktika õppekavades

Praktika olulisus

Töötamine kooli kõrvalt vs
praktika

Praktika maht
Koondina arvab kolm tudengit neljast (76%),
et praktikaks piisab kuni kolmest kuust

Praktika maht
Kaks tudengit viiest (39%) arvas, et praktikapäev
peaks olema tavalise tööpäeva pikkusega

Praktikakoha leidmine

Tasu saamise olulisus

Probleemid

Avalik-õiguslike ülikoolide puhul nimetavad Tartu
tudengid enam probleemseks ülikooli puudulikku
toetust (25%) ja Tallinna tudengid sobiva
praktikakoha leidmist (64%)
Vabade vastuste all mainitakse probleemseks: vähene
tasu, vähemotiveeritud juhendajad, väike maht, liiga
jäigad nõuded

Vilistlased arvavad

Praktikajuhendajate hinnangud
• 3+2 süsteemile üle minemisega praktika kannatanud
• Praktika peamine ülesanne: üliõpilaste ettevalmistus
tööturu jaoks
• Mitmetel praktikatel pole olemas juhendit
• Mitmetel praktikatel ei toimu eelnevalt instruktaaži
• Juhend praktikabaasile ca pooltel praktikatel
• Kahel kolmandikul praktikatel vastavad lepingud ülikooli
ja praktikabaasi vahel
• TÜs ja TLÜs tasustatakse praktikabaasi-poolset
juhendamist osadel praktikatel
• Üliõpilased reglementeeritult praktika sooritamise eest
praktikabaasilt tasu ei saa – kokkuleppe küsimus

Praktikajuhendajate hinnangud
• Tagasisidesüsteem:
- Vahearuandeid praktikandid enamasti esitama ei pea
- Pooltel praktikatel külastab juhendaja praktikabaasi
- Tavaliselt esitatakse lõpparuanne, millele lisandub
juhendajate kirjalik arvamus (ülikoolipoolse juhendaja
oma harvem)
• Probleemid ja ettepanekud:
- Praktikate kvaliteet, korraldus ja juhendajate kompetents
hüplik/kaootiline, puudub üldine regulatsioon
- Praktikakohtade leidmine ja osapoolte motiveerimine
kohati raske – oleneb erialast
- Raha (juhendajad, baasid, tudengid)
- Arvestada juhendamist akadeemilise koormusena ning
kajastada sellega seoses ka palgas

Tööandjate hinnangud
Tööandjale võib praktikandi võtmine anda kasu
järgnevas:
Kasulik positiivse maine saamiseks
Kasulik kulude vähendamiseks
Kasulik juhendamisoskuse arendamiseks
Kasulik ülikooliteabe levikuks
Kasulikud värsked ideed
Kasulik lisatööjõuna lisategevusteks
Kasulik - tudengid kättesaadavaimad
Kasulik - tasub tagasi
1,0

2,0

3,0

4,0

5,0

Tööandjad
• 2006. aastal pakkus praktikakohti 61% valimisse
sattunud tööandjatest
• Praktikandi pidamine suurendab tõenäosust pakkuda
praktikavõimalust uuesti: firmadest, kus on olnud
praktikant 2006 aastal, kavatseb praktikat pakkuda 88%,
mitte pakkuda 6% ja ei ole otsustanud 6%
• Firmadest, kus ei olnud paktikanti 2006, kavatseb
praktikat pakkuda 44%, mitte pakkuda 29%, ei tea 27%

Tööandjad
Kuivõrd nõustute järgnevate väidetega üliõpilaste
praktika kohta ettevõttes/asutuses? Praktika peaks ...

Järeldused
• Praktika kõigi osapoolte arvates äärmiselt oluline
• Praktika puudumine/vähesus on üks peamine kitsaskoht
õppekavades
• Praktikate praegune korraldus konarlik, ei vasta
tudengite, tööandjate ega juhendajate ootustele
• Puudub/ puudulik on praktika üldine regulatsioon ja
rahastamine
• Tööturule orienteeritus vs/ja teooria kinnistamine/
täiendamine – mõtteviisi küsimus
“Oluline on õppe terviklikuks tegemine –
praktika ja teooria sidumine”


Slide 13

Praktikakorralduse ja praktika
tugisüsteemi arendamine
Einar Linn
LÜKKA projekti praktika alaprojekti juht
Ettekanne LÜKKA projekti uuringute konverentsil
1. märts 2007

Praktika tähendab üliõpilase ajutist tööl viibimist
õppimise ja hindamise raamistikus, kus üliõpilane võtab
individuaalselt vastutuse õppida.
• Üliõpilane
- Üliõpilaste sotsiaalmajanduslik olukord 2005/2006 (EÜL 2006)
- 2005. a. ülikooli lõpetanute uuring (2006-2007)

• Ülikool
- Ülikoolide praktikajuhendajate uuring (2006)

• Tööandja
- Tööandjate vajaduste uuring bakalaureuse õppekavade rakendlikkuse
analüüsiks tööjõuturul (2006)

Praktika õppekavades

Praktika olulisus

Töötamine kooli kõrvalt vs
praktika

Praktika maht
Koondina arvab kolm tudengit neljast (76%),
et praktikaks piisab kuni kolmest kuust

Praktika maht
Kaks tudengit viiest (39%) arvas, et praktikapäev
peaks olema tavalise tööpäeva pikkusega

Praktikakoha leidmine

Tasu saamise olulisus

Probleemid

Avalik-õiguslike ülikoolide puhul nimetavad Tartu
tudengid enam probleemseks ülikooli puudulikku
toetust (25%) ja Tallinna tudengid sobiva
praktikakoha leidmist (64%)
Vabade vastuste all mainitakse probleemseks: vähene
tasu, vähemotiveeritud juhendajad, väike maht, liiga
jäigad nõuded

Vilistlased arvavad

Praktikajuhendajate hinnangud
• 3+2 süsteemile üle minemisega praktika kannatanud
• Praktika peamine ülesanne: üliõpilaste ettevalmistus
tööturu jaoks
• Mitmetel praktikatel pole olemas juhendit
• Mitmetel praktikatel ei toimu eelnevalt instruktaaži
• Juhend praktikabaasile ca pooltel praktikatel
• Kahel kolmandikul praktikatel vastavad lepingud ülikooli
ja praktikabaasi vahel
• TÜs ja TLÜs tasustatakse praktikabaasi-poolset
juhendamist osadel praktikatel
• Üliõpilased reglementeeritult praktika sooritamise eest
praktikabaasilt tasu ei saa – kokkuleppe küsimus

Praktikajuhendajate hinnangud
• Tagasisidesüsteem:
- Vahearuandeid praktikandid enamasti esitama ei pea
- Pooltel praktikatel külastab juhendaja praktikabaasi
- Tavaliselt esitatakse lõpparuanne, millele lisandub
juhendajate kirjalik arvamus (ülikoolipoolse juhendaja
oma harvem)
• Probleemid ja ettepanekud:
- Praktikate kvaliteet, korraldus ja juhendajate kompetents
hüplik/kaootiline, puudub üldine regulatsioon
- Praktikakohtade leidmine ja osapoolte motiveerimine
kohati raske – oleneb erialast
- Raha (juhendajad, baasid, tudengid)
- Arvestada juhendamist akadeemilise koormusena ning
kajastada sellega seoses ka palgas

Tööandjate hinnangud
Tööandjale võib praktikandi võtmine anda kasu
järgnevas:
Kasulik positiivse maine saamiseks
Kasulik kulude vähendamiseks
Kasulik juhendamisoskuse arendamiseks
Kasulik ülikooliteabe levikuks
Kasulikud värsked ideed
Kasulik lisatööjõuna lisategevusteks
Kasulik - tudengid kättesaadavaimad
Kasulik - tasub tagasi
1,0

2,0

3,0

4,0

5,0

Tööandjad
• 2006. aastal pakkus praktikakohti 61% valimisse
sattunud tööandjatest
• Praktikandi pidamine suurendab tõenäosust pakkuda
praktikavõimalust uuesti: firmadest, kus on olnud
praktikant 2006 aastal, kavatseb praktikat pakkuda 88%,
mitte pakkuda 6% ja ei ole otsustanud 6%
• Firmadest, kus ei olnud paktikanti 2006, kavatseb
praktikat pakkuda 44%, mitte pakkuda 29%, ei tea 27%

Tööandjad
Kuivõrd nõustute järgnevate väidetega üliõpilaste
praktika kohta ettevõttes/asutuses? Praktika peaks ...

Järeldused
• Praktika kõigi osapoolte arvates äärmiselt oluline
• Praktika puudumine/vähesus on üks peamine kitsaskoht
õppekavades
• Praktikate praegune korraldus konarlik, ei vasta
tudengite, tööandjate ega juhendajate ootustele
• Puudub/ puudulik on praktika üldine regulatsioon ja
rahastamine
• Tööturule orienteeritus vs/ja teooria kinnistamine/
täiendamine – mõtteviisi küsimus
“Oluline on õppe terviklikuks tegemine –
praktika ja teooria sidumine”


Slide 14

Praktikakorralduse ja praktika
tugisüsteemi arendamine
Einar Linn
LÜKKA projekti praktika alaprojekti juht
Ettekanne LÜKKA projekti uuringute konverentsil
1. märts 2007

Praktika tähendab üliõpilase ajutist tööl viibimist
õppimise ja hindamise raamistikus, kus üliõpilane võtab
individuaalselt vastutuse õppida.
• Üliõpilane
- Üliõpilaste sotsiaalmajanduslik olukord 2005/2006 (EÜL 2006)
- 2005. a. ülikooli lõpetanute uuring (2006-2007)

• Ülikool
- Ülikoolide praktikajuhendajate uuring (2006)

• Tööandja
- Tööandjate vajaduste uuring bakalaureuse õppekavade rakendlikkuse
analüüsiks tööjõuturul (2006)

Praktika õppekavades

Praktika olulisus

Töötamine kooli kõrvalt vs
praktika

Praktika maht
Koondina arvab kolm tudengit neljast (76%),
et praktikaks piisab kuni kolmest kuust

Praktika maht
Kaks tudengit viiest (39%) arvas, et praktikapäev
peaks olema tavalise tööpäeva pikkusega

Praktikakoha leidmine

Tasu saamise olulisus

Probleemid

Avalik-õiguslike ülikoolide puhul nimetavad Tartu
tudengid enam probleemseks ülikooli puudulikku
toetust (25%) ja Tallinna tudengid sobiva
praktikakoha leidmist (64%)
Vabade vastuste all mainitakse probleemseks: vähene
tasu, vähemotiveeritud juhendajad, väike maht, liiga
jäigad nõuded

Vilistlased arvavad

Praktikajuhendajate hinnangud
• 3+2 süsteemile üle minemisega praktika kannatanud
• Praktika peamine ülesanne: üliõpilaste ettevalmistus
tööturu jaoks
• Mitmetel praktikatel pole olemas juhendit
• Mitmetel praktikatel ei toimu eelnevalt instruktaaži
• Juhend praktikabaasile ca pooltel praktikatel
• Kahel kolmandikul praktikatel vastavad lepingud ülikooli
ja praktikabaasi vahel
• TÜs ja TLÜs tasustatakse praktikabaasi-poolset
juhendamist osadel praktikatel
• Üliõpilased reglementeeritult praktika sooritamise eest
praktikabaasilt tasu ei saa – kokkuleppe küsimus

Praktikajuhendajate hinnangud
• Tagasisidesüsteem:
- Vahearuandeid praktikandid enamasti esitama ei pea
- Pooltel praktikatel külastab juhendaja praktikabaasi
- Tavaliselt esitatakse lõpparuanne, millele lisandub
juhendajate kirjalik arvamus (ülikoolipoolse juhendaja
oma harvem)
• Probleemid ja ettepanekud:
- Praktikate kvaliteet, korraldus ja juhendajate kompetents
hüplik/kaootiline, puudub üldine regulatsioon
- Praktikakohtade leidmine ja osapoolte motiveerimine
kohati raske – oleneb erialast
- Raha (juhendajad, baasid, tudengid)
- Arvestada juhendamist akadeemilise koormusena ning
kajastada sellega seoses ka palgas

Tööandjate hinnangud
Tööandjale võib praktikandi võtmine anda kasu
järgnevas:
Kasulik positiivse maine saamiseks
Kasulik kulude vähendamiseks
Kasulik juhendamisoskuse arendamiseks
Kasulik ülikooliteabe levikuks
Kasulikud värsked ideed
Kasulik lisatööjõuna lisategevusteks
Kasulik - tudengid kättesaadavaimad
Kasulik - tasub tagasi
1,0

2,0

3,0

4,0

5,0

Tööandjad
• 2006. aastal pakkus praktikakohti 61% valimisse
sattunud tööandjatest
• Praktikandi pidamine suurendab tõenäosust pakkuda
praktikavõimalust uuesti: firmadest, kus on olnud
praktikant 2006 aastal, kavatseb praktikat pakkuda 88%,
mitte pakkuda 6% ja ei ole otsustanud 6%
• Firmadest, kus ei olnud paktikanti 2006, kavatseb
praktikat pakkuda 44%, mitte pakkuda 29%, ei tea 27%

Tööandjad
Kuivõrd nõustute järgnevate väidetega üliõpilaste
praktika kohta ettevõttes/asutuses? Praktika peaks ...

Järeldused
• Praktika kõigi osapoolte arvates äärmiselt oluline
• Praktika puudumine/vähesus on üks peamine kitsaskoht
õppekavades
• Praktikate praegune korraldus konarlik, ei vasta
tudengite, tööandjate ega juhendajate ootustele
• Puudub/ puudulik on praktika üldine regulatsioon ja
rahastamine
• Tööturule orienteeritus vs/ja teooria kinnistamine/
täiendamine – mõtteviisi küsimus
“Oluline on õppe terviklikuks tegemine –
praktika ja teooria sidumine”


Slide 15

Praktikakorralduse ja praktika
tugisüsteemi arendamine
Einar Linn
LÜKKA projekti praktika alaprojekti juht
Ettekanne LÜKKA projekti uuringute konverentsil
1. märts 2007

Praktika tähendab üliõpilase ajutist tööl viibimist
õppimise ja hindamise raamistikus, kus üliõpilane võtab
individuaalselt vastutuse õppida.
• Üliõpilane
- Üliõpilaste sotsiaalmajanduslik olukord 2005/2006 (EÜL 2006)
- 2005. a. ülikooli lõpetanute uuring (2006-2007)

• Ülikool
- Ülikoolide praktikajuhendajate uuring (2006)

• Tööandja
- Tööandjate vajaduste uuring bakalaureuse õppekavade rakendlikkuse
analüüsiks tööjõuturul (2006)

Praktika õppekavades

Praktika olulisus

Töötamine kooli kõrvalt vs
praktika

Praktika maht
Koondina arvab kolm tudengit neljast (76%),
et praktikaks piisab kuni kolmest kuust

Praktika maht
Kaks tudengit viiest (39%) arvas, et praktikapäev
peaks olema tavalise tööpäeva pikkusega

Praktikakoha leidmine

Tasu saamise olulisus

Probleemid

Avalik-õiguslike ülikoolide puhul nimetavad Tartu
tudengid enam probleemseks ülikooli puudulikku
toetust (25%) ja Tallinna tudengid sobiva
praktikakoha leidmist (64%)
Vabade vastuste all mainitakse probleemseks: vähene
tasu, vähemotiveeritud juhendajad, väike maht, liiga
jäigad nõuded

Vilistlased arvavad

Praktikajuhendajate hinnangud
• 3+2 süsteemile üle minemisega praktika kannatanud
• Praktika peamine ülesanne: üliõpilaste ettevalmistus
tööturu jaoks
• Mitmetel praktikatel pole olemas juhendit
• Mitmetel praktikatel ei toimu eelnevalt instruktaaži
• Juhend praktikabaasile ca pooltel praktikatel
• Kahel kolmandikul praktikatel vastavad lepingud ülikooli
ja praktikabaasi vahel
• TÜs ja TLÜs tasustatakse praktikabaasi-poolset
juhendamist osadel praktikatel
• Üliõpilased reglementeeritult praktika sooritamise eest
praktikabaasilt tasu ei saa – kokkuleppe küsimus

Praktikajuhendajate hinnangud
• Tagasisidesüsteem:
- Vahearuandeid praktikandid enamasti esitama ei pea
- Pooltel praktikatel külastab juhendaja praktikabaasi
- Tavaliselt esitatakse lõpparuanne, millele lisandub
juhendajate kirjalik arvamus (ülikoolipoolse juhendaja
oma harvem)
• Probleemid ja ettepanekud:
- Praktikate kvaliteet, korraldus ja juhendajate kompetents
hüplik/kaootiline, puudub üldine regulatsioon
- Praktikakohtade leidmine ja osapoolte motiveerimine
kohati raske – oleneb erialast
- Raha (juhendajad, baasid, tudengid)
- Arvestada juhendamist akadeemilise koormusena ning
kajastada sellega seoses ka palgas

Tööandjate hinnangud
Tööandjale võib praktikandi võtmine anda kasu
järgnevas:
Kasulik positiivse maine saamiseks
Kasulik kulude vähendamiseks
Kasulik juhendamisoskuse arendamiseks
Kasulik ülikooliteabe levikuks
Kasulikud värsked ideed
Kasulik lisatööjõuna lisategevusteks
Kasulik - tudengid kättesaadavaimad
Kasulik - tasub tagasi
1,0

2,0

3,0

4,0

5,0

Tööandjad
• 2006. aastal pakkus praktikakohti 61% valimisse
sattunud tööandjatest
• Praktikandi pidamine suurendab tõenäosust pakkuda
praktikavõimalust uuesti: firmadest, kus on olnud
praktikant 2006 aastal, kavatseb praktikat pakkuda 88%,
mitte pakkuda 6% ja ei ole otsustanud 6%
• Firmadest, kus ei olnud paktikanti 2006, kavatseb
praktikat pakkuda 44%, mitte pakkuda 29%, ei tea 27%

Tööandjad
Kuivõrd nõustute järgnevate väidetega üliõpilaste
praktika kohta ettevõttes/asutuses? Praktika peaks ...

Järeldused
• Praktika kõigi osapoolte arvates äärmiselt oluline
• Praktika puudumine/vähesus on üks peamine kitsaskoht
õppekavades
• Praktikate praegune korraldus konarlik, ei vasta
tudengite, tööandjate ega juhendajate ootustele
• Puudub/ puudulik on praktika üldine regulatsioon ja
rahastamine
• Tööturule orienteeritus vs/ja teooria kinnistamine/
täiendamine – mõtteviisi küsimus
“Oluline on õppe terviklikuks tegemine –
praktika ja teooria sidumine”


Slide 16

Praktikakorralduse ja praktika
tugisüsteemi arendamine
Einar Linn
LÜKKA projekti praktika alaprojekti juht
Ettekanne LÜKKA projekti uuringute konverentsil
1. märts 2007

Praktika tähendab üliõpilase ajutist tööl viibimist
õppimise ja hindamise raamistikus, kus üliõpilane võtab
individuaalselt vastutuse õppida.
• Üliõpilane
- Üliõpilaste sotsiaalmajanduslik olukord 2005/2006 (EÜL 2006)
- 2005. a. ülikooli lõpetanute uuring (2006-2007)

• Ülikool
- Ülikoolide praktikajuhendajate uuring (2006)

• Tööandja
- Tööandjate vajaduste uuring bakalaureuse õppekavade rakendlikkuse
analüüsiks tööjõuturul (2006)

Praktika õppekavades

Praktika olulisus

Töötamine kooli kõrvalt vs
praktika

Praktika maht
Koondina arvab kolm tudengit neljast (76%),
et praktikaks piisab kuni kolmest kuust

Praktika maht
Kaks tudengit viiest (39%) arvas, et praktikapäev
peaks olema tavalise tööpäeva pikkusega

Praktikakoha leidmine

Tasu saamise olulisus

Probleemid

Avalik-õiguslike ülikoolide puhul nimetavad Tartu
tudengid enam probleemseks ülikooli puudulikku
toetust (25%) ja Tallinna tudengid sobiva
praktikakoha leidmist (64%)
Vabade vastuste all mainitakse probleemseks: vähene
tasu, vähemotiveeritud juhendajad, väike maht, liiga
jäigad nõuded

Vilistlased arvavad

Praktikajuhendajate hinnangud
• 3+2 süsteemile üle minemisega praktika kannatanud
• Praktika peamine ülesanne: üliõpilaste ettevalmistus
tööturu jaoks
• Mitmetel praktikatel pole olemas juhendit
• Mitmetel praktikatel ei toimu eelnevalt instruktaaži
• Juhend praktikabaasile ca pooltel praktikatel
• Kahel kolmandikul praktikatel vastavad lepingud ülikooli
ja praktikabaasi vahel
• TÜs ja TLÜs tasustatakse praktikabaasi-poolset
juhendamist osadel praktikatel
• Üliõpilased reglementeeritult praktika sooritamise eest
praktikabaasilt tasu ei saa – kokkuleppe küsimus

Praktikajuhendajate hinnangud
• Tagasisidesüsteem:
- Vahearuandeid praktikandid enamasti esitama ei pea
- Pooltel praktikatel külastab juhendaja praktikabaasi
- Tavaliselt esitatakse lõpparuanne, millele lisandub
juhendajate kirjalik arvamus (ülikoolipoolse juhendaja
oma harvem)
• Probleemid ja ettepanekud:
- Praktikate kvaliteet, korraldus ja juhendajate kompetents
hüplik/kaootiline, puudub üldine regulatsioon
- Praktikakohtade leidmine ja osapoolte motiveerimine
kohati raske – oleneb erialast
- Raha (juhendajad, baasid, tudengid)
- Arvestada juhendamist akadeemilise koormusena ning
kajastada sellega seoses ka palgas

Tööandjate hinnangud
Tööandjale võib praktikandi võtmine anda kasu
järgnevas:
Kasulik positiivse maine saamiseks
Kasulik kulude vähendamiseks
Kasulik juhendamisoskuse arendamiseks
Kasulik ülikooliteabe levikuks
Kasulikud värsked ideed
Kasulik lisatööjõuna lisategevusteks
Kasulik - tudengid kättesaadavaimad
Kasulik - tasub tagasi
1,0

2,0

3,0

4,0

5,0

Tööandjad
• 2006. aastal pakkus praktikakohti 61% valimisse
sattunud tööandjatest
• Praktikandi pidamine suurendab tõenäosust pakkuda
praktikavõimalust uuesti: firmadest, kus on olnud
praktikant 2006 aastal, kavatseb praktikat pakkuda 88%,
mitte pakkuda 6% ja ei ole otsustanud 6%
• Firmadest, kus ei olnud paktikanti 2006, kavatseb
praktikat pakkuda 44%, mitte pakkuda 29%, ei tea 27%

Tööandjad
Kuivõrd nõustute järgnevate väidetega üliõpilaste
praktika kohta ettevõttes/asutuses? Praktika peaks ...

Järeldused
• Praktika kõigi osapoolte arvates äärmiselt oluline
• Praktika puudumine/vähesus on üks peamine kitsaskoht
õppekavades
• Praktikate praegune korraldus konarlik, ei vasta
tudengite, tööandjate ega juhendajate ootustele
• Puudub/ puudulik on praktika üldine regulatsioon ja
rahastamine
• Tööturule orienteeritus vs/ja teooria kinnistamine/
täiendamine – mõtteviisi küsimus
“Oluline on õppe terviklikuks tegemine –
praktika ja teooria sidumine”