Slide 1

Maarja Lõhmus:

Muuseumid kui
kommunikatsioon
ettekanne Narvas,
25. septembril 2006

ARUTLEN:

> Avalikkuse ja meedivälja üle
> Muuseumide üle avalikkuses ja meediaväljal

> Avalikkuse struktuurimudeli üle, Eesti ühiskonna
avalikkuse üle, kus domineeriv avalik väli on meediaväli,
kus muuseumid on materjaliks ja teemaks. Milliseks?
> Inimeste huvitüüpide üle

> Muuseumide kommunikatsiooni üle ühiskonnas

PANOPTICON (Bentham 1787), Foucault
http://cartome.org/panopticon1.htm

Muuseumide struktureeriv normatiivne
roll kultuuris:
sisemine ja välimine määratlemine
-

Ühiskonnas muuseumide institutsioonil tõemonopol aprioori, struktuurselt

-

Muuseumid on vajalikud ja neid tuleb toetada ka siis, kui külastajaid napib (81%
nõus, Kultmin.2006, vt. järgmine slaid). See olukord on sarnane avalik-õigusliku
ringhäälingu toetamisega, mida toetatakse ka siis, kui ei kuulata. Tõlgendus:
kultuuristruktuuri toimimise põhiinstitutsioonid peavad tingimusteta olemas olema.

-

Sisemine identiteet ja väline määratlemine:

ERMi ideest ja asutamisest 100 aastat hiljem on saanud mineviku-tuleviku
kontseptsioonide ja suundade küsimus. Põhiküsimusi esitasid ERMi uue hoone
arhitektuurivõistluse vastukajad (vt. Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi
suhtes. Winy Maas 17.1.2006 PM)

Winy Maas: Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele
muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas, rahvuslikke piire ületavas
ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab
ligi noort põlvkonda ja mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises
kontekstis.

K u ivõrd n õu stu b järgn evate väid etega m u u seu m id e k oh ta?
(täiesti nõus + pigem nõus)

M uuseum id korraldavad
liiga vähe põnevaid
üritusi

2006 a

45
37

M uuseum id on vajalikud
ja neid tuleb toetada isegi
siis, kui külastajaid napib

80
81

U ute m uuseum ihoonete
ehitam ine on riigi raha
raiskam ine

20
17

Inform atsioon
m uuseum ides toim uvast
on hästi kättesaadav*

27

E esti m uuseum ide
väljapanekud pakuvad
palju põnevaid elam usi*

52

0
P ro tsen t %
* 2 0 0 3 ei k ü situ d

2003 a

20

40

60

80

100

Muuseumid kui maailmapilt ja
identiteedikommunikatsioon: tehnoloogilise hüppe,
konstruktivismi ja reflektsiooni uus tase
MUUSEUMID

>

Eesti muuseumi ideede kujunemine Jakob Hurda matustel Tartus 1907; Hurda tööde
jätkajate otsusluua vanavara süstematiseerimiseks ja eksponeerimiseks muuseumi.

>

Muuseumide materjalide esituses nii konstruktivistlik kui refleksiivne pool.

>

Vrd. Soome muuseumidega (vt. Lõhmus, M., Medijainen, E. Soome ja soomlased
TÜK 2005, pt Muuseumid lk.317 - 328)

>

Eestis loodus kultuurikeskkonnana – loodusajakirjandus jm on kõrgelt koteeritud

>

Eesti kultuuriajakirjanduses on muuseumide – ajakirjanduse osa praegu vähe esile
tulev ja hajutatud erinevate väljaannete kui ‘kontekstide’ vahel – osad teemad
üldajakirjanduses, muuseumide näitused ja väljapanekud kultuuriajakirjanduses ja
muuseumide kontseptuaalne pool üldise kultuuripoliitilise diskussiooni osana.

>

Kõige rohkem saavad inimesed infot kultuurivaldkondade kohta üldajalehtedest ja
ajakirjadest, televisioonist ning sõprade-tuttavate käest.

>

Eesti kultuuriuuringud – kultuuri uuringute põhjana oluline muuseumide teadustöö
ja uurimused. Kultuuriuuringutes on muuseumide osa laias kultuurikeskustelus
põhjendamatult tagasihoidlik –veel-mitte-kommunikatiivne faas.

K u ivõrd su u rt h u vi p ak u vad järgn evat tü ü p i m u u seu m id ?
(suurt huvi + m õningast huvi)

2003 a
2006 a

75

L oodus

78

64

K unsti

66

65

A jaloo ja arheoloogia

65

60

K oduloo

59

52

T eadus ja tehnika

55

45

E tnograafia ja
antropoloogia

48

6

M uud

P ro tsen t %

5
0

20

40

60

80

Eesti struktuurimuutus ja avalikkuse
representatsiooni muutus 1980 – 1990ndatel
>

Eesti muutumine 1990ndatel:

> - avalike representatsioonide muutumine
> - meediavälja muutumine
>

Totalitaarkommunikatsioonist avatud ühiskonna kommunikatsiooniks

>

Meediavälja funktsioonide muutus

>

Esinejate, kõneisikute, ajakirjanike-toimetajate muutus

>

Avalikkuse agenda ja fookuste muutus

>

Sotsikultuuriliste protsesside määratlemine- defineerimine

>

Igapäevane defineerimisvõitlus protsesside suunamise nimel

> ESITUSE – REPRESENTATSIOONI MUUTUS
> ÕIGED– VALED/ TUGEVAD– NÕRGAD/ SELGED– EBASELGED MÄRGID

Reflektsioon versus konstruktivism:
muuseumide rolli ja funktsiooni muutusi 1980ndatest
kuni 2000ndate alguseni.
1.

Reflektsiooni vajadus: muinsuskaitse liikumine 1980ndate lõpus,
muuseumide kultuurilis – poliitiline osalemine (näit. Loomeliitude
pleenumil)

2.

Institutsiooni restruktureerimine: Eesti kultuuri institutsioonide üldine
restruktureerimine ja uus legitimeerimine, toomine NSVL tõrjutud
identiteediinstitutsioonidest Eesti rahvuslikuks keskseks identiteedi ja
mälu institutsiooniks. (90ndate keskpaik)

3.

Enesereflektsiooni: muuseumide käsitlus areneva ja muutuva
protsessina, muuseumide võrdlused maailma teiste muuseumidega

4.

Institutsioonide uus struktuur: Liitumine EU-ruumiga, institutsionaalne
rahvusvahelistumine

5.

Reflektsiooni ja konstruktsivismi ootus: Avalikkuse ootustele
vastamine, resonantsi arvestamine, erinevate väärtuspõhiste
konfliktide käsitlemine kui süsteemi infrastruktuuri/struktuuri üldise
funktsioneerimise indikaatorina (2000ndate algus)

6.

Millise konstruktivismi ootus?
Muuseumide usaldamise/usaldamatuse küsimus, muuseumide
vastutus teadvuse-kujunduse eest (varjatud küsimus)

Muuseumide külastamise põhjused /funktsioonid
>

1/3 külastajatest meelelahutuseks, vaba aja veetmiseks

>

1/3 külastajatest enesetäiendamiseks ja harimiseks

>

1/5 külastajatest õppe otstarbeks

>

1/7 tööalaselt
Kommentaar: külastajate määratletud põhjused külastamiseks ei ole tähenda
automaatselt, et need ongi külastamise põhjused, sest kontekstiks pole uuritud inimese
huvide ja vajaduste struktuuri ning muuseumide külastamist selles kontekstis.

> Huvi 2006:
>

78% loodus

(2003 – 75%)

>

66% kunst

(2003 – 64%)

>

65% ajalugu ja arheoloogia

>

59% kodulugu (2003 – 60%)

>

55% teadus ja tehnika (2003 – 52%)

>

48% etnograafia ja antropoloogia (2003 – 45%)

> Mitte – huvi 2006:
>

53% ei ole vaba aega (2003 – 49%)

>

25% ei meeldi muuseumis käia (2003 - 22%)

>

24%

muuseumide kohta on vähe infot (2003 – 28%)

>

22%

puudub transport (2003 – 19%)

>

20%

piletihind liiga kõrge ( 2003 – 19% )

M illistel eesm ärk id el T e m u u seu m e k ü lastate?
Ü ldse m itte

M õnikord

S ageli

TÖ Ö A LA SELT

2003 a

94

42

2006 a

94

5 2

Õ PPEO TSTA RBEL

2003 a

88

9

3

2006 a

88

10

3

E N E S E T Ä IE N D A M IS E K S

74

2003 a

18

71

2006 a

21

8

M E E L E L A H U T A M IS E K S ,
V A B A A JA V E E T M IS E K S
2003 a

63

24

13

2006 a

63

24

12

0%
P ro tsen t %

20%

40%

60%

80%

100%

M is on p eam ised p õh ju sed , m ik s ei k ü lasta (saged am in i) m u u seu m e? *

2003 a
2006 a

49

E i ole vaba aega

53

M ulle ei m eeldi
m uuseum ides käia

22
25

M ul on m uuseum ide
kohta vähe infot

28
24

P ole transporti/ halvad
transpordivõim alused

19

P iletite hinnad on liiga
kallid

19
20

22

8

M inu tervis ei luba

6
6
6

M uu põhjus

K ülastan m uuseum e
piisavalt sageli

6
5
4
4

R aske öelda

0

10

20

30

40

P ro tsen t %
* k u n a ig a resp o n d en t v õ is an d a m itu v astu st, siis v õ ib p ro tsen tid e su m m a o lla 1 0 0 -st su u rem

50

60

Muuseumid 21. sajandi alguses–
kollektiivne identiteet, mälu, igapäevapraktika
Muuseumide sõnum ühiskonnas ja meedias.
Muuseumid on faktikogumid emotsionaalselt tulikuumal väljal.
Autentse mälu materjali faktiline olemasolu (hoidlate ja
arhiivide sisu jm materiaalne pool)
Muuseumid kui mälu ja kogemus. Mälu, ajaloo, tuleviku jm –
temaatika käsitlus inimese-kesksena
Muuseumid kui arutlusmaterjal, avaliku arutluse objekt. Riikide,
ühiskondade ja kultuuride konsensuse ja/või vastanduste otsing
Info orienteerumiseks.
MUUSEUMIDE FUNKTSIOONIMUUTUSI
Kontrollitud ideoloogiast (ja selle konstruktivismist) inimese avatud
maailmapildi kujundajaks (mälu tugevdajaks).
Uus funktsioon lubab rohkem muuseume ja materjale, avatumat mälu.
Selle talletamisega, mis aga vahepealsel suletud perioodil
kustutatud või kustumas – selle kogumisega on kiire!!

Muuseumid – eksistentsi lugu ja resonants

>

MUUSEUMID KUI AJA–KOHA–TEGEVUSE KOMMUNIKATSIOON KULTUURIS

> Svetlana Alpers,“The Museum as a Way of Seeing,” in Exhibiting Cultures:
The Poetics and Politics of Museum Display, ed. Ivan Karp and Steven D.
Lavine (Washington and London: Smithsonian Institution Press, 1991) pp.
25-32.
> Gianni Vattimo: The Structure of Artistic Revolution. 1988.
> Clifford, James: The Predicament of Culture: twentieth-century
etnography, literature and art. Cambridge (Massachusetts); London:
Harvard University Press, 1994.
> Georg Simmel: The Sociology of Space. (rmt Frisby, D.; Featherstone, M.
Simmel on Culture. Sage 1997)
> David Harvey: The Experience of Space and Time. (rmt The Condition of
Postmodernity. Blackwell. 1990)

Juri Lotman kultuuri enesemudelist ja
identiteedikommunikatsioonist
Kultuuri aktiivsuse enesemääratlemisel räägib tungist ühtsuse poole.
Kultuuri enesemudeli mehhanismid on seotud lakkamatu vajadusega
säilitada oma eneseteadvus, salvestada oma mällu kontseptsioon
iseendast.
Kultuurile on omane enesemudelite loomine ja kujutamine – nende kaudu
ühtlasi kontrollitakse adekvaatsust, suundade relevantsust.
Juri Lotman on eristanud kultuuri enesemudeli loomisel kolme üheaegset
suunda:
1. kultuuri enesemudel, mille eesmärgiks on refleksiivsus, reaalne tunnetus
ja kogemus
2. enesemudel, mis erinevad tavapraktikast, ent on suunatud praktika
muutmisele
3. ideaalsed enesemudelid ja manifesteerimised, mis eksisteerivad eraldi
reaalsusest ning säilitavad-defineerivad põhiväärtusi.
Lotman: erinevate enesemudelite vahel võib tekkida konflikte.

Muuseum – akadeemilise
kommunikatsioonidistsipliinina
http://www.uwo.ca/theory/Courses/Courses2006-OrderingLong.html
Centre for the Study of Theory and Criticism – Courses 2006-2007
Ordering Things - The following gives a very rough idea of how the course might unfold, though suggested
readings are at this stage no more than an indication of general directions, a point of departure for
reflection. The case studies, in particular, are intended merely as signposts on a terrain to be explored.
Weeks 1-7
•

Orientation

•

Collectors and Collecting (Baudrillard, Benjamin, Bal, Stewart)

•

Collecting Art and Culture (Clifford, Sherman, Duncan)

•

Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum (Pearce, Bal)

•

Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition (Bennett, Heidegger, Mitchell)

•

Taxonomies and Heterotopias (Foucault, Ritvo)

•

Archive (Derrida, Nora, Ricœur)

Weeks 8-13: Case Studies


Encyclopedia and Library (Borges, Kis)

•

Museum (Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H)

•

Anti-Museum (Broodthaers, the Museum of Jurassic Technology)

•

Taxonomies, Heterotopias and Lists (Greenaway's The Falls, Perec)

•

The Artist in the Museum (Boltanski, Greenaway)

•

The Museum Without Walls (The Situationist International, Sophie Calle, Banksy)

Muuseum akadeemilise distsipliinina. Näide
Week 1: Orientation
Week 2: Collectors and Collecting
>

Baudrillard, Jean. "The System of Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The Cultures of Collecting.
Cambridge, MA: Harvard University Press. 1994. 7-24.

>

Benjamin, Walter. "Unpacking My Library. A Talk About Book Collecting." Illuminations. Trans. Harry Zohn. Ed. Hannah
Arendt. New York: Schocken Books, 1969. 59-67.

>

Bal, Mieke. "Telling Objects: A Narrative Perspective on Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The
Cultures of Collecting. Cambridge, MA: Harvard University Press. 97-115.

>

Stewart, Susan. "The Collection, Paradise of Consumption." In Susan Stewart, On Longing. Durham and London: Duke
University Press, 1993. 151-69, 190-91.

Week 3: Collecting Art and Culture
>

Clifford, James. "On Collecting Art and Culture." In James Clifford, The Predicament of Culture. Cambridge: Harvard
University Press, 1988. 215-51.

>

Sherman, Daniel J. "Quatremère/Benjamin/Marx: Art Museums, Aura, and Commodity Fetishism." In Daniel J. Sherman
and Irit Rogoff, eds. Museum Culture: Histories, Discourses, Spectacles. London: Routledge, 1994. 123-43.

>

Duncan, Carol. "The Art Museum as Ritual." In Carol Duncan, Civilizing Rituals: Inside Public Art Museums. London and
New York: Routledge, 1995. 7-20.

Week 4: Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum
>

Pearce, Susan M. "Collecting: Shaping the World." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A Cultural
Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 68-88.

>

Pearce, Susan M. "Museums: The Intellectual Rationale." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A
Cultural Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 89-117.

>

Bal, Mieke. "The Discourse of the Museum." In Reesa Greenberg, Bruce W. Ferguson, and Sandy Nairne, eds. Thinking
About Exhibitions. London and New York: Routledge, 1996. 201-18.

Week 5: Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition
>

Bennett, Tony. "The Exhibitionary Complex." In Tony Bennett, The Birth of the Museum. London and New York: Routledge, 1995. 59-88.

>

Heidegger, Martin. "The Age of the World Picture," in The Question Concerning Technology and Other Essays, trans. William Lovitt. New York:
Harper & Row, 1977. 115-54.

>

Mitchell, Timothy. "Orientalism and the Exhibitionary Order." In Nicholas B. Dirks, ed. Colonialism and Culture. Ann Arbor: The University of
Michigan Press, 1992. 289-317.

Week 6: Taxonomies and Heterotopias
>

Foucault, Michel. The Order of Things: An Archaeology of the Human Sciences. London: Tavistock, 1970. xv-xxiv.

>

Foucault, Michel. "Of Other Spaces." Diacritics 16.1 (Spring 1986): 22-27.

>

Ritvo, Harriet. "Zoological Taxonomy and Real Life." In George Levine, ed. Realism and Representation: Essays on the problem of Realism in
Relation to Science, Literature, and Culture. Madison: The University of Wisconsin Press, 1993. 235-54.

Week 7: Archive
>

Derrida, Jacques. "Archive Fever, A Freudian Impression." Diacritics 25.2 (Summer 1995): 9-63.

>

Nora, Pierre. "Between Memory and History: Les Lieux de Memoire." Representations 26 (1989): 7-25.

Week 8: Encyclopedia and Library
>

Case Studies I: Borges, Danilo Kis's "The Encyclopedia of the Dead"

Week 9: Museum
>

Case Studies II: Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H

>

Donato, Eugenio. "The Museum's Furnace: Notes Toward a Contextual Reading of Bouvard and Pécuchet." In Josué V. Harari, ed. Textual
Strategies: Perspectives in Post-Structuralist Criticism. Ithaca: Cornell University Press, 1979. 213-38.

Week 10: The Anti-Museum
>

Case Studies III: Marcel Broodthaers, The Museum of Jurassic Technology

>

Crimp, Donald. "This is not a Museum of Art." In Donald Crimp, On the Museum's Ruins. Cambridge: MIT Press, 1993. 200-34.

>

Rugoff, Ralph. "Beyond Belief: The Museum as Metaphor." In Lynne Cooke and Peter Wollen, eds. Visual Display: Culture Beyond Appearances.
Seattle: Bay Press, 1995. 69-81.

Week 11: Taxonomies, Heterotopias and Lists
>

Case Studies IV (Perec, Greenaway's The Falls)

>

Testa, Bart. "Tabula for a Catastrophe: Peter Greenaway's The Falls and Foucault's Heterotopia."

>

Paula Willoquet-Maricondi and Mary Alemany-Galway, ed. Peter Greenaway's Postmodern/Poststructuralist Cinema. Lanham, Maryland: The
Scarecrow Press, 2001. 79-112, 336-38.

Week 12: The Artist in the Museum
>

Case Studies V (Christian Boltanski, Peter Greenaway)

Week 13: The Museum Without Walls
Tony Purdy

Inimest üldhuvid, integreerivad huvid, diferentseerivad
huvid ja spetsialiseeritud teemahuvid meedias
Teemade huvitasemed:
1. üldhuvi - vähemalt 60% vastajatest huvi pakkunud teemad (uudised kodu- ja
välismaalt, tervis, tv-saated);
2. suuri rühmi integreerivaid teemad, huvi ca 40 % vastajatest (näiteks
kuritegevus-politsei-kohtud ja seadusandlus-õigusinfo, loodus, sport, noorte
elu, haridus, sotsiaalprobleemid, pere, ka huumor),
3. teatud huvirühmi diferentseerivaid teemad (25-35%), näiteks korruptsioonskandaalid, poliitika ja majandus vs. kultuur, riigikogu, valitsus, tuntud isikud –
suhted, seltkonnakroonika vs. statistika jne.
4. suhteliselt väikesele asjast huvitatute ringile (alla 20%) huvi pakkuvad
spetsialiseeritud teemad, näiteks õiguskantsler-riigikontroll, arvutid,
erakondade tegevus või kirik ja religioon.
Ülevaade inimeste teemahuvidest, st huvidest eri valdkondade suhtes (‘Mina,
maailm, meedia’ 2002), küsitletud oli 1500 inimest üle Eesti. Huvide
selgitamiseks oli vastajatele antud valdkondade nimestik, mille suhtes pidid
viiepallisel skaalal hindama huvitatust.

M uu valdk ond.
K irik , religioon
E hitus , k innis vara
P oliitik ud, erak onnad
Õ igus k ants ler, riigik ontroll
O s t-m üük
A rvutid
P res ident
Reis id, turis m
S elts k onnak roonik a
V alits us , m inis teerium id, am etk onnad
Riigik ogu
M ajandus , äri, ettevõtlus
M ood
A utod
Tuntud is ik ud, s uhted
S tatis tik a, uurim us te andm ed
Tehnik a, tehnoloogia
K uns t, k irjandus , teater
M aaelu
Tööpak k um is ed
K orrupts ioon, s k andaalid
Teadus lik ud avas tus ed
Noorte elu
S port
A rvam us ed ja arutlus ed päevas ündm us tes t
K ool, haridus , õppim ine
Loodus
S ots iaalprobleem id
Huum or
S eadus ed, m äärus ed, õigus alane info
K odu, pere, laps ed
K uritegevus , polits ei, k ohtud
Uudis ed välis m aalt
Teles aated, film id
Tervis
O m a valla, linna, m aak onna info
Uudis ed E es tis t

1,2
13
13,3
13,5
14,7
18,6
19,4
22,8
23
23,7
23,8
24,7
25,3
25,5
26
27,2
27,9
29,5
31,3
31,3
32,4
35,2
39,5
40,3
41
43,3
47,4
49,9
50,6
53,7
54,2
56,6
57,6
59,6
63,8
66,5
77,7
84,7
0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Huvide tüübid:

Huvi meedias käsitletavate
jagunenud gruppide vahel:

teemade

> ühiskonna ja riigi teemadest huvitujaid
> kodu-lähiümbruse huvilised
> tehnika-teaduse-ettevõtlushuvilised

vastu

on

Teemahuvide klastrid 1-4
Kokkuvõtvalt on teemahuvide kohta neli klastrit
I. Esimese, poliitikahuvilise klastri (18% koguvalimist) domineerivaks faktortunnuseks on huvitatus riigi ja selle
institutsioonide tegevusest.
Kõrgendatud poliitikahuvi on ainult veidi rohkem omane meestele [VK1](52%). Siia klastrisse kuulub rohkem
kõrgharidusega inimesi, domineerivad keskealised ja vanemad inimesed (72% klastrist on vanem kui 45
eluaastat). Samuti kuulub siia keskmisest enam eestlasi. Sissetulekudominant on veidi allapoole Eesti
keskmist (1500-2500 kr pereliikme kohta). Keskmisest enam on siin pealinlasi ja maainimesi.
II. Teise, kultuurile ja lähiümbrusele orienteeritud teemahuvi klastri (19% koguvalimist) teljeks on kultuuri,
hariduse ja noorte elu, reisimise ja seltskonna temaatika, keskmisest tugevam on ka orienteeritus
lähiümbrusele ning sotsiaalsetele probleemidele. Samas on tüüp poliitikakauge.
Nimetatud tüübile on iseloomulik feminiinsus (88% naisi). Tüüpi iseloomustab keskmiset enam keskhariduslik
taust, samuti on siin keskmisest enam venekeelse ankeedi täitnuid. Palgaskaalal on nad kõige madalama
sissetulekuga pereliikme kohta. Keskmisest enam on siin (pea)linlasi ja vähem maainimesi.
III. Kolmanda, tehnika, teaduse ja ärikeskse teemahuvi klastri (28% koguvalimist) juurde kuulub ka
kõrgendatud spordi- ja välisuudiste huvi. Ootuspäraselt koosneb see tüüp valdavalt meestest (91%).
Klastri vanuskoosseis on vastandlik esimesele, poliitikahuvilisele tüübile: siin domineerivad noored, 77%
klastri koosseisust on vanuses alla 44 aasta. Sissetulek on selles klastris kõrgeim: ligi pooltel ulatub see
üle Eesti keskmise, kusjuures veerandil on sissetulek pereliikme kohta kõrgem kui 4000 krooni kuus.
Üllatav on, et klastri koosseisus on keskmisest enam maal elavaid inimesi.
IV. Neljanda, ümbritsevast vähehuvitunute klastri (34% koguvalimist) moodustavad inimesed, kelle huvid on
kõikide faktorite lõikes tunduvalt alla keskmise.
Klastris on väike naiste ülekaal (62% naisi), ka on selles keskmisest rohkem pensionieas inimesi.
Iseloomulik on ka veidi madalam haridustase ja sissetulek pereliikme kohta. Asulatüüpide esindatus
vastab aga valimi keskmisele. Venekeelsete inimeste osakaal on valimi keskmisest suurem (41% valimi
34%ga võrreldes). Nendel inimeste seas on silmatorkavalt enam Eesti kodakondsuseta inimesi, mis viitab
sellle, et kodakondsuse puudumine on seotud üldise vähema huvitatusega ümbritsevast elust.

Muuseumid kultuurimeedia kanalina Eesti
muuseumide külastusi (SaarPoll-Kult.min 2006)
MUUSEUMIDE KÜLASTATAVUS 2005. Eesti inimesed muuseumides:
12% Eesti Vabaõhumuuseumis
10% Kadrioru kunstimuuseumis
9%

Kumu Kunstimuuseumis

8%

Palmse mõisas

8%

Eesti Loodusmuuseumis

6%

Eesti Meremuuseumis

6%

Eesti Ajaloomuuseumis

6%

Tallinna Kunstihoones

5%

Rakvere linnuses

5%

Eesti Tervishoiumuuseumis

5%

Niguliste muuseum-kontsertsaalis

5%

Tartu Kunstimuuseumis ja Pärnu Uue Kunsti muuseumis

4%

Narva Muuseumis

4%

Eesti Rahva Muuseumis

4%

Saaremaa Muuseumis

4%

Palamuse Oskar Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumis

3%

Okupatsioonide Muuseumis

3%

Eesti Põllumajandusmuuseumis

57% inimesi ei ole aasta jooksul muuseumides käinud

M illiseid m u u seu m e on viim ase 12 k u u jook su l k ü lastan u d ?*

K adrioru K unstim uuseum **

8

K um u K unstim uuseum **

8

P alm se m õis

8
7
8
6
6
7
6

E esti L oodusm uuseum
E esti M erem uuseum
E esti A jaloom uuseum

N iguliste m uuseum -kontserdisaalis
E esti T ervishoium uuseum
N arva M uuseum
E esti R ahva M uuseum
S aarem aa M uuseum
P alam use O skar L utsu K ihelkonnakoolim uuseum
O kupatsioonide M uuseum **
E esti P õllum ajandusm uuseum
P ärnu M uuseum
E esti S pordim uuseum
H iium aa M uuseum
M uu

2006 a

13
12

E esti V abaõhum uuseum

R akvere linnus

2003 a

5
6
5
6
5
4
4
3
4
4
4
5
4
3
3
3
3
3
2
3
2
3
7
7
57
57

E i ole külastanud
P rotsen t %
0
10
20
30
** 2003.a. ei küsitud
*kuna iga respondent võis anda m itu vastust, siis võib protsentide sum m a olla 100-st suurem

40

50

60

K u n s tin ä itu s te , k u n s tis ü n d m u s te k ü la s ta m in e e r in e v a te s k o h ta d e s
(o n k ü la s ta n u d s e d a k o h ta v ä h e m a lt ü h e l k o rra l)
K u ltu u ria s u tu s te s (te a trid , k in o d ,
k u ltu u rim a ja d , jn e )

18
16
14

M õ n e s g a le riis

15

Ü h is k o n d lik e s h o o n e te s (p a n g a d ,
(o m a )v a lits u s a s u tu s e d , õ p p e a s u tu s e d , jn e )

14
12

K a d rio ru K u n s tim u u s e u m is *

2003 a

10

2006 a
K u m u K u n s tim u u s e u m is *

9
6
6

T a llin n a K u n s tih o o n e s

6

N ig u lis te m u u s e u m -k o n ts e rd is a a lis

5
4

T a rtu K u n s tim u u s e u m is

5
4

P ä rn u U u e K u n s ti M u u s e u m is

5

V iin is tu K u n s tim u u s e u m is *

3

T a rb e k u n s ti ja D is a in im u u s e u m is * *

3
2
2

A d a m s o n -E ric u m u u s e u m is

2

K ris tja n R a u a m a ja m u u s e u m is

1
6

M õ n e s m u u s k u n s tim u u s e u m is

7
10

M u ja l
P r o tse n t %
* 2 0 0 3 .a . e i k ü situ d
* * 2 0 0 3 o li te in e n im e tu s

9
0

5

10

15

20

Muuseumid (funktsioonid) avalikkuses –
kultuur või popkultuur

> Muuseumide rolli polü-funktsionaalsus
> Muuseumid – kultuur või/ja popkultuur, popkultuuri keskkond
Lugesime arhitektuurivõistluse žüriis osalenud Maasilt, et tehakse/
tulemas on Eesti popkultuuri keskus (Maas, 17. jaan 2006
Postimees)

Küsimus Eesti kultuurile ja muuseumidele: kas popkultuurile
orienteerumine on ajakohane või võõrastav ?
praktikas Euroopa on minemas multifunktsionaalsuse teed, (mida
funktsioonide küsimine – vastamine näitab)
> MUUSEUMID – VÕITLUSVÄLI MÄÄRATLUSTE PÄRAST
> ERMi ARHITEKTUURIVÕISTLUS TÕI ESILE ÜLDISED MÄÄRATLUSTE
PROBLEEMID

Avalikkus muuseumidest 1. ERMi arh. Näitel
17.1.2006. Muuseum ei pea viitama suitsupääsukesele. Võidutöö oponendid peaksid lammutama ka Toompea
linnuse koos Pika Hermanniga

Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi suhtes
Eesti Rahva Muuseumi uue hoone arhitektuurikonkurss andis hulgaliselt uusi ideid. Konkursile esitati 108 väga
eriilmelist, valdavalt heatasemelist tööd. Īürii leidis, et tööde arhitektuursetes lahendustes on palju originaalset,
kuigi suhteliselt suur osa autoritest on oma projekti loomisel ammutanud inspiratsiooni tänapäevasest
arhitektuurilisest avangardist.
Tööde käekirja põhjal võib eeldada, et enamik autoritest on suhteliselt väheste kogemustega noorema põlvkonna
esindajad. Sellest johtuvalt vajaksid nad oma ideede realiseerimiseks nõu ja mõningast abi. ERM-i ja Žürii
liikmete poolt moodustatava järelevalvekomisjoni, võidu-töö autori/autorite ja kohalike arhitektide ning
ekspertide omavahelises koostöös on võimalik tagada võidutöös esitatud ideede realiseerimine täiendatud ja
edasiarendatud kujul.
Millise panuse annab ERM-i uue hoone arhitektuur Eesti ühiskonnale ja identiteedile piirideta Euroopas? Īürii oli
seisukohal, et võidu-tööks peaks saama töö, milles rõhutatakse seda potentsiaali aktiivsel ja progressiivsel
moel ning kus arvestatakse kõnealuse kultuuriobjekti vastutusmäära olulisust. Samuti oodati, et võidutöö
annaks oma panuse avalikku keskkonda avaliku ruumi aktiveerimisega ning valiks üldtuntud eestipärase
teema, mis aitaks edendada arutelu Eesti ajaloo üle. See teema tuleb ellu viia rahvusvahelisel tasandil,
tõmmates Eestile tähelepanu laiemas kontekstis.

Hoiakute muutmine
Ülesanne ei ole lihtne. Selle täitmiseks peab ERM avalikkusele infot jagama. Samas on see ilus ülesanne. See

tekitab ühiskonnasisest respekti rahvas, kes on rajamas uut demokraatlikku hoiakut ja märkimisväärset kohta
Euroopa riikide seas.

Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas,
rahvuslikke piire ületavas ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab ligi noort põlvkonda ja
mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises kontekstis.
Winy Maas, Hollandi arhitekt, žürii liige

Avalikkus muuseumidest 2. ERMi arh. Näitel
> Kaua me põeme seda nõukogude aega!
Žürii koosseisu kohta ei oska midagi halba öelda, kuigi võib-olla mõni teine koosseis oleks teisiti
otsustanud. Ametnikud olid need, kes olema pidid – minister, muuseumide nõunik, muuseumi tollane
direktor, linnaarhitekt. Arhitektide liit tegi arhitektide poole pealt liikmete valimise ülesandeks Veljo
Kaasikule. Välisliikmetest jäi kõrvale Dominique Perrault, kes on seotud Peterburi Maria teatri
projektiga. Kuid Winy Maas Rotterdamist on samuti vaieldamatult rahvusvaheline autoriteet.

Ilus urbanistlik ruum

Võiduprojekt on hea. Esiteks sissekäigu arhitektuuriline sõlm, mis tekib konsoolse varikatuse alla,
teiseks ruum, mis moodustub tee ja oja ning nendega seotud ruumiga, ja kolmandaks pealmine
ruum, kus “lennurada” jookseb maja peale – tekib ilus urbanistlik ruum. Peale selle hoone ja
maastiku pingestatud kooskõla, mida ma nimetaks omamoodi “maastikudraamaks”, samal ajal koos
lainelise ja nõtke muljega.
Eesti Rahva Muuseum kui rahvuslik sümbol ei pea viitama suitsupääsukesele, veskikivile või
roigasaiale – ta on iseenesest kontseptuaalne urbanistlik arhitektuuriline sümbol. Iga muuseum on
seestpoolt lavastus ja praegune kehand annab selleks kõik võimalused. Museoloogide mure on
mõistetav, kuid kõik probleemid on lahendatavad.
Ma ei saa ka aru nendest, keda ajasid närvi võiduprojekti liigsed vihjed kunagisele Vene
sõjaväelennuväljale.
Kaua me põeme seda nõukogude aega! Toompea linnus koos Pika Hermanniga on ju ka okupantide
rajatud. Lisaks on ühed ikkagi arhitektid, teised museoloogid, kellel ilmselt puudub tänapäevase
arhitektuuri tunnetus. Ajakirjandusele oleks nii palju etteheiteid, et ei maksa lehte panna igasuguseid
kuulujutte, kuidas keegi žüriiliikmetest hääletas või kes keda mõjutas.
Võib küsida, kas Eesti arhitektide osavõtt konkursist oli liiga loid või ei motiveerinud preemiafond.
Minu meelest oli kõik normaalne ja seda ka Kumu arhitekti Pekka Vapaavuori arvates. Eesti arhitektid
on tööga hõivatud ja tegelikult oli ülesanne ka tohutult raske.
Andres Alver, arhitekt, Žürii liige

Avalikkus muuseumidest 3. ERMi arh. Näitel
KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga?
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
17. jaanuar 2006 EPL KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga? (126)
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
Eile avati pidulikult Eesti Rahva Muuseumi konkursi võidutööde ümbrikud. Ulatati lilli ning võitjatel oli põhjust
rõõmustada. Paraku valiti võidutööks projekt, mida ei saa ega tohi ehitada tulevaseks
rahvusmuuseumiks.
Võidutöö kujutab endast Raadi veneaegse sõjalennuvälja pikenduseks mõeldud 70 m laiust ja 350 m (!)
pikkust klaaspaviljoni, mis jätkub 1,1 km pikkuse platoona “lõpmatusse”. Kokku võtab ehitis enda alla
1,5 kilomeetrit.
Abstraktse grandioossuse kõrval oleks nagu pisiasi, et selle projektiga kinnistatakse Jakob Hurda
mälestuseks loodud Eesti Rahva Muuseum ühes rahvuslike soome-ugri etnoloogiakogudega igaveseks
nõukogude kaugpommitajate lennuvälja külge. Seda nii füüsiliselt kui ka sisuliselt. Muuseumitöötajad ja
külastajad hakkavad läbi klaasseinte sundkorras kunagisi Nõukogude lennutrajektoore imetlema ning
sadadele muuseumi külastajatele räägitakse ikka ja jälle haledat lugu Tartu linna arengupeetusest
Nõukogude okupatsiooni ajal.
Sellise muuseumi ehitamiseks võiks lausa Putinilt endalt raha küsima minna – ettemaksuks kõikide punaste
nelkidega ürituste eest, mida annab edaspidi hästi korraldada otse Eesti Rahva Muuseumi lävel.

Kuidas see sai juhtuda?
Kõigil inimestel on õigus küsida, kuidas sai selline asi juhtuda. Lühivastus: žürii komplekteeriti nii, et
ajaloo suhtes “kompleksivabad” ja “kõigega nõus” liikmed jäid enamusse. Žürii lööksalga moodustanud
arhitektid-urbanistid Kaasik ja Alver on ennegi läbi viinud ideekonkursse, mille tulemused ei realiseeru.
Muidugi on tore virgutada vaimu puhtteoreetilise ajugümnastikaga. Kui aga tellija (kultuuriministeerium
koos ERM-iga) moodustab žürii, et leida parim teostatav lahendus muuseumile, on absurdne tõsta
kilbile visionäärne urbanism.

Lisaks okupantide lennuväljaga flirtimisele on võiduprojekt ka siseruumide osas lootusetult puudulik: fondiruume kõvasti vähem, näitusesaalid valged ja
tööruumid akendeta (peaks olema vastupidi), dubleeritud sissepääsud (topeltkaader), vead projektis jpm. Selle ekspluatatsioon on teistest tunduvalt
kallim (käidav klaaskatus; klaasseintega köetavad, ent kasutamata suured õhuruumid jms). Tagatipuks ulatub “muuseum-lennuväli” alale, mille tuleviku
üle ei otsusta žürii, vaid Tartu linn ja vald. ERM peaks nüüd hakkama Tartu linna piiride laiendamist taotlema!
Nii minu kui ka Kanada eksperdi Barry Lordi jaoks oli võiduprojekt viimases kategoorias märkega “mitte mingil juhul”. Muidugi on iga projekti võimalik
ümber teha (kahtlen, kas välisautorid on nõus oma ideedest loobuma, need tunnistati ju parimaks!). Ent miks määratakse esikoht tööle, mida tuleks
nullist alustada, kui kõrvalt on võtta terve hulk võistluse kriteeriumidele vastavaid töid?
Ideekonkurss allub riigihangete seadusele. Minister Palmaru, kes peaks seisma muuseumi eest ning tagama “riigi rahaliste vahendite kõige
ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise”, läks kaasa arhitektide hasartmänguga. Kas tõesti oli hirm gastroleeriva välisarhitekti ees rumal paista?
Kõigest ühe päeva Tartus ja pool päeva Tallinnas viibinud Hollandi arhitekt Winy Maas käitus nagu staar külatanumal. Või on mäng peenem: minister
ei taha seda muuseumi üldse ehitada?
Lennuajaloo mälestis?
“Muuseum-lennuvälja” kasuks kostis argument, et sõjaväebaaside all oli ka eestiaegne lennuväli, mistõttu tegemist oleks rahvusliku järjepidevusega!
Absurdsemat tõlgendust on raske leida. Raadi ajalugu algas ja lõppes venelastega. 1912. aastal maandus Raadi Krasnojarski polgu lennuplatsile Vene
katselendur Sergei Utotškin. Tema järel saabusid 1914. aastal lennukid Peterburi sõjaväeringkonna lennuroodu Gatšina polgust. Eestiaegne lennuväli
oli rohu-plats, mis asus hulk maad linna pool. ERM tahetakse liita 1952–1956 rajatud kaugpommitajate lennuväljaga, millega koos ehitati Luunja
pommilaod ja Kärkna kütusebaas.
Lennuvälja imetlevad arhitektid otsustasid pöörata uue lehekülje Eesti ametlikus ajalootõlgenduses.
Las “kompleksides” poliitikud jamavad Tartu rahu ja piiridega, meie oleme tolerantsed! Kui vahva: teeme kõik näo, et Nõukogude okupatsiooni suurim
füüsiline märk Tartus, mis linna 50 aastaks lukku pani, oli üks pühapäevalennunduse harrastamise plats. Teeme näo, et me ei tea midagi Raadi
masendavast reostusest, mida on roogitud juba kümme aastat. Teeme näo, et me ei märka lillelasu, millega iga aasta maikuus külvatakse üle Raadil
asuv punamonument.
Ei saa me ühele poole ei piiri ega pronkssõduriga, Raadile aga tahetakse ehitada terve sõjalennumemoriaal, mille keskerakondlasest kultuuriminister
on mõtlemata heaks kiitnud.

Tänu ministri meelemuutusele nautisid “puhta arhitektuurimõtte” kaitsjad triumfi. Ekspertidele sai koht kätte näidatud, sh Barry Lordile Kanadast, kes
oma valdkonnas on maailmas kindlalt esikümnes. Samas võib Winy Maasi puhul vaielda, kas ta esimese sajagi sisse mahub. Maas ei ole ühtegi
muuseumi ehitanud – väike kunstikeskus seda kogemust ei anna –, küll aga kuulub tema loomingu pärlite hulka näiteks korterelamu projekt sigadele
(otseses mõttes). Miks kutsuti ERM-i žüriisse selline välisarhitekt, kui Euroopast olnuks ridamisi võtta muuseumi projekteerimise kogemusega
tipparhitekte? Küsigem ka: miks ei olnud žüriis ühtki Tartu avaliku elu tegelast?
Pyrrhose võit
“Veel üks selline võit ja me oleme kadunud,” tõdes veriste lahingutega kuulsaks saanud Pyrrhos. Kulutati kolm miljonit, aga konkurss täitis vaid
“arhitektuurimõtte elavdamise” rolli. ERM peab alustama otsast.
Kui kaugele saavad arhitektid tegelikkusest võõrandumisel veel minna? Ühed projekteerivad linnasüdametesse kaubakolosse; teised müüvad
süüdimatult akendeta tube; kolmandad pressivad vastutustundetult žüriides läbi “kunstiprojekte”, millega tellijal pole midagi peale hakata. Vaene
arhitektide liit pingutab, et Eesti arhitektuuri mainet seltskonnaüritustega parandada, aga ei saavuta midagi, kui arhitektide teod käivad sõnadele vastu.
Valjuhäälselt ühiskonnas otsustamisõigust nõudes ja üksteisele kõrgeimaid kvalifikatsioonitunnistusi jagades võtavad arhitektid otsustama pääsedes
arvesse vaid oma kinnismõtteid ja ego. Sellises kontekstis muutub või-matuks kaitsta seisukohta, et ühiskonnas kaalukate otsuste tegemine peaks
Eestis olema usaldatud arhitektidele.

Karin Hallas-Murula, ERM-i arhitektuurikonkursi ekspert, Eesti arhitektuurimuuseumi direktor

Avalikkus muuseumidest 4. ERMi arh.v näitel
Hiidämblik ja punalohe. PM 21.1.06. www.postimees.ee/230106/esileht/arvamus/189520.php
«Põhjakonna me siis ei saanud,» võis kunagi direktorina eelmise Eesti Rahva Muuseumi
arhitektuurikonkursi korraldanud Tõnis Lukase hääles leida kergeid pettumusenoote, kui ta
esmaspäeval ERMi uue hoone konkursil võidutöö «Memory Field» («Mälestuste maastik») ees
käed risti rinnale sättis.
«Põhjakonna»-nimeline projekt võitis tosin aastat tagasi. Aga riik oli vaene ja ERM pidi KUMU selja taha
järjekorda võtma.
Nende ootamise aastatega langes otsus – muuseum läheb oma päriskoju Raadile. Seal mõisahäärberis
avas ERM 1923. aastal esimesed seitse näituseruumi.
Tuul on pööranud, ühtäkki suudab riik ehitama hakata ning projekti said kutsutud silmad esmaspäeva
keskpäeval esimest korda näha.
«Nüüd saame siis ämbliku » jätkas Lukas.
Tõepoolest, mitmel pildil kõrgus muuseumihoone kohal hiigelämblik, mis osa vaatajaid nii segadusse
suutis ajada, et nad hoopis seda tulevaseks muuseumimajaks pidasid.
Loomad meeldivad inimestele. Nii kirjutas üks arvamuskülgede püsiautor hiigelsuurest punalohest, mis
Raadi sõjaväelennuväljal laiutama hakkab. Põhjuseks pilt, kus arhitektid olid hoone mastaapide
näitlikustamiseks ühel maastikuvaatel muuseumimaja punaseks värvinud, hallist üldpildist
eristamiseks.
Kolm noort arhitekti – Lina Ghotmeh Liibanonist, Itaalias kasvanud Dan Dorell ja jaapanlane Tsuyoshi
Tane suutsid endast kõnelema panna terve Eesti. Õigupoolest oma projektist. Ühtäkki oli rahvas
kaheks nagu kirvelt kõlksu saanud kasehalg – poolt ja vastu.

350 meetrit pikk, peamiselt ühekorruseline klaastunnel, kogupikkuses on kompleks poolteist
kilomeetrit pikk ja meenutab lennurada. Kerge kaldega kate vihjamas tõusmisele taevasse,
oma saatusele vastu minemisele.
700 000-kroonine võidupreemia on suurim, mida Eestis eales on arhitektuurikonkursil välja antud,
kuid rahvusvahelised tipud, kellega koos Ghotmeh, Dorell ja Tane töötanud on, sellistele
konkurssidele välja ei tule.
Selle kolmiku esimest suurt võitu saadavad rohked küsimused – kas maja ikka suudab
muuseumihoone nõudmisi täita, kuidas mastaapne hoone selles ümbruses välja hakkab
nägema ning kuidas eesti vankrirattad ja õllekapad seal sees tunduvad. Ning kui palju see
klaasmaja Eesti riigile maksma võib minna.

Nii pidi kolmik enne auhinna saamist tõlkeklappidest kuulma ERMi eelmise direktori Jaanus Plaadi
kahtlustesse peidetud lootust, et juhul kui võidutööd ei õnnestu muuseumi vajadustele
kohandada, on žüriil võimalik asendada see mõne teise tööga.
Alles siis avanesid ümbrikud ning presidendipaar lõi kolme noore arhitektiga kokku.
Päev pärast võidu tähistamist sõitis trio Londonisse, lubadusega juba nädala pärast tagasi olla.
Arhitektuurimuuseumi direktor Karin Hallas-Murula taandas end suure käraga žüriist, sest sellesse
kohta ehitatud suur sillakujuline muuseum seoks
ERMi igaveseks nii füüsiliselt kui ideeliselt Nõukogude okupantide sõjaväelennuvälja külge.
Dorell on pärit Itaaliast ja üles kasvanud ajal, kui maailma lapsed kartsid kõige rohkem tuumasõda.
Tema hirmu kodu oli Tartus Raadil. Kaugpommitajad olid valmis siit iga hetk õhku tõusma ja
Euroopale surma külvama.

Avalikkus muuseumidest 5. ERMi arh. Näitel
>

JUHTKIRI: Rahu Eesti Rahva Muuseumile

Eesti Päevaleht 17.1.2006

(2)

Eile saime siis teada ERM-i arhitektuurivõistluse võitjad ja näha ka sada kaheksat võistelnud
projekti. Kirgi oli juba enne üles köetud, sest žürii hoidis tulemusi pikka aega saladuses.
Pole ime, et ajakirjandus haaras kinni igast läbiimbunud vihjest. Oli enam-vähem kindel, et võit ei
tulnud koju. Kokku konkureeris kõigest 12 Eesti arhitektide projekti, millest üks sai ostupreemia.
Meenutagem, et Kumu konkursil tegid puhta töö soomlased.
ERM-i arhitektuurivõistlus ja ehitamine põhjustab ilmselt veel suuremaid debatte, sest see
puudutab absoluutselt tervet Eesti rahvast. Eesti Päevaleht on loomulikult juba tänasest avatud
kõikvõimalikele arvamustele, kuid me kõik peame ka arvestama muuseumi direktori Krista Aru
palvet: laske meil lõpuks rahulikult oma päris kodu valmis ehitada. Pärast kaklust teatavasti
rusikatega ei vehelda, kuid Kumu näide on hoiatav: ikka hakati vaidlustama asukohta ja projekti
sobivust Lasnamäe nõlva alla. Loodetavasti ERM-iga nii ei lähe.
Kuid mingid rasked eriarvamused on ka siia sisse programmeeritud. Laias laastus lähevad
arhitektide ja museoloogide-kunstiajaloolaste hinnangud lahku. Viimati mainituid häirib projekti
sobivus muuseumihooneks ja liigne orienteerumine kunagise Vene militaarlennuvälja imagole.
Võidutöö “Mäluväli” saatetekstist võib otse lugeda, et see on “lõige maastikust” ning “stardirada”
silmapiiri ja kauguste poole, mis ühtlasi on “tunnistajaks pikaajalisele võitlusele okupatsiooniga”.
Samas tundub see mõnele eestlasele hoopis monumendina nõukogudeaegsele sõjalennuväljale,
mis tegi Tartust kinnise linna. Arhitekte, seda enam välismaiseid, ja võib-olla ka turiste aga
säärane kohamüüt pigem paelub. Kahju on muidugi sellest, et lähitulevikus pole ette näha
varemetes mõisa restaureerimist. Vanemale põlvkonnale seostub Raadi just eelkõige mõisaga.

Teemaväljad ja tasandid
Teemavälja üldstruktuur :
1. Struktuursed teemad ja põhimüüdid
2. Võimu ja juhtimise, otsustamise ja funktsionaalsed teemad

3. Inimese ja identiteedi teemad

Muuseumi - teema meediaväljal:
1. Muuseumid struktuuriosana
2. Konseptualiseerimine, valikud ja otsustamised
3. Muuseumide funktsioneerimine inimese jaoks

Eesti elanike kultuurihuvide mudel ja mudeli
sotsiodemograafiline taust
1. Aktiivne mitmekülgne kultuurisuhe

22%

2.Utilitaarne (sh tehnoloogiline) ja meelelahutuslik kultuurisuhe 25%
3. Traditsiooniline, perekeskne kultuurisuhe 19%
4. Sotsaalse võrgustiku ja popkultuuri keskne kultuurisuhe 14%
5. Kultuurikauge, passiivne suhe

20%

mudel on avaldatud ja analüüsitud: Lõhmus, M., Lauristin, M., Salupere, R.
Inimesed kultuuriväljal: aktiivsus ja eelistused. Rmt: Eesti elavik 21.
Sajandi algul. TÜK 2004, lk 97 – 128

T abel 7.22. K ultuuriorientatsioonide klastrite sotsiodem ograafiline struktuur.

Sugu
V anus

H aridus

A nkeedi
keel

22 %

25%

19%

14%

20%

K ogu

M ees
N aine

36

21

35

49

47

64

81
19

79

65

51

54

15-19

3

17

3

29

3

10

20-29
30-44

10

28

9

12

17

23

33

31

34
25

21

27

45-54

23

14

23

10

17

18

55-64

20

5

19

1

25

15

65-74

20

3

15

1

22

13

alg, põhi

15

27

15

29

30

23

K esk

55

58

62

59

49

57

K õrgem
E esti

30

15

23

13

21

21

73

67

63

68

59

66

V ene

27

33

37

32

41

34

26. septembri töötuba:
võimalusi muuseumide esitamiseks avalikkuses
Kuidas saavutada kommunikatsiooni dünaamilisus?

Meedia muuseumidest millele meedia reageerib?
> Millele meedia reageerib ja millele mitte?
> Millised on valikute printsiibid ja kriteeriumid?

> Millal reageerib?
> Kuidas reageerib?

Meedia paradoksid
> Meedia näib emotsionaalne, siiski on meedia sisu ratsionaalne –
funktsionaalne
> Meedia esitab end avaliku tekstina, siiski on see sündinud suletuses
> Meedia esineb kõikide esindajana, siiski on see kellegi esindaja
> Kes omab/toodab meedia sisu (aktiivne pool) ja kes meedia sisu kasutab
(passiivne pool)
> Meedia on identiteeditööstus – ideede, meeleolude, arvamuste, identiteedi
tootmine
> Meedia sisu referentsid on kas kindlad väljakujunenud allikad (kvaliteetsed)
või rohkem juhuslikud mitte-väljakujunenud (vähekvaliteetsed) allikad.
> Muuseumid on kvaliteetsed referentsid.


Slide 2

Maarja Lõhmus:

Muuseumid kui
kommunikatsioon
ettekanne Narvas,
25. septembril 2006

ARUTLEN:

> Avalikkuse ja meedivälja üle
> Muuseumide üle avalikkuses ja meediaväljal

> Avalikkuse struktuurimudeli üle, Eesti ühiskonna
avalikkuse üle, kus domineeriv avalik väli on meediaväli,
kus muuseumid on materjaliks ja teemaks. Milliseks?
> Inimeste huvitüüpide üle

> Muuseumide kommunikatsiooni üle ühiskonnas

PANOPTICON (Bentham 1787), Foucault
http://cartome.org/panopticon1.htm

Muuseumide struktureeriv normatiivne
roll kultuuris:
sisemine ja välimine määratlemine
-

Ühiskonnas muuseumide institutsioonil tõemonopol aprioori, struktuurselt

-

Muuseumid on vajalikud ja neid tuleb toetada ka siis, kui külastajaid napib (81%
nõus, Kultmin.2006, vt. järgmine slaid). See olukord on sarnane avalik-õigusliku
ringhäälingu toetamisega, mida toetatakse ka siis, kui ei kuulata. Tõlgendus:
kultuuristruktuuri toimimise põhiinstitutsioonid peavad tingimusteta olemas olema.

-

Sisemine identiteet ja väline määratlemine:

ERMi ideest ja asutamisest 100 aastat hiljem on saanud mineviku-tuleviku
kontseptsioonide ja suundade küsimus. Põhiküsimusi esitasid ERMi uue hoone
arhitektuurivõistluse vastukajad (vt. Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi
suhtes. Winy Maas 17.1.2006 PM)

Winy Maas: Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele
muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas, rahvuslikke piire ületavas
ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab
ligi noort põlvkonda ja mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises
kontekstis.

K u ivõrd n õu stu b järgn evate väid etega m u u seu m id e k oh ta?
(täiesti nõus + pigem nõus)

M uuseum id korraldavad
liiga vähe põnevaid
üritusi

2006 a

45
37

M uuseum id on vajalikud
ja neid tuleb toetada isegi
siis, kui külastajaid napib

80
81

U ute m uuseum ihoonete
ehitam ine on riigi raha
raiskam ine

20
17

Inform atsioon
m uuseum ides toim uvast
on hästi kättesaadav*

27

E esti m uuseum ide
väljapanekud pakuvad
palju põnevaid elam usi*

52

0
P ro tsen t %
* 2 0 0 3 ei k ü situ d

2003 a

20

40

60

80

100

Muuseumid kui maailmapilt ja
identiteedikommunikatsioon: tehnoloogilise hüppe,
konstruktivismi ja reflektsiooni uus tase
MUUSEUMID

>

Eesti muuseumi ideede kujunemine Jakob Hurda matustel Tartus 1907; Hurda tööde
jätkajate otsusluua vanavara süstematiseerimiseks ja eksponeerimiseks muuseumi.

>

Muuseumide materjalide esituses nii konstruktivistlik kui refleksiivne pool.

>

Vrd. Soome muuseumidega (vt. Lõhmus, M., Medijainen, E. Soome ja soomlased
TÜK 2005, pt Muuseumid lk.317 - 328)

>

Eestis loodus kultuurikeskkonnana – loodusajakirjandus jm on kõrgelt koteeritud

>

Eesti kultuuriajakirjanduses on muuseumide – ajakirjanduse osa praegu vähe esile
tulev ja hajutatud erinevate väljaannete kui ‘kontekstide’ vahel – osad teemad
üldajakirjanduses, muuseumide näitused ja väljapanekud kultuuriajakirjanduses ja
muuseumide kontseptuaalne pool üldise kultuuripoliitilise diskussiooni osana.

>

Kõige rohkem saavad inimesed infot kultuurivaldkondade kohta üldajalehtedest ja
ajakirjadest, televisioonist ning sõprade-tuttavate käest.

>

Eesti kultuuriuuringud – kultuuri uuringute põhjana oluline muuseumide teadustöö
ja uurimused. Kultuuriuuringutes on muuseumide osa laias kultuurikeskustelus
põhjendamatult tagasihoidlik –veel-mitte-kommunikatiivne faas.

K u ivõrd su u rt h u vi p ak u vad järgn evat tü ü p i m u u seu m id ?
(suurt huvi + m õningast huvi)

2003 a
2006 a

75

L oodus

78

64

K unsti

66

65

A jaloo ja arheoloogia

65

60

K oduloo

59

52

T eadus ja tehnika

55

45

E tnograafia ja
antropoloogia

48

6

M uud

P ro tsen t %

5
0

20

40

60

80

Eesti struktuurimuutus ja avalikkuse
representatsiooni muutus 1980 – 1990ndatel
>

Eesti muutumine 1990ndatel:

> - avalike representatsioonide muutumine
> - meediavälja muutumine
>

Totalitaarkommunikatsioonist avatud ühiskonna kommunikatsiooniks

>

Meediavälja funktsioonide muutus

>

Esinejate, kõneisikute, ajakirjanike-toimetajate muutus

>

Avalikkuse agenda ja fookuste muutus

>

Sotsikultuuriliste protsesside määratlemine- defineerimine

>

Igapäevane defineerimisvõitlus protsesside suunamise nimel

> ESITUSE – REPRESENTATSIOONI MUUTUS
> ÕIGED– VALED/ TUGEVAD– NÕRGAD/ SELGED– EBASELGED MÄRGID

Reflektsioon versus konstruktivism:
muuseumide rolli ja funktsiooni muutusi 1980ndatest
kuni 2000ndate alguseni.
1.

Reflektsiooni vajadus: muinsuskaitse liikumine 1980ndate lõpus,
muuseumide kultuurilis – poliitiline osalemine (näit. Loomeliitude
pleenumil)

2.

Institutsiooni restruktureerimine: Eesti kultuuri institutsioonide üldine
restruktureerimine ja uus legitimeerimine, toomine NSVL tõrjutud
identiteediinstitutsioonidest Eesti rahvuslikuks keskseks identiteedi ja
mälu institutsiooniks. (90ndate keskpaik)

3.

Enesereflektsiooni: muuseumide käsitlus areneva ja muutuva
protsessina, muuseumide võrdlused maailma teiste muuseumidega

4.

Institutsioonide uus struktuur: Liitumine EU-ruumiga, institutsionaalne
rahvusvahelistumine

5.

Reflektsiooni ja konstruktsivismi ootus: Avalikkuse ootustele
vastamine, resonantsi arvestamine, erinevate väärtuspõhiste
konfliktide käsitlemine kui süsteemi infrastruktuuri/struktuuri üldise
funktsioneerimise indikaatorina (2000ndate algus)

6.

Millise konstruktivismi ootus?
Muuseumide usaldamise/usaldamatuse küsimus, muuseumide
vastutus teadvuse-kujunduse eest (varjatud küsimus)

Muuseumide külastamise põhjused /funktsioonid
>

1/3 külastajatest meelelahutuseks, vaba aja veetmiseks

>

1/3 külastajatest enesetäiendamiseks ja harimiseks

>

1/5 külastajatest õppe otstarbeks

>

1/7 tööalaselt
Kommentaar: külastajate määratletud põhjused külastamiseks ei ole tähenda
automaatselt, et need ongi külastamise põhjused, sest kontekstiks pole uuritud inimese
huvide ja vajaduste struktuuri ning muuseumide külastamist selles kontekstis.

> Huvi 2006:
>

78% loodus

(2003 – 75%)

>

66% kunst

(2003 – 64%)

>

65% ajalugu ja arheoloogia

>

59% kodulugu (2003 – 60%)

>

55% teadus ja tehnika (2003 – 52%)

>

48% etnograafia ja antropoloogia (2003 – 45%)

> Mitte – huvi 2006:
>

53% ei ole vaba aega (2003 – 49%)

>

25% ei meeldi muuseumis käia (2003 - 22%)

>

24%

muuseumide kohta on vähe infot (2003 – 28%)

>

22%

puudub transport (2003 – 19%)

>

20%

piletihind liiga kõrge ( 2003 – 19% )

M illistel eesm ärk id el T e m u u seu m e k ü lastate?
Ü ldse m itte

M õnikord

S ageli

TÖ Ö A LA SELT

2003 a

94

42

2006 a

94

5 2

Õ PPEO TSTA RBEL

2003 a

88

9

3

2006 a

88

10

3

E N E S E T Ä IE N D A M IS E K S

74

2003 a

18

71

2006 a

21

8

M E E L E L A H U T A M IS E K S ,
V A B A A JA V E E T M IS E K S
2003 a

63

24

13

2006 a

63

24

12

0%
P ro tsen t %

20%

40%

60%

80%

100%

M is on p eam ised p õh ju sed , m ik s ei k ü lasta (saged am in i) m u u seu m e? *

2003 a
2006 a

49

E i ole vaba aega

53

M ulle ei m eeldi
m uuseum ides käia

22
25

M ul on m uuseum ide
kohta vähe infot

28
24

P ole transporti/ halvad
transpordivõim alused

19

P iletite hinnad on liiga
kallid

19
20

22

8

M inu tervis ei luba

6
6
6

M uu põhjus

K ülastan m uuseum e
piisavalt sageli

6
5
4
4

R aske öelda

0

10

20

30

40

P ro tsen t %
* k u n a ig a resp o n d en t v õ is an d a m itu v astu st, siis v õ ib p ro tsen tid e su m m a o lla 1 0 0 -st su u rem

50

60

Muuseumid 21. sajandi alguses–
kollektiivne identiteet, mälu, igapäevapraktika
Muuseumide sõnum ühiskonnas ja meedias.
Muuseumid on faktikogumid emotsionaalselt tulikuumal väljal.
Autentse mälu materjali faktiline olemasolu (hoidlate ja
arhiivide sisu jm materiaalne pool)
Muuseumid kui mälu ja kogemus. Mälu, ajaloo, tuleviku jm –
temaatika käsitlus inimese-kesksena
Muuseumid kui arutlusmaterjal, avaliku arutluse objekt. Riikide,
ühiskondade ja kultuuride konsensuse ja/või vastanduste otsing
Info orienteerumiseks.
MUUSEUMIDE FUNKTSIOONIMUUTUSI
Kontrollitud ideoloogiast (ja selle konstruktivismist) inimese avatud
maailmapildi kujundajaks (mälu tugevdajaks).
Uus funktsioon lubab rohkem muuseume ja materjale, avatumat mälu.
Selle talletamisega, mis aga vahepealsel suletud perioodil
kustutatud või kustumas – selle kogumisega on kiire!!

Muuseumid – eksistentsi lugu ja resonants

>

MUUSEUMID KUI AJA–KOHA–TEGEVUSE KOMMUNIKATSIOON KULTUURIS

> Svetlana Alpers,“The Museum as a Way of Seeing,” in Exhibiting Cultures:
The Poetics and Politics of Museum Display, ed. Ivan Karp and Steven D.
Lavine (Washington and London: Smithsonian Institution Press, 1991) pp.
25-32.
> Gianni Vattimo: The Structure of Artistic Revolution. 1988.
> Clifford, James: The Predicament of Culture: twentieth-century
etnography, literature and art. Cambridge (Massachusetts); London:
Harvard University Press, 1994.
> Georg Simmel: The Sociology of Space. (rmt Frisby, D.; Featherstone, M.
Simmel on Culture. Sage 1997)
> David Harvey: The Experience of Space and Time. (rmt The Condition of
Postmodernity. Blackwell. 1990)

Juri Lotman kultuuri enesemudelist ja
identiteedikommunikatsioonist
Kultuuri aktiivsuse enesemääratlemisel räägib tungist ühtsuse poole.
Kultuuri enesemudeli mehhanismid on seotud lakkamatu vajadusega
säilitada oma eneseteadvus, salvestada oma mällu kontseptsioon
iseendast.
Kultuurile on omane enesemudelite loomine ja kujutamine – nende kaudu
ühtlasi kontrollitakse adekvaatsust, suundade relevantsust.
Juri Lotman on eristanud kultuuri enesemudeli loomisel kolme üheaegset
suunda:
1. kultuuri enesemudel, mille eesmärgiks on refleksiivsus, reaalne tunnetus
ja kogemus
2. enesemudel, mis erinevad tavapraktikast, ent on suunatud praktika
muutmisele
3. ideaalsed enesemudelid ja manifesteerimised, mis eksisteerivad eraldi
reaalsusest ning säilitavad-defineerivad põhiväärtusi.
Lotman: erinevate enesemudelite vahel võib tekkida konflikte.

Muuseum – akadeemilise
kommunikatsioonidistsipliinina
http://www.uwo.ca/theory/Courses/Courses2006-OrderingLong.html
Centre for the Study of Theory and Criticism – Courses 2006-2007
Ordering Things - The following gives a very rough idea of how the course might unfold, though suggested
readings are at this stage no more than an indication of general directions, a point of departure for
reflection. The case studies, in particular, are intended merely as signposts on a terrain to be explored.
Weeks 1-7
•

Orientation

•

Collectors and Collecting (Baudrillard, Benjamin, Bal, Stewart)

•

Collecting Art and Culture (Clifford, Sherman, Duncan)

•

Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum (Pearce, Bal)

•

Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition (Bennett, Heidegger, Mitchell)

•

Taxonomies and Heterotopias (Foucault, Ritvo)

•

Archive (Derrida, Nora, Ricœur)

Weeks 8-13: Case Studies


Encyclopedia and Library (Borges, Kis)

•

Museum (Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H)

•

Anti-Museum (Broodthaers, the Museum of Jurassic Technology)

•

Taxonomies, Heterotopias and Lists (Greenaway's The Falls, Perec)

•

The Artist in the Museum (Boltanski, Greenaway)

•

The Museum Without Walls (The Situationist International, Sophie Calle, Banksy)

Muuseum akadeemilise distsipliinina. Näide
Week 1: Orientation
Week 2: Collectors and Collecting
>

Baudrillard, Jean. "The System of Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The Cultures of Collecting.
Cambridge, MA: Harvard University Press. 1994. 7-24.

>

Benjamin, Walter. "Unpacking My Library. A Talk About Book Collecting." Illuminations. Trans. Harry Zohn. Ed. Hannah
Arendt. New York: Schocken Books, 1969. 59-67.

>

Bal, Mieke. "Telling Objects: A Narrative Perspective on Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The
Cultures of Collecting. Cambridge, MA: Harvard University Press. 97-115.

>

Stewart, Susan. "The Collection, Paradise of Consumption." In Susan Stewart, On Longing. Durham and London: Duke
University Press, 1993. 151-69, 190-91.

Week 3: Collecting Art and Culture
>

Clifford, James. "On Collecting Art and Culture." In James Clifford, The Predicament of Culture. Cambridge: Harvard
University Press, 1988. 215-51.

>

Sherman, Daniel J. "Quatremère/Benjamin/Marx: Art Museums, Aura, and Commodity Fetishism." In Daniel J. Sherman
and Irit Rogoff, eds. Museum Culture: Histories, Discourses, Spectacles. London: Routledge, 1994. 123-43.

>

Duncan, Carol. "The Art Museum as Ritual." In Carol Duncan, Civilizing Rituals: Inside Public Art Museums. London and
New York: Routledge, 1995. 7-20.

Week 4: Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum
>

Pearce, Susan M. "Collecting: Shaping the World." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A Cultural
Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 68-88.

>

Pearce, Susan M. "Museums: The Intellectual Rationale." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A
Cultural Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 89-117.

>

Bal, Mieke. "The Discourse of the Museum." In Reesa Greenberg, Bruce W. Ferguson, and Sandy Nairne, eds. Thinking
About Exhibitions. London and New York: Routledge, 1996. 201-18.

Week 5: Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition
>

Bennett, Tony. "The Exhibitionary Complex." In Tony Bennett, The Birth of the Museum. London and New York: Routledge, 1995. 59-88.

>

Heidegger, Martin. "The Age of the World Picture," in The Question Concerning Technology and Other Essays, trans. William Lovitt. New York:
Harper & Row, 1977. 115-54.

>

Mitchell, Timothy. "Orientalism and the Exhibitionary Order." In Nicholas B. Dirks, ed. Colonialism and Culture. Ann Arbor: The University of
Michigan Press, 1992. 289-317.

Week 6: Taxonomies and Heterotopias
>

Foucault, Michel. The Order of Things: An Archaeology of the Human Sciences. London: Tavistock, 1970. xv-xxiv.

>

Foucault, Michel. "Of Other Spaces." Diacritics 16.1 (Spring 1986): 22-27.

>

Ritvo, Harriet. "Zoological Taxonomy and Real Life." In George Levine, ed. Realism and Representation: Essays on the problem of Realism in
Relation to Science, Literature, and Culture. Madison: The University of Wisconsin Press, 1993. 235-54.

Week 7: Archive
>

Derrida, Jacques. "Archive Fever, A Freudian Impression." Diacritics 25.2 (Summer 1995): 9-63.

>

Nora, Pierre. "Between Memory and History: Les Lieux de Memoire." Representations 26 (1989): 7-25.

Week 8: Encyclopedia and Library
>

Case Studies I: Borges, Danilo Kis's "The Encyclopedia of the Dead"

Week 9: Museum
>

Case Studies II: Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H

>

Donato, Eugenio. "The Museum's Furnace: Notes Toward a Contextual Reading of Bouvard and Pécuchet." In Josué V. Harari, ed. Textual
Strategies: Perspectives in Post-Structuralist Criticism. Ithaca: Cornell University Press, 1979. 213-38.

Week 10: The Anti-Museum
>

Case Studies III: Marcel Broodthaers, The Museum of Jurassic Technology

>

Crimp, Donald. "This is not a Museum of Art." In Donald Crimp, On the Museum's Ruins. Cambridge: MIT Press, 1993. 200-34.

>

Rugoff, Ralph. "Beyond Belief: The Museum as Metaphor." In Lynne Cooke and Peter Wollen, eds. Visual Display: Culture Beyond Appearances.
Seattle: Bay Press, 1995. 69-81.

Week 11: Taxonomies, Heterotopias and Lists
>

Case Studies IV (Perec, Greenaway's The Falls)

>

Testa, Bart. "Tabula for a Catastrophe: Peter Greenaway's The Falls and Foucault's Heterotopia."

>

Paula Willoquet-Maricondi and Mary Alemany-Galway, ed. Peter Greenaway's Postmodern/Poststructuralist Cinema. Lanham, Maryland: The
Scarecrow Press, 2001. 79-112, 336-38.

Week 12: The Artist in the Museum
>

Case Studies V (Christian Boltanski, Peter Greenaway)

Week 13: The Museum Without Walls
Tony Purdy

Inimest üldhuvid, integreerivad huvid, diferentseerivad
huvid ja spetsialiseeritud teemahuvid meedias
Teemade huvitasemed:
1. üldhuvi - vähemalt 60% vastajatest huvi pakkunud teemad (uudised kodu- ja
välismaalt, tervis, tv-saated);
2. suuri rühmi integreerivaid teemad, huvi ca 40 % vastajatest (näiteks
kuritegevus-politsei-kohtud ja seadusandlus-õigusinfo, loodus, sport, noorte
elu, haridus, sotsiaalprobleemid, pere, ka huumor),
3. teatud huvirühmi diferentseerivaid teemad (25-35%), näiteks korruptsioonskandaalid, poliitika ja majandus vs. kultuur, riigikogu, valitsus, tuntud isikud –
suhted, seltkonnakroonika vs. statistika jne.
4. suhteliselt väikesele asjast huvitatute ringile (alla 20%) huvi pakkuvad
spetsialiseeritud teemad, näiteks õiguskantsler-riigikontroll, arvutid,
erakondade tegevus või kirik ja religioon.
Ülevaade inimeste teemahuvidest, st huvidest eri valdkondade suhtes (‘Mina,
maailm, meedia’ 2002), küsitletud oli 1500 inimest üle Eesti. Huvide
selgitamiseks oli vastajatele antud valdkondade nimestik, mille suhtes pidid
viiepallisel skaalal hindama huvitatust.

M uu valdk ond.
K irik , religioon
E hitus , k innis vara
P oliitik ud, erak onnad
Õ igus k ants ler, riigik ontroll
O s t-m üük
A rvutid
P res ident
Reis id, turis m
S elts k onnak roonik a
V alits us , m inis teerium id, am etk onnad
Riigik ogu
M ajandus , äri, ettevõtlus
M ood
A utod
Tuntud is ik ud, s uhted
S tatis tik a, uurim us te andm ed
Tehnik a, tehnoloogia
K uns t, k irjandus , teater
M aaelu
Tööpak k um is ed
K orrupts ioon, s k andaalid
Teadus lik ud avas tus ed
Noorte elu
S port
A rvam us ed ja arutlus ed päevas ündm us tes t
K ool, haridus , õppim ine
Loodus
S ots iaalprobleem id
Huum or
S eadus ed, m äärus ed, õigus alane info
K odu, pere, laps ed
K uritegevus , polits ei, k ohtud
Uudis ed välis m aalt
Teles aated, film id
Tervis
O m a valla, linna, m aak onna info
Uudis ed E es tis t

1,2
13
13,3
13,5
14,7
18,6
19,4
22,8
23
23,7
23,8
24,7
25,3
25,5
26
27,2
27,9
29,5
31,3
31,3
32,4
35,2
39,5
40,3
41
43,3
47,4
49,9
50,6
53,7
54,2
56,6
57,6
59,6
63,8
66,5
77,7
84,7
0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Huvide tüübid:

Huvi meedias käsitletavate
jagunenud gruppide vahel:

teemade

> ühiskonna ja riigi teemadest huvitujaid
> kodu-lähiümbruse huvilised
> tehnika-teaduse-ettevõtlushuvilised

vastu

on

Teemahuvide klastrid 1-4
Kokkuvõtvalt on teemahuvide kohta neli klastrit
I. Esimese, poliitikahuvilise klastri (18% koguvalimist) domineerivaks faktortunnuseks on huvitatus riigi ja selle
institutsioonide tegevusest.
Kõrgendatud poliitikahuvi on ainult veidi rohkem omane meestele [VK1](52%). Siia klastrisse kuulub rohkem
kõrgharidusega inimesi, domineerivad keskealised ja vanemad inimesed (72% klastrist on vanem kui 45
eluaastat). Samuti kuulub siia keskmisest enam eestlasi. Sissetulekudominant on veidi allapoole Eesti
keskmist (1500-2500 kr pereliikme kohta). Keskmisest enam on siin pealinlasi ja maainimesi.
II. Teise, kultuurile ja lähiümbrusele orienteeritud teemahuvi klastri (19% koguvalimist) teljeks on kultuuri,
hariduse ja noorte elu, reisimise ja seltskonna temaatika, keskmisest tugevam on ka orienteeritus
lähiümbrusele ning sotsiaalsetele probleemidele. Samas on tüüp poliitikakauge.
Nimetatud tüübile on iseloomulik feminiinsus (88% naisi). Tüüpi iseloomustab keskmiset enam keskhariduslik
taust, samuti on siin keskmisest enam venekeelse ankeedi täitnuid. Palgaskaalal on nad kõige madalama
sissetulekuga pereliikme kohta. Keskmisest enam on siin (pea)linlasi ja vähem maainimesi.
III. Kolmanda, tehnika, teaduse ja ärikeskse teemahuvi klastri (28% koguvalimist) juurde kuulub ka
kõrgendatud spordi- ja välisuudiste huvi. Ootuspäraselt koosneb see tüüp valdavalt meestest (91%).
Klastri vanuskoosseis on vastandlik esimesele, poliitikahuvilisele tüübile: siin domineerivad noored, 77%
klastri koosseisust on vanuses alla 44 aasta. Sissetulek on selles klastris kõrgeim: ligi pooltel ulatub see
üle Eesti keskmise, kusjuures veerandil on sissetulek pereliikme kohta kõrgem kui 4000 krooni kuus.
Üllatav on, et klastri koosseisus on keskmisest enam maal elavaid inimesi.
IV. Neljanda, ümbritsevast vähehuvitunute klastri (34% koguvalimist) moodustavad inimesed, kelle huvid on
kõikide faktorite lõikes tunduvalt alla keskmise.
Klastris on väike naiste ülekaal (62% naisi), ka on selles keskmisest rohkem pensionieas inimesi.
Iseloomulik on ka veidi madalam haridustase ja sissetulek pereliikme kohta. Asulatüüpide esindatus
vastab aga valimi keskmisele. Venekeelsete inimeste osakaal on valimi keskmisest suurem (41% valimi
34%ga võrreldes). Nendel inimeste seas on silmatorkavalt enam Eesti kodakondsuseta inimesi, mis viitab
sellle, et kodakondsuse puudumine on seotud üldise vähema huvitatusega ümbritsevast elust.

Muuseumid kultuurimeedia kanalina Eesti
muuseumide külastusi (SaarPoll-Kult.min 2006)
MUUSEUMIDE KÜLASTATAVUS 2005. Eesti inimesed muuseumides:
12% Eesti Vabaõhumuuseumis
10% Kadrioru kunstimuuseumis
9%

Kumu Kunstimuuseumis

8%

Palmse mõisas

8%

Eesti Loodusmuuseumis

6%

Eesti Meremuuseumis

6%

Eesti Ajaloomuuseumis

6%

Tallinna Kunstihoones

5%

Rakvere linnuses

5%

Eesti Tervishoiumuuseumis

5%

Niguliste muuseum-kontsertsaalis

5%

Tartu Kunstimuuseumis ja Pärnu Uue Kunsti muuseumis

4%

Narva Muuseumis

4%

Eesti Rahva Muuseumis

4%

Saaremaa Muuseumis

4%

Palamuse Oskar Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumis

3%

Okupatsioonide Muuseumis

3%

Eesti Põllumajandusmuuseumis

57% inimesi ei ole aasta jooksul muuseumides käinud

M illiseid m u u seu m e on viim ase 12 k u u jook su l k ü lastan u d ?*

K adrioru K unstim uuseum **

8

K um u K unstim uuseum **

8

P alm se m õis

8
7
8
6
6
7
6

E esti L oodusm uuseum
E esti M erem uuseum
E esti A jaloom uuseum

N iguliste m uuseum -kontserdisaalis
E esti T ervishoium uuseum
N arva M uuseum
E esti R ahva M uuseum
S aarem aa M uuseum
P alam use O skar L utsu K ihelkonnakoolim uuseum
O kupatsioonide M uuseum **
E esti P õllum ajandusm uuseum
P ärnu M uuseum
E esti S pordim uuseum
H iium aa M uuseum
M uu

2006 a

13
12

E esti V abaõhum uuseum

R akvere linnus

2003 a

5
6
5
6
5
4
4
3
4
4
4
5
4
3
3
3
3
3
2
3
2
3
7
7
57
57

E i ole külastanud
P rotsen t %
0
10
20
30
** 2003.a. ei küsitud
*kuna iga respondent võis anda m itu vastust, siis võib protsentide sum m a olla 100-st suurem

40

50

60

K u n s tin ä itu s te , k u n s tis ü n d m u s te k ü la s ta m in e e r in e v a te s k o h ta d e s
(o n k ü la s ta n u d s e d a k o h ta v ä h e m a lt ü h e l k o rra l)
K u ltu u ria s u tu s te s (te a trid , k in o d ,
k u ltu u rim a ja d , jn e )

18
16
14

M õ n e s g a le riis

15

Ü h is k o n d lik e s h o o n e te s (p a n g a d ,
(o m a )v a lits u s a s u tu s e d , õ p p e a s u tu s e d , jn e )

14
12

K a d rio ru K u n s tim u u s e u m is *

2003 a

10

2006 a
K u m u K u n s tim u u s e u m is *

9
6
6

T a llin n a K u n s tih o o n e s

6

N ig u lis te m u u s e u m -k o n ts e rd is a a lis

5
4

T a rtu K u n s tim u u s e u m is

5
4

P ä rn u U u e K u n s ti M u u s e u m is

5

V iin is tu K u n s tim u u s e u m is *

3

T a rb e k u n s ti ja D is a in im u u s e u m is * *

3
2
2

A d a m s o n -E ric u m u u s e u m is

2

K ris tja n R a u a m a ja m u u s e u m is

1
6

M õ n e s m u u s k u n s tim u u s e u m is

7
10

M u ja l
P r o tse n t %
* 2 0 0 3 .a . e i k ü situ d
* * 2 0 0 3 o li te in e n im e tu s

9
0

5

10

15

20

Muuseumid (funktsioonid) avalikkuses –
kultuur või popkultuur

> Muuseumide rolli polü-funktsionaalsus
> Muuseumid – kultuur või/ja popkultuur, popkultuuri keskkond
Lugesime arhitektuurivõistluse žüriis osalenud Maasilt, et tehakse/
tulemas on Eesti popkultuuri keskus (Maas, 17. jaan 2006
Postimees)

Küsimus Eesti kultuurile ja muuseumidele: kas popkultuurile
orienteerumine on ajakohane või võõrastav ?
praktikas Euroopa on minemas multifunktsionaalsuse teed, (mida
funktsioonide küsimine – vastamine näitab)
> MUUSEUMID – VÕITLUSVÄLI MÄÄRATLUSTE PÄRAST
> ERMi ARHITEKTUURIVÕISTLUS TÕI ESILE ÜLDISED MÄÄRATLUSTE
PROBLEEMID

Avalikkus muuseumidest 1. ERMi arh. Näitel
17.1.2006. Muuseum ei pea viitama suitsupääsukesele. Võidutöö oponendid peaksid lammutama ka Toompea
linnuse koos Pika Hermanniga

Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi suhtes
Eesti Rahva Muuseumi uue hoone arhitektuurikonkurss andis hulgaliselt uusi ideid. Konkursile esitati 108 väga
eriilmelist, valdavalt heatasemelist tööd. Īürii leidis, et tööde arhitektuursetes lahendustes on palju originaalset,
kuigi suhteliselt suur osa autoritest on oma projekti loomisel ammutanud inspiratsiooni tänapäevasest
arhitektuurilisest avangardist.
Tööde käekirja põhjal võib eeldada, et enamik autoritest on suhteliselt väheste kogemustega noorema põlvkonna
esindajad. Sellest johtuvalt vajaksid nad oma ideede realiseerimiseks nõu ja mõningast abi. ERM-i ja Žürii
liikmete poolt moodustatava järelevalvekomisjoni, võidu-töö autori/autorite ja kohalike arhitektide ning
ekspertide omavahelises koostöös on võimalik tagada võidutöös esitatud ideede realiseerimine täiendatud ja
edasiarendatud kujul.
Millise panuse annab ERM-i uue hoone arhitektuur Eesti ühiskonnale ja identiteedile piirideta Euroopas? Īürii oli
seisukohal, et võidu-tööks peaks saama töö, milles rõhutatakse seda potentsiaali aktiivsel ja progressiivsel
moel ning kus arvestatakse kõnealuse kultuuriobjekti vastutusmäära olulisust. Samuti oodati, et võidutöö
annaks oma panuse avalikku keskkonda avaliku ruumi aktiveerimisega ning valiks üldtuntud eestipärase
teema, mis aitaks edendada arutelu Eesti ajaloo üle. See teema tuleb ellu viia rahvusvahelisel tasandil,
tõmmates Eestile tähelepanu laiemas kontekstis.

Hoiakute muutmine
Ülesanne ei ole lihtne. Selle täitmiseks peab ERM avalikkusele infot jagama. Samas on see ilus ülesanne. See

tekitab ühiskonnasisest respekti rahvas, kes on rajamas uut demokraatlikku hoiakut ja märkimisväärset kohta
Euroopa riikide seas.

Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas,
rahvuslikke piire ületavas ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab ligi noort põlvkonda ja
mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises kontekstis.
Winy Maas, Hollandi arhitekt, žürii liige

Avalikkus muuseumidest 2. ERMi arh. Näitel
> Kaua me põeme seda nõukogude aega!
Žürii koosseisu kohta ei oska midagi halba öelda, kuigi võib-olla mõni teine koosseis oleks teisiti
otsustanud. Ametnikud olid need, kes olema pidid – minister, muuseumide nõunik, muuseumi tollane
direktor, linnaarhitekt. Arhitektide liit tegi arhitektide poole pealt liikmete valimise ülesandeks Veljo
Kaasikule. Välisliikmetest jäi kõrvale Dominique Perrault, kes on seotud Peterburi Maria teatri
projektiga. Kuid Winy Maas Rotterdamist on samuti vaieldamatult rahvusvaheline autoriteet.

Ilus urbanistlik ruum

Võiduprojekt on hea. Esiteks sissekäigu arhitektuuriline sõlm, mis tekib konsoolse varikatuse alla,
teiseks ruum, mis moodustub tee ja oja ning nendega seotud ruumiga, ja kolmandaks pealmine
ruum, kus “lennurada” jookseb maja peale – tekib ilus urbanistlik ruum. Peale selle hoone ja
maastiku pingestatud kooskõla, mida ma nimetaks omamoodi “maastikudraamaks”, samal ajal koos
lainelise ja nõtke muljega.
Eesti Rahva Muuseum kui rahvuslik sümbol ei pea viitama suitsupääsukesele, veskikivile või
roigasaiale – ta on iseenesest kontseptuaalne urbanistlik arhitektuuriline sümbol. Iga muuseum on
seestpoolt lavastus ja praegune kehand annab selleks kõik võimalused. Museoloogide mure on
mõistetav, kuid kõik probleemid on lahendatavad.
Ma ei saa ka aru nendest, keda ajasid närvi võiduprojekti liigsed vihjed kunagisele Vene
sõjaväelennuväljale.
Kaua me põeme seda nõukogude aega! Toompea linnus koos Pika Hermanniga on ju ka okupantide
rajatud. Lisaks on ühed ikkagi arhitektid, teised museoloogid, kellel ilmselt puudub tänapäevase
arhitektuuri tunnetus. Ajakirjandusele oleks nii palju etteheiteid, et ei maksa lehte panna igasuguseid
kuulujutte, kuidas keegi žüriiliikmetest hääletas või kes keda mõjutas.
Võib küsida, kas Eesti arhitektide osavõtt konkursist oli liiga loid või ei motiveerinud preemiafond.
Minu meelest oli kõik normaalne ja seda ka Kumu arhitekti Pekka Vapaavuori arvates. Eesti arhitektid
on tööga hõivatud ja tegelikult oli ülesanne ka tohutult raske.
Andres Alver, arhitekt, Žürii liige

Avalikkus muuseumidest 3. ERMi arh. Näitel
KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga?
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
17. jaanuar 2006 EPL KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga? (126)
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
Eile avati pidulikult Eesti Rahva Muuseumi konkursi võidutööde ümbrikud. Ulatati lilli ning võitjatel oli põhjust
rõõmustada. Paraku valiti võidutööks projekt, mida ei saa ega tohi ehitada tulevaseks
rahvusmuuseumiks.
Võidutöö kujutab endast Raadi veneaegse sõjalennuvälja pikenduseks mõeldud 70 m laiust ja 350 m (!)
pikkust klaaspaviljoni, mis jätkub 1,1 km pikkuse platoona “lõpmatusse”. Kokku võtab ehitis enda alla
1,5 kilomeetrit.
Abstraktse grandioossuse kõrval oleks nagu pisiasi, et selle projektiga kinnistatakse Jakob Hurda
mälestuseks loodud Eesti Rahva Muuseum ühes rahvuslike soome-ugri etnoloogiakogudega igaveseks
nõukogude kaugpommitajate lennuvälja külge. Seda nii füüsiliselt kui ka sisuliselt. Muuseumitöötajad ja
külastajad hakkavad läbi klaasseinte sundkorras kunagisi Nõukogude lennutrajektoore imetlema ning
sadadele muuseumi külastajatele räägitakse ikka ja jälle haledat lugu Tartu linna arengupeetusest
Nõukogude okupatsiooni ajal.
Sellise muuseumi ehitamiseks võiks lausa Putinilt endalt raha küsima minna – ettemaksuks kõikide punaste
nelkidega ürituste eest, mida annab edaspidi hästi korraldada otse Eesti Rahva Muuseumi lävel.

Kuidas see sai juhtuda?
Kõigil inimestel on õigus küsida, kuidas sai selline asi juhtuda. Lühivastus: žürii komplekteeriti nii, et
ajaloo suhtes “kompleksivabad” ja “kõigega nõus” liikmed jäid enamusse. Žürii lööksalga moodustanud
arhitektid-urbanistid Kaasik ja Alver on ennegi läbi viinud ideekonkursse, mille tulemused ei realiseeru.
Muidugi on tore virgutada vaimu puhtteoreetilise ajugümnastikaga. Kui aga tellija (kultuuriministeerium
koos ERM-iga) moodustab žürii, et leida parim teostatav lahendus muuseumile, on absurdne tõsta
kilbile visionäärne urbanism.

Lisaks okupantide lennuväljaga flirtimisele on võiduprojekt ka siseruumide osas lootusetult puudulik: fondiruume kõvasti vähem, näitusesaalid valged ja
tööruumid akendeta (peaks olema vastupidi), dubleeritud sissepääsud (topeltkaader), vead projektis jpm. Selle ekspluatatsioon on teistest tunduvalt
kallim (käidav klaaskatus; klaasseintega köetavad, ent kasutamata suured õhuruumid jms). Tagatipuks ulatub “muuseum-lennuväli” alale, mille tuleviku
üle ei otsusta žürii, vaid Tartu linn ja vald. ERM peaks nüüd hakkama Tartu linna piiride laiendamist taotlema!
Nii minu kui ka Kanada eksperdi Barry Lordi jaoks oli võiduprojekt viimases kategoorias märkega “mitte mingil juhul”. Muidugi on iga projekti võimalik
ümber teha (kahtlen, kas välisautorid on nõus oma ideedest loobuma, need tunnistati ju parimaks!). Ent miks määratakse esikoht tööle, mida tuleks
nullist alustada, kui kõrvalt on võtta terve hulk võistluse kriteeriumidele vastavaid töid?
Ideekonkurss allub riigihangete seadusele. Minister Palmaru, kes peaks seisma muuseumi eest ning tagama “riigi rahaliste vahendite kõige
ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise”, läks kaasa arhitektide hasartmänguga. Kas tõesti oli hirm gastroleeriva välisarhitekti ees rumal paista?
Kõigest ühe päeva Tartus ja pool päeva Tallinnas viibinud Hollandi arhitekt Winy Maas käitus nagu staar külatanumal. Või on mäng peenem: minister
ei taha seda muuseumi üldse ehitada?
Lennuajaloo mälestis?
“Muuseum-lennuvälja” kasuks kostis argument, et sõjaväebaaside all oli ka eestiaegne lennuväli, mistõttu tegemist oleks rahvusliku järjepidevusega!
Absurdsemat tõlgendust on raske leida. Raadi ajalugu algas ja lõppes venelastega. 1912. aastal maandus Raadi Krasnojarski polgu lennuplatsile Vene
katselendur Sergei Utotškin. Tema järel saabusid 1914. aastal lennukid Peterburi sõjaväeringkonna lennuroodu Gatšina polgust. Eestiaegne lennuväli
oli rohu-plats, mis asus hulk maad linna pool. ERM tahetakse liita 1952–1956 rajatud kaugpommitajate lennuväljaga, millega koos ehitati Luunja
pommilaod ja Kärkna kütusebaas.
Lennuvälja imetlevad arhitektid otsustasid pöörata uue lehekülje Eesti ametlikus ajalootõlgenduses.
Las “kompleksides” poliitikud jamavad Tartu rahu ja piiridega, meie oleme tolerantsed! Kui vahva: teeme kõik näo, et Nõukogude okupatsiooni suurim
füüsiline märk Tartus, mis linna 50 aastaks lukku pani, oli üks pühapäevalennunduse harrastamise plats. Teeme näo, et me ei tea midagi Raadi
masendavast reostusest, mida on roogitud juba kümme aastat. Teeme näo, et me ei märka lillelasu, millega iga aasta maikuus külvatakse üle Raadil
asuv punamonument.
Ei saa me ühele poole ei piiri ega pronkssõduriga, Raadile aga tahetakse ehitada terve sõjalennumemoriaal, mille keskerakondlasest kultuuriminister
on mõtlemata heaks kiitnud.

Tänu ministri meelemuutusele nautisid “puhta arhitektuurimõtte” kaitsjad triumfi. Ekspertidele sai koht kätte näidatud, sh Barry Lordile Kanadast, kes
oma valdkonnas on maailmas kindlalt esikümnes. Samas võib Winy Maasi puhul vaielda, kas ta esimese sajagi sisse mahub. Maas ei ole ühtegi
muuseumi ehitanud – väike kunstikeskus seda kogemust ei anna –, küll aga kuulub tema loomingu pärlite hulka näiteks korterelamu projekt sigadele
(otseses mõttes). Miks kutsuti ERM-i žüriisse selline välisarhitekt, kui Euroopast olnuks ridamisi võtta muuseumi projekteerimise kogemusega
tipparhitekte? Küsigem ka: miks ei olnud žüriis ühtki Tartu avaliku elu tegelast?
Pyrrhose võit
“Veel üks selline võit ja me oleme kadunud,” tõdes veriste lahingutega kuulsaks saanud Pyrrhos. Kulutati kolm miljonit, aga konkurss täitis vaid
“arhitektuurimõtte elavdamise” rolli. ERM peab alustama otsast.
Kui kaugele saavad arhitektid tegelikkusest võõrandumisel veel minna? Ühed projekteerivad linnasüdametesse kaubakolosse; teised müüvad
süüdimatult akendeta tube; kolmandad pressivad vastutustundetult žüriides läbi “kunstiprojekte”, millega tellijal pole midagi peale hakata. Vaene
arhitektide liit pingutab, et Eesti arhitektuuri mainet seltskonnaüritustega parandada, aga ei saavuta midagi, kui arhitektide teod käivad sõnadele vastu.
Valjuhäälselt ühiskonnas otsustamisõigust nõudes ja üksteisele kõrgeimaid kvalifikatsioonitunnistusi jagades võtavad arhitektid otsustama pääsedes
arvesse vaid oma kinnismõtteid ja ego. Sellises kontekstis muutub või-matuks kaitsta seisukohta, et ühiskonnas kaalukate otsuste tegemine peaks
Eestis olema usaldatud arhitektidele.

Karin Hallas-Murula, ERM-i arhitektuurikonkursi ekspert, Eesti arhitektuurimuuseumi direktor

Avalikkus muuseumidest 4. ERMi arh.v näitel
Hiidämblik ja punalohe. PM 21.1.06. www.postimees.ee/230106/esileht/arvamus/189520.php
«Põhjakonna me siis ei saanud,» võis kunagi direktorina eelmise Eesti Rahva Muuseumi
arhitektuurikonkursi korraldanud Tõnis Lukase hääles leida kergeid pettumusenoote, kui ta
esmaspäeval ERMi uue hoone konkursil võidutöö «Memory Field» («Mälestuste maastik») ees
käed risti rinnale sättis.
«Põhjakonna»-nimeline projekt võitis tosin aastat tagasi. Aga riik oli vaene ja ERM pidi KUMU selja taha
järjekorda võtma.
Nende ootamise aastatega langes otsus – muuseum läheb oma päriskoju Raadile. Seal mõisahäärberis
avas ERM 1923. aastal esimesed seitse näituseruumi.
Tuul on pööranud, ühtäkki suudab riik ehitama hakata ning projekti said kutsutud silmad esmaspäeva
keskpäeval esimest korda näha.
«Nüüd saame siis ämbliku » jätkas Lukas.
Tõepoolest, mitmel pildil kõrgus muuseumihoone kohal hiigelämblik, mis osa vaatajaid nii segadusse
suutis ajada, et nad hoopis seda tulevaseks muuseumimajaks pidasid.
Loomad meeldivad inimestele. Nii kirjutas üks arvamuskülgede püsiautor hiigelsuurest punalohest, mis
Raadi sõjaväelennuväljal laiutama hakkab. Põhjuseks pilt, kus arhitektid olid hoone mastaapide
näitlikustamiseks ühel maastikuvaatel muuseumimaja punaseks värvinud, hallist üldpildist
eristamiseks.
Kolm noort arhitekti – Lina Ghotmeh Liibanonist, Itaalias kasvanud Dan Dorell ja jaapanlane Tsuyoshi
Tane suutsid endast kõnelema panna terve Eesti. Õigupoolest oma projektist. Ühtäkki oli rahvas
kaheks nagu kirvelt kõlksu saanud kasehalg – poolt ja vastu.

350 meetrit pikk, peamiselt ühekorruseline klaastunnel, kogupikkuses on kompleks poolteist
kilomeetrit pikk ja meenutab lennurada. Kerge kaldega kate vihjamas tõusmisele taevasse,
oma saatusele vastu minemisele.
700 000-kroonine võidupreemia on suurim, mida Eestis eales on arhitektuurikonkursil välja antud,
kuid rahvusvahelised tipud, kellega koos Ghotmeh, Dorell ja Tane töötanud on, sellistele
konkurssidele välja ei tule.
Selle kolmiku esimest suurt võitu saadavad rohked küsimused – kas maja ikka suudab
muuseumihoone nõudmisi täita, kuidas mastaapne hoone selles ümbruses välja hakkab
nägema ning kuidas eesti vankrirattad ja õllekapad seal sees tunduvad. Ning kui palju see
klaasmaja Eesti riigile maksma võib minna.

Nii pidi kolmik enne auhinna saamist tõlkeklappidest kuulma ERMi eelmise direktori Jaanus Plaadi
kahtlustesse peidetud lootust, et juhul kui võidutööd ei õnnestu muuseumi vajadustele
kohandada, on žüriil võimalik asendada see mõne teise tööga.
Alles siis avanesid ümbrikud ning presidendipaar lõi kolme noore arhitektiga kokku.
Päev pärast võidu tähistamist sõitis trio Londonisse, lubadusega juba nädala pärast tagasi olla.
Arhitektuurimuuseumi direktor Karin Hallas-Murula taandas end suure käraga žüriist, sest sellesse
kohta ehitatud suur sillakujuline muuseum seoks
ERMi igaveseks nii füüsiliselt kui ideeliselt Nõukogude okupantide sõjaväelennuvälja külge.
Dorell on pärit Itaaliast ja üles kasvanud ajal, kui maailma lapsed kartsid kõige rohkem tuumasõda.
Tema hirmu kodu oli Tartus Raadil. Kaugpommitajad olid valmis siit iga hetk õhku tõusma ja
Euroopale surma külvama.

Avalikkus muuseumidest 5. ERMi arh. Näitel
>

JUHTKIRI: Rahu Eesti Rahva Muuseumile

Eesti Päevaleht 17.1.2006

(2)

Eile saime siis teada ERM-i arhitektuurivõistluse võitjad ja näha ka sada kaheksat võistelnud
projekti. Kirgi oli juba enne üles köetud, sest žürii hoidis tulemusi pikka aega saladuses.
Pole ime, et ajakirjandus haaras kinni igast läbiimbunud vihjest. Oli enam-vähem kindel, et võit ei
tulnud koju. Kokku konkureeris kõigest 12 Eesti arhitektide projekti, millest üks sai ostupreemia.
Meenutagem, et Kumu konkursil tegid puhta töö soomlased.
ERM-i arhitektuurivõistlus ja ehitamine põhjustab ilmselt veel suuremaid debatte, sest see
puudutab absoluutselt tervet Eesti rahvast. Eesti Päevaleht on loomulikult juba tänasest avatud
kõikvõimalikele arvamustele, kuid me kõik peame ka arvestama muuseumi direktori Krista Aru
palvet: laske meil lõpuks rahulikult oma päris kodu valmis ehitada. Pärast kaklust teatavasti
rusikatega ei vehelda, kuid Kumu näide on hoiatav: ikka hakati vaidlustama asukohta ja projekti
sobivust Lasnamäe nõlva alla. Loodetavasti ERM-iga nii ei lähe.
Kuid mingid rasked eriarvamused on ka siia sisse programmeeritud. Laias laastus lähevad
arhitektide ja museoloogide-kunstiajaloolaste hinnangud lahku. Viimati mainituid häirib projekti
sobivus muuseumihooneks ja liigne orienteerumine kunagise Vene militaarlennuvälja imagole.
Võidutöö “Mäluväli” saatetekstist võib otse lugeda, et see on “lõige maastikust” ning “stardirada”
silmapiiri ja kauguste poole, mis ühtlasi on “tunnistajaks pikaajalisele võitlusele okupatsiooniga”.
Samas tundub see mõnele eestlasele hoopis monumendina nõukogudeaegsele sõjalennuväljale,
mis tegi Tartust kinnise linna. Arhitekte, seda enam välismaiseid, ja võib-olla ka turiste aga
säärane kohamüüt pigem paelub. Kahju on muidugi sellest, et lähitulevikus pole ette näha
varemetes mõisa restaureerimist. Vanemale põlvkonnale seostub Raadi just eelkõige mõisaga.

Teemaväljad ja tasandid
Teemavälja üldstruktuur :
1. Struktuursed teemad ja põhimüüdid
2. Võimu ja juhtimise, otsustamise ja funktsionaalsed teemad

3. Inimese ja identiteedi teemad

Muuseumi - teema meediaväljal:
1. Muuseumid struktuuriosana
2. Konseptualiseerimine, valikud ja otsustamised
3. Muuseumide funktsioneerimine inimese jaoks

Eesti elanike kultuurihuvide mudel ja mudeli
sotsiodemograafiline taust
1. Aktiivne mitmekülgne kultuurisuhe

22%

2.Utilitaarne (sh tehnoloogiline) ja meelelahutuslik kultuurisuhe 25%
3. Traditsiooniline, perekeskne kultuurisuhe 19%
4. Sotsaalse võrgustiku ja popkultuuri keskne kultuurisuhe 14%
5. Kultuurikauge, passiivne suhe

20%

mudel on avaldatud ja analüüsitud: Lõhmus, M., Lauristin, M., Salupere, R.
Inimesed kultuuriväljal: aktiivsus ja eelistused. Rmt: Eesti elavik 21.
Sajandi algul. TÜK 2004, lk 97 – 128

T abel 7.22. K ultuuriorientatsioonide klastrite sotsiodem ograafiline struktuur.

Sugu
V anus

H aridus

A nkeedi
keel

22 %

25%

19%

14%

20%

K ogu

M ees
N aine

36

21

35

49

47

64

81
19

79

65

51

54

15-19

3

17

3

29

3

10

20-29
30-44

10

28

9

12

17

23

33

31

34
25

21

27

45-54

23

14

23

10

17

18

55-64

20

5

19

1

25

15

65-74

20

3

15

1

22

13

alg, põhi

15

27

15

29

30

23

K esk

55

58

62

59

49

57

K õrgem
E esti

30

15

23

13

21

21

73

67

63

68

59

66

V ene

27

33

37

32

41

34

26. septembri töötuba:
võimalusi muuseumide esitamiseks avalikkuses
Kuidas saavutada kommunikatsiooni dünaamilisus?

Meedia muuseumidest millele meedia reageerib?
> Millele meedia reageerib ja millele mitte?
> Millised on valikute printsiibid ja kriteeriumid?

> Millal reageerib?
> Kuidas reageerib?

Meedia paradoksid
> Meedia näib emotsionaalne, siiski on meedia sisu ratsionaalne –
funktsionaalne
> Meedia esitab end avaliku tekstina, siiski on see sündinud suletuses
> Meedia esineb kõikide esindajana, siiski on see kellegi esindaja
> Kes omab/toodab meedia sisu (aktiivne pool) ja kes meedia sisu kasutab
(passiivne pool)
> Meedia on identiteeditööstus – ideede, meeleolude, arvamuste, identiteedi
tootmine
> Meedia sisu referentsid on kas kindlad väljakujunenud allikad (kvaliteetsed)
või rohkem juhuslikud mitte-väljakujunenud (vähekvaliteetsed) allikad.
> Muuseumid on kvaliteetsed referentsid.


Slide 3

Maarja Lõhmus:

Muuseumid kui
kommunikatsioon
ettekanne Narvas,
25. septembril 2006

ARUTLEN:

> Avalikkuse ja meedivälja üle
> Muuseumide üle avalikkuses ja meediaväljal

> Avalikkuse struktuurimudeli üle, Eesti ühiskonna
avalikkuse üle, kus domineeriv avalik väli on meediaväli,
kus muuseumid on materjaliks ja teemaks. Milliseks?
> Inimeste huvitüüpide üle

> Muuseumide kommunikatsiooni üle ühiskonnas

PANOPTICON (Bentham 1787), Foucault
http://cartome.org/panopticon1.htm

Muuseumide struktureeriv normatiivne
roll kultuuris:
sisemine ja välimine määratlemine
-

Ühiskonnas muuseumide institutsioonil tõemonopol aprioori, struktuurselt

-

Muuseumid on vajalikud ja neid tuleb toetada ka siis, kui külastajaid napib (81%
nõus, Kultmin.2006, vt. järgmine slaid). See olukord on sarnane avalik-õigusliku
ringhäälingu toetamisega, mida toetatakse ka siis, kui ei kuulata. Tõlgendus:
kultuuristruktuuri toimimise põhiinstitutsioonid peavad tingimusteta olemas olema.

-

Sisemine identiteet ja väline määratlemine:

ERMi ideest ja asutamisest 100 aastat hiljem on saanud mineviku-tuleviku
kontseptsioonide ja suundade küsimus. Põhiküsimusi esitasid ERMi uue hoone
arhitektuurivõistluse vastukajad (vt. Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi
suhtes. Winy Maas 17.1.2006 PM)

Winy Maas: Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele
muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas, rahvuslikke piire ületavas
ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab
ligi noort põlvkonda ja mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises
kontekstis.

K u ivõrd n õu stu b järgn evate väid etega m u u seu m id e k oh ta?
(täiesti nõus + pigem nõus)

M uuseum id korraldavad
liiga vähe põnevaid
üritusi

2006 a

45
37

M uuseum id on vajalikud
ja neid tuleb toetada isegi
siis, kui külastajaid napib

80
81

U ute m uuseum ihoonete
ehitam ine on riigi raha
raiskam ine

20
17

Inform atsioon
m uuseum ides toim uvast
on hästi kättesaadav*

27

E esti m uuseum ide
väljapanekud pakuvad
palju põnevaid elam usi*

52

0
P ro tsen t %
* 2 0 0 3 ei k ü situ d

2003 a

20

40

60

80

100

Muuseumid kui maailmapilt ja
identiteedikommunikatsioon: tehnoloogilise hüppe,
konstruktivismi ja reflektsiooni uus tase
MUUSEUMID

>

Eesti muuseumi ideede kujunemine Jakob Hurda matustel Tartus 1907; Hurda tööde
jätkajate otsusluua vanavara süstematiseerimiseks ja eksponeerimiseks muuseumi.

>

Muuseumide materjalide esituses nii konstruktivistlik kui refleksiivne pool.

>

Vrd. Soome muuseumidega (vt. Lõhmus, M., Medijainen, E. Soome ja soomlased
TÜK 2005, pt Muuseumid lk.317 - 328)

>

Eestis loodus kultuurikeskkonnana – loodusajakirjandus jm on kõrgelt koteeritud

>

Eesti kultuuriajakirjanduses on muuseumide – ajakirjanduse osa praegu vähe esile
tulev ja hajutatud erinevate väljaannete kui ‘kontekstide’ vahel – osad teemad
üldajakirjanduses, muuseumide näitused ja väljapanekud kultuuriajakirjanduses ja
muuseumide kontseptuaalne pool üldise kultuuripoliitilise diskussiooni osana.

>

Kõige rohkem saavad inimesed infot kultuurivaldkondade kohta üldajalehtedest ja
ajakirjadest, televisioonist ning sõprade-tuttavate käest.

>

Eesti kultuuriuuringud – kultuuri uuringute põhjana oluline muuseumide teadustöö
ja uurimused. Kultuuriuuringutes on muuseumide osa laias kultuurikeskustelus
põhjendamatult tagasihoidlik –veel-mitte-kommunikatiivne faas.

K u ivõrd su u rt h u vi p ak u vad järgn evat tü ü p i m u u seu m id ?
(suurt huvi + m õningast huvi)

2003 a
2006 a

75

L oodus

78

64

K unsti

66

65

A jaloo ja arheoloogia

65

60

K oduloo

59

52

T eadus ja tehnika

55

45

E tnograafia ja
antropoloogia

48

6

M uud

P ro tsen t %

5
0

20

40

60

80

Eesti struktuurimuutus ja avalikkuse
representatsiooni muutus 1980 – 1990ndatel
>

Eesti muutumine 1990ndatel:

> - avalike representatsioonide muutumine
> - meediavälja muutumine
>

Totalitaarkommunikatsioonist avatud ühiskonna kommunikatsiooniks

>

Meediavälja funktsioonide muutus

>

Esinejate, kõneisikute, ajakirjanike-toimetajate muutus

>

Avalikkuse agenda ja fookuste muutus

>

Sotsikultuuriliste protsesside määratlemine- defineerimine

>

Igapäevane defineerimisvõitlus protsesside suunamise nimel

> ESITUSE – REPRESENTATSIOONI MUUTUS
> ÕIGED– VALED/ TUGEVAD– NÕRGAD/ SELGED– EBASELGED MÄRGID

Reflektsioon versus konstruktivism:
muuseumide rolli ja funktsiooni muutusi 1980ndatest
kuni 2000ndate alguseni.
1.

Reflektsiooni vajadus: muinsuskaitse liikumine 1980ndate lõpus,
muuseumide kultuurilis – poliitiline osalemine (näit. Loomeliitude
pleenumil)

2.

Institutsiooni restruktureerimine: Eesti kultuuri institutsioonide üldine
restruktureerimine ja uus legitimeerimine, toomine NSVL tõrjutud
identiteediinstitutsioonidest Eesti rahvuslikuks keskseks identiteedi ja
mälu institutsiooniks. (90ndate keskpaik)

3.

Enesereflektsiooni: muuseumide käsitlus areneva ja muutuva
protsessina, muuseumide võrdlused maailma teiste muuseumidega

4.

Institutsioonide uus struktuur: Liitumine EU-ruumiga, institutsionaalne
rahvusvahelistumine

5.

Reflektsiooni ja konstruktsivismi ootus: Avalikkuse ootustele
vastamine, resonantsi arvestamine, erinevate väärtuspõhiste
konfliktide käsitlemine kui süsteemi infrastruktuuri/struktuuri üldise
funktsioneerimise indikaatorina (2000ndate algus)

6.

Millise konstruktivismi ootus?
Muuseumide usaldamise/usaldamatuse küsimus, muuseumide
vastutus teadvuse-kujunduse eest (varjatud küsimus)

Muuseumide külastamise põhjused /funktsioonid
>

1/3 külastajatest meelelahutuseks, vaba aja veetmiseks

>

1/3 külastajatest enesetäiendamiseks ja harimiseks

>

1/5 külastajatest õppe otstarbeks

>

1/7 tööalaselt
Kommentaar: külastajate määratletud põhjused külastamiseks ei ole tähenda
automaatselt, et need ongi külastamise põhjused, sest kontekstiks pole uuritud inimese
huvide ja vajaduste struktuuri ning muuseumide külastamist selles kontekstis.

> Huvi 2006:
>

78% loodus

(2003 – 75%)

>

66% kunst

(2003 – 64%)

>

65% ajalugu ja arheoloogia

>

59% kodulugu (2003 – 60%)

>

55% teadus ja tehnika (2003 – 52%)

>

48% etnograafia ja antropoloogia (2003 – 45%)

> Mitte – huvi 2006:
>

53% ei ole vaba aega (2003 – 49%)

>

25% ei meeldi muuseumis käia (2003 - 22%)

>

24%

muuseumide kohta on vähe infot (2003 – 28%)

>

22%

puudub transport (2003 – 19%)

>

20%

piletihind liiga kõrge ( 2003 – 19% )

M illistel eesm ärk id el T e m u u seu m e k ü lastate?
Ü ldse m itte

M õnikord

S ageli

TÖ Ö A LA SELT

2003 a

94

42

2006 a

94

5 2

Õ PPEO TSTA RBEL

2003 a

88

9

3

2006 a

88

10

3

E N E S E T Ä IE N D A M IS E K S

74

2003 a

18

71

2006 a

21

8

M E E L E L A H U T A M IS E K S ,
V A B A A JA V E E T M IS E K S
2003 a

63

24

13

2006 a

63

24

12

0%
P ro tsen t %

20%

40%

60%

80%

100%

M is on p eam ised p õh ju sed , m ik s ei k ü lasta (saged am in i) m u u seu m e? *

2003 a
2006 a

49

E i ole vaba aega

53

M ulle ei m eeldi
m uuseum ides käia

22
25

M ul on m uuseum ide
kohta vähe infot

28
24

P ole transporti/ halvad
transpordivõim alused

19

P iletite hinnad on liiga
kallid

19
20

22

8

M inu tervis ei luba

6
6
6

M uu põhjus

K ülastan m uuseum e
piisavalt sageli

6
5
4
4

R aske öelda

0

10

20

30

40

P ro tsen t %
* k u n a ig a resp o n d en t v õ is an d a m itu v astu st, siis v õ ib p ro tsen tid e su m m a o lla 1 0 0 -st su u rem

50

60

Muuseumid 21. sajandi alguses–
kollektiivne identiteet, mälu, igapäevapraktika
Muuseumide sõnum ühiskonnas ja meedias.
Muuseumid on faktikogumid emotsionaalselt tulikuumal väljal.
Autentse mälu materjali faktiline olemasolu (hoidlate ja
arhiivide sisu jm materiaalne pool)
Muuseumid kui mälu ja kogemus. Mälu, ajaloo, tuleviku jm –
temaatika käsitlus inimese-kesksena
Muuseumid kui arutlusmaterjal, avaliku arutluse objekt. Riikide,
ühiskondade ja kultuuride konsensuse ja/või vastanduste otsing
Info orienteerumiseks.
MUUSEUMIDE FUNKTSIOONIMUUTUSI
Kontrollitud ideoloogiast (ja selle konstruktivismist) inimese avatud
maailmapildi kujundajaks (mälu tugevdajaks).
Uus funktsioon lubab rohkem muuseume ja materjale, avatumat mälu.
Selle talletamisega, mis aga vahepealsel suletud perioodil
kustutatud või kustumas – selle kogumisega on kiire!!

Muuseumid – eksistentsi lugu ja resonants

>

MUUSEUMID KUI AJA–KOHA–TEGEVUSE KOMMUNIKATSIOON KULTUURIS

> Svetlana Alpers,“The Museum as a Way of Seeing,” in Exhibiting Cultures:
The Poetics and Politics of Museum Display, ed. Ivan Karp and Steven D.
Lavine (Washington and London: Smithsonian Institution Press, 1991) pp.
25-32.
> Gianni Vattimo: The Structure of Artistic Revolution. 1988.
> Clifford, James: The Predicament of Culture: twentieth-century
etnography, literature and art. Cambridge (Massachusetts); London:
Harvard University Press, 1994.
> Georg Simmel: The Sociology of Space. (rmt Frisby, D.; Featherstone, M.
Simmel on Culture. Sage 1997)
> David Harvey: The Experience of Space and Time. (rmt The Condition of
Postmodernity. Blackwell. 1990)

Juri Lotman kultuuri enesemudelist ja
identiteedikommunikatsioonist
Kultuuri aktiivsuse enesemääratlemisel räägib tungist ühtsuse poole.
Kultuuri enesemudeli mehhanismid on seotud lakkamatu vajadusega
säilitada oma eneseteadvus, salvestada oma mällu kontseptsioon
iseendast.
Kultuurile on omane enesemudelite loomine ja kujutamine – nende kaudu
ühtlasi kontrollitakse adekvaatsust, suundade relevantsust.
Juri Lotman on eristanud kultuuri enesemudeli loomisel kolme üheaegset
suunda:
1. kultuuri enesemudel, mille eesmärgiks on refleksiivsus, reaalne tunnetus
ja kogemus
2. enesemudel, mis erinevad tavapraktikast, ent on suunatud praktika
muutmisele
3. ideaalsed enesemudelid ja manifesteerimised, mis eksisteerivad eraldi
reaalsusest ning säilitavad-defineerivad põhiväärtusi.
Lotman: erinevate enesemudelite vahel võib tekkida konflikte.

Muuseum – akadeemilise
kommunikatsioonidistsipliinina
http://www.uwo.ca/theory/Courses/Courses2006-OrderingLong.html
Centre for the Study of Theory and Criticism – Courses 2006-2007
Ordering Things - The following gives a very rough idea of how the course might unfold, though suggested
readings are at this stage no more than an indication of general directions, a point of departure for
reflection. The case studies, in particular, are intended merely as signposts on a terrain to be explored.
Weeks 1-7
•

Orientation

•

Collectors and Collecting (Baudrillard, Benjamin, Bal, Stewart)

•

Collecting Art and Culture (Clifford, Sherman, Duncan)

•

Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum (Pearce, Bal)

•

Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition (Bennett, Heidegger, Mitchell)

•

Taxonomies and Heterotopias (Foucault, Ritvo)

•

Archive (Derrida, Nora, Ricœur)

Weeks 8-13: Case Studies


Encyclopedia and Library (Borges, Kis)

•

Museum (Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H)

•

Anti-Museum (Broodthaers, the Museum of Jurassic Technology)

•

Taxonomies, Heterotopias and Lists (Greenaway's The Falls, Perec)

•

The Artist in the Museum (Boltanski, Greenaway)

•

The Museum Without Walls (The Situationist International, Sophie Calle, Banksy)

Muuseum akadeemilise distsipliinina. Näide
Week 1: Orientation
Week 2: Collectors and Collecting
>

Baudrillard, Jean. "The System of Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The Cultures of Collecting.
Cambridge, MA: Harvard University Press. 1994. 7-24.

>

Benjamin, Walter. "Unpacking My Library. A Talk About Book Collecting." Illuminations. Trans. Harry Zohn. Ed. Hannah
Arendt. New York: Schocken Books, 1969. 59-67.

>

Bal, Mieke. "Telling Objects: A Narrative Perspective on Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The
Cultures of Collecting. Cambridge, MA: Harvard University Press. 97-115.

>

Stewart, Susan. "The Collection, Paradise of Consumption." In Susan Stewart, On Longing. Durham and London: Duke
University Press, 1993. 151-69, 190-91.

Week 3: Collecting Art and Culture
>

Clifford, James. "On Collecting Art and Culture." In James Clifford, The Predicament of Culture. Cambridge: Harvard
University Press, 1988. 215-51.

>

Sherman, Daniel J. "Quatremère/Benjamin/Marx: Art Museums, Aura, and Commodity Fetishism." In Daniel J. Sherman
and Irit Rogoff, eds. Museum Culture: Histories, Discourses, Spectacles. London: Routledge, 1994. 123-43.

>

Duncan, Carol. "The Art Museum as Ritual." In Carol Duncan, Civilizing Rituals: Inside Public Art Museums. London and
New York: Routledge, 1995. 7-20.

Week 4: Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum
>

Pearce, Susan M. "Collecting: Shaping the World." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A Cultural
Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 68-88.

>

Pearce, Susan M. "Museums: The Intellectual Rationale." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A
Cultural Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 89-117.

>

Bal, Mieke. "The Discourse of the Museum." In Reesa Greenberg, Bruce W. Ferguson, and Sandy Nairne, eds. Thinking
About Exhibitions. London and New York: Routledge, 1996. 201-18.

Week 5: Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition
>

Bennett, Tony. "The Exhibitionary Complex." In Tony Bennett, The Birth of the Museum. London and New York: Routledge, 1995. 59-88.

>

Heidegger, Martin. "The Age of the World Picture," in The Question Concerning Technology and Other Essays, trans. William Lovitt. New York:
Harper & Row, 1977. 115-54.

>

Mitchell, Timothy. "Orientalism and the Exhibitionary Order." In Nicholas B. Dirks, ed. Colonialism and Culture. Ann Arbor: The University of
Michigan Press, 1992. 289-317.

Week 6: Taxonomies and Heterotopias
>

Foucault, Michel. The Order of Things: An Archaeology of the Human Sciences. London: Tavistock, 1970. xv-xxiv.

>

Foucault, Michel. "Of Other Spaces." Diacritics 16.1 (Spring 1986): 22-27.

>

Ritvo, Harriet. "Zoological Taxonomy and Real Life." In George Levine, ed. Realism and Representation: Essays on the problem of Realism in
Relation to Science, Literature, and Culture. Madison: The University of Wisconsin Press, 1993. 235-54.

Week 7: Archive
>

Derrida, Jacques. "Archive Fever, A Freudian Impression." Diacritics 25.2 (Summer 1995): 9-63.

>

Nora, Pierre. "Between Memory and History: Les Lieux de Memoire." Representations 26 (1989): 7-25.

Week 8: Encyclopedia and Library
>

Case Studies I: Borges, Danilo Kis's "The Encyclopedia of the Dead"

Week 9: Museum
>

Case Studies II: Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H

>

Donato, Eugenio. "The Museum's Furnace: Notes Toward a Contextual Reading of Bouvard and Pécuchet." In Josué V. Harari, ed. Textual
Strategies: Perspectives in Post-Structuralist Criticism. Ithaca: Cornell University Press, 1979. 213-38.

Week 10: The Anti-Museum
>

Case Studies III: Marcel Broodthaers, The Museum of Jurassic Technology

>

Crimp, Donald. "This is not a Museum of Art." In Donald Crimp, On the Museum's Ruins. Cambridge: MIT Press, 1993. 200-34.

>

Rugoff, Ralph. "Beyond Belief: The Museum as Metaphor." In Lynne Cooke and Peter Wollen, eds. Visual Display: Culture Beyond Appearances.
Seattle: Bay Press, 1995. 69-81.

Week 11: Taxonomies, Heterotopias and Lists
>

Case Studies IV (Perec, Greenaway's The Falls)

>

Testa, Bart. "Tabula for a Catastrophe: Peter Greenaway's The Falls and Foucault's Heterotopia."

>

Paula Willoquet-Maricondi and Mary Alemany-Galway, ed. Peter Greenaway's Postmodern/Poststructuralist Cinema. Lanham, Maryland: The
Scarecrow Press, 2001. 79-112, 336-38.

Week 12: The Artist in the Museum
>

Case Studies V (Christian Boltanski, Peter Greenaway)

Week 13: The Museum Without Walls
Tony Purdy

Inimest üldhuvid, integreerivad huvid, diferentseerivad
huvid ja spetsialiseeritud teemahuvid meedias
Teemade huvitasemed:
1. üldhuvi - vähemalt 60% vastajatest huvi pakkunud teemad (uudised kodu- ja
välismaalt, tervis, tv-saated);
2. suuri rühmi integreerivaid teemad, huvi ca 40 % vastajatest (näiteks
kuritegevus-politsei-kohtud ja seadusandlus-õigusinfo, loodus, sport, noorte
elu, haridus, sotsiaalprobleemid, pere, ka huumor),
3. teatud huvirühmi diferentseerivaid teemad (25-35%), näiteks korruptsioonskandaalid, poliitika ja majandus vs. kultuur, riigikogu, valitsus, tuntud isikud –
suhted, seltkonnakroonika vs. statistika jne.
4. suhteliselt väikesele asjast huvitatute ringile (alla 20%) huvi pakkuvad
spetsialiseeritud teemad, näiteks õiguskantsler-riigikontroll, arvutid,
erakondade tegevus või kirik ja religioon.
Ülevaade inimeste teemahuvidest, st huvidest eri valdkondade suhtes (‘Mina,
maailm, meedia’ 2002), küsitletud oli 1500 inimest üle Eesti. Huvide
selgitamiseks oli vastajatele antud valdkondade nimestik, mille suhtes pidid
viiepallisel skaalal hindama huvitatust.

M uu valdk ond.
K irik , religioon
E hitus , k innis vara
P oliitik ud, erak onnad
Õ igus k ants ler, riigik ontroll
O s t-m üük
A rvutid
P res ident
Reis id, turis m
S elts k onnak roonik a
V alits us , m inis teerium id, am etk onnad
Riigik ogu
M ajandus , äri, ettevõtlus
M ood
A utod
Tuntud is ik ud, s uhted
S tatis tik a, uurim us te andm ed
Tehnik a, tehnoloogia
K uns t, k irjandus , teater
M aaelu
Tööpak k um is ed
K orrupts ioon, s k andaalid
Teadus lik ud avas tus ed
Noorte elu
S port
A rvam us ed ja arutlus ed päevas ündm us tes t
K ool, haridus , õppim ine
Loodus
S ots iaalprobleem id
Huum or
S eadus ed, m äärus ed, õigus alane info
K odu, pere, laps ed
K uritegevus , polits ei, k ohtud
Uudis ed välis m aalt
Teles aated, film id
Tervis
O m a valla, linna, m aak onna info
Uudis ed E es tis t

1,2
13
13,3
13,5
14,7
18,6
19,4
22,8
23
23,7
23,8
24,7
25,3
25,5
26
27,2
27,9
29,5
31,3
31,3
32,4
35,2
39,5
40,3
41
43,3
47,4
49,9
50,6
53,7
54,2
56,6
57,6
59,6
63,8
66,5
77,7
84,7
0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Huvide tüübid:

Huvi meedias käsitletavate
jagunenud gruppide vahel:

teemade

> ühiskonna ja riigi teemadest huvitujaid
> kodu-lähiümbruse huvilised
> tehnika-teaduse-ettevõtlushuvilised

vastu

on

Teemahuvide klastrid 1-4
Kokkuvõtvalt on teemahuvide kohta neli klastrit
I. Esimese, poliitikahuvilise klastri (18% koguvalimist) domineerivaks faktortunnuseks on huvitatus riigi ja selle
institutsioonide tegevusest.
Kõrgendatud poliitikahuvi on ainult veidi rohkem omane meestele [VK1](52%). Siia klastrisse kuulub rohkem
kõrgharidusega inimesi, domineerivad keskealised ja vanemad inimesed (72% klastrist on vanem kui 45
eluaastat). Samuti kuulub siia keskmisest enam eestlasi. Sissetulekudominant on veidi allapoole Eesti
keskmist (1500-2500 kr pereliikme kohta). Keskmisest enam on siin pealinlasi ja maainimesi.
II. Teise, kultuurile ja lähiümbrusele orienteeritud teemahuvi klastri (19% koguvalimist) teljeks on kultuuri,
hariduse ja noorte elu, reisimise ja seltskonna temaatika, keskmisest tugevam on ka orienteeritus
lähiümbrusele ning sotsiaalsetele probleemidele. Samas on tüüp poliitikakauge.
Nimetatud tüübile on iseloomulik feminiinsus (88% naisi). Tüüpi iseloomustab keskmiset enam keskhariduslik
taust, samuti on siin keskmisest enam venekeelse ankeedi täitnuid. Palgaskaalal on nad kõige madalama
sissetulekuga pereliikme kohta. Keskmisest enam on siin (pea)linlasi ja vähem maainimesi.
III. Kolmanda, tehnika, teaduse ja ärikeskse teemahuvi klastri (28% koguvalimist) juurde kuulub ka
kõrgendatud spordi- ja välisuudiste huvi. Ootuspäraselt koosneb see tüüp valdavalt meestest (91%).
Klastri vanuskoosseis on vastandlik esimesele, poliitikahuvilisele tüübile: siin domineerivad noored, 77%
klastri koosseisust on vanuses alla 44 aasta. Sissetulek on selles klastris kõrgeim: ligi pooltel ulatub see
üle Eesti keskmise, kusjuures veerandil on sissetulek pereliikme kohta kõrgem kui 4000 krooni kuus.
Üllatav on, et klastri koosseisus on keskmisest enam maal elavaid inimesi.
IV. Neljanda, ümbritsevast vähehuvitunute klastri (34% koguvalimist) moodustavad inimesed, kelle huvid on
kõikide faktorite lõikes tunduvalt alla keskmise.
Klastris on väike naiste ülekaal (62% naisi), ka on selles keskmisest rohkem pensionieas inimesi.
Iseloomulik on ka veidi madalam haridustase ja sissetulek pereliikme kohta. Asulatüüpide esindatus
vastab aga valimi keskmisele. Venekeelsete inimeste osakaal on valimi keskmisest suurem (41% valimi
34%ga võrreldes). Nendel inimeste seas on silmatorkavalt enam Eesti kodakondsuseta inimesi, mis viitab
sellle, et kodakondsuse puudumine on seotud üldise vähema huvitatusega ümbritsevast elust.

Muuseumid kultuurimeedia kanalina Eesti
muuseumide külastusi (SaarPoll-Kult.min 2006)
MUUSEUMIDE KÜLASTATAVUS 2005. Eesti inimesed muuseumides:
12% Eesti Vabaõhumuuseumis
10% Kadrioru kunstimuuseumis
9%

Kumu Kunstimuuseumis

8%

Palmse mõisas

8%

Eesti Loodusmuuseumis

6%

Eesti Meremuuseumis

6%

Eesti Ajaloomuuseumis

6%

Tallinna Kunstihoones

5%

Rakvere linnuses

5%

Eesti Tervishoiumuuseumis

5%

Niguliste muuseum-kontsertsaalis

5%

Tartu Kunstimuuseumis ja Pärnu Uue Kunsti muuseumis

4%

Narva Muuseumis

4%

Eesti Rahva Muuseumis

4%

Saaremaa Muuseumis

4%

Palamuse Oskar Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumis

3%

Okupatsioonide Muuseumis

3%

Eesti Põllumajandusmuuseumis

57% inimesi ei ole aasta jooksul muuseumides käinud

M illiseid m u u seu m e on viim ase 12 k u u jook su l k ü lastan u d ?*

K adrioru K unstim uuseum **

8

K um u K unstim uuseum **

8

P alm se m õis

8
7
8
6
6
7
6

E esti L oodusm uuseum
E esti M erem uuseum
E esti A jaloom uuseum

N iguliste m uuseum -kontserdisaalis
E esti T ervishoium uuseum
N arva M uuseum
E esti R ahva M uuseum
S aarem aa M uuseum
P alam use O skar L utsu K ihelkonnakoolim uuseum
O kupatsioonide M uuseum **
E esti P õllum ajandusm uuseum
P ärnu M uuseum
E esti S pordim uuseum
H iium aa M uuseum
M uu

2006 a

13
12

E esti V abaõhum uuseum

R akvere linnus

2003 a

5
6
5
6
5
4
4
3
4
4
4
5
4
3
3
3
3
3
2
3
2
3
7
7
57
57

E i ole külastanud
P rotsen t %
0
10
20
30
** 2003.a. ei küsitud
*kuna iga respondent võis anda m itu vastust, siis võib protsentide sum m a olla 100-st suurem

40

50

60

K u n s tin ä itu s te , k u n s tis ü n d m u s te k ü la s ta m in e e r in e v a te s k o h ta d e s
(o n k ü la s ta n u d s e d a k o h ta v ä h e m a lt ü h e l k o rra l)
K u ltu u ria s u tu s te s (te a trid , k in o d ,
k u ltu u rim a ja d , jn e )

18
16
14

M õ n e s g a le riis

15

Ü h is k o n d lik e s h o o n e te s (p a n g a d ,
(o m a )v a lits u s a s u tu s e d , õ p p e a s u tu s e d , jn e )

14
12

K a d rio ru K u n s tim u u s e u m is *

2003 a

10

2006 a
K u m u K u n s tim u u s e u m is *

9
6
6

T a llin n a K u n s tih o o n e s

6

N ig u lis te m u u s e u m -k o n ts e rd is a a lis

5
4

T a rtu K u n s tim u u s e u m is

5
4

P ä rn u U u e K u n s ti M u u s e u m is

5

V iin is tu K u n s tim u u s e u m is *

3

T a rb e k u n s ti ja D is a in im u u s e u m is * *

3
2
2

A d a m s o n -E ric u m u u s e u m is

2

K ris tja n R a u a m a ja m u u s e u m is

1
6

M õ n e s m u u s k u n s tim u u s e u m is

7
10

M u ja l
P r o tse n t %
* 2 0 0 3 .a . e i k ü situ d
* * 2 0 0 3 o li te in e n im e tu s

9
0

5

10

15

20

Muuseumid (funktsioonid) avalikkuses –
kultuur või popkultuur

> Muuseumide rolli polü-funktsionaalsus
> Muuseumid – kultuur või/ja popkultuur, popkultuuri keskkond
Lugesime arhitektuurivõistluse žüriis osalenud Maasilt, et tehakse/
tulemas on Eesti popkultuuri keskus (Maas, 17. jaan 2006
Postimees)

Küsimus Eesti kultuurile ja muuseumidele: kas popkultuurile
orienteerumine on ajakohane või võõrastav ?
praktikas Euroopa on minemas multifunktsionaalsuse teed, (mida
funktsioonide küsimine – vastamine näitab)
> MUUSEUMID – VÕITLUSVÄLI MÄÄRATLUSTE PÄRAST
> ERMi ARHITEKTUURIVÕISTLUS TÕI ESILE ÜLDISED MÄÄRATLUSTE
PROBLEEMID

Avalikkus muuseumidest 1. ERMi arh. Näitel
17.1.2006. Muuseum ei pea viitama suitsupääsukesele. Võidutöö oponendid peaksid lammutama ka Toompea
linnuse koos Pika Hermanniga

Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi suhtes
Eesti Rahva Muuseumi uue hoone arhitektuurikonkurss andis hulgaliselt uusi ideid. Konkursile esitati 108 väga
eriilmelist, valdavalt heatasemelist tööd. Īürii leidis, et tööde arhitektuursetes lahendustes on palju originaalset,
kuigi suhteliselt suur osa autoritest on oma projekti loomisel ammutanud inspiratsiooni tänapäevasest
arhitektuurilisest avangardist.
Tööde käekirja põhjal võib eeldada, et enamik autoritest on suhteliselt väheste kogemustega noorema põlvkonna
esindajad. Sellest johtuvalt vajaksid nad oma ideede realiseerimiseks nõu ja mõningast abi. ERM-i ja Žürii
liikmete poolt moodustatava järelevalvekomisjoni, võidu-töö autori/autorite ja kohalike arhitektide ning
ekspertide omavahelises koostöös on võimalik tagada võidutöös esitatud ideede realiseerimine täiendatud ja
edasiarendatud kujul.
Millise panuse annab ERM-i uue hoone arhitektuur Eesti ühiskonnale ja identiteedile piirideta Euroopas? Īürii oli
seisukohal, et võidu-tööks peaks saama töö, milles rõhutatakse seda potentsiaali aktiivsel ja progressiivsel
moel ning kus arvestatakse kõnealuse kultuuriobjekti vastutusmäära olulisust. Samuti oodati, et võidutöö
annaks oma panuse avalikku keskkonda avaliku ruumi aktiveerimisega ning valiks üldtuntud eestipärase
teema, mis aitaks edendada arutelu Eesti ajaloo üle. See teema tuleb ellu viia rahvusvahelisel tasandil,
tõmmates Eestile tähelepanu laiemas kontekstis.

Hoiakute muutmine
Ülesanne ei ole lihtne. Selle täitmiseks peab ERM avalikkusele infot jagama. Samas on see ilus ülesanne. See

tekitab ühiskonnasisest respekti rahvas, kes on rajamas uut demokraatlikku hoiakut ja märkimisväärset kohta
Euroopa riikide seas.

Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas,
rahvuslikke piire ületavas ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab ligi noort põlvkonda ja
mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises kontekstis.
Winy Maas, Hollandi arhitekt, žürii liige

Avalikkus muuseumidest 2. ERMi arh. Näitel
> Kaua me põeme seda nõukogude aega!
Žürii koosseisu kohta ei oska midagi halba öelda, kuigi võib-olla mõni teine koosseis oleks teisiti
otsustanud. Ametnikud olid need, kes olema pidid – minister, muuseumide nõunik, muuseumi tollane
direktor, linnaarhitekt. Arhitektide liit tegi arhitektide poole pealt liikmete valimise ülesandeks Veljo
Kaasikule. Välisliikmetest jäi kõrvale Dominique Perrault, kes on seotud Peterburi Maria teatri
projektiga. Kuid Winy Maas Rotterdamist on samuti vaieldamatult rahvusvaheline autoriteet.

Ilus urbanistlik ruum

Võiduprojekt on hea. Esiteks sissekäigu arhitektuuriline sõlm, mis tekib konsoolse varikatuse alla,
teiseks ruum, mis moodustub tee ja oja ning nendega seotud ruumiga, ja kolmandaks pealmine
ruum, kus “lennurada” jookseb maja peale – tekib ilus urbanistlik ruum. Peale selle hoone ja
maastiku pingestatud kooskõla, mida ma nimetaks omamoodi “maastikudraamaks”, samal ajal koos
lainelise ja nõtke muljega.
Eesti Rahva Muuseum kui rahvuslik sümbol ei pea viitama suitsupääsukesele, veskikivile või
roigasaiale – ta on iseenesest kontseptuaalne urbanistlik arhitektuuriline sümbol. Iga muuseum on
seestpoolt lavastus ja praegune kehand annab selleks kõik võimalused. Museoloogide mure on
mõistetav, kuid kõik probleemid on lahendatavad.
Ma ei saa ka aru nendest, keda ajasid närvi võiduprojekti liigsed vihjed kunagisele Vene
sõjaväelennuväljale.
Kaua me põeme seda nõukogude aega! Toompea linnus koos Pika Hermanniga on ju ka okupantide
rajatud. Lisaks on ühed ikkagi arhitektid, teised museoloogid, kellel ilmselt puudub tänapäevase
arhitektuuri tunnetus. Ajakirjandusele oleks nii palju etteheiteid, et ei maksa lehte panna igasuguseid
kuulujutte, kuidas keegi žüriiliikmetest hääletas või kes keda mõjutas.
Võib küsida, kas Eesti arhitektide osavõtt konkursist oli liiga loid või ei motiveerinud preemiafond.
Minu meelest oli kõik normaalne ja seda ka Kumu arhitekti Pekka Vapaavuori arvates. Eesti arhitektid
on tööga hõivatud ja tegelikult oli ülesanne ka tohutult raske.
Andres Alver, arhitekt, Žürii liige

Avalikkus muuseumidest 3. ERMi arh. Näitel
KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga?
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
17. jaanuar 2006 EPL KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga? (126)
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
Eile avati pidulikult Eesti Rahva Muuseumi konkursi võidutööde ümbrikud. Ulatati lilli ning võitjatel oli põhjust
rõõmustada. Paraku valiti võidutööks projekt, mida ei saa ega tohi ehitada tulevaseks
rahvusmuuseumiks.
Võidutöö kujutab endast Raadi veneaegse sõjalennuvälja pikenduseks mõeldud 70 m laiust ja 350 m (!)
pikkust klaaspaviljoni, mis jätkub 1,1 km pikkuse platoona “lõpmatusse”. Kokku võtab ehitis enda alla
1,5 kilomeetrit.
Abstraktse grandioossuse kõrval oleks nagu pisiasi, et selle projektiga kinnistatakse Jakob Hurda
mälestuseks loodud Eesti Rahva Muuseum ühes rahvuslike soome-ugri etnoloogiakogudega igaveseks
nõukogude kaugpommitajate lennuvälja külge. Seda nii füüsiliselt kui ka sisuliselt. Muuseumitöötajad ja
külastajad hakkavad läbi klaasseinte sundkorras kunagisi Nõukogude lennutrajektoore imetlema ning
sadadele muuseumi külastajatele räägitakse ikka ja jälle haledat lugu Tartu linna arengupeetusest
Nõukogude okupatsiooni ajal.
Sellise muuseumi ehitamiseks võiks lausa Putinilt endalt raha küsima minna – ettemaksuks kõikide punaste
nelkidega ürituste eest, mida annab edaspidi hästi korraldada otse Eesti Rahva Muuseumi lävel.

Kuidas see sai juhtuda?
Kõigil inimestel on õigus küsida, kuidas sai selline asi juhtuda. Lühivastus: žürii komplekteeriti nii, et
ajaloo suhtes “kompleksivabad” ja “kõigega nõus” liikmed jäid enamusse. Žürii lööksalga moodustanud
arhitektid-urbanistid Kaasik ja Alver on ennegi läbi viinud ideekonkursse, mille tulemused ei realiseeru.
Muidugi on tore virgutada vaimu puhtteoreetilise ajugümnastikaga. Kui aga tellija (kultuuriministeerium
koos ERM-iga) moodustab žürii, et leida parim teostatav lahendus muuseumile, on absurdne tõsta
kilbile visionäärne urbanism.

Lisaks okupantide lennuväljaga flirtimisele on võiduprojekt ka siseruumide osas lootusetult puudulik: fondiruume kõvasti vähem, näitusesaalid valged ja
tööruumid akendeta (peaks olema vastupidi), dubleeritud sissepääsud (topeltkaader), vead projektis jpm. Selle ekspluatatsioon on teistest tunduvalt
kallim (käidav klaaskatus; klaasseintega köetavad, ent kasutamata suured õhuruumid jms). Tagatipuks ulatub “muuseum-lennuväli” alale, mille tuleviku
üle ei otsusta žürii, vaid Tartu linn ja vald. ERM peaks nüüd hakkama Tartu linna piiride laiendamist taotlema!
Nii minu kui ka Kanada eksperdi Barry Lordi jaoks oli võiduprojekt viimases kategoorias märkega “mitte mingil juhul”. Muidugi on iga projekti võimalik
ümber teha (kahtlen, kas välisautorid on nõus oma ideedest loobuma, need tunnistati ju parimaks!). Ent miks määratakse esikoht tööle, mida tuleks
nullist alustada, kui kõrvalt on võtta terve hulk võistluse kriteeriumidele vastavaid töid?
Ideekonkurss allub riigihangete seadusele. Minister Palmaru, kes peaks seisma muuseumi eest ning tagama “riigi rahaliste vahendite kõige
ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise”, läks kaasa arhitektide hasartmänguga. Kas tõesti oli hirm gastroleeriva välisarhitekti ees rumal paista?
Kõigest ühe päeva Tartus ja pool päeva Tallinnas viibinud Hollandi arhitekt Winy Maas käitus nagu staar külatanumal. Või on mäng peenem: minister
ei taha seda muuseumi üldse ehitada?
Lennuajaloo mälestis?
“Muuseum-lennuvälja” kasuks kostis argument, et sõjaväebaaside all oli ka eestiaegne lennuväli, mistõttu tegemist oleks rahvusliku järjepidevusega!
Absurdsemat tõlgendust on raske leida. Raadi ajalugu algas ja lõppes venelastega. 1912. aastal maandus Raadi Krasnojarski polgu lennuplatsile Vene
katselendur Sergei Utotškin. Tema järel saabusid 1914. aastal lennukid Peterburi sõjaväeringkonna lennuroodu Gatšina polgust. Eestiaegne lennuväli
oli rohu-plats, mis asus hulk maad linna pool. ERM tahetakse liita 1952–1956 rajatud kaugpommitajate lennuväljaga, millega koos ehitati Luunja
pommilaod ja Kärkna kütusebaas.
Lennuvälja imetlevad arhitektid otsustasid pöörata uue lehekülje Eesti ametlikus ajalootõlgenduses.
Las “kompleksides” poliitikud jamavad Tartu rahu ja piiridega, meie oleme tolerantsed! Kui vahva: teeme kõik näo, et Nõukogude okupatsiooni suurim
füüsiline märk Tartus, mis linna 50 aastaks lukku pani, oli üks pühapäevalennunduse harrastamise plats. Teeme näo, et me ei tea midagi Raadi
masendavast reostusest, mida on roogitud juba kümme aastat. Teeme näo, et me ei märka lillelasu, millega iga aasta maikuus külvatakse üle Raadil
asuv punamonument.
Ei saa me ühele poole ei piiri ega pronkssõduriga, Raadile aga tahetakse ehitada terve sõjalennumemoriaal, mille keskerakondlasest kultuuriminister
on mõtlemata heaks kiitnud.

Tänu ministri meelemuutusele nautisid “puhta arhitektuurimõtte” kaitsjad triumfi. Ekspertidele sai koht kätte näidatud, sh Barry Lordile Kanadast, kes
oma valdkonnas on maailmas kindlalt esikümnes. Samas võib Winy Maasi puhul vaielda, kas ta esimese sajagi sisse mahub. Maas ei ole ühtegi
muuseumi ehitanud – väike kunstikeskus seda kogemust ei anna –, küll aga kuulub tema loomingu pärlite hulka näiteks korterelamu projekt sigadele
(otseses mõttes). Miks kutsuti ERM-i žüriisse selline välisarhitekt, kui Euroopast olnuks ridamisi võtta muuseumi projekteerimise kogemusega
tipparhitekte? Küsigem ka: miks ei olnud žüriis ühtki Tartu avaliku elu tegelast?
Pyrrhose võit
“Veel üks selline võit ja me oleme kadunud,” tõdes veriste lahingutega kuulsaks saanud Pyrrhos. Kulutati kolm miljonit, aga konkurss täitis vaid
“arhitektuurimõtte elavdamise” rolli. ERM peab alustama otsast.
Kui kaugele saavad arhitektid tegelikkusest võõrandumisel veel minna? Ühed projekteerivad linnasüdametesse kaubakolosse; teised müüvad
süüdimatult akendeta tube; kolmandad pressivad vastutustundetult žüriides läbi “kunstiprojekte”, millega tellijal pole midagi peale hakata. Vaene
arhitektide liit pingutab, et Eesti arhitektuuri mainet seltskonnaüritustega parandada, aga ei saavuta midagi, kui arhitektide teod käivad sõnadele vastu.
Valjuhäälselt ühiskonnas otsustamisõigust nõudes ja üksteisele kõrgeimaid kvalifikatsioonitunnistusi jagades võtavad arhitektid otsustama pääsedes
arvesse vaid oma kinnismõtteid ja ego. Sellises kontekstis muutub või-matuks kaitsta seisukohta, et ühiskonnas kaalukate otsuste tegemine peaks
Eestis olema usaldatud arhitektidele.

Karin Hallas-Murula, ERM-i arhitektuurikonkursi ekspert, Eesti arhitektuurimuuseumi direktor

Avalikkus muuseumidest 4. ERMi arh.v näitel
Hiidämblik ja punalohe. PM 21.1.06. www.postimees.ee/230106/esileht/arvamus/189520.php
«Põhjakonna me siis ei saanud,» võis kunagi direktorina eelmise Eesti Rahva Muuseumi
arhitektuurikonkursi korraldanud Tõnis Lukase hääles leida kergeid pettumusenoote, kui ta
esmaspäeval ERMi uue hoone konkursil võidutöö «Memory Field» («Mälestuste maastik») ees
käed risti rinnale sättis.
«Põhjakonna»-nimeline projekt võitis tosin aastat tagasi. Aga riik oli vaene ja ERM pidi KUMU selja taha
järjekorda võtma.
Nende ootamise aastatega langes otsus – muuseum läheb oma päriskoju Raadile. Seal mõisahäärberis
avas ERM 1923. aastal esimesed seitse näituseruumi.
Tuul on pööranud, ühtäkki suudab riik ehitama hakata ning projekti said kutsutud silmad esmaspäeva
keskpäeval esimest korda näha.
«Nüüd saame siis ämbliku » jätkas Lukas.
Tõepoolest, mitmel pildil kõrgus muuseumihoone kohal hiigelämblik, mis osa vaatajaid nii segadusse
suutis ajada, et nad hoopis seda tulevaseks muuseumimajaks pidasid.
Loomad meeldivad inimestele. Nii kirjutas üks arvamuskülgede püsiautor hiigelsuurest punalohest, mis
Raadi sõjaväelennuväljal laiutama hakkab. Põhjuseks pilt, kus arhitektid olid hoone mastaapide
näitlikustamiseks ühel maastikuvaatel muuseumimaja punaseks värvinud, hallist üldpildist
eristamiseks.
Kolm noort arhitekti – Lina Ghotmeh Liibanonist, Itaalias kasvanud Dan Dorell ja jaapanlane Tsuyoshi
Tane suutsid endast kõnelema panna terve Eesti. Õigupoolest oma projektist. Ühtäkki oli rahvas
kaheks nagu kirvelt kõlksu saanud kasehalg – poolt ja vastu.

350 meetrit pikk, peamiselt ühekorruseline klaastunnel, kogupikkuses on kompleks poolteist
kilomeetrit pikk ja meenutab lennurada. Kerge kaldega kate vihjamas tõusmisele taevasse,
oma saatusele vastu minemisele.
700 000-kroonine võidupreemia on suurim, mida Eestis eales on arhitektuurikonkursil välja antud,
kuid rahvusvahelised tipud, kellega koos Ghotmeh, Dorell ja Tane töötanud on, sellistele
konkurssidele välja ei tule.
Selle kolmiku esimest suurt võitu saadavad rohked küsimused – kas maja ikka suudab
muuseumihoone nõudmisi täita, kuidas mastaapne hoone selles ümbruses välja hakkab
nägema ning kuidas eesti vankrirattad ja õllekapad seal sees tunduvad. Ning kui palju see
klaasmaja Eesti riigile maksma võib minna.

Nii pidi kolmik enne auhinna saamist tõlkeklappidest kuulma ERMi eelmise direktori Jaanus Plaadi
kahtlustesse peidetud lootust, et juhul kui võidutööd ei õnnestu muuseumi vajadustele
kohandada, on žüriil võimalik asendada see mõne teise tööga.
Alles siis avanesid ümbrikud ning presidendipaar lõi kolme noore arhitektiga kokku.
Päev pärast võidu tähistamist sõitis trio Londonisse, lubadusega juba nädala pärast tagasi olla.
Arhitektuurimuuseumi direktor Karin Hallas-Murula taandas end suure käraga žüriist, sest sellesse
kohta ehitatud suur sillakujuline muuseum seoks
ERMi igaveseks nii füüsiliselt kui ideeliselt Nõukogude okupantide sõjaväelennuvälja külge.
Dorell on pärit Itaaliast ja üles kasvanud ajal, kui maailma lapsed kartsid kõige rohkem tuumasõda.
Tema hirmu kodu oli Tartus Raadil. Kaugpommitajad olid valmis siit iga hetk õhku tõusma ja
Euroopale surma külvama.

Avalikkus muuseumidest 5. ERMi arh. Näitel
>

JUHTKIRI: Rahu Eesti Rahva Muuseumile

Eesti Päevaleht 17.1.2006

(2)

Eile saime siis teada ERM-i arhitektuurivõistluse võitjad ja näha ka sada kaheksat võistelnud
projekti. Kirgi oli juba enne üles köetud, sest žürii hoidis tulemusi pikka aega saladuses.
Pole ime, et ajakirjandus haaras kinni igast läbiimbunud vihjest. Oli enam-vähem kindel, et võit ei
tulnud koju. Kokku konkureeris kõigest 12 Eesti arhitektide projekti, millest üks sai ostupreemia.
Meenutagem, et Kumu konkursil tegid puhta töö soomlased.
ERM-i arhitektuurivõistlus ja ehitamine põhjustab ilmselt veel suuremaid debatte, sest see
puudutab absoluutselt tervet Eesti rahvast. Eesti Päevaleht on loomulikult juba tänasest avatud
kõikvõimalikele arvamustele, kuid me kõik peame ka arvestama muuseumi direktori Krista Aru
palvet: laske meil lõpuks rahulikult oma päris kodu valmis ehitada. Pärast kaklust teatavasti
rusikatega ei vehelda, kuid Kumu näide on hoiatav: ikka hakati vaidlustama asukohta ja projekti
sobivust Lasnamäe nõlva alla. Loodetavasti ERM-iga nii ei lähe.
Kuid mingid rasked eriarvamused on ka siia sisse programmeeritud. Laias laastus lähevad
arhitektide ja museoloogide-kunstiajaloolaste hinnangud lahku. Viimati mainituid häirib projekti
sobivus muuseumihooneks ja liigne orienteerumine kunagise Vene militaarlennuvälja imagole.
Võidutöö “Mäluväli” saatetekstist võib otse lugeda, et see on “lõige maastikust” ning “stardirada”
silmapiiri ja kauguste poole, mis ühtlasi on “tunnistajaks pikaajalisele võitlusele okupatsiooniga”.
Samas tundub see mõnele eestlasele hoopis monumendina nõukogudeaegsele sõjalennuväljale,
mis tegi Tartust kinnise linna. Arhitekte, seda enam välismaiseid, ja võib-olla ka turiste aga
säärane kohamüüt pigem paelub. Kahju on muidugi sellest, et lähitulevikus pole ette näha
varemetes mõisa restaureerimist. Vanemale põlvkonnale seostub Raadi just eelkõige mõisaga.

Teemaväljad ja tasandid
Teemavälja üldstruktuur :
1. Struktuursed teemad ja põhimüüdid
2. Võimu ja juhtimise, otsustamise ja funktsionaalsed teemad

3. Inimese ja identiteedi teemad

Muuseumi - teema meediaväljal:
1. Muuseumid struktuuriosana
2. Konseptualiseerimine, valikud ja otsustamised
3. Muuseumide funktsioneerimine inimese jaoks

Eesti elanike kultuurihuvide mudel ja mudeli
sotsiodemograafiline taust
1. Aktiivne mitmekülgne kultuurisuhe

22%

2.Utilitaarne (sh tehnoloogiline) ja meelelahutuslik kultuurisuhe 25%
3. Traditsiooniline, perekeskne kultuurisuhe 19%
4. Sotsaalse võrgustiku ja popkultuuri keskne kultuurisuhe 14%
5. Kultuurikauge, passiivne suhe

20%

mudel on avaldatud ja analüüsitud: Lõhmus, M., Lauristin, M., Salupere, R.
Inimesed kultuuriväljal: aktiivsus ja eelistused. Rmt: Eesti elavik 21.
Sajandi algul. TÜK 2004, lk 97 – 128

T abel 7.22. K ultuuriorientatsioonide klastrite sotsiodem ograafiline struktuur.

Sugu
V anus

H aridus

A nkeedi
keel

22 %

25%

19%

14%

20%

K ogu

M ees
N aine

36

21

35

49

47

64

81
19

79

65

51

54

15-19

3

17

3

29

3

10

20-29
30-44

10

28

9

12

17

23

33

31

34
25

21

27

45-54

23

14

23

10

17

18

55-64

20

5

19

1

25

15

65-74

20

3

15

1

22

13

alg, põhi

15

27

15

29

30

23

K esk

55

58

62

59

49

57

K õrgem
E esti

30

15

23

13

21

21

73

67

63

68

59

66

V ene

27

33

37

32

41

34

26. septembri töötuba:
võimalusi muuseumide esitamiseks avalikkuses
Kuidas saavutada kommunikatsiooni dünaamilisus?

Meedia muuseumidest millele meedia reageerib?
> Millele meedia reageerib ja millele mitte?
> Millised on valikute printsiibid ja kriteeriumid?

> Millal reageerib?
> Kuidas reageerib?

Meedia paradoksid
> Meedia näib emotsionaalne, siiski on meedia sisu ratsionaalne –
funktsionaalne
> Meedia esitab end avaliku tekstina, siiski on see sündinud suletuses
> Meedia esineb kõikide esindajana, siiski on see kellegi esindaja
> Kes omab/toodab meedia sisu (aktiivne pool) ja kes meedia sisu kasutab
(passiivne pool)
> Meedia on identiteeditööstus – ideede, meeleolude, arvamuste, identiteedi
tootmine
> Meedia sisu referentsid on kas kindlad väljakujunenud allikad (kvaliteetsed)
või rohkem juhuslikud mitte-väljakujunenud (vähekvaliteetsed) allikad.
> Muuseumid on kvaliteetsed referentsid.


Slide 4

Maarja Lõhmus:

Muuseumid kui
kommunikatsioon
ettekanne Narvas,
25. septembril 2006

ARUTLEN:

> Avalikkuse ja meedivälja üle
> Muuseumide üle avalikkuses ja meediaväljal

> Avalikkuse struktuurimudeli üle, Eesti ühiskonna
avalikkuse üle, kus domineeriv avalik väli on meediaväli,
kus muuseumid on materjaliks ja teemaks. Milliseks?
> Inimeste huvitüüpide üle

> Muuseumide kommunikatsiooni üle ühiskonnas

PANOPTICON (Bentham 1787), Foucault
http://cartome.org/panopticon1.htm

Muuseumide struktureeriv normatiivne
roll kultuuris:
sisemine ja välimine määratlemine
-

Ühiskonnas muuseumide institutsioonil tõemonopol aprioori, struktuurselt

-

Muuseumid on vajalikud ja neid tuleb toetada ka siis, kui külastajaid napib (81%
nõus, Kultmin.2006, vt. järgmine slaid). See olukord on sarnane avalik-õigusliku
ringhäälingu toetamisega, mida toetatakse ka siis, kui ei kuulata. Tõlgendus:
kultuuristruktuuri toimimise põhiinstitutsioonid peavad tingimusteta olemas olema.

-

Sisemine identiteet ja väline määratlemine:

ERMi ideest ja asutamisest 100 aastat hiljem on saanud mineviku-tuleviku
kontseptsioonide ja suundade küsimus. Põhiküsimusi esitasid ERMi uue hoone
arhitektuurivõistluse vastukajad (vt. Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi
suhtes. Winy Maas 17.1.2006 PM)

Winy Maas: Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele
muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas, rahvuslikke piire ületavas
ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab
ligi noort põlvkonda ja mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises
kontekstis.

K u ivõrd n õu stu b järgn evate väid etega m u u seu m id e k oh ta?
(täiesti nõus + pigem nõus)

M uuseum id korraldavad
liiga vähe põnevaid
üritusi

2006 a

45
37

M uuseum id on vajalikud
ja neid tuleb toetada isegi
siis, kui külastajaid napib

80
81

U ute m uuseum ihoonete
ehitam ine on riigi raha
raiskam ine

20
17

Inform atsioon
m uuseum ides toim uvast
on hästi kättesaadav*

27

E esti m uuseum ide
väljapanekud pakuvad
palju põnevaid elam usi*

52

0
P ro tsen t %
* 2 0 0 3 ei k ü situ d

2003 a

20

40

60

80

100

Muuseumid kui maailmapilt ja
identiteedikommunikatsioon: tehnoloogilise hüppe,
konstruktivismi ja reflektsiooni uus tase
MUUSEUMID

>

Eesti muuseumi ideede kujunemine Jakob Hurda matustel Tartus 1907; Hurda tööde
jätkajate otsusluua vanavara süstematiseerimiseks ja eksponeerimiseks muuseumi.

>

Muuseumide materjalide esituses nii konstruktivistlik kui refleksiivne pool.

>

Vrd. Soome muuseumidega (vt. Lõhmus, M., Medijainen, E. Soome ja soomlased
TÜK 2005, pt Muuseumid lk.317 - 328)

>

Eestis loodus kultuurikeskkonnana – loodusajakirjandus jm on kõrgelt koteeritud

>

Eesti kultuuriajakirjanduses on muuseumide – ajakirjanduse osa praegu vähe esile
tulev ja hajutatud erinevate väljaannete kui ‘kontekstide’ vahel – osad teemad
üldajakirjanduses, muuseumide näitused ja väljapanekud kultuuriajakirjanduses ja
muuseumide kontseptuaalne pool üldise kultuuripoliitilise diskussiooni osana.

>

Kõige rohkem saavad inimesed infot kultuurivaldkondade kohta üldajalehtedest ja
ajakirjadest, televisioonist ning sõprade-tuttavate käest.

>

Eesti kultuuriuuringud – kultuuri uuringute põhjana oluline muuseumide teadustöö
ja uurimused. Kultuuriuuringutes on muuseumide osa laias kultuurikeskustelus
põhjendamatult tagasihoidlik –veel-mitte-kommunikatiivne faas.

K u ivõrd su u rt h u vi p ak u vad järgn evat tü ü p i m u u seu m id ?
(suurt huvi + m õningast huvi)

2003 a
2006 a

75

L oodus

78

64

K unsti

66

65

A jaloo ja arheoloogia

65

60

K oduloo

59

52

T eadus ja tehnika

55

45

E tnograafia ja
antropoloogia

48

6

M uud

P ro tsen t %

5
0

20

40

60

80

Eesti struktuurimuutus ja avalikkuse
representatsiooni muutus 1980 – 1990ndatel
>

Eesti muutumine 1990ndatel:

> - avalike representatsioonide muutumine
> - meediavälja muutumine
>

Totalitaarkommunikatsioonist avatud ühiskonna kommunikatsiooniks

>

Meediavälja funktsioonide muutus

>

Esinejate, kõneisikute, ajakirjanike-toimetajate muutus

>

Avalikkuse agenda ja fookuste muutus

>

Sotsikultuuriliste protsesside määratlemine- defineerimine

>

Igapäevane defineerimisvõitlus protsesside suunamise nimel

> ESITUSE – REPRESENTATSIOONI MUUTUS
> ÕIGED– VALED/ TUGEVAD– NÕRGAD/ SELGED– EBASELGED MÄRGID

Reflektsioon versus konstruktivism:
muuseumide rolli ja funktsiooni muutusi 1980ndatest
kuni 2000ndate alguseni.
1.

Reflektsiooni vajadus: muinsuskaitse liikumine 1980ndate lõpus,
muuseumide kultuurilis – poliitiline osalemine (näit. Loomeliitude
pleenumil)

2.

Institutsiooni restruktureerimine: Eesti kultuuri institutsioonide üldine
restruktureerimine ja uus legitimeerimine, toomine NSVL tõrjutud
identiteediinstitutsioonidest Eesti rahvuslikuks keskseks identiteedi ja
mälu institutsiooniks. (90ndate keskpaik)

3.

Enesereflektsiooni: muuseumide käsitlus areneva ja muutuva
protsessina, muuseumide võrdlused maailma teiste muuseumidega

4.

Institutsioonide uus struktuur: Liitumine EU-ruumiga, institutsionaalne
rahvusvahelistumine

5.

Reflektsiooni ja konstruktsivismi ootus: Avalikkuse ootustele
vastamine, resonantsi arvestamine, erinevate väärtuspõhiste
konfliktide käsitlemine kui süsteemi infrastruktuuri/struktuuri üldise
funktsioneerimise indikaatorina (2000ndate algus)

6.

Millise konstruktivismi ootus?
Muuseumide usaldamise/usaldamatuse küsimus, muuseumide
vastutus teadvuse-kujunduse eest (varjatud küsimus)

Muuseumide külastamise põhjused /funktsioonid
>

1/3 külastajatest meelelahutuseks, vaba aja veetmiseks

>

1/3 külastajatest enesetäiendamiseks ja harimiseks

>

1/5 külastajatest õppe otstarbeks

>

1/7 tööalaselt
Kommentaar: külastajate määratletud põhjused külastamiseks ei ole tähenda
automaatselt, et need ongi külastamise põhjused, sest kontekstiks pole uuritud inimese
huvide ja vajaduste struktuuri ning muuseumide külastamist selles kontekstis.

> Huvi 2006:
>

78% loodus

(2003 – 75%)

>

66% kunst

(2003 – 64%)

>

65% ajalugu ja arheoloogia

>

59% kodulugu (2003 – 60%)

>

55% teadus ja tehnika (2003 – 52%)

>

48% etnograafia ja antropoloogia (2003 – 45%)

> Mitte – huvi 2006:
>

53% ei ole vaba aega (2003 – 49%)

>

25% ei meeldi muuseumis käia (2003 - 22%)

>

24%

muuseumide kohta on vähe infot (2003 – 28%)

>

22%

puudub transport (2003 – 19%)

>

20%

piletihind liiga kõrge ( 2003 – 19% )

M illistel eesm ärk id el T e m u u seu m e k ü lastate?
Ü ldse m itte

M õnikord

S ageli

TÖ Ö A LA SELT

2003 a

94

42

2006 a

94

5 2

Õ PPEO TSTA RBEL

2003 a

88

9

3

2006 a

88

10

3

E N E S E T Ä IE N D A M IS E K S

74

2003 a

18

71

2006 a

21

8

M E E L E L A H U T A M IS E K S ,
V A B A A JA V E E T M IS E K S
2003 a

63

24

13

2006 a

63

24

12

0%
P ro tsen t %

20%

40%

60%

80%

100%

M is on p eam ised p õh ju sed , m ik s ei k ü lasta (saged am in i) m u u seu m e? *

2003 a
2006 a

49

E i ole vaba aega

53

M ulle ei m eeldi
m uuseum ides käia

22
25

M ul on m uuseum ide
kohta vähe infot

28
24

P ole transporti/ halvad
transpordivõim alused

19

P iletite hinnad on liiga
kallid

19
20

22

8

M inu tervis ei luba

6
6
6

M uu põhjus

K ülastan m uuseum e
piisavalt sageli

6
5
4
4

R aske öelda

0

10

20

30

40

P ro tsen t %
* k u n a ig a resp o n d en t v õ is an d a m itu v astu st, siis v õ ib p ro tsen tid e su m m a o lla 1 0 0 -st su u rem

50

60

Muuseumid 21. sajandi alguses–
kollektiivne identiteet, mälu, igapäevapraktika
Muuseumide sõnum ühiskonnas ja meedias.
Muuseumid on faktikogumid emotsionaalselt tulikuumal väljal.
Autentse mälu materjali faktiline olemasolu (hoidlate ja
arhiivide sisu jm materiaalne pool)
Muuseumid kui mälu ja kogemus. Mälu, ajaloo, tuleviku jm –
temaatika käsitlus inimese-kesksena
Muuseumid kui arutlusmaterjal, avaliku arutluse objekt. Riikide,
ühiskondade ja kultuuride konsensuse ja/või vastanduste otsing
Info orienteerumiseks.
MUUSEUMIDE FUNKTSIOONIMUUTUSI
Kontrollitud ideoloogiast (ja selle konstruktivismist) inimese avatud
maailmapildi kujundajaks (mälu tugevdajaks).
Uus funktsioon lubab rohkem muuseume ja materjale, avatumat mälu.
Selle talletamisega, mis aga vahepealsel suletud perioodil
kustutatud või kustumas – selle kogumisega on kiire!!

Muuseumid – eksistentsi lugu ja resonants

>

MUUSEUMID KUI AJA–KOHA–TEGEVUSE KOMMUNIKATSIOON KULTUURIS

> Svetlana Alpers,“The Museum as a Way of Seeing,” in Exhibiting Cultures:
The Poetics and Politics of Museum Display, ed. Ivan Karp and Steven D.
Lavine (Washington and London: Smithsonian Institution Press, 1991) pp.
25-32.
> Gianni Vattimo: The Structure of Artistic Revolution. 1988.
> Clifford, James: The Predicament of Culture: twentieth-century
etnography, literature and art. Cambridge (Massachusetts); London:
Harvard University Press, 1994.
> Georg Simmel: The Sociology of Space. (rmt Frisby, D.; Featherstone, M.
Simmel on Culture. Sage 1997)
> David Harvey: The Experience of Space and Time. (rmt The Condition of
Postmodernity. Blackwell. 1990)

Juri Lotman kultuuri enesemudelist ja
identiteedikommunikatsioonist
Kultuuri aktiivsuse enesemääratlemisel räägib tungist ühtsuse poole.
Kultuuri enesemudeli mehhanismid on seotud lakkamatu vajadusega
säilitada oma eneseteadvus, salvestada oma mällu kontseptsioon
iseendast.
Kultuurile on omane enesemudelite loomine ja kujutamine – nende kaudu
ühtlasi kontrollitakse adekvaatsust, suundade relevantsust.
Juri Lotman on eristanud kultuuri enesemudeli loomisel kolme üheaegset
suunda:
1. kultuuri enesemudel, mille eesmärgiks on refleksiivsus, reaalne tunnetus
ja kogemus
2. enesemudel, mis erinevad tavapraktikast, ent on suunatud praktika
muutmisele
3. ideaalsed enesemudelid ja manifesteerimised, mis eksisteerivad eraldi
reaalsusest ning säilitavad-defineerivad põhiväärtusi.
Lotman: erinevate enesemudelite vahel võib tekkida konflikte.

Muuseum – akadeemilise
kommunikatsioonidistsipliinina
http://www.uwo.ca/theory/Courses/Courses2006-OrderingLong.html
Centre for the Study of Theory and Criticism – Courses 2006-2007
Ordering Things - The following gives a very rough idea of how the course might unfold, though suggested
readings are at this stage no more than an indication of general directions, a point of departure for
reflection. The case studies, in particular, are intended merely as signposts on a terrain to be explored.
Weeks 1-7
•

Orientation

•

Collectors and Collecting (Baudrillard, Benjamin, Bal, Stewart)

•

Collecting Art and Culture (Clifford, Sherman, Duncan)

•

Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum (Pearce, Bal)

•

Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition (Bennett, Heidegger, Mitchell)

•

Taxonomies and Heterotopias (Foucault, Ritvo)

•

Archive (Derrida, Nora, Ricœur)

Weeks 8-13: Case Studies


Encyclopedia and Library (Borges, Kis)

•

Museum (Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H)

•

Anti-Museum (Broodthaers, the Museum of Jurassic Technology)

•

Taxonomies, Heterotopias and Lists (Greenaway's The Falls, Perec)

•

The Artist in the Museum (Boltanski, Greenaway)

•

The Museum Without Walls (The Situationist International, Sophie Calle, Banksy)

Muuseum akadeemilise distsipliinina. Näide
Week 1: Orientation
Week 2: Collectors and Collecting
>

Baudrillard, Jean. "The System of Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The Cultures of Collecting.
Cambridge, MA: Harvard University Press. 1994. 7-24.

>

Benjamin, Walter. "Unpacking My Library. A Talk About Book Collecting." Illuminations. Trans. Harry Zohn. Ed. Hannah
Arendt. New York: Schocken Books, 1969. 59-67.

>

Bal, Mieke. "Telling Objects: A Narrative Perspective on Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The
Cultures of Collecting. Cambridge, MA: Harvard University Press. 97-115.

>

Stewart, Susan. "The Collection, Paradise of Consumption." In Susan Stewart, On Longing. Durham and London: Duke
University Press, 1993. 151-69, 190-91.

Week 3: Collecting Art and Culture
>

Clifford, James. "On Collecting Art and Culture." In James Clifford, The Predicament of Culture. Cambridge: Harvard
University Press, 1988. 215-51.

>

Sherman, Daniel J. "Quatremère/Benjamin/Marx: Art Museums, Aura, and Commodity Fetishism." In Daniel J. Sherman
and Irit Rogoff, eds. Museum Culture: Histories, Discourses, Spectacles. London: Routledge, 1994. 123-43.

>

Duncan, Carol. "The Art Museum as Ritual." In Carol Duncan, Civilizing Rituals: Inside Public Art Museums. London and
New York: Routledge, 1995. 7-20.

Week 4: Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum
>

Pearce, Susan M. "Collecting: Shaping the World." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A Cultural
Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 68-88.

>

Pearce, Susan M. "Museums: The Intellectual Rationale." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A
Cultural Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 89-117.

>

Bal, Mieke. "The Discourse of the Museum." In Reesa Greenberg, Bruce W. Ferguson, and Sandy Nairne, eds. Thinking
About Exhibitions. London and New York: Routledge, 1996. 201-18.

Week 5: Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition
>

Bennett, Tony. "The Exhibitionary Complex." In Tony Bennett, The Birth of the Museum. London and New York: Routledge, 1995. 59-88.

>

Heidegger, Martin. "The Age of the World Picture," in The Question Concerning Technology and Other Essays, trans. William Lovitt. New York:
Harper & Row, 1977. 115-54.

>

Mitchell, Timothy. "Orientalism and the Exhibitionary Order." In Nicholas B. Dirks, ed. Colonialism and Culture. Ann Arbor: The University of
Michigan Press, 1992. 289-317.

Week 6: Taxonomies and Heterotopias
>

Foucault, Michel. The Order of Things: An Archaeology of the Human Sciences. London: Tavistock, 1970. xv-xxiv.

>

Foucault, Michel. "Of Other Spaces." Diacritics 16.1 (Spring 1986): 22-27.

>

Ritvo, Harriet. "Zoological Taxonomy and Real Life." In George Levine, ed. Realism and Representation: Essays on the problem of Realism in
Relation to Science, Literature, and Culture. Madison: The University of Wisconsin Press, 1993. 235-54.

Week 7: Archive
>

Derrida, Jacques. "Archive Fever, A Freudian Impression." Diacritics 25.2 (Summer 1995): 9-63.

>

Nora, Pierre. "Between Memory and History: Les Lieux de Memoire." Representations 26 (1989): 7-25.

Week 8: Encyclopedia and Library
>

Case Studies I: Borges, Danilo Kis's "The Encyclopedia of the Dead"

Week 9: Museum
>

Case Studies II: Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H

>

Donato, Eugenio. "The Museum's Furnace: Notes Toward a Contextual Reading of Bouvard and Pécuchet." In Josué V. Harari, ed. Textual
Strategies: Perspectives in Post-Structuralist Criticism. Ithaca: Cornell University Press, 1979. 213-38.

Week 10: The Anti-Museum
>

Case Studies III: Marcel Broodthaers, The Museum of Jurassic Technology

>

Crimp, Donald. "This is not a Museum of Art." In Donald Crimp, On the Museum's Ruins. Cambridge: MIT Press, 1993. 200-34.

>

Rugoff, Ralph. "Beyond Belief: The Museum as Metaphor." In Lynne Cooke and Peter Wollen, eds. Visual Display: Culture Beyond Appearances.
Seattle: Bay Press, 1995. 69-81.

Week 11: Taxonomies, Heterotopias and Lists
>

Case Studies IV (Perec, Greenaway's The Falls)

>

Testa, Bart. "Tabula for a Catastrophe: Peter Greenaway's The Falls and Foucault's Heterotopia."

>

Paula Willoquet-Maricondi and Mary Alemany-Galway, ed. Peter Greenaway's Postmodern/Poststructuralist Cinema. Lanham, Maryland: The
Scarecrow Press, 2001. 79-112, 336-38.

Week 12: The Artist in the Museum
>

Case Studies V (Christian Boltanski, Peter Greenaway)

Week 13: The Museum Without Walls
Tony Purdy

Inimest üldhuvid, integreerivad huvid, diferentseerivad
huvid ja spetsialiseeritud teemahuvid meedias
Teemade huvitasemed:
1. üldhuvi - vähemalt 60% vastajatest huvi pakkunud teemad (uudised kodu- ja
välismaalt, tervis, tv-saated);
2. suuri rühmi integreerivaid teemad, huvi ca 40 % vastajatest (näiteks
kuritegevus-politsei-kohtud ja seadusandlus-õigusinfo, loodus, sport, noorte
elu, haridus, sotsiaalprobleemid, pere, ka huumor),
3. teatud huvirühmi diferentseerivaid teemad (25-35%), näiteks korruptsioonskandaalid, poliitika ja majandus vs. kultuur, riigikogu, valitsus, tuntud isikud –
suhted, seltkonnakroonika vs. statistika jne.
4. suhteliselt väikesele asjast huvitatute ringile (alla 20%) huvi pakkuvad
spetsialiseeritud teemad, näiteks õiguskantsler-riigikontroll, arvutid,
erakondade tegevus või kirik ja religioon.
Ülevaade inimeste teemahuvidest, st huvidest eri valdkondade suhtes (‘Mina,
maailm, meedia’ 2002), küsitletud oli 1500 inimest üle Eesti. Huvide
selgitamiseks oli vastajatele antud valdkondade nimestik, mille suhtes pidid
viiepallisel skaalal hindama huvitatust.

M uu valdk ond.
K irik , religioon
E hitus , k innis vara
P oliitik ud, erak onnad
Õ igus k ants ler, riigik ontroll
O s t-m üük
A rvutid
P res ident
Reis id, turis m
S elts k onnak roonik a
V alits us , m inis teerium id, am etk onnad
Riigik ogu
M ajandus , äri, ettevõtlus
M ood
A utod
Tuntud is ik ud, s uhted
S tatis tik a, uurim us te andm ed
Tehnik a, tehnoloogia
K uns t, k irjandus , teater
M aaelu
Tööpak k um is ed
K orrupts ioon, s k andaalid
Teadus lik ud avas tus ed
Noorte elu
S port
A rvam us ed ja arutlus ed päevas ündm us tes t
K ool, haridus , õppim ine
Loodus
S ots iaalprobleem id
Huum or
S eadus ed, m äärus ed, õigus alane info
K odu, pere, laps ed
K uritegevus , polits ei, k ohtud
Uudis ed välis m aalt
Teles aated, film id
Tervis
O m a valla, linna, m aak onna info
Uudis ed E es tis t

1,2
13
13,3
13,5
14,7
18,6
19,4
22,8
23
23,7
23,8
24,7
25,3
25,5
26
27,2
27,9
29,5
31,3
31,3
32,4
35,2
39,5
40,3
41
43,3
47,4
49,9
50,6
53,7
54,2
56,6
57,6
59,6
63,8
66,5
77,7
84,7
0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Huvide tüübid:

Huvi meedias käsitletavate
jagunenud gruppide vahel:

teemade

> ühiskonna ja riigi teemadest huvitujaid
> kodu-lähiümbruse huvilised
> tehnika-teaduse-ettevõtlushuvilised

vastu

on

Teemahuvide klastrid 1-4
Kokkuvõtvalt on teemahuvide kohta neli klastrit
I. Esimese, poliitikahuvilise klastri (18% koguvalimist) domineerivaks faktortunnuseks on huvitatus riigi ja selle
institutsioonide tegevusest.
Kõrgendatud poliitikahuvi on ainult veidi rohkem omane meestele [VK1](52%). Siia klastrisse kuulub rohkem
kõrgharidusega inimesi, domineerivad keskealised ja vanemad inimesed (72% klastrist on vanem kui 45
eluaastat). Samuti kuulub siia keskmisest enam eestlasi. Sissetulekudominant on veidi allapoole Eesti
keskmist (1500-2500 kr pereliikme kohta). Keskmisest enam on siin pealinlasi ja maainimesi.
II. Teise, kultuurile ja lähiümbrusele orienteeritud teemahuvi klastri (19% koguvalimist) teljeks on kultuuri,
hariduse ja noorte elu, reisimise ja seltskonna temaatika, keskmisest tugevam on ka orienteeritus
lähiümbrusele ning sotsiaalsetele probleemidele. Samas on tüüp poliitikakauge.
Nimetatud tüübile on iseloomulik feminiinsus (88% naisi). Tüüpi iseloomustab keskmiset enam keskhariduslik
taust, samuti on siin keskmisest enam venekeelse ankeedi täitnuid. Palgaskaalal on nad kõige madalama
sissetulekuga pereliikme kohta. Keskmisest enam on siin (pea)linlasi ja vähem maainimesi.
III. Kolmanda, tehnika, teaduse ja ärikeskse teemahuvi klastri (28% koguvalimist) juurde kuulub ka
kõrgendatud spordi- ja välisuudiste huvi. Ootuspäraselt koosneb see tüüp valdavalt meestest (91%).
Klastri vanuskoosseis on vastandlik esimesele, poliitikahuvilisele tüübile: siin domineerivad noored, 77%
klastri koosseisust on vanuses alla 44 aasta. Sissetulek on selles klastris kõrgeim: ligi pooltel ulatub see
üle Eesti keskmise, kusjuures veerandil on sissetulek pereliikme kohta kõrgem kui 4000 krooni kuus.
Üllatav on, et klastri koosseisus on keskmisest enam maal elavaid inimesi.
IV. Neljanda, ümbritsevast vähehuvitunute klastri (34% koguvalimist) moodustavad inimesed, kelle huvid on
kõikide faktorite lõikes tunduvalt alla keskmise.
Klastris on väike naiste ülekaal (62% naisi), ka on selles keskmisest rohkem pensionieas inimesi.
Iseloomulik on ka veidi madalam haridustase ja sissetulek pereliikme kohta. Asulatüüpide esindatus
vastab aga valimi keskmisele. Venekeelsete inimeste osakaal on valimi keskmisest suurem (41% valimi
34%ga võrreldes). Nendel inimeste seas on silmatorkavalt enam Eesti kodakondsuseta inimesi, mis viitab
sellle, et kodakondsuse puudumine on seotud üldise vähema huvitatusega ümbritsevast elust.

Muuseumid kultuurimeedia kanalina Eesti
muuseumide külastusi (SaarPoll-Kult.min 2006)
MUUSEUMIDE KÜLASTATAVUS 2005. Eesti inimesed muuseumides:
12% Eesti Vabaõhumuuseumis
10% Kadrioru kunstimuuseumis
9%

Kumu Kunstimuuseumis

8%

Palmse mõisas

8%

Eesti Loodusmuuseumis

6%

Eesti Meremuuseumis

6%

Eesti Ajaloomuuseumis

6%

Tallinna Kunstihoones

5%

Rakvere linnuses

5%

Eesti Tervishoiumuuseumis

5%

Niguliste muuseum-kontsertsaalis

5%

Tartu Kunstimuuseumis ja Pärnu Uue Kunsti muuseumis

4%

Narva Muuseumis

4%

Eesti Rahva Muuseumis

4%

Saaremaa Muuseumis

4%

Palamuse Oskar Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumis

3%

Okupatsioonide Muuseumis

3%

Eesti Põllumajandusmuuseumis

57% inimesi ei ole aasta jooksul muuseumides käinud

M illiseid m u u seu m e on viim ase 12 k u u jook su l k ü lastan u d ?*

K adrioru K unstim uuseum **

8

K um u K unstim uuseum **

8

P alm se m õis

8
7
8
6
6
7
6

E esti L oodusm uuseum
E esti M erem uuseum
E esti A jaloom uuseum

N iguliste m uuseum -kontserdisaalis
E esti T ervishoium uuseum
N arva M uuseum
E esti R ahva M uuseum
S aarem aa M uuseum
P alam use O skar L utsu K ihelkonnakoolim uuseum
O kupatsioonide M uuseum **
E esti P õllum ajandusm uuseum
P ärnu M uuseum
E esti S pordim uuseum
H iium aa M uuseum
M uu

2006 a

13
12

E esti V abaõhum uuseum

R akvere linnus

2003 a

5
6
5
6
5
4
4
3
4
4
4
5
4
3
3
3
3
3
2
3
2
3
7
7
57
57

E i ole külastanud
P rotsen t %
0
10
20
30
** 2003.a. ei küsitud
*kuna iga respondent võis anda m itu vastust, siis võib protsentide sum m a olla 100-st suurem

40

50

60

K u n s tin ä itu s te , k u n s tis ü n d m u s te k ü la s ta m in e e r in e v a te s k o h ta d e s
(o n k ü la s ta n u d s e d a k o h ta v ä h e m a lt ü h e l k o rra l)
K u ltu u ria s u tu s te s (te a trid , k in o d ,
k u ltu u rim a ja d , jn e )

18
16
14

M õ n e s g a le riis

15

Ü h is k o n d lik e s h o o n e te s (p a n g a d ,
(o m a )v a lits u s a s u tu s e d , õ p p e a s u tu s e d , jn e )

14
12

K a d rio ru K u n s tim u u s e u m is *

2003 a

10

2006 a
K u m u K u n s tim u u s e u m is *

9
6
6

T a llin n a K u n s tih o o n e s

6

N ig u lis te m u u s e u m -k o n ts e rd is a a lis

5
4

T a rtu K u n s tim u u s e u m is

5
4

P ä rn u U u e K u n s ti M u u s e u m is

5

V iin is tu K u n s tim u u s e u m is *

3

T a rb e k u n s ti ja D is a in im u u s e u m is * *

3
2
2

A d a m s o n -E ric u m u u s e u m is

2

K ris tja n R a u a m a ja m u u s e u m is

1
6

M õ n e s m u u s k u n s tim u u s e u m is

7
10

M u ja l
P r o tse n t %
* 2 0 0 3 .a . e i k ü situ d
* * 2 0 0 3 o li te in e n im e tu s

9
0

5

10

15

20

Muuseumid (funktsioonid) avalikkuses –
kultuur või popkultuur

> Muuseumide rolli polü-funktsionaalsus
> Muuseumid – kultuur või/ja popkultuur, popkultuuri keskkond
Lugesime arhitektuurivõistluse žüriis osalenud Maasilt, et tehakse/
tulemas on Eesti popkultuuri keskus (Maas, 17. jaan 2006
Postimees)

Küsimus Eesti kultuurile ja muuseumidele: kas popkultuurile
orienteerumine on ajakohane või võõrastav ?
praktikas Euroopa on minemas multifunktsionaalsuse teed, (mida
funktsioonide küsimine – vastamine näitab)
> MUUSEUMID – VÕITLUSVÄLI MÄÄRATLUSTE PÄRAST
> ERMi ARHITEKTUURIVÕISTLUS TÕI ESILE ÜLDISED MÄÄRATLUSTE
PROBLEEMID

Avalikkus muuseumidest 1. ERMi arh. Näitel
17.1.2006. Muuseum ei pea viitama suitsupääsukesele. Võidutöö oponendid peaksid lammutama ka Toompea
linnuse koos Pika Hermanniga

Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi suhtes
Eesti Rahva Muuseumi uue hoone arhitektuurikonkurss andis hulgaliselt uusi ideid. Konkursile esitati 108 väga
eriilmelist, valdavalt heatasemelist tööd. Īürii leidis, et tööde arhitektuursetes lahendustes on palju originaalset,
kuigi suhteliselt suur osa autoritest on oma projekti loomisel ammutanud inspiratsiooni tänapäevasest
arhitektuurilisest avangardist.
Tööde käekirja põhjal võib eeldada, et enamik autoritest on suhteliselt väheste kogemustega noorema põlvkonna
esindajad. Sellest johtuvalt vajaksid nad oma ideede realiseerimiseks nõu ja mõningast abi. ERM-i ja Žürii
liikmete poolt moodustatava järelevalvekomisjoni, võidu-töö autori/autorite ja kohalike arhitektide ning
ekspertide omavahelises koostöös on võimalik tagada võidutöös esitatud ideede realiseerimine täiendatud ja
edasiarendatud kujul.
Millise panuse annab ERM-i uue hoone arhitektuur Eesti ühiskonnale ja identiteedile piirideta Euroopas? Īürii oli
seisukohal, et võidu-tööks peaks saama töö, milles rõhutatakse seda potentsiaali aktiivsel ja progressiivsel
moel ning kus arvestatakse kõnealuse kultuuriobjekti vastutusmäära olulisust. Samuti oodati, et võidutöö
annaks oma panuse avalikku keskkonda avaliku ruumi aktiveerimisega ning valiks üldtuntud eestipärase
teema, mis aitaks edendada arutelu Eesti ajaloo üle. See teema tuleb ellu viia rahvusvahelisel tasandil,
tõmmates Eestile tähelepanu laiemas kontekstis.

Hoiakute muutmine
Ülesanne ei ole lihtne. Selle täitmiseks peab ERM avalikkusele infot jagama. Samas on see ilus ülesanne. See

tekitab ühiskonnasisest respekti rahvas, kes on rajamas uut demokraatlikku hoiakut ja märkimisväärset kohta
Euroopa riikide seas.

Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas,
rahvuslikke piire ületavas ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab ligi noort põlvkonda ja
mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises kontekstis.
Winy Maas, Hollandi arhitekt, žürii liige

Avalikkus muuseumidest 2. ERMi arh. Näitel
> Kaua me põeme seda nõukogude aega!
Žürii koosseisu kohta ei oska midagi halba öelda, kuigi võib-olla mõni teine koosseis oleks teisiti
otsustanud. Ametnikud olid need, kes olema pidid – minister, muuseumide nõunik, muuseumi tollane
direktor, linnaarhitekt. Arhitektide liit tegi arhitektide poole pealt liikmete valimise ülesandeks Veljo
Kaasikule. Välisliikmetest jäi kõrvale Dominique Perrault, kes on seotud Peterburi Maria teatri
projektiga. Kuid Winy Maas Rotterdamist on samuti vaieldamatult rahvusvaheline autoriteet.

Ilus urbanistlik ruum

Võiduprojekt on hea. Esiteks sissekäigu arhitektuuriline sõlm, mis tekib konsoolse varikatuse alla,
teiseks ruum, mis moodustub tee ja oja ning nendega seotud ruumiga, ja kolmandaks pealmine
ruum, kus “lennurada” jookseb maja peale – tekib ilus urbanistlik ruum. Peale selle hoone ja
maastiku pingestatud kooskõla, mida ma nimetaks omamoodi “maastikudraamaks”, samal ajal koos
lainelise ja nõtke muljega.
Eesti Rahva Muuseum kui rahvuslik sümbol ei pea viitama suitsupääsukesele, veskikivile või
roigasaiale – ta on iseenesest kontseptuaalne urbanistlik arhitektuuriline sümbol. Iga muuseum on
seestpoolt lavastus ja praegune kehand annab selleks kõik võimalused. Museoloogide mure on
mõistetav, kuid kõik probleemid on lahendatavad.
Ma ei saa ka aru nendest, keda ajasid närvi võiduprojekti liigsed vihjed kunagisele Vene
sõjaväelennuväljale.
Kaua me põeme seda nõukogude aega! Toompea linnus koos Pika Hermanniga on ju ka okupantide
rajatud. Lisaks on ühed ikkagi arhitektid, teised museoloogid, kellel ilmselt puudub tänapäevase
arhitektuuri tunnetus. Ajakirjandusele oleks nii palju etteheiteid, et ei maksa lehte panna igasuguseid
kuulujutte, kuidas keegi žüriiliikmetest hääletas või kes keda mõjutas.
Võib küsida, kas Eesti arhitektide osavõtt konkursist oli liiga loid või ei motiveerinud preemiafond.
Minu meelest oli kõik normaalne ja seda ka Kumu arhitekti Pekka Vapaavuori arvates. Eesti arhitektid
on tööga hõivatud ja tegelikult oli ülesanne ka tohutult raske.
Andres Alver, arhitekt, Žürii liige

Avalikkus muuseumidest 3. ERMi arh. Näitel
KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga?
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
17. jaanuar 2006 EPL KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga? (126)
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
Eile avati pidulikult Eesti Rahva Muuseumi konkursi võidutööde ümbrikud. Ulatati lilli ning võitjatel oli põhjust
rõõmustada. Paraku valiti võidutööks projekt, mida ei saa ega tohi ehitada tulevaseks
rahvusmuuseumiks.
Võidutöö kujutab endast Raadi veneaegse sõjalennuvälja pikenduseks mõeldud 70 m laiust ja 350 m (!)
pikkust klaaspaviljoni, mis jätkub 1,1 km pikkuse platoona “lõpmatusse”. Kokku võtab ehitis enda alla
1,5 kilomeetrit.
Abstraktse grandioossuse kõrval oleks nagu pisiasi, et selle projektiga kinnistatakse Jakob Hurda
mälestuseks loodud Eesti Rahva Muuseum ühes rahvuslike soome-ugri etnoloogiakogudega igaveseks
nõukogude kaugpommitajate lennuvälja külge. Seda nii füüsiliselt kui ka sisuliselt. Muuseumitöötajad ja
külastajad hakkavad läbi klaasseinte sundkorras kunagisi Nõukogude lennutrajektoore imetlema ning
sadadele muuseumi külastajatele räägitakse ikka ja jälle haledat lugu Tartu linna arengupeetusest
Nõukogude okupatsiooni ajal.
Sellise muuseumi ehitamiseks võiks lausa Putinilt endalt raha küsima minna – ettemaksuks kõikide punaste
nelkidega ürituste eest, mida annab edaspidi hästi korraldada otse Eesti Rahva Muuseumi lävel.

Kuidas see sai juhtuda?
Kõigil inimestel on õigus küsida, kuidas sai selline asi juhtuda. Lühivastus: žürii komplekteeriti nii, et
ajaloo suhtes “kompleksivabad” ja “kõigega nõus” liikmed jäid enamusse. Žürii lööksalga moodustanud
arhitektid-urbanistid Kaasik ja Alver on ennegi läbi viinud ideekonkursse, mille tulemused ei realiseeru.
Muidugi on tore virgutada vaimu puhtteoreetilise ajugümnastikaga. Kui aga tellija (kultuuriministeerium
koos ERM-iga) moodustab žürii, et leida parim teostatav lahendus muuseumile, on absurdne tõsta
kilbile visionäärne urbanism.

Lisaks okupantide lennuväljaga flirtimisele on võiduprojekt ka siseruumide osas lootusetult puudulik: fondiruume kõvasti vähem, näitusesaalid valged ja
tööruumid akendeta (peaks olema vastupidi), dubleeritud sissepääsud (topeltkaader), vead projektis jpm. Selle ekspluatatsioon on teistest tunduvalt
kallim (käidav klaaskatus; klaasseintega köetavad, ent kasutamata suured õhuruumid jms). Tagatipuks ulatub “muuseum-lennuväli” alale, mille tuleviku
üle ei otsusta žürii, vaid Tartu linn ja vald. ERM peaks nüüd hakkama Tartu linna piiride laiendamist taotlema!
Nii minu kui ka Kanada eksperdi Barry Lordi jaoks oli võiduprojekt viimases kategoorias märkega “mitte mingil juhul”. Muidugi on iga projekti võimalik
ümber teha (kahtlen, kas välisautorid on nõus oma ideedest loobuma, need tunnistati ju parimaks!). Ent miks määratakse esikoht tööle, mida tuleks
nullist alustada, kui kõrvalt on võtta terve hulk võistluse kriteeriumidele vastavaid töid?
Ideekonkurss allub riigihangete seadusele. Minister Palmaru, kes peaks seisma muuseumi eest ning tagama “riigi rahaliste vahendite kõige
ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise”, läks kaasa arhitektide hasartmänguga. Kas tõesti oli hirm gastroleeriva välisarhitekti ees rumal paista?
Kõigest ühe päeva Tartus ja pool päeva Tallinnas viibinud Hollandi arhitekt Winy Maas käitus nagu staar külatanumal. Või on mäng peenem: minister
ei taha seda muuseumi üldse ehitada?
Lennuajaloo mälestis?
“Muuseum-lennuvälja” kasuks kostis argument, et sõjaväebaaside all oli ka eestiaegne lennuväli, mistõttu tegemist oleks rahvusliku järjepidevusega!
Absurdsemat tõlgendust on raske leida. Raadi ajalugu algas ja lõppes venelastega. 1912. aastal maandus Raadi Krasnojarski polgu lennuplatsile Vene
katselendur Sergei Utotškin. Tema järel saabusid 1914. aastal lennukid Peterburi sõjaväeringkonna lennuroodu Gatšina polgust. Eestiaegne lennuväli
oli rohu-plats, mis asus hulk maad linna pool. ERM tahetakse liita 1952–1956 rajatud kaugpommitajate lennuväljaga, millega koos ehitati Luunja
pommilaod ja Kärkna kütusebaas.
Lennuvälja imetlevad arhitektid otsustasid pöörata uue lehekülje Eesti ametlikus ajalootõlgenduses.
Las “kompleksides” poliitikud jamavad Tartu rahu ja piiridega, meie oleme tolerantsed! Kui vahva: teeme kõik näo, et Nõukogude okupatsiooni suurim
füüsiline märk Tartus, mis linna 50 aastaks lukku pani, oli üks pühapäevalennunduse harrastamise plats. Teeme näo, et me ei tea midagi Raadi
masendavast reostusest, mida on roogitud juba kümme aastat. Teeme näo, et me ei märka lillelasu, millega iga aasta maikuus külvatakse üle Raadil
asuv punamonument.
Ei saa me ühele poole ei piiri ega pronkssõduriga, Raadile aga tahetakse ehitada terve sõjalennumemoriaal, mille keskerakondlasest kultuuriminister
on mõtlemata heaks kiitnud.

Tänu ministri meelemuutusele nautisid “puhta arhitektuurimõtte” kaitsjad triumfi. Ekspertidele sai koht kätte näidatud, sh Barry Lordile Kanadast, kes
oma valdkonnas on maailmas kindlalt esikümnes. Samas võib Winy Maasi puhul vaielda, kas ta esimese sajagi sisse mahub. Maas ei ole ühtegi
muuseumi ehitanud – väike kunstikeskus seda kogemust ei anna –, küll aga kuulub tema loomingu pärlite hulka näiteks korterelamu projekt sigadele
(otseses mõttes). Miks kutsuti ERM-i žüriisse selline välisarhitekt, kui Euroopast olnuks ridamisi võtta muuseumi projekteerimise kogemusega
tipparhitekte? Küsigem ka: miks ei olnud žüriis ühtki Tartu avaliku elu tegelast?
Pyrrhose võit
“Veel üks selline võit ja me oleme kadunud,” tõdes veriste lahingutega kuulsaks saanud Pyrrhos. Kulutati kolm miljonit, aga konkurss täitis vaid
“arhitektuurimõtte elavdamise” rolli. ERM peab alustama otsast.
Kui kaugele saavad arhitektid tegelikkusest võõrandumisel veel minna? Ühed projekteerivad linnasüdametesse kaubakolosse; teised müüvad
süüdimatult akendeta tube; kolmandad pressivad vastutustundetult žüriides läbi “kunstiprojekte”, millega tellijal pole midagi peale hakata. Vaene
arhitektide liit pingutab, et Eesti arhitektuuri mainet seltskonnaüritustega parandada, aga ei saavuta midagi, kui arhitektide teod käivad sõnadele vastu.
Valjuhäälselt ühiskonnas otsustamisõigust nõudes ja üksteisele kõrgeimaid kvalifikatsioonitunnistusi jagades võtavad arhitektid otsustama pääsedes
arvesse vaid oma kinnismõtteid ja ego. Sellises kontekstis muutub või-matuks kaitsta seisukohta, et ühiskonnas kaalukate otsuste tegemine peaks
Eestis olema usaldatud arhitektidele.

Karin Hallas-Murula, ERM-i arhitektuurikonkursi ekspert, Eesti arhitektuurimuuseumi direktor

Avalikkus muuseumidest 4. ERMi arh.v näitel
Hiidämblik ja punalohe. PM 21.1.06. www.postimees.ee/230106/esileht/arvamus/189520.php
«Põhjakonna me siis ei saanud,» võis kunagi direktorina eelmise Eesti Rahva Muuseumi
arhitektuurikonkursi korraldanud Tõnis Lukase hääles leida kergeid pettumusenoote, kui ta
esmaspäeval ERMi uue hoone konkursil võidutöö «Memory Field» («Mälestuste maastik») ees
käed risti rinnale sättis.
«Põhjakonna»-nimeline projekt võitis tosin aastat tagasi. Aga riik oli vaene ja ERM pidi KUMU selja taha
järjekorda võtma.
Nende ootamise aastatega langes otsus – muuseum läheb oma päriskoju Raadile. Seal mõisahäärberis
avas ERM 1923. aastal esimesed seitse näituseruumi.
Tuul on pööranud, ühtäkki suudab riik ehitama hakata ning projekti said kutsutud silmad esmaspäeva
keskpäeval esimest korda näha.
«Nüüd saame siis ämbliku » jätkas Lukas.
Tõepoolest, mitmel pildil kõrgus muuseumihoone kohal hiigelämblik, mis osa vaatajaid nii segadusse
suutis ajada, et nad hoopis seda tulevaseks muuseumimajaks pidasid.
Loomad meeldivad inimestele. Nii kirjutas üks arvamuskülgede püsiautor hiigelsuurest punalohest, mis
Raadi sõjaväelennuväljal laiutama hakkab. Põhjuseks pilt, kus arhitektid olid hoone mastaapide
näitlikustamiseks ühel maastikuvaatel muuseumimaja punaseks värvinud, hallist üldpildist
eristamiseks.
Kolm noort arhitekti – Lina Ghotmeh Liibanonist, Itaalias kasvanud Dan Dorell ja jaapanlane Tsuyoshi
Tane suutsid endast kõnelema panna terve Eesti. Õigupoolest oma projektist. Ühtäkki oli rahvas
kaheks nagu kirvelt kõlksu saanud kasehalg – poolt ja vastu.

350 meetrit pikk, peamiselt ühekorruseline klaastunnel, kogupikkuses on kompleks poolteist
kilomeetrit pikk ja meenutab lennurada. Kerge kaldega kate vihjamas tõusmisele taevasse,
oma saatusele vastu minemisele.
700 000-kroonine võidupreemia on suurim, mida Eestis eales on arhitektuurikonkursil välja antud,
kuid rahvusvahelised tipud, kellega koos Ghotmeh, Dorell ja Tane töötanud on, sellistele
konkurssidele välja ei tule.
Selle kolmiku esimest suurt võitu saadavad rohked küsimused – kas maja ikka suudab
muuseumihoone nõudmisi täita, kuidas mastaapne hoone selles ümbruses välja hakkab
nägema ning kuidas eesti vankrirattad ja õllekapad seal sees tunduvad. Ning kui palju see
klaasmaja Eesti riigile maksma võib minna.

Nii pidi kolmik enne auhinna saamist tõlkeklappidest kuulma ERMi eelmise direktori Jaanus Plaadi
kahtlustesse peidetud lootust, et juhul kui võidutööd ei õnnestu muuseumi vajadustele
kohandada, on žüriil võimalik asendada see mõne teise tööga.
Alles siis avanesid ümbrikud ning presidendipaar lõi kolme noore arhitektiga kokku.
Päev pärast võidu tähistamist sõitis trio Londonisse, lubadusega juba nädala pärast tagasi olla.
Arhitektuurimuuseumi direktor Karin Hallas-Murula taandas end suure käraga žüriist, sest sellesse
kohta ehitatud suur sillakujuline muuseum seoks
ERMi igaveseks nii füüsiliselt kui ideeliselt Nõukogude okupantide sõjaväelennuvälja külge.
Dorell on pärit Itaaliast ja üles kasvanud ajal, kui maailma lapsed kartsid kõige rohkem tuumasõda.
Tema hirmu kodu oli Tartus Raadil. Kaugpommitajad olid valmis siit iga hetk õhku tõusma ja
Euroopale surma külvama.

Avalikkus muuseumidest 5. ERMi arh. Näitel
>

JUHTKIRI: Rahu Eesti Rahva Muuseumile

Eesti Päevaleht 17.1.2006

(2)

Eile saime siis teada ERM-i arhitektuurivõistluse võitjad ja näha ka sada kaheksat võistelnud
projekti. Kirgi oli juba enne üles köetud, sest žürii hoidis tulemusi pikka aega saladuses.
Pole ime, et ajakirjandus haaras kinni igast läbiimbunud vihjest. Oli enam-vähem kindel, et võit ei
tulnud koju. Kokku konkureeris kõigest 12 Eesti arhitektide projekti, millest üks sai ostupreemia.
Meenutagem, et Kumu konkursil tegid puhta töö soomlased.
ERM-i arhitektuurivõistlus ja ehitamine põhjustab ilmselt veel suuremaid debatte, sest see
puudutab absoluutselt tervet Eesti rahvast. Eesti Päevaleht on loomulikult juba tänasest avatud
kõikvõimalikele arvamustele, kuid me kõik peame ka arvestama muuseumi direktori Krista Aru
palvet: laske meil lõpuks rahulikult oma päris kodu valmis ehitada. Pärast kaklust teatavasti
rusikatega ei vehelda, kuid Kumu näide on hoiatav: ikka hakati vaidlustama asukohta ja projekti
sobivust Lasnamäe nõlva alla. Loodetavasti ERM-iga nii ei lähe.
Kuid mingid rasked eriarvamused on ka siia sisse programmeeritud. Laias laastus lähevad
arhitektide ja museoloogide-kunstiajaloolaste hinnangud lahku. Viimati mainituid häirib projekti
sobivus muuseumihooneks ja liigne orienteerumine kunagise Vene militaarlennuvälja imagole.
Võidutöö “Mäluväli” saatetekstist võib otse lugeda, et see on “lõige maastikust” ning “stardirada”
silmapiiri ja kauguste poole, mis ühtlasi on “tunnistajaks pikaajalisele võitlusele okupatsiooniga”.
Samas tundub see mõnele eestlasele hoopis monumendina nõukogudeaegsele sõjalennuväljale,
mis tegi Tartust kinnise linna. Arhitekte, seda enam välismaiseid, ja võib-olla ka turiste aga
säärane kohamüüt pigem paelub. Kahju on muidugi sellest, et lähitulevikus pole ette näha
varemetes mõisa restaureerimist. Vanemale põlvkonnale seostub Raadi just eelkõige mõisaga.

Teemaväljad ja tasandid
Teemavälja üldstruktuur :
1. Struktuursed teemad ja põhimüüdid
2. Võimu ja juhtimise, otsustamise ja funktsionaalsed teemad

3. Inimese ja identiteedi teemad

Muuseumi - teema meediaväljal:
1. Muuseumid struktuuriosana
2. Konseptualiseerimine, valikud ja otsustamised
3. Muuseumide funktsioneerimine inimese jaoks

Eesti elanike kultuurihuvide mudel ja mudeli
sotsiodemograafiline taust
1. Aktiivne mitmekülgne kultuurisuhe

22%

2.Utilitaarne (sh tehnoloogiline) ja meelelahutuslik kultuurisuhe 25%
3. Traditsiooniline, perekeskne kultuurisuhe 19%
4. Sotsaalse võrgustiku ja popkultuuri keskne kultuurisuhe 14%
5. Kultuurikauge, passiivne suhe

20%

mudel on avaldatud ja analüüsitud: Lõhmus, M., Lauristin, M., Salupere, R.
Inimesed kultuuriväljal: aktiivsus ja eelistused. Rmt: Eesti elavik 21.
Sajandi algul. TÜK 2004, lk 97 – 128

T abel 7.22. K ultuuriorientatsioonide klastrite sotsiodem ograafiline struktuur.

Sugu
V anus

H aridus

A nkeedi
keel

22 %

25%

19%

14%

20%

K ogu

M ees
N aine

36

21

35

49

47

64

81
19

79

65

51

54

15-19

3

17

3

29

3

10

20-29
30-44

10

28

9

12

17

23

33

31

34
25

21

27

45-54

23

14

23

10

17

18

55-64

20

5

19

1

25

15

65-74

20

3

15

1

22

13

alg, põhi

15

27

15

29

30

23

K esk

55

58

62

59

49

57

K õrgem
E esti

30

15

23

13

21

21

73

67

63

68

59

66

V ene

27

33

37

32

41

34

26. septembri töötuba:
võimalusi muuseumide esitamiseks avalikkuses
Kuidas saavutada kommunikatsiooni dünaamilisus?

Meedia muuseumidest millele meedia reageerib?
> Millele meedia reageerib ja millele mitte?
> Millised on valikute printsiibid ja kriteeriumid?

> Millal reageerib?
> Kuidas reageerib?

Meedia paradoksid
> Meedia näib emotsionaalne, siiski on meedia sisu ratsionaalne –
funktsionaalne
> Meedia esitab end avaliku tekstina, siiski on see sündinud suletuses
> Meedia esineb kõikide esindajana, siiski on see kellegi esindaja
> Kes omab/toodab meedia sisu (aktiivne pool) ja kes meedia sisu kasutab
(passiivne pool)
> Meedia on identiteeditööstus – ideede, meeleolude, arvamuste, identiteedi
tootmine
> Meedia sisu referentsid on kas kindlad väljakujunenud allikad (kvaliteetsed)
või rohkem juhuslikud mitte-väljakujunenud (vähekvaliteetsed) allikad.
> Muuseumid on kvaliteetsed referentsid.


Slide 5

Maarja Lõhmus:

Muuseumid kui
kommunikatsioon
ettekanne Narvas,
25. septembril 2006

ARUTLEN:

> Avalikkuse ja meedivälja üle
> Muuseumide üle avalikkuses ja meediaväljal

> Avalikkuse struktuurimudeli üle, Eesti ühiskonna
avalikkuse üle, kus domineeriv avalik väli on meediaväli,
kus muuseumid on materjaliks ja teemaks. Milliseks?
> Inimeste huvitüüpide üle

> Muuseumide kommunikatsiooni üle ühiskonnas

PANOPTICON (Bentham 1787), Foucault
http://cartome.org/panopticon1.htm

Muuseumide struktureeriv normatiivne
roll kultuuris:
sisemine ja välimine määratlemine
-

Ühiskonnas muuseumide institutsioonil tõemonopol aprioori, struktuurselt

-

Muuseumid on vajalikud ja neid tuleb toetada ka siis, kui külastajaid napib (81%
nõus, Kultmin.2006, vt. järgmine slaid). See olukord on sarnane avalik-õigusliku
ringhäälingu toetamisega, mida toetatakse ka siis, kui ei kuulata. Tõlgendus:
kultuuristruktuuri toimimise põhiinstitutsioonid peavad tingimusteta olemas olema.

-

Sisemine identiteet ja väline määratlemine:

ERMi ideest ja asutamisest 100 aastat hiljem on saanud mineviku-tuleviku
kontseptsioonide ja suundade küsimus. Põhiküsimusi esitasid ERMi uue hoone
arhitektuurivõistluse vastukajad (vt. Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi
suhtes. Winy Maas 17.1.2006 PM)

Winy Maas: Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele
muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas, rahvuslikke piire ületavas
ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab
ligi noort põlvkonda ja mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises
kontekstis.

K u ivõrd n õu stu b järgn evate väid etega m u u seu m id e k oh ta?
(täiesti nõus + pigem nõus)

M uuseum id korraldavad
liiga vähe põnevaid
üritusi

2006 a

45
37

M uuseum id on vajalikud
ja neid tuleb toetada isegi
siis, kui külastajaid napib

80
81

U ute m uuseum ihoonete
ehitam ine on riigi raha
raiskam ine

20
17

Inform atsioon
m uuseum ides toim uvast
on hästi kättesaadav*

27

E esti m uuseum ide
väljapanekud pakuvad
palju põnevaid elam usi*

52

0
P ro tsen t %
* 2 0 0 3 ei k ü situ d

2003 a

20

40

60

80

100

Muuseumid kui maailmapilt ja
identiteedikommunikatsioon: tehnoloogilise hüppe,
konstruktivismi ja reflektsiooni uus tase
MUUSEUMID

>

Eesti muuseumi ideede kujunemine Jakob Hurda matustel Tartus 1907; Hurda tööde
jätkajate otsusluua vanavara süstematiseerimiseks ja eksponeerimiseks muuseumi.

>

Muuseumide materjalide esituses nii konstruktivistlik kui refleksiivne pool.

>

Vrd. Soome muuseumidega (vt. Lõhmus, M., Medijainen, E. Soome ja soomlased
TÜK 2005, pt Muuseumid lk.317 - 328)

>

Eestis loodus kultuurikeskkonnana – loodusajakirjandus jm on kõrgelt koteeritud

>

Eesti kultuuriajakirjanduses on muuseumide – ajakirjanduse osa praegu vähe esile
tulev ja hajutatud erinevate väljaannete kui ‘kontekstide’ vahel – osad teemad
üldajakirjanduses, muuseumide näitused ja väljapanekud kultuuriajakirjanduses ja
muuseumide kontseptuaalne pool üldise kultuuripoliitilise diskussiooni osana.

>

Kõige rohkem saavad inimesed infot kultuurivaldkondade kohta üldajalehtedest ja
ajakirjadest, televisioonist ning sõprade-tuttavate käest.

>

Eesti kultuuriuuringud – kultuuri uuringute põhjana oluline muuseumide teadustöö
ja uurimused. Kultuuriuuringutes on muuseumide osa laias kultuurikeskustelus
põhjendamatult tagasihoidlik –veel-mitte-kommunikatiivne faas.

K u ivõrd su u rt h u vi p ak u vad järgn evat tü ü p i m u u seu m id ?
(suurt huvi + m õningast huvi)

2003 a
2006 a

75

L oodus

78

64

K unsti

66

65

A jaloo ja arheoloogia

65

60

K oduloo

59

52

T eadus ja tehnika

55

45

E tnograafia ja
antropoloogia

48

6

M uud

P ro tsen t %

5
0

20

40

60

80

Eesti struktuurimuutus ja avalikkuse
representatsiooni muutus 1980 – 1990ndatel
>

Eesti muutumine 1990ndatel:

> - avalike representatsioonide muutumine
> - meediavälja muutumine
>

Totalitaarkommunikatsioonist avatud ühiskonna kommunikatsiooniks

>

Meediavälja funktsioonide muutus

>

Esinejate, kõneisikute, ajakirjanike-toimetajate muutus

>

Avalikkuse agenda ja fookuste muutus

>

Sotsikultuuriliste protsesside määratlemine- defineerimine

>

Igapäevane defineerimisvõitlus protsesside suunamise nimel

> ESITUSE – REPRESENTATSIOONI MUUTUS
> ÕIGED– VALED/ TUGEVAD– NÕRGAD/ SELGED– EBASELGED MÄRGID

Reflektsioon versus konstruktivism:
muuseumide rolli ja funktsiooni muutusi 1980ndatest
kuni 2000ndate alguseni.
1.

Reflektsiooni vajadus: muinsuskaitse liikumine 1980ndate lõpus,
muuseumide kultuurilis – poliitiline osalemine (näit. Loomeliitude
pleenumil)

2.

Institutsiooni restruktureerimine: Eesti kultuuri institutsioonide üldine
restruktureerimine ja uus legitimeerimine, toomine NSVL tõrjutud
identiteediinstitutsioonidest Eesti rahvuslikuks keskseks identiteedi ja
mälu institutsiooniks. (90ndate keskpaik)

3.

Enesereflektsiooni: muuseumide käsitlus areneva ja muutuva
protsessina, muuseumide võrdlused maailma teiste muuseumidega

4.

Institutsioonide uus struktuur: Liitumine EU-ruumiga, institutsionaalne
rahvusvahelistumine

5.

Reflektsiooni ja konstruktsivismi ootus: Avalikkuse ootustele
vastamine, resonantsi arvestamine, erinevate väärtuspõhiste
konfliktide käsitlemine kui süsteemi infrastruktuuri/struktuuri üldise
funktsioneerimise indikaatorina (2000ndate algus)

6.

Millise konstruktivismi ootus?
Muuseumide usaldamise/usaldamatuse küsimus, muuseumide
vastutus teadvuse-kujunduse eest (varjatud küsimus)

Muuseumide külastamise põhjused /funktsioonid
>

1/3 külastajatest meelelahutuseks, vaba aja veetmiseks

>

1/3 külastajatest enesetäiendamiseks ja harimiseks

>

1/5 külastajatest õppe otstarbeks

>

1/7 tööalaselt
Kommentaar: külastajate määratletud põhjused külastamiseks ei ole tähenda
automaatselt, et need ongi külastamise põhjused, sest kontekstiks pole uuritud inimese
huvide ja vajaduste struktuuri ning muuseumide külastamist selles kontekstis.

> Huvi 2006:
>

78% loodus

(2003 – 75%)

>

66% kunst

(2003 – 64%)

>

65% ajalugu ja arheoloogia

>

59% kodulugu (2003 – 60%)

>

55% teadus ja tehnika (2003 – 52%)

>

48% etnograafia ja antropoloogia (2003 – 45%)

> Mitte – huvi 2006:
>

53% ei ole vaba aega (2003 – 49%)

>

25% ei meeldi muuseumis käia (2003 - 22%)

>

24%

muuseumide kohta on vähe infot (2003 – 28%)

>

22%

puudub transport (2003 – 19%)

>

20%

piletihind liiga kõrge ( 2003 – 19% )

M illistel eesm ärk id el T e m u u seu m e k ü lastate?
Ü ldse m itte

M õnikord

S ageli

TÖ Ö A LA SELT

2003 a

94

42

2006 a

94

5 2

Õ PPEO TSTA RBEL

2003 a

88

9

3

2006 a

88

10

3

E N E S E T Ä IE N D A M IS E K S

74

2003 a

18

71

2006 a

21

8

M E E L E L A H U T A M IS E K S ,
V A B A A JA V E E T M IS E K S
2003 a

63

24

13

2006 a

63

24

12

0%
P ro tsen t %

20%

40%

60%

80%

100%

M is on p eam ised p õh ju sed , m ik s ei k ü lasta (saged am in i) m u u seu m e? *

2003 a
2006 a

49

E i ole vaba aega

53

M ulle ei m eeldi
m uuseum ides käia

22
25

M ul on m uuseum ide
kohta vähe infot

28
24

P ole transporti/ halvad
transpordivõim alused

19

P iletite hinnad on liiga
kallid

19
20

22

8

M inu tervis ei luba

6
6
6

M uu põhjus

K ülastan m uuseum e
piisavalt sageli

6
5
4
4

R aske öelda

0

10

20

30

40

P ro tsen t %
* k u n a ig a resp o n d en t v õ is an d a m itu v astu st, siis v õ ib p ro tsen tid e su m m a o lla 1 0 0 -st su u rem

50

60

Muuseumid 21. sajandi alguses–
kollektiivne identiteet, mälu, igapäevapraktika
Muuseumide sõnum ühiskonnas ja meedias.
Muuseumid on faktikogumid emotsionaalselt tulikuumal väljal.
Autentse mälu materjali faktiline olemasolu (hoidlate ja
arhiivide sisu jm materiaalne pool)
Muuseumid kui mälu ja kogemus. Mälu, ajaloo, tuleviku jm –
temaatika käsitlus inimese-kesksena
Muuseumid kui arutlusmaterjal, avaliku arutluse objekt. Riikide,
ühiskondade ja kultuuride konsensuse ja/või vastanduste otsing
Info orienteerumiseks.
MUUSEUMIDE FUNKTSIOONIMUUTUSI
Kontrollitud ideoloogiast (ja selle konstruktivismist) inimese avatud
maailmapildi kujundajaks (mälu tugevdajaks).
Uus funktsioon lubab rohkem muuseume ja materjale, avatumat mälu.
Selle talletamisega, mis aga vahepealsel suletud perioodil
kustutatud või kustumas – selle kogumisega on kiire!!

Muuseumid – eksistentsi lugu ja resonants

>

MUUSEUMID KUI AJA–KOHA–TEGEVUSE KOMMUNIKATSIOON KULTUURIS

> Svetlana Alpers,“The Museum as a Way of Seeing,” in Exhibiting Cultures:
The Poetics and Politics of Museum Display, ed. Ivan Karp and Steven D.
Lavine (Washington and London: Smithsonian Institution Press, 1991) pp.
25-32.
> Gianni Vattimo: The Structure of Artistic Revolution. 1988.
> Clifford, James: The Predicament of Culture: twentieth-century
etnography, literature and art. Cambridge (Massachusetts); London:
Harvard University Press, 1994.
> Georg Simmel: The Sociology of Space. (rmt Frisby, D.; Featherstone, M.
Simmel on Culture. Sage 1997)
> David Harvey: The Experience of Space and Time. (rmt The Condition of
Postmodernity. Blackwell. 1990)

Juri Lotman kultuuri enesemudelist ja
identiteedikommunikatsioonist
Kultuuri aktiivsuse enesemääratlemisel räägib tungist ühtsuse poole.
Kultuuri enesemudeli mehhanismid on seotud lakkamatu vajadusega
säilitada oma eneseteadvus, salvestada oma mällu kontseptsioon
iseendast.
Kultuurile on omane enesemudelite loomine ja kujutamine – nende kaudu
ühtlasi kontrollitakse adekvaatsust, suundade relevantsust.
Juri Lotman on eristanud kultuuri enesemudeli loomisel kolme üheaegset
suunda:
1. kultuuri enesemudel, mille eesmärgiks on refleksiivsus, reaalne tunnetus
ja kogemus
2. enesemudel, mis erinevad tavapraktikast, ent on suunatud praktika
muutmisele
3. ideaalsed enesemudelid ja manifesteerimised, mis eksisteerivad eraldi
reaalsusest ning säilitavad-defineerivad põhiväärtusi.
Lotman: erinevate enesemudelite vahel võib tekkida konflikte.

Muuseum – akadeemilise
kommunikatsioonidistsipliinina
http://www.uwo.ca/theory/Courses/Courses2006-OrderingLong.html
Centre for the Study of Theory and Criticism – Courses 2006-2007
Ordering Things - The following gives a very rough idea of how the course might unfold, though suggested
readings are at this stage no more than an indication of general directions, a point of departure for
reflection. The case studies, in particular, are intended merely as signposts on a terrain to be explored.
Weeks 1-7
•

Orientation

•

Collectors and Collecting (Baudrillard, Benjamin, Bal, Stewart)

•

Collecting Art and Culture (Clifford, Sherman, Duncan)

•

Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum (Pearce, Bal)

•

Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition (Bennett, Heidegger, Mitchell)

•

Taxonomies and Heterotopias (Foucault, Ritvo)

•

Archive (Derrida, Nora, Ricœur)

Weeks 8-13: Case Studies


Encyclopedia and Library (Borges, Kis)

•

Museum (Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H)

•

Anti-Museum (Broodthaers, the Museum of Jurassic Technology)

•

Taxonomies, Heterotopias and Lists (Greenaway's The Falls, Perec)

•

The Artist in the Museum (Boltanski, Greenaway)

•

The Museum Without Walls (The Situationist International, Sophie Calle, Banksy)

Muuseum akadeemilise distsipliinina. Näide
Week 1: Orientation
Week 2: Collectors and Collecting
>

Baudrillard, Jean. "The System of Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The Cultures of Collecting.
Cambridge, MA: Harvard University Press. 1994. 7-24.

>

Benjamin, Walter. "Unpacking My Library. A Talk About Book Collecting." Illuminations. Trans. Harry Zohn. Ed. Hannah
Arendt. New York: Schocken Books, 1969. 59-67.

>

Bal, Mieke. "Telling Objects: A Narrative Perspective on Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The
Cultures of Collecting. Cambridge, MA: Harvard University Press. 97-115.

>

Stewart, Susan. "The Collection, Paradise of Consumption." In Susan Stewart, On Longing. Durham and London: Duke
University Press, 1993. 151-69, 190-91.

Week 3: Collecting Art and Culture
>

Clifford, James. "On Collecting Art and Culture." In James Clifford, The Predicament of Culture. Cambridge: Harvard
University Press, 1988. 215-51.

>

Sherman, Daniel J. "Quatremère/Benjamin/Marx: Art Museums, Aura, and Commodity Fetishism." In Daniel J. Sherman
and Irit Rogoff, eds. Museum Culture: Histories, Discourses, Spectacles. London: Routledge, 1994. 123-43.

>

Duncan, Carol. "The Art Museum as Ritual." In Carol Duncan, Civilizing Rituals: Inside Public Art Museums. London and
New York: Routledge, 1995. 7-20.

Week 4: Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum
>

Pearce, Susan M. "Collecting: Shaping the World." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A Cultural
Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 68-88.

>

Pearce, Susan M. "Museums: The Intellectual Rationale." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A
Cultural Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 89-117.

>

Bal, Mieke. "The Discourse of the Museum." In Reesa Greenberg, Bruce W. Ferguson, and Sandy Nairne, eds. Thinking
About Exhibitions. London and New York: Routledge, 1996. 201-18.

Week 5: Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition
>

Bennett, Tony. "The Exhibitionary Complex." In Tony Bennett, The Birth of the Museum. London and New York: Routledge, 1995. 59-88.

>

Heidegger, Martin. "The Age of the World Picture," in The Question Concerning Technology and Other Essays, trans. William Lovitt. New York:
Harper & Row, 1977. 115-54.

>

Mitchell, Timothy. "Orientalism and the Exhibitionary Order." In Nicholas B. Dirks, ed. Colonialism and Culture. Ann Arbor: The University of
Michigan Press, 1992. 289-317.

Week 6: Taxonomies and Heterotopias
>

Foucault, Michel. The Order of Things: An Archaeology of the Human Sciences. London: Tavistock, 1970. xv-xxiv.

>

Foucault, Michel. "Of Other Spaces." Diacritics 16.1 (Spring 1986): 22-27.

>

Ritvo, Harriet. "Zoological Taxonomy and Real Life." In George Levine, ed. Realism and Representation: Essays on the problem of Realism in
Relation to Science, Literature, and Culture. Madison: The University of Wisconsin Press, 1993. 235-54.

Week 7: Archive
>

Derrida, Jacques. "Archive Fever, A Freudian Impression." Diacritics 25.2 (Summer 1995): 9-63.

>

Nora, Pierre. "Between Memory and History: Les Lieux de Memoire." Representations 26 (1989): 7-25.

Week 8: Encyclopedia and Library
>

Case Studies I: Borges, Danilo Kis's "The Encyclopedia of the Dead"

Week 9: Museum
>

Case Studies II: Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H

>

Donato, Eugenio. "The Museum's Furnace: Notes Toward a Contextual Reading of Bouvard and Pécuchet." In Josué V. Harari, ed. Textual
Strategies: Perspectives in Post-Structuralist Criticism. Ithaca: Cornell University Press, 1979. 213-38.

Week 10: The Anti-Museum
>

Case Studies III: Marcel Broodthaers, The Museum of Jurassic Technology

>

Crimp, Donald. "This is not a Museum of Art." In Donald Crimp, On the Museum's Ruins. Cambridge: MIT Press, 1993. 200-34.

>

Rugoff, Ralph. "Beyond Belief: The Museum as Metaphor." In Lynne Cooke and Peter Wollen, eds. Visual Display: Culture Beyond Appearances.
Seattle: Bay Press, 1995. 69-81.

Week 11: Taxonomies, Heterotopias and Lists
>

Case Studies IV (Perec, Greenaway's The Falls)

>

Testa, Bart. "Tabula for a Catastrophe: Peter Greenaway's The Falls and Foucault's Heterotopia."

>

Paula Willoquet-Maricondi and Mary Alemany-Galway, ed. Peter Greenaway's Postmodern/Poststructuralist Cinema. Lanham, Maryland: The
Scarecrow Press, 2001. 79-112, 336-38.

Week 12: The Artist in the Museum
>

Case Studies V (Christian Boltanski, Peter Greenaway)

Week 13: The Museum Without Walls
Tony Purdy

Inimest üldhuvid, integreerivad huvid, diferentseerivad
huvid ja spetsialiseeritud teemahuvid meedias
Teemade huvitasemed:
1. üldhuvi - vähemalt 60% vastajatest huvi pakkunud teemad (uudised kodu- ja
välismaalt, tervis, tv-saated);
2. suuri rühmi integreerivaid teemad, huvi ca 40 % vastajatest (näiteks
kuritegevus-politsei-kohtud ja seadusandlus-õigusinfo, loodus, sport, noorte
elu, haridus, sotsiaalprobleemid, pere, ka huumor),
3. teatud huvirühmi diferentseerivaid teemad (25-35%), näiteks korruptsioonskandaalid, poliitika ja majandus vs. kultuur, riigikogu, valitsus, tuntud isikud –
suhted, seltkonnakroonika vs. statistika jne.
4. suhteliselt väikesele asjast huvitatute ringile (alla 20%) huvi pakkuvad
spetsialiseeritud teemad, näiteks õiguskantsler-riigikontroll, arvutid,
erakondade tegevus või kirik ja religioon.
Ülevaade inimeste teemahuvidest, st huvidest eri valdkondade suhtes (‘Mina,
maailm, meedia’ 2002), küsitletud oli 1500 inimest üle Eesti. Huvide
selgitamiseks oli vastajatele antud valdkondade nimestik, mille suhtes pidid
viiepallisel skaalal hindama huvitatust.

M uu valdk ond.
K irik , religioon
E hitus , k innis vara
P oliitik ud, erak onnad
Õ igus k ants ler, riigik ontroll
O s t-m üük
A rvutid
P res ident
Reis id, turis m
S elts k onnak roonik a
V alits us , m inis teerium id, am etk onnad
Riigik ogu
M ajandus , äri, ettevõtlus
M ood
A utod
Tuntud is ik ud, s uhted
S tatis tik a, uurim us te andm ed
Tehnik a, tehnoloogia
K uns t, k irjandus , teater
M aaelu
Tööpak k um is ed
K orrupts ioon, s k andaalid
Teadus lik ud avas tus ed
Noorte elu
S port
A rvam us ed ja arutlus ed päevas ündm us tes t
K ool, haridus , õppim ine
Loodus
S ots iaalprobleem id
Huum or
S eadus ed, m äärus ed, õigus alane info
K odu, pere, laps ed
K uritegevus , polits ei, k ohtud
Uudis ed välis m aalt
Teles aated, film id
Tervis
O m a valla, linna, m aak onna info
Uudis ed E es tis t

1,2
13
13,3
13,5
14,7
18,6
19,4
22,8
23
23,7
23,8
24,7
25,3
25,5
26
27,2
27,9
29,5
31,3
31,3
32,4
35,2
39,5
40,3
41
43,3
47,4
49,9
50,6
53,7
54,2
56,6
57,6
59,6
63,8
66,5
77,7
84,7
0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Huvide tüübid:

Huvi meedias käsitletavate
jagunenud gruppide vahel:

teemade

> ühiskonna ja riigi teemadest huvitujaid
> kodu-lähiümbruse huvilised
> tehnika-teaduse-ettevõtlushuvilised

vastu

on

Teemahuvide klastrid 1-4
Kokkuvõtvalt on teemahuvide kohta neli klastrit
I. Esimese, poliitikahuvilise klastri (18% koguvalimist) domineerivaks faktortunnuseks on huvitatus riigi ja selle
institutsioonide tegevusest.
Kõrgendatud poliitikahuvi on ainult veidi rohkem omane meestele [VK1](52%). Siia klastrisse kuulub rohkem
kõrgharidusega inimesi, domineerivad keskealised ja vanemad inimesed (72% klastrist on vanem kui 45
eluaastat). Samuti kuulub siia keskmisest enam eestlasi. Sissetulekudominant on veidi allapoole Eesti
keskmist (1500-2500 kr pereliikme kohta). Keskmisest enam on siin pealinlasi ja maainimesi.
II. Teise, kultuurile ja lähiümbrusele orienteeritud teemahuvi klastri (19% koguvalimist) teljeks on kultuuri,
hariduse ja noorte elu, reisimise ja seltskonna temaatika, keskmisest tugevam on ka orienteeritus
lähiümbrusele ning sotsiaalsetele probleemidele. Samas on tüüp poliitikakauge.
Nimetatud tüübile on iseloomulik feminiinsus (88% naisi). Tüüpi iseloomustab keskmiset enam keskhariduslik
taust, samuti on siin keskmisest enam venekeelse ankeedi täitnuid. Palgaskaalal on nad kõige madalama
sissetulekuga pereliikme kohta. Keskmisest enam on siin (pea)linlasi ja vähem maainimesi.
III. Kolmanda, tehnika, teaduse ja ärikeskse teemahuvi klastri (28% koguvalimist) juurde kuulub ka
kõrgendatud spordi- ja välisuudiste huvi. Ootuspäraselt koosneb see tüüp valdavalt meestest (91%).
Klastri vanuskoosseis on vastandlik esimesele, poliitikahuvilisele tüübile: siin domineerivad noored, 77%
klastri koosseisust on vanuses alla 44 aasta. Sissetulek on selles klastris kõrgeim: ligi pooltel ulatub see
üle Eesti keskmise, kusjuures veerandil on sissetulek pereliikme kohta kõrgem kui 4000 krooni kuus.
Üllatav on, et klastri koosseisus on keskmisest enam maal elavaid inimesi.
IV. Neljanda, ümbritsevast vähehuvitunute klastri (34% koguvalimist) moodustavad inimesed, kelle huvid on
kõikide faktorite lõikes tunduvalt alla keskmise.
Klastris on väike naiste ülekaal (62% naisi), ka on selles keskmisest rohkem pensionieas inimesi.
Iseloomulik on ka veidi madalam haridustase ja sissetulek pereliikme kohta. Asulatüüpide esindatus
vastab aga valimi keskmisele. Venekeelsete inimeste osakaal on valimi keskmisest suurem (41% valimi
34%ga võrreldes). Nendel inimeste seas on silmatorkavalt enam Eesti kodakondsuseta inimesi, mis viitab
sellle, et kodakondsuse puudumine on seotud üldise vähema huvitatusega ümbritsevast elust.

Muuseumid kultuurimeedia kanalina Eesti
muuseumide külastusi (SaarPoll-Kult.min 2006)
MUUSEUMIDE KÜLASTATAVUS 2005. Eesti inimesed muuseumides:
12% Eesti Vabaõhumuuseumis
10% Kadrioru kunstimuuseumis
9%

Kumu Kunstimuuseumis

8%

Palmse mõisas

8%

Eesti Loodusmuuseumis

6%

Eesti Meremuuseumis

6%

Eesti Ajaloomuuseumis

6%

Tallinna Kunstihoones

5%

Rakvere linnuses

5%

Eesti Tervishoiumuuseumis

5%

Niguliste muuseum-kontsertsaalis

5%

Tartu Kunstimuuseumis ja Pärnu Uue Kunsti muuseumis

4%

Narva Muuseumis

4%

Eesti Rahva Muuseumis

4%

Saaremaa Muuseumis

4%

Palamuse Oskar Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumis

3%

Okupatsioonide Muuseumis

3%

Eesti Põllumajandusmuuseumis

57% inimesi ei ole aasta jooksul muuseumides käinud

M illiseid m u u seu m e on viim ase 12 k u u jook su l k ü lastan u d ?*

K adrioru K unstim uuseum **

8

K um u K unstim uuseum **

8

P alm se m õis

8
7
8
6
6
7
6

E esti L oodusm uuseum
E esti M erem uuseum
E esti A jaloom uuseum

N iguliste m uuseum -kontserdisaalis
E esti T ervishoium uuseum
N arva M uuseum
E esti R ahva M uuseum
S aarem aa M uuseum
P alam use O skar L utsu K ihelkonnakoolim uuseum
O kupatsioonide M uuseum **
E esti P õllum ajandusm uuseum
P ärnu M uuseum
E esti S pordim uuseum
H iium aa M uuseum
M uu

2006 a

13
12

E esti V abaõhum uuseum

R akvere linnus

2003 a

5
6
5
6
5
4
4
3
4
4
4
5
4
3
3
3
3
3
2
3
2
3
7
7
57
57

E i ole külastanud
P rotsen t %
0
10
20
30
** 2003.a. ei küsitud
*kuna iga respondent võis anda m itu vastust, siis võib protsentide sum m a olla 100-st suurem

40

50

60

K u n s tin ä itu s te , k u n s tis ü n d m u s te k ü la s ta m in e e r in e v a te s k o h ta d e s
(o n k ü la s ta n u d s e d a k o h ta v ä h e m a lt ü h e l k o rra l)
K u ltu u ria s u tu s te s (te a trid , k in o d ,
k u ltu u rim a ja d , jn e )

18
16
14

M õ n e s g a le riis

15

Ü h is k o n d lik e s h o o n e te s (p a n g a d ,
(o m a )v a lits u s a s u tu s e d , õ p p e a s u tu s e d , jn e )

14
12

K a d rio ru K u n s tim u u s e u m is *

2003 a

10

2006 a
K u m u K u n s tim u u s e u m is *

9
6
6

T a llin n a K u n s tih o o n e s

6

N ig u lis te m u u s e u m -k o n ts e rd is a a lis

5
4

T a rtu K u n s tim u u s e u m is

5
4

P ä rn u U u e K u n s ti M u u s e u m is

5

V iin is tu K u n s tim u u s e u m is *

3

T a rb e k u n s ti ja D is a in im u u s e u m is * *

3
2
2

A d a m s o n -E ric u m u u s e u m is

2

K ris tja n R a u a m a ja m u u s e u m is

1
6

M õ n e s m u u s k u n s tim u u s e u m is

7
10

M u ja l
P r o tse n t %
* 2 0 0 3 .a . e i k ü situ d
* * 2 0 0 3 o li te in e n im e tu s

9
0

5

10

15

20

Muuseumid (funktsioonid) avalikkuses –
kultuur või popkultuur

> Muuseumide rolli polü-funktsionaalsus
> Muuseumid – kultuur või/ja popkultuur, popkultuuri keskkond
Lugesime arhitektuurivõistluse žüriis osalenud Maasilt, et tehakse/
tulemas on Eesti popkultuuri keskus (Maas, 17. jaan 2006
Postimees)

Küsimus Eesti kultuurile ja muuseumidele: kas popkultuurile
orienteerumine on ajakohane või võõrastav ?
praktikas Euroopa on minemas multifunktsionaalsuse teed, (mida
funktsioonide küsimine – vastamine näitab)
> MUUSEUMID – VÕITLUSVÄLI MÄÄRATLUSTE PÄRAST
> ERMi ARHITEKTUURIVÕISTLUS TÕI ESILE ÜLDISED MÄÄRATLUSTE
PROBLEEMID

Avalikkus muuseumidest 1. ERMi arh. Näitel
17.1.2006. Muuseum ei pea viitama suitsupääsukesele. Võidutöö oponendid peaksid lammutama ka Toompea
linnuse koos Pika Hermanniga

Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi suhtes
Eesti Rahva Muuseumi uue hoone arhitektuurikonkurss andis hulgaliselt uusi ideid. Konkursile esitati 108 väga
eriilmelist, valdavalt heatasemelist tööd. Īürii leidis, et tööde arhitektuursetes lahendustes on palju originaalset,
kuigi suhteliselt suur osa autoritest on oma projekti loomisel ammutanud inspiratsiooni tänapäevasest
arhitektuurilisest avangardist.
Tööde käekirja põhjal võib eeldada, et enamik autoritest on suhteliselt väheste kogemustega noorema põlvkonna
esindajad. Sellest johtuvalt vajaksid nad oma ideede realiseerimiseks nõu ja mõningast abi. ERM-i ja Žürii
liikmete poolt moodustatava järelevalvekomisjoni, võidu-töö autori/autorite ja kohalike arhitektide ning
ekspertide omavahelises koostöös on võimalik tagada võidutöös esitatud ideede realiseerimine täiendatud ja
edasiarendatud kujul.
Millise panuse annab ERM-i uue hoone arhitektuur Eesti ühiskonnale ja identiteedile piirideta Euroopas? Īürii oli
seisukohal, et võidu-tööks peaks saama töö, milles rõhutatakse seda potentsiaali aktiivsel ja progressiivsel
moel ning kus arvestatakse kõnealuse kultuuriobjekti vastutusmäära olulisust. Samuti oodati, et võidutöö
annaks oma panuse avalikku keskkonda avaliku ruumi aktiveerimisega ning valiks üldtuntud eestipärase
teema, mis aitaks edendada arutelu Eesti ajaloo üle. See teema tuleb ellu viia rahvusvahelisel tasandil,
tõmmates Eestile tähelepanu laiemas kontekstis.

Hoiakute muutmine
Ülesanne ei ole lihtne. Selle täitmiseks peab ERM avalikkusele infot jagama. Samas on see ilus ülesanne. See

tekitab ühiskonnasisest respekti rahvas, kes on rajamas uut demokraatlikku hoiakut ja märkimisväärset kohta
Euroopa riikide seas.

Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas,
rahvuslikke piire ületavas ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab ligi noort põlvkonda ja
mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises kontekstis.
Winy Maas, Hollandi arhitekt, žürii liige

Avalikkus muuseumidest 2. ERMi arh. Näitel
> Kaua me põeme seda nõukogude aega!
Žürii koosseisu kohta ei oska midagi halba öelda, kuigi võib-olla mõni teine koosseis oleks teisiti
otsustanud. Ametnikud olid need, kes olema pidid – minister, muuseumide nõunik, muuseumi tollane
direktor, linnaarhitekt. Arhitektide liit tegi arhitektide poole pealt liikmete valimise ülesandeks Veljo
Kaasikule. Välisliikmetest jäi kõrvale Dominique Perrault, kes on seotud Peterburi Maria teatri
projektiga. Kuid Winy Maas Rotterdamist on samuti vaieldamatult rahvusvaheline autoriteet.

Ilus urbanistlik ruum

Võiduprojekt on hea. Esiteks sissekäigu arhitektuuriline sõlm, mis tekib konsoolse varikatuse alla,
teiseks ruum, mis moodustub tee ja oja ning nendega seotud ruumiga, ja kolmandaks pealmine
ruum, kus “lennurada” jookseb maja peale – tekib ilus urbanistlik ruum. Peale selle hoone ja
maastiku pingestatud kooskõla, mida ma nimetaks omamoodi “maastikudraamaks”, samal ajal koos
lainelise ja nõtke muljega.
Eesti Rahva Muuseum kui rahvuslik sümbol ei pea viitama suitsupääsukesele, veskikivile või
roigasaiale – ta on iseenesest kontseptuaalne urbanistlik arhitektuuriline sümbol. Iga muuseum on
seestpoolt lavastus ja praegune kehand annab selleks kõik võimalused. Museoloogide mure on
mõistetav, kuid kõik probleemid on lahendatavad.
Ma ei saa ka aru nendest, keda ajasid närvi võiduprojekti liigsed vihjed kunagisele Vene
sõjaväelennuväljale.
Kaua me põeme seda nõukogude aega! Toompea linnus koos Pika Hermanniga on ju ka okupantide
rajatud. Lisaks on ühed ikkagi arhitektid, teised museoloogid, kellel ilmselt puudub tänapäevase
arhitektuuri tunnetus. Ajakirjandusele oleks nii palju etteheiteid, et ei maksa lehte panna igasuguseid
kuulujutte, kuidas keegi žüriiliikmetest hääletas või kes keda mõjutas.
Võib küsida, kas Eesti arhitektide osavõtt konkursist oli liiga loid või ei motiveerinud preemiafond.
Minu meelest oli kõik normaalne ja seda ka Kumu arhitekti Pekka Vapaavuori arvates. Eesti arhitektid
on tööga hõivatud ja tegelikult oli ülesanne ka tohutult raske.
Andres Alver, arhitekt, Žürii liige

Avalikkus muuseumidest 3. ERMi arh. Näitel
KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga?
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
17. jaanuar 2006 EPL KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga? (126)
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
Eile avati pidulikult Eesti Rahva Muuseumi konkursi võidutööde ümbrikud. Ulatati lilli ning võitjatel oli põhjust
rõõmustada. Paraku valiti võidutööks projekt, mida ei saa ega tohi ehitada tulevaseks
rahvusmuuseumiks.
Võidutöö kujutab endast Raadi veneaegse sõjalennuvälja pikenduseks mõeldud 70 m laiust ja 350 m (!)
pikkust klaaspaviljoni, mis jätkub 1,1 km pikkuse platoona “lõpmatusse”. Kokku võtab ehitis enda alla
1,5 kilomeetrit.
Abstraktse grandioossuse kõrval oleks nagu pisiasi, et selle projektiga kinnistatakse Jakob Hurda
mälestuseks loodud Eesti Rahva Muuseum ühes rahvuslike soome-ugri etnoloogiakogudega igaveseks
nõukogude kaugpommitajate lennuvälja külge. Seda nii füüsiliselt kui ka sisuliselt. Muuseumitöötajad ja
külastajad hakkavad läbi klaasseinte sundkorras kunagisi Nõukogude lennutrajektoore imetlema ning
sadadele muuseumi külastajatele räägitakse ikka ja jälle haledat lugu Tartu linna arengupeetusest
Nõukogude okupatsiooni ajal.
Sellise muuseumi ehitamiseks võiks lausa Putinilt endalt raha küsima minna – ettemaksuks kõikide punaste
nelkidega ürituste eest, mida annab edaspidi hästi korraldada otse Eesti Rahva Muuseumi lävel.

Kuidas see sai juhtuda?
Kõigil inimestel on õigus küsida, kuidas sai selline asi juhtuda. Lühivastus: žürii komplekteeriti nii, et
ajaloo suhtes “kompleksivabad” ja “kõigega nõus” liikmed jäid enamusse. Žürii lööksalga moodustanud
arhitektid-urbanistid Kaasik ja Alver on ennegi läbi viinud ideekonkursse, mille tulemused ei realiseeru.
Muidugi on tore virgutada vaimu puhtteoreetilise ajugümnastikaga. Kui aga tellija (kultuuriministeerium
koos ERM-iga) moodustab žürii, et leida parim teostatav lahendus muuseumile, on absurdne tõsta
kilbile visionäärne urbanism.

Lisaks okupantide lennuväljaga flirtimisele on võiduprojekt ka siseruumide osas lootusetult puudulik: fondiruume kõvasti vähem, näitusesaalid valged ja
tööruumid akendeta (peaks olema vastupidi), dubleeritud sissepääsud (topeltkaader), vead projektis jpm. Selle ekspluatatsioon on teistest tunduvalt
kallim (käidav klaaskatus; klaasseintega köetavad, ent kasutamata suured õhuruumid jms). Tagatipuks ulatub “muuseum-lennuväli” alale, mille tuleviku
üle ei otsusta žürii, vaid Tartu linn ja vald. ERM peaks nüüd hakkama Tartu linna piiride laiendamist taotlema!
Nii minu kui ka Kanada eksperdi Barry Lordi jaoks oli võiduprojekt viimases kategoorias märkega “mitte mingil juhul”. Muidugi on iga projekti võimalik
ümber teha (kahtlen, kas välisautorid on nõus oma ideedest loobuma, need tunnistati ju parimaks!). Ent miks määratakse esikoht tööle, mida tuleks
nullist alustada, kui kõrvalt on võtta terve hulk võistluse kriteeriumidele vastavaid töid?
Ideekonkurss allub riigihangete seadusele. Minister Palmaru, kes peaks seisma muuseumi eest ning tagama “riigi rahaliste vahendite kõige
ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise”, läks kaasa arhitektide hasartmänguga. Kas tõesti oli hirm gastroleeriva välisarhitekti ees rumal paista?
Kõigest ühe päeva Tartus ja pool päeva Tallinnas viibinud Hollandi arhitekt Winy Maas käitus nagu staar külatanumal. Või on mäng peenem: minister
ei taha seda muuseumi üldse ehitada?
Lennuajaloo mälestis?
“Muuseum-lennuvälja” kasuks kostis argument, et sõjaväebaaside all oli ka eestiaegne lennuväli, mistõttu tegemist oleks rahvusliku järjepidevusega!
Absurdsemat tõlgendust on raske leida. Raadi ajalugu algas ja lõppes venelastega. 1912. aastal maandus Raadi Krasnojarski polgu lennuplatsile Vene
katselendur Sergei Utotškin. Tema järel saabusid 1914. aastal lennukid Peterburi sõjaväeringkonna lennuroodu Gatšina polgust. Eestiaegne lennuväli
oli rohu-plats, mis asus hulk maad linna pool. ERM tahetakse liita 1952–1956 rajatud kaugpommitajate lennuväljaga, millega koos ehitati Luunja
pommilaod ja Kärkna kütusebaas.
Lennuvälja imetlevad arhitektid otsustasid pöörata uue lehekülje Eesti ametlikus ajalootõlgenduses.
Las “kompleksides” poliitikud jamavad Tartu rahu ja piiridega, meie oleme tolerantsed! Kui vahva: teeme kõik näo, et Nõukogude okupatsiooni suurim
füüsiline märk Tartus, mis linna 50 aastaks lukku pani, oli üks pühapäevalennunduse harrastamise plats. Teeme näo, et me ei tea midagi Raadi
masendavast reostusest, mida on roogitud juba kümme aastat. Teeme näo, et me ei märka lillelasu, millega iga aasta maikuus külvatakse üle Raadil
asuv punamonument.
Ei saa me ühele poole ei piiri ega pronkssõduriga, Raadile aga tahetakse ehitada terve sõjalennumemoriaal, mille keskerakondlasest kultuuriminister
on mõtlemata heaks kiitnud.

Tänu ministri meelemuutusele nautisid “puhta arhitektuurimõtte” kaitsjad triumfi. Ekspertidele sai koht kätte näidatud, sh Barry Lordile Kanadast, kes
oma valdkonnas on maailmas kindlalt esikümnes. Samas võib Winy Maasi puhul vaielda, kas ta esimese sajagi sisse mahub. Maas ei ole ühtegi
muuseumi ehitanud – väike kunstikeskus seda kogemust ei anna –, küll aga kuulub tema loomingu pärlite hulka näiteks korterelamu projekt sigadele
(otseses mõttes). Miks kutsuti ERM-i žüriisse selline välisarhitekt, kui Euroopast olnuks ridamisi võtta muuseumi projekteerimise kogemusega
tipparhitekte? Küsigem ka: miks ei olnud žüriis ühtki Tartu avaliku elu tegelast?
Pyrrhose võit
“Veel üks selline võit ja me oleme kadunud,” tõdes veriste lahingutega kuulsaks saanud Pyrrhos. Kulutati kolm miljonit, aga konkurss täitis vaid
“arhitektuurimõtte elavdamise” rolli. ERM peab alustama otsast.
Kui kaugele saavad arhitektid tegelikkusest võõrandumisel veel minna? Ühed projekteerivad linnasüdametesse kaubakolosse; teised müüvad
süüdimatult akendeta tube; kolmandad pressivad vastutustundetult žüriides läbi “kunstiprojekte”, millega tellijal pole midagi peale hakata. Vaene
arhitektide liit pingutab, et Eesti arhitektuuri mainet seltskonnaüritustega parandada, aga ei saavuta midagi, kui arhitektide teod käivad sõnadele vastu.
Valjuhäälselt ühiskonnas otsustamisõigust nõudes ja üksteisele kõrgeimaid kvalifikatsioonitunnistusi jagades võtavad arhitektid otsustama pääsedes
arvesse vaid oma kinnismõtteid ja ego. Sellises kontekstis muutub või-matuks kaitsta seisukohta, et ühiskonnas kaalukate otsuste tegemine peaks
Eestis olema usaldatud arhitektidele.

Karin Hallas-Murula, ERM-i arhitektuurikonkursi ekspert, Eesti arhitektuurimuuseumi direktor

Avalikkus muuseumidest 4. ERMi arh.v näitel
Hiidämblik ja punalohe. PM 21.1.06. www.postimees.ee/230106/esileht/arvamus/189520.php
«Põhjakonna me siis ei saanud,» võis kunagi direktorina eelmise Eesti Rahva Muuseumi
arhitektuurikonkursi korraldanud Tõnis Lukase hääles leida kergeid pettumusenoote, kui ta
esmaspäeval ERMi uue hoone konkursil võidutöö «Memory Field» («Mälestuste maastik») ees
käed risti rinnale sättis.
«Põhjakonna»-nimeline projekt võitis tosin aastat tagasi. Aga riik oli vaene ja ERM pidi KUMU selja taha
järjekorda võtma.
Nende ootamise aastatega langes otsus – muuseum läheb oma päriskoju Raadile. Seal mõisahäärberis
avas ERM 1923. aastal esimesed seitse näituseruumi.
Tuul on pööranud, ühtäkki suudab riik ehitama hakata ning projekti said kutsutud silmad esmaspäeva
keskpäeval esimest korda näha.
«Nüüd saame siis ämbliku » jätkas Lukas.
Tõepoolest, mitmel pildil kõrgus muuseumihoone kohal hiigelämblik, mis osa vaatajaid nii segadusse
suutis ajada, et nad hoopis seda tulevaseks muuseumimajaks pidasid.
Loomad meeldivad inimestele. Nii kirjutas üks arvamuskülgede püsiautor hiigelsuurest punalohest, mis
Raadi sõjaväelennuväljal laiutama hakkab. Põhjuseks pilt, kus arhitektid olid hoone mastaapide
näitlikustamiseks ühel maastikuvaatel muuseumimaja punaseks värvinud, hallist üldpildist
eristamiseks.
Kolm noort arhitekti – Lina Ghotmeh Liibanonist, Itaalias kasvanud Dan Dorell ja jaapanlane Tsuyoshi
Tane suutsid endast kõnelema panna terve Eesti. Õigupoolest oma projektist. Ühtäkki oli rahvas
kaheks nagu kirvelt kõlksu saanud kasehalg – poolt ja vastu.

350 meetrit pikk, peamiselt ühekorruseline klaastunnel, kogupikkuses on kompleks poolteist
kilomeetrit pikk ja meenutab lennurada. Kerge kaldega kate vihjamas tõusmisele taevasse,
oma saatusele vastu minemisele.
700 000-kroonine võidupreemia on suurim, mida Eestis eales on arhitektuurikonkursil välja antud,
kuid rahvusvahelised tipud, kellega koos Ghotmeh, Dorell ja Tane töötanud on, sellistele
konkurssidele välja ei tule.
Selle kolmiku esimest suurt võitu saadavad rohked küsimused – kas maja ikka suudab
muuseumihoone nõudmisi täita, kuidas mastaapne hoone selles ümbruses välja hakkab
nägema ning kuidas eesti vankrirattad ja õllekapad seal sees tunduvad. Ning kui palju see
klaasmaja Eesti riigile maksma võib minna.

Nii pidi kolmik enne auhinna saamist tõlkeklappidest kuulma ERMi eelmise direktori Jaanus Plaadi
kahtlustesse peidetud lootust, et juhul kui võidutööd ei õnnestu muuseumi vajadustele
kohandada, on žüriil võimalik asendada see mõne teise tööga.
Alles siis avanesid ümbrikud ning presidendipaar lõi kolme noore arhitektiga kokku.
Päev pärast võidu tähistamist sõitis trio Londonisse, lubadusega juba nädala pärast tagasi olla.
Arhitektuurimuuseumi direktor Karin Hallas-Murula taandas end suure käraga žüriist, sest sellesse
kohta ehitatud suur sillakujuline muuseum seoks
ERMi igaveseks nii füüsiliselt kui ideeliselt Nõukogude okupantide sõjaväelennuvälja külge.
Dorell on pärit Itaaliast ja üles kasvanud ajal, kui maailma lapsed kartsid kõige rohkem tuumasõda.
Tema hirmu kodu oli Tartus Raadil. Kaugpommitajad olid valmis siit iga hetk õhku tõusma ja
Euroopale surma külvama.

Avalikkus muuseumidest 5. ERMi arh. Näitel
>

JUHTKIRI: Rahu Eesti Rahva Muuseumile

Eesti Päevaleht 17.1.2006

(2)

Eile saime siis teada ERM-i arhitektuurivõistluse võitjad ja näha ka sada kaheksat võistelnud
projekti. Kirgi oli juba enne üles köetud, sest žürii hoidis tulemusi pikka aega saladuses.
Pole ime, et ajakirjandus haaras kinni igast läbiimbunud vihjest. Oli enam-vähem kindel, et võit ei
tulnud koju. Kokku konkureeris kõigest 12 Eesti arhitektide projekti, millest üks sai ostupreemia.
Meenutagem, et Kumu konkursil tegid puhta töö soomlased.
ERM-i arhitektuurivõistlus ja ehitamine põhjustab ilmselt veel suuremaid debatte, sest see
puudutab absoluutselt tervet Eesti rahvast. Eesti Päevaleht on loomulikult juba tänasest avatud
kõikvõimalikele arvamustele, kuid me kõik peame ka arvestama muuseumi direktori Krista Aru
palvet: laske meil lõpuks rahulikult oma päris kodu valmis ehitada. Pärast kaklust teatavasti
rusikatega ei vehelda, kuid Kumu näide on hoiatav: ikka hakati vaidlustama asukohta ja projekti
sobivust Lasnamäe nõlva alla. Loodetavasti ERM-iga nii ei lähe.
Kuid mingid rasked eriarvamused on ka siia sisse programmeeritud. Laias laastus lähevad
arhitektide ja museoloogide-kunstiajaloolaste hinnangud lahku. Viimati mainituid häirib projekti
sobivus muuseumihooneks ja liigne orienteerumine kunagise Vene militaarlennuvälja imagole.
Võidutöö “Mäluväli” saatetekstist võib otse lugeda, et see on “lõige maastikust” ning “stardirada”
silmapiiri ja kauguste poole, mis ühtlasi on “tunnistajaks pikaajalisele võitlusele okupatsiooniga”.
Samas tundub see mõnele eestlasele hoopis monumendina nõukogudeaegsele sõjalennuväljale,
mis tegi Tartust kinnise linna. Arhitekte, seda enam välismaiseid, ja võib-olla ka turiste aga
säärane kohamüüt pigem paelub. Kahju on muidugi sellest, et lähitulevikus pole ette näha
varemetes mõisa restaureerimist. Vanemale põlvkonnale seostub Raadi just eelkõige mõisaga.

Teemaväljad ja tasandid
Teemavälja üldstruktuur :
1. Struktuursed teemad ja põhimüüdid
2. Võimu ja juhtimise, otsustamise ja funktsionaalsed teemad

3. Inimese ja identiteedi teemad

Muuseumi - teema meediaväljal:
1. Muuseumid struktuuriosana
2. Konseptualiseerimine, valikud ja otsustamised
3. Muuseumide funktsioneerimine inimese jaoks

Eesti elanike kultuurihuvide mudel ja mudeli
sotsiodemograafiline taust
1. Aktiivne mitmekülgne kultuurisuhe

22%

2.Utilitaarne (sh tehnoloogiline) ja meelelahutuslik kultuurisuhe 25%
3. Traditsiooniline, perekeskne kultuurisuhe 19%
4. Sotsaalse võrgustiku ja popkultuuri keskne kultuurisuhe 14%
5. Kultuurikauge, passiivne suhe

20%

mudel on avaldatud ja analüüsitud: Lõhmus, M., Lauristin, M., Salupere, R.
Inimesed kultuuriväljal: aktiivsus ja eelistused. Rmt: Eesti elavik 21.
Sajandi algul. TÜK 2004, lk 97 – 128

T abel 7.22. K ultuuriorientatsioonide klastrite sotsiodem ograafiline struktuur.

Sugu
V anus

H aridus

A nkeedi
keel

22 %

25%

19%

14%

20%

K ogu

M ees
N aine

36

21

35

49

47

64

81
19

79

65

51

54

15-19

3

17

3

29

3

10

20-29
30-44

10

28

9

12

17

23

33

31

34
25

21

27

45-54

23

14

23

10

17

18

55-64

20

5

19

1

25

15

65-74

20

3

15

1

22

13

alg, põhi

15

27

15

29

30

23

K esk

55

58

62

59

49

57

K õrgem
E esti

30

15

23

13

21

21

73

67

63

68

59

66

V ene

27

33

37

32

41

34

26. septembri töötuba:
võimalusi muuseumide esitamiseks avalikkuses
Kuidas saavutada kommunikatsiooni dünaamilisus?

Meedia muuseumidest millele meedia reageerib?
> Millele meedia reageerib ja millele mitte?
> Millised on valikute printsiibid ja kriteeriumid?

> Millal reageerib?
> Kuidas reageerib?

Meedia paradoksid
> Meedia näib emotsionaalne, siiski on meedia sisu ratsionaalne –
funktsionaalne
> Meedia esitab end avaliku tekstina, siiski on see sündinud suletuses
> Meedia esineb kõikide esindajana, siiski on see kellegi esindaja
> Kes omab/toodab meedia sisu (aktiivne pool) ja kes meedia sisu kasutab
(passiivne pool)
> Meedia on identiteeditööstus – ideede, meeleolude, arvamuste, identiteedi
tootmine
> Meedia sisu referentsid on kas kindlad väljakujunenud allikad (kvaliteetsed)
või rohkem juhuslikud mitte-väljakujunenud (vähekvaliteetsed) allikad.
> Muuseumid on kvaliteetsed referentsid.


Slide 6

Maarja Lõhmus:

Muuseumid kui
kommunikatsioon
ettekanne Narvas,
25. septembril 2006

ARUTLEN:

> Avalikkuse ja meedivälja üle
> Muuseumide üle avalikkuses ja meediaväljal

> Avalikkuse struktuurimudeli üle, Eesti ühiskonna
avalikkuse üle, kus domineeriv avalik väli on meediaväli,
kus muuseumid on materjaliks ja teemaks. Milliseks?
> Inimeste huvitüüpide üle

> Muuseumide kommunikatsiooni üle ühiskonnas

PANOPTICON (Bentham 1787), Foucault
http://cartome.org/panopticon1.htm

Muuseumide struktureeriv normatiivne
roll kultuuris:
sisemine ja välimine määratlemine
-

Ühiskonnas muuseumide institutsioonil tõemonopol aprioori, struktuurselt

-

Muuseumid on vajalikud ja neid tuleb toetada ka siis, kui külastajaid napib (81%
nõus, Kultmin.2006, vt. järgmine slaid). See olukord on sarnane avalik-õigusliku
ringhäälingu toetamisega, mida toetatakse ka siis, kui ei kuulata. Tõlgendus:
kultuuristruktuuri toimimise põhiinstitutsioonid peavad tingimusteta olemas olema.

-

Sisemine identiteet ja väline määratlemine:

ERMi ideest ja asutamisest 100 aastat hiljem on saanud mineviku-tuleviku
kontseptsioonide ja suundade küsimus. Põhiküsimusi esitasid ERMi uue hoone
arhitektuurivõistluse vastukajad (vt. Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi
suhtes. Winy Maas 17.1.2006 PM)

Winy Maas: Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele
muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas, rahvuslikke piire ületavas
ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab
ligi noort põlvkonda ja mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises
kontekstis.

K u ivõrd n õu stu b järgn evate väid etega m u u seu m id e k oh ta?
(täiesti nõus + pigem nõus)

M uuseum id korraldavad
liiga vähe põnevaid
üritusi

2006 a

45
37

M uuseum id on vajalikud
ja neid tuleb toetada isegi
siis, kui külastajaid napib

80
81

U ute m uuseum ihoonete
ehitam ine on riigi raha
raiskam ine

20
17

Inform atsioon
m uuseum ides toim uvast
on hästi kättesaadav*

27

E esti m uuseum ide
väljapanekud pakuvad
palju põnevaid elam usi*

52

0
P ro tsen t %
* 2 0 0 3 ei k ü situ d

2003 a

20

40

60

80

100

Muuseumid kui maailmapilt ja
identiteedikommunikatsioon: tehnoloogilise hüppe,
konstruktivismi ja reflektsiooni uus tase
MUUSEUMID

>

Eesti muuseumi ideede kujunemine Jakob Hurda matustel Tartus 1907; Hurda tööde
jätkajate otsusluua vanavara süstematiseerimiseks ja eksponeerimiseks muuseumi.

>

Muuseumide materjalide esituses nii konstruktivistlik kui refleksiivne pool.

>

Vrd. Soome muuseumidega (vt. Lõhmus, M., Medijainen, E. Soome ja soomlased
TÜK 2005, pt Muuseumid lk.317 - 328)

>

Eestis loodus kultuurikeskkonnana – loodusajakirjandus jm on kõrgelt koteeritud

>

Eesti kultuuriajakirjanduses on muuseumide – ajakirjanduse osa praegu vähe esile
tulev ja hajutatud erinevate väljaannete kui ‘kontekstide’ vahel – osad teemad
üldajakirjanduses, muuseumide näitused ja väljapanekud kultuuriajakirjanduses ja
muuseumide kontseptuaalne pool üldise kultuuripoliitilise diskussiooni osana.

>

Kõige rohkem saavad inimesed infot kultuurivaldkondade kohta üldajalehtedest ja
ajakirjadest, televisioonist ning sõprade-tuttavate käest.

>

Eesti kultuuriuuringud – kultuuri uuringute põhjana oluline muuseumide teadustöö
ja uurimused. Kultuuriuuringutes on muuseumide osa laias kultuurikeskustelus
põhjendamatult tagasihoidlik –veel-mitte-kommunikatiivne faas.

K u ivõrd su u rt h u vi p ak u vad järgn evat tü ü p i m u u seu m id ?
(suurt huvi + m õningast huvi)

2003 a
2006 a

75

L oodus

78

64

K unsti

66

65

A jaloo ja arheoloogia

65

60

K oduloo

59

52

T eadus ja tehnika

55

45

E tnograafia ja
antropoloogia

48

6

M uud

P ro tsen t %

5
0

20

40

60

80

Eesti struktuurimuutus ja avalikkuse
representatsiooni muutus 1980 – 1990ndatel
>

Eesti muutumine 1990ndatel:

> - avalike representatsioonide muutumine
> - meediavälja muutumine
>

Totalitaarkommunikatsioonist avatud ühiskonna kommunikatsiooniks

>

Meediavälja funktsioonide muutus

>

Esinejate, kõneisikute, ajakirjanike-toimetajate muutus

>

Avalikkuse agenda ja fookuste muutus

>

Sotsikultuuriliste protsesside määratlemine- defineerimine

>

Igapäevane defineerimisvõitlus protsesside suunamise nimel

> ESITUSE – REPRESENTATSIOONI MUUTUS
> ÕIGED– VALED/ TUGEVAD– NÕRGAD/ SELGED– EBASELGED MÄRGID

Reflektsioon versus konstruktivism:
muuseumide rolli ja funktsiooni muutusi 1980ndatest
kuni 2000ndate alguseni.
1.

Reflektsiooni vajadus: muinsuskaitse liikumine 1980ndate lõpus,
muuseumide kultuurilis – poliitiline osalemine (näit. Loomeliitude
pleenumil)

2.

Institutsiooni restruktureerimine: Eesti kultuuri institutsioonide üldine
restruktureerimine ja uus legitimeerimine, toomine NSVL tõrjutud
identiteediinstitutsioonidest Eesti rahvuslikuks keskseks identiteedi ja
mälu institutsiooniks. (90ndate keskpaik)

3.

Enesereflektsiooni: muuseumide käsitlus areneva ja muutuva
protsessina, muuseumide võrdlused maailma teiste muuseumidega

4.

Institutsioonide uus struktuur: Liitumine EU-ruumiga, institutsionaalne
rahvusvahelistumine

5.

Reflektsiooni ja konstruktsivismi ootus: Avalikkuse ootustele
vastamine, resonantsi arvestamine, erinevate väärtuspõhiste
konfliktide käsitlemine kui süsteemi infrastruktuuri/struktuuri üldise
funktsioneerimise indikaatorina (2000ndate algus)

6.

Millise konstruktivismi ootus?
Muuseumide usaldamise/usaldamatuse küsimus, muuseumide
vastutus teadvuse-kujunduse eest (varjatud küsimus)

Muuseumide külastamise põhjused /funktsioonid
>

1/3 külastajatest meelelahutuseks, vaba aja veetmiseks

>

1/3 külastajatest enesetäiendamiseks ja harimiseks

>

1/5 külastajatest õppe otstarbeks

>

1/7 tööalaselt
Kommentaar: külastajate määratletud põhjused külastamiseks ei ole tähenda
automaatselt, et need ongi külastamise põhjused, sest kontekstiks pole uuritud inimese
huvide ja vajaduste struktuuri ning muuseumide külastamist selles kontekstis.

> Huvi 2006:
>

78% loodus

(2003 – 75%)

>

66% kunst

(2003 – 64%)

>

65% ajalugu ja arheoloogia

>

59% kodulugu (2003 – 60%)

>

55% teadus ja tehnika (2003 – 52%)

>

48% etnograafia ja antropoloogia (2003 – 45%)

> Mitte – huvi 2006:
>

53% ei ole vaba aega (2003 – 49%)

>

25% ei meeldi muuseumis käia (2003 - 22%)

>

24%

muuseumide kohta on vähe infot (2003 – 28%)

>

22%

puudub transport (2003 – 19%)

>

20%

piletihind liiga kõrge ( 2003 – 19% )

M illistel eesm ärk id el T e m u u seu m e k ü lastate?
Ü ldse m itte

M õnikord

S ageli

TÖ Ö A LA SELT

2003 a

94

42

2006 a

94

5 2

Õ PPEO TSTA RBEL

2003 a

88

9

3

2006 a

88

10

3

E N E S E T Ä IE N D A M IS E K S

74

2003 a

18

71

2006 a

21

8

M E E L E L A H U T A M IS E K S ,
V A B A A JA V E E T M IS E K S
2003 a

63

24

13

2006 a

63

24

12

0%
P ro tsen t %

20%

40%

60%

80%

100%

M is on p eam ised p õh ju sed , m ik s ei k ü lasta (saged am in i) m u u seu m e? *

2003 a
2006 a

49

E i ole vaba aega

53

M ulle ei m eeldi
m uuseum ides käia

22
25

M ul on m uuseum ide
kohta vähe infot

28
24

P ole transporti/ halvad
transpordivõim alused

19

P iletite hinnad on liiga
kallid

19
20

22

8

M inu tervis ei luba

6
6
6

M uu põhjus

K ülastan m uuseum e
piisavalt sageli

6
5
4
4

R aske öelda

0

10

20

30

40

P ro tsen t %
* k u n a ig a resp o n d en t v õ is an d a m itu v astu st, siis v õ ib p ro tsen tid e su m m a o lla 1 0 0 -st su u rem

50

60

Muuseumid 21. sajandi alguses–
kollektiivne identiteet, mälu, igapäevapraktika
Muuseumide sõnum ühiskonnas ja meedias.
Muuseumid on faktikogumid emotsionaalselt tulikuumal väljal.
Autentse mälu materjali faktiline olemasolu (hoidlate ja
arhiivide sisu jm materiaalne pool)
Muuseumid kui mälu ja kogemus. Mälu, ajaloo, tuleviku jm –
temaatika käsitlus inimese-kesksena
Muuseumid kui arutlusmaterjal, avaliku arutluse objekt. Riikide,
ühiskondade ja kultuuride konsensuse ja/või vastanduste otsing
Info orienteerumiseks.
MUUSEUMIDE FUNKTSIOONIMUUTUSI
Kontrollitud ideoloogiast (ja selle konstruktivismist) inimese avatud
maailmapildi kujundajaks (mälu tugevdajaks).
Uus funktsioon lubab rohkem muuseume ja materjale, avatumat mälu.
Selle talletamisega, mis aga vahepealsel suletud perioodil
kustutatud või kustumas – selle kogumisega on kiire!!

Muuseumid – eksistentsi lugu ja resonants

>

MUUSEUMID KUI AJA–KOHA–TEGEVUSE KOMMUNIKATSIOON KULTUURIS

> Svetlana Alpers,“The Museum as a Way of Seeing,” in Exhibiting Cultures:
The Poetics and Politics of Museum Display, ed. Ivan Karp and Steven D.
Lavine (Washington and London: Smithsonian Institution Press, 1991) pp.
25-32.
> Gianni Vattimo: The Structure of Artistic Revolution. 1988.
> Clifford, James: The Predicament of Culture: twentieth-century
etnography, literature and art. Cambridge (Massachusetts); London:
Harvard University Press, 1994.
> Georg Simmel: The Sociology of Space. (rmt Frisby, D.; Featherstone, M.
Simmel on Culture. Sage 1997)
> David Harvey: The Experience of Space and Time. (rmt The Condition of
Postmodernity. Blackwell. 1990)

Juri Lotman kultuuri enesemudelist ja
identiteedikommunikatsioonist
Kultuuri aktiivsuse enesemääratlemisel räägib tungist ühtsuse poole.
Kultuuri enesemudeli mehhanismid on seotud lakkamatu vajadusega
säilitada oma eneseteadvus, salvestada oma mällu kontseptsioon
iseendast.
Kultuurile on omane enesemudelite loomine ja kujutamine – nende kaudu
ühtlasi kontrollitakse adekvaatsust, suundade relevantsust.
Juri Lotman on eristanud kultuuri enesemudeli loomisel kolme üheaegset
suunda:
1. kultuuri enesemudel, mille eesmärgiks on refleksiivsus, reaalne tunnetus
ja kogemus
2. enesemudel, mis erinevad tavapraktikast, ent on suunatud praktika
muutmisele
3. ideaalsed enesemudelid ja manifesteerimised, mis eksisteerivad eraldi
reaalsusest ning säilitavad-defineerivad põhiväärtusi.
Lotman: erinevate enesemudelite vahel võib tekkida konflikte.

Muuseum – akadeemilise
kommunikatsioonidistsipliinina
http://www.uwo.ca/theory/Courses/Courses2006-OrderingLong.html
Centre for the Study of Theory and Criticism – Courses 2006-2007
Ordering Things - The following gives a very rough idea of how the course might unfold, though suggested
readings are at this stage no more than an indication of general directions, a point of departure for
reflection. The case studies, in particular, are intended merely as signposts on a terrain to be explored.
Weeks 1-7
•

Orientation

•

Collectors and Collecting (Baudrillard, Benjamin, Bal, Stewart)

•

Collecting Art and Culture (Clifford, Sherman, Duncan)

•

Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum (Pearce, Bal)

•

Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition (Bennett, Heidegger, Mitchell)

•

Taxonomies and Heterotopias (Foucault, Ritvo)

•

Archive (Derrida, Nora, Ricœur)

Weeks 8-13: Case Studies


Encyclopedia and Library (Borges, Kis)

•

Museum (Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H)

•

Anti-Museum (Broodthaers, the Museum of Jurassic Technology)

•

Taxonomies, Heterotopias and Lists (Greenaway's The Falls, Perec)

•

The Artist in the Museum (Boltanski, Greenaway)

•

The Museum Without Walls (The Situationist International, Sophie Calle, Banksy)

Muuseum akadeemilise distsipliinina. Näide
Week 1: Orientation
Week 2: Collectors and Collecting
>

Baudrillard, Jean. "The System of Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The Cultures of Collecting.
Cambridge, MA: Harvard University Press. 1994. 7-24.

>

Benjamin, Walter. "Unpacking My Library. A Talk About Book Collecting." Illuminations. Trans. Harry Zohn. Ed. Hannah
Arendt. New York: Schocken Books, 1969. 59-67.

>

Bal, Mieke. "Telling Objects: A Narrative Perspective on Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The
Cultures of Collecting. Cambridge, MA: Harvard University Press. 97-115.

>

Stewart, Susan. "The Collection, Paradise of Consumption." In Susan Stewart, On Longing. Durham and London: Duke
University Press, 1993. 151-69, 190-91.

Week 3: Collecting Art and Culture
>

Clifford, James. "On Collecting Art and Culture." In James Clifford, The Predicament of Culture. Cambridge: Harvard
University Press, 1988. 215-51.

>

Sherman, Daniel J. "Quatremère/Benjamin/Marx: Art Museums, Aura, and Commodity Fetishism." In Daniel J. Sherman
and Irit Rogoff, eds. Museum Culture: Histories, Discourses, Spectacles. London: Routledge, 1994. 123-43.

>

Duncan, Carol. "The Art Museum as Ritual." In Carol Duncan, Civilizing Rituals: Inside Public Art Museums. London and
New York: Routledge, 1995. 7-20.

Week 4: Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum
>

Pearce, Susan M. "Collecting: Shaping the World." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A Cultural
Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 68-88.

>

Pearce, Susan M. "Museums: The Intellectual Rationale." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A
Cultural Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 89-117.

>

Bal, Mieke. "The Discourse of the Museum." In Reesa Greenberg, Bruce W. Ferguson, and Sandy Nairne, eds. Thinking
About Exhibitions. London and New York: Routledge, 1996. 201-18.

Week 5: Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition
>

Bennett, Tony. "The Exhibitionary Complex." In Tony Bennett, The Birth of the Museum. London and New York: Routledge, 1995. 59-88.

>

Heidegger, Martin. "The Age of the World Picture," in The Question Concerning Technology and Other Essays, trans. William Lovitt. New York:
Harper & Row, 1977. 115-54.

>

Mitchell, Timothy. "Orientalism and the Exhibitionary Order." In Nicholas B. Dirks, ed. Colonialism and Culture. Ann Arbor: The University of
Michigan Press, 1992. 289-317.

Week 6: Taxonomies and Heterotopias
>

Foucault, Michel. The Order of Things: An Archaeology of the Human Sciences. London: Tavistock, 1970. xv-xxiv.

>

Foucault, Michel. "Of Other Spaces." Diacritics 16.1 (Spring 1986): 22-27.

>

Ritvo, Harriet. "Zoological Taxonomy and Real Life." In George Levine, ed. Realism and Representation: Essays on the problem of Realism in
Relation to Science, Literature, and Culture. Madison: The University of Wisconsin Press, 1993. 235-54.

Week 7: Archive
>

Derrida, Jacques. "Archive Fever, A Freudian Impression." Diacritics 25.2 (Summer 1995): 9-63.

>

Nora, Pierre. "Between Memory and History: Les Lieux de Memoire." Representations 26 (1989): 7-25.

Week 8: Encyclopedia and Library
>

Case Studies I: Borges, Danilo Kis's "The Encyclopedia of the Dead"

Week 9: Museum
>

Case Studies II: Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H

>

Donato, Eugenio. "The Museum's Furnace: Notes Toward a Contextual Reading of Bouvard and Pécuchet." In Josué V. Harari, ed. Textual
Strategies: Perspectives in Post-Structuralist Criticism. Ithaca: Cornell University Press, 1979. 213-38.

Week 10: The Anti-Museum
>

Case Studies III: Marcel Broodthaers, The Museum of Jurassic Technology

>

Crimp, Donald. "This is not a Museum of Art." In Donald Crimp, On the Museum's Ruins. Cambridge: MIT Press, 1993. 200-34.

>

Rugoff, Ralph. "Beyond Belief: The Museum as Metaphor." In Lynne Cooke and Peter Wollen, eds. Visual Display: Culture Beyond Appearances.
Seattle: Bay Press, 1995. 69-81.

Week 11: Taxonomies, Heterotopias and Lists
>

Case Studies IV (Perec, Greenaway's The Falls)

>

Testa, Bart. "Tabula for a Catastrophe: Peter Greenaway's The Falls and Foucault's Heterotopia."

>

Paula Willoquet-Maricondi and Mary Alemany-Galway, ed. Peter Greenaway's Postmodern/Poststructuralist Cinema. Lanham, Maryland: The
Scarecrow Press, 2001. 79-112, 336-38.

Week 12: The Artist in the Museum
>

Case Studies V (Christian Boltanski, Peter Greenaway)

Week 13: The Museum Without Walls
Tony Purdy

Inimest üldhuvid, integreerivad huvid, diferentseerivad
huvid ja spetsialiseeritud teemahuvid meedias
Teemade huvitasemed:
1. üldhuvi - vähemalt 60% vastajatest huvi pakkunud teemad (uudised kodu- ja
välismaalt, tervis, tv-saated);
2. suuri rühmi integreerivaid teemad, huvi ca 40 % vastajatest (näiteks
kuritegevus-politsei-kohtud ja seadusandlus-õigusinfo, loodus, sport, noorte
elu, haridus, sotsiaalprobleemid, pere, ka huumor),
3. teatud huvirühmi diferentseerivaid teemad (25-35%), näiteks korruptsioonskandaalid, poliitika ja majandus vs. kultuur, riigikogu, valitsus, tuntud isikud –
suhted, seltkonnakroonika vs. statistika jne.
4. suhteliselt väikesele asjast huvitatute ringile (alla 20%) huvi pakkuvad
spetsialiseeritud teemad, näiteks õiguskantsler-riigikontroll, arvutid,
erakondade tegevus või kirik ja religioon.
Ülevaade inimeste teemahuvidest, st huvidest eri valdkondade suhtes (‘Mina,
maailm, meedia’ 2002), küsitletud oli 1500 inimest üle Eesti. Huvide
selgitamiseks oli vastajatele antud valdkondade nimestik, mille suhtes pidid
viiepallisel skaalal hindama huvitatust.

M uu valdk ond.
K irik , religioon
E hitus , k innis vara
P oliitik ud, erak onnad
Õ igus k ants ler, riigik ontroll
O s t-m üük
A rvutid
P res ident
Reis id, turis m
S elts k onnak roonik a
V alits us , m inis teerium id, am etk onnad
Riigik ogu
M ajandus , äri, ettevõtlus
M ood
A utod
Tuntud is ik ud, s uhted
S tatis tik a, uurim us te andm ed
Tehnik a, tehnoloogia
K uns t, k irjandus , teater
M aaelu
Tööpak k um is ed
K orrupts ioon, s k andaalid
Teadus lik ud avas tus ed
Noorte elu
S port
A rvam us ed ja arutlus ed päevas ündm us tes t
K ool, haridus , õppim ine
Loodus
S ots iaalprobleem id
Huum or
S eadus ed, m äärus ed, õigus alane info
K odu, pere, laps ed
K uritegevus , polits ei, k ohtud
Uudis ed välis m aalt
Teles aated, film id
Tervis
O m a valla, linna, m aak onna info
Uudis ed E es tis t

1,2
13
13,3
13,5
14,7
18,6
19,4
22,8
23
23,7
23,8
24,7
25,3
25,5
26
27,2
27,9
29,5
31,3
31,3
32,4
35,2
39,5
40,3
41
43,3
47,4
49,9
50,6
53,7
54,2
56,6
57,6
59,6
63,8
66,5
77,7
84,7
0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Huvide tüübid:

Huvi meedias käsitletavate
jagunenud gruppide vahel:

teemade

> ühiskonna ja riigi teemadest huvitujaid
> kodu-lähiümbruse huvilised
> tehnika-teaduse-ettevõtlushuvilised

vastu

on

Teemahuvide klastrid 1-4
Kokkuvõtvalt on teemahuvide kohta neli klastrit
I. Esimese, poliitikahuvilise klastri (18% koguvalimist) domineerivaks faktortunnuseks on huvitatus riigi ja selle
institutsioonide tegevusest.
Kõrgendatud poliitikahuvi on ainult veidi rohkem omane meestele [VK1](52%). Siia klastrisse kuulub rohkem
kõrgharidusega inimesi, domineerivad keskealised ja vanemad inimesed (72% klastrist on vanem kui 45
eluaastat). Samuti kuulub siia keskmisest enam eestlasi. Sissetulekudominant on veidi allapoole Eesti
keskmist (1500-2500 kr pereliikme kohta). Keskmisest enam on siin pealinlasi ja maainimesi.
II. Teise, kultuurile ja lähiümbrusele orienteeritud teemahuvi klastri (19% koguvalimist) teljeks on kultuuri,
hariduse ja noorte elu, reisimise ja seltskonna temaatika, keskmisest tugevam on ka orienteeritus
lähiümbrusele ning sotsiaalsetele probleemidele. Samas on tüüp poliitikakauge.
Nimetatud tüübile on iseloomulik feminiinsus (88% naisi). Tüüpi iseloomustab keskmiset enam keskhariduslik
taust, samuti on siin keskmisest enam venekeelse ankeedi täitnuid. Palgaskaalal on nad kõige madalama
sissetulekuga pereliikme kohta. Keskmisest enam on siin (pea)linlasi ja vähem maainimesi.
III. Kolmanda, tehnika, teaduse ja ärikeskse teemahuvi klastri (28% koguvalimist) juurde kuulub ka
kõrgendatud spordi- ja välisuudiste huvi. Ootuspäraselt koosneb see tüüp valdavalt meestest (91%).
Klastri vanuskoosseis on vastandlik esimesele, poliitikahuvilisele tüübile: siin domineerivad noored, 77%
klastri koosseisust on vanuses alla 44 aasta. Sissetulek on selles klastris kõrgeim: ligi pooltel ulatub see
üle Eesti keskmise, kusjuures veerandil on sissetulek pereliikme kohta kõrgem kui 4000 krooni kuus.
Üllatav on, et klastri koosseisus on keskmisest enam maal elavaid inimesi.
IV. Neljanda, ümbritsevast vähehuvitunute klastri (34% koguvalimist) moodustavad inimesed, kelle huvid on
kõikide faktorite lõikes tunduvalt alla keskmise.
Klastris on väike naiste ülekaal (62% naisi), ka on selles keskmisest rohkem pensionieas inimesi.
Iseloomulik on ka veidi madalam haridustase ja sissetulek pereliikme kohta. Asulatüüpide esindatus
vastab aga valimi keskmisele. Venekeelsete inimeste osakaal on valimi keskmisest suurem (41% valimi
34%ga võrreldes). Nendel inimeste seas on silmatorkavalt enam Eesti kodakondsuseta inimesi, mis viitab
sellle, et kodakondsuse puudumine on seotud üldise vähema huvitatusega ümbritsevast elust.

Muuseumid kultuurimeedia kanalina Eesti
muuseumide külastusi (SaarPoll-Kult.min 2006)
MUUSEUMIDE KÜLASTATAVUS 2005. Eesti inimesed muuseumides:
12% Eesti Vabaõhumuuseumis
10% Kadrioru kunstimuuseumis
9%

Kumu Kunstimuuseumis

8%

Palmse mõisas

8%

Eesti Loodusmuuseumis

6%

Eesti Meremuuseumis

6%

Eesti Ajaloomuuseumis

6%

Tallinna Kunstihoones

5%

Rakvere linnuses

5%

Eesti Tervishoiumuuseumis

5%

Niguliste muuseum-kontsertsaalis

5%

Tartu Kunstimuuseumis ja Pärnu Uue Kunsti muuseumis

4%

Narva Muuseumis

4%

Eesti Rahva Muuseumis

4%

Saaremaa Muuseumis

4%

Palamuse Oskar Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumis

3%

Okupatsioonide Muuseumis

3%

Eesti Põllumajandusmuuseumis

57% inimesi ei ole aasta jooksul muuseumides käinud

M illiseid m u u seu m e on viim ase 12 k u u jook su l k ü lastan u d ?*

K adrioru K unstim uuseum **

8

K um u K unstim uuseum **

8

P alm se m õis

8
7
8
6
6
7
6

E esti L oodusm uuseum
E esti M erem uuseum
E esti A jaloom uuseum

N iguliste m uuseum -kontserdisaalis
E esti T ervishoium uuseum
N arva M uuseum
E esti R ahva M uuseum
S aarem aa M uuseum
P alam use O skar L utsu K ihelkonnakoolim uuseum
O kupatsioonide M uuseum **
E esti P õllum ajandusm uuseum
P ärnu M uuseum
E esti S pordim uuseum
H iium aa M uuseum
M uu

2006 a

13
12

E esti V abaõhum uuseum

R akvere linnus

2003 a

5
6
5
6
5
4
4
3
4
4
4
5
4
3
3
3
3
3
2
3
2
3
7
7
57
57

E i ole külastanud
P rotsen t %
0
10
20
30
** 2003.a. ei küsitud
*kuna iga respondent võis anda m itu vastust, siis võib protsentide sum m a olla 100-st suurem

40

50

60

K u n s tin ä itu s te , k u n s tis ü n d m u s te k ü la s ta m in e e r in e v a te s k o h ta d e s
(o n k ü la s ta n u d s e d a k o h ta v ä h e m a lt ü h e l k o rra l)
K u ltu u ria s u tu s te s (te a trid , k in o d ,
k u ltu u rim a ja d , jn e )

18
16
14

M õ n e s g a le riis

15

Ü h is k o n d lik e s h o o n e te s (p a n g a d ,
(o m a )v a lits u s a s u tu s e d , õ p p e a s u tu s e d , jn e )

14
12

K a d rio ru K u n s tim u u s e u m is *

2003 a

10

2006 a
K u m u K u n s tim u u s e u m is *

9
6
6

T a llin n a K u n s tih o o n e s

6

N ig u lis te m u u s e u m -k o n ts e rd is a a lis

5
4

T a rtu K u n s tim u u s e u m is

5
4

P ä rn u U u e K u n s ti M u u s e u m is

5

V iin is tu K u n s tim u u s e u m is *

3

T a rb e k u n s ti ja D is a in im u u s e u m is * *

3
2
2

A d a m s o n -E ric u m u u s e u m is

2

K ris tja n R a u a m a ja m u u s e u m is

1
6

M õ n e s m u u s k u n s tim u u s e u m is

7
10

M u ja l
P r o tse n t %
* 2 0 0 3 .a . e i k ü situ d
* * 2 0 0 3 o li te in e n im e tu s

9
0

5

10

15

20

Muuseumid (funktsioonid) avalikkuses –
kultuur või popkultuur

> Muuseumide rolli polü-funktsionaalsus
> Muuseumid – kultuur või/ja popkultuur, popkultuuri keskkond
Lugesime arhitektuurivõistluse žüriis osalenud Maasilt, et tehakse/
tulemas on Eesti popkultuuri keskus (Maas, 17. jaan 2006
Postimees)

Küsimus Eesti kultuurile ja muuseumidele: kas popkultuurile
orienteerumine on ajakohane või võõrastav ?
praktikas Euroopa on minemas multifunktsionaalsuse teed, (mida
funktsioonide küsimine – vastamine näitab)
> MUUSEUMID – VÕITLUSVÄLI MÄÄRATLUSTE PÄRAST
> ERMi ARHITEKTUURIVÕISTLUS TÕI ESILE ÜLDISED MÄÄRATLUSTE
PROBLEEMID

Avalikkus muuseumidest 1. ERMi arh. Näitel
17.1.2006. Muuseum ei pea viitama suitsupääsukesele. Võidutöö oponendid peaksid lammutama ka Toompea
linnuse koos Pika Hermanniga

Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi suhtes
Eesti Rahva Muuseumi uue hoone arhitektuurikonkurss andis hulgaliselt uusi ideid. Konkursile esitati 108 väga
eriilmelist, valdavalt heatasemelist tööd. Īürii leidis, et tööde arhitektuursetes lahendustes on palju originaalset,
kuigi suhteliselt suur osa autoritest on oma projekti loomisel ammutanud inspiratsiooni tänapäevasest
arhitektuurilisest avangardist.
Tööde käekirja põhjal võib eeldada, et enamik autoritest on suhteliselt väheste kogemustega noorema põlvkonna
esindajad. Sellest johtuvalt vajaksid nad oma ideede realiseerimiseks nõu ja mõningast abi. ERM-i ja Žürii
liikmete poolt moodustatava järelevalvekomisjoni, võidu-töö autori/autorite ja kohalike arhitektide ning
ekspertide omavahelises koostöös on võimalik tagada võidutöös esitatud ideede realiseerimine täiendatud ja
edasiarendatud kujul.
Millise panuse annab ERM-i uue hoone arhitektuur Eesti ühiskonnale ja identiteedile piirideta Euroopas? Īürii oli
seisukohal, et võidu-tööks peaks saama töö, milles rõhutatakse seda potentsiaali aktiivsel ja progressiivsel
moel ning kus arvestatakse kõnealuse kultuuriobjekti vastutusmäära olulisust. Samuti oodati, et võidutöö
annaks oma panuse avalikku keskkonda avaliku ruumi aktiveerimisega ning valiks üldtuntud eestipärase
teema, mis aitaks edendada arutelu Eesti ajaloo üle. See teema tuleb ellu viia rahvusvahelisel tasandil,
tõmmates Eestile tähelepanu laiemas kontekstis.

Hoiakute muutmine
Ülesanne ei ole lihtne. Selle täitmiseks peab ERM avalikkusele infot jagama. Samas on see ilus ülesanne. See

tekitab ühiskonnasisest respekti rahvas, kes on rajamas uut demokraatlikku hoiakut ja märkimisväärset kohta
Euroopa riikide seas.

Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas,
rahvuslikke piire ületavas ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab ligi noort põlvkonda ja
mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises kontekstis.
Winy Maas, Hollandi arhitekt, žürii liige

Avalikkus muuseumidest 2. ERMi arh. Näitel
> Kaua me põeme seda nõukogude aega!
Žürii koosseisu kohta ei oska midagi halba öelda, kuigi võib-olla mõni teine koosseis oleks teisiti
otsustanud. Ametnikud olid need, kes olema pidid – minister, muuseumide nõunik, muuseumi tollane
direktor, linnaarhitekt. Arhitektide liit tegi arhitektide poole pealt liikmete valimise ülesandeks Veljo
Kaasikule. Välisliikmetest jäi kõrvale Dominique Perrault, kes on seotud Peterburi Maria teatri
projektiga. Kuid Winy Maas Rotterdamist on samuti vaieldamatult rahvusvaheline autoriteet.

Ilus urbanistlik ruum

Võiduprojekt on hea. Esiteks sissekäigu arhitektuuriline sõlm, mis tekib konsoolse varikatuse alla,
teiseks ruum, mis moodustub tee ja oja ning nendega seotud ruumiga, ja kolmandaks pealmine
ruum, kus “lennurada” jookseb maja peale – tekib ilus urbanistlik ruum. Peale selle hoone ja
maastiku pingestatud kooskõla, mida ma nimetaks omamoodi “maastikudraamaks”, samal ajal koos
lainelise ja nõtke muljega.
Eesti Rahva Muuseum kui rahvuslik sümbol ei pea viitama suitsupääsukesele, veskikivile või
roigasaiale – ta on iseenesest kontseptuaalne urbanistlik arhitektuuriline sümbol. Iga muuseum on
seestpoolt lavastus ja praegune kehand annab selleks kõik võimalused. Museoloogide mure on
mõistetav, kuid kõik probleemid on lahendatavad.
Ma ei saa ka aru nendest, keda ajasid närvi võiduprojekti liigsed vihjed kunagisele Vene
sõjaväelennuväljale.
Kaua me põeme seda nõukogude aega! Toompea linnus koos Pika Hermanniga on ju ka okupantide
rajatud. Lisaks on ühed ikkagi arhitektid, teised museoloogid, kellel ilmselt puudub tänapäevase
arhitektuuri tunnetus. Ajakirjandusele oleks nii palju etteheiteid, et ei maksa lehte panna igasuguseid
kuulujutte, kuidas keegi žüriiliikmetest hääletas või kes keda mõjutas.
Võib küsida, kas Eesti arhitektide osavõtt konkursist oli liiga loid või ei motiveerinud preemiafond.
Minu meelest oli kõik normaalne ja seda ka Kumu arhitekti Pekka Vapaavuori arvates. Eesti arhitektid
on tööga hõivatud ja tegelikult oli ülesanne ka tohutult raske.
Andres Alver, arhitekt, Žürii liige

Avalikkus muuseumidest 3. ERMi arh. Näitel
KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga?
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
17. jaanuar 2006 EPL KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga? (126)
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
Eile avati pidulikult Eesti Rahva Muuseumi konkursi võidutööde ümbrikud. Ulatati lilli ning võitjatel oli põhjust
rõõmustada. Paraku valiti võidutööks projekt, mida ei saa ega tohi ehitada tulevaseks
rahvusmuuseumiks.
Võidutöö kujutab endast Raadi veneaegse sõjalennuvälja pikenduseks mõeldud 70 m laiust ja 350 m (!)
pikkust klaaspaviljoni, mis jätkub 1,1 km pikkuse platoona “lõpmatusse”. Kokku võtab ehitis enda alla
1,5 kilomeetrit.
Abstraktse grandioossuse kõrval oleks nagu pisiasi, et selle projektiga kinnistatakse Jakob Hurda
mälestuseks loodud Eesti Rahva Muuseum ühes rahvuslike soome-ugri etnoloogiakogudega igaveseks
nõukogude kaugpommitajate lennuvälja külge. Seda nii füüsiliselt kui ka sisuliselt. Muuseumitöötajad ja
külastajad hakkavad läbi klaasseinte sundkorras kunagisi Nõukogude lennutrajektoore imetlema ning
sadadele muuseumi külastajatele räägitakse ikka ja jälle haledat lugu Tartu linna arengupeetusest
Nõukogude okupatsiooni ajal.
Sellise muuseumi ehitamiseks võiks lausa Putinilt endalt raha küsima minna – ettemaksuks kõikide punaste
nelkidega ürituste eest, mida annab edaspidi hästi korraldada otse Eesti Rahva Muuseumi lävel.

Kuidas see sai juhtuda?
Kõigil inimestel on õigus küsida, kuidas sai selline asi juhtuda. Lühivastus: žürii komplekteeriti nii, et
ajaloo suhtes “kompleksivabad” ja “kõigega nõus” liikmed jäid enamusse. Žürii lööksalga moodustanud
arhitektid-urbanistid Kaasik ja Alver on ennegi läbi viinud ideekonkursse, mille tulemused ei realiseeru.
Muidugi on tore virgutada vaimu puhtteoreetilise ajugümnastikaga. Kui aga tellija (kultuuriministeerium
koos ERM-iga) moodustab žürii, et leida parim teostatav lahendus muuseumile, on absurdne tõsta
kilbile visionäärne urbanism.

Lisaks okupantide lennuväljaga flirtimisele on võiduprojekt ka siseruumide osas lootusetult puudulik: fondiruume kõvasti vähem, näitusesaalid valged ja
tööruumid akendeta (peaks olema vastupidi), dubleeritud sissepääsud (topeltkaader), vead projektis jpm. Selle ekspluatatsioon on teistest tunduvalt
kallim (käidav klaaskatus; klaasseintega köetavad, ent kasutamata suured õhuruumid jms). Tagatipuks ulatub “muuseum-lennuväli” alale, mille tuleviku
üle ei otsusta žürii, vaid Tartu linn ja vald. ERM peaks nüüd hakkama Tartu linna piiride laiendamist taotlema!
Nii minu kui ka Kanada eksperdi Barry Lordi jaoks oli võiduprojekt viimases kategoorias märkega “mitte mingil juhul”. Muidugi on iga projekti võimalik
ümber teha (kahtlen, kas välisautorid on nõus oma ideedest loobuma, need tunnistati ju parimaks!). Ent miks määratakse esikoht tööle, mida tuleks
nullist alustada, kui kõrvalt on võtta terve hulk võistluse kriteeriumidele vastavaid töid?
Ideekonkurss allub riigihangete seadusele. Minister Palmaru, kes peaks seisma muuseumi eest ning tagama “riigi rahaliste vahendite kõige
ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise”, läks kaasa arhitektide hasartmänguga. Kas tõesti oli hirm gastroleeriva välisarhitekti ees rumal paista?
Kõigest ühe päeva Tartus ja pool päeva Tallinnas viibinud Hollandi arhitekt Winy Maas käitus nagu staar külatanumal. Või on mäng peenem: minister
ei taha seda muuseumi üldse ehitada?
Lennuajaloo mälestis?
“Muuseum-lennuvälja” kasuks kostis argument, et sõjaväebaaside all oli ka eestiaegne lennuväli, mistõttu tegemist oleks rahvusliku järjepidevusega!
Absurdsemat tõlgendust on raske leida. Raadi ajalugu algas ja lõppes venelastega. 1912. aastal maandus Raadi Krasnojarski polgu lennuplatsile Vene
katselendur Sergei Utotškin. Tema järel saabusid 1914. aastal lennukid Peterburi sõjaväeringkonna lennuroodu Gatšina polgust. Eestiaegne lennuväli
oli rohu-plats, mis asus hulk maad linna pool. ERM tahetakse liita 1952–1956 rajatud kaugpommitajate lennuväljaga, millega koos ehitati Luunja
pommilaod ja Kärkna kütusebaas.
Lennuvälja imetlevad arhitektid otsustasid pöörata uue lehekülje Eesti ametlikus ajalootõlgenduses.
Las “kompleksides” poliitikud jamavad Tartu rahu ja piiridega, meie oleme tolerantsed! Kui vahva: teeme kõik näo, et Nõukogude okupatsiooni suurim
füüsiline märk Tartus, mis linna 50 aastaks lukku pani, oli üks pühapäevalennunduse harrastamise plats. Teeme näo, et me ei tea midagi Raadi
masendavast reostusest, mida on roogitud juba kümme aastat. Teeme näo, et me ei märka lillelasu, millega iga aasta maikuus külvatakse üle Raadil
asuv punamonument.
Ei saa me ühele poole ei piiri ega pronkssõduriga, Raadile aga tahetakse ehitada terve sõjalennumemoriaal, mille keskerakondlasest kultuuriminister
on mõtlemata heaks kiitnud.

Tänu ministri meelemuutusele nautisid “puhta arhitektuurimõtte” kaitsjad triumfi. Ekspertidele sai koht kätte näidatud, sh Barry Lordile Kanadast, kes
oma valdkonnas on maailmas kindlalt esikümnes. Samas võib Winy Maasi puhul vaielda, kas ta esimese sajagi sisse mahub. Maas ei ole ühtegi
muuseumi ehitanud – väike kunstikeskus seda kogemust ei anna –, küll aga kuulub tema loomingu pärlite hulka näiteks korterelamu projekt sigadele
(otseses mõttes). Miks kutsuti ERM-i žüriisse selline välisarhitekt, kui Euroopast olnuks ridamisi võtta muuseumi projekteerimise kogemusega
tipparhitekte? Küsigem ka: miks ei olnud žüriis ühtki Tartu avaliku elu tegelast?
Pyrrhose võit
“Veel üks selline võit ja me oleme kadunud,” tõdes veriste lahingutega kuulsaks saanud Pyrrhos. Kulutati kolm miljonit, aga konkurss täitis vaid
“arhitektuurimõtte elavdamise” rolli. ERM peab alustama otsast.
Kui kaugele saavad arhitektid tegelikkusest võõrandumisel veel minna? Ühed projekteerivad linnasüdametesse kaubakolosse; teised müüvad
süüdimatult akendeta tube; kolmandad pressivad vastutustundetult žüriides läbi “kunstiprojekte”, millega tellijal pole midagi peale hakata. Vaene
arhitektide liit pingutab, et Eesti arhitektuuri mainet seltskonnaüritustega parandada, aga ei saavuta midagi, kui arhitektide teod käivad sõnadele vastu.
Valjuhäälselt ühiskonnas otsustamisõigust nõudes ja üksteisele kõrgeimaid kvalifikatsioonitunnistusi jagades võtavad arhitektid otsustama pääsedes
arvesse vaid oma kinnismõtteid ja ego. Sellises kontekstis muutub või-matuks kaitsta seisukohta, et ühiskonnas kaalukate otsuste tegemine peaks
Eestis olema usaldatud arhitektidele.

Karin Hallas-Murula, ERM-i arhitektuurikonkursi ekspert, Eesti arhitektuurimuuseumi direktor

Avalikkus muuseumidest 4. ERMi arh.v näitel
Hiidämblik ja punalohe. PM 21.1.06. www.postimees.ee/230106/esileht/arvamus/189520.php
«Põhjakonna me siis ei saanud,» võis kunagi direktorina eelmise Eesti Rahva Muuseumi
arhitektuurikonkursi korraldanud Tõnis Lukase hääles leida kergeid pettumusenoote, kui ta
esmaspäeval ERMi uue hoone konkursil võidutöö «Memory Field» («Mälestuste maastik») ees
käed risti rinnale sättis.
«Põhjakonna»-nimeline projekt võitis tosin aastat tagasi. Aga riik oli vaene ja ERM pidi KUMU selja taha
järjekorda võtma.
Nende ootamise aastatega langes otsus – muuseum läheb oma päriskoju Raadile. Seal mõisahäärberis
avas ERM 1923. aastal esimesed seitse näituseruumi.
Tuul on pööranud, ühtäkki suudab riik ehitama hakata ning projekti said kutsutud silmad esmaspäeva
keskpäeval esimest korda näha.
«Nüüd saame siis ämbliku » jätkas Lukas.
Tõepoolest, mitmel pildil kõrgus muuseumihoone kohal hiigelämblik, mis osa vaatajaid nii segadusse
suutis ajada, et nad hoopis seda tulevaseks muuseumimajaks pidasid.
Loomad meeldivad inimestele. Nii kirjutas üks arvamuskülgede püsiautor hiigelsuurest punalohest, mis
Raadi sõjaväelennuväljal laiutama hakkab. Põhjuseks pilt, kus arhitektid olid hoone mastaapide
näitlikustamiseks ühel maastikuvaatel muuseumimaja punaseks värvinud, hallist üldpildist
eristamiseks.
Kolm noort arhitekti – Lina Ghotmeh Liibanonist, Itaalias kasvanud Dan Dorell ja jaapanlane Tsuyoshi
Tane suutsid endast kõnelema panna terve Eesti. Õigupoolest oma projektist. Ühtäkki oli rahvas
kaheks nagu kirvelt kõlksu saanud kasehalg – poolt ja vastu.

350 meetrit pikk, peamiselt ühekorruseline klaastunnel, kogupikkuses on kompleks poolteist
kilomeetrit pikk ja meenutab lennurada. Kerge kaldega kate vihjamas tõusmisele taevasse,
oma saatusele vastu minemisele.
700 000-kroonine võidupreemia on suurim, mida Eestis eales on arhitektuurikonkursil välja antud,
kuid rahvusvahelised tipud, kellega koos Ghotmeh, Dorell ja Tane töötanud on, sellistele
konkurssidele välja ei tule.
Selle kolmiku esimest suurt võitu saadavad rohked küsimused – kas maja ikka suudab
muuseumihoone nõudmisi täita, kuidas mastaapne hoone selles ümbruses välja hakkab
nägema ning kuidas eesti vankrirattad ja õllekapad seal sees tunduvad. Ning kui palju see
klaasmaja Eesti riigile maksma võib minna.

Nii pidi kolmik enne auhinna saamist tõlkeklappidest kuulma ERMi eelmise direktori Jaanus Plaadi
kahtlustesse peidetud lootust, et juhul kui võidutööd ei õnnestu muuseumi vajadustele
kohandada, on žüriil võimalik asendada see mõne teise tööga.
Alles siis avanesid ümbrikud ning presidendipaar lõi kolme noore arhitektiga kokku.
Päev pärast võidu tähistamist sõitis trio Londonisse, lubadusega juba nädala pärast tagasi olla.
Arhitektuurimuuseumi direktor Karin Hallas-Murula taandas end suure käraga žüriist, sest sellesse
kohta ehitatud suur sillakujuline muuseum seoks
ERMi igaveseks nii füüsiliselt kui ideeliselt Nõukogude okupantide sõjaväelennuvälja külge.
Dorell on pärit Itaaliast ja üles kasvanud ajal, kui maailma lapsed kartsid kõige rohkem tuumasõda.
Tema hirmu kodu oli Tartus Raadil. Kaugpommitajad olid valmis siit iga hetk õhku tõusma ja
Euroopale surma külvama.

Avalikkus muuseumidest 5. ERMi arh. Näitel
>

JUHTKIRI: Rahu Eesti Rahva Muuseumile

Eesti Päevaleht 17.1.2006

(2)

Eile saime siis teada ERM-i arhitektuurivõistluse võitjad ja näha ka sada kaheksat võistelnud
projekti. Kirgi oli juba enne üles köetud, sest žürii hoidis tulemusi pikka aega saladuses.
Pole ime, et ajakirjandus haaras kinni igast läbiimbunud vihjest. Oli enam-vähem kindel, et võit ei
tulnud koju. Kokku konkureeris kõigest 12 Eesti arhitektide projekti, millest üks sai ostupreemia.
Meenutagem, et Kumu konkursil tegid puhta töö soomlased.
ERM-i arhitektuurivõistlus ja ehitamine põhjustab ilmselt veel suuremaid debatte, sest see
puudutab absoluutselt tervet Eesti rahvast. Eesti Päevaleht on loomulikult juba tänasest avatud
kõikvõimalikele arvamustele, kuid me kõik peame ka arvestama muuseumi direktori Krista Aru
palvet: laske meil lõpuks rahulikult oma päris kodu valmis ehitada. Pärast kaklust teatavasti
rusikatega ei vehelda, kuid Kumu näide on hoiatav: ikka hakati vaidlustama asukohta ja projekti
sobivust Lasnamäe nõlva alla. Loodetavasti ERM-iga nii ei lähe.
Kuid mingid rasked eriarvamused on ka siia sisse programmeeritud. Laias laastus lähevad
arhitektide ja museoloogide-kunstiajaloolaste hinnangud lahku. Viimati mainituid häirib projekti
sobivus muuseumihooneks ja liigne orienteerumine kunagise Vene militaarlennuvälja imagole.
Võidutöö “Mäluväli” saatetekstist võib otse lugeda, et see on “lõige maastikust” ning “stardirada”
silmapiiri ja kauguste poole, mis ühtlasi on “tunnistajaks pikaajalisele võitlusele okupatsiooniga”.
Samas tundub see mõnele eestlasele hoopis monumendina nõukogudeaegsele sõjalennuväljale,
mis tegi Tartust kinnise linna. Arhitekte, seda enam välismaiseid, ja võib-olla ka turiste aga
säärane kohamüüt pigem paelub. Kahju on muidugi sellest, et lähitulevikus pole ette näha
varemetes mõisa restaureerimist. Vanemale põlvkonnale seostub Raadi just eelkõige mõisaga.

Teemaväljad ja tasandid
Teemavälja üldstruktuur :
1. Struktuursed teemad ja põhimüüdid
2. Võimu ja juhtimise, otsustamise ja funktsionaalsed teemad

3. Inimese ja identiteedi teemad

Muuseumi - teema meediaväljal:
1. Muuseumid struktuuriosana
2. Konseptualiseerimine, valikud ja otsustamised
3. Muuseumide funktsioneerimine inimese jaoks

Eesti elanike kultuurihuvide mudel ja mudeli
sotsiodemograafiline taust
1. Aktiivne mitmekülgne kultuurisuhe

22%

2.Utilitaarne (sh tehnoloogiline) ja meelelahutuslik kultuurisuhe 25%
3. Traditsiooniline, perekeskne kultuurisuhe 19%
4. Sotsaalse võrgustiku ja popkultuuri keskne kultuurisuhe 14%
5. Kultuurikauge, passiivne suhe

20%

mudel on avaldatud ja analüüsitud: Lõhmus, M., Lauristin, M., Salupere, R.
Inimesed kultuuriväljal: aktiivsus ja eelistused. Rmt: Eesti elavik 21.
Sajandi algul. TÜK 2004, lk 97 – 128

T abel 7.22. K ultuuriorientatsioonide klastrite sotsiodem ograafiline struktuur.

Sugu
V anus

H aridus

A nkeedi
keel

22 %

25%

19%

14%

20%

K ogu

M ees
N aine

36

21

35

49

47

64

81
19

79

65

51

54

15-19

3

17

3

29

3

10

20-29
30-44

10

28

9

12

17

23

33

31

34
25

21

27

45-54

23

14

23

10

17

18

55-64

20

5

19

1

25

15

65-74

20

3

15

1

22

13

alg, põhi

15

27

15

29

30

23

K esk

55

58

62

59

49

57

K õrgem
E esti

30

15

23

13

21

21

73

67

63

68

59

66

V ene

27

33

37

32

41

34

26. septembri töötuba:
võimalusi muuseumide esitamiseks avalikkuses
Kuidas saavutada kommunikatsiooni dünaamilisus?

Meedia muuseumidest millele meedia reageerib?
> Millele meedia reageerib ja millele mitte?
> Millised on valikute printsiibid ja kriteeriumid?

> Millal reageerib?
> Kuidas reageerib?

Meedia paradoksid
> Meedia näib emotsionaalne, siiski on meedia sisu ratsionaalne –
funktsionaalne
> Meedia esitab end avaliku tekstina, siiski on see sündinud suletuses
> Meedia esineb kõikide esindajana, siiski on see kellegi esindaja
> Kes omab/toodab meedia sisu (aktiivne pool) ja kes meedia sisu kasutab
(passiivne pool)
> Meedia on identiteeditööstus – ideede, meeleolude, arvamuste, identiteedi
tootmine
> Meedia sisu referentsid on kas kindlad väljakujunenud allikad (kvaliteetsed)
või rohkem juhuslikud mitte-väljakujunenud (vähekvaliteetsed) allikad.
> Muuseumid on kvaliteetsed referentsid.


Slide 7

Maarja Lõhmus:

Muuseumid kui
kommunikatsioon
ettekanne Narvas,
25. septembril 2006

ARUTLEN:

> Avalikkuse ja meedivälja üle
> Muuseumide üle avalikkuses ja meediaväljal

> Avalikkuse struktuurimudeli üle, Eesti ühiskonna
avalikkuse üle, kus domineeriv avalik väli on meediaväli,
kus muuseumid on materjaliks ja teemaks. Milliseks?
> Inimeste huvitüüpide üle

> Muuseumide kommunikatsiooni üle ühiskonnas

PANOPTICON (Bentham 1787), Foucault
http://cartome.org/panopticon1.htm

Muuseumide struktureeriv normatiivne
roll kultuuris:
sisemine ja välimine määratlemine
-

Ühiskonnas muuseumide institutsioonil tõemonopol aprioori, struktuurselt

-

Muuseumid on vajalikud ja neid tuleb toetada ka siis, kui külastajaid napib (81%
nõus, Kultmin.2006, vt. järgmine slaid). See olukord on sarnane avalik-õigusliku
ringhäälingu toetamisega, mida toetatakse ka siis, kui ei kuulata. Tõlgendus:
kultuuristruktuuri toimimise põhiinstitutsioonid peavad tingimusteta olemas olema.

-

Sisemine identiteet ja väline määratlemine:

ERMi ideest ja asutamisest 100 aastat hiljem on saanud mineviku-tuleviku
kontseptsioonide ja suundade küsimus. Põhiküsimusi esitasid ERMi uue hoone
arhitektuurivõistluse vastukajad (vt. Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi
suhtes. Winy Maas 17.1.2006 PM)

Winy Maas: Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele
muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas, rahvuslikke piire ületavas
ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab
ligi noort põlvkonda ja mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises
kontekstis.

K u ivõrd n õu stu b järgn evate väid etega m u u seu m id e k oh ta?
(täiesti nõus + pigem nõus)

M uuseum id korraldavad
liiga vähe põnevaid
üritusi

2006 a

45
37

M uuseum id on vajalikud
ja neid tuleb toetada isegi
siis, kui külastajaid napib

80
81

U ute m uuseum ihoonete
ehitam ine on riigi raha
raiskam ine

20
17

Inform atsioon
m uuseum ides toim uvast
on hästi kättesaadav*

27

E esti m uuseum ide
väljapanekud pakuvad
palju põnevaid elam usi*

52

0
P ro tsen t %
* 2 0 0 3 ei k ü situ d

2003 a

20

40

60

80

100

Muuseumid kui maailmapilt ja
identiteedikommunikatsioon: tehnoloogilise hüppe,
konstruktivismi ja reflektsiooni uus tase
MUUSEUMID

>

Eesti muuseumi ideede kujunemine Jakob Hurda matustel Tartus 1907; Hurda tööde
jätkajate otsusluua vanavara süstematiseerimiseks ja eksponeerimiseks muuseumi.

>

Muuseumide materjalide esituses nii konstruktivistlik kui refleksiivne pool.

>

Vrd. Soome muuseumidega (vt. Lõhmus, M., Medijainen, E. Soome ja soomlased
TÜK 2005, pt Muuseumid lk.317 - 328)

>

Eestis loodus kultuurikeskkonnana – loodusajakirjandus jm on kõrgelt koteeritud

>

Eesti kultuuriajakirjanduses on muuseumide – ajakirjanduse osa praegu vähe esile
tulev ja hajutatud erinevate väljaannete kui ‘kontekstide’ vahel – osad teemad
üldajakirjanduses, muuseumide näitused ja väljapanekud kultuuriajakirjanduses ja
muuseumide kontseptuaalne pool üldise kultuuripoliitilise diskussiooni osana.

>

Kõige rohkem saavad inimesed infot kultuurivaldkondade kohta üldajalehtedest ja
ajakirjadest, televisioonist ning sõprade-tuttavate käest.

>

Eesti kultuuriuuringud – kultuuri uuringute põhjana oluline muuseumide teadustöö
ja uurimused. Kultuuriuuringutes on muuseumide osa laias kultuurikeskustelus
põhjendamatult tagasihoidlik –veel-mitte-kommunikatiivne faas.

K u ivõrd su u rt h u vi p ak u vad järgn evat tü ü p i m u u seu m id ?
(suurt huvi + m õningast huvi)

2003 a
2006 a

75

L oodus

78

64

K unsti

66

65

A jaloo ja arheoloogia

65

60

K oduloo

59

52

T eadus ja tehnika

55

45

E tnograafia ja
antropoloogia

48

6

M uud

P ro tsen t %

5
0

20

40

60

80

Eesti struktuurimuutus ja avalikkuse
representatsiooni muutus 1980 – 1990ndatel
>

Eesti muutumine 1990ndatel:

> - avalike representatsioonide muutumine
> - meediavälja muutumine
>

Totalitaarkommunikatsioonist avatud ühiskonna kommunikatsiooniks

>

Meediavälja funktsioonide muutus

>

Esinejate, kõneisikute, ajakirjanike-toimetajate muutus

>

Avalikkuse agenda ja fookuste muutus

>

Sotsikultuuriliste protsesside määratlemine- defineerimine

>

Igapäevane defineerimisvõitlus protsesside suunamise nimel

> ESITUSE – REPRESENTATSIOONI MUUTUS
> ÕIGED– VALED/ TUGEVAD– NÕRGAD/ SELGED– EBASELGED MÄRGID

Reflektsioon versus konstruktivism:
muuseumide rolli ja funktsiooni muutusi 1980ndatest
kuni 2000ndate alguseni.
1.

Reflektsiooni vajadus: muinsuskaitse liikumine 1980ndate lõpus,
muuseumide kultuurilis – poliitiline osalemine (näit. Loomeliitude
pleenumil)

2.

Institutsiooni restruktureerimine: Eesti kultuuri institutsioonide üldine
restruktureerimine ja uus legitimeerimine, toomine NSVL tõrjutud
identiteediinstitutsioonidest Eesti rahvuslikuks keskseks identiteedi ja
mälu institutsiooniks. (90ndate keskpaik)

3.

Enesereflektsiooni: muuseumide käsitlus areneva ja muutuva
protsessina, muuseumide võrdlused maailma teiste muuseumidega

4.

Institutsioonide uus struktuur: Liitumine EU-ruumiga, institutsionaalne
rahvusvahelistumine

5.

Reflektsiooni ja konstruktsivismi ootus: Avalikkuse ootustele
vastamine, resonantsi arvestamine, erinevate väärtuspõhiste
konfliktide käsitlemine kui süsteemi infrastruktuuri/struktuuri üldise
funktsioneerimise indikaatorina (2000ndate algus)

6.

Millise konstruktivismi ootus?
Muuseumide usaldamise/usaldamatuse küsimus, muuseumide
vastutus teadvuse-kujunduse eest (varjatud küsimus)

Muuseumide külastamise põhjused /funktsioonid
>

1/3 külastajatest meelelahutuseks, vaba aja veetmiseks

>

1/3 külastajatest enesetäiendamiseks ja harimiseks

>

1/5 külastajatest õppe otstarbeks

>

1/7 tööalaselt
Kommentaar: külastajate määratletud põhjused külastamiseks ei ole tähenda
automaatselt, et need ongi külastamise põhjused, sest kontekstiks pole uuritud inimese
huvide ja vajaduste struktuuri ning muuseumide külastamist selles kontekstis.

> Huvi 2006:
>

78% loodus

(2003 – 75%)

>

66% kunst

(2003 – 64%)

>

65% ajalugu ja arheoloogia

>

59% kodulugu (2003 – 60%)

>

55% teadus ja tehnika (2003 – 52%)

>

48% etnograafia ja antropoloogia (2003 – 45%)

> Mitte – huvi 2006:
>

53% ei ole vaba aega (2003 – 49%)

>

25% ei meeldi muuseumis käia (2003 - 22%)

>

24%

muuseumide kohta on vähe infot (2003 – 28%)

>

22%

puudub transport (2003 – 19%)

>

20%

piletihind liiga kõrge ( 2003 – 19% )

M illistel eesm ärk id el T e m u u seu m e k ü lastate?
Ü ldse m itte

M õnikord

S ageli

TÖ Ö A LA SELT

2003 a

94

42

2006 a

94

5 2

Õ PPEO TSTA RBEL

2003 a

88

9

3

2006 a

88

10

3

E N E S E T Ä IE N D A M IS E K S

74

2003 a

18

71

2006 a

21

8

M E E L E L A H U T A M IS E K S ,
V A B A A JA V E E T M IS E K S
2003 a

63

24

13

2006 a

63

24

12

0%
P ro tsen t %

20%

40%

60%

80%

100%

M is on p eam ised p õh ju sed , m ik s ei k ü lasta (saged am in i) m u u seu m e? *

2003 a
2006 a

49

E i ole vaba aega

53

M ulle ei m eeldi
m uuseum ides käia

22
25

M ul on m uuseum ide
kohta vähe infot

28
24

P ole transporti/ halvad
transpordivõim alused

19

P iletite hinnad on liiga
kallid

19
20

22

8

M inu tervis ei luba

6
6
6

M uu põhjus

K ülastan m uuseum e
piisavalt sageli

6
5
4
4

R aske öelda

0

10

20

30

40

P ro tsen t %
* k u n a ig a resp o n d en t v õ is an d a m itu v astu st, siis v õ ib p ro tsen tid e su m m a o lla 1 0 0 -st su u rem

50

60

Muuseumid 21. sajandi alguses–
kollektiivne identiteet, mälu, igapäevapraktika
Muuseumide sõnum ühiskonnas ja meedias.
Muuseumid on faktikogumid emotsionaalselt tulikuumal väljal.
Autentse mälu materjali faktiline olemasolu (hoidlate ja
arhiivide sisu jm materiaalne pool)
Muuseumid kui mälu ja kogemus. Mälu, ajaloo, tuleviku jm –
temaatika käsitlus inimese-kesksena
Muuseumid kui arutlusmaterjal, avaliku arutluse objekt. Riikide,
ühiskondade ja kultuuride konsensuse ja/või vastanduste otsing
Info orienteerumiseks.
MUUSEUMIDE FUNKTSIOONIMUUTUSI
Kontrollitud ideoloogiast (ja selle konstruktivismist) inimese avatud
maailmapildi kujundajaks (mälu tugevdajaks).
Uus funktsioon lubab rohkem muuseume ja materjale, avatumat mälu.
Selle talletamisega, mis aga vahepealsel suletud perioodil
kustutatud või kustumas – selle kogumisega on kiire!!

Muuseumid – eksistentsi lugu ja resonants

>

MUUSEUMID KUI AJA–KOHA–TEGEVUSE KOMMUNIKATSIOON KULTUURIS

> Svetlana Alpers,“The Museum as a Way of Seeing,” in Exhibiting Cultures:
The Poetics and Politics of Museum Display, ed. Ivan Karp and Steven D.
Lavine (Washington and London: Smithsonian Institution Press, 1991) pp.
25-32.
> Gianni Vattimo: The Structure of Artistic Revolution. 1988.
> Clifford, James: The Predicament of Culture: twentieth-century
etnography, literature and art. Cambridge (Massachusetts); London:
Harvard University Press, 1994.
> Georg Simmel: The Sociology of Space. (rmt Frisby, D.; Featherstone, M.
Simmel on Culture. Sage 1997)
> David Harvey: The Experience of Space and Time. (rmt The Condition of
Postmodernity. Blackwell. 1990)

Juri Lotman kultuuri enesemudelist ja
identiteedikommunikatsioonist
Kultuuri aktiivsuse enesemääratlemisel räägib tungist ühtsuse poole.
Kultuuri enesemudeli mehhanismid on seotud lakkamatu vajadusega
säilitada oma eneseteadvus, salvestada oma mällu kontseptsioon
iseendast.
Kultuurile on omane enesemudelite loomine ja kujutamine – nende kaudu
ühtlasi kontrollitakse adekvaatsust, suundade relevantsust.
Juri Lotman on eristanud kultuuri enesemudeli loomisel kolme üheaegset
suunda:
1. kultuuri enesemudel, mille eesmärgiks on refleksiivsus, reaalne tunnetus
ja kogemus
2. enesemudel, mis erinevad tavapraktikast, ent on suunatud praktika
muutmisele
3. ideaalsed enesemudelid ja manifesteerimised, mis eksisteerivad eraldi
reaalsusest ning säilitavad-defineerivad põhiväärtusi.
Lotman: erinevate enesemudelite vahel võib tekkida konflikte.

Muuseum – akadeemilise
kommunikatsioonidistsipliinina
http://www.uwo.ca/theory/Courses/Courses2006-OrderingLong.html
Centre for the Study of Theory and Criticism – Courses 2006-2007
Ordering Things - The following gives a very rough idea of how the course might unfold, though suggested
readings are at this stage no more than an indication of general directions, a point of departure for
reflection. The case studies, in particular, are intended merely as signposts on a terrain to be explored.
Weeks 1-7
•

Orientation

•

Collectors and Collecting (Baudrillard, Benjamin, Bal, Stewart)

•

Collecting Art and Culture (Clifford, Sherman, Duncan)

•

Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum (Pearce, Bal)

•

Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition (Bennett, Heidegger, Mitchell)

•

Taxonomies and Heterotopias (Foucault, Ritvo)

•

Archive (Derrida, Nora, Ricœur)

Weeks 8-13: Case Studies


Encyclopedia and Library (Borges, Kis)

•

Museum (Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H)

•

Anti-Museum (Broodthaers, the Museum of Jurassic Technology)

•

Taxonomies, Heterotopias and Lists (Greenaway's The Falls, Perec)

•

The Artist in the Museum (Boltanski, Greenaway)

•

The Museum Without Walls (The Situationist International, Sophie Calle, Banksy)

Muuseum akadeemilise distsipliinina. Näide
Week 1: Orientation
Week 2: Collectors and Collecting
>

Baudrillard, Jean. "The System of Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The Cultures of Collecting.
Cambridge, MA: Harvard University Press. 1994. 7-24.

>

Benjamin, Walter. "Unpacking My Library. A Talk About Book Collecting." Illuminations. Trans. Harry Zohn. Ed. Hannah
Arendt. New York: Schocken Books, 1969. 59-67.

>

Bal, Mieke. "Telling Objects: A Narrative Perspective on Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The
Cultures of Collecting. Cambridge, MA: Harvard University Press. 97-115.

>

Stewart, Susan. "The Collection, Paradise of Consumption." In Susan Stewart, On Longing. Durham and London: Duke
University Press, 1993. 151-69, 190-91.

Week 3: Collecting Art and Culture
>

Clifford, James. "On Collecting Art and Culture." In James Clifford, The Predicament of Culture. Cambridge: Harvard
University Press, 1988. 215-51.

>

Sherman, Daniel J. "Quatremère/Benjamin/Marx: Art Museums, Aura, and Commodity Fetishism." In Daniel J. Sherman
and Irit Rogoff, eds. Museum Culture: Histories, Discourses, Spectacles. London: Routledge, 1994. 123-43.

>

Duncan, Carol. "The Art Museum as Ritual." In Carol Duncan, Civilizing Rituals: Inside Public Art Museums. London and
New York: Routledge, 1995. 7-20.

Week 4: Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum
>

Pearce, Susan M. "Collecting: Shaping the World." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A Cultural
Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 68-88.

>

Pearce, Susan M. "Museums: The Intellectual Rationale." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A
Cultural Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 89-117.

>

Bal, Mieke. "The Discourse of the Museum." In Reesa Greenberg, Bruce W. Ferguson, and Sandy Nairne, eds. Thinking
About Exhibitions. London and New York: Routledge, 1996. 201-18.

Week 5: Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition
>

Bennett, Tony. "The Exhibitionary Complex." In Tony Bennett, The Birth of the Museum. London and New York: Routledge, 1995. 59-88.

>

Heidegger, Martin. "The Age of the World Picture," in The Question Concerning Technology and Other Essays, trans. William Lovitt. New York:
Harper & Row, 1977. 115-54.

>

Mitchell, Timothy. "Orientalism and the Exhibitionary Order." In Nicholas B. Dirks, ed. Colonialism and Culture. Ann Arbor: The University of
Michigan Press, 1992. 289-317.

Week 6: Taxonomies and Heterotopias
>

Foucault, Michel. The Order of Things: An Archaeology of the Human Sciences. London: Tavistock, 1970. xv-xxiv.

>

Foucault, Michel. "Of Other Spaces." Diacritics 16.1 (Spring 1986): 22-27.

>

Ritvo, Harriet. "Zoological Taxonomy and Real Life." In George Levine, ed. Realism and Representation: Essays on the problem of Realism in
Relation to Science, Literature, and Culture. Madison: The University of Wisconsin Press, 1993. 235-54.

Week 7: Archive
>

Derrida, Jacques. "Archive Fever, A Freudian Impression." Diacritics 25.2 (Summer 1995): 9-63.

>

Nora, Pierre. "Between Memory and History: Les Lieux de Memoire." Representations 26 (1989): 7-25.

Week 8: Encyclopedia and Library
>

Case Studies I: Borges, Danilo Kis's "The Encyclopedia of the Dead"

Week 9: Museum
>

Case Studies II: Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H

>

Donato, Eugenio. "The Museum's Furnace: Notes Toward a Contextual Reading of Bouvard and Pécuchet." In Josué V. Harari, ed. Textual
Strategies: Perspectives in Post-Structuralist Criticism. Ithaca: Cornell University Press, 1979. 213-38.

Week 10: The Anti-Museum
>

Case Studies III: Marcel Broodthaers, The Museum of Jurassic Technology

>

Crimp, Donald. "This is not a Museum of Art." In Donald Crimp, On the Museum's Ruins. Cambridge: MIT Press, 1993. 200-34.

>

Rugoff, Ralph. "Beyond Belief: The Museum as Metaphor." In Lynne Cooke and Peter Wollen, eds. Visual Display: Culture Beyond Appearances.
Seattle: Bay Press, 1995. 69-81.

Week 11: Taxonomies, Heterotopias and Lists
>

Case Studies IV (Perec, Greenaway's The Falls)

>

Testa, Bart. "Tabula for a Catastrophe: Peter Greenaway's The Falls and Foucault's Heterotopia."

>

Paula Willoquet-Maricondi and Mary Alemany-Galway, ed. Peter Greenaway's Postmodern/Poststructuralist Cinema. Lanham, Maryland: The
Scarecrow Press, 2001. 79-112, 336-38.

Week 12: The Artist in the Museum
>

Case Studies V (Christian Boltanski, Peter Greenaway)

Week 13: The Museum Without Walls
Tony Purdy

Inimest üldhuvid, integreerivad huvid, diferentseerivad
huvid ja spetsialiseeritud teemahuvid meedias
Teemade huvitasemed:
1. üldhuvi - vähemalt 60% vastajatest huvi pakkunud teemad (uudised kodu- ja
välismaalt, tervis, tv-saated);
2. suuri rühmi integreerivaid teemad, huvi ca 40 % vastajatest (näiteks
kuritegevus-politsei-kohtud ja seadusandlus-õigusinfo, loodus, sport, noorte
elu, haridus, sotsiaalprobleemid, pere, ka huumor),
3. teatud huvirühmi diferentseerivaid teemad (25-35%), näiteks korruptsioonskandaalid, poliitika ja majandus vs. kultuur, riigikogu, valitsus, tuntud isikud –
suhted, seltkonnakroonika vs. statistika jne.
4. suhteliselt väikesele asjast huvitatute ringile (alla 20%) huvi pakkuvad
spetsialiseeritud teemad, näiteks õiguskantsler-riigikontroll, arvutid,
erakondade tegevus või kirik ja religioon.
Ülevaade inimeste teemahuvidest, st huvidest eri valdkondade suhtes (‘Mina,
maailm, meedia’ 2002), küsitletud oli 1500 inimest üle Eesti. Huvide
selgitamiseks oli vastajatele antud valdkondade nimestik, mille suhtes pidid
viiepallisel skaalal hindama huvitatust.

M uu valdk ond.
K irik , religioon
E hitus , k innis vara
P oliitik ud, erak onnad
Õ igus k ants ler, riigik ontroll
O s t-m üük
A rvutid
P res ident
Reis id, turis m
S elts k onnak roonik a
V alits us , m inis teerium id, am etk onnad
Riigik ogu
M ajandus , äri, ettevõtlus
M ood
A utod
Tuntud is ik ud, s uhted
S tatis tik a, uurim us te andm ed
Tehnik a, tehnoloogia
K uns t, k irjandus , teater
M aaelu
Tööpak k um is ed
K orrupts ioon, s k andaalid
Teadus lik ud avas tus ed
Noorte elu
S port
A rvam us ed ja arutlus ed päevas ündm us tes t
K ool, haridus , õppim ine
Loodus
S ots iaalprobleem id
Huum or
S eadus ed, m äärus ed, õigus alane info
K odu, pere, laps ed
K uritegevus , polits ei, k ohtud
Uudis ed välis m aalt
Teles aated, film id
Tervis
O m a valla, linna, m aak onna info
Uudis ed E es tis t

1,2
13
13,3
13,5
14,7
18,6
19,4
22,8
23
23,7
23,8
24,7
25,3
25,5
26
27,2
27,9
29,5
31,3
31,3
32,4
35,2
39,5
40,3
41
43,3
47,4
49,9
50,6
53,7
54,2
56,6
57,6
59,6
63,8
66,5
77,7
84,7
0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Huvide tüübid:

Huvi meedias käsitletavate
jagunenud gruppide vahel:

teemade

> ühiskonna ja riigi teemadest huvitujaid
> kodu-lähiümbruse huvilised
> tehnika-teaduse-ettevõtlushuvilised

vastu

on

Teemahuvide klastrid 1-4
Kokkuvõtvalt on teemahuvide kohta neli klastrit
I. Esimese, poliitikahuvilise klastri (18% koguvalimist) domineerivaks faktortunnuseks on huvitatus riigi ja selle
institutsioonide tegevusest.
Kõrgendatud poliitikahuvi on ainult veidi rohkem omane meestele [VK1](52%). Siia klastrisse kuulub rohkem
kõrgharidusega inimesi, domineerivad keskealised ja vanemad inimesed (72% klastrist on vanem kui 45
eluaastat). Samuti kuulub siia keskmisest enam eestlasi. Sissetulekudominant on veidi allapoole Eesti
keskmist (1500-2500 kr pereliikme kohta). Keskmisest enam on siin pealinlasi ja maainimesi.
II. Teise, kultuurile ja lähiümbrusele orienteeritud teemahuvi klastri (19% koguvalimist) teljeks on kultuuri,
hariduse ja noorte elu, reisimise ja seltskonna temaatika, keskmisest tugevam on ka orienteeritus
lähiümbrusele ning sotsiaalsetele probleemidele. Samas on tüüp poliitikakauge.
Nimetatud tüübile on iseloomulik feminiinsus (88% naisi). Tüüpi iseloomustab keskmiset enam keskhariduslik
taust, samuti on siin keskmisest enam venekeelse ankeedi täitnuid. Palgaskaalal on nad kõige madalama
sissetulekuga pereliikme kohta. Keskmisest enam on siin (pea)linlasi ja vähem maainimesi.
III. Kolmanda, tehnika, teaduse ja ärikeskse teemahuvi klastri (28% koguvalimist) juurde kuulub ka
kõrgendatud spordi- ja välisuudiste huvi. Ootuspäraselt koosneb see tüüp valdavalt meestest (91%).
Klastri vanuskoosseis on vastandlik esimesele, poliitikahuvilisele tüübile: siin domineerivad noored, 77%
klastri koosseisust on vanuses alla 44 aasta. Sissetulek on selles klastris kõrgeim: ligi pooltel ulatub see
üle Eesti keskmise, kusjuures veerandil on sissetulek pereliikme kohta kõrgem kui 4000 krooni kuus.
Üllatav on, et klastri koosseisus on keskmisest enam maal elavaid inimesi.
IV. Neljanda, ümbritsevast vähehuvitunute klastri (34% koguvalimist) moodustavad inimesed, kelle huvid on
kõikide faktorite lõikes tunduvalt alla keskmise.
Klastris on väike naiste ülekaal (62% naisi), ka on selles keskmisest rohkem pensionieas inimesi.
Iseloomulik on ka veidi madalam haridustase ja sissetulek pereliikme kohta. Asulatüüpide esindatus
vastab aga valimi keskmisele. Venekeelsete inimeste osakaal on valimi keskmisest suurem (41% valimi
34%ga võrreldes). Nendel inimeste seas on silmatorkavalt enam Eesti kodakondsuseta inimesi, mis viitab
sellle, et kodakondsuse puudumine on seotud üldise vähema huvitatusega ümbritsevast elust.

Muuseumid kultuurimeedia kanalina Eesti
muuseumide külastusi (SaarPoll-Kult.min 2006)
MUUSEUMIDE KÜLASTATAVUS 2005. Eesti inimesed muuseumides:
12% Eesti Vabaõhumuuseumis
10% Kadrioru kunstimuuseumis
9%

Kumu Kunstimuuseumis

8%

Palmse mõisas

8%

Eesti Loodusmuuseumis

6%

Eesti Meremuuseumis

6%

Eesti Ajaloomuuseumis

6%

Tallinna Kunstihoones

5%

Rakvere linnuses

5%

Eesti Tervishoiumuuseumis

5%

Niguliste muuseum-kontsertsaalis

5%

Tartu Kunstimuuseumis ja Pärnu Uue Kunsti muuseumis

4%

Narva Muuseumis

4%

Eesti Rahva Muuseumis

4%

Saaremaa Muuseumis

4%

Palamuse Oskar Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumis

3%

Okupatsioonide Muuseumis

3%

Eesti Põllumajandusmuuseumis

57% inimesi ei ole aasta jooksul muuseumides käinud

M illiseid m u u seu m e on viim ase 12 k u u jook su l k ü lastan u d ?*

K adrioru K unstim uuseum **

8

K um u K unstim uuseum **

8

P alm se m õis

8
7
8
6
6
7
6

E esti L oodusm uuseum
E esti M erem uuseum
E esti A jaloom uuseum

N iguliste m uuseum -kontserdisaalis
E esti T ervishoium uuseum
N arva M uuseum
E esti R ahva M uuseum
S aarem aa M uuseum
P alam use O skar L utsu K ihelkonnakoolim uuseum
O kupatsioonide M uuseum **
E esti P õllum ajandusm uuseum
P ärnu M uuseum
E esti S pordim uuseum
H iium aa M uuseum
M uu

2006 a

13
12

E esti V abaõhum uuseum

R akvere linnus

2003 a

5
6
5
6
5
4
4
3
4
4
4
5
4
3
3
3
3
3
2
3
2
3
7
7
57
57

E i ole külastanud
P rotsen t %
0
10
20
30
** 2003.a. ei küsitud
*kuna iga respondent võis anda m itu vastust, siis võib protsentide sum m a olla 100-st suurem

40

50

60

K u n s tin ä itu s te , k u n s tis ü n d m u s te k ü la s ta m in e e r in e v a te s k o h ta d e s
(o n k ü la s ta n u d s e d a k o h ta v ä h e m a lt ü h e l k o rra l)
K u ltu u ria s u tu s te s (te a trid , k in o d ,
k u ltu u rim a ja d , jn e )

18
16
14

M õ n e s g a le riis

15

Ü h is k o n d lik e s h o o n e te s (p a n g a d ,
(o m a )v a lits u s a s u tu s e d , õ p p e a s u tu s e d , jn e )

14
12

K a d rio ru K u n s tim u u s e u m is *

2003 a

10

2006 a
K u m u K u n s tim u u s e u m is *

9
6
6

T a llin n a K u n s tih o o n e s

6

N ig u lis te m u u s e u m -k o n ts e rd is a a lis

5
4

T a rtu K u n s tim u u s e u m is

5
4

P ä rn u U u e K u n s ti M u u s e u m is

5

V iin is tu K u n s tim u u s e u m is *

3

T a rb e k u n s ti ja D is a in im u u s e u m is * *

3
2
2

A d a m s o n -E ric u m u u s e u m is

2

K ris tja n R a u a m a ja m u u s e u m is

1
6

M õ n e s m u u s k u n s tim u u s e u m is

7
10

M u ja l
P r o tse n t %
* 2 0 0 3 .a . e i k ü situ d
* * 2 0 0 3 o li te in e n im e tu s

9
0

5

10

15

20

Muuseumid (funktsioonid) avalikkuses –
kultuur või popkultuur

> Muuseumide rolli polü-funktsionaalsus
> Muuseumid – kultuur või/ja popkultuur, popkultuuri keskkond
Lugesime arhitektuurivõistluse žüriis osalenud Maasilt, et tehakse/
tulemas on Eesti popkultuuri keskus (Maas, 17. jaan 2006
Postimees)

Küsimus Eesti kultuurile ja muuseumidele: kas popkultuurile
orienteerumine on ajakohane või võõrastav ?
praktikas Euroopa on minemas multifunktsionaalsuse teed, (mida
funktsioonide küsimine – vastamine näitab)
> MUUSEUMID – VÕITLUSVÄLI MÄÄRATLUSTE PÄRAST
> ERMi ARHITEKTUURIVÕISTLUS TÕI ESILE ÜLDISED MÄÄRATLUSTE
PROBLEEMID

Avalikkus muuseumidest 1. ERMi arh. Näitel
17.1.2006. Muuseum ei pea viitama suitsupääsukesele. Võidutöö oponendid peaksid lammutama ka Toompea
linnuse koos Pika Hermanniga

Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi suhtes
Eesti Rahva Muuseumi uue hoone arhitektuurikonkurss andis hulgaliselt uusi ideid. Konkursile esitati 108 väga
eriilmelist, valdavalt heatasemelist tööd. Īürii leidis, et tööde arhitektuursetes lahendustes on palju originaalset,
kuigi suhteliselt suur osa autoritest on oma projekti loomisel ammutanud inspiratsiooni tänapäevasest
arhitektuurilisest avangardist.
Tööde käekirja põhjal võib eeldada, et enamik autoritest on suhteliselt väheste kogemustega noorema põlvkonna
esindajad. Sellest johtuvalt vajaksid nad oma ideede realiseerimiseks nõu ja mõningast abi. ERM-i ja Žürii
liikmete poolt moodustatava järelevalvekomisjoni, võidu-töö autori/autorite ja kohalike arhitektide ning
ekspertide omavahelises koostöös on võimalik tagada võidutöös esitatud ideede realiseerimine täiendatud ja
edasiarendatud kujul.
Millise panuse annab ERM-i uue hoone arhitektuur Eesti ühiskonnale ja identiteedile piirideta Euroopas? Īürii oli
seisukohal, et võidu-tööks peaks saama töö, milles rõhutatakse seda potentsiaali aktiivsel ja progressiivsel
moel ning kus arvestatakse kõnealuse kultuuriobjekti vastutusmäära olulisust. Samuti oodati, et võidutöö
annaks oma panuse avalikku keskkonda avaliku ruumi aktiveerimisega ning valiks üldtuntud eestipärase
teema, mis aitaks edendada arutelu Eesti ajaloo üle. See teema tuleb ellu viia rahvusvahelisel tasandil,
tõmmates Eestile tähelepanu laiemas kontekstis.

Hoiakute muutmine
Ülesanne ei ole lihtne. Selle täitmiseks peab ERM avalikkusele infot jagama. Samas on see ilus ülesanne. See

tekitab ühiskonnasisest respekti rahvas, kes on rajamas uut demokraatlikku hoiakut ja märkimisväärset kohta
Euroopa riikide seas.

Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas,
rahvuslikke piire ületavas ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab ligi noort põlvkonda ja
mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises kontekstis.
Winy Maas, Hollandi arhitekt, žürii liige

Avalikkus muuseumidest 2. ERMi arh. Näitel
> Kaua me põeme seda nõukogude aega!
Žürii koosseisu kohta ei oska midagi halba öelda, kuigi võib-olla mõni teine koosseis oleks teisiti
otsustanud. Ametnikud olid need, kes olema pidid – minister, muuseumide nõunik, muuseumi tollane
direktor, linnaarhitekt. Arhitektide liit tegi arhitektide poole pealt liikmete valimise ülesandeks Veljo
Kaasikule. Välisliikmetest jäi kõrvale Dominique Perrault, kes on seotud Peterburi Maria teatri
projektiga. Kuid Winy Maas Rotterdamist on samuti vaieldamatult rahvusvaheline autoriteet.

Ilus urbanistlik ruum

Võiduprojekt on hea. Esiteks sissekäigu arhitektuuriline sõlm, mis tekib konsoolse varikatuse alla,
teiseks ruum, mis moodustub tee ja oja ning nendega seotud ruumiga, ja kolmandaks pealmine
ruum, kus “lennurada” jookseb maja peale – tekib ilus urbanistlik ruum. Peale selle hoone ja
maastiku pingestatud kooskõla, mida ma nimetaks omamoodi “maastikudraamaks”, samal ajal koos
lainelise ja nõtke muljega.
Eesti Rahva Muuseum kui rahvuslik sümbol ei pea viitama suitsupääsukesele, veskikivile või
roigasaiale – ta on iseenesest kontseptuaalne urbanistlik arhitektuuriline sümbol. Iga muuseum on
seestpoolt lavastus ja praegune kehand annab selleks kõik võimalused. Museoloogide mure on
mõistetav, kuid kõik probleemid on lahendatavad.
Ma ei saa ka aru nendest, keda ajasid närvi võiduprojekti liigsed vihjed kunagisele Vene
sõjaväelennuväljale.
Kaua me põeme seda nõukogude aega! Toompea linnus koos Pika Hermanniga on ju ka okupantide
rajatud. Lisaks on ühed ikkagi arhitektid, teised museoloogid, kellel ilmselt puudub tänapäevase
arhitektuuri tunnetus. Ajakirjandusele oleks nii palju etteheiteid, et ei maksa lehte panna igasuguseid
kuulujutte, kuidas keegi žüriiliikmetest hääletas või kes keda mõjutas.
Võib küsida, kas Eesti arhitektide osavõtt konkursist oli liiga loid või ei motiveerinud preemiafond.
Minu meelest oli kõik normaalne ja seda ka Kumu arhitekti Pekka Vapaavuori arvates. Eesti arhitektid
on tööga hõivatud ja tegelikult oli ülesanne ka tohutult raske.
Andres Alver, arhitekt, Žürii liige

Avalikkus muuseumidest 3. ERMi arh. Näitel
KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga?
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
17. jaanuar 2006 EPL KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga? (126)
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
Eile avati pidulikult Eesti Rahva Muuseumi konkursi võidutööde ümbrikud. Ulatati lilli ning võitjatel oli põhjust
rõõmustada. Paraku valiti võidutööks projekt, mida ei saa ega tohi ehitada tulevaseks
rahvusmuuseumiks.
Võidutöö kujutab endast Raadi veneaegse sõjalennuvälja pikenduseks mõeldud 70 m laiust ja 350 m (!)
pikkust klaaspaviljoni, mis jätkub 1,1 km pikkuse platoona “lõpmatusse”. Kokku võtab ehitis enda alla
1,5 kilomeetrit.
Abstraktse grandioossuse kõrval oleks nagu pisiasi, et selle projektiga kinnistatakse Jakob Hurda
mälestuseks loodud Eesti Rahva Muuseum ühes rahvuslike soome-ugri etnoloogiakogudega igaveseks
nõukogude kaugpommitajate lennuvälja külge. Seda nii füüsiliselt kui ka sisuliselt. Muuseumitöötajad ja
külastajad hakkavad läbi klaasseinte sundkorras kunagisi Nõukogude lennutrajektoore imetlema ning
sadadele muuseumi külastajatele räägitakse ikka ja jälle haledat lugu Tartu linna arengupeetusest
Nõukogude okupatsiooni ajal.
Sellise muuseumi ehitamiseks võiks lausa Putinilt endalt raha küsima minna – ettemaksuks kõikide punaste
nelkidega ürituste eest, mida annab edaspidi hästi korraldada otse Eesti Rahva Muuseumi lävel.

Kuidas see sai juhtuda?
Kõigil inimestel on õigus küsida, kuidas sai selline asi juhtuda. Lühivastus: žürii komplekteeriti nii, et
ajaloo suhtes “kompleksivabad” ja “kõigega nõus” liikmed jäid enamusse. Žürii lööksalga moodustanud
arhitektid-urbanistid Kaasik ja Alver on ennegi läbi viinud ideekonkursse, mille tulemused ei realiseeru.
Muidugi on tore virgutada vaimu puhtteoreetilise ajugümnastikaga. Kui aga tellija (kultuuriministeerium
koos ERM-iga) moodustab žürii, et leida parim teostatav lahendus muuseumile, on absurdne tõsta
kilbile visionäärne urbanism.

Lisaks okupantide lennuväljaga flirtimisele on võiduprojekt ka siseruumide osas lootusetult puudulik: fondiruume kõvasti vähem, näitusesaalid valged ja
tööruumid akendeta (peaks olema vastupidi), dubleeritud sissepääsud (topeltkaader), vead projektis jpm. Selle ekspluatatsioon on teistest tunduvalt
kallim (käidav klaaskatus; klaasseintega köetavad, ent kasutamata suured õhuruumid jms). Tagatipuks ulatub “muuseum-lennuväli” alale, mille tuleviku
üle ei otsusta žürii, vaid Tartu linn ja vald. ERM peaks nüüd hakkama Tartu linna piiride laiendamist taotlema!
Nii minu kui ka Kanada eksperdi Barry Lordi jaoks oli võiduprojekt viimases kategoorias märkega “mitte mingil juhul”. Muidugi on iga projekti võimalik
ümber teha (kahtlen, kas välisautorid on nõus oma ideedest loobuma, need tunnistati ju parimaks!). Ent miks määratakse esikoht tööle, mida tuleks
nullist alustada, kui kõrvalt on võtta terve hulk võistluse kriteeriumidele vastavaid töid?
Ideekonkurss allub riigihangete seadusele. Minister Palmaru, kes peaks seisma muuseumi eest ning tagama “riigi rahaliste vahendite kõige
ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise”, läks kaasa arhitektide hasartmänguga. Kas tõesti oli hirm gastroleeriva välisarhitekti ees rumal paista?
Kõigest ühe päeva Tartus ja pool päeva Tallinnas viibinud Hollandi arhitekt Winy Maas käitus nagu staar külatanumal. Või on mäng peenem: minister
ei taha seda muuseumi üldse ehitada?
Lennuajaloo mälestis?
“Muuseum-lennuvälja” kasuks kostis argument, et sõjaväebaaside all oli ka eestiaegne lennuväli, mistõttu tegemist oleks rahvusliku järjepidevusega!
Absurdsemat tõlgendust on raske leida. Raadi ajalugu algas ja lõppes venelastega. 1912. aastal maandus Raadi Krasnojarski polgu lennuplatsile Vene
katselendur Sergei Utotškin. Tema järel saabusid 1914. aastal lennukid Peterburi sõjaväeringkonna lennuroodu Gatšina polgust. Eestiaegne lennuväli
oli rohu-plats, mis asus hulk maad linna pool. ERM tahetakse liita 1952–1956 rajatud kaugpommitajate lennuväljaga, millega koos ehitati Luunja
pommilaod ja Kärkna kütusebaas.
Lennuvälja imetlevad arhitektid otsustasid pöörata uue lehekülje Eesti ametlikus ajalootõlgenduses.
Las “kompleksides” poliitikud jamavad Tartu rahu ja piiridega, meie oleme tolerantsed! Kui vahva: teeme kõik näo, et Nõukogude okupatsiooni suurim
füüsiline märk Tartus, mis linna 50 aastaks lukku pani, oli üks pühapäevalennunduse harrastamise plats. Teeme näo, et me ei tea midagi Raadi
masendavast reostusest, mida on roogitud juba kümme aastat. Teeme näo, et me ei märka lillelasu, millega iga aasta maikuus külvatakse üle Raadil
asuv punamonument.
Ei saa me ühele poole ei piiri ega pronkssõduriga, Raadile aga tahetakse ehitada terve sõjalennumemoriaal, mille keskerakondlasest kultuuriminister
on mõtlemata heaks kiitnud.

Tänu ministri meelemuutusele nautisid “puhta arhitektuurimõtte” kaitsjad triumfi. Ekspertidele sai koht kätte näidatud, sh Barry Lordile Kanadast, kes
oma valdkonnas on maailmas kindlalt esikümnes. Samas võib Winy Maasi puhul vaielda, kas ta esimese sajagi sisse mahub. Maas ei ole ühtegi
muuseumi ehitanud – väike kunstikeskus seda kogemust ei anna –, küll aga kuulub tema loomingu pärlite hulka näiteks korterelamu projekt sigadele
(otseses mõttes). Miks kutsuti ERM-i žüriisse selline välisarhitekt, kui Euroopast olnuks ridamisi võtta muuseumi projekteerimise kogemusega
tipparhitekte? Küsigem ka: miks ei olnud žüriis ühtki Tartu avaliku elu tegelast?
Pyrrhose võit
“Veel üks selline võit ja me oleme kadunud,” tõdes veriste lahingutega kuulsaks saanud Pyrrhos. Kulutati kolm miljonit, aga konkurss täitis vaid
“arhitektuurimõtte elavdamise” rolli. ERM peab alustama otsast.
Kui kaugele saavad arhitektid tegelikkusest võõrandumisel veel minna? Ühed projekteerivad linnasüdametesse kaubakolosse; teised müüvad
süüdimatult akendeta tube; kolmandad pressivad vastutustundetult žüriides läbi “kunstiprojekte”, millega tellijal pole midagi peale hakata. Vaene
arhitektide liit pingutab, et Eesti arhitektuuri mainet seltskonnaüritustega parandada, aga ei saavuta midagi, kui arhitektide teod käivad sõnadele vastu.
Valjuhäälselt ühiskonnas otsustamisõigust nõudes ja üksteisele kõrgeimaid kvalifikatsioonitunnistusi jagades võtavad arhitektid otsustama pääsedes
arvesse vaid oma kinnismõtteid ja ego. Sellises kontekstis muutub või-matuks kaitsta seisukohta, et ühiskonnas kaalukate otsuste tegemine peaks
Eestis olema usaldatud arhitektidele.

Karin Hallas-Murula, ERM-i arhitektuurikonkursi ekspert, Eesti arhitektuurimuuseumi direktor

Avalikkus muuseumidest 4. ERMi arh.v näitel
Hiidämblik ja punalohe. PM 21.1.06. www.postimees.ee/230106/esileht/arvamus/189520.php
«Põhjakonna me siis ei saanud,» võis kunagi direktorina eelmise Eesti Rahva Muuseumi
arhitektuurikonkursi korraldanud Tõnis Lukase hääles leida kergeid pettumusenoote, kui ta
esmaspäeval ERMi uue hoone konkursil võidutöö «Memory Field» («Mälestuste maastik») ees
käed risti rinnale sättis.
«Põhjakonna»-nimeline projekt võitis tosin aastat tagasi. Aga riik oli vaene ja ERM pidi KUMU selja taha
järjekorda võtma.
Nende ootamise aastatega langes otsus – muuseum läheb oma päriskoju Raadile. Seal mõisahäärberis
avas ERM 1923. aastal esimesed seitse näituseruumi.
Tuul on pööranud, ühtäkki suudab riik ehitama hakata ning projekti said kutsutud silmad esmaspäeva
keskpäeval esimest korda näha.
«Nüüd saame siis ämbliku » jätkas Lukas.
Tõepoolest, mitmel pildil kõrgus muuseumihoone kohal hiigelämblik, mis osa vaatajaid nii segadusse
suutis ajada, et nad hoopis seda tulevaseks muuseumimajaks pidasid.
Loomad meeldivad inimestele. Nii kirjutas üks arvamuskülgede püsiautor hiigelsuurest punalohest, mis
Raadi sõjaväelennuväljal laiutama hakkab. Põhjuseks pilt, kus arhitektid olid hoone mastaapide
näitlikustamiseks ühel maastikuvaatel muuseumimaja punaseks värvinud, hallist üldpildist
eristamiseks.
Kolm noort arhitekti – Lina Ghotmeh Liibanonist, Itaalias kasvanud Dan Dorell ja jaapanlane Tsuyoshi
Tane suutsid endast kõnelema panna terve Eesti. Õigupoolest oma projektist. Ühtäkki oli rahvas
kaheks nagu kirvelt kõlksu saanud kasehalg – poolt ja vastu.

350 meetrit pikk, peamiselt ühekorruseline klaastunnel, kogupikkuses on kompleks poolteist
kilomeetrit pikk ja meenutab lennurada. Kerge kaldega kate vihjamas tõusmisele taevasse,
oma saatusele vastu minemisele.
700 000-kroonine võidupreemia on suurim, mida Eestis eales on arhitektuurikonkursil välja antud,
kuid rahvusvahelised tipud, kellega koos Ghotmeh, Dorell ja Tane töötanud on, sellistele
konkurssidele välja ei tule.
Selle kolmiku esimest suurt võitu saadavad rohked küsimused – kas maja ikka suudab
muuseumihoone nõudmisi täita, kuidas mastaapne hoone selles ümbruses välja hakkab
nägema ning kuidas eesti vankrirattad ja õllekapad seal sees tunduvad. Ning kui palju see
klaasmaja Eesti riigile maksma võib minna.

Nii pidi kolmik enne auhinna saamist tõlkeklappidest kuulma ERMi eelmise direktori Jaanus Plaadi
kahtlustesse peidetud lootust, et juhul kui võidutööd ei õnnestu muuseumi vajadustele
kohandada, on žüriil võimalik asendada see mõne teise tööga.
Alles siis avanesid ümbrikud ning presidendipaar lõi kolme noore arhitektiga kokku.
Päev pärast võidu tähistamist sõitis trio Londonisse, lubadusega juba nädala pärast tagasi olla.
Arhitektuurimuuseumi direktor Karin Hallas-Murula taandas end suure käraga žüriist, sest sellesse
kohta ehitatud suur sillakujuline muuseum seoks
ERMi igaveseks nii füüsiliselt kui ideeliselt Nõukogude okupantide sõjaväelennuvälja külge.
Dorell on pärit Itaaliast ja üles kasvanud ajal, kui maailma lapsed kartsid kõige rohkem tuumasõda.
Tema hirmu kodu oli Tartus Raadil. Kaugpommitajad olid valmis siit iga hetk õhku tõusma ja
Euroopale surma külvama.

Avalikkus muuseumidest 5. ERMi arh. Näitel
>

JUHTKIRI: Rahu Eesti Rahva Muuseumile

Eesti Päevaleht 17.1.2006

(2)

Eile saime siis teada ERM-i arhitektuurivõistluse võitjad ja näha ka sada kaheksat võistelnud
projekti. Kirgi oli juba enne üles köetud, sest žürii hoidis tulemusi pikka aega saladuses.
Pole ime, et ajakirjandus haaras kinni igast läbiimbunud vihjest. Oli enam-vähem kindel, et võit ei
tulnud koju. Kokku konkureeris kõigest 12 Eesti arhitektide projekti, millest üks sai ostupreemia.
Meenutagem, et Kumu konkursil tegid puhta töö soomlased.
ERM-i arhitektuurivõistlus ja ehitamine põhjustab ilmselt veel suuremaid debatte, sest see
puudutab absoluutselt tervet Eesti rahvast. Eesti Päevaleht on loomulikult juba tänasest avatud
kõikvõimalikele arvamustele, kuid me kõik peame ka arvestama muuseumi direktori Krista Aru
palvet: laske meil lõpuks rahulikult oma päris kodu valmis ehitada. Pärast kaklust teatavasti
rusikatega ei vehelda, kuid Kumu näide on hoiatav: ikka hakati vaidlustama asukohta ja projekti
sobivust Lasnamäe nõlva alla. Loodetavasti ERM-iga nii ei lähe.
Kuid mingid rasked eriarvamused on ka siia sisse programmeeritud. Laias laastus lähevad
arhitektide ja museoloogide-kunstiajaloolaste hinnangud lahku. Viimati mainituid häirib projekti
sobivus muuseumihooneks ja liigne orienteerumine kunagise Vene militaarlennuvälja imagole.
Võidutöö “Mäluväli” saatetekstist võib otse lugeda, et see on “lõige maastikust” ning “stardirada”
silmapiiri ja kauguste poole, mis ühtlasi on “tunnistajaks pikaajalisele võitlusele okupatsiooniga”.
Samas tundub see mõnele eestlasele hoopis monumendina nõukogudeaegsele sõjalennuväljale,
mis tegi Tartust kinnise linna. Arhitekte, seda enam välismaiseid, ja võib-olla ka turiste aga
säärane kohamüüt pigem paelub. Kahju on muidugi sellest, et lähitulevikus pole ette näha
varemetes mõisa restaureerimist. Vanemale põlvkonnale seostub Raadi just eelkõige mõisaga.

Teemaväljad ja tasandid
Teemavälja üldstruktuur :
1. Struktuursed teemad ja põhimüüdid
2. Võimu ja juhtimise, otsustamise ja funktsionaalsed teemad

3. Inimese ja identiteedi teemad

Muuseumi - teema meediaväljal:
1. Muuseumid struktuuriosana
2. Konseptualiseerimine, valikud ja otsustamised
3. Muuseumide funktsioneerimine inimese jaoks

Eesti elanike kultuurihuvide mudel ja mudeli
sotsiodemograafiline taust
1. Aktiivne mitmekülgne kultuurisuhe

22%

2.Utilitaarne (sh tehnoloogiline) ja meelelahutuslik kultuurisuhe 25%
3. Traditsiooniline, perekeskne kultuurisuhe 19%
4. Sotsaalse võrgustiku ja popkultuuri keskne kultuurisuhe 14%
5. Kultuurikauge, passiivne suhe

20%

mudel on avaldatud ja analüüsitud: Lõhmus, M., Lauristin, M., Salupere, R.
Inimesed kultuuriväljal: aktiivsus ja eelistused. Rmt: Eesti elavik 21.
Sajandi algul. TÜK 2004, lk 97 – 128

T abel 7.22. K ultuuriorientatsioonide klastrite sotsiodem ograafiline struktuur.

Sugu
V anus

H aridus

A nkeedi
keel

22 %

25%

19%

14%

20%

K ogu

M ees
N aine

36

21

35

49

47

64

81
19

79

65

51

54

15-19

3

17

3

29

3

10

20-29
30-44

10

28

9

12

17

23

33

31

34
25

21

27

45-54

23

14

23

10

17

18

55-64

20

5

19

1

25

15

65-74

20

3

15

1

22

13

alg, põhi

15

27

15

29

30

23

K esk

55

58

62

59

49

57

K õrgem
E esti

30

15

23

13

21

21

73

67

63

68

59

66

V ene

27

33

37

32

41

34

26. septembri töötuba:
võimalusi muuseumide esitamiseks avalikkuses
Kuidas saavutada kommunikatsiooni dünaamilisus?

Meedia muuseumidest millele meedia reageerib?
> Millele meedia reageerib ja millele mitte?
> Millised on valikute printsiibid ja kriteeriumid?

> Millal reageerib?
> Kuidas reageerib?

Meedia paradoksid
> Meedia näib emotsionaalne, siiski on meedia sisu ratsionaalne –
funktsionaalne
> Meedia esitab end avaliku tekstina, siiski on see sündinud suletuses
> Meedia esineb kõikide esindajana, siiski on see kellegi esindaja
> Kes omab/toodab meedia sisu (aktiivne pool) ja kes meedia sisu kasutab
(passiivne pool)
> Meedia on identiteeditööstus – ideede, meeleolude, arvamuste, identiteedi
tootmine
> Meedia sisu referentsid on kas kindlad väljakujunenud allikad (kvaliteetsed)
või rohkem juhuslikud mitte-väljakujunenud (vähekvaliteetsed) allikad.
> Muuseumid on kvaliteetsed referentsid.


Slide 8

Maarja Lõhmus:

Muuseumid kui
kommunikatsioon
ettekanne Narvas,
25. septembril 2006

ARUTLEN:

> Avalikkuse ja meedivälja üle
> Muuseumide üle avalikkuses ja meediaväljal

> Avalikkuse struktuurimudeli üle, Eesti ühiskonna
avalikkuse üle, kus domineeriv avalik väli on meediaväli,
kus muuseumid on materjaliks ja teemaks. Milliseks?
> Inimeste huvitüüpide üle

> Muuseumide kommunikatsiooni üle ühiskonnas

PANOPTICON (Bentham 1787), Foucault
http://cartome.org/panopticon1.htm

Muuseumide struktureeriv normatiivne
roll kultuuris:
sisemine ja välimine määratlemine
-

Ühiskonnas muuseumide institutsioonil tõemonopol aprioori, struktuurselt

-

Muuseumid on vajalikud ja neid tuleb toetada ka siis, kui külastajaid napib (81%
nõus, Kultmin.2006, vt. järgmine slaid). See olukord on sarnane avalik-õigusliku
ringhäälingu toetamisega, mida toetatakse ka siis, kui ei kuulata. Tõlgendus:
kultuuristruktuuri toimimise põhiinstitutsioonid peavad tingimusteta olemas olema.

-

Sisemine identiteet ja väline määratlemine:

ERMi ideest ja asutamisest 100 aastat hiljem on saanud mineviku-tuleviku
kontseptsioonide ja suundade küsimus. Põhiküsimusi esitasid ERMi uue hoone
arhitektuurivõistluse vastukajad (vt. Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi
suhtes. Winy Maas 17.1.2006 PM)

Winy Maas: Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele
muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas, rahvuslikke piire ületavas
ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab
ligi noort põlvkonda ja mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises
kontekstis.

K u ivõrd n õu stu b järgn evate väid etega m u u seu m id e k oh ta?
(täiesti nõus + pigem nõus)

M uuseum id korraldavad
liiga vähe põnevaid
üritusi

2006 a

45
37

M uuseum id on vajalikud
ja neid tuleb toetada isegi
siis, kui külastajaid napib

80
81

U ute m uuseum ihoonete
ehitam ine on riigi raha
raiskam ine

20
17

Inform atsioon
m uuseum ides toim uvast
on hästi kättesaadav*

27

E esti m uuseum ide
väljapanekud pakuvad
palju põnevaid elam usi*

52

0
P ro tsen t %
* 2 0 0 3 ei k ü situ d

2003 a

20

40

60

80

100

Muuseumid kui maailmapilt ja
identiteedikommunikatsioon: tehnoloogilise hüppe,
konstruktivismi ja reflektsiooni uus tase
MUUSEUMID

>

Eesti muuseumi ideede kujunemine Jakob Hurda matustel Tartus 1907; Hurda tööde
jätkajate otsusluua vanavara süstematiseerimiseks ja eksponeerimiseks muuseumi.

>

Muuseumide materjalide esituses nii konstruktivistlik kui refleksiivne pool.

>

Vrd. Soome muuseumidega (vt. Lõhmus, M., Medijainen, E. Soome ja soomlased
TÜK 2005, pt Muuseumid lk.317 - 328)

>

Eestis loodus kultuurikeskkonnana – loodusajakirjandus jm on kõrgelt koteeritud

>

Eesti kultuuriajakirjanduses on muuseumide – ajakirjanduse osa praegu vähe esile
tulev ja hajutatud erinevate väljaannete kui ‘kontekstide’ vahel – osad teemad
üldajakirjanduses, muuseumide näitused ja väljapanekud kultuuriajakirjanduses ja
muuseumide kontseptuaalne pool üldise kultuuripoliitilise diskussiooni osana.

>

Kõige rohkem saavad inimesed infot kultuurivaldkondade kohta üldajalehtedest ja
ajakirjadest, televisioonist ning sõprade-tuttavate käest.

>

Eesti kultuuriuuringud – kultuuri uuringute põhjana oluline muuseumide teadustöö
ja uurimused. Kultuuriuuringutes on muuseumide osa laias kultuurikeskustelus
põhjendamatult tagasihoidlik –veel-mitte-kommunikatiivne faas.

K u ivõrd su u rt h u vi p ak u vad järgn evat tü ü p i m u u seu m id ?
(suurt huvi + m õningast huvi)

2003 a
2006 a

75

L oodus

78

64

K unsti

66

65

A jaloo ja arheoloogia

65

60

K oduloo

59

52

T eadus ja tehnika

55

45

E tnograafia ja
antropoloogia

48

6

M uud

P ro tsen t %

5
0

20

40

60

80

Eesti struktuurimuutus ja avalikkuse
representatsiooni muutus 1980 – 1990ndatel
>

Eesti muutumine 1990ndatel:

> - avalike representatsioonide muutumine
> - meediavälja muutumine
>

Totalitaarkommunikatsioonist avatud ühiskonna kommunikatsiooniks

>

Meediavälja funktsioonide muutus

>

Esinejate, kõneisikute, ajakirjanike-toimetajate muutus

>

Avalikkuse agenda ja fookuste muutus

>

Sotsikultuuriliste protsesside määratlemine- defineerimine

>

Igapäevane defineerimisvõitlus protsesside suunamise nimel

> ESITUSE – REPRESENTATSIOONI MUUTUS
> ÕIGED– VALED/ TUGEVAD– NÕRGAD/ SELGED– EBASELGED MÄRGID

Reflektsioon versus konstruktivism:
muuseumide rolli ja funktsiooni muutusi 1980ndatest
kuni 2000ndate alguseni.
1.

Reflektsiooni vajadus: muinsuskaitse liikumine 1980ndate lõpus,
muuseumide kultuurilis – poliitiline osalemine (näit. Loomeliitude
pleenumil)

2.

Institutsiooni restruktureerimine: Eesti kultuuri institutsioonide üldine
restruktureerimine ja uus legitimeerimine, toomine NSVL tõrjutud
identiteediinstitutsioonidest Eesti rahvuslikuks keskseks identiteedi ja
mälu institutsiooniks. (90ndate keskpaik)

3.

Enesereflektsiooni: muuseumide käsitlus areneva ja muutuva
protsessina, muuseumide võrdlused maailma teiste muuseumidega

4.

Institutsioonide uus struktuur: Liitumine EU-ruumiga, institutsionaalne
rahvusvahelistumine

5.

Reflektsiooni ja konstruktsivismi ootus: Avalikkuse ootustele
vastamine, resonantsi arvestamine, erinevate väärtuspõhiste
konfliktide käsitlemine kui süsteemi infrastruktuuri/struktuuri üldise
funktsioneerimise indikaatorina (2000ndate algus)

6.

Millise konstruktivismi ootus?
Muuseumide usaldamise/usaldamatuse küsimus, muuseumide
vastutus teadvuse-kujunduse eest (varjatud küsimus)

Muuseumide külastamise põhjused /funktsioonid
>

1/3 külastajatest meelelahutuseks, vaba aja veetmiseks

>

1/3 külastajatest enesetäiendamiseks ja harimiseks

>

1/5 külastajatest õppe otstarbeks

>

1/7 tööalaselt
Kommentaar: külastajate määratletud põhjused külastamiseks ei ole tähenda
automaatselt, et need ongi külastamise põhjused, sest kontekstiks pole uuritud inimese
huvide ja vajaduste struktuuri ning muuseumide külastamist selles kontekstis.

> Huvi 2006:
>

78% loodus

(2003 – 75%)

>

66% kunst

(2003 – 64%)

>

65% ajalugu ja arheoloogia

>

59% kodulugu (2003 – 60%)

>

55% teadus ja tehnika (2003 – 52%)

>

48% etnograafia ja antropoloogia (2003 – 45%)

> Mitte – huvi 2006:
>

53% ei ole vaba aega (2003 – 49%)

>

25% ei meeldi muuseumis käia (2003 - 22%)

>

24%

muuseumide kohta on vähe infot (2003 – 28%)

>

22%

puudub transport (2003 – 19%)

>

20%

piletihind liiga kõrge ( 2003 – 19% )

M illistel eesm ärk id el T e m u u seu m e k ü lastate?
Ü ldse m itte

M õnikord

S ageli

TÖ Ö A LA SELT

2003 a

94

42

2006 a

94

5 2

Õ PPEO TSTA RBEL

2003 a

88

9

3

2006 a

88

10

3

E N E S E T Ä IE N D A M IS E K S

74

2003 a

18

71

2006 a

21

8

M E E L E L A H U T A M IS E K S ,
V A B A A JA V E E T M IS E K S
2003 a

63

24

13

2006 a

63

24

12

0%
P ro tsen t %

20%

40%

60%

80%

100%

M is on p eam ised p õh ju sed , m ik s ei k ü lasta (saged am in i) m u u seu m e? *

2003 a
2006 a

49

E i ole vaba aega

53

M ulle ei m eeldi
m uuseum ides käia

22
25

M ul on m uuseum ide
kohta vähe infot

28
24

P ole transporti/ halvad
transpordivõim alused

19

P iletite hinnad on liiga
kallid

19
20

22

8

M inu tervis ei luba

6
6
6

M uu põhjus

K ülastan m uuseum e
piisavalt sageli

6
5
4
4

R aske öelda

0

10

20

30

40

P ro tsen t %
* k u n a ig a resp o n d en t v õ is an d a m itu v astu st, siis v õ ib p ro tsen tid e su m m a o lla 1 0 0 -st su u rem

50

60

Muuseumid 21. sajandi alguses–
kollektiivne identiteet, mälu, igapäevapraktika
Muuseumide sõnum ühiskonnas ja meedias.
Muuseumid on faktikogumid emotsionaalselt tulikuumal väljal.
Autentse mälu materjali faktiline olemasolu (hoidlate ja
arhiivide sisu jm materiaalne pool)
Muuseumid kui mälu ja kogemus. Mälu, ajaloo, tuleviku jm –
temaatika käsitlus inimese-kesksena
Muuseumid kui arutlusmaterjal, avaliku arutluse objekt. Riikide,
ühiskondade ja kultuuride konsensuse ja/või vastanduste otsing
Info orienteerumiseks.
MUUSEUMIDE FUNKTSIOONIMUUTUSI
Kontrollitud ideoloogiast (ja selle konstruktivismist) inimese avatud
maailmapildi kujundajaks (mälu tugevdajaks).
Uus funktsioon lubab rohkem muuseume ja materjale, avatumat mälu.
Selle talletamisega, mis aga vahepealsel suletud perioodil
kustutatud või kustumas – selle kogumisega on kiire!!

Muuseumid – eksistentsi lugu ja resonants

>

MUUSEUMID KUI AJA–KOHA–TEGEVUSE KOMMUNIKATSIOON KULTUURIS

> Svetlana Alpers,“The Museum as a Way of Seeing,” in Exhibiting Cultures:
The Poetics and Politics of Museum Display, ed. Ivan Karp and Steven D.
Lavine (Washington and London: Smithsonian Institution Press, 1991) pp.
25-32.
> Gianni Vattimo: The Structure of Artistic Revolution. 1988.
> Clifford, James: The Predicament of Culture: twentieth-century
etnography, literature and art. Cambridge (Massachusetts); London:
Harvard University Press, 1994.
> Georg Simmel: The Sociology of Space. (rmt Frisby, D.; Featherstone, M.
Simmel on Culture. Sage 1997)
> David Harvey: The Experience of Space and Time. (rmt The Condition of
Postmodernity. Blackwell. 1990)

Juri Lotman kultuuri enesemudelist ja
identiteedikommunikatsioonist
Kultuuri aktiivsuse enesemääratlemisel räägib tungist ühtsuse poole.
Kultuuri enesemudeli mehhanismid on seotud lakkamatu vajadusega
säilitada oma eneseteadvus, salvestada oma mällu kontseptsioon
iseendast.
Kultuurile on omane enesemudelite loomine ja kujutamine – nende kaudu
ühtlasi kontrollitakse adekvaatsust, suundade relevantsust.
Juri Lotman on eristanud kultuuri enesemudeli loomisel kolme üheaegset
suunda:
1. kultuuri enesemudel, mille eesmärgiks on refleksiivsus, reaalne tunnetus
ja kogemus
2. enesemudel, mis erinevad tavapraktikast, ent on suunatud praktika
muutmisele
3. ideaalsed enesemudelid ja manifesteerimised, mis eksisteerivad eraldi
reaalsusest ning säilitavad-defineerivad põhiväärtusi.
Lotman: erinevate enesemudelite vahel võib tekkida konflikte.

Muuseum – akadeemilise
kommunikatsioonidistsipliinina
http://www.uwo.ca/theory/Courses/Courses2006-OrderingLong.html
Centre for the Study of Theory and Criticism – Courses 2006-2007
Ordering Things - The following gives a very rough idea of how the course might unfold, though suggested
readings are at this stage no more than an indication of general directions, a point of departure for
reflection. The case studies, in particular, are intended merely as signposts on a terrain to be explored.
Weeks 1-7
•

Orientation

•

Collectors and Collecting (Baudrillard, Benjamin, Bal, Stewart)

•

Collecting Art and Culture (Clifford, Sherman, Duncan)

•

Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum (Pearce, Bal)

•

Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition (Bennett, Heidegger, Mitchell)

•

Taxonomies and Heterotopias (Foucault, Ritvo)

•

Archive (Derrida, Nora, Ricœur)

Weeks 8-13: Case Studies


Encyclopedia and Library (Borges, Kis)

•

Museum (Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H)

•

Anti-Museum (Broodthaers, the Museum of Jurassic Technology)

•

Taxonomies, Heterotopias and Lists (Greenaway's The Falls, Perec)

•

The Artist in the Museum (Boltanski, Greenaway)

•

The Museum Without Walls (The Situationist International, Sophie Calle, Banksy)

Muuseum akadeemilise distsipliinina. Näide
Week 1: Orientation
Week 2: Collectors and Collecting
>

Baudrillard, Jean. "The System of Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The Cultures of Collecting.
Cambridge, MA: Harvard University Press. 1994. 7-24.

>

Benjamin, Walter. "Unpacking My Library. A Talk About Book Collecting." Illuminations. Trans. Harry Zohn. Ed. Hannah
Arendt. New York: Schocken Books, 1969. 59-67.

>

Bal, Mieke. "Telling Objects: A Narrative Perspective on Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The
Cultures of Collecting. Cambridge, MA: Harvard University Press. 97-115.

>

Stewart, Susan. "The Collection, Paradise of Consumption." In Susan Stewart, On Longing. Durham and London: Duke
University Press, 1993. 151-69, 190-91.

Week 3: Collecting Art and Culture
>

Clifford, James. "On Collecting Art and Culture." In James Clifford, The Predicament of Culture. Cambridge: Harvard
University Press, 1988. 215-51.

>

Sherman, Daniel J. "Quatremère/Benjamin/Marx: Art Museums, Aura, and Commodity Fetishism." In Daniel J. Sherman
and Irit Rogoff, eds. Museum Culture: Histories, Discourses, Spectacles. London: Routledge, 1994. 123-43.

>

Duncan, Carol. "The Art Museum as Ritual." In Carol Duncan, Civilizing Rituals: Inside Public Art Museums. London and
New York: Routledge, 1995. 7-20.

Week 4: Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum
>

Pearce, Susan M. "Collecting: Shaping the World." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A Cultural
Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 68-88.

>

Pearce, Susan M. "Museums: The Intellectual Rationale." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A
Cultural Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 89-117.

>

Bal, Mieke. "The Discourse of the Museum." In Reesa Greenberg, Bruce W. Ferguson, and Sandy Nairne, eds. Thinking
About Exhibitions. London and New York: Routledge, 1996. 201-18.

Week 5: Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition
>

Bennett, Tony. "The Exhibitionary Complex." In Tony Bennett, The Birth of the Museum. London and New York: Routledge, 1995. 59-88.

>

Heidegger, Martin. "The Age of the World Picture," in The Question Concerning Technology and Other Essays, trans. William Lovitt. New York:
Harper & Row, 1977. 115-54.

>

Mitchell, Timothy. "Orientalism and the Exhibitionary Order." In Nicholas B. Dirks, ed. Colonialism and Culture. Ann Arbor: The University of
Michigan Press, 1992. 289-317.

Week 6: Taxonomies and Heterotopias
>

Foucault, Michel. The Order of Things: An Archaeology of the Human Sciences. London: Tavistock, 1970. xv-xxiv.

>

Foucault, Michel. "Of Other Spaces." Diacritics 16.1 (Spring 1986): 22-27.

>

Ritvo, Harriet. "Zoological Taxonomy and Real Life." In George Levine, ed. Realism and Representation: Essays on the problem of Realism in
Relation to Science, Literature, and Culture. Madison: The University of Wisconsin Press, 1993. 235-54.

Week 7: Archive
>

Derrida, Jacques. "Archive Fever, A Freudian Impression." Diacritics 25.2 (Summer 1995): 9-63.

>

Nora, Pierre. "Between Memory and History: Les Lieux de Memoire." Representations 26 (1989): 7-25.

Week 8: Encyclopedia and Library
>

Case Studies I: Borges, Danilo Kis's "The Encyclopedia of the Dead"

Week 9: Museum
>

Case Studies II: Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H

>

Donato, Eugenio. "The Museum's Furnace: Notes Toward a Contextual Reading of Bouvard and Pécuchet." In Josué V. Harari, ed. Textual
Strategies: Perspectives in Post-Structuralist Criticism. Ithaca: Cornell University Press, 1979. 213-38.

Week 10: The Anti-Museum
>

Case Studies III: Marcel Broodthaers, The Museum of Jurassic Technology

>

Crimp, Donald. "This is not a Museum of Art." In Donald Crimp, On the Museum's Ruins. Cambridge: MIT Press, 1993. 200-34.

>

Rugoff, Ralph. "Beyond Belief: The Museum as Metaphor." In Lynne Cooke and Peter Wollen, eds. Visual Display: Culture Beyond Appearances.
Seattle: Bay Press, 1995. 69-81.

Week 11: Taxonomies, Heterotopias and Lists
>

Case Studies IV (Perec, Greenaway's The Falls)

>

Testa, Bart. "Tabula for a Catastrophe: Peter Greenaway's The Falls and Foucault's Heterotopia."

>

Paula Willoquet-Maricondi and Mary Alemany-Galway, ed. Peter Greenaway's Postmodern/Poststructuralist Cinema. Lanham, Maryland: The
Scarecrow Press, 2001. 79-112, 336-38.

Week 12: The Artist in the Museum
>

Case Studies V (Christian Boltanski, Peter Greenaway)

Week 13: The Museum Without Walls
Tony Purdy

Inimest üldhuvid, integreerivad huvid, diferentseerivad
huvid ja spetsialiseeritud teemahuvid meedias
Teemade huvitasemed:
1. üldhuvi - vähemalt 60% vastajatest huvi pakkunud teemad (uudised kodu- ja
välismaalt, tervis, tv-saated);
2. suuri rühmi integreerivaid teemad, huvi ca 40 % vastajatest (näiteks
kuritegevus-politsei-kohtud ja seadusandlus-õigusinfo, loodus, sport, noorte
elu, haridus, sotsiaalprobleemid, pere, ka huumor),
3. teatud huvirühmi diferentseerivaid teemad (25-35%), näiteks korruptsioonskandaalid, poliitika ja majandus vs. kultuur, riigikogu, valitsus, tuntud isikud –
suhted, seltkonnakroonika vs. statistika jne.
4. suhteliselt väikesele asjast huvitatute ringile (alla 20%) huvi pakkuvad
spetsialiseeritud teemad, näiteks õiguskantsler-riigikontroll, arvutid,
erakondade tegevus või kirik ja religioon.
Ülevaade inimeste teemahuvidest, st huvidest eri valdkondade suhtes (‘Mina,
maailm, meedia’ 2002), küsitletud oli 1500 inimest üle Eesti. Huvide
selgitamiseks oli vastajatele antud valdkondade nimestik, mille suhtes pidid
viiepallisel skaalal hindama huvitatust.

M uu valdk ond.
K irik , religioon
E hitus , k innis vara
P oliitik ud, erak onnad
Õ igus k ants ler, riigik ontroll
O s t-m üük
A rvutid
P res ident
Reis id, turis m
S elts k onnak roonik a
V alits us , m inis teerium id, am etk onnad
Riigik ogu
M ajandus , äri, ettevõtlus
M ood
A utod
Tuntud is ik ud, s uhted
S tatis tik a, uurim us te andm ed
Tehnik a, tehnoloogia
K uns t, k irjandus , teater
M aaelu
Tööpak k um is ed
K orrupts ioon, s k andaalid
Teadus lik ud avas tus ed
Noorte elu
S port
A rvam us ed ja arutlus ed päevas ündm us tes t
K ool, haridus , õppim ine
Loodus
S ots iaalprobleem id
Huum or
S eadus ed, m äärus ed, õigus alane info
K odu, pere, laps ed
K uritegevus , polits ei, k ohtud
Uudis ed välis m aalt
Teles aated, film id
Tervis
O m a valla, linna, m aak onna info
Uudis ed E es tis t

1,2
13
13,3
13,5
14,7
18,6
19,4
22,8
23
23,7
23,8
24,7
25,3
25,5
26
27,2
27,9
29,5
31,3
31,3
32,4
35,2
39,5
40,3
41
43,3
47,4
49,9
50,6
53,7
54,2
56,6
57,6
59,6
63,8
66,5
77,7
84,7
0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Huvide tüübid:

Huvi meedias käsitletavate
jagunenud gruppide vahel:

teemade

> ühiskonna ja riigi teemadest huvitujaid
> kodu-lähiümbruse huvilised
> tehnika-teaduse-ettevõtlushuvilised

vastu

on

Teemahuvide klastrid 1-4
Kokkuvõtvalt on teemahuvide kohta neli klastrit
I. Esimese, poliitikahuvilise klastri (18% koguvalimist) domineerivaks faktortunnuseks on huvitatus riigi ja selle
institutsioonide tegevusest.
Kõrgendatud poliitikahuvi on ainult veidi rohkem omane meestele [VK1](52%). Siia klastrisse kuulub rohkem
kõrgharidusega inimesi, domineerivad keskealised ja vanemad inimesed (72% klastrist on vanem kui 45
eluaastat). Samuti kuulub siia keskmisest enam eestlasi. Sissetulekudominant on veidi allapoole Eesti
keskmist (1500-2500 kr pereliikme kohta). Keskmisest enam on siin pealinlasi ja maainimesi.
II. Teise, kultuurile ja lähiümbrusele orienteeritud teemahuvi klastri (19% koguvalimist) teljeks on kultuuri,
hariduse ja noorte elu, reisimise ja seltskonna temaatika, keskmisest tugevam on ka orienteeritus
lähiümbrusele ning sotsiaalsetele probleemidele. Samas on tüüp poliitikakauge.
Nimetatud tüübile on iseloomulik feminiinsus (88% naisi). Tüüpi iseloomustab keskmiset enam keskhariduslik
taust, samuti on siin keskmisest enam venekeelse ankeedi täitnuid. Palgaskaalal on nad kõige madalama
sissetulekuga pereliikme kohta. Keskmisest enam on siin (pea)linlasi ja vähem maainimesi.
III. Kolmanda, tehnika, teaduse ja ärikeskse teemahuvi klastri (28% koguvalimist) juurde kuulub ka
kõrgendatud spordi- ja välisuudiste huvi. Ootuspäraselt koosneb see tüüp valdavalt meestest (91%).
Klastri vanuskoosseis on vastandlik esimesele, poliitikahuvilisele tüübile: siin domineerivad noored, 77%
klastri koosseisust on vanuses alla 44 aasta. Sissetulek on selles klastris kõrgeim: ligi pooltel ulatub see
üle Eesti keskmise, kusjuures veerandil on sissetulek pereliikme kohta kõrgem kui 4000 krooni kuus.
Üllatav on, et klastri koosseisus on keskmisest enam maal elavaid inimesi.
IV. Neljanda, ümbritsevast vähehuvitunute klastri (34% koguvalimist) moodustavad inimesed, kelle huvid on
kõikide faktorite lõikes tunduvalt alla keskmise.
Klastris on väike naiste ülekaal (62% naisi), ka on selles keskmisest rohkem pensionieas inimesi.
Iseloomulik on ka veidi madalam haridustase ja sissetulek pereliikme kohta. Asulatüüpide esindatus
vastab aga valimi keskmisele. Venekeelsete inimeste osakaal on valimi keskmisest suurem (41% valimi
34%ga võrreldes). Nendel inimeste seas on silmatorkavalt enam Eesti kodakondsuseta inimesi, mis viitab
sellle, et kodakondsuse puudumine on seotud üldise vähema huvitatusega ümbritsevast elust.

Muuseumid kultuurimeedia kanalina Eesti
muuseumide külastusi (SaarPoll-Kult.min 2006)
MUUSEUMIDE KÜLASTATAVUS 2005. Eesti inimesed muuseumides:
12% Eesti Vabaõhumuuseumis
10% Kadrioru kunstimuuseumis
9%

Kumu Kunstimuuseumis

8%

Palmse mõisas

8%

Eesti Loodusmuuseumis

6%

Eesti Meremuuseumis

6%

Eesti Ajaloomuuseumis

6%

Tallinna Kunstihoones

5%

Rakvere linnuses

5%

Eesti Tervishoiumuuseumis

5%

Niguliste muuseum-kontsertsaalis

5%

Tartu Kunstimuuseumis ja Pärnu Uue Kunsti muuseumis

4%

Narva Muuseumis

4%

Eesti Rahva Muuseumis

4%

Saaremaa Muuseumis

4%

Palamuse Oskar Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumis

3%

Okupatsioonide Muuseumis

3%

Eesti Põllumajandusmuuseumis

57% inimesi ei ole aasta jooksul muuseumides käinud

M illiseid m u u seu m e on viim ase 12 k u u jook su l k ü lastan u d ?*

K adrioru K unstim uuseum **

8

K um u K unstim uuseum **

8

P alm se m õis

8
7
8
6
6
7
6

E esti L oodusm uuseum
E esti M erem uuseum
E esti A jaloom uuseum

N iguliste m uuseum -kontserdisaalis
E esti T ervishoium uuseum
N arva M uuseum
E esti R ahva M uuseum
S aarem aa M uuseum
P alam use O skar L utsu K ihelkonnakoolim uuseum
O kupatsioonide M uuseum **
E esti P õllum ajandusm uuseum
P ärnu M uuseum
E esti S pordim uuseum
H iium aa M uuseum
M uu

2006 a

13
12

E esti V abaõhum uuseum

R akvere linnus

2003 a

5
6
5
6
5
4
4
3
4
4
4
5
4
3
3
3
3
3
2
3
2
3
7
7
57
57

E i ole külastanud
P rotsen t %
0
10
20
30
** 2003.a. ei küsitud
*kuna iga respondent võis anda m itu vastust, siis võib protsentide sum m a olla 100-st suurem

40

50

60

K u n s tin ä itu s te , k u n s tis ü n d m u s te k ü la s ta m in e e r in e v a te s k o h ta d e s
(o n k ü la s ta n u d s e d a k o h ta v ä h e m a lt ü h e l k o rra l)
K u ltu u ria s u tu s te s (te a trid , k in o d ,
k u ltu u rim a ja d , jn e )

18
16
14

M õ n e s g a le riis

15

Ü h is k o n d lik e s h o o n e te s (p a n g a d ,
(o m a )v a lits u s a s u tu s e d , õ p p e a s u tu s e d , jn e )

14
12

K a d rio ru K u n s tim u u s e u m is *

2003 a

10

2006 a
K u m u K u n s tim u u s e u m is *

9
6
6

T a llin n a K u n s tih o o n e s

6

N ig u lis te m u u s e u m -k o n ts e rd is a a lis

5
4

T a rtu K u n s tim u u s e u m is

5
4

P ä rn u U u e K u n s ti M u u s e u m is

5

V iin is tu K u n s tim u u s e u m is *

3

T a rb e k u n s ti ja D is a in im u u s e u m is * *

3
2
2

A d a m s o n -E ric u m u u s e u m is

2

K ris tja n R a u a m a ja m u u s e u m is

1
6

M õ n e s m u u s k u n s tim u u s e u m is

7
10

M u ja l
P r o tse n t %
* 2 0 0 3 .a . e i k ü situ d
* * 2 0 0 3 o li te in e n im e tu s

9
0

5

10

15

20

Muuseumid (funktsioonid) avalikkuses –
kultuur või popkultuur

> Muuseumide rolli polü-funktsionaalsus
> Muuseumid – kultuur või/ja popkultuur, popkultuuri keskkond
Lugesime arhitektuurivõistluse žüriis osalenud Maasilt, et tehakse/
tulemas on Eesti popkultuuri keskus (Maas, 17. jaan 2006
Postimees)

Küsimus Eesti kultuurile ja muuseumidele: kas popkultuurile
orienteerumine on ajakohane või võõrastav ?
praktikas Euroopa on minemas multifunktsionaalsuse teed, (mida
funktsioonide küsimine – vastamine näitab)
> MUUSEUMID – VÕITLUSVÄLI MÄÄRATLUSTE PÄRAST
> ERMi ARHITEKTUURIVÕISTLUS TÕI ESILE ÜLDISED MÄÄRATLUSTE
PROBLEEMID

Avalikkus muuseumidest 1. ERMi arh. Näitel
17.1.2006. Muuseum ei pea viitama suitsupääsukesele. Võidutöö oponendid peaksid lammutama ka Toompea
linnuse koos Pika Hermanniga

Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi suhtes
Eesti Rahva Muuseumi uue hoone arhitektuurikonkurss andis hulgaliselt uusi ideid. Konkursile esitati 108 väga
eriilmelist, valdavalt heatasemelist tööd. Īürii leidis, et tööde arhitektuursetes lahendustes on palju originaalset,
kuigi suhteliselt suur osa autoritest on oma projekti loomisel ammutanud inspiratsiooni tänapäevasest
arhitektuurilisest avangardist.
Tööde käekirja põhjal võib eeldada, et enamik autoritest on suhteliselt väheste kogemustega noorema põlvkonna
esindajad. Sellest johtuvalt vajaksid nad oma ideede realiseerimiseks nõu ja mõningast abi. ERM-i ja Žürii
liikmete poolt moodustatava järelevalvekomisjoni, võidu-töö autori/autorite ja kohalike arhitektide ning
ekspertide omavahelises koostöös on võimalik tagada võidutöös esitatud ideede realiseerimine täiendatud ja
edasiarendatud kujul.
Millise panuse annab ERM-i uue hoone arhitektuur Eesti ühiskonnale ja identiteedile piirideta Euroopas? Īürii oli
seisukohal, et võidu-tööks peaks saama töö, milles rõhutatakse seda potentsiaali aktiivsel ja progressiivsel
moel ning kus arvestatakse kõnealuse kultuuriobjekti vastutusmäära olulisust. Samuti oodati, et võidutöö
annaks oma panuse avalikku keskkonda avaliku ruumi aktiveerimisega ning valiks üldtuntud eestipärase
teema, mis aitaks edendada arutelu Eesti ajaloo üle. See teema tuleb ellu viia rahvusvahelisel tasandil,
tõmmates Eestile tähelepanu laiemas kontekstis.

Hoiakute muutmine
Ülesanne ei ole lihtne. Selle täitmiseks peab ERM avalikkusele infot jagama. Samas on see ilus ülesanne. See

tekitab ühiskonnasisest respekti rahvas, kes on rajamas uut demokraatlikku hoiakut ja märkimisväärset kohta
Euroopa riikide seas.

Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas,
rahvuslikke piire ületavas ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab ligi noort põlvkonda ja
mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises kontekstis.
Winy Maas, Hollandi arhitekt, žürii liige

Avalikkus muuseumidest 2. ERMi arh. Näitel
> Kaua me põeme seda nõukogude aega!
Žürii koosseisu kohta ei oska midagi halba öelda, kuigi võib-olla mõni teine koosseis oleks teisiti
otsustanud. Ametnikud olid need, kes olema pidid – minister, muuseumide nõunik, muuseumi tollane
direktor, linnaarhitekt. Arhitektide liit tegi arhitektide poole pealt liikmete valimise ülesandeks Veljo
Kaasikule. Välisliikmetest jäi kõrvale Dominique Perrault, kes on seotud Peterburi Maria teatri
projektiga. Kuid Winy Maas Rotterdamist on samuti vaieldamatult rahvusvaheline autoriteet.

Ilus urbanistlik ruum

Võiduprojekt on hea. Esiteks sissekäigu arhitektuuriline sõlm, mis tekib konsoolse varikatuse alla,
teiseks ruum, mis moodustub tee ja oja ning nendega seotud ruumiga, ja kolmandaks pealmine
ruum, kus “lennurada” jookseb maja peale – tekib ilus urbanistlik ruum. Peale selle hoone ja
maastiku pingestatud kooskõla, mida ma nimetaks omamoodi “maastikudraamaks”, samal ajal koos
lainelise ja nõtke muljega.
Eesti Rahva Muuseum kui rahvuslik sümbol ei pea viitama suitsupääsukesele, veskikivile või
roigasaiale – ta on iseenesest kontseptuaalne urbanistlik arhitektuuriline sümbol. Iga muuseum on
seestpoolt lavastus ja praegune kehand annab selleks kõik võimalused. Museoloogide mure on
mõistetav, kuid kõik probleemid on lahendatavad.
Ma ei saa ka aru nendest, keda ajasid närvi võiduprojekti liigsed vihjed kunagisele Vene
sõjaväelennuväljale.
Kaua me põeme seda nõukogude aega! Toompea linnus koos Pika Hermanniga on ju ka okupantide
rajatud. Lisaks on ühed ikkagi arhitektid, teised museoloogid, kellel ilmselt puudub tänapäevase
arhitektuuri tunnetus. Ajakirjandusele oleks nii palju etteheiteid, et ei maksa lehte panna igasuguseid
kuulujutte, kuidas keegi žüriiliikmetest hääletas või kes keda mõjutas.
Võib küsida, kas Eesti arhitektide osavõtt konkursist oli liiga loid või ei motiveerinud preemiafond.
Minu meelest oli kõik normaalne ja seda ka Kumu arhitekti Pekka Vapaavuori arvates. Eesti arhitektid
on tööga hõivatud ja tegelikult oli ülesanne ka tohutult raske.
Andres Alver, arhitekt, Žürii liige

Avalikkus muuseumidest 3. ERMi arh. Näitel
KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga?
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
17. jaanuar 2006 EPL KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga? (126)
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
Eile avati pidulikult Eesti Rahva Muuseumi konkursi võidutööde ümbrikud. Ulatati lilli ning võitjatel oli põhjust
rõõmustada. Paraku valiti võidutööks projekt, mida ei saa ega tohi ehitada tulevaseks
rahvusmuuseumiks.
Võidutöö kujutab endast Raadi veneaegse sõjalennuvälja pikenduseks mõeldud 70 m laiust ja 350 m (!)
pikkust klaaspaviljoni, mis jätkub 1,1 km pikkuse platoona “lõpmatusse”. Kokku võtab ehitis enda alla
1,5 kilomeetrit.
Abstraktse grandioossuse kõrval oleks nagu pisiasi, et selle projektiga kinnistatakse Jakob Hurda
mälestuseks loodud Eesti Rahva Muuseum ühes rahvuslike soome-ugri etnoloogiakogudega igaveseks
nõukogude kaugpommitajate lennuvälja külge. Seda nii füüsiliselt kui ka sisuliselt. Muuseumitöötajad ja
külastajad hakkavad läbi klaasseinte sundkorras kunagisi Nõukogude lennutrajektoore imetlema ning
sadadele muuseumi külastajatele räägitakse ikka ja jälle haledat lugu Tartu linna arengupeetusest
Nõukogude okupatsiooni ajal.
Sellise muuseumi ehitamiseks võiks lausa Putinilt endalt raha küsima minna – ettemaksuks kõikide punaste
nelkidega ürituste eest, mida annab edaspidi hästi korraldada otse Eesti Rahva Muuseumi lävel.

Kuidas see sai juhtuda?
Kõigil inimestel on õigus küsida, kuidas sai selline asi juhtuda. Lühivastus: žürii komplekteeriti nii, et
ajaloo suhtes “kompleksivabad” ja “kõigega nõus” liikmed jäid enamusse. Žürii lööksalga moodustanud
arhitektid-urbanistid Kaasik ja Alver on ennegi läbi viinud ideekonkursse, mille tulemused ei realiseeru.
Muidugi on tore virgutada vaimu puhtteoreetilise ajugümnastikaga. Kui aga tellija (kultuuriministeerium
koos ERM-iga) moodustab žürii, et leida parim teostatav lahendus muuseumile, on absurdne tõsta
kilbile visionäärne urbanism.

Lisaks okupantide lennuväljaga flirtimisele on võiduprojekt ka siseruumide osas lootusetult puudulik: fondiruume kõvasti vähem, näitusesaalid valged ja
tööruumid akendeta (peaks olema vastupidi), dubleeritud sissepääsud (topeltkaader), vead projektis jpm. Selle ekspluatatsioon on teistest tunduvalt
kallim (käidav klaaskatus; klaasseintega köetavad, ent kasutamata suured õhuruumid jms). Tagatipuks ulatub “muuseum-lennuväli” alale, mille tuleviku
üle ei otsusta žürii, vaid Tartu linn ja vald. ERM peaks nüüd hakkama Tartu linna piiride laiendamist taotlema!
Nii minu kui ka Kanada eksperdi Barry Lordi jaoks oli võiduprojekt viimases kategoorias märkega “mitte mingil juhul”. Muidugi on iga projekti võimalik
ümber teha (kahtlen, kas välisautorid on nõus oma ideedest loobuma, need tunnistati ju parimaks!). Ent miks määratakse esikoht tööle, mida tuleks
nullist alustada, kui kõrvalt on võtta terve hulk võistluse kriteeriumidele vastavaid töid?
Ideekonkurss allub riigihangete seadusele. Minister Palmaru, kes peaks seisma muuseumi eest ning tagama “riigi rahaliste vahendite kõige
ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise”, läks kaasa arhitektide hasartmänguga. Kas tõesti oli hirm gastroleeriva välisarhitekti ees rumal paista?
Kõigest ühe päeva Tartus ja pool päeva Tallinnas viibinud Hollandi arhitekt Winy Maas käitus nagu staar külatanumal. Või on mäng peenem: minister
ei taha seda muuseumi üldse ehitada?
Lennuajaloo mälestis?
“Muuseum-lennuvälja” kasuks kostis argument, et sõjaväebaaside all oli ka eestiaegne lennuväli, mistõttu tegemist oleks rahvusliku järjepidevusega!
Absurdsemat tõlgendust on raske leida. Raadi ajalugu algas ja lõppes venelastega. 1912. aastal maandus Raadi Krasnojarski polgu lennuplatsile Vene
katselendur Sergei Utotškin. Tema järel saabusid 1914. aastal lennukid Peterburi sõjaväeringkonna lennuroodu Gatšina polgust. Eestiaegne lennuväli
oli rohu-plats, mis asus hulk maad linna pool. ERM tahetakse liita 1952–1956 rajatud kaugpommitajate lennuväljaga, millega koos ehitati Luunja
pommilaod ja Kärkna kütusebaas.
Lennuvälja imetlevad arhitektid otsustasid pöörata uue lehekülje Eesti ametlikus ajalootõlgenduses.
Las “kompleksides” poliitikud jamavad Tartu rahu ja piiridega, meie oleme tolerantsed! Kui vahva: teeme kõik näo, et Nõukogude okupatsiooni suurim
füüsiline märk Tartus, mis linna 50 aastaks lukku pani, oli üks pühapäevalennunduse harrastamise plats. Teeme näo, et me ei tea midagi Raadi
masendavast reostusest, mida on roogitud juba kümme aastat. Teeme näo, et me ei märka lillelasu, millega iga aasta maikuus külvatakse üle Raadil
asuv punamonument.
Ei saa me ühele poole ei piiri ega pronkssõduriga, Raadile aga tahetakse ehitada terve sõjalennumemoriaal, mille keskerakondlasest kultuuriminister
on mõtlemata heaks kiitnud.

Tänu ministri meelemuutusele nautisid “puhta arhitektuurimõtte” kaitsjad triumfi. Ekspertidele sai koht kätte näidatud, sh Barry Lordile Kanadast, kes
oma valdkonnas on maailmas kindlalt esikümnes. Samas võib Winy Maasi puhul vaielda, kas ta esimese sajagi sisse mahub. Maas ei ole ühtegi
muuseumi ehitanud – väike kunstikeskus seda kogemust ei anna –, küll aga kuulub tema loomingu pärlite hulka näiteks korterelamu projekt sigadele
(otseses mõttes). Miks kutsuti ERM-i žüriisse selline välisarhitekt, kui Euroopast olnuks ridamisi võtta muuseumi projekteerimise kogemusega
tipparhitekte? Küsigem ka: miks ei olnud žüriis ühtki Tartu avaliku elu tegelast?
Pyrrhose võit
“Veel üks selline võit ja me oleme kadunud,” tõdes veriste lahingutega kuulsaks saanud Pyrrhos. Kulutati kolm miljonit, aga konkurss täitis vaid
“arhitektuurimõtte elavdamise” rolli. ERM peab alustama otsast.
Kui kaugele saavad arhitektid tegelikkusest võõrandumisel veel minna? Ühed projekteerivad linnasüdametesse kaubakolosse; teised müüvad
süüdimatult akendeta tube; kolmandad pressivad vastutustundetult žüriides läbi “kunstiprojekte”, millega tellijal pole midagi peale hakata. Vaene
arhitektide liit pingutab, et Eesti arhitektuuri mainet seltskonnaüritustega parandada, aga ei saavuta midagi, kui arhitektide teod käivad sõnadele vastu.
Valjuhäälselt ühiskonnas otsustamisõigust nõudes ja üksteisele kõrgeimaid kvalifikatsioonitunnistusi jagades võtavad arhitektid otsustama pääsedes
arvesse vaid oma kinnismõtteid ja ego. Sellises kontekstis muutub või-matuks kaitsta seisukohta, et ühiskonnas kaalukate otsuste tegemine peaks
Eestis olema usaldatud arhitektidele.

Karin Hallas-Murula, ERM-i arhitektuurikonkursi ekspert, Eesti arhitektuurimuuseumi direktor

Avalikkus muuseumidest 4. ERMi arh.v näitel
Hiidämblik ja punalohe. PM 21.1.06. www.postimees.ee/230106/esileht/arvamus/189520.php
«Põhjakonna me siis ei saanud,» võis kunagi direktorina eelmise Eesti Rahva Muuseumi
arhitektuurikonkursi korraldanud Tõnis Lukase hääles leida kergeid pettumusenoote, kui ta
esmaspäeval ERMi uue hoone konkursil võidutöö «Memory Field» («Mälestuste maastik») ees
käed risti rinnale sättis.
«Põhjakonna»-nimeline projekt võitis tosin aastat tagasi. Aga riik oli vaene ja ERM pidi KUMU selja taha
järjekorda võtma.
Nende ootamise aastatega langes otsus – muuseum läheb oma päriskoju Raadile. Seal mõisahäärberis
avas ERM 1923. aastal esimesed seitse näituseruumi.
Tuul on pööranud, ühtäkki suudab riik ehitama hakata ning projekti said kutsutud silmad esmaspäeva
keskpäeval esimest korda näha.
«Nüüd saame siis ämbliku » jätkas Lukas.
Tõepoolest, mitmel pildil kõrgus muuseumihoone kohal hiigelämblik, mis osa vaatajaid nii segadusse
suutis ajada, et nad hoopis seda tulevaseks muuseumimajaks pidasid.
Loomad meeldivad inimestele. Nii kirjutas üks arvamuskülgede püsiautor hiigelsuurest punalohest, mis
Raadi sõjaväelennuväljal laiutama hakkab. Põhjuseks pilt, kus arhitektid olid hoone mastaapide
näitlikustamiseks ühel maastikuvaatel muuseumimaja punaseks värvinud, hallist üldpildist
eristamiseks.
Kolm noort arhitekti – Lina Ghotmeh Liibanonist, Itaalias kasvanud Dan Dorell ja jaapanlane Tsuyoshi
Tane suutsid endast kõnelema panna terve Eesti. Õigupoolest oma projektist. Ühtäkki oli rahvas
kaheks nagu kirvelt kõlksu saanud kasehalg – poolt ja vastu.

350 meetrit pikk, peamiselt ühekorruseline klaastunnel, kogupikkuses on kompleks poolteist
kilomeetrit pikk ja meenutab lennurada. Kerge kaldega kate vihjamas tõusmisele taevasse,
oma saatusele vastu minemisele.
700 000-kroonine võidupreemia on suurim, mida Eestis eales on arhitektuurikonkursil välja antud,
kuid rahvusvahelised tipud, kellega koos Ghotmeh, Dorell ja Tane töötanud on, sellistele
konkurssidele välja ei tule.
Selle kolmiku esimest suurt võitu saadavad rohked küsimused – kas maja ikka suudab
muuseumihoone nõudmisi täita, kuidas mastaapne hoone selles ümbruses välja hakkab
nägema ning kuidas eesti vankrirattad ja õllekapad seal sees tunduvad. Ning kui palju see
klaasmaja Eesti riigile maksma võib minna.

Nii pidi kolmik enne auhinna saamist tõlkeklappidest kuulma ERMi eelmise direktori Jaanus Plaadi
kahtlustesse peidetud lootust, et juhul kui võidutööd ei õnnestu muuseumi vajadustele
kohandada, on žüriil võimalik asendada see mõne teise tööga.
Alles siis avanesid ümbrikud ning presidendipaar lõi kolme noore arhitektiga kokku.
Päev pärast võidu tähistamist sõitis trio Londonisse, lubadusega juba nädala pärast tagasi olla.
Arhitektuurimuuseumi direktor Karin Hallas-Murula taandas end suure käraga žüriist, sest sellesse
kohta ehitatud suur sillakujuline muuseum seoks
ERMi igaveseks nii füüsiliselt kui ideeliselt Nõukogude okupantide sõjaväelennuvälja külge.
Dorell on pärit Itaaliast ja üles kasvanud ajal, kui maailma lapsed kartsid kõige rohkem tuumasõda.
Tema hirmu kodu oli Tartus Raadil. Kaugpommitajad olid valmis siit iga hetk õhku tõusma ja
Euroopale surma külvama.

Avalikkus muuseumidest 5. ERMi arh. Näitel
>

JUHTKIRI: Rahu Eesti Rahva Muuseumile

Eesti Päevaleht 17.1.2006

(2)

Eile saime siis teada ERM-i arhitektuurivõistluse võitjad ja näha ka sada kaheksat võistelnud
projekti. Kirgi oli juba enne üles köetud, sest žürii hoidis tulemusi pikka aega saladuses.
Pole ime, et ajakirjandus haaras kinni igast läbiimbunud vihjest. Oli enam-vähem kindel, et võit ei
tulnud koju. Kokku konkureeris kõigest 12 Eesti arhitektide projekti, millest üks sai ostupreemia.
Meenutagem, et Kumu konkursil tegid puhta töö soomlased.
ERM-i arhitektuurivõistlus ja ehitamine põhjustab ilmselt veel suuremaid debatte, sest see
puudutab absoluutselt tervet Eesti rahvast. Eesti Päevaleht on loomulikult juba tänasest avatud
kõikvõimalikele arvamustele, kuid me kõik peame ka arvestama muuseumi direktori Krista Aru
palvet: laske meil lõpuks rahulikult oma päris kodu valmis ehitada. Pärast kaklust teatavasti
rusikatega ei vehelda, kuid Kumu näide on hoiatav: ikka hakati vaidlustama asukohta ja projekti
sobivust Lasnamäe nõlva alla. Loodetavasti ERM-iga nii ei lähe.
Kuid mingid rasked eriarvamused on ka siia sisse programmeeritud. Laias laastus lähevad
arhitektide ja museoloogide-kunstiajaloolaste hinnangud lahku. Viimati mainituid häirib projekti
sobivus muuseumihooneks ja liigne orienteerumine kunagise Vene militaarlennuvälja imagole.
Võidutöö “Mäluväli” saatetekstist võib otse lugeda, et see on “lõige maastikust” ning “stardirada”
silmapiiri ja kauguste poole, mis ühtlasi on “tunnistajaks pikaajalisele võitlusele okupatsiooniga”.
Samas tundub see mõnele eestlasele hoopis monumendina nõukogudeaegsele sõjalennuväljale,
mis tegi Tartust kinnise linna. Arhitekte, seda enam välismaiseid, ja võib-olla ka turiste aga
säärane kohamüüt pigem paelub. Kahju on muidugi sellest, et lähitulevikus pole ette näha
varemetes mõisa restaureerimist. Vanemale põlvkonnale seostub Raadi just eelkõige mõisaga.

Teemaväljad ja tasandid
Teemavälja üldstruktuur :
1. Struktuursed teemad ja põhimüüdid
2. Võimu ja juhtimise, otsustamise ja funktsionaalsed teemad

3. Inimese ja identiteedi teemad

Muuseumi - teema meediaväljal:
1. Muuseumid struktuuriosana
2. Konseptualiseerimine, valikud ja otsustamised
3. Muuseumide funktsioneerimine inimese jaoks

Eesti elanike kultuurihuvide mudel ja mudeli
sotsiodemograafiline taust
1. Aktiivne mitmekülgne kultuurisuhe

22%

2.Utilitaarne (sh tehnoloogiline) ja meelelahutuslik kultuurisuhe 25%
3. Traditsiooniline, perekeskne kultuurisuhe 19%
4. Sotsaalse võrgustiku ja popkultuuri keskne kultuurisuhe 14%
5. Kultuurikauge, passiivne suhe

20%

mudel on avaldatud ja analüüsitud: Lõhmus, M., Lauristin, M., Salupere, R.
Inimesed kultuuriväljal: aktiivsus ja eelistused. Rmt: Eesti elavik 21.
Sajandi algul. TÜK 2004, lk 97 – 128

T abel 7.22. K ultuuriorientatsioonide klastrite sotsiodem ograafiline struktuur.

Sugu
V anus

H aridus

A nkeedi
keel

22 %

25%

19%

14%

20%

K ogu

M ees
N aine

36

21

35

49

47

64

81
19

79

65

51

54

15-19

3

17

3

29

3

10

20-29
30-44

10

28

9

12

17

23

33

31

34
25

21

27

45-54

23

14

23

10

17

18

55-64

20

5

19

1

25

15

65-74

20

3

15

1

22

13

alg, põhi

15

27

15

29

30

23

K esk

55

58

62

59

49

57

K õrgem
E esti

30

15

23

13

21

21

73

67

63

68

59

66

V ene

27

33

37

32

41

34

26. septembri töötuba:
võimalusi muuseumide esitamiseks avalikkuses
Kuidas saavutada kommunikatsiooni dünaamilisus?

Meedia muuseumidest millele meedia reageerib?
> Millele meedia reageerib ja millele mitte?
> Millised on valikute printsiibid ja kriteeriumid?

> Millal reageerib?
> Kuidas reageerib?

Meedia paradoksid
> Meedia näib emotsionaalne, siiski on meedia sisu ratsionaalne –
funktsionaalne
> Meedia esitab end avaliku tekstina, siiski on see sündinud suletuses
> Meedia esineb kõikide esindajana, siiski on see kellegi esindaja
> Kes omab/toodab meedia sisu (aktiivne pool) ja kes meedia sisu kasutab
(passiivne pool)
> Meedia on identiteeditööstus – ideede, meeleolude, arvamuste, identiteedi
tootmine
> Meedia sisu referentsid on kas kindlad väljakujunenud allikad (kvaliteetsed)
või rohkem juhuslikud mitte-väljakujunenud (vähekvaliteetsed) allikad.
> Muuseumid on kvaliteetsed referentsid.


Slide 9

Maarja Lõhmus:

Muuseumid kui
kommunikatsioon
ettekanne Narvas,
25. septembril 2006

ARUTLEN:

> Avalikkuse ja meedivälja üle
> Muuseumide üle avalikkuses ja meediaväljal

> Avalikkuse struktuurimudeli üle, Eesti ühiskonna
avalikkuse üle, kus domineeriv avalik väli on meediaväli,
kus muuseumid on materjaliks ja teemaks. Milliseks?
> Inimeste huvitüüpide üle

> Muuseumide kommunikatsiooni üle ühiskonnas

PANOPTICON (Bentham 1787), Foucault
http://cartome.org/panopticon1.htm

Muuseumide struktureeriv normatiivne
roll kultuuris:
sisemine ja välimine määratlemine
-

Ühiskonnas muuseumide institutsioonil tõemonopol aprioori, struktuurselt

-

Muuseumid on vajalikud ja neid tuleb toetada ka siis, kui külastajaid napib (81%
nõus, Kultmin.2006, vt. järgmine slaid). See olukord on sarnane avalik-õigusliku
ringhäälingu toetamisega, mida toetatakse ka siis, kui ei kuulata. Tõlgendus:
kultuuristruktuuri toimimise põhiinstitutsioonid peavad tingimusteta olemas olema.

-

Sisemine identiteet ja väline määratlemine:

ERMi ideest ja asutamisest 100 aastat hiljem on saanud mineviku-tuleviku
kontseptsioonide ja suundade küsimus. Põhiküsimusi esitasid ERMi uue hoone
arhitektuurivõistluse vastukajad (vt. Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi
suhtes. Winy Maas 17.1.2006 PM)

Winy Maas: Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele
muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas, rahvuslikke piire ületavas
ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab
ligi noort põlvkonda ja mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises
kontekstis.

K u ivõrd n õu stu b järgn evate väid etega m u u seu m id e k oh ta?
(täiesti nõus + pigem nõus)

M uuseum id korraldavad
liiga vähe põnevaid
üritusi

2006 a

45
37

M uuseum id on vajalikud
ja neid tuleb toetada isegi
siis, kui külastajaid napib

80
81

U ute m uuseum ihoonete
ehitam ine on riigi raha
raiskam ine

20
17

Inform atsioon
m uuseum ides toim uvast
on hästi kättesaadav*

27

E esti m uuseum ide
väljapanekud pakuvad
palju põnevaid elam usi*

52

0
P ro tsen t %
* 2 0 0 3 ei k ü situ d

2003 a

20

40

60

80

100

Muuseumid kui maailmapilt ja
identiteedikommunikatsioon: tehnoloogilise hüppe,
konstruktivismi ja reflektsiooni uus tase
MUUSEUMID

>

Eesti muuseumi ideede kujunemine Jakob Hurda matustel Tartus 1907; Hurda tööde
jätkajate otsusluua vanavara süstematiseerimiseks ja eksponeerimiseks muuseumi.

>

Muuseumide materjalide esituses nii konstruktivistlik kui refleksiivne pool.

>

Vrd. Soome muuseumidega (vt. Lõhmus, M., Medijainen, E. Soome ja soomlased
TÜK 2005, pt Muuseumid lk.317 - 328)

>

Eestis loodus kultuurikeskkonnana – loodusajakirjandus jm on kõrgelt koteeritud

>

Eesti kultuuriajakirjanduses on muuseumide – ajakirjanduse osa praegu vähe esile
tulev ja hajutatud erinevate väljaannete kui ‘kontekstide’ vahel – osad teemad
üldajakirjanduses, muuseumide näitused ja väljapanekud kultuuriajakirjanduses ja
muuseumide kontseptuaalne pool üldise kultuuripoliitilise diskussiooni osana.

>

Kõige rohkem saavad inimesed infot kultuurivaldkondade kohta üldajalehtedest ja
ajakirjadest, televisioonist ning sõprade-tuttavate käest.

>

Eesti kultuuriuuringud – kultuuri uuringute põhjana oluline muuseumide teadustöö
ja uurimused. Kultuuriuuringutes on muuseumide osa laias kultuurikeskustelus
põhjendamatult tagasihoidlik –veel-mitte-kommunikatiivne faas.

K u ivõrd su u rt h u vi p ak u vad järgn evat tü ü p i m u u seu m id ?
(suurt huvi + m õningast huvi)

2003 a
2006 a

75

L oodus

78

64

K unsti

66

65

A jaloo ja arheoloogia

65

60

K oduloo

59

52

T eadus ja tehnika

55

45

E tnograafia ja
antropoloogia

48

6

M uud

P ro tsen t %

5
0

20

40

60

80

Eesti struktuurimuutus ja avalikkuse
representatsiooni muutus 1980 – 1990ndatel
>

Eesti muutumine 1990ndatel:

> - avalike representatsioonide muutumine
> - meediavälja muutumine
>

Totalitaarkommunikatsioonist avatud ühiskonna kommunikatsiooniks

>

Meediavälja funktsioonide muutus

>

Esinejate, kõneisikute, ajakirjanike-toimetajate muutus

>

Avalikkuse agenda ja fookuste muutus

>

Sotsikultuuriliste protsesside määratlemine- defineerimine

>

Igapäevane defineerimisvõitlus protsesside suunamise nimel

> ESITUSE – REPRESENTATSIOONI MUUTUS
> ÕIGED– VALED/ TUGEVAD– NÕRGAD/ SELGED– EBASELGED MÄRGID

Reflektsioon versus konstruktivism:
muuseumide rolli ja funktsiooni muutusi 1980ndatest
kuni 2000ndate alguseni.
1.

Reflektsiooni vajadus: muinsuskaitse liikumine 1980ndate lõpus,
muuseumide kultuurilis – poliitiline osalemine (näit. Loomeliitude
pleenumil)

2.

Institutsiooni restruktureerimine: Eesti kultuuri institutsioonide üldine
restruktureerimine ja uus legitimeerimine, toomine NSVL tõrjutud
identiteediinstitutsioonidest Eesti rahvuslikuks keskseks identiteedi ja
mälu institutsiooniks. (90ndate keskpaik)

3.

Enesereflektsiooni: muuseumide käsitlus areneva ja muutuva
protsessina, muuseumide võrdlused maailma teiste muuseumidega

4.

Institutsioonide uus struktuur: Liitumine EU-ruumiga, institutsionaalne
rahvusvahelistumine

5.

Reflektsiooni ja konstruktsivismi ootus: Avalikkuse ootustele
vastamine, resonantsi arvestamine, erinevate väärtuspõhiste
konfliktide käsitlemine kui süsteemi infrastruktuuri/struktuuri üldise
funktsioneerimise indikaatorina (2000ndate algus)

6.

Millise konstruktivismi ootus?
Muuseumide usaldamise/usaldamatuse küsimus, muuseumide
vastutus teadvuse-kujunduse eest (varjatud küsimus)

Muuseumide külastamise põhjused /funktsioonid
>

1/3 külastajatest meelelahutuseks, vaba aja veetmiseks

>

1/3 külastajatest enesetäiendamiseks ja harimiseks

>

1/5 külastajatest õppe otstarbeks

>

1/7 tööalaselt
Kommentaar: külastajate määratletud põhjused külastamiseks ei ole tähenda
automaatselt, et need ongi külastamise põhjused, sest kontekstiks pole uuritud inimese
huvide ja vajaduste struktuuri ning muuseumide külastamist selles kontekstis.

> Huvi 2006:
>

78% loodus

(2003 – 75%)

>

66% kunst

(2003 – 64%)

>

65% ajalugu ja arheoloogia

>

59% kodulugu (2003 – 60%)

>

55% teadus ja tehnika (2003 – 52%)

>

48% etnograafia ja antropoloogia (2003 – 45%)

> Mitte – huvi 2006:
>

53% ei ole vaba aega (2003 – 49%)

>

25% ei meeldi muuseumis käia (2003 - 22%)

>

24%

muuseumide kohta on vähe infot (2003 – 28%)

>

22%

puudub transport (2003 – 19%)

>

20%

piletihind liiga kõrge ( 2003 – 19% )

M illistel eesm ärk id el T e m u u seu m e k ü lastate?
Ü ldse m itte

M õnikord

S ageli

TÖ Ö A LA SELT

2003 a

94

42

2006 a

94

5 2

Õ PPEO TSTA RBEL

2003 a

88

9

3

2006 a

88

10

3

E N E S E T Ä IE N D A M IS E K S

74

2003 a

18

71

2006 a

21

8

M E E L E L A H U T A M IS E K S ,
V A B A A JA V E E T M IS E K S
2003 a

63

24

13

2006 a

63

24

12

0%
P ro tsen t %

20%

40%

60%

80%

100%

M is on p eam ised p õh ju sed , m ik s ei k ü lasta (saged am in i) m u u seu m e? *

2003 a
2006 a

49

E i ole vaba aega

53

M ulle ei m eeldi
m uuseum ides käia

22
25

M ul on m uuseum ide
kohta vähe infot

28
24

P ole transporti/ halvad
transpordivõim alused

19

P iletite hinnad on liiga
kallid

19
20

22

8

M inu tervis ei luba

6
6
6

M uu põhjus

K ülastan m uuseum e
piisavalt sageli

6
5
4
4

R aske öelda

0

10

20

30

40

P ro tsen t %
* k u n a ig a resp o n d en t v õ is an d a m itu v astu st, siis v õ ib p ro tsen tid e su m m a o lla 1 0 0 -st su u rem

50

60

Muuseumid 21. sajandi alguses–
kollektiivne identiteet, mälu, igapäevapraktika
Muuseumide sõnum ühiskonnas ja meedias.
Muuseumid on faktikogumid emotsionaalselt tulikuumal väljal.
Autentse mälu materjali faktiline olemasolu (hoidlate ja
arhiivide sisu jm materiaalne pool)
Muuseumid kui mälu ja kogemus. Mälu, ajaloo, tuleviku jm –
temaatika käsitlus inimese-kesksena
Muuseumid kui arutlusmaterjal, avaliku arutluse objekt. Riikide,
ühiskondade ja kultuuride konsensuse ja/või vastanduste otsing
Info orienteerumiseks.
MUUSEUMIDE FUNKTSIOONIMUUTUSI
Kontrollitud ideoloogiast (ja selle konstruktivismist) inimese avatud
maailmapildi kujundajaks (mälu tugevdajaks).
Uus funktsioon lubab rohkem muuseume ja materjale, avatumat mälu.
Selle talletamisega, mis aga vahepealsel suletud perioodil
kustutatud või kustumas – selle kogumisega on kiire!!

Muuseumid – eksistentsi lugu ja resonants

>

MUUSEUMID KUI AJA–KOHA–TEGEVUSE KOMMUNIKATSIOON KULTUURIS

> Svetlana Alpers,“The Museum as a Way of Seeing,” in Exhibiting Cultures:
The Poetics and Politics of Museum Display, ed. Ivan Karp and Steven D.
Lavine (Washington and London: Smithsonian Institution Press, 1991) pp.
25-32.
> Gianni Vattimo: The Structure of Artistic Revolution. 1988.
> Clifford, James: The Predicament of Culture: twentieth-century
etnography, literature and art. Cambridge (Massachusetts); London:
Harvard University Press, 1994.
> Georg Simmel: The Sociology of Space. (rmt Frisby, D.; Featherstone, M.
Simmel on Culture. Sage 1997)
> David Harvey: The Experience of Space and Time. (rmt The Condition of
Postmodernity. Blackwell. 1990)

Juri Lotman kultuuri enesemudelist ja
identiteedikommunikatsioonist
Kultuuri aktiivsuse enesemääratlemisel räägib tungist ühtsuse poole.
Kultuuri enesemudeli mehhanismid on seotud lakkamatu vajadusega
säilitada oma eneseteadvus, salvestada oma mällu kontseptsioon
iseendast.
Kultuurile on omane enesemudelite loomine ja kujutamine – nende kaudu
ühtlasi kontrollitakse adekvaatsust, suundade relevantsust.
Juri Lotman on eristanud kultuuri enesemudeli loomisel kolme üheaegset
suunda:
1. kultuuri enesemudel, mille eesmärgiks on refleksiivsus, reaalne tunnetus
ja kogemus
2. enesemudel, mis erinevad tavapraktikast, ent on suunatud praktika
muutmisele
3. ideaalsed enesemudelid ja manifesteerimised, mis eksisteerivad eraldi
reaalsusest ning säilitavad-defineerivad põhiväärtusi.
Lotman: erinevate enesemudelite vahel võib tekkida konflikte.

Muuseum – akadeemilise
kommunikatsioonidistsipliinina
http://www.uwo.ca/theory/Courses/Courses2006-OrderingLong.html
Centre for the Study of Theory and Criticism – Courses 2006-2007
Ordering Things - The following gives a very rough idea of how the course might unfold, though suggested
readings are at this stage no more than an indication of general directions, a point of departure for
reflection. The case studies, in particular, are intended merely as signposts on a terrain to be explored.
Weeks 1-7
•

Orientation

•

Collectors and Collecting (Baudrillard, Benjamin, Bal, Stewart)

•

Collecting Art and Culture (Clifford, Sherman, Duncan)

•

Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum (Pearce, Bal)

•

Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition (Bennett, Heidegger, Mitchell)

•

Taxonomies and Heterotopias (Foucault, Ritvo)

•

Archive (Derrida, Nora, Ricœur)

Weeks 8-13: Case Studies


Encyclopedia and Library (Borges, Kis)

•

Museum (Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H)

•

Anti-Museum (Broodthaers, the Museum of Jurassic Technology)

•

Taxonomies, Heterotopias and Lists (Greenaway's The Falls, Perec)

•

The Artist in the Museum (Boltanski, Greenaway)

•

The Museum Without Walls (The Situationist International, Sophie Calle, Banksy)

Muuseum akadeemilise distsipliinina. Näide
Week 1: Orientation
Week 2: Collectors and Collecting
>

Baudrillard, Jean. "The System of Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The Cultures of Collecting.
Cambridge, MA: Harvard University Press. 1994. 7-24.

>

Benjamin, Walter. "Unpacking My Library. A Talk About Book Collecting." Illuminations. Trans. Harry Zohn. Ed. Hannah
Arendt. New York: Schocken Books, 1969. 59-67.

>

Bal, Mieke. "Telling Objects: A Narrative Perspective on Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The
Cultures of Collecting. Cambridge, MA: Harvard University Press. 97-115.

>

Stewart, Susan. "The Collection, Paradise of Consumption." In Susan Stewart, On Longing. Durham and London: Duke
University Press, 1993. 151-69, 190-91.

Week 3: Collecting Art and Culture
>

Clifford, James. "On Collecting Art and Culture." In James Clifford, The Predicament of Culture. Cambridge: Harvard
University Press, 1988. 215-51.

>

Sherman, Daniel J. "Quatremère/Benjamin/Marx: Art Museums, Aura, and Commodity Fetishism." In Daniel J. Sherman
and Irit Rogoff, eds. Museum Culture: Histories, Discourses, Spectacles. London: Routledge, 1994. 123-43.

>

Duncan, Carol. "The Art Museum as Ritual." In Carol Duncan, Civilizing Rituals: Inside Public Art Museums. London and
New York: Routledge, 1995. 7-20.

Week 4: Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum
>

Pearce, Susan M. "Collecting: Shaping the World." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A Cultural
Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 68-88.

>

Pearce, Susan M. "Museums: The Intellectual Rationale." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A
Cultural Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 89-117.

>

Bal, Mieke. "The Discourse of the Museum." In Reesa Greenberg, Bruce W. Ferguson, and Sandy Nairne, eds. Thinking
About Exhibitions. London and New York: Routledge, 1996. 201-18.

Week 5: Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition
>

Bennett, Tony. "The Exhibitionary Complex." In Tony Bennett, The Birth of the Museum. London and New York: Routledge, 1995. 59-88.

>

Heidegger, Martin. "The Age of the World Picture," in The Question Concerning Technology and Other Essays, trans. William Lovitt. New York:
Harper & Row, 1977. 115-54.

>

Mitchell, Timothy. "Orientalism and the Exhibitionary Order." In Nicholas B. Dirks, ed. Colonialism and Culture. Ann Arbor: The University of
Michigan Press, 1992. 289-317.

Week 6: Taxonomies and Heterotopias
>

Foucault, Michel. The Order of Things: An Archaeology of the Human Sciences. London: Tavistock, 1970. xv-xxiv.

>

Foucault, Michel. "Of Other Spaces." Diacritics 16.1 (Spring 1986): 22-27.

>

Ritvo, Harriet. "Zoological Taxonomy and Real Life." In George Levine, ed. Realism and Representation: Essays on the problem of Realism in
Relation to Science, Literature, and Culture. Madison: The University of Wisconsin Press, 1993. 235-54.

Week 7: Archive
>

Derrida, Jacques. "Archive Fever, A Freudian Impression." Diacritics 25.2 (Summer 1995): 9-63.

>

Nora, Pierre. "Between Memory and History: Les Lieux de Memoire." Representations 26 (1989): 7-25.

Week 8: Encyclopedia and Library
>

Case Studies I: Borges, Danilo Kis's "The Encyclopedia of the Dead"

Week 9: Museum
>

Case Studies II: Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H

>

Donato, Eugenio. "The Museum's Furnace: Notes Toward a Contextual Reading of Bouvard and Pécuchet." In Josué V. Harari, ed. Textual
Strategies: Perspectives in Post-Structuralist Criticism. Ithaca: Cornell University Press, 1979. 213-38.

Week 10: The Anti-Museum
>

Case Studies III: Marcel Broodthaers, The Museum of Jurassic Technology

>

Crimp, Donald. "This is not a Museum of Art." In Donald Crimp, On the Museum's Ruins. Cambridge: MIT Press, 1993. 200-34.

>

Rugoff, Ralph. "Beyond Belief: The Museum as Metaphor." In Lynne Cooke and Peter Wollen, eds. Visual Display: Culture Beyond Appearances.
Seattle: Bay Press, 1995. 69-81.

Week 11: Taxonomies, Heterotopias and Lists
>

Case Studies IV (Perec, Greenaway's The Falls)

>

Testa, Bart. "Tabula for a Catastrophe: Peter Greenaway's The Falls and Foucault's Heterotopia."

>

Paula Willoquet-Maricondi and Mary Alemany-Galway, ed. Peter Greenaway's Postmodern/Poststructuralist Cinema. Lanham, Maryland: The
Scarecrow Press, 2001. 79-112, 336-38.

Week 12: The Artist in the Museum
>

Case Studies V (Christian Boltanski, Peter Greenaway)

Week 13: The Museum Without Walls
Tony Purdy

Inimest üldhuvid, integreerivad huvid, diferentseerivad
huvid ja spetsialiseeritud teemahuvid meedias
Teemade huvitasemed:
1. üldhuvi - vähemalt 60% vastajatest huvi pakkunud teemad (uudised kodu- ja
välismaalt, tervis, tv-saated);
2. suuri rühmi integreerivaid teemad, huvi ca 40 % vastajatest (näiteks
kuritegevus-politsei-kohtud ja seadusandlus-õigusinfo, loodus, sport, noorte
elu, haridus, sotsiaalprobleemid, pere, ka huumor),
3. teatud huvirühmi diferentseerivaid teemad (25-35%), näiteks korruptsioonskandaalid, poliitika ja majandus vs. kultuur, riigikogu, valitsus, tuntud isikud –
suhted, seltkonnakroonika vs. statistika jne.
4. suhteliselt väikesele asjast huvitatute ringile (alla 20%) huvi pakkuvad
spetsialiseeritud teemad, näiteks õiguskantsler-riigikontroll, arvutid,
erakondade tegevus või kirik ja religioon.
Ülevaade inimeste teemahuvidest, st huvidest eri valdkondade suhtes (‘Mina,
maailm, meedia’ 2002), küsitletud oli 1500 inimest üle Eesti. Huvide
selgitamiseks oli vastajatele antud valdkondade nimestik, mille suhtes pidid
viiepallisel skaalal hindama huvitatust.

M uu valdk ond.
K irik , religioon
E hitus , k innis vara
P oliitik ud, erak onnad
Õ igus k ants ler, riigik ontroll
O s t-m üük
A rvutid
P res ident
Reis id, turis m
S elts k onnak roonik a
V alits us , m inis teerium id, am etk onnad
Riigik ogu
M ajandus , äri, ettevõtlus
M ood
A utod
Tuntud is ik ud, s uhted
S tatis tik a, uurim us te andm ed
Tehnik a, tehnoloogia
K uns t, k irjandus , teater
M aaelu
Tööpak k um is ed
K orrupts ioon, s k andaalid
Teadus lik ud avas tus ed
Noorte elu
S port
A rvam us ed ja arutlus ed päevas ündm us tes t
K ool, haridus , õppim ine
Loodus
S ots iaalprobleem id
Huum or
S eadus ed, m äärus ed, õigus alane info
K odu, pere, laps ed
K uritegevus , polits ei, k ohtud
Uudis ed välis m aalt
Teles aated, film id
Tervis
O m a valla, linna, m aak onna info
Uudis ed E es tis t

1,2
13
13,3
13,5
14,7
18,6
19,4
22,8
23
23,7
23,8
24,7
25,3
25,5
26
27,2
27,9
29,5
31,3
31,3
32,4
35,2
39,5
40,3
41
43,3
47,4
49,9
50,6
53,7
54,2
56,6
57,6
59,6
63,8
66,5
77,7
84,7
0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Huvide tüübid:

Huvi meedias käsitletavate
jagunenud gruppide vahel:

teemade

> ühiskonna ja riigi teemadest huvitujaid
> kodu-lähiümbruse huvilised
> tehnika-teaduse-ettevõtlushuvilised

vastu

on

Teemahuvide klastrid 1-4
Kokkuvõtvalt on teemahuvide kohta neli klastrit
I. Esimese, poliitikahuvilise klastri (18% koguvalimist) domineerivaks faktortunnuseks on huvitatus riigi ja selle
institutsioonide tegevusest.
Kõrgendatud poliitikahuvi on ainult veidi rohkem omane meestele [VK1](52%). Siia klastrisse kuulub rohkem
kõrgharidusega inimesi, domineerivad keskealised ja vanemad inimesed (72% klastrist on vanem kui 45
eluaastat). Samuti kuulub siia keskmisest enam eestlasi. Sissetulekudominant on veidi allapoole Eesti
keskmist (1500-2500 kr pereliikme kohta). Keskmisest enam on siin pealinlasi ja maainimesi.
II. Teise, kultuurile ja lähiümbrusele orienteeritud teemahuvi klastri (19% koguvalimist) teljeks on kultuuri,
hariduse ja noorte elu, reisimise ja seltskonna temaatika, keskmisest tugevam on ka orienteeritus
lähiümbrusele ning sotsiaalsetele probleemidele. Samas on tüüp poliitikakauge.
Nimetatud tüübile on iseloomulik feminiinsus (88% naisi). Tüüpi iseloomustab keskmiset enam keskhariduslik
taust, samuti on siin keskmisest enam venekeelse ankeedi täitnuid. Palgaskaalal on nad kõige madalama
sissetulekuga pereliikme kohta. Keskmisest enam on siin (pea)linlasi ja vähem maainimesi.
III. Kolmanda, tehnika, teaduse ja ärikeskse teemahuvi klastri (28% koguvalimist) juurde kuulub ka
kõrgendatud spordi- ja välisuudiste huvi. Ootuspäraselt koosneb see tüüp valdavalt meestest (91%).
Klastri vanuskoosseis on vastandlik esimesele, poliitikahuvilisele tüübile: siin domineerivad noored, 77%
klastri koosseisust on vanuses alla 44 aasta. Sissetulek on selles klastris kõrgeim: ligi pooltel ulatub see
üle Eesti keskmise, kusjuures veerandil on sissetulek pereliikme kohta kõrgem kui 4000 krooni kuus.
Üllatav on, et klastri koosseisus on keskmisest enam maal elavaid inimesi.
IV. Neljanda, ümbritsevast vähehuvitunute klastri (34% koguvalimist) moodustavad inimesed, kelle huvid on
kõikide faktorite lõikes tunduvalt alla keskmise.
Klastris on väike naiste ülekaal (62% naisi), ka on selles keskmisest rohkem pensionieas inimesi.
Iseloomulik on ka veidi madalam haridustase ja sissetulek pereliikme kohta. Asulatüüpide esindatus
vastab aga valimi keskmisele. Venekeelsete inimeste osakaal on valimi keskmisest suurem (41% valimi
34%ga võrreldes). Nendel inimeste seas on silmatorkavalt enam Eesti kodakondsuseta inimesi, mis viitab
sellle, et kodakondsuse puudumine on seotud üldise vähema huvitatusega ümbritsevast elust.

Muuseumid kultuurimeedia kanalina Eesti
muuseumide külastusi (SaarPoll-Kult.min 2006)
MUUSEUMIDE KÜLASTATAVUS 2005. Eesti inimesed muuseumides:
12% Eesti Vabaõhumuuseumis
10% Kadrioru kunstimuuseumis
9%

Kumu Kunstimuuseumis

8%

Palmse mõisas

8%

Eesti Loodusmuuseumis

6%

Eesti Meremuuseumis

6%

Eesti Ajaloomuuseumis

6%

Tallinna Kunstihoones

5%

Rakvere linnuses

5%

Eesti Tervishoiumuuseumis

5%

Niguliste muuseum-kontsertsaalis

5%

Tartu Kunstimuuseumis ja Pärnu Uue Kunsti muuseumis

4%

Narva Muuseumis

4%

Eesti Rahva Muuseumis

4%

Saaremaa Muuseumis

4%

Palamuse Oskar Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumis

3%

Okupatsioonide Muuseumis

3%

Eesti Põllumajandusmuuseumis

57% inimesi ei ole aasta jooksul muuseumides käinud

M illiseid m u u seu m e on viim ase 12 k u u jook su l k ü lastan u d ?*

K adrioru K unstim uuseum **

8

K um u K unstim uuseum **

8

P alm se m õis

8
7
8
6
6
7
6

E esti L oodusm uuseum
E esti M erem uuseum
E esti A jaloom uuseum

N iguliste m uuseum -kontserdisaalis
E esti T ervishoium uuseum
N arva M uuseum
E esti R ahva M uuseum
S aarem aa M uuseum
P alam use O skar L utsu K ihelkonnakoolim uuseum
O kupatsioonide M uuseum **
E esti P õllum ajandusm uuseum
P ärnu M uuseum
E esti S pordim uuseum
H iium aa M uuseum
M uu

2006 a

13
12

E esti V abaõhum uuseum

R akvere linnus

2003 a

5
6
5
6
5
4
4
3
4
4
4
5
4
3
3
3
3
3
2
3
2
3
7
7
57
57

E i ole külastanud
P rotsen t %
0
10
20
30
** 2003.a. ei küsitud
*kuna iga respondent võis anda m itu vastust, siis võib protsentide sum m a olla 100-st suurem

40

50

60

K u n s tin ä itu s te , k u n s tis ü n d m u s te k ü la s ta m in e e r in e v a te s k o h ta d e s
(o n k ü la s ta n u d s e d a k o h ta v ä h e m a lt ü h e l k o rra l)
K u ltu u ria s u tu s te s (te a trid , k in o d ,
k u ltu u rim a ja d , jn e )

18
16
14

M õ n e s g a le riis

15

Ü h is k o n d lik e s h o o n e te s (p a n g a d ,
(o m a )v a lits u s a s u tu s e d , õ p p e a s u tu s e d , jn e )

14
12

K a d rio ru K u n s tim u u s e u m is *

2003 a

10

2006 a
K u m u K u n s tim u u s e u m is *

9
6
6

T a llin n a K u n s tih o o n e s

6

N ig u lis te m u u s e u m -k o n ts e rd is a a lis

5
4

T a rtu K u n s tim u u s e u m is

5
4

P ä rn u U u e K u n s ti M u u s e u m is

5

V iin is tu K u n s tim u u s e u m is *

3

T a rb e k u n s ti ja D is a in im u u s e u m is * *

3
2
2

A d a m s o n -E ric u m u u s e u m is

2

K ris tja n R a u a m a ja m u u s e u m is

1
6

M õ n e s m u u s k u n s tim u u s e u m is

7
10

M u ja l
P r o tse n t %
* 2 0 0 3 .a . e i k ü situ d
* * 2 0 0 3 o li te in e n im e tu s

9
0

5

10

15

20

Muuseumid (funktsioonid) avalikkuses –
kultuur või popkultuur

> Muuseumide rolli polü-funktsionaalsus
> Muuseumid – kultuur või/ja popkultuur, popkultuuri keskkond
Lugesime arhitektuurivõistluse žüriis osalenud Maasilt, et tehakse/
tulemas on Eesti popkultuuri keskus (Maas, 17. jaan 2006
Postimees)

Küsimus Eesti kultuurile ja muuseumidele: kas popkultuurile
orienteerumine on ajakohane või võõrastav ?
praktikas Euroopa on minemas multifunktsionaalsuse teed, (mida
funktsioonide küsimine – vastamine näitab)
> MUUSEUMID – VÕITLUSVÄLI MÄÄRATLUSTE PÄRAST
> ERMi ARHITEKTUURIVÕISTLUS TÕI ESILE ÜLDISED MÄÄRATLUSTE
PROBLEEMID

Avalikkus muuseumidest 1. ERMi arh. Näitel
17.1.2006. Muuseum ei pea viitama suitsupääsukesele. Võidutöö oponendid peaksid lammutama ka Toompea
linnuse koos Pika Hermanniga

Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi suhtes
Eesti Rahva Muuseumi uue hoone arhitektuurikonkurss andis hulgaliselt uusi ideid. Konkursile esitati 108 väga
eriilmelist, valdavalt heatasemelist tööd. Īürii leidis, et tööde arhitektuursetes lahendustes on palju originaalset,
kuigi suhteliselt suur osa autoritest on oma projekti loomisel ammutanud inspiratsiooni tänapäevasest
arhitektuurilisest avangardist.
Tööde käekirja põhjal võib eeldada, et enamik autoritest on suhteliselt väheste kogemustega noorema põlvkonna
esindajad. Sellest johtuvalt vajaksid nad oma ideede realiseerimiseks nõu ja mõningast abi. ERM-i ja Žürii
liikmete poolt moodustatava järelevalvekomisjoni, võidu-töö autori/autorite ja kohalike arhitektide ning
ekspertide omavahelises koostöös on võimalik tagada võidutöös esitatud ideede realiseerimine täiendatud ja
edasiarendatud kujul.
Millise panuse annab ERM-i uue hoone arhitektuur Eesti ühiskonnale ja identiteedile piirideta Euroopas? Īürii oli
seisukohal, et võidu-tööks peaks saama töö, milles rõhutatakse seda potentsiaali aktiivsel ja progressiivsel
moel ning kus arvestatakse kõnealuse kultuuriobjekti vastutusmäära olulisust. Samuti oodati, et võidutöö
annaks oma panuse avalikku keskkonda avaliku ruumi aktiveerimisega ning valiks üldtuntud eestipärase
teema, mis aitaks edendada arutelu Eesti ajaloo üle. See teema tuleb ellu viia rahvusvahelisel tasandil,
tõmmates Eestile tähelepanu laiemas kontekstis.

Hoiakute muutmine
Ülesanne ei ole lihtne. Selle täitmiseks peab ERM avalikkusele infot jagama. Samas on see ilus ülesanne. See

tekitab ühiskonnasisest respekti rahvas, kes on rajamas uut demokraatlikku hoiakut ja märkimisväärset kohta
Euroopa riikide seas.

Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas,
rahvuslikke piire ületavas ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab ligi noort põlvkonda ja
mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises kontekstis.
Winy Maas, Hollandi arhitekt, žürii liige

Avalikkus muuseumidest 2. ERMi arh. Näitel
> Kaua me põeme seda nõukogude aega!
Žürii koosseisu kohta ei oska midagi halba öelda, kuigi võib-olla mõni teine koosseis oleks teisiti
otsustanud. Ametnikud olid need, kes olema pidid – minister, muuseumide nõunik, muuseumi tollane
direktor, linnaarhitekt. Arhitektide liit tegi arhitektide poole pealt liikmete valimise ülesandeks Veljo
Kaasikule. Välisliikmetest jäi kõrvale Dominique Perrault, kes on seotud Peterburi Maria teatri
projektiga. Kuid Winy Maas Rotterdamist on samuti vaieldamatult rahvusvaheline autoriteet.

Ilus urbanistlik ruum

Võiduprojekt on hea. Esiteks sissekäigu arhitektuuriline sõlm, mis tekib konsoolse varikatuse alla,
teiseks ruum, mis moodustub tee ja oja ning nendega seotud ruumiga, ja kolmandaks pealmine
ruum, kus “lennurada” jookseb maja peale – tekib ilus urbanistlik ruum. Peale selle hoone ja
maastiku pingestatud kooskõla, mida ma nimetaks omamoodi “maastikudraamaks”, samal ajal koos
lainelise ja nõtke muljega.
Eesti Rahva Muuseum kui rahvuslik sümbol ei pea viitama suitsupääsukesele, veskikivile või
roigasaiale – ta on iseenesest kontseptuaalne urbanistlik arhitektuuriline sümbol. Iga muuseum on
seestpoolt lavastus ja praegune kehand annab selleks kõik võimalused. Museoloogide mure on
mõistetav, kuid kõik probleemid on lahendatavad.
Ma ei saa ka aru nendest, keda ajasid närvi võiduprojekti liigsed vihjed kunagisele Vene
sõjaväelennuväljale.
Kaua me põeme seda nõukogude aega! Toompea linnus koos Pika Hermanniga on ju ka okupantide
rajatud. Lisaks on ühed ikkagi arhitektid, teised museoloogid, kellel ilmselt puudub tänapäevase
arhitektuuri tunnetus. Ajakirjandusele oleks nii palju etteheiteid, et ei maksa lehte panna igasuguseid
kuulujutte, kuidas keegi žüriiliikmetest hääletas või kes keda mõjutas.
Võib küsida, kas Eesti arhitektide osavõtt konkursist oli liiga loid või ei motiveerinud preemiafond.
Minu meelest oli kõik normaalne ja seda ka Kumu arhitekti Pekka Vapaavuori arvates. Eesti arhitektid
on tööga hõivatud ja tegelikult oli ülesanne ka tohutult raske.
Andres Alver, arhitekt, Žürii liige

Avalikkus muuseumidest 3. ERMi arh. Näitel
KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga?
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
17. jaanuar 2006 EPL KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga? (126)
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
Eile avati pidulikult Eesti Rahva Muuseumi konkursi võidutööde ümbrikud. Ulatati lilli ning võitjatel oli põhjust
rõõmustada. Paraku valiti võidutööks projekt, mida ei saa ega tohi ehitada tulevaseks
rahvusmuuseumiks.
Võidutöö kujutab endast Raadi veneaegse sõjalennuvälja pikenduseks mõeldud 70 m laiust ja 350 m (!)
pikkust klaaspaviljoni, mis jätkub 1,1 km pikkuse platoona “lõpmatusse”. Kokku võtab ehitis enda alla
1,5 kilomeetrit.
Abstraktse grandioossuse kõrval oleks nagu pisiasi, et selle projektiga kinnistatakse Jakob Hurda
mälestuseks loodud Eesti Rahva Muuseum ühes rahvuslike soome-ugri etnoloogiakogudega igaveseks
nõukogude kaugpommitajate lennuvälja külge. Seda nii füüsiliselt kui ka sisuliselt. Muuseumitöötajad ja
külastajad hakkavad läbi klaasseinte sundkorras kunagisi Nõukogude lennutrajektoore imetlema ning
sadadele muuseumi külastajatele räägitakse ikka ja jälle haledat lugu Tartu linna arengupeetusest
Nõukogude okupatsiooni ajal.
Sellise muuseumi ehitamiseks võiks lausa Putinilt endalt raha küsima minna – ettemaksuks kõikide punaste
nelkidega ürituste eest, mida annab edaspidi hästi korraldada otse Eesti Rahva Muuseumi lävel.

Kuidas see sai juhtuda?
Kõigil inimestel on õigus küsida, kuidas sai selline asi juhtuda. Lühivastus: žürii komplekteeriti nii, et
ajaloo suhtes “kompleksivabad” ja “kõigega nõus” liikmed jäid enamusse. Žürii lööksalga moodustanud
arhitektid-urbanistid Kaasik ja Alver on ennegi läbi viinud ideekonkursse, mille tulemused ei realiseeru.
Muidugi on tore virgutada vaimu puhtteoreetilise ajugümnastikaga. Kui aga tellija (kultuuriministeerium
koos ERM-iga) moodustab žürii, et leida parim teostatav lahendus muuseumile, on absurdne tõsta
kilbile visionäärne urbanism.

Lisaks okupantide lennuväljaga flirtimisele on võiduprojekt ka siseruumide osas lootusetult puudulik: fondiruume kõvasti vähem, näitusesaalid valged ja
tööruumid akendeta (peaks olema vastupidi), dubleeritud sissepääsud (topeltkaader), vead projektis jpm. Selle ekspluatatsioon on teistest tunduvalt
kallim (käidav klaaskatus; klaasseintega köetavad, ent kasutamata suured õhuruumid jms). Tagatipuks ulatub “muuseum-lennuväli” alale, mille tuleviku
üle ei otsusta žürii, vaid Tartu linn ja vald. ERM peaks nüüd hakkama Tartu linna piiride laiendamist taotlema!
Nii minu kui ka Kanada eksperdi Barry Lordi jaoks oli võiduprojekt viimases kategoorias märkega “mitte mingil juhul”. Muidugi on iga projekti võimalik
ümber teha (kahtlen, kas välisautorid on nõus oma ideedest loobuma, need tunnistati ju parimaks!). Ent miks määratakse esikoht tööle, mida tuleks
nullist alustada, kui kõrvalt on võtta terve hulk võistluse kriteeriumidele vastavaid töid?
Ideekonkurss allub riigihangete seadusele. Minister Palmaru, kes peaks seisma muuseumi eest ning tagama “riigi rahaliste vahendite kõige
ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise”, läks kaasa arhitektide hasartmänguga. Kas tõesti oli hirm gastroleeriva välisarhitekti ees rumal paista?
Kõigest ühe päeva Tartus ja pool päeva Tallinnas viibinud Hollandi arhitekt Winy Maas käitus nagu staar külatanumal. Või on mäng peenem: minister
ei taha seda muuseumi üldse ehitada?
Lennuajaloo mälestis?
“Muuseum-lennuvälja” kasuks kostis argument, et sõjaväebaaside all oli ka eestiaegne lennuväli, mistõttu tegemist oleks rahvusliku järjepidevusega!
Absurdsemat tõlgendust on raske leida. Raadi ajalugu algas ja lõppes venelastega. 1912. aastal maandus Raadi Krasnojarski polgu lennuplatsile Vene
katselendur Sergei Utotškin. Tema järel saabusid 1914. aastal lennukid Peterburi sõjaväeringkonna lennuroodu Gatšina polgust. Eestiaegne lennuväli
oli rohu-plats, mis asus hulk maad linna pool. ERM tahetakse liita 1952–1956 rajatud kaugpommitajate lennuväljaga, millega koos ehitati Luunja
pommilaod ja Kärkna kütusebaas.
Lennuvälja imetlevad arhitektid otsustasid pöörata uue lehekülje Eesti ametlikus ajalootõlgenduses.
Las “kompleksides” poliitikud jamavad Tartu rahu ja piiridega, meie oleme tolerantsed! Kui vahva: teeme kõik näo, et Nõukogude okupatsiooni suurim
füüsiline märk Tartus, mis linna 50 aastaks lukku pani, oli üks pühapäevalennunduse harrastamise plats. Teeme näo, et me ei tea midagi Raadi
masendavast reostusest, mida on roogitud juba kümme aastat. Teeme näo, et me ei märka lillelasu, millega iga aasta maikuus külvatakse üle Raadil
asuv punamonument.
Ei saa me ühele poole ei piiri ega pronkssõduriga, Raadile aga tahetakse ehitada terve sõjalennumemoriaal, mille keskerakondlasest kultuuriminister
on mõtlemata heaks kiitnud.

Tänu ministri meelemuutusele nautisid “puhta arhitektuurimõtte” kaitsjad triumfi. Ekspertidele sai koht kätte näidatud, sh Barry Lordile Kanadast, kes
oma valdkonnas on maailmas kindlalt esikümnes. Samas võib Winy Maasi puhul vaielda, kas ta esimese sajagi sisse mahub. Maas ei ole ühtegi
muuseumi ehitanud – väike kunstikeskus seda kogemust ei anna –, küll aga kuulub tema loomingu pärlite hulka näiteks korterelamu projekt sigadele
(otseses mõttes). Miks kutsuti ERM-i žüriisse selline välisarhitekt, kui Euroopast olnuks ridamisi võtta muuseumi projekteerimise kogemusega
tipparhitekte? Küsigem ka: miks ei olnud žüriis ühtki Tartu avaliku elu tegelast?
Pyrrhose võit
“Veel üks selline võit ja me oleme kadunud,” tõdes veriste lahingutega kuulsaks saanud Pyrrhos. Kulutati kolm miljonit, aga konkurss täitis vaid
“arhitektuurimõtte elavdamise” rolli. ERM peab alustama otsast.
Kui kaugele saavad arhitektid tegelikkusest võõrandumisel veel minna? Ühed projekteerivad linnasüdametesse kaubakolosse; teised müüvad
süüdimatult akendeta tube; kolmandad pressivad vastutustundetult žüriides läbi “kunstiprojekte”, millega tellijal pole midagi peale hakata. Vaene
arhitektide liit pingutab, et Eesti arhitektuuri mainet seltskonnaüritustega parandada, aga ei saavuta midagi, kui arhitektide teod käivad sõnadele vastu.
Valjuhäälselt ühiskonnas otsustamisõigust nõudes ja üksteisele kõrgeimaid kvalifikatsioonitunnistusi jagades võtavad arhitektid otsustama pääsedes
arvesse vaid oma kinnismõtteid ja ego. Sellises kontekstis muutub või-matuks kaitsta seisukohta, et ühiskonnas kaalukate otsuste tegemine peaks
Eestis olema usaldatud arhitektidele.

Karin Hallas-Murula, ERM-i arhitektuurikonkursi ekspert, Eesti arhitektuurimuuseumi direktor

Avalikkus muuseumidest 4. ERMi arh.v näitel
Hiidämblik ja punalohe. PM 21.1.06. www.postimees.ee/230106/esileht/arvamus/189520.php
«Põhjakonna me siis ei saanud,» võis kunagi direktorina eelmise Eesti Rahva Muuseumi
arhitektuurikonkursi korraldanud Tõnis Lukase hääles leida kergeid pettumusenoote, kui ta
esmaspäeval ERMi uue hoone konkursil võidutöö «Memory Field» («Mälestuste maastik») ees
käed risti rinnale sättis.
«Põhjakonna»-nimeline projekt võitis tosin aastat tagasi. Aga riik oli vaene ja ERM pidi KUMU selja taha
järjekorda võtma.
Nende ootamise aastatega langes otsus – muuseum läheb oma päriskoju Raadile. Seal mõisahäärberis
avas ERM 1923. aastal esimesed seitse näituseruumi.
Tuul on pööranud, ühtäkki suudab riik ehitama hakata ning projekti said kutsutud silmad esmaspäeva
keskpäeval esimest korda näha.
«Nüüd saame siis ämbliku » jätkas Lukas.
Tõepoolest, mitmel pildil kõrgus muuseumihoone kohal hiigelämblik, mis osa vaatajaid nii segadusse
suutis ajada, et nad hoopis seda tulevaseks muuseumimajaks pidasid.
Loomad meeldivad inimestele. Nii kirjutas üks arvamuskülgede püsiautor hiigelsuurest punalohest, mis
Raadi sõjaväelennuväljal laiutama hakkab. Põhjuseks pilt, kus arhitektid olid hoone mastaapide
näitlikustamiseks ühel maastikuvaatel muuseumimaja punaseks värvinud, hallist üldpildist
eristamiseks.
Kolm noort arhitekti – Lina Ghotmeh Liibanonist, Itaalias kasvanud Dan Dorell ja jaapanlane Tsuyoshi
Tane suutsid endast kõnelema panna terve Eesti. Õigupoolest oma projektist. Ühtäkki oli rahvas
kaheks nagu kirvelt kõlksu saanud kasehalg – poolt ja vastu.

350 meetrit pikk, peamiselt ühekorruseline klaastunnel, kogupikkuses on kompleks poolteist
kilomeetrit pikk ja meenutab lennurada. Kerge kaldega kate vihjamas tõusmisele taevasse,
oma saatusele vastu minemisele.
700 000-kroonine võidupreemia on suurim, mida Eestis eales on arhitektuurikonkursil välja antud,
kuid rahvusvahelised tipud, kellega koos Ghotmeh, Dorell ja Tane töötanud on, sellistele
konkurssidele välja ei tule.
Selle kolmiku esimest suurt võitu saadavad rohked küsimused – kas maja ikka suudab
muuseumihoone nõudmisi täita, kuidas mastaapne hoone selles ümbruses välja hakkab
nägema ning kuidas eesti vankrirattad ja õllekapad seal sees tunduvad. Ning kui palju see
klaasmaja Eesti riigile maksma võib minna.

Nii pidi kolmik enne auhinna saamist tõlkeklappidest kuulma ERMi eelmise direktori Jaanus Plaadi
kahtlustesse peidetud lootust, et juhul kui võidutööd ei õnnestu muuseumi vajadustele
kohandada, on žüriil võimalik asendada see mõne teise tööga.
Alles siis avanesid ümbrikud ning presidendipaar lõi kolme noore arhitektiga kokku.
Päev pärast võidu tähistamist sõitis trio Londonisse, lubadusega juba nädala pärast tagasi olla.
Arhitektuurimuuseumi direktor Karin Hallas-Murula taandas end suure käraga žüriist, sest sellesse
kohta ehitatud suur sillakujuline muuseum seoks
ERMi igaveseks nii füüsiliselt kui ideeliselt Nõukogude okupantide sõjaväelennuvälja külge.
Dorell on pärit Itaaliast ja üles kasvanud ajal, kui maailma lapsed kartsid kõige rohkem tuumasõda.
Tema hirmu kodu oli Tartus Raadil. Kaugpommitajad olid valmis siit iga hetk õhku tõusma ja
Euroopale surma külvama.

Avalikkus muuseumidest 5. ERMi arh. Näitel
>

JUHTKIRI: Rahu Eesti Rahva Muuseumile

Eesti Päevaleht 17.1.2006

(2)

Eile saime siis teada ERM-i arhitektuurivõistluse võitjad ja näha ka sada kaheksat võistelnud
projekti. Kirgi oli juba enne üles köetud, sest žürii hoidis tulemusi pikka aega saladuses.
Pole ime, et ajakirjandus haaras kinni igast läbiimbunud vihjest. Oli enam-vähem kindel, et võit ei
tulnud koju. Kokku konkureeris kõigest 12 Eesti arhitektide projekti, millest üks sai ostupreemia.
Meenutagem, et Kumu konkursil tegid puhta töö soomlased.
ERM-i arhitektuurivõistlus ja ehitamine põhjustab ilmselt veel suuremaid debatte, sest see
puudutab absoluutselt tervet Eesti rahvast. Eesti Päevaleht on loomulikult juba tänasest avatud
kõikvõimalikele arvamustele, kuid me kõik peame ka arvestama muuseumi direktori Krista Aru
palvet: laske meil lõpuks rahulikult oma päris kodu valmis ehitada. Pärast kaklust teatavasti
rusikatega ei vehelda, kuid Kumu näide on hoiatav: ikka hakati vaidlustama asukohta ja projekti
sobivust Lasnamäe nõlva alla. Loodetavasti ERM-iga nii ei lähe.
Kuid mingid rasked eriarvamused on ka siia sisse programmeeritud. Laias laastus lähevad
arhitektide ja museoloogide-kunstiajaloolaste hinnangud lahku. Viimati mainituid häirib projekti
sobivus muuseumihooneks ja liigne orienteerumine kunagise Vene militaarlennuvälja imagole.
Võidutöö “Mäluväli” saatetekstist võib otse lugeda, et see on “lõige maastikust” ning “stardirada”
silmapiiri ja kauguste poole, mis ühtlasi on “tunnistajaks pikaajalisele võitlusele okupatsiooniga”.
Samas tundub see mõnele eestlasele hoopis monumendina nõukogudeaegsele sõjalennuväljale,
mis tegi Tartust kinnise linna. Arhitekte, seda enam välismaiseid, ja võib-olla ka turiste aga
säärane kohamüüt pigem paelub. Kahju on muidugi sellest, et lähitulevikus pole ette näha
varemetes mõisa restaureerimist. Vanemale põlvkonnale seostub Raadi just eelkõige mõisaga.

Teemaväljad ja tasandid
Teemavälja üldstruktuur :
1. Struktuursed teemad ja põhimüüdid
2. Võimu ja juhtimise, otsustamise ja funktsionaalsed teemad

3. Inimese ja identiteedi teemad

Muuseumi - teema meediaväljal:
1. Muuseumid struktuuriosana
2. Konseptualiseerimine, valikud ja otsustamised
3. Muuseumide funktsioneerimine inimese jaoks

Eesti elanike kultuurihuvide mudel ja mudeli
sotsiodemograafiline taust
1. Aktiivne mitmekülgne kultuurisuhe

22%

2.Utilitaarne (sh tehnoloogiline) ja meelelahutuslik kultuurisuhe 25%
3. Traditsiooniline, perekeskne kultuurisuhe 19%
4. Sotsaalse võrgustiku ja popkultuuri keskne kultuurisuhe 14%
5. Kultuurikauge, passiivne suhe

20%

mudel on avaldatud ja analüüsitud: Lõhmus, M., Lauristin, M., Salupere, R.
Inimesed kultuuriväljal: aktiivsus ja eelistused. Rmt: Eesti elavik 21.
Sajandi algul. TÜK 2004, lk 97 – 128

T abel 7.22. K ultuuriorientatsioonide klastrite sotsiodem ograafiline struktuur.

Sugu
V anus

H aridus

A nkeedi
keel

22 %

25%

19%

14%

20%

K ogu

M ees
N aine

36

21

35

49

47

64

81
19

79

65

51

54

15-19

3

17

3

29

3

10

20-29
30-44

10

28

9

12

17

23

33

31

34
25

21

27

45-54

23

14

23

10

17

18

55-64

20

5

19

1

25

15

65-74

20

3

15

1

22

13

alg, põhi

15

27

15

29

30

23

K esk

55

58

62

59

49

57

K õrgem
E esti

30

15

23

13

21

21

73

67

63

68

59

66

V ene

27

33

37

32

41

34

26. septembri töötuba:
võimalusi muuseumide esitamiseks avalikkuses
Kuidas saavutada kommunikatsiooni dünaamilisus?

Meedia muuseumidest millele meedia reageerib?
> Millele meedia reageerib ja millele mitte?
> Millised on valikute printsiibid ja kriteeriumid?

> Millal reageerib?
> Kuidas reageerib?

Meedia paradoksid
> Meedia näib emotsionaalne, siiski on meedia sisu ratsionaalne –
funktsionaalne
> Meedia esitab end avaliku tekstina, siiski on see sündinud suletuses
> Meedia esineb kõikide esindajana, siiski on see kellegi esindaja
> Kes omab/toodab meedia sisu (aktiivne pool) ja kes meedia sisu kasutab
(passiivne pool)
> Meedia on identiteeditööstus – ideede, meeleolude, arvamuste, identiteedi
tootmine
> Meedia sisu referentsid on kas kindlad väljakujunenud allikad (kvaliteetsed)
või rohkem juhuslikud mitte-väljakujunenud (vähekvaliteetsed) allikad.
> Muuseumid on kvaliteetsed referentsid.


Slide 10

Maarja Lõhmus:

Muuseumid kui
kommunikatsioon
ettekanne Narvas,
25. septembril 2006

ARUTLEN:

> Avalikkuse ja meedivälja üle
> Muuseumide üle avalikkuses ja meediaväljal

> Avalikkuse struktuurimudeli üle, Eesti ühiskonna
avalikkuse üle, kus domineeriv avalik väli on meediaväli,
kus muuseumid on materjaliks ja teemaks. Milliseks?
> Inimeste huvitüüpide üle

> Muuseumide kommunikatsiooni üle ühiskonnas

PANOPTICON (Bentham 1787), Foucault
http://cartome.org/panopticon1.htm

Muuseumide struktureeriv normatiivne
roll kultuuris:
sisemine ja välimine määratlemine
-

Ühiskonnas muuseumide institutsioonil tõemonopol aprioori, struktuurselt

-

Muuseumid on vajalikud ja neid tuleb toetada ka siis, kui külastajaid napib (81%
nõus, Kultmin.2006, vt. järgmine slaid). See olukord on sarnane avalik-õigusliku
ringhäälingu toetamisega, mida toetatakse ka siis, kui ei kuulata. Tõlgendus:
kultuuristruktuuri toimimise põhiinstitutsioonid peavad tingimusteta olemas olema.

-

Sisemine identiteet ja väline määratlemine:

ERMi ideest ja asutamisest 100 aastat hiljem on saanud mineviku-tuleviku
kontseptsioonide ja suundade küsimus. Põhiküsimusi esitasid ERMi uue hoone
arhitektuurivõistluse vastukajad (vt. Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi
suhtes. Winy Maas 17.1.2006 PM)

Winy Maas: Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele
muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas, rahvuslikke piire ületavas
ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab
ligi noort põlvkonda ja mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises
kontekstis.

K u ivõrd n õu stu b järgn evate väid etega m u u seu m id e k oh ta?
(täiesti nõus + pigem nõus)

M uuseum id korraldavad
liiga vähe põnevaid
üritusi

2006 a

45
37

M uuseum id on vajalikud
ja neid tuleb toetada isegi
siis, kui külastajaid napib

80
81

U ute m uuseum ihoonete
ehitam ine on riigi raha
raiskam ine

20
17

Inform atsioon
m uuseum ides toim uvast
on hästi kättesaadav*

27

E esti m uuseum ide
väljapanekud pakuvad
palju põnevaid elam usi*

52

0
P ro tsen t %
* 2 0 0 3 ei k ü situ d

2003 a

20

40

60

80

100

Muuseumid kui maailmapilt ja
identiteedikommunikatsioon: tehnoloogilise hüppe,
konstruktivismi ja reflektsiooni uus tase
MUUSEUMID

>

Eesti muuseumi ideede kujunemine Jakob Hurda matustel Tartus 1907; Hurda tööde
jätkajate otsusluua vanavara süstematiseerimiseks ja eksponeerimiseks muuseumi.

>

Muuseumide materjalide esituses nii konstruktivistlik kui refleksiivne pool.

>

Vrd. Soome muuseumidega (vt. Lõhmus, M., Medijainen, E. Soome ja soomlased
TÜK 2005, pt Muuseumid lk.317 - 328)

>

Eestis loodus kultuurikeskkonnana – loodusajakirjandus jm on kõrgelt koteeritud

>

Eesti kultuuriajakirjanduses on muuseumide – ajakirjanduse osa praegu vähe esile
tulev ja hajutatud erinevate väljaannete kui ‘kontekstide’ vahel – osad teemad
üldajakirjanduses, muuseumide näitused ja väljapanekud kultuuriajakirjanduses ja
muuseumide kontseptuaalne pool üldise kultuuripoliitilise diskussiooni osana.

>

Kõige rohkem saavad inimesed infot kultuurivaldkondade kohta üldajalehtedest ja
ajakirjadest, televisioonist ning sõprade-tuttavate käest.

>

Eesti kultuuriuuringud – kultuuri uuringute põhjana oluline muuseumide teadustöö
ja uurimused. Kultuuriuuringutes on muuseumide osa laias kultuurikeskustelus
põhjendamatult tagasihoidlik –veel-mitte-kommunikatiivne faas.

K u ivõrd su u rt h u vi p ak u vad järgn evat tü ü p i m u u seu m id ?
(suurt huvi + m õningast huvi)

2003 a
2006 a

75

L oodus

78

64

K unsti

66

65

A jaloo ja arheoloogia

65

60

K oduloo

59

52

T eadus ja tehnika

55

45

E tnograafia ja
antropoloogia

48

6

M uud

P ro tsen t %

5
0

20

40

60

80

Eesti struktuurimuutus ja avalikkuse
representatsiooni muutus 1980 – 1990ndatel
>

Eesti muutumine 1990ndatel:

> - avalike representatsioonide muutumine
> - meediavälja muutumine
>

Totalitaarkommunikatsioonist avatud ühiskonna kommunikatsiooniks

>

Meediavälja funktsioonide muutus

>

Esinejate, kõneisikute, ajakirjanike-toimetajate muutus

>

Avalikkuse agenda ja fookuste muutus

>

Sotsikultuuriliste protsesside määratlemine- defineerimine

>

Igapäevane defineerimisvõitlus protsesside suunamise nimel

> ESITUSE – REPRESENTATSIOONI MUUTUS
> ÕIGED– VALED/ TUGEVAD– NÕRGAD/ SELGED– EBASELGED MÄRGID

Reflektsioon versus konstruktivism:
muuseumide rolli ja funktsiooni muutusi 1980ndatest
kuni 2000ndate alguseni.
1.

Reflektsiooni vajadus: muinsuskaitse liikumine 1980ndate lõpus,
muuseumide kultuurilis – poliitiline osalemine (näit. Loomeliitude
pleenumil)

2.

Institutsiooni restruktureerimine: Eesti kultuuri institutsioonide üldine
restruktureerimine ja uus legitimeerimine, toomine NSVL tõrjutud
identiteediinstitutsioonidest Eesti rahvuslikuks keskseks identiteedi ja
mälu institutsiooniks. (90ndate keskpaik)

3.

Enesereflektsiooni: muuseumide käsitlus areneva ja muutuva
protsessina, muuseumide võrdlused maailma teiste muuseumidega

4.

Institutsioonide uus struktuur: Liitumine EU-ruumiga, institutsionaalne
rahvusvahelistumine

5.

Reflektsiooni ja konstruktsivismi ootus: Avalikkuse ootustele
vastamine, resonantsi arvestamine, erinevate väärtuspõhiste
konfliktide käsitlemine kui süsteemi infrastruktuuri/struktuuri üldise
funktsioneerimise indikaatorina (2000ndate algus)

6.

Millise konstruktivismi ootus?
Muuseumide usaldamise/usaldamatuse küsimus, muuseumide
vastutus teadvuse-kujunduse eest (varjatud küsimus)

Muuseumide külastamise põhjused /funktsioonid
>

1/3 külastajatest meelelahutuseks, vaba aja veetmiseks

>

1/3 külastajatest enesetäiendamiseks ja harimiseks

>

1/5 külastajatest õppe otstarbeks

>

1/7 tööalaselt
Kommentaar: külastajate määratletud põhjused külastamiseks ei ole tähenda
automaatselt, et need ongi külastamise põhjused, sest kontekstiks pole uuritud inimese
huvide ja vajaduste struktuuri ning muuseumide külastamist selles kontekstis.

> Huvi 2006:
>

78% loodus

(2003 – 75%)

>

66% kunst

(2003 – 64%)

>

65% ajalugu ja arheoloogia

>

59% kodulugu (2003 – 60%)

>

55% teadus ja tehnika (2003 – 52%)

>

48% etnograafia ja antropoloogia (2003 – 45%)

> Mitte – huvi 2006:
>

53% ei ole vaba aega (2003 – 49%)

>

25% ei meeldi muuseumis käia (2003 - 22%)

>

24%

muuseumide kohta on vähe infot (2003 – 28%)

>

22%

puudub transport (2003 – 19%)

>

20%

piletihind liiga kõrge ( 2003 – 19% )

M illistel eesm ärk id el T e m u u seu m e k ü lastate?
Ü ldse m itte

M õnikord

S ageli

TÖ Ö A LA SELT

2003 a

94

42

2006 a

94

5 2

Õ PPEO TSTA RBEL

2003 a

88

9

3

2006 a

88

10

3

E N E S E T Ä IE N D A M IS E K S

74

2003 a

18

71

2006 a

21

8

M E E L E L A H U T A M IS E K S ,
V A B A A JA V E E T M IS E K S
2003 a

63

24

13

2006 a

63

24

12

0%
P ro tsen t %

20%

40%

60%

80%

100%

M is on p eam ised p õh ju sed , m ik s ei k ü lasta (saged am in i) m u u seu m e? *

2003 a
2006 a

49

E i ole vaba aega

53

M ulle ei m eeldi
m uuseum ides käia

22
25

M ul on m uuseum ide
kohta vähe infot

28
24

P ole transporti/ halvad
transpordivõim alused

19

P iletite hinnad on liiga
kallid

19
20

22

8

M inu tervis ei luba

6
6
6

M uu põhjus

K ülastan m uuseum e
piisavalt sageli

6
5
4
4

R aske öelda

0

10

20

30

40

P ro tsen t %
* k u n a ig a resp o n d en t v õ is an d a m itu v astu st, siis v õ ib p ro tsen tid e su m m a o lla 1 0 0 -st su u rem

50

60

Muuseumid 21. sajandi alguses–
kollektiivne identiteet, mälu, igapäevapraktika
Muuseumide sõnum ühiskonnas ja meedias.
Muuseumid on faktikogumid emotsionaalselt tulikuumal väljal.
Autentse mälu materjali faktiline olemasolu (hoidlate ja
arhiivide sisu jm materiaalne pool)
Muuseumid kui mälu ja kogemus. Mälu, ajaloo, tuleviku jm –
temaatika käsitlus inimese-kesksena
Muuseumid kui arutlusmaterjal, avaliku arutluse objekt. Riikide,
ühiskondade ja kultuuride konsensuse ja/või vastanduste otsing
Info orienteerumiseks.
MUUSEUMIDE FUNKTSIOONIMUUTUSI
Kontrollitud ideoloogiast (ja selle konstruktivismist) inimese avatud
maailmapildi kujundajaks (mälu tugevdajaks).
Uus funktsioon lubab rohkem muuseume ja materjale, avatumat mälu.
Selle talletamisega, mis aga vahepealsel suletud perioodil
kustutatud või kustumas – selle kogumisega on kiire!!

Muuseumid – eksistentsi lugu ja resonants

>

MUUSEUMID KUI AJA–KOHA–TEGEVUSE KOMMUNIKATSIOON KULTUURIS

> Svetlana Alpers,“The Museum as a Way of Seeing,” in Exhibiting Cultures:
The Poetics and Politics of Museum Display, ed. Ivan Karp and Steven D.
Lavine (Washington and London: Smithsonian Institution Press, 1991) pp.
25-32.
> Gianni Vattimo: The Structure of Artistic Revolution. 1988.
> Clifford, James: The Predicament of Culture: twentieth-century
etnography, literature and art. Cambridge (Massachusetts); London:
Harvard University Press, 1994.
> Georg Simmel: The Sociology of Space. (rmt Frisby, D.; Featherstone, M.
Simmel on Culture. Sage 1997)
> David Harvey: The Experience of Space and Time. (rmt The Condition of
Postmodernity. Blackwell. 1990)

Juri Lotman kultuuri enesemudelist ja
identiteedikommunikatsioonist
Kultuuri aktiivsuse enesemääratlemisel räägib tungist ühtsuse poole.
Kultuuri enesemudeli mehhanismid on seotud lakkamatu vajadusega
säilitada oma eneseteadvus, salvestada oma mällu kontseptsioon
iseendast.
Kultuurile on omane enesemudelite loomine ja kujutamine – nende kaudu
ühtlasi kontrollitakse adekvaatsust, suundade relevantsust.
Juri Lotman on eristanud kultuuri enesemudeli loomisel kolme üheaegset
suunda:
1. kultuuri enesemudel, mille eesmärgiks on refleksiivsus, reaalne tunnetus
ja kogemus
2. enesemudel, mis erinevad tavapraktikast, ent on suunatud praktika
muutmisele
3. ideaalsed enesemudelid ja manifesteerimised, mis eksisteerivad eraldi
reaalsusest ning säilitavad-defineerivad põhiväärtusi.
Lotman: erinevate enesemudelite vahel võib tekkida konflikte.

Muuseum – akadeemilise
kommunikatsioonidistsipliinina
http://www.uwo.ca/theory/Courses/Courses2006-OrderingLong.html
Centre for the Study of Theory and Criticism – Courses 2006-2007
Ordering Things - The following gives a very rough idea of how the course might unfold, though suggested
readings are at this stage no more than an indication of general directions, a point of departure for
reflection. The case studies, in particular, are intended merely as signposts on a terrain to be explored.
Weeks 1-7
•

Orientation

•

Collectors and Collecting (Baudrillard, Benjamin, Bal, Stewart)

•

Collecting Art and Culture (Clifford, Sherman, Duncan)

•

Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum (Pearce, Bal)

•

Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition (Bennett, Heidegger, Mitchell)

•

Taxonomies and Heterotopias (Foucault, Ritvo)

•

Archive (Derrida, Nora, Ricœur)

Weeks 8-13: Case Studies


Encyclopedia and Library (Borges, Kis)

•

Museum (Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H)

•

Anti-Museum (Broodthaers, the Museum of Jurassic Technology)

•

Taxonomies, Heterotopias and Lists (Greenaway's The Falls, Perec)

•

The Artist in the Museum (Boltanski, Greenaway)

•

The Museum Without Walls (The Situationist International, Sophie Calle, Banksy)

Muuseum akadeemilise distsipliinina. Näide
Week 1: Orientation
Week 2: Collectors and Collecting
>

Baudrillard, Jean. "The System of Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The Cultures of Collecting.
Cambridge, MA: Harvard University Press. 1994. 7-24.

>

Benjamin, Walter. "Unpacking My Library. A Talk About Book Collecting." Illuminations. Trans. Harry Zohn. Ed. Hannah
Arendt. New York: Schocken Books, 1969. 59-67.

>

Bal, Mieke. "Telling Objects: A Narrative Perspective on Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The
Cultures of Collecting. Cambridge, MA: Harvard University Press. 97-115.

>

Stewart, Susan. "The Collection, Paradise of Consumption." In Susan Stewart, On Longing. Durham and London: Duke
University Press, 1993. 151-69, 190-91.

Week 3: Collecting Art and Culture
>

Clifford, James. "On Collecting Art and Culture." In James Clifford, The Predicament of Culture. Cambridge: Harvard
University Press, 1988. 215-51.

>

Sherman, Daniel J. "Quatremère/Benjamin/Marx: Art Museums, Aura, and Commodity Fetishism." In Daniel J. Sherman
and Irit Rogoff, eds. Museum Culture: Histories, Discourses, Spectacles. London: Routledge, 1994. 123-43.

>

Duncan, Carol. "The Art Museum as Ritual." In Carol Duncan, Civilizing Rituals: Inside Public Art Museums. London and
New York: Routledge, 1995. 7-20.

Week 4: Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum
>

Pearce, Susan M. "Collecting: Shaping the World." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A Cultural
Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 68-88.

>

Pearce, Susan M. "Museums: The Intellectual Rationale." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A
Cultural Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 89-117.

>

Bal, Mieke. "The Discourse of the Museum." In Reesa Greenberg, Bruce W. Ferguson, and Sandy Nairne, eds. Thinking
About Exhibitions. London and New York: Routledge, 1996. 201-18.

Week 5: Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition
>

Bennett, Tony. "The Exhibitionary Complex." In Tony Bennett, The Birth of the Museum. London and New York: Routledge, 1995. 59-88.

>

Heidegger, Martin. "The Age of the World Picture," in The Question Concerning Technology and Other Essays, trans. William Lovitt. New York:
Harper & Row, 1977. 115-54.

>

Mitchell, Timothy. "Orientalism and the Exhibitionary Order." In Nicholas B. Dirks, ed. Colonialism and Culture. Ann Arbor: The University of
Michigan Press, 1992. 289-317.

Week 6: Taxonomies and Heterotopias
>

Foucault, Michel. The Order of Things: An Archaeology of the Human Sciences. London: Tavistock, 1970. xv-xxiv.

>

Foucault, Michel. "Of Other Spaces." Diacritics 16.1 (Spring 1986): 22-27.

>

Ritvo, Harriet. "Zoological Taxonomy and Real Life." In George Levine, ed. Realism and Representation: Essays on the problem of Realism in
Relation to Science, Literature, and Culture. Madison: The University of Wisconsin Press, 1993. 235-54.

Week 7: Archive
>

Derrida, Jacques. "Archive Fever, A Freudian Impression." Diacritics 25.2 (Summer 1995): 9-63.

>

Nora, Pierre. "Between Memory and History: Les Lieux de Memoire." Representations 26 (1989): 7-25.

Week 8: Encyclopedia and Library
>

Case Studies I: Borges, Danilo Kis's "The Encyclopedia of the Dead"

Week 9: Museum
>

Case Studies II: Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H

>

Donato, Eugenio. "The Museum's Furnace: Notes Toward a Contextual Reading of Bouvard and Pécuchet." In Josué V. Harari, ed. Textual
Strategies: Perspectives in Post-Structuralist Criticism. Ithaca: Cornell University Press, 1979. 213-38.

Week 10: The Anti-Museum
>

Case Studies III: Marcel Broodthaers, The Museum of Jurassic Technology

>

Crimp, Donald. "This is not a Museum of Art." In Donald Crimp, On the Museum's Ruins. Cambridge: MIT Press, 1993. 200-34.

>

Rugoff, Ralph. "Beyond Belief: The Museum as Metaphor." In Lynne Cooke and Peter Wollen, eds. Visual Display: Culture Beyond Appearances.
Seattle: Bay Press, 1995. 69-81.

Week 11: Taxonomies, Heterotopias and Lists
>

Case Studies IV (Perec, Greenaway's The Falls)

>

Testa, Bart. "Tabula for a Catastrophe: Peter Greenaway's The Falls and Foucault's Heterotopia."

>

Paula Willoquet-Maricondi and Mary Alemany-Galway, ed. Peter Greenaway's Postmodern/Poststructuralist Cinema. Lanham, Maryland: The
Scarecrow Press, 2001. 79-112, 336-38.

Week 12: The Artist in the Museum
>

Case Studies V (Christian Boltanski, Peter Greenaway)

Week 13: The Museum Without Walls
Tony Purdy

Inimest üldhuvid, integreerivad huvid, diferentseerivad
huvid ja spetsialiseeritud teemahuvid meedias
Teemade huvitasemed:
1. üldhuvi - vähemalt 60% vastajatest huvi pakkunud teemad (uudised kodu- ja
välismaalt, tervis, tv-saated);
2. suuri rühmi integreerivaid teemad, huvi ca 40 % vastajatest (näiteks
kuritegevus-politsei-kohtud ja seadusandlus-õigusinfo, loodus, sport, noorte
elu, haridus, sotsiaalprobleemid, pere, ka huumor),
3. teatud huvirühmi diferentseerivaid teemad (25-35%), näiteks korruptsioonskandaalid, poliitika ja majandus vs. kultuur, riigikogu, valitsus, tuntud isikud –
suhted, seltkonnakroonika vs. statistika jne.
4. suhteliselt väikesele asjast huvitatute ringile (alla 20%) huvi pakkuvad
spetsialiseeritud teemad, näiteks õiguskantsler-riigikontroll, arvutid,
erakondade tegevus või kirik ja religioon.
Ülevaade inimeste teemahuvidest, st huvidest eri valdkondade suhtes (‘Mina,
maailm, meedia’ 2002), küsitletud oli 1500 inimest üle Eesti. Huvide
selgitamiseks oli vastajatele antud valdkondade nimestik, mille suhtes pidid
viiepallisel skaalal hindama huvitatust.

M uu valdk ond.
K irik , religioon
E hitus , k innis vara
P oliitik ud, erak onnad
Õ igus k ants ler, riigik ontroll
O s t-m üük
A rvutid
P res ident
Reis id, turis m
S elts k onnak roonik a
V alits us , m inis teerium id, am etk onnad
Riigik ogu
M ajandus , äri, ettevõtlus
M ood
A utod
Tuntud is ik ud, s uhted
S tatis tik a, uurim us te andm ed
Tehnik a, tehnoloogia
K uns t, k irjandus , teater
M aaelu
Tööpak k um is ed
K orrupts ioon, s k andaalid
Teadus lik ud avas tus ed
Noorte elu
S port
A rvam us ed ja arutlus ed päevas ündm us tes t
K ool, haridus , õppim ine
Loodus
S ots iaalprobleem id
Huum or
S eadus ed, m äärus ed, õigus alane info
K odu, pere, laps ed
K uritegevus , polits ei, k ohtud
Uudis ed välis m aalt
Teles aated, film id
Tervis
O m a valla, linna, m aak onna info
Uudis ed E es tis t

1,2
13
13,3
13,5
14,7
18,6
19,4
22,8
23
23,7
23,8
24,7
25,3
25,5
26
27,2
27,9
29,5
31,3
31,3
32,4
35,2
39,5
40,3
41
43,3
47,4
49,9
50,6
53,7
54,2
56,6
57,6
59,6
63,8
66,5
77,7
84,7
0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Huvide tüübid:

Huvi meedias käsitletavate
jagunenud gruppide vahel:

teemade

> ühiskonna ja riigi teemadest huvitujaid
> kodu-lähiümbruse huvilised
> tehnika-teaduse-ettevõtlushuvilised

vastu

on

Teemahuvide klastrid 1-4
Kokkuvõtvalt on teemahuvide kohta neli klastrit
I. Esimese, poliitikahuvilise klastri (18% koguvalimist) domineerivaks faktortunnuseks on huvitatus riigi ja selle
institutsioonide tegevusest.
Kõrgendatud poliitikahuvi on ainult veidi rohkem omane meestele [VK1](52%). Siia klastrisse kuulub rohkem
kõrgharidusega inimesi, domineerivad keskealised ja vanemad inimesed (72% klastrist on vanem kui 45
eluaastat). Samuti kuulub siia keskmisest enam eestlasi. Sissetulekudominant on veidi allapoole Eesti
keskmist (1500-2500 kr pereliikme kohta). Keskmisest enam on siin pealinlasi ja maainimesi.
II. Teise, kultuurile ja lähiümbrusele orienteeritud teemahuvi klastri (19% koguvalimist) teljeks on kultuuri,
hariduse ja noorte elu, reisimise ja seltskonna temaatika, keskmisest tugevam on ka orienteeritus
lähiümbrusele ning sotsiaalsetele probleemidele. Samas on tüüp poliitikakauge.
Nimetatud tüübile on iseloomulik feminiinsus (88% naisi). Tüüpi iseloomustab keskmiset enam keskhariduslik
taust, samuti on siin keskmisest enam venekeelse ankeedi täitnuid. Palgaskaalal on nad kõige madalama
sissetulekuga pereliikme kohta. Keskmisest enam on siin (pea)linlasi ja vähem maainimesi.
III. Kolmanda, tehnika, teaduse ja ärikeskse teemahuvi klastri (28% koguvalimist) juurde kuulub ka
kõrgendatud spordi- ja välisuudiste huvi. Ootuspäraselt koosneb see tüüp valdavalt meestest (91%).
Klastri vanuskoosseis on vastandlik esimesele, poliitikahuvilisele tüübile: siin domineerivad noored, 77%
klastri koosseisust on vanuses alla 44 aasta. Sissetulek on selles klastris kõrgeim: ligi pooltel ulatub see
üle Eesti keskmise, kusjuures veerandil on sissetulek pereliikme kohta kõrgem kui 4000 krooni kuus.
Üllatav on, et klastri koosseisus on keskmisest enam maal elavaid inimesi.
IV. Neljanda, ümbritsevast vähehuvitunute klastri (34% koguvalimist) moodustavad inimesed, kelle huvid on
kõikide faktorite lõikes tunduvalt alla keskmise.
Klastris on väike naiste ülekaal (62% naisi), ka on selles keskmisest rohkem pensionieas inimesi.
Iseloomulik on ka veidi madalam haridustase ja sissetulek pereliikme kohta. Asulatüüpide esindatus
vastab aga valimi keskmisele. Venekeelsete inimeste osakaal on valimi keskmisest suurem (41% valimi
34%ga võrreldes). Nendel inimeste seas on silmatorkavalt enam Eesti kodakondsuseta inimesi, mis viitab
sellle, et kodakondsuse puudumine on seotud üldise vähema huvitatusega ümbritsevast elust.

Muuseumid kultuurimeedia kanalina Eesti
muuseumide külastusi (SaarPoll-Kult.min 2006)
MUUSEUMIDE KÜLASTATAVUS 2005. Eesti inimesed muuseumides:
12% Eesti Vabaõhumuuseumis
10% Kadrioru kunstimuuseumis
9%

Kumu Kunstimuuseumis

8%

Palmse mõisas

8%

Eesti Loodusmuuseumis

6%

Eesti Meremuuseumis

6%

Eesti Ajaloomuuseumis

6%

Tallinna Kunstihoones

5%

Rakvere linnuses

5%

Eesti Tervishoiumuuseumis

5%

Niguliste muuseum-kontsertsaalis

5%

Tartu Kunstimuuseumis ja Pärnu Uue Kunsti muuseumis

4%

Narva Muuseumis

4%

Eesti Rahva Muuseumis

4%

Saaremaa Muuseumis

4%

Palamuse Oskar Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumis

3%

Okupatsioonide Muuseumis

3%

Eesti Põllumajandusmuuseumis

57% inimesi ei ole aasta jooksul muuseumides käinud

M illiseid m u u seu m e on viim ase 12 k u u jook su l k ü lastan u d ?*

K adrioru K unstim uuseum **

8

K um u K unstim uuseum **

8

P alm se m õis

8
7
8
6
6
7
6

E esti L oodusm uuseum
E esti M erem uuseum
E esti A jaloom uuseum

N iguliste m uuseum -kontserdisaalis
E esti T ervishoium uuseum
N arva M uuseum
E esti R ahva M uuseum
S aarem aa M uuseum
P alam use O skar L utsu K ihelkonnakoolim uuseum
O kupatsioonide M uuseum **
E esti P õllum ajandusm uuseum
P ärnu M uuseum
E esti S pordim uuseum
H iium aa M uuseum
M uu

2006 a

13
12

E esti V abaõhum uuseum

R akvere linnus

2003 a

5
6
5
6
5
4
4
3
4
4
4
5
4
3
3
3
3
3
2
3
2
3
7
7
57
57

E i ole külastanud
P rotsen t %
0
10
20
30
** 2003.a. ei küsitud
*kuna iga respondent võis anda m itu vastust, siis võib protsentide sum m a olla 100-st suurem

40

50

60

K u n s tin ä itu s te , k u n s tis ü n d m u s te k ü la s ta m in e e r in e v a te s k o h ta d e s
(o n k ü la s ta n u d s e d a k o h ta v ä h e m a lt ü h e l k o rra l)
K u ltu u ria s u tu s te s (te a trid , k in o d ,
k u ltu u rim a ja d , jn e )

18
16
14

M õ n e s g a le riis

15

Ü h is k o n d lik e s h o o n e te s (p a n g a d ,
(o m a )v a lits u s a s u tu s e d , õ p p e a s u tu s e d , jn e )

14
12

K a d rio ru K u n s tim u u s e u m is *

2003 a

10

2006 a
K u m u K u n s tim u u s e u m is *

9
6
6

T a llin n a K u n s tih o o n e s

6

N ig u lis te m u u s e u m -k o n ts e rd is a a lis

5
4

T a rtu K u n s tim u u s e u m is

5
4

P ä rn u U u e K u n s ti M u u s e u m is

5

V iin is tu K u n s tim u u s e u m is *

3

T a rb e k u n s ti ja D is a in im u u s e u m is * *

3
2
2

A d a m s o n -E ric u m u u s e u m is

2

K ris tja n R a u a m a ja m u u s e u m is

1
6

M õ n e s m u u s k u n s tim u u s e u m is

7
10

M u ja l
P r o tse n t %
* 2 0 0 3 .a . e i k ü situ d
* * 2 0 0 3 o li te in e n im e tu s

9
0

5

10

15

20

Muuseumid (funktsioonid) avalikkuses –
kultuur või popkultuur

> Muuseumide rolli polü-funktsionaalsus
> Muuseumid – kultuur või/ja popkultuur, popkultuuri keskkond
Lugesime arhitektuurivõistluse žüriis osalenud Maasilt, et tehakse/
tulemas on Eesti popkultuuri keskus (Maas, 17. jaan 2006
Postimees)

Küsimus Eesti kultuurile ja muuseumidele: kas popkultuurile
orienteerumine on ajakohane või võõrastav ?
praktikas Euroopa on minemas multifunktsionaalsuse teed, (mida
funktsioonide küsimine – vastamine näitab)
> MUUSEUMID – VÕITLUSVÄLI MÄÄRATLUSTE PÄRAST
> ERMi ARHITEKTUURIVÕISTLUS TÕI ESILE ÜLDISED MÄÄRATLUSTE
PROBLEEMID

Avalikkus muuseumidest 1. ERMi arh. Näitel
17.1.2006. Muuseum ei pea viitama suitsupääsukesele. Võidutöö oponendid peaksid lammutama ka Toompea
linnuse koos Pika Hermanniga

Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi suhtes
Eesti Rahva Muuseumi uue hoone arhitektuurikonkurss andis hulgaliselt uusi ideid. Konkursile esitati 108 väga
eriilmelist, valdavalt heatasemelist tööd. Īürii leidis, et tööde arhitektuursetes lahendustes on palju originaalset,
kuigi suhteliselt suur osa autoritest on oma projekti loomisel ammutanud inspiratsiooni tänapäevasest
arhitektuurilisest avangardist.
Tööde käekirja põhjal võib eeldada, et enamik autoritest on suhteliselt väheste kogemustega noorema põlvkonna
esindajad. Sellest johtuvalt vajaksid nad oma ideede realiseerimiseks nõu ja mõningast abi. ERM-i ja Žürii
liikmete poolt moodustatava järelevalvekomisjoni, võidu-töö autori/autorite ja kohalike arhitektide ning
ekspertide omavahelises koostöös on võimalik tagada võidutöös esitatud ideede realiseerimine täiendatud ja
edasiarendatud kujul.
Millise panuse annab ERM-i uue hoone arhitektuur Eesti ühiskonnale ja identiteedile piirideta Euroopas? Īürii oli
seisukohal, et võidu-tööks peaks saama töö, milles rõhutatakse seda potentsiaali aktiivsel ja progressiivsel
moel ning kus arvestatakse kõnealuse kultuuriobjekti vastutusmäära olulisust. Samuti oodati, et võidutöö
annaks oma panuse avalikku keskkonda avaliku ruumi aktiveerimisega ning valiks üldtuntud eestipärase
teema, mis aitaks edendada arutelu Eesti ajaloo üle. See teema tuleb ellu viia rahvusvahelisel tasandil,
tõmmates Eestile tähelepanu laiemas kontekstis.

Hoiakute muutmine
Ülesanne ei ole lihtne. Selle täitmiseks peab ERM avalikkusele infot jagama. Samas on see ilus ülesanne. See

tekitab ühiskonnasisest respekti rahvas, kes on rajamas uut demokraatlikku hoiakut ja märkimisväärset kohta
Euroopa riikide seas.

Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas,
rahvuslikke piire ületavas ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab ligi noort põlvkonda ja
mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises kontekstis.
Winy Maas, Hollandi arhitekt, žürii liige

Avalikkus muuseumidest 2. ERMi arh. Näitel
> Kaua me põeme seda nõukogude aega!
Žürii koosseisu kohta ei oska midagi halba öelda, kuigi võib-olla mõni teine koosseis oleks teisiti
otsustanud. Ametnikud olid need, kes olema pidid – minister, muuseumide nõunik, muuseumi tollane
direktor, linnaarhitekt. Arhitektide liit tegi arhitektide poole pealt liikmete valimise ülesandeks Veljo
Kaasikule. Välisliikmetest jäi kõrvale Dominique Perrault, kes on seotud Peterburi Maria teatri
projektiga. Kuid Winy Maas Rotterdamist on samuti vaieldamatult rahvusvaheline autoriteet.

Ilus urbanistlik ruum

Võiduprojekt on hea. Esiteks sissekäigu arhitektuuriline sõlm, mis tekib konsoolse varikatuse alla,
teiseks ruum, mis moodustub tee ja oja ning nendega seotud ruumiga, ja kolmandaks pealmine
ruum, kus “lennurada” jookseb maja peale – tekib ilus urbanistlik ruum. Peale selle hoone ja
maastiku pingestatud kooskõla, mida ma nimetaks omamoodi “maastikudraamaks”, samal ajal koos
lainelise ja nõtke muljega.
Eesti Rahva Muuseum kui rahvuslik sümbol ei pea viitama suitsupääsukesele, veskikivile või
roigasaiale – ta on iseenesest kontseptuaalne urbanistlik arhitektuuriline sümbol. Iga muuseum on
seestpoolt lavastus ja praegune kehand annab selleks kõik võimalused. Museoloogide mure on
mõistetav, kuid kõik probleemid on lahendatavad.
Ma ei saa ka aru nendest, keda ajasid närvi võiduprojekti liigsed vihjed kunagisele Vene
sõjaväelennuväljale.
Kaua me põeme seda nõukogude aega! Toompea linnus koos Pika Hermanniga on ju ka okupantide
rajatud. Lisaks on ühed ikkagi arhitektid, teised museoloogid, kellel ilmselt puudub tänapäevase
arhitektuuri tunnetus. Ajakirjandusele oleks nii palju etteheiteid, et ei maksa lehte panna igasuguseid
kuulujutte, kuidas keegi žüriiliikmetest hääletas või kes keda mõjutas.
Võib küsida, kas Eesti arhitektide osavõtt konkursist oli liiga loid või ei motiveerinud preemiafond.
Minu meelest oli kõik normaalne ja seda ka Kumu arhitekti Pekka Vapaavuori arvates. Eesti arhitektid
on tööga hõivatud ja tegelikult oli ülesanne ka tohutult raske.
Andres Alver, arhitekt, Žürii liige

Avalikkus muuseumidest 3. ERMi arh. Näitel
KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga?
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
17. jaanuar 2006 EPL KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga? (126)
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
Eile avati pidulikult Eesti Rahva Muuseumi konkursi võidutööde ümbrikud. Ulatati lilli ning võitjatel oli põhjust
rõõmustada. Paraku valiti võidutööks projekt, mida ei saa ega tohi ehitada tulevaseks
rahvusmuuseumiks.
Võidutöö kujutab endast Raadi veneaegse sõjalennuvälja pikenduseks mõeldud 70 m laiust ja 350 m (!)
pikkust klaaspaviljoni, mis jätkub 1,1 km pikkuse platoona “lõpmatusse”. Kokku võtab ehitis enda alla
1,5 kilomeetrit.
Abstraktse grandioossuse kõrval oleks nagu pisiasi, et selle projektiga kinnistatakse Jakob Hurda
mälestuseks loodud Eesti Rahva Muuseum ühes rahvuslike soome-ugri etnoloogiakogudega igaveseks
nõukogude kaugpommitajate lennuvälja külge. Seda nii füüsiliselt kui ka sisuliselt. Muuseumitöötajad ja
külastajad hakkavad läbi klaasseinte sundkorras kunagisi Nõukogude lennutrajektoore imetlema ning
sadadele muuseumi külastajatele räägitakse ikka ja jälle haledat lugu Tartu linna arengupeetusest
Nõukogude okupatsiooni ajal.
Sellise muuseumi ehitamiseks võiks lausa Putinilt endalt raha küsima minna – ettemaksuks kõikide punaste
nelkidega ürituste eest, mida annab edaspidi hästi korraldada otse Eesti Rahva Muuseumi lävel.

Kuidas see sai juhtuda?
Kõigil inimestel on õigus küsida, kuidas sai selline asi juhtuda. Lühivastus: žürii komplekteeriti nii, et
ajaloo suhtes “kompleksivabad” ja “kõigega nõus” liikmed jäid enamusse. Žürii lööksalga moodustanud
arhitektid-urbanistid Kaasik ja Alver on ennegi läbi viinud ideekonkursse, mille tulemused ei realiseeru.
Muidugi on tore virgutada vaimu puhtteoreetilise ajugümnastikaga. Kui aga tellija (kultuuriministeerium
koos ERM-iga) moodustab žürii, et leida parim teostatav lahendus muuseumile, on absurdne tõsta
kilbile visionäärne urbanism.

Lisaks okupantide lennuväljaga flirtimisele on võiduprojekt ka siseruumide osas lootusetult puudulik: fondiruume kõvasti vähem, näitusesaalid valged ja
tööruumid akendeta (peaks olema vastupidi), dubleeritud sissepääsud (topeltkaader), vead projektis jpm. Selle ekspluatatsioon on teistest tunduvalt
kallim (käidav klaaskatus; klaasseintega köetavad, ent kasutamata suured õhuruumid jms). Tagatipuks ulatub “muuseum-lennuväli” alale, mille tuleviku
üle ei otsusta žürii, vaid Tartu linn ja vald. ERM peaks nüüd hakkama Tartu linna piiride laiendamist taotlema!
Nii minu kui ka Kanada eksperdi Barry Lordi jaoks oli võiduprojekt viimases kategoorias märkega “mitte mingil juhul”. Muidugi on iga projekti võimalik
ümber teha (kahtlen, kas välisautorid on nõus oma ideedest loobuma, need tunnistati ju parimaks!). Ent miks määratakse esikoht tööle, mida tuleks
nullist alustada, kui kõrvalt on võtta terve hulk võistluse kriteeriumidele vastavaid töid?
Ideekonkurss allub riigihangete seadusele. Minister Palmaru, kes peaks seisma muuseumi eest ning tagama “riigi rahaliste vahendite kõige
ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise”, läks kaasa arhitektide hasartmänguga. Kas tõesti oli hirm gastroleeriva välisarhitekti ees rumal paista?
Kõigest ühe päeva Tartus ja pool päeva Tallinnas viibinud Hollandi arhitekt Winy Maas käitus nagu staar külatanumal. Või on mäng peenem: minister
ei taha seda muuseumi üldse ehitada?
Lennuajaloo mälestis?
“Muuseum-lennuvälja” kasuks kostis argument, et sõjaväebaaside all oli ka eestiaegne lennuväli, mistõttu tegemist oleks rahvusliku järjepidevusega!
Absurdsemat tõlgendust on raske leida. Raadi ajalugu algas ja lõppes venelastega. 1912. aastal maandus Raadi Krasnojarski polgu lennuplatsile Vene
katselendur Sergei Utotškin. Tema järel saabusid 1914. aastal lennukid Peterburi sõjaväeringkonna lennuroodu Gatšina polgust. Eestiaegne lennuväli
oli rohu-plats, mis asus hulk maad linna pool. ERM tahetakse liita 1952–1956 rajatud kaugpommitajate lennuväljaga, millega koos ehitati Luunja
pommilaod ja Kärkna kütusebaas.
Lennuvälja imetlevad arhitektid otsustasid pöörata uue lehekülje Eesti ametlikus ajalootõlgenduses.
Las “kompleksides” poliitikud jamavad Tartu rahu ja piiridega, meie oleme tolerantsed! Kui vahva: teeme kõik näo, et Nõukogude okupatsiooni suurim
füüsiline märk Tartus, mis linna 50 aastaks lukku pani, oli üks pühapäevalennunduse harrastamise plats. Teeme näo, et me ei tea midagi Raadi
masendavast reostusest, mida on roogitud juba kümme aastat. Teeme näo, et me ei märka lillelasu, millega iga aasta maikuus külvatakse üle Raadil
asuv punamonument.
Ei saa me ühele poole ei piiri ega pronkssõduriga, Raadile aga tahetakse ehitada terve sõjalennumemoriaal, mille keskerakondlasest kultuuriminister
on mõtlemata heaks kiitnud.

Tänu ministri meelemuutusele nautisid “puhta arhitektuurimõtte” kaitsjad triumfi. Ekspertidele sai koht kätte näidatud, sh Barry Lordile Kanadast, kes
oma valdkonnas on maailmas kindlalt esikümnes. Samas võib Winy Maasi puhul vaielda, kas ta esimese sajagi sisse mahub. Maas ei ole ühtegi
muuseumi ehitanud – väike kunstikeskus seda kogemust ei anna –, küll aga kuulub tema loomingu pärlite hulka näiteks korterelamu projekt sigadele
(otseses mõttes). Miks kutsuti ERM-i žüriisse selline välisarhitekt, kui Euroopast olnuks ridamisi võtta muuseumi projekteerimise kogemusega
tipparhitekte? Küsigem ka: miks ei olnud žüriis ühtki Tartu avaliku elu tegelast?
Pyrrhose võit
“Veel üks selline võit ja me oleme kadunud,” tõdes veriste lahingutega kuulsaks saanud Pyrrhos. Kulutati kolm miljonit, aga konkurss täitis vaid
“arhitektuurimõtte elavdamise” rolli. ERM peab alustama otsast.
Kui kaugele saavad arhitektid tegelikkusest võõrandumisel veel minna? Ühed projekteerivad linnasüdametesse kaubakolosse; teised müüvad
süüdimatult akendeta tube; kolmandad pressivad vastutustundetult žüriides läbi “kunstiprojekte”, millega tellijal pole midagi peale hakata. Vaene
arhitektide liit pingutab, et Eesti arhitektuuri mainet seltskonnaüritustega parandada, aga ei saavuta midagi, kui arhitektide teod käivad sõnadele vastu.
Valjuhäälselt ühiskonnas otsustamisõigust nõudes ja üksteisele kõrgeimaid kvalifikatsioonitunnistusi jagades võtavad arhitektid otsustama pääsedes
arvesse vaid oma kinnismõtteid ja ego. Sellises kontekstis muutub või-matuks kaitsta seisukohta, et ühiskonnas kaalukate otsuste tegemine peaks
Eestis olema usaldatud arhitektidele.

Karin Hallas-Murula, ERM-i arhitektuurikonkursi ekspert, Eesti arhitektuurimuuseumi direktor

Avalikkus muuseumidest 4. ERMi arh.v näitel
Hiidämblik ja punalohe. PM 21.1.06. www.postimees.ee/230106/esileht/arvamus/189520.php
«Põhjakonna me siis ei saanud,» võis kunagi direktorina eelmise Eesti Rahva Muuseumi
arhitektuurikonkursi korraldanud Tõnis Lukase hääles leida kergeid pettumusenoote, kui ta
esmaspäeval ERMi uue hoone konkursil võidutöö «Memory Field» («Mälestuste maastik») ees
käed risti rinnale sättis.
«Põhjakonna»-nimeline projekt võitis tosin aastat tagasi. Aga riik oli vaene ja ERM pidi KUMU selja taha
järjekorda võtma.
Nende ootamise aastatega langes otsus – muuseum läheb oma päriskoju Raadile. Seal mõisahäärberis
avas ERM 1923. aastal esimesed seitse näituseruumi.
Tuul on pööranud, ühtäkki suudab riik ehitama hakata ning projekti said kutsutud silmad esmaspäeva
keskpäeval esimest korda näha.
«Nüüd saame siis ämbliku » jätkas Lukas.
Tõepoolest, mitmel pildil kõrgus muuseumihoone kohal hiigelämblik, mis osa vaatajaid nii segadusse
suutis ajada, et nad hoopis seda tulevaseks muuseumimajaks pidasid.
Loomad meeldivad inimestele. Nii kirjutas üks arvamuskülgede püsiautor hiigelsuurest punalohest, mis
Raadi sõjaväelennuväljal laiutama hakkab. Põhjuseks pilt, kus arhitektid olid hoone mastaapide
näitlikustamiseks ühel maastikuvaatel muuseumimaja punaseks värvinud, hallist üldpildist
eristamiseks.
Kolm noort arhitekti – Lina Ghotmeh Liibanonist, Itaalias kasvanud Dan Dorell ja jaapanlane Tsuyoshi
Tane suutsid endast kõnelema panna terve Eesti. Õigupoolest oma projektist. Ühtäkki oli rahvas
kaheks nagu kirvelt kõlksu saanud kasehalg – poolt ja vastu.

350 meetrit pikk, peamiselt ühekorruseline klaastunnel, kogupikkuses on kompleks poolteist
kilomeetrit pikk ja meenutab lennurada. Kerge kaldega kate vihjamas tõusmisele taevasse,
oma saatusele vastu minemisele.
700 000-kroonine võidupreemia on suurim, mida Eestis eales on arhitektuurikonkursil välja antud,
kuid rahvusvahelised tipud, kellega koos Ghotmeh, Dorell ja Tane töötanud on, sellistele
konkurssidele välja ei tule.
Selle kolmiku esimest suurt võitu saadavad rohked küsimused – kas maja ikka suudab
muuseumihoone nõudmisi täita, kuidas mastaapne hoone selles ümbruses välja hakkab
nägema ning kuidas eesti vankrirattad ja õllekapad seal sees tunduvad. Ning kui palju see
klaasmaja Eesti riigile maksma võib minna.

Nii pidi kolmik enne auhinna saamist tõlkeklappidest kuulma ERMi eelmise direktori Jaanus Plaadi
kahtlustesse peidetud lootust, et juhul kui võidutööd ei õnnestu muuseumi vajadustele
kohandada, on žüriil võimalik asendada see mõne teise tööga.
Alles siis avanesid ümbrikud ning presidendipaar lõi kolme noore arhitektiga kokku.
Päev pärast võidu tähistamist sõitis trio Londonisse, lubadusega juba nädala pärast tagasi olla.
Arhitektuurimuuseumi direktor Karin Hallas-Murula taandas end suure käraga žüriist, sest sellesse
kohta ehitatud suur sillakujuline muuseum seoks
ERMi igaveseks nii füüsiliselt kui ideeliselt Nõukogude okupantide sõjaväelennuvälja külge.
Dorell on pärit Itaaliast ja üles kasvanud ajal, kui maailma lapsed kartsid kõige rohkem tuumasõda.
Tema hirmu kodu oli Tartus Raadil. Kaugpommitajad olid valmis siit iga hetk õhku tõusma ja
Euroopale surma külvama.

Avalikkus muuseumidest 5. ERMi arh. Näitel
>

JUHTKIRI: Rahu Eesti Rahva Muuseumile

Eesti Päevaleht 17.1.2006

(2)

Eile saime siis teada ERM-i arhitektuurivõistluse võitjad ja näha ka sada kaheksat võistelnud
projekti. Kirgi oli juba enne üles köetud, sest žürii hoidis tulemusi pikka aega saladuses.
Pole ime, et ajakirjandus haaras kinni igast läbiimbunud vihjest. Oli enam-vähem kindel, et võit ei
tulnud koju. Kokku konkureeris kõigest 12 Eesti arhitektide projekti, millest üks sai ostupreemia.
Meenutagem, et Kumu konkursil tegid puhta töö soomlased.
ERM-i arhitektuurivõistlus ja ehitamine põhjustab ilmselt veel suuremaid debatte, sest see
puudutab absoluutselt tervet Eesti rahvast. Eesti Päevaleht on loomulikult juba tänasest avatud
kõikvõimalikele arvamustele, kuid me kõik peame ka arvestama muuseumi direktori Krista Aru
palvet: laske meil lõpuks rahulikult oma päris kodu valmis ehitada. Pärast kaklust teatavasti
rusikatega ei vehelda, kuid Kumu näide on hoiatav: ikka hakati vaidlustama asukohta ja projekti
sobivust Lasnamäe nõlva alla. Loodetavasti ERM-iga nii ei lähe.
Kuid mingid rasked eriarvamused on ka siia sisse programmeeritud. Laias laastus lähevad
arhitektide ja museoloogide-kunstiajaloolaste hinnangud lahku. Viimati mainituid häirib projekti
sobivus muuseumihooneks ja liigne orienteerumine kunagise Vene militaarlennuvälja imagole.
Võidutöö “Mäluväli” saatetekstist võib otse lugeda, et see on “lõige maastikust” ning “stardirada”
silmapiiri ja kauguste poole, mis ühtlasi on “tunnistajaks pikaajalisele võitlusele okupatsiooniga”.
Samas tundub see mõnele eestlasele hoopis monumendina nõukogudeaegsele sõjalennuväljale,
mis tegi Tartust kinnise linna. Arhitekte, seda enam välismaiseid, ja võib-olla ka turiste aga
säärane kohamüüt pigem paelub. Kahju on muidugi sellest, et lähitulevikus pole ette näha
varemetes mõisa restaureerimist. Vanemale põlvkonnale seostub Raadi just eelkõige mõisaga.

Teemaväljad ja tasandid
Teemavälja üldstruktuur :
1. Struktuursed teemad ja põhimüüdid
2. Võimu ja juhtimise, otsustamise ja funktsionaalsed teemad

3. Inimese ja identiteedi teemad

Muuseumi - teema meediaväljal:
1. Muuseumid struktuuriosana
2. Konseptualiseerimine, valikud ja otsustamised
3. Muuseumide funktsioneerimine inimese jaoks

Eesti elanike kultuurihuvide mudel ja mudeli
sotsiodemograafiline taust
1. Aktiivne mitmekülgne kultuurisuhe

22%

2.Utilitaarne (sh tehnoloogiline) ja meelelahutuslik kultuurisuhe 25%
3. Traditsiooniline, perekeskne kultuurisuhe 19%
4. Sotsaalse võrgustiku ja popkultuuri keskne kultuurisuhe 14%
5. Kultuurikauge, passiivne suhe

20%

mudel on avaldatud ja analüüsitud: Lõhmus, M., Lauristin, M., Salupere, R.
Inimesed kultuuriväljal: aktiivsus ja eelistused. Rmt: Eesti elavik 21.
Sajandi algul. TÜK 2004, lk 97 – 128

T abel 7.22. K ultuuriorientatsioonide klastrite sotsiodem ograafiline struktuur.

Sugu
V anus

H aridus

A nkeedi
keel

22 %

25%

19%

14%

20%

K ogu

M ees
N aine

36

21

35

49

47

64

81
19

79

65

51

54

15-19

3

17

3

29

3

10

20-29
30-44

10

28

9

12

17

23

33

31

34
25

21

27

45-54

23

14

23

10

17

18

55-64

20

5

19

1

25

15

65-74

20

3

15

1

22

13

alg, põhi

15

27

15

29

30

23

K esk

55

58

62

59

49

57

K õrgem
E esti

30

15

23

13

21

21

73

67

63

68

59

66

V ene

27

33

37

32

41

34

26. septembri töötuba:
võimalusi muuseumide esitamiseks avalikkuses
Kuidas saavutada kommunikatsiooni dünaamilisus?

Meedia muuseumidest millele meedia reageerib?
> Millele meedia reageerib ja millele mitte?
> Millised on valikute printsiibid ja kriteeriumid?

> Millal reageerib?
> Kuidas reageerib?

Meedia paradoksid
> Meedia näib emotsionaalne, siiski on meedia sisu ratsionaalne –
funktsionaalne
> Meedia esitab end avaliku tekstina, siiski on see sündinud suletuses
> Meedia esineb kõikide esindajana, siiski on see kellegi esindaja
> Kes omab/toodab meedia sisu (aktiivne pool) ja kes meedia sisu kasutab
(passiivne pool)
> Meedia on identiteeditööstus – ideede, meeleolude, arvamuste, identiteedi
tootmine
> Meedia sisu referentsid on kas kindlad väljakujunenud allikad (kvaliteetsed)
või rohkem juhuslikud mitte-väljakujunenud (vähekvaliteetsed) allikad.
> Muuseumid on kvaliteetsed referentsid.


Slide 11

Maarja Lõhmus:

Muuseumid kui
kommunikatsioon
ettekanne Narvas,
25. septembril 2006

ARUTLEN:

> Avalikkuse ja meedivälja üle
> Muuseumide üle avalikkuses ja meediaväljal

> Avalikkuse struktuurimudeli üle, Eesti ühiskonna
avalikkuse üle, kus domineeriv avalik väli on meediaväli,
kus muuseumid on materjaliks ja teemaks. Milliseks?
> Inimeste huvitüüpide üle

> Muuseumide kommunikatsiooni üle ühiskonnas

PANOPTICON (Bentham 1787), Foucault
http://cartome.org/panopticon1.htm

Muuseumide struktureeriv normatiivne
roll kultuuris:
sisemine ja välimine määratlemine
-

Ühiskonnas muuseumide institutsioonil tõemonopol aprioori, struktuurselt

-

Muuseumid on vajalikud ja neid tuleb toetada ka siis, kui külastajaid napib (81%
nõus, Kultmin.2006, vt. järgmine slaid). See olukord on sarnane avalik-õigusliku
ringhäälingu toetamisega, mida toetatakse ka siis, kui ei kuulata. Tõlgendus:
kultuuristruktuuri toimimise põhiinstitutsioonid peavad tingimusteta olemas olema.

-

Sisemine identiteet ja väline määratlemine:

ERMi ideest ja asutamisest 100 aastat hiljem on saanud mineviku-tuleviku
kontseptsioonide ja suundade küsimus. Põhiküsimusi esitasid ERMi uue hoone
arhitektuurivõistluse vastukajad (vt. Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi
suhtes. Winy Maas 17.1.2006 PM)

Winy Maas: Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele
muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas, rahvuslikke piire ületavas
ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab
ligi noort põlvkonda ja mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises
kontekstis.

K u ivõrd n õu stu b järgn evate väid etega m u u seu m id e k oh ta?
(täiesti nõus + pigem nõus)

M uuseum id korraldavad
liiga vähe põnevaid
üritusi

2006 a

45
37

M uuseum id on vajalikud
ja neid tuleb toetada isegi
siis, kui külastajaid napib

80
81

U ute m uuseum ihoonete
ehitam ine on riigi raha
raiskam ine

20
17

Inform atsioon
m uuseum ides toim uvast
on hästi kättesaadav*

27

E esti m uuseum ide
väljapanekud pakuvad
palju põnevaid elam usi*

52

0
P ro tsen t %
* 2 0 0 3 ei k ü situ d

2003 a

20

40

60

80

100

Muuseumid kui maailmapilt ja
identiteedikommunikatsioon: tehnoloogilise hüppe,
konstruktivismi ja reflektsiooni uus tase
MUUSEUMID

>

Eesti muuseumi ideede kujunemine Jakob Hurda matustel Tartus 1907; Hurda tööde
jätkajate otsusluua vanavara süstematiseerimiseks ja eksponeerimiseks muuseumi.

>

Muuseumide materjalide esituses nii konstruktivistlik kui refleksiivne pool.

>

Vrd. Soome muuseumidega (vt. Lõhmus, M., Medijainen, E. Soome ja soomlased
TÜK 2005, pt Muuseumid lk.317 - 328)

>

Eestis loodus kultuurikeskkonnana – loodusajakirjandus jm on kõrgelt koteeritud

>

Eesti kultuuriajakirjanduses on muuseumide – ajakirjanduse osa praegu vähe esile
tulev ja hajutatud erinevate väljaannete kui ‘kontekstide’ vahel – osad teemad
üldajakirjanduses, muuseumide näitused ja väljapanekud kultuuriajakirjanduses ja
muuseumide kontseptuaalne pool üldise kultuuripoliitilise diskussiooni osana.

>

Kõige rohkem saavad inimesed infot kultuurivaldkondade kohta üldajalehtedest ja
ajakirjadest, televisioonist ning sõprade-tuttavate käest.

>

Eesti kultuuriuuringud – kultuuri uuringute põhjana oluline muuseumide teadustöö
ja uurimused. Kultuuriuuringutes on muuseumide osa laias kultuurikeskustelus
põhjendamatult tagasihoidlik –veel-mitte-kommunikatiivne faas.

K u ivõrd su u rt h u vi p ak u vad järgn evat tü ü p i m u u seu m id ?
(suurt huvi + m õningast huvi)

2003 a
2006 a

75

L oodus

78

64

K unsti

66

65

A jaloo ja arheoloogia

65

60

K oduloo

59

52

T eadus ja tehnika

55

45

E tnograafia ja
antropoloogia

48

6

M uud

P ro tsen t %

5
0

20

40

60

80

Eesti struktuurimuutus ja avalikkuse
representatsiooni muutus 1980 – 1990ndatel
>

Eesti muutumine 1990ndatel:

> - avalike representatsioonide muutumine
> - meediavälja muutumine
>

Totalitaarkommunikatsioonist avatud ühiskonna kommunikatsiooniks

>

Meediavälja funktsioonide muutus

>

Esinejate, kõneisikute, ajakirjanike-toimetajate muutus

>

Avalikkuse agenda ja fookuste muutus

>

Sotsikultuuriliste protsesside määratlemine- defineerimine

>

Igapäevane defineerimisvõitlus protsesside suunamise nimel

> ESITUSE – REPRESENTATSIOONI MUUTUS
> ÕIGED– VALED/ TUGEVAD– NÕRGAD/ SELGED– EBASELGED MÄRGID

Reflektsioon versus konstruktivism:
muuseumide rolli ja funktsiooni muutusi 1980ndatest
kuni 2000ndate alguseni.
1.

Reflektsiooni vajadus: muinsuskaitse liikumine 1980ndate lõpus,
muuseumide kultuurilis – poliitiline osalemine (näit. Loomeliitude
pleenumil)

2.

Institutsiooni restruktureerimine: Eesti kultuuri institutsioonide üldine
restruktureerimine ja uus legitimeerimine, toomine NSVL tõrjutud
identiteediinstitutsioonidest Eesti rahvuslikuks keskseks identiteedi ja
mälu institutsiooniks. (90ndate keskpaik)

3.

Enesereflektsiooni: muuseumide käsitlus areneva ja muutuva
protsessina, muuseumide võrdlused maailma teiste muuseumidega

4.

Institutsioonide uus struktuur: Liitumine EU-ruumiga, institutsionaalne
rahvusvahelistumine

5.

Reflektsiooni ja konstruktsivismi ootus: Avalikkuse ootustele
vastamine, resonantsi arvestamine, erinevate väärtuspõhiste
konfliktide käsitlemine kui süsteemi infrastruktuuri/struktuuri üldise
funktsioneerimise indikaatorina (2000ndate algus)

6.

Millise konstruktivismi ootus?
Muuseumide usaldamise/usaldamatuse küsimus, muuseumide
vastutus teadvuse-kujunduse eest (varjatud küsimus)

Muuseumide külastamise põhjused /funktsioonid
>

1/3 külastajatest meelelahutuseks, vaba aja veetmiseks

>

1/3 külastajatest enesetäiendamiseks ja harimiseks

>

1/5 külastajatest õppe otstarbeks

>

1/7 tööalaselt
Kommentaar: külastajate määratletud põhjused külastamiseks ei ole tähenda
automaatselt, et need ongi külastamise põhjused, sest kontekstiks pole uuritud inimese
huvide ja vajaduste struktuuri ning muuseumide külastamist selles kontekstis.

> Huvi 2006:
>

78% loodus

(2003 – 75%)

>

66% kunst

(2003 – 64%)

>

65% ajalugu ja arheoloogia

>

59% kodulugu (2003 – 60%)

>

55% teadus ja tehnika (2003 – 52%)

>

48% etnograafia ja antropoloogia (2003 – 45%)

> Mitte – huvi 2006:
>

53% ei ole vaba aega (2003 – 49%)

>

25% ei meeldi muuseumis käia (2003 - 22%)

>

24%

muuseumide kohta on vähe infot (2003 – 28%)

>

22%

puudub transport (2003 – 19%)

>

20%

piletihind liiga kõrge ( 2003 – 19% )

M illistel eesm ärk id el T e m u u seu m e k ü lastate?
Ü ldse m itte

M õnikord

S ageli

TÖ Ö A LA SELT

2003 a

94

42

2006 a

94

5 2

Õ PPEO TSTA RBEL

2003 a

88

9

3

2006 a

88

10

3

E N E S E T Ä IE N D A M IS E K S

74

2003 a

18

71

2006 a

21

8

M E E L E L A H U T A M IS E K S ,
V A B A A JA V E E T M IS E K S
2003 a

63

24

13

2006 a

63

24

12

0%
P ro tsen t %

20%

40%

60%

80%

100%

M is on p eam ised p õh ju sed , m ik s ei k ü lasta (saged am in i) m u u seu m e? *

2003 a
2006 a

49

E i ole vaba aega

53

M ulle ei m eeldi
m uuseum ides käia

22
25

M ul on m uuseum ide
kohta vähe infot

28
24

P ole transporti/ halvad
transpordivõim alused

19

P iletite hinnad on liiga
kallid

19
20

22

8

M inu tervis ei luba

6
6
6

M uu põhjus

K ülastan m uuseum e
piisavalt sageli

6
5
4
4

R aske öelda

0

10

20

30

40

P ro tsen t %
* k u n a ig a resp o n d en t v õ is an d a m itu v astu st, siis v õ ib p ro tsen tid e su m m a o lla 1 0 0 -st su u rem

50

60

Muuseumid 21. sajandi alguses–
kollektiivne identiteet, mälu, igapäevapraktika
Muuseumide sõnum ühiskonnas ja meedias.
Muuseumid on faktikogumid emotsionaalselt tulikuumal väljal.
Autentse mälu materjali faktiline olemasolu (hoidlate ja
arhiivide sisu jm materiaalne pool)
Muuseumid kui mälu ja kogemus. Mälu, ajaloo, tuleviku jm –
temaatika käsitlus inimese-kesksena
Muuseumid kui arutlusmaterjal, avaliku arutluse objekt. Riikide,
ühiskondade ja kultuuride konsensuse ja/või vastanduste otsing
Info orienteerumiseks.
MUUSEUMIDE FUNKTSIOONIMUUTUSI
Kontrollitud ideoloogiast (ja selle konstruktivismist) inimese avatud
maailmapildi kujundajaks (mälu tugevdajaks).
Uus funktsioon lubab rohkem muuseume ja materjale, avatumat mälu.
Selle talletamisega, mis aga vahepealsel suletud perioodil
kustutatud või kustumas – selle kogumisega on kiire!!

Muuseumid – eksistentsi lugu ja resonants

>

MUUSEUMID KUI AJA–KOHA–TEGEVUSE KOMMUNIKATSIOON KULTUURIS

> Svetlana Alpers,“The Museum as a Way of Seeing,” in Exhibiting Cultures:
The Poetics and Politics of Museum Display, ed. Ivan Karp and Steven D.
Lavine (Washington and London: Smithsonian Institution Press, 1991) pp.
25-32.
> Gianni Vattimo: The Structure of Artistic Revolution. 1988.
> Clifford, James: The Predicament of Culture: twentieth-century
etnography, literature and art. Cambridge (Massachusetts); London:
Harvard University Press, 1994.
> Georg Simmel: The Sociology of Space. (rmt Frisby, D.; Featherstone, M.
Simmel on Culture. Sage 1997)
> David Harvey: The Experience of Space and Time. (rmt The Condition of
Postmodernity. Blackwell. 1990)

Juri Lotman kultuuri enesemudelist ja
identiteedikommunikatsioonist
Kultuuri aktiivsuse enesemääratlemisel räägib tungist ühtsuse poole.
Kultuuri enesemudeli mehhanismid on seotud lakkamatu vajadusega
säilitada oma eneseteadvus, salvestada oma mällu kontseptsioon
iseendast.
Kultuurile on omane enesemudelite loomine ja kujutamine – nende kaudu
ühtlasi kontrollitakse adekvaatsust, suundade relevantsust.
Juri Lotman on eristanud kultuuri enesemudeli loomisel kolme üheaegset
suunda:
1. kultuuri enesemudel, mille eesmärgiks on refleksiivsus, reaalne tunnetus
ja kogemus
2. enesemudel, mis erinevad tavapraktikast, ent on suunatud praktika
muutmisele
3. ideaalsed enesemudelid ja manifesteerimised, mis eksisteerivad eraldi
reaalsusest ning säilitavad-defineerivad põhiväärtusi.
Lotman: erinevate enesemudelite vahel võib tekkida konflikte.

Muuseum – akadeemilise
kommunikatsioonidistsipliinina
http://www.uwo.ca/theory/Courses/Courses2006-OrderingLong.html
Centre for the Study of Theory and Criticism – Courses 2006-2007
Ordering Things - The following gives a very rough idea of how the course might unfold, though suggested
readings are at this stage no more than an indication of general directions, a point of departure for
reflection. The case studies, in particular, are intended merely as signposts on a terrain to be explored.
Weeks 1-7
•

Orientation

•

Collectors and Collecting (Baudrillard, Benjamin, Bal, Stewart)

•

Collecting Art and Culture (Clifford, Sherman, Duncan)

•

Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum (Pearce, Bal)

•

Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition (Bennett, Heidegger, Mitchell)

•

Taxonomies and Heterotopias (Foucault, Ritvo)

•

Archive (Derrida, Nora, Ricœur)

Weeks 8-13: Case Studies


Encyclopedia and Library (Borges, Kis)

•

Museum (Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H)

•

Anti-Museum (Broodthaers, the Museum of Jurassic Technology)

•

Taxonomies, Heterotopias and Lists (Greenaway's The Falls, Perec)

•

The Artist in the Museum (Boltanski, Greenaway)

•

The Museum Without Walls (The Situationist International, Sophie Calle, Banksy)

Muuseum akadeemilise distsipliinina. Näide
Week 1: Orientation
Week 2: Collectors and Collecting
>

Baudrillard, Jean. "The System of Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The Cultures of Collecting.
Cambridge, MA: Harvard University Press. 1994. 7-24.

>

Benjamin, Walter. "Unpacking My Library. A Talk About Book Collecting." Illuminations. Trans. Harry Zohn. Ed. Hannah
Arendt. New York: Schocken Books, 1969. 59-67.

>

Bal, Mieke. "Telling Objects: A Narrative Perspective on Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The
Cultures of Collecting. Cambridge, MA: Harvard University Press. 97-115.

>

Stewart, Susan. "The Collection, Paradise of Consumption." In Susan Stewart, On Longing. Durham and London: Duke
University Press, 1993. 151-69, 190-91.

Week 3: Collecting Art and Culture
>

Clifford, James. "On Collecting Art and Culture." In James Clifford, The Predicament of Culture. Cambridge: Harvard
University Press, 1988. 215-51.

>

Sherman, Daniel J. "Quatremère/Benjamin/Marx: Art Museums, Aura, and Commodity Fetishism." In Daniel J. Sherman
and Irit Rogoff, eds. Museum Culture: Histories, Discourses, Spectacles. London: Routledge, 1994. 123-43.

>

Duncan, Carol. "The Art Museum as Ritual." In Carol Duncan, Civilizing Rituals: Inside Public Art Museums. London and
New York: Routledge, 1995. 7-20.

Week 4: Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum
>

Pearce, Susan M. "Collecting: Shaping the World." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A Cultural
Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 68-88.

>

Pearce, Susan M. "Museums: The Intellectual Rationale." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A
Cultural Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 89-117.

>

Bal, Mieke. "The Discourse of the Museum." In Reesa Greenberg, Bruce W. Ferguson, and Sandy Nairne, eds. Thinking
About Exhibitions. London and New York: Routledge, 1996. 201-18.

Week 5: Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition
>

Bennett, Tony. "The Exhibitionary Complex." In Tony Bennett, The Birth of the Museum. London and New York: Routledge, 1995. 59-88.

>

Heidegger, Martin. "The Age of the World Picture," in The Question Concerning Technology and Other Essays, trans. William Lovitt. New York:
Harper & Row, 1977. 115-54.

>

Mitchell, Timothy. "Orientalism and the Exhibitionary Order." In Nicholas B. Dirks, ed. Colonialism and Culture. Ann Arbor: The University of
Michigan Press, 1992. 289-317.

Week 6: Taxonomies and Heterotopias
>

Foucault, Michel. The Order of Things: An Archaeology of the Human Sciences. London: Tavistock, 1970. xv-xxiv.

>

Foucault, Michel. "Of Other Spaces." Diacritics 16.1 (Spring 1986): 22-27.

>

Ritvo, Harriet. "Zoological Taxonomy and Real Life." In George Levine, ed. Realism and Representation: Essays on the problem of Realism in
Relation to Science, Literature, and Culture. Madison: The University of Wisconsin Press, 1993. 235-54.

Week 7: Archive
>

Derrida, Jacques. "Archive Fever, A Freudian Impression." Diacritics 25.2 (Summer 1995): 9-63.

>

Nora, Pierre. "Between Memory and History: Les Lieux de Memoire." Representations 26 (1989): 7-25.

Week 8: Encyclopedia and Library
>

Case Studies I: Borges, Danilo Kis's "The Encyclopedia of the Dead"

Week 9: Museum
>

Case Studies II: Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H

>

Donato, Eugenio. "The Museum's Furnace: Notes Toward a Contextual Reading of Bouvard and Pécuchet." In Josué V. Harari, ed. Textual
Strategies: Perspectives in Post-Structuralist Criticism. Ithaca: Cornell University Press, 1979. 213-38.

Week 10: The Anti-Museum
>

Case Studies III: Marcel Broodthaers, The Museum of Jurassic Technology

>

Crimp, Donald. "This is not a Museum of Art." In Donald Crimp, On the Museum's Ruins. Cambridge: MIT Press, 1993. 200-34.

>

Rugoff, Ralph. "Beyond Belief: The Museum as Metaphor." In Lynne Cooke and Peter Wollen, eds. Visual Display: Culture Beyond Appearances.
Seattle: Bay Press, 1995. 69-81.

Week 11: Taxonomies, Heterotopias and Lists
>

Case Studies IV (Perec, Greenaway's The Falls)

>

Testa, Bart. "Tabula for a Catastrophe: Peter Greenaway's The Falls and Foucault's Heterotopia."

>

Paula Willoquet-Maricondi and Mary Alemany-Galway, ed. Peter Greenaway's Postmodern/Poststructuralist Cinema. Lanham, Maryland: The
Scarecrow Press, 2001. 79-112, 336-38.

Week 12: The Artist in the Museum
>

Case Studies V (Christian Boltanski, Peter Greenaway)

Week 13: The Museum Without Walls
Tony Purdy

Inimest üldhuvid, integreerivad huvid, diferentseerivad
huvid ja spetsialiseeritud teemahuvid meedias
Teemade huvitasemed:
1. üldhuvi - vähemalt 60% vastajatest huvi pakkunud teemad (uudised kodu- ja
välismaalt, tervis, tv-saated);
2. suuri rühmi integreerivaid teemad, huvi ca 40 % vastajatest (näiteks
kuritegevus-politsei-kohtud ja seadusandlus-õigusinfo, loodus, sport, noorte
elu, haridus, sotsiaalprobleemid, pere, ka huumor),
3. teatud huvirühmi diferentseerivaid teemad (25-35%), näiteks korruptsioonskandaalid, poliitika ja majandus vs. kultuur, riigikogu, valitsus, tuntud isikud –
suhted, seltkonnakroonika vs. statistika jne.
4. suhteliselt väikesele asjast huvitatute ringile (alla 20%) huvi pakkuvad
spetsialiseeritud teemad, näiteks õiguskantsler-riigikontroll, arvutid,
erakondade tegevus või kirik ja religioon.
Ülevaade inimeste teemahuvidest, st huvidest eri valdkondade suhtes (‘Mina,
maailm, meedia’ 2002), küsitletud oli 1500 inimest üle Eesti. Huvide
selgitamiseks oli vastajatele antud valdkondade nimestik, mille suhtes pidid
viiepallisel skaalal hindama huvitatust.

M uu valdk ond.
K irik , religioon
E hitus , k innis vara
P oliitik ud, erak onnad
Õ igus k ants ler, riigik ontroll
O s t-m üük
A rvutid
P res ident
Reis id, turis m
S elts k onnak roonik a
V alits us , m inis teerium id, am etk onnad
Riigik ogu
M ajandus , äri, ettevõtlus
M ood
A utod
Tuntud is ik ud, s uhted
S tatis tik a, uurim us te andm ed
Tehnik a, tehnoloogia
K uns t, k irjandus , teater
M aaelu
Tööpak k um is ed
K orrupts ioon, s k andaalid
Teadus lik ud avas tus ed
Noorte elu
S port
A rvam us ed ja arutlus ed päevas ündm us tes t
K ool, haridus , õppim ine
Loodus
S ots iaalprobleem id
Huum or
S eadus ed, m äärus ed, õigus alane info
K odu, pere, laps ed
K uritegevus , polits ei, k ohtud
Uudis ed välis m aalt
Teles aated, film id
Tervis
O m a valla, linna, m aak onna info
Uudis ed E es tis t

1,2
13
13,3
13,5
14,7
18,6
19,4
22,8
23
23,7
23,8
24,7
25,3
25,5
26
27,2
27,9
29,5
31,3
31,3
32,4
35,2
39,5
40,3
41
43,3
47,4
49,9
50,6
53,7
54,2
56,6
57,6
59,6
63,8
66,5
77,7
84,7
0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Huvide tüübid:

Huvi meedias käsitletavate
jagunenud gruppide vahel:

teemade

> ühiskonna ja riigi teemadest huvitujaid
> kodu-lähiümbruse huvilised
> tehnika-teaduse-ettevõtlushuvilised

vastu

on

Teemahuvide klastrid 1-4
Kokkuvõtvalt on teemahuvide kohta neli klastrit
I. Esimese, poliitikahuvilise klastri (18% koguvalimist) domineerivaks faktortunnuseks on huvitatus riigi ja selle
institutsioonide tegevusest.
Kõrgendatud poliitikahuvi on ainult veidi rohkem omane meestele [VK1](52%). Siia klastrisse kuulub rohkem
kõrgharidusega inimesi, domineerivad keskealised ja vanemad inimesed (72% klastrist on vanem kui 45
eluaastat). Samuti kuulub siia keskmisest enam eestlasi. Sissetulekudominant on veidi allapoole Eesti
keskmist (1500-2500 kr pereliikme kohta). Keskmisest enam on siin pealinlasi ja maainimesi.
II. Teise, kultuurile ja lähiümbrusele orienteeritud teemahuvi klastri (19% koguvalimist) teljeks on kultuuri,
hariduse ja noorte elu, reisimise ja seltskonna temaatika, keskmisest tugevam on ka orienteeritus
lähiümbrusele ning sotsiaalsetele probleemidele. Samas on tüüp poliitikakauge.
Nimetatud tüübile on iseloomulik feminiinsus (88% naisi). Tüüpi iseloomustab keskmiset enam keskhariduslik
taust, samuti on siin keskmisest enam venekeelse ankeedi täitnuid. Palgaskaalal on nad kõige madalama
sissetulekuga pereliikme kohta. Keskmisest enam on siin (pea)linlasi ja vähem maainimesi.
III. Kolmanda, tehnika, teaduse ja ärikeskse teemahuvi klastri (28% koguvalimist) juurde kuulub ka
kõrgendatud spordi- ja välisuudiste huvi. Ootuspäraselt koosneb see tüüp valdavalt meestest (91%).
Klastri vanuskoosseis on vastandlik esimesele, poliitikahuvilisele tüübile: siin domineerivad noored, 77%
klastri koosseisust on vanuses alla 44 aasta. Sissetulek on selles klastris kõrgeim: ligi pooltel ulatub see
üle Eesti keskmise, kusjuures veerandil on sissetulek pereliikme kohta kõrgem kui 4000 krooni kuus.
Üllatav on, et klastri koosseisus on keskmisest enam maal elavaid inimesi.
IV. Neljanda, ümbritsevast vähehuvitunute klastri (34% koguvalimist) moodustavad inimesed, kelle huvid on
kõikide faktorite lõikes tunduvalt alla keskmise.
Klastris on väike naiste ülekaal (62% naisi), ka on selles keskmisest rohkem pensionieas inimesi.
Iseloomulik on ka veidi madalam haridustase ja sissetulek pereliikme kohta. Asulatüüpide esindatus
vastab aga valimi keskmisele. Venekeelsete inimeste osakaal on valimi keskmisest suurem (41% valimi
34%ga võrreldes). Nendel inimeste seas on silmatorkavalt enam Eesti kodakondsuseta inimesi, mis viitab
sellle, et kodakondsuse puudumine on seotud üldise vähema huvitatusega ümbritsevast elust.

Muuseumid kultuurimeedia kanalina Eesti
muuseumide külastusi (SaarPoll-Kult.min 2006)
MUUSEUMIDE KÜLASTATAVUS 2005. Eesti inimesed muuseumides:
12% Eesti Vabaõhumuuseumis
10% Kadrioru kunstimuuseumis
9%

Kumu Kunstimuuseumis

8%

Palmse mõisas

8%

Eesti Loodusmuuseumis

6%

Eesti Meremuuseumis

6%

Eesti Ajaloomuuseumis

6%

Tallinna Kunstihoones

5%

Rakvere linnuses

5%

Eesti Tervishoiumuuseumis

5%

Niguliste muuseum-kontsertsaalis

5%

Tartu Kunstimuuseumis ja Pärnu Uue Kunsti muuseumis

4%

Narva Muuseumis

4%

Eesti Rahva Muuseumis

4%

Saaremaa Muuseumis

4%

Palamuse Oskar Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumis

3%

Okupatsioonide Muuseumis

3%

Eesti Põllumajandusmuuseumis

57% inimesi ei ole aasta jooksul muuseumides käinud

M illiseid m u u seu m e on viim ase 12 k u u jook su l k ü lastan u d ?*

K adrioru K unstim uuseum **

8

K um u K unstim uuseum **

8

P alm se m õis

8
7
8
6
6
7
6

E esti L oodusm uuseum
E esti M erem uuseum
E esti A jaloom uuseum

N iguliste m uuseum -kontserdisaalis
E esti T ervishoium uuseum
N arva M uuseum
E esti R ahva M uuseum
S aarem aa M uuseum
P alam use O skar L utsu K ihelkonnakoolim uuseum
O kupatsioonide M uuseum **
E esti P õllum ajandusm uuseum
P ärnu M uuseum
E esti S pordim uuseum
H iium aa M uuseum
M uu

2006 a

13
12

E esti V abaõhum uuseum

R akvere linnus

2003 a

5
6
5
6
5
4
4
3
4
4
4
5
4
3
3
3
3
3
2
3
2
3
7
7
57
57

E i ole külastanud
P rotsen t %
0
10
20
30
** 2003.a. ei küsitud
*kuna iga respondent võis anda m itu vastust, siis võib protsentide sum m a olla 100-st suurem

40

50

60

K u n s tin ä itu s te , k u n s tis ü n d m u s te k ü la s ta m in e e r in e v a te s k o h ta d e s
(o n k ü la s ta n u d s e d a k o h ta v ä h e m a lt ü h e l k o rra l)
K u ltu u ria s u tu s te s (te a trid , k in o d ,
k u ltu u rim a ja d , jn e )

18
16
14

M õ n e s g a le riis

15

Ü h is k o n d lik e s h o o n e te s (p a n g a d ,
(o m a )v a lits u s a s u tu s e d , õ p p e a s u tu s e d , jn e )

14
12

K a d rio ru K u n s tim u u s e u m is *

2003 a

10

2006 a
K u m u K u n s tim u u s e u m is *

9
6
6

T a llin n a K u n s tih o o n e s

6

N ig u lis te m u u s e u m -k o n ts e rd is a a lis

5
4

T a rtu K u n s tim u u s e u m is

5
4

P ä rn u U u e K u n s ti M u u s e u m is

5

V iin is tu K u n s tim u u s e u m is *

3

T a rb e k u n s ti ja D is a in im u u s e u m is * *

3
2
2

A d a m s o n -E ric u m u u s e u m is

2

K ris tja n R a u a m a ja m u u s e u m is

1
6

M õ n e s m u u s k u n s tim u u s e u m is

7
10

M u ja l
P r o tse n t %
* 2 0 0 3 .a . e i k ü situ d
* * 2 0 0 3 o li te in e n im e tu s

9
0

5

10

15

20

Muuseumid (funktsioonid) avalikkuses –
kultuur või popkultuur

> Muuseumide rolli polü-funktsionaalsus
> Muuseumid – kultuur või/ja popkultuur, popkultuuri keskkond
Lugesime arhitektuurivõistluse žüriis osalenud Maasilt, et tehakse/
tulemas on Eesti popkultuuri keskus (Maas, 17. jaan 2006
Postimees)

Küsimus Eesti kultuurile ja muuseumidele: kas popkultuurile
orienteerumine on ajakohane või võõrastav ?
praktikas Euroopa on minemas multifunktsionaalsuse teed, (mida
funktsioonide küsimine – vastamine näitab)
> MUUSEUMID – VÕITLUSVÄLI MÄÄRATLUSTE PÄRAST
> ERMi ARHITEKTUURIVÕISTLUS TÕI ESILE ÜLDISED MÄÄRATLUSTE
PROBLEEMID

Avalikkus muuseumidest 1. ERMi arh. Näitel
17.1.2006. Muuseum ei pea viitama suitsupääsukesele. Võidutöö oponendid peaksid lammutama ka Toompea
linnuse koos Pika Hermanniga

Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi suhtes
Eesti Rahva Muuseumi uue hoone arhitektuurikonkurss andis hulgaliselt uusi ideid. Konkursile esitati 108 väga
eriilmelist, valdavalt heatasemelist tööd. Īürii leidis, et tööde arhitektuursetes lahendustes on palju originaalset,
kuigi suhteliselt suur osa autoritest on oma projekti loomisel ammutanud inspiratsiooni tänapäevasest
arhitektuurilisest avangardist.
Tööde käekirja põhjal võib eeldada, et enamik autoritest on suhteliselt väheste kogemustega noorema põlvkonna
esindajad. Sellest johtuvalt vajaksid nad oma ideede realiseerimiseks nõu ja mõningast abi. ERM-i ja Žürii
liikmete poolt moodustatava järelevalvekomisjoni, võidu-töö autori/autorite ja kohalike arhitektide ning
ekspertide omavahelises koostöös on võimalik tagada võidutöös esitatud ideede realiseerimine täiendatud ja
edasiarendatud kujul.
Millise panuse annab ERM-i uue hoone arhitektuur Eesti ühiskonnale ja identiteedile piirideta Euroopas? Īürii oli
seisukohal, et võidu-tööks peaks saama töö, milles rõhutatakse seda potentsiaali aktiivsel ja progressiivsel
moel ning kus arvestatakse kõnealuse kultuuriobjekti vastutusmäära olulisust. Samuti oodati, et võidutöö
annaks oma panuse avalikku keskkonda avaliku ruumi aktiveerimisega ning valiks üldtuntud eestipärase
teema, mis aitaks edendada arutelu Eesti ajaloo üle. See teema tuleb ellu viia rahvusvahelisel tasandil,
tõmmates Eestile tähelepanu laiemas kontekstis.

Hoiakute muutmine
Ülesanne ei ole lihtne. Selle täitmiseks peab ERM avalikkusele infot jagama. Samas on see ilus ülesanne. See

tekitab ühiskonnasisest respekti rahvas, kes on rajamas uut demokraatlikku hoiakut ja märkimisväärset kohta
Euroopa riikide seas.

Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas,
rahvuslikke piire ületavas ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab ligi noort põlvkonda ja
mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises kontekstis.
Winy Maas, Hollandi arhitekt, žürii liige

Avalikkus muuseumidest 2. ERMi arh. Näitel
> Kaua me põeme seda nõukogude aega!
Žürii koosseisu kohta ei oska midagi halba öelda, kuigi võib-olla mõni teine koosseis oleks teisiti
otsustanud. Ametnikud olid need, kes olema pidid – minister, muuseumide nõunik, muuseumi tollane
direktor, linnaarhitekt. Arhitektide liit tegi arhitektide poole pealt liikmete valimise ülesandeks Veljo
Kaasikule. Välisliikmetest jäi kõrvale Dominique Perrault, kes on seotud Peterburi Maria teatri
projektiga. Kuid Winy Maas Rotterdamist on samuti vaieldamatult rahvusvaheline autoriteet.

Ilus urbanistlik ruum

Võiduprojekt on hea. Esiteks sissekäigu arhitektuuriline sõlm, mis tekib konsoolse varikatuse alla,
teiseks ruum, mis moodustub tee ja oja ning nendega seotud ruumiga, ja kolmandaks pealmine
ruum, kus “lennurada” jookseb maja peale – tekib ilus urbanistlik ruum. Peale selle hoone ja
maastiku pingestatud kooskõla, mida ma nimetaks omamoodi “maastikudraamaks”, samal ajal koos
lainelise ja nõtke muljega.
Eesti Rahva Muuseum kui rahvuslik sümbol ei pea viitama suitsupääsukesele, veskikivile või
roigasaiale – ta on iseenesest kontseptuaalne urbanistlik arhitektuuriline sümbol. Iga muuseum on
seestpoolt lavastus ja praegune kehand annab selleks kõik võimalused. Museoloogide mure on
mõistetav, kuid kõik probleemid on lahendatavad.
Ma ei saa ka aru nendest, keda ajasid närvi võiduprojekti liigsed vihjed kunagisele Vene
sõjaväelennuväljale.
Kaua me põeme seda nõukogude aega! Toompea linnus koos Pika Hermanniga on ju ka okupantide
rajatud. Lisaks on ühed ikkagi arhitektid, teised museoloogid, kellel ilmselt puudub tänapäevase
arhitektuuri tunnetus. Ajakirjandusele oleks nii palju etteheiteid, et ei maksa lehte panna igasuguseid
kuulujutte, kuidas keegi žüriiliikmetest hääletas või kes keda mõjutas.
Võib küsida, kas Eesti arhitektide osavõtt konkursist oli liiga loid või ei motiveerinud preemiafond.
Minu meelest oli kõik normaalne ja seda ka Kumu arhitekti Pekka Vapaavuori arvates. Eesti arhitektid
on tööga hõivatud ja tegelikult oli ülesanne ka tohutult raske.
Andres Alver, arhitekt, Žürii liige

Avalikkus muuseumidest 3. ERMi arh. Näitel
KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga?
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
17. jaanuar 2006 EPL KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga? (126)
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
Eile avati pidulikult Eesti Rahva Muuseumi konkursi võidutööde ümbrikud. Ulatati lilli ning võitjatel oli põhjust
rõõmustada. Paraku valiti võidutööks projekt, mida ei saa ega tohi ehitada tulevaseks
rahvusmuuseumiks.
Võidutöö kujutab endast Raadi veneaegse sõjalennuvälja pikenduseks mõeldud 70 m laiust ja 350 m (!)
pikkust klaaspaviljoni, mis jätkub 1,1 km pikkuse platoona “lõpmatusse”. Kokku võtab ehitis enda alla
1,5 kilomeetrit.
Abstraktse grandioossuse kõrval oleks nagu pisiasi, et selle projektiga kinnistatakse Jakob Hurda
mälestuseks loodud Eesti Rahva Muuseum ühes rahvuslike soome-ugri etnoloogiakogudega igaveseks
nõukogude kaugpommitajate lennuvälja külge. Seda nii füüsiliselt kui ka sisuliselt. Muuseumitöötajad ja
külastajad hakkavad läbi klaasseinte sundkorras kunagisi Nõukogude lennutrajektoore imetlema ning
sadadele muuseumi külastajatele räägitakse ikka ja jälle haledat lugu Tartu linna arengupeetusest
Nõukogude okupatsiooni ajal.
Sellise muuseumi ehitamiseks võiks lausa Putinilt endalt raha küsima minna – ettemaksuks kõikide punaste
nelkidega ürituste eest, mida annab edaspidi hästi korraldada otse Eesti Rahva Muuseumi lävel.

Kuidas see sai juhtuda?
Kõigil inimestel on õigus küsida, kuidas sai selline asi juhtuda. Lühivastus: žürii komplekteeriti nii, et
ajaloo suhtes “kompleksivabad” ja “kõigega nõus” liikmed jäid enamusse. Žürii lööksalga moodustanud
arhitektid-urbanistid Kaasik ja Alver on ennegi läbi viinud ideekonkursse, mille tulemused ei realiseeru.
Muidugi on tore virgutada vaimu puhtteoreetilise ajugümnastikaga. Kui aga tellija (kultuuriministeerium
koos ERM-iga) moodustab žürii, et leida parim teostatav lahendus muuseumile, on absurdne tõsta
kilbile visionäärne urbanism.

Lisaks okupantide lennuväljaga flirtimisele on võiduprojekt ka siseruumide osas lootusetult puudulik: fondiruume kõvasti vähem, näitusesaalid valged ja
tööruumid akendeta (peaks olema vastupidi), dubleeritud sissepääsud (topeltkaader), vead projektis jpm. Selle ekspluatatsioon on teistest tunduvalt
kallim (käidav klaaskatus; klaasseintega köetavad, ent kasutamata suured õhuruumid jms). Tagatipuks ulatub “muuseum-lennuväli” alale, mille tuleviku
üle ei otsusta žürii, vaid Tartu linn ja vald. ERM peaks nüüd hakkama Tartu linna piiride laiendamist taotlema!
Nii minu kui ka Kanada eksperdi Barry Lordi jaoks oli võiduprojekt viimases kategoorias märkega “mitte mingil juhul”. Muidugi on iga projekti võimalik
ümber teha (kahtlen, kas välisautorid on nõus oma ideedest loobuma, need tunnistati ju parimaks!). Ent miks määratakse esikoht tööle, mida tuleks
nullist alustada, kui kõrvalt on võtta terve hulk võistluse kriteeriumidele vastavaid töid?
Ideekonkurss allub riigihangete seadusele. Minister Palmaru, kes peaks seisma muuseumi eest ning tagama “riigi rahaliste vahendite kõige
ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise”, läks kaasa arhitektide hasartmänguga. Kas tõesti oli hirm gastroleeriva välisarhitekti ees rumal paista?
Kõigest ühe päeva Tartus ja pool päeva Tallinnas viibinud Hollandi arhitekt Winy Maas käitus nagu staar külatanumal. Või on mäng peenem: minister
ei taha seda muuseumi üldse ehitada?
Lennuajaloo mälestis?
“Muuseum-lennuvälja” kasuks kostis argument, et sõjaväebaaside all oli ka eestiaegne lennuväli, mistõttu tegemist oleks rahvusliku järjepidevusega!
Absurdsemat tõlgendust on raske leida. Raadi ajalugu algas ja lõppes venelastega. 1912. aastal maandus Raadi Krasnojarski polgu lennuplatsile Vene
katselendur Sergei Utotškin. Tema järel saabusid 1914. aastal lennukid Peterburi sõjaväeringkonna lennuroodu Gatšina polgust. Eestiaegne lennuväli
oli rohu-plats, mis asus hulk maad linna pool. ERM tahetakse liita 1952–1956 rajatud kaugpommitajate lennuväljaga, millega koos ehitati Luunja
pommilaod ja Kärkna kütusebaas.
Lennuvälja imetlevad arhitektid otsustasid pöörata uue lehekülje Eesti ametlikus ajalootõlgenduses.
Las “kompleksides” poliitikud jamavad Tartu rahu ja piiridega, meie oleme tolerantsed! Kui vahva: teeme kõik näo, et Nõukogude okupatsiooni suurim
füüsiline märk Tartus, mis linna 50 aastaks lukku pani, oli üks pühapäevalennunduse harrastamise plats. Teeme näo, et me ei tea midagi Raadi
masendavast reostusest, mida on roogitud juba kümme aastat. Teeme näo, et me ei märka lillelasu, millega iga aasta maikuus külvatakse üle Raadil
asuv punamonument.
Ei saa me ühele poole ei piiri ega pronkssõduriga, Raadile aga tahetakse ehitada terve sõjalennumemoriaal, mille keskerakondlasest kultuuriminister
on mõtlemata heaks kiitnud.

Tänu ministri meelemuutusele nautisid “puhta arhitektuurimõtte” kaitsjad triumfi. Ekspertidele sai koht kätte näidatud, sh Barry Lordile Kanadast, kes
oma valdkonnas on maailmas kindlalt esikümnes. Samas võib Winy Maasi puhul vaielda, kas ta esimese sajagi sisse mahub. Maas ei ole ühtegi
muuseumi ehitanud – väike kunstikeskus seda kogemust ei anna –, küll aga kuulub tema loomingu pärlite hulka näiteks korterelamu projekt sigadele
(otseses mõttes). Miks kutsuti ERM-i žüriisse selline välisarhitekt, kui Euroopast olnuks ridamisi võtta muuseumi projekteerimise kogemusega
tipparhitekte? Küsigem ka: miks ei olnud žüriis ühtki Tartu avaliku elu tegelast?
Pyrrhose võit
“Veel üks selline võit ja me oleme kadunud,” tõdes veriste lahingutega kuulsaks saanud Pyrrhos. Kulutati kolm miljonit, aga konkurss täitis vaid
“arhitektuurimõtte elavdamise” rolli. ERM peab alustama otsast.
Kui kaugele saavad arhitektid tegelikkusest võõrandumisel veel minna? Ühed projekteerivad linnasüdametesse kaubakolosse; teised müüvad
süüdimatult akendeta tube; kolmandad pressivad vastutustundetult žüriides läbi “kunstiprojekte”, millega tellijal pole midagi peale hakata. Vaene
arhitektide liit pingutab, et Eesti arhitektuuri mainet seltskonnaüritustega parandada, aga ei saavuta midagi, kui arhitektide teod käivad sõnadele vastu.
Valjuhäälselt ühiskonnas otsustamisõigust nõudes ja üksteisele kõrgeimaid kvalifikatsioonitunnistusi jagades võtavad arhitektid otsustama pääsedes
arvesse vaid oma kinnismõtteid ja ego. Sellises kontekstis muutub või-matuks kaitsta seisukohta, et ühiskonnas kaalukate otsuste tegemine peaks
Eestis olema usaldatud arhitektidele.

Karin Hallas-Murula, ERM-i arhitektuurikonkursi ekspert, Eesti arhitektuurimuuseumi direktor

Avalikkus muuseumidest 4. ERMi arh.v näitel
Hiidämblik ja punalohe. PM 21.1.06. www.postimees.ee/230106/esileht/arvamus/189520.php
«Põhjakonna me siis ei saanud,» võis kunagi direktorina eelmise Eesti Rahva Muuseumi
arhitektuurikonkursi korraldanud Tõnis Lukase hääles leida kergeid pettumusenoote, kui ta
esmaspäeval ERMi uue hoone konkursil võidutöö «Memory Field» («Mälestuste maastik») ees
käed risti rinnale sättis.
«Põhjakonna»-nimeline projekt võitis tosin aastat tagasi. Aga riik oli vaene ja ERM pidi KUMU selja taha
järjekorda võtma.
Nende ootamise aastatega langes otsus – muuseum läheb oma päriskoju Raadile. Seal mõisahäärberis
avas ERM 1923. aastal esimesed seitse näituseruumi.
Tuul on pööranud, ühtäkki suudab riik ehitama hakata ning projekti said kutsutud silmad esmaspäeva
keskpäeval esimest korda näha.
«Nüüd saame siis ämbliku » jätkas Lukas.
Tõepoolest, mitmel pildil kõrgus muuseumihoone kohal hiigelämblik, mis osa vaatajaid nii segadusse
suutis ajada, et nad hoopis seda tulevaseks muuseumimajaks pidasid.
Loomad meeldivad inimestele. Nii kirjutas üks arvamuskülgede püsiautor hiigelsuurest punalohest, mis
Raadi sõjaväelennuväljal laiutama hakkab. Põhjuseks pilt, kus arhitektid olid hoone mastaapide
näitlikustamiseks ühel maastikuvaatel muuseumimaja punaseks värvinud, hallist üldpildist
eristamiseks.
Kolm noort arhitekti – Lina Ghotmeh Liibanonist, Itaalias kasvanud Dan Dorell ja jaapanlane Tsuyoshi
Tane suutsid endast kõnelema panna terve Eesti. Õigupoolest oma projektist. Ühtäkki oli rahvas
kaheks nagu kirvelt kõlksu saanud kasehalg – poolt ja vastu.

350 meetrit pikk, peamiselt ühekorruseline klaastunnel, kogupikkuses on kompleks poolteist
kilomeetrit pikk ja meenutab lennurada. Kerge kaldega kate vihjamas tõusmisele taevasse,
oma saatusele vastu minemisele.
700 000-kroonine võidupreemia on suurim, mida Eestis eales on arhitektuurikonkursil välja antud,
kuid rahvusvahelised tipud, kellega koos Ghotmeh, Dorell ja Tane töötanud on, sellistele
konkurssidele välja ei tule.
Selle kolmiku esimest suurt võitu saadavad rohked küsimused – kas maja ikka suudab
muuseumihoone nõudmisi täita, kuidas mastaapne hoone selles ümbruses välja hakkab
nägema ning kuidas eesti vankrirattad ja õllekapad seal sees tunduvad. Ning kui palju see
klaasmaja Eesti riigile maksma võib minna.

Nii pidi kolmik enne auhinna saamist tõlkeklappidest kuulma ERMi eelmise direktori Jaanus Plaadi
kahtlustesse peidetud lootust, et juhul kui võidutööd ei õnnestu muuseumi vajadustele
kohandada, on žüriil võimalik asendada see mõne teise tööga.
Alles siis avanesid ümbrikud ning presidendipaar lõi kolme noore arhitektiga kokku.
Päev pärast võidu tähistamist sõitis trio Londonisse, lubadusega juba nädala pärast tagasi olla.
Arhitektuurimuuseumi direktor Karin Hallas-Murula taandas end suure käraga žüriist, sest sellesse
kohta ehitatud suur sillakujuline muuseum seoks
ERMi igaveseks nii füüsiliselt kui ideeliselt Nõukogude okupantide sõjaväelennuvälja külge.
Dorell on pärit Itaaliast ja üles kasvanud ajal, kui maailma lapsed kartsid kõige rohkem tuumasõda.
Tema hirmu kodu oli Tartus Raadil. Kaugpommitajad olid valmis siit iga hetk õhku tõusma ja
Euroopale surma külvama.

Avalikkus muuseumidest 5. ERMi arh. Näitel
>

JUHTKIRI: Rahu Eesti Rahva Muuseumile

Eesti Päevaleht 17.1.2006

(2)

Eile saime siis teada ERM-i arhitektuurivõistluse võitjad ja näha ka sada kaheksat võistelnud
projekti. Kirgi oli juba enne üles köetud, sest žürii hoidis tulemusi pikka aega saladuses.
Pole ime, et ajakirjandus haaras kinni igast läbiimbunud vihjest. Oli enam-vähem kindel, et võit ei
tulnud koju. Kokku konkureeris kõigest 12 Eesti arhitektide projekti, millest üks sai ostupreemia.
Meenutagem, et Kumu konkursil tegid puhta töö soomlased.
ERM-i arhitektuurivõistlus ja ehitamine põhjustab ilmselt veel suuremaid debatte, sest see
puudutab absoluutselt tervet Eesti rahvast. Eesti Päevaleht on loomulikult juba tänasest avatud
kõikvõimalikele arvamustele, kuid me kõik peame ka arvestama muuseumi direktori Krista Aru
palvet: laske meil lõpuks rahulikult oma päris kodu valmis ehitada. Pärast kaklust teatavasti
rusikatega ei vehelda, kuid Kumu näide on hoiatav: ikka hakati vaidlustama asukohta ja projekti
sobivust Lasnamäe nõlva alla. Loodetavasti ERM-iga nii ei lähe.
Kuid mingid rasked eriarvamused on ka siia sisse programmeeritud. Laias laastus lähevad
arhitektide ja museoloogide-kunstiajaloolaste hinnangud lahku. Viimati mainituid häirib projekti
sobivus muuseumihooneks ja liigne orienteerumine kunagise Vene militaarlennuvälja imagole.
Võidutöö “Mäluväli” saatetekstist võib otse lugeda, et see on “lõige maastikust” ning “stardirada”
silmapiiri ja kauguste poole, mis ühtlasi on “tunnistajaks pikaajalisele võitlusele okupatsiooniga”.
Samas tundub see mõnele eestlasele hoopis monumendina nõukogudeaegsele sõjalennuväljale,
mis tegi Tartust kinnise linna. Arhitekte, seda enam välismaiseid, ja võib-olla ka turiste aga
säärane kohamüüt pigem paelub. Kahju on muidugi sellest, et lähitulevikus pole ette näha
varemetes mõisa restaureerimist. Vanemale põlvkonnale seostub Raadi just eelkõige mõisaga.

Teemaväljad ja tasandid
Teemavälja üldstruktuur :
1. Struktuursed teemad ja põhimüüdid
2. Võimu ja juhtimise, otsustamise ja funktsionaalsed teemad

3. Inimese ja identiteedi teemad

Muuseumi - teema meediaväljal:
1. Muuseumid struktuuriosana
2. Konseptualiseerimine, valikud ja otsustamised
3. Muuseumide funktsioneerimine inimese jaoks

Eesti elanike kultuurihuvide mudel ja mudeli
sotsiodemograafiline taust
1. Aktiivne mitmekülgne kultuurisuhe

22%

2.Utilitaarne (sh tehnoloogiline) ja meelelahutuslik kultuurisuhe 25%
3. Traditsiooniline, perekeskne kultuurisuhe 19%
4. Sotsaalse võrgustiku ja popkultuuri keskne kultuurisuhe 14%
5. Kultuurikauge, passiivne suhe

20%

mudel on avaldatud ja analüüsitud: Lõhmus, M., Lauristin, M., Salupere, R.
Inimesed kultuuriväljal: aktiivsus ja eelistused. Rmt: Eesti elavik 21.
Sajandi algul. TÜK 2004, lk 97 – 128

T abel 7.22. K ultuuriorientatsioonide klastrite sotsiodem ograafiline struktuur.

Sugu
V anus

H aridus

A nkeedi
keel

22 %

25%

19%

14%

20%

K ogu

M ees
N aine

36

21

35

49

47

64

81
19

79

65

51

54

15-19

3

17

3

29

3

10

20-29
30-44

10

28

9

12

17

23

33

31

34
25

21

27

45-54

23

14

23

10

17

18

55-64

20

5

19

1

25

15

65-74

20

3

15

1

22

13

alg, põhi

15

27

15

29

30

23

K esk

55

58

62

59

49

57

K õrgem
E esti

30

15

23

13

21

21

73

67

63

68

59

66

V ene

27

33

37

32

41

34

26. septembri töötuba:
võimalusi muuseumide esitamiseks avalikkuses
Kuidas saavutada kommunikatsiooni dünaamilisus?

Meedia muuseumidest millele meedia reageerib?
> Millele meedia reageerib ja millele mitte?
> Millised on valikute printsiibid ja kriteeriumid?

> Millal reageerib?
> Kuidas reageerib?

Meedia paradoksid
> Meedia näib emotsionaalne, siiski on meedia sisu ratsionaalne –
funktsionaalne
> Meedia esitab end avaliku tekstina, siiski on see sündinud suletuses
> Meedia esineb kõikide esindajana, siiski on see kellegi esindaja
> Kes omab/toodab meedia sisu (aktiivne pool) ja kes meedia sisu kasutab
(passiivne pool)
> Meedia on identiteeditööstus – ideede, meeleolude, arvamuste, identiteedi
tootmine
> Meedia sisu referentsid on kas kindlad väljakujunenud allikad (kvaliteetsed)
või rohkem juhuslikud mitte-väljakujunenud (vähekvaliteetsed) allikad.
> Muuseumid on kvaliteetsed referentsid.


Slide 12

Maarja Lõhmus:

Muuseumid kui
kommunikatsioon
ettekanne Narvas,
25. septembril 2006

ARUTLEN:

> Avalikkuse ja meedivälja üle
> Muuseumide üle avalikkuses ja meediaväljal

> Avalikkuse struktuurimudeli üle, Eesti ühiskonna
avalikkuse üle, kus domineeriv avalik väli on meediaväli,
kus muuseumid on materjaliks ja teemaks. Milliseks?
> Inimeste huvitüüpide üle

> Muuseumide kommunikatsiooni üle ühiskonnas

PANOPTICON (Bentham 1787), Foucault
http://cartome.org/panopticon1.htm

Muuseumide struktureeriv normatiivne
roll kultuuris:
sisemine ja välimine määratlemine
-

Ühiskonnas muuseumide institutsioonil tõemonopol aprioori, struktuurselt

-

Muuseumid on vajalikud ja neid tuleb toetada ka siis, kui külastajaid napib (81%
nõus, Kultmin.2006, vt. järgmine slaid). See olukord on sarnane avalik-õigusliku
ringhäälingu toetamisega, mida toetatakse ka siis, kui ei kuulata. Tõlgendus:
kultuuristruktuuri toimimise põhiinstitutsioonid peavad tingimusteta olemas olema.

-

Sisemine identiteet ja väline määratlemine:

ERMi ideest ja asutamisest 100 aastat hiljem on saanud mineviku-tuleviku
kontseptsioonide ja suundade küsimus. Põhiküsimusi esitasid ERMi uue hoone
arhitektuurivõistluse vastukajad (vt. Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi
suhtes. Winy Maas 17.1.2006 PM)

Winy Maas: Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele
muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas, rahvuslikke piire ületavas
ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab
ligi noort põlvkonda ja mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises
kontekstis.

K u ivõrd n õu stu b järgn evate väid etega m u u seu m id e k oh ta?
(täiesti nõus + pigem nõus)

M uuseum id korraldavad
liiga vähe põnevaid
üritusi

2006 a

45
37

M uuseum id on vajalikud
ja neid tuleb toetada isegi
siis, kui külastajaid napib

80
81

U ute m uuseum ihoonete
ehitam ine on riigi raha
raiskam ine

20
17

Inform atsioon
m uuseum ides toim uvast
on hästi kättesaadav*

27

E esti m uuseum ide
väljapanekud pakuvad
palju põnevaid elam usi*

52

0
P ro tsen t %
* 2 0 0 3 ei k ü situ d

2003 a

20

40

60

80

100

Muuseumid kui maailmapilt ja
identiteedikommunikatsioon: tehnoloogilise hüppe,
konstruktivismi ja reflektsiooni uus tase
MUUSEUMID

>

Eesti muuseumi ideede kujunemine Jakob Hurda matustel Tartus 1907; Hurda tööde
jätkajate otsusluua vanavara süstematiseerimiseks ja eksponeerimiseks muuseumi.

>

Muuseumide materjalide esituses nii konstruktivistlik kui refleksiivne pool.

>

Vrd. Soome muuseumidega (vt. Lõhmus, M., Medijainen, E. Soome ja soomlased
TÜK 2005, pt Muuseumid lk.317 - 328)

>

Eestis loodus kultuurikeskkonnana – loodusajakirjandus jm on kõrgelt koteeritud

>

Eesti kultuuriajakirjanduses on muuseumide – ajakirjanduse osa praegu vähe esile
tulev ja hajutatud erinevate väljaannete kui ‘kontekstide’ vahel – osad teemad
üldajakirjanduses, muuseumide näitused ja väljapanekud kultuuriajakirjanduses ja
muuseumide kontseptuaalne pool üldise kultuuripoliitilise diskussiooni osana.

>

Kõige rohkem saavad inimesed infot kultuurivaldkondade kohta üldajalehtedest ja
ajakirjadest, televisioonist ning sõprade-tuttavate käest.

>

Eesti kultuuriuuringud – kultuuri uuringute põhjana oluline muuseumide teadustöö
ja uurimused. Kultuuriuuringutes on muuseumide osa laias kultuurikeskustelus
põhjendamatult tagasihoidlik –veel-mitte-kommunikatiivne faas.

K u ivõrd su u rt h u vi p ak u vad järgn evat tü ü p i m u u seu m id ?
(suurt huvi + m õningast huvi)

2003 a
2006 a

75

L oodus

78

64

K unsti

66

65

A jaloo ja arheoloogia

65

60

K oduloo

59

52

T eadus ja tehnika

55

45

E tnograafia ja
antropoloogia

48

6

M uud

P ro tsen t %

5
0

20

40

60

80

Eesti struktuurimuutus ja avalikkuse
representatsiooni muutus 1980 – 1990ndatel
>

Eesti muutumine 1990ndatel:

> - avalike representatsioonide muutumine
> - meediavälja muutumine
>

Totalitaarkommunikatsioonist avatud ühiskonna kommunikatsiooniks

>

Meediavälja funktsioonide muutus

>

Esinejate, kõneisikute, ajakirjanike-toimetajate muutus

>

Avalikkuse agenda ja fookuste muutus

>

Sotsikultuuriliste protsesside määratlemine- defineerimine

>

Igapäevane defineerimisvõitlus protsesside suunamise nimel

> ESITUSE – REPRESENTATSIOONI MUUTUS
> ÕIGED– VALED/ TUGEVAD– NÕRGAD/ SELGED– EBASELGED MÄRGID

Reflektsioon versus konstruktivism:
muuseumide rolli ja funktsiooni muutusi 1980ndatest
kuni 2000ndate alguseni.
1.

Reflektsiooni vajadus: muinsuskaitse liikumine 1980ndate lõpus,
muuseumide kultuurilis – poliitiline osalemine (näit. Loomeliitude
pleenumil)

2.

Institutsiooni restruktureerimine: Eesti kultuuri institutsioonide üldine
restruktureerimine ja uus legitimeerimine, toomine NSVL tõrjutud
identiteediinstitutsioonidest Eesti rahvuslikuks keskseks identiteedi ja
mälu institutsiooniks. (90ndate keskpaik)

3.

Enesereflektsiooni: muuseumide käsitlus areneva ja muutuva
protsessina, muuseumide võrdlused maailma teiste muuseumidega

4.

Institutsioonide uus struktuur: Liitumine EU-ruumiga, institutsionaalne
rahvusvahelistumine

5.

Reflektsiooni ja konstruktsivismi ootus: Avalikkuse ootustele
vastamine, resonantsi arvestamine, erinevate väärtuspõhiste
konfliktide käsitlemine kui süsteemi infrastruktuuri/struktuuri üldise
funktsioneerimise indikaatorina (2000ndate algus)

6.

Millise konstruktivismi ootus?
Muuseumide usaldamise/usaldamatuse küsimus, muuseumide
vastutus teadvuse-kujunduse eest (varjatud küsimus)

Muuseumide külastamise põhjused /funktsioonid
>

1/3 külastajatest meelelahutuseks, vaba aja veetmiseks

>

1/3 külastajatest enesetäiendamiseks ja harimiseks

>

1/5 külastajatest õppe otstarbeks

>

1/7 tööalaselt
Kommentaar: külastajate määratletud põhjused külastamiseks ei ole tähenda
automaatselt, et need ongi külastamise põhjused, sest kontekstiks pole uuritud inimese
huvide ja vajaduste struktuuri ning muuseumide külastamist selles kontekstis.

> Huvi 2006:
>

78% loodus

(2003 – 75%)

>

66% kunst

(2003 – 64%)

>

65% ajalugu ja arheoloogia

>

59% kodulugu (2003 – 60%)

>

55% teadus ja tehnika (2003 – 52%)

>

48% etnograafia ja antropoloogia (2003 – 45%)

> Mitte – huvi 2006:
>

53% ei ole vaba aega (2003 – 49%)

>

25% ei meeldi muuseumis käia (2003 - 22%)

>

24%

muuseumide kohta on vähe infot (2003 – 28%)

>

22%

puudub transport (2003 – 19%)

>

20%

piletihind liiga kõrge ( 2003 – 19% )

M illistel eesm ärk id el T e m u u seu m e k ü lastate?
Ü ldse m itte

M õnikord

S ageli

TÖ Ö A LA SELT

2003 a

94

42

2006 a

94

5 2

Õ PPEO TSTA RBEL

2003 a

88

9

3

2006 a

88

10

3

E N E S E T Ä IE N D A M IS E K S

74

2003 a

18

71

2006 a

21

8

M E E L E L A H U T A M IS E K S ,
V A B A A JA V E E T M IS E K S
2003 a

63

24

13

2006 a

63

24

12

0%
P ro tsen t %

20%

40%

60%

80%

100%

M is on p eam ised p õh ju sed , m ik s ei k ü lasta (saged am in i) m u u seu m e? *

2003 a
2006 a

49

E i ole vaba aega

53

M ulle ei m eeldi
m uuseum ides käia

22
25

M ul on m uuseum ide
kohta vähe infot

28
24

P ole transporti/ halvad
transpordivõim alused

19

P iletite hinnad on liiga
kallid

19
20

22

8

M inu tervis ei luba

6
6
6

M uu põhjus

K ülastan m uuseum e
piisavalt sageli

6
5
4
4

R aske öelda

0

10

20

30

40

P ro tsen t %
* k u n a ig a resp o n d en t v õ is an d a m itu v astu st, siis v õ ib p ro tsen tid e su m m a o lla 1 0 0 -st su u rem

50

60

Muuseumid 21. sajandi alguses–
kollektiivne identiteet, mälu, igapäevapraktika
Muuseumide sõnum ühiskonnas ja meedias.
Muuseumid on faktikogumid emotsionaalselt tulikuumal väljal.
Autentse mälu materjali faktiline olemasolu (hoidlate ja
arhiivide sisu jm materiaalne pool)
Muuseumid kui mälu ja kogemus. Mälu, ajaloo, tuleviku jm –
temaatika käsitlus inimese-kesksena
Muuseumid kui arutlusmaterjal, avaliku arutluse objekt. Riikide,
ühiskondade ja kultuuride konsensuse ja/või vastanduste otsing
Info orienteerumiseks.
MUUSEUMIDE FUNKTSIOONIMUUTUSI
Kontrollitud ideoloogiast (ja selle konstruktivismist) inimese avatud
maailmapildi kujundajaks (mälu tugevdajaks).
Uus funktsioon lubab rohkem muuseume ja materjale, avatumat mälu.
Selle talletamisega, mis aga vahepealsel suletud perioodil
kustutatud või kustumas – selle kogumisega on kiire!!

Muuseumid – eksistentsi lugu ja resonants

>

MUUSEUMID KUI AJA–KOHA–TEGEVUSE KOMMUNIKATSIOON KULTUURIS

> Svetlana Alpers,“The Museum as a Way of Seeing,” in Exhibiting Cultures:
The Poetics and Politics of Museum Display, ed. Ivan Karp and Steven D.
Lavine (Washington and London: Smithsonian Institution Press, 1991) pp.
25-32.
> Gianni Vattimo: The Structure of Artistic Revolution. 1988.
> Clifford, James: The Predicament of Culture: twentieth-century
etnography, literature and art. Cambridge (Massachusetts); London:
Harvard University Press, 1994.
> Georg Simmel: The Sociology of Space. (rmt Frisby, D.; Featherstone, M.
Simmel on Culture. Sage 1997)
> David Harvey: The Experience of Space and Time. (rmt The Condition of
Postmodernity. Blackwell. 1990)

Juri Lotman kultuuri enesemudelist ja
identiteedikommunikatsioonist
Kultuuri aktiivsuse enesemääratlemisel räägib tungist ühtsuse poole.
Kultuuri enesemudeli mehhanismid on seotud lakkamatu vajadusega
säilitada oma eneseteadvus, salvestada oma mällu kontseptsioon
iseendast.
Kultuurile on omane enesemudelite loomine ja kujutamine – nende kaudu
ühtlasi kontrollitakse adekvaatsust, suundade relevantsust.
Juri Lotman on eristanud kultuuri enesemudeli loomisel kolme üheaegset
suunda:
1. kultuuri enesemudel, mille eesmärgiks on refleksiivsus, reaalne tunnetus
ja kogemus
2. enesemudel, mis erinevad tavapraktikast, ent on suunatud praktika
muutmisele
3. ideaalsed enesemudelid ja manifesteerimised, mis eksisteerivad eraldi
reaalsusest ning säilitavad-defineerivad põhiväärtusi.
Lotman: erinevate enesemudelite vahel võib tekkida konflikte.

Muuseum – akadeemilise
kommunikatsioonidistsipliinina
http://www.uwo.ca/theory/Courses/Courses2006-OrderingLong.html
Centre for the Study of Theory and Criticism – Courses 2006-2007
Ordering Things - The following gives a very rough idea of how the course might unfold, though suggested
readings are at this stage no more than an indication of general directions, a point of departure for
reflection. The case studies, in particular, are intended merely as signposts on a terrain to be explored.
Weeks 1-7
•

Orientation

•

Collectors and Collecting (Baudrillard, Benjamin, Bal, Stewart)

•

Collecting Art and Culture (Clifford, Sherman, Duncan)

•

Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum (Pearce, Bal)

•

Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition (Bennett, Heidegger, Mitchell)

•

Taxonomies and Heterotopias (Foucault, Ritvo)

•

Archive (Derrida, Nora, Ricœur)

Weeks 8-13: Case Studies


Encyclopedia and Library (Borges, Kis)

•

Museum (Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H)

•

Anti-Museum (Broodthaers, the Museum of Jurassic Technology)

•

Taxonomies, Heterotopias and Lists (Greenaway's The Falls, Perec)

•

The Artist in the Museum (Boltanski, Greenaway)

•

The Museum Without Walls (The Situationist International, Sophie Calle, Banksy)

Muuseum akadeemilise distsipliinina. Näide
Week 1: Orientation
Week 2: Collectors and Collecting
>

Baudrillard, Jean. "The System of Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The Cultures of Collecting.
Cambridge, MA: Harvard University Press. 1994. 7-24.

>

Benjamin, Walter. "Unpacking My Library. A Talk About Book Collecting." Illuminations. Trans. Harry Zohn. Ed. Hannah
Arendt. New York: Schocken Books, 1969. 59-67.

>

Bal, Mieke. "Telling Objects: A Narrative Perspective on Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The
Cultures of Collecting. Cambridge, MA: Harvard University Press. 97-115.

>

Stewart, Susan. "The Collection, Paradise of Consumption." In Susan Stewart, On Longing. Durham and London: Duke
University Press, 1993. 151-69, 190-91.

Week 3: Collecting Art and Culture
>

Clifford, James. "On Collecting Art and Culture." In James Clifford, The Predicament of Culture. Cambridge: Harvard
University Press, 1988. 215-51.

>

Sherman, Daniel J. "Quatremère/Benjamin/Marx: Art Museums, Aura, and Commodity Fetishism." In Daniel J. Sherman
and Irit Rogoff, eds. Museum Culture: Histories, Discourses, Spectacles. London: Routledge, 1994. 123-43.

>

Duncan, Carol. "The Art Museum as Ritual." In Carol Duncan, Civilizing Rituals: Inside Public Art Museums. London and
New York: Routledge, 1995. 7-20.

Week 4: Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum
>

Pearce, Susan M. "Collecting: Shaping the World." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A Cultural
Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 68-88.

>

Pearce, Susan M. "Museums: The Intellectual Rationale." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A
Cultural Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 89-117.

>

Bal, Mieke. "The Discourse of the Museum." In Reesa Greenberg, Bruce W. Ferguson, and Sandy Nairne, eds. Thinking
About Exhibitions. London and New York: Routledge, 1996. 201-18.

Week 5: Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition
>

Bennett, Tony. "The Exhibitionary Complex." In Tony Bennett, The Birth of the Museum. London and New York: Routledge, 1995. 59-88.

>

Heidegger, Martin. "The Age of the World Picture," in The Question Concerning Technology and Other Essays, trans. William Lovitt. New York:
Harper & Row, 1977. 115-54.

>

Mitchell, Timothy. "Orientalism and the Exhibitionary Order." In Nicholas B. Dirks, ed. Colonialism and Culture. Ann Arbor: The University of
Michigan Press, 1992. 289-317.

Week 6: Taxonomies and Heterotopias
>

Foucault, Michel. The Order of Things: An Archaeology of the Human Sciences. London: Tavistock, 1970. xv-xxiv.

>

Foucault, Michel. "Of Other Spaces." Diacritics 16.1 (Spring 1986): 22-27.

>

Ritvo, Harriet. "Zoological Taxonomy and Real Life." In George Levine, ed. Realism and Representation: Essays on the problem of Realism in
Relation to Science, Literature, and Culture. Madison: The University of Wisconsin Press, 1993. 235-54.

Week 7: Archive
>

Derrida, Jacques. "Archive Fever, A Freudian Impression." Diacritics 25.2 (Summer 1995): 9-63.

>

Nora, Pierre. "Between Memory and History: Les Lieux de Memoire." Representations 26 (1989): 7-25.

Week 8: Encyclopedia and Library
>

Case Studies I: Borges, Danilo Kis's "The Encyclopedia of the Dead"

Week 9: Museum
>

Case Studies II: Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H

>

Donato, Eugenio. "The Museum's Furnace: Notes Toward a Contextual Reading of Bouvard and Pécuchet." In Josué V. Harari, ed. Textual
Strategies: Perspectives in Post-Structuralist Criticism. Ithaca: Cornell University Press, 1979. 213-38.

Week 10: The Anti-Museum
>

Case Studies III: Marcel Broodthaers, The Museum of Jurassic Technology

>

Crimp, Donald. "This is not a Museum of Art." In Donald Crimp, On the Museum's Ruins. Cambridge: MIT Press, 1993. 200-34.

>

Rugoff, Ralph. "Beyond Belief: The Museum as Metaphor." In Lynne Cooke and Peter Wollen, eds. Visual Display: Culture Beyond Appearances.
Seattle: Bay Press, 1995. 69-81.

Week 11: Taxonomies, Heterotopias and Lists
>

Case Studies IV (Perec, Greenaway's The Falls)

>

Testa, Bart. "Tabula for a Catastrophe: Peter Greenaway's The Falls and Foucault's Heterotopia."

>

Paula Willoquet-Maricondi and Mary Alemany-Galway, ed. Peter Greenaway's Postmodern/Poststructuralist Cinema. Lanham, Maryland: The
Scarecrow Press, 2001. 79-112, 336-38.

Week 12: The Artist in the Museum
>

Case Studies V (Christian Boltanski, Peter Greenaway)

Week 13: The Museum Without Walls
Tony Purdy

Inimest üldhuvid, integreerivad huvid, diferentseerivad
huvid ja spetsialiseeritud teemahuvid meedias
Teemade huvitasemed:
1. üldhuvi - vähemalt 60% vastajatest huvi pakkunud teemad (uudised kodu- ja
välismaalt, tervis, tv-saated);
2. suuri rühmi integreerivaid teemad, huvi ca 40 % vastajatest (näiteks
kuritegevus-politsei-kohtud ja seadusandlus-õigusinfo, loodus, sport, noorte
elu, haridus, sotsiaalprobleemid, pere, ka huumor),
3. teatud huvirühmi diferentseerivaid teemad (25-35%), näiteks korruptsioonskandaalid, poliitika ja majandus vs. kultuur, riigikogu, valitsus, tuntud isikud –
suhted, seltkonnakroonika vs. statistika jne.
4. suhteliselt väikesele asjast huvitatute ringile (alla 20%) huvi pakkuvad
spetsialiseeritud teemad, näiteks õiguskantsler-riigikontroll, arvutid,
erakondade tegevus või kirik ja religioon.
Ülevaade inimeste teemahuvidest, st huvidest eri valdkondade suhtes (‘Mina,
maailm, meedia’ 2002), küsitletud oli 1500 inimest üle Eesti. Huvide
selgitamiseks oli vastajatele antud valdkondade nimestik, mille suhtes pidid
viiepallisel skaalal hindama huvitatust.

M uu valdk ond.
K irik , religioon
E hitus , k innis vara
P oliitik ud, erak onnad
Õ igus k ants ler, riigik ontroll
O s t-m üük
A rvutid
P res ident
Reis id, turis m
S elts k onnak roonik a
V alits us , m inis teerium id, am etk onnad
Riigik ogu
M ajandus , äri, ettevõtlus
M ood
A utod
Tuntud is ik ud, s uhted
S tatis tik a, uurim us te andm ed
Tehnik a, tehnoloogia
K uns t, k irjandus , teater
M aaelu
Tööpak k um is ed
K orrupts ioon, s k andaalid
Teadus lik ud avas tus ed
Noorte elu
S port
A rvam us ed ja arutlus ed päevas ündm us tes t
K ool, haridus , õppim ine
Loodus
S ots iaalprobleem id
Huum or
S eadus ed, m äärus ed, õigus alane info
K odu, pere, laps ed
K uritegevus , polits ei, k ohtud
Uudis ed välis m aalt
Teles aated, film id
Tervis
O m a valla, linna, m aak onna info
Uudis ed E es tis t

1,2
13
13,3
13,5
14,7
18,6
19,4
22,8
23
23,7
23,8
24,7
25,3
25,5
26
27,2
27,9
29,5
31,3
31,3
32,4
35,2
39,5
40,3
41
43,3
47,4
49,9
50,6
53,7
54,2
56,6
57,6
59,6
63,8
66,5
77,7
84,7
0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Huvide tüübid:

Huvi meedias käsitletavate
jagunenud gruppide vahel:

teemade

> ühiskonna ja riigi teemadest huvitujaid
> kodu-lähiümbruse huvilised
> tehnika-teaduse-ettevõtlushuvilised

vastu

on

Teemahuvide klastrid 1-4
Kokkuvõtvalt on teemahuvide kohta neli klastrit
I. Esimese, poliitikahuvilise klastri (18% koguvalimist) domineerivaks faktortunnuseks on huvitatus riigi ja selle
institutsioonide tegevusest.
Kõrgendatud poliitikahuvi on ainult veidi rohkem omane meestele [VK1](52%). Siia klastrisse kuulub rohkem
kõrgharidusega inimesi, domineerivad keskealised ja vanemad inimesed (72% klastrist on vanem kui 45
eluaastat). Samuti kuulub siia keskmisest enam eestlasi. Sissetulekudominant on veidi allapoole Eesti
keskmist (1500-2500 kr pereliikme kohta). Keskmisest enam on siin pealinlasi ja maainimesi.
II. Teise, kultuurile ja lähiümbrusele orienteeritud teemahuvi klastri (19% koguvalimist) teljeks on kultuuri,
hariduse ja noorte elu, reisimise ja seltskonna temaatika, keskmisest tugevam on ka orienteeritus
lähiümbrusele ning sotsiaalsetele probleemidele. Samas on tüüp poliitikakauge.
Nimetatud tüübile on iseloomulik feminiinsus (88% naisi). Tüüpi iseloomustab keskmiset enam keskhariduslik
taust, samuti on siin keskmisest enam venekeelse ankeedi täitnuid. Palgaskaalal on nad kõige madalama
sissetulekuga pereliikme kohta. Keskmisest enam on siin (pea)linlasi ja vähem maainimesi.
III. Kolmanda, tehnika, teaduse ja ärikeskse teemahuvi klastri (28% koguvalimist) juurde kuulub ka
kõrgendatud spordi- ja välisuudiste huvi. Ootuspäraselt koosneb see tüüp valdavalt meestest (91%).
Klastri vanuskoosseis on vastandlik esimesele, poliitikahuvilisele tüübile: siin domineerivad noored, 77%
klastri koosseisust on vanuses alla 44 aasta. Sissetulek on selles klastris kõrgeim: ligi pooltel ulatub see
üle Eesti keskmise, kusjuures veerandil on sissetulek pereliikme kohta kõrgem kui 4000 krooni kuus.
Üllatav on, et klastri koosseisus on keskmisest enam maal elavaid inimesi.
IV. Neljanda, ümbritsevast vähehuvitunute klastri (34% koguvalimist) moodustavad inimesed, kelle huvid on
kõikide faktorite lõikes tunduvalt alla keskmise.
Klastris on väike naiste ülekaal (62% naisi), ka on selles keskmisest rohkem pensionieas inimesi.
Iseloomulik on ka veidi madalam haridustase ja sissetulek pereliikme kohta. Asulatüüpide esindatus
vastab aga valimi keskmisele. Venekeelsete inimeste osakaal on valimi keskmisest suurem (41% valimi
34%ga võrreldes). Nendel inimeste seas on silmatorkavalt enam Eesti kodakondsuseta inimesi, mis viitab
sellle, et kodakondsuse puudumine on seotud üldise vähema huvitatusega ümbritsevast elust.

Muuseumid kultuurimeedia kanalina Eesti
muuseumide külastusi (SaarPoll-Kult.min 2006)
MUUSEUMIDE KÜLASTATAVUS 2005. Eesti inimesed muuseumides:
12% Eesti Vabaõhumuuseumis
10% Kadrioru kunstimuuseumis
9%

Kumu Kunstimuuseumis

8%

Palmse mõisas

8%

Eesti Loodusmuuseumis

6%

Eesti Meremuuseumis

6%

Eesti Ajaloomuuseumis

6%

Tallinna Kunstihoones

5%

Rakvere linnuses

5%

Eesti Tervishoiumuuseumis

5%

Niguliste muuseum-kontsertsaalis

5%

Tartu Kunstimuuseumis ja Pärnu Uue Kunsti muuseumis

4%

Narva Muuseumis

4%

Eesti Rahva Muuseumis

4%

Saaremaa Muuseumis

4%

Palamuse Oskar Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumis

3%

Okupatsioonide Muuseumis

3%

Eesti Põllumajandusmuuseumis

57% inimesi ei ole aasta jooksul muuseumides käinud

M illiseid m u u seu m e on viim ase 12 k u u jook su l k ü lastan u d ?*

K adrioru K unstim uuseum **

8

K um u K unstim uuseum **

8

P alm se m õis

8
7
8
6
6
7
6

E esti L oodusm uuseum
E esti M erem uuseum
E esti A jaloom uuseum

N iguliste m uuseum -kontserdisaalis
E esti T ervishoium uuseum
N arva M uuseum
E esti R ahva M uuseum
S aarem aa M uuseum
P alam use O skar L utsu K ihelkonnakoolim uuseum
O kupatsioonide M uuseum **
E esti P õllum ajandusm uuseum
P ärnu M uuseum
E esti S pordim uuseum
H iium aa M uuseum
M uu

2006 a

13
12

E esti V abaõhum uuseum

R akvere linnus

2003 a

5
6
5
6
5
4
4
3
4
4
4
5
4
3
3
3
3
3
2
3
2
3
7
7
57
57

E i ole külastanud
P rotsen t %
0
10
20
30
** 2003.a. ei küsitud
*kuna iga respondent võis anda m itu vastust, siis võib protsentide sum m a olla 100-st suurem

40

50

60

K u n s tin ä itu s te , k u n s tis ü n d m u s te k ü la s ta m in e e r in e v a te s k o h ta d e s
(o n k ü la s ta n u d s e d a k o h ta v ä h e m a lt ü h e l k o rra l)
K u ltu u ria s u tu s te s (te a trid , k in o d ,
k u ltu u rim a ja d , jn e )

18
16
14

M õ n e s g a le riis

15

Ü h is k o n d lik e s h o o n e te s (p a n g a d ,
(o m a )v a lits u s a s u tu s e d , õ p p e a s u tu s e d , jn e )

14
12

K a d rio ru K u n s tim u u s e u m is *

2003 a

10

2006 a
K u m u K u n s tim u u s e u m is *

9
6
6

T a llin n a K u n s tih o o n e s

6

N ig u lis te m u u s e u m -k o n ts e rd is a a lis

5
4

T a rtu K u n s tim u u s e u m is

5
4

P ä rn u U u e K u n s ti M u u s e u m is

5

V iin is tu K u n s tim u u s e u m is *

3

T a rb e k u n s ti ja D is a in im u u s e u m is * *

3
2
2

A d a m s o n -E ric u m u u s e u m is

2

K ris tja n R a u a m a ja m u u s e u m is

1
6

M õ n e s m u u s k u n s tim u u s e u m is

7
10

M u ja l
P r o tse n t %
* 2 0 0 3 .a . e i k ü situ d
* * 2 0 0 3 o li te in e n im e tu s

9
0

5

10

15

20

Muuseumid (funktsioonid) avalikkuses –
kultuur või popkultuur

> Muuseumide rolli polü-funktsionaalsus
> Muuseumid – kultuur või/ja popkultuur, popkultuuri keskkond
Lugesime arhitektuurivõistluse žüriis osalenud Maasilt, et tehakse/
tulemas on Eesti popkultuuri keskus (Maas, 17. jaan 2006
Postimees)

Küsimus Eesti kultuurile ja muuseumidele: kas popkultuurile
orienteerumine on ajakohane või võõrastav ?
praktikas Euroopa on minemas multifunktsionaalsuse teed, (mida
funktsioonide küsimine – vastamine näitab)
> MUUSEUMID – VÕITLUSVÄLI MÄÄRATLUSTE PÄRAST
> ERMi ARHITEKTUURIVÕISTLUS TÕI ESILE ÜLDISED MÄÄRATLUSTE
PROBLEEMID

Avalikkus muuseumidest 1. ERMi arh. Näitel
17.1.2006. Muuseum ei pea viitama suitsupääsukesele. Võidutöö oponendid peaksid lammutama ka Toompea
linnuse koos Pika Hermanniga

Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi suhtes
Eesti Rahva Muuseumi uue hoone arhitektuurikonkurss andis hulgaliselt uusi ideid. Konkursile esitati 108 väga
eriilmelist, valdavalt heatasemelist tööd. Īürii leidis, et tööde arhitektuursetes lahendustes on palju originaalset,
kuigi suhteliselt suur osa autoritest on oma projekti loomisel ammutanud inspiratsiooni tänapäevasest
arhitektuurilisest avangardist.
Tööde käekirja põhjal võib eeldada, et enamik autoritest on suhteliselt väheste kogemustega noorema põlvkonna
esindajad. Sellest johtuvalt vajaksid nad oma ideede realiseerimiseks nõu ja mõningast abi. ERM-i ja Žürii
liikmete poolt moodustatava järelevalvekomisjoni, võidu-töö autori/autorite ja kohalike arhitektide ning
ekspertide omavahelises koostöös on võimalik tagada võidutöös esitatud ideede realiseerimine täiendatud ja
edasiarendatud kujul.
Millise panuse annab ERM-i uue hoone arhitektuur Eesti ühiskonnale ja identiteedile piirideta Euroopas? Īürii oli
seisukohal, et võidu-tööks peaks saama töö, milles rõhutatakse seda potentsiaali aktiivsel ja progressiivsel
moel ning kus arvestatakse kõnealuse kultuuriobjekti vastutusmäära olulisust. Samuti oodati, et võidutöö
annaks oma panuse avalikku keskkonda avaliku ruumi aktiveerimisega ning valiks üldtuntud eestipärase
teema, mis aitaks edendada arutelu Eesti ajaloo üle. See teema tuleb ellu viia rahvusvahelisel tasandil,
tõmmates Eestile tähelepanu laiemas kontekstis.

Hoiakute muutmine
Ülesanne ei ole lihtne. Selle täitmiseks peab ERM avalikkusele infot jagama. Samas on see ilus ülesanne. See

tekitab ühiskonnasisest respekti rahvas, kes on rajamas uut demokraatlikku hoiakut ja märkimisväärset kohta
Euroopa riikide seas.

Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas,
rahvuslikke piire ületavas ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab ligi noort põlvkonda ja
mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises kontekstis.
Winy Maas, Hollandi arhitekt, žürii liige

Avalikkus muuseumidest 2. ERMi arh. Näitel
> Kaua me põeme seda nõukogude aega!
Žürii koosseisu kohta ei oska midagi halba öelda, kuigi võib-olla mõni teine koosseis oleks teisiti
otsustanud. Ametnikud olid need, kes olema pidid – minister, muuseumide nõunik, muuseumi tollane
direktor, linnaarhitekt. Arhitektide liit tegi arhitektide poole pealt liikmete valimise ülesandeks Veljo
Kaasikule. Välisliikmetest jäi kõrvale Dominique Perrault, kes on seotud Peterburi Maria teatri
projektiga. Kuid Winy Maas Rotterdamist on samuti vaieldamatult rahvusvaheline autoriteet.

Ilus urbanistlik ruum

Võiduprojekt on hea. Esiteks sissekäigu arhitektuuriline sõlm, mis tekib konsoolse varikatuse alla,
teiseks ruum, mis moodustub tee ja oja ning nendega seotud ruumiga, ja kolmandaks pealmine
ruum, kus “lennurada” jookseb maja peale – tekib ilus urbanistlik ruum. Peale selle hoone ja
maastiku pingestatud kooskõla, mida ma nimetaks omamoodi “maastikudraamaks”, samal ajal koos
lainelise ja nõtke muljega.
Eesti Rahva Muuseum kui rahvuslik sümbol ei pea viitama suitsupääsukesele, veskikivile või
roigasaiale – ta on iseenesest kontseptuaalne urbanistlik arhitektuuriline sümbol. Iga muuseum on
seestpoolt lavastus ja praegune kehand annab selleks kõik võimalused. Museoloogide mure on
mõistetav, kuid kõik probleemid on lahendatavad.
Ma ei saa ka aru nendest, keda ajasid närvi võiduprojekti liigsed vihjed kunagisele Vene
sõjaväelennuväljale.
Kaua me põeme seda nõukogude aega! Toompea linnus koos Pika Hermanniga on ju ka okupantide
rajatud. Lisaks on ühed ikkagi arhitektid, teised museoloogid, kellel ilmselt puudub tänapäevase
arhitektuuri tunnetus. Ajakirjandusele oleks nii palju etteheiteid, et ei maksa lehte panna igasuguseid
kuulujutte, kuidas keegi žüriiliikmetest hääletas või kes keda mõjutas.
Võib küsida, kas Eesti arhitektide osavõtt konkursist oli liiga loid või ei motiveerinud preemiafond.
Minu meelest oli kõik normaalne ja seda ka Kumu arhitekti Pekka Vapaavuori arvates. Eesti arhitektid
on tööga hõivatud ja tegelikult oli ülesanne ka tohutult raske.
Andres Alver, arhitekt, Žürii liige

Avalikkus muuseumidest 3. ERMi arh. Näitel
KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga?
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
17. jaanuar 2006 EPL KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga? (126)
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
Eile avati pidulikult Eesti Rahva Muuseumi konkursi võidutööde ümbrikud. Ulatati lilli ning võitjatel oli põhjust
rõõmustada. Paraku valiti võidutööks projekt, mida ei saa ega tohi ehitada tulevaseks
rahvusmuuseumiks.
Võidutöö kujutab endast Raadi veneaegse sõjalennuvälja pikenduseks mõeldud 70 m laiust ja 350 m (!)
pikkust klaaspaviljoni, mis jätkub 1,1 km pikkuse platoona “lõpmatusse”. Kokku võtab ehitis enda alla
1,5 kilomeetrit.
Abstraktse grandioossuse kõrval oleks nagu pisiasi, et selle projektiga kinnistatakse Jakob Hurda
mälestuseks loodud Eesti Rahva Muuseum ühes rahvuslike soome-ugri etnoloogiakogudega igaveseks
nõukogude kaugpommitajate lennuvälja külge. Seda nii füüsiliselt kui ka sisuliselt. Muuseumitöötajad ja
külastajad hakkavad läbi klaasseinte sundkorras kunagisi Nõukogude lennutrajektoore imetlema ning
sadadele muuseumi külastajatele räägitakse ikka ja jälle haledat lugu Tartu linna arengupeetusest
Nõukogude okupatsiooni ajal.
Sellise muuseumi ehitamiseks võiks lausa Putinilt endalt raha küsima minna – ettemaksuks kõikide punaste
nelkidega ürituste eest, mida annab edaspidi hästi korraldada otse Eesti Rahva Muuseumi lävel.

Kuidas see sai juhtuda?
Kõigil inimestel on õigus küsida, kuidas sai selline asi juhtuda. Lühivastus: žürii komplekteeriti nii, et
ajaloo suhtes “kompleksivabad” ja “kõigega nõus” liikmed jäid enamusse. Žürii lööksalga moodustanud
arhitektid-urbanistid Kaasik ja Alver on ennegi läbi viinud ideekonkursse, mille tulemused ei realiseeru.
Muidugi on tore virgutada vaimu puhtteoreetilise ajugümnastikaga. Kui aga tellija (kultuuriministeerium
koos ERM-iga) moodustab žürii, et leida parim teostatav lahendus muuseumile, on absurdne tõsta
kilbile visionäärne urbanism.

Lisaks okupantide lennuväljaga flirtimisele on võiduprojekt ka siseruumide osas lootusetult puudulik: fondiruume kõvasti vähem, näitusesaalid valged ja
tööruumid akendeta (peaks olema vastupidi), dubleeritud sissepääsud (topeltkaader), vead projektis jpm. Selle ekspluatatsioon on teistest tunduvalt
kallim (käidav klaaskatus; klaasseintega köetavad, ent kasutamata suured õhuruumid jms). Tagatipuks ulatub “muuseum-lennuväli” alale, mille tuleviku
üle ei otsusta žürii, vaid Tartu linn ja vald. ERM peaks nüüd hakkama Tartu linna piiride laiendamist taotlema!
Nii minu kui ka Kanada eksperdi Barry Lordi jaoks oli võiduprojekt viimases kategoorias märkega “mitte mingil juhul”. Muidugi on iga projekti võimalik
ümber teha (kahtlen, kas välisautorid on nõus oma ideedest loobuma, need tunnistati ju parimaks!). Ent miks määratakse esikoht tööle, mida tuleks
nullist alustada, kui kõrvalt on võtta terve hulk võistluse kriteeriumidele vastavaid töid?
Ideekonkurss allub riigihangete seadusele. Minister Palmaru, kes peaks seisma muuseumi eest ning tagama “riigi rahaliste vahendite kõige
ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise”, läks kaasa arhitektide hasartmänguga. Kas tõesti oli hirm gastroleeriva välisarhitekti ees rumal paista?
Kõigest ühe päeva Tartus ja pool päeva Tallinnas viibinud Hollandi arhitekt Winy Maas käitus nagu staar külatanumal. Või on mäng peenem: minister
ei taha seda muuseumi üldse ehitada?
Lennuajaloo mälestis?
“Muuseum-lennuvälja” kasuks kostis argument, et sõjaväebaaside all oli ka eestiaegne lennuväli, mistõttu tegemist oleks rahvusliku järjepidevusega!
Absurdsemat tõlgendust on raske leida. Raadi ajalugu algas ja lõppes venelastega. 1912. aastal maandus Raadi Krasnojarski polgu lennuplatsile Vene
katselendur Sergei Utotškin. Tema järel saabusid 1914. aastal lennukid Peterburi sõjaväeringkonna lennuroodu Gatšina polgust. Eestiaegne lennuväli
oli rohu-plats, mis asus hulk maad linna pool. ERM tahetakse liita 1952–1956 rajatud kaugpommitajate lennuväljaga, millega koos ehitati Luunja
pommilaod ja Kärkna kütusebaas.
Lennuvälja imetlevad arhitektid otsustasid pöörata uue lehekülje Eesti ametlikus ajalootõlgenduses.
Las “kompleksides” poliitikud jamavad Tartu rahu ja piiridega, meie oleme tolerantsed! Kui vahva: teeme kõik näo, et Nõukogude okupatsiooni suurim
füüsiline märk Tartus, mis linna 50 aastaks lukku pani, oli üks pühapäevalennunduse harrastamise plats. Teeme näo, et me ei tea midagi Raadi
masendavast reostusest, mida on roogitud juba kümme aastat. Teeme näo, et me ei märka lillelasu, millega iga aasta maikuus külvatakse üle Raadil
asuv punamonument.
Ei saa me ühele poole ei piiri ega pronkssõduriga, Raadile aga tahetakse ehitada terve sõjalennumemoriaal, mille keskerakondlasest kultuuriminister
on mõtlemata heaks kiitnud.

Tänu ministri meelemuutusele nautisid “puhta arhitektuurimõtte” kaitsjad triumfi. Ekspertidele sai koht kätte näidatud, sh Barry Lordile Kanadast, kes
oma valdkonnas on maailmas kindlalt esikümnes. Samas võib Winy Maasi puhul vaielda, kas ta esimese sajagi sisse mahub. Maas ei ole ühtegi
muuseumi ehitanud – väike kunstikeskus seda kogemust ei anna –, küll aga kuulub tema loomingu pärlite hulka näiteks korterelamu projekt sigadele
(otseses mõttes). Miks kutsuti ERM-i žüriisse selline välisarhitekt, kui Euroopast olnuks ridamisi võtta muuseumi projekteerimise kogemusega
tipparhitekte? Küsigem ka: miks ei olnud žüriis ühtki Tartu avaliku elu tegelast?
Pyrrhose võit
“Veel üks selline võit ja me oleme kadunud,” tõdes veriste lahingutega kuulsaks saanud Pyrrhos. Kulutati kolm miljonit, aga konkurss täitis vaid
“arhitektuurimõtte elavdamise” rolli. ERM peab alustama otsast.
Kui kaugele saavad arhitektid tegelikkusest võõrandumisel veel minna? Ühed projekteerivad linnasüdametesse kaubakolosse; teised müüvad
süüdimatult akendeta tube; kolmandad pressivad vastutustundetult žüriides läbi “kunstiprojekte”, millega tellijal pole midagi peale hakata. Vaene
arhitektide liit pingutab, et Eesti arhitektuuri mainet seltskonnaüritustega parandada, aga ei saavuta midagi, kui arhitektide teod käivad sõnadele vastu.
Valjuhäälselt ühiskonnas otsustamisõigust nõudes ja üksteisele kõrgeimaid kvalifikatsioonitunnistusi jagades võtavad arhitektid otsustama pääsedes
arvesse vaid oma kinnismõtteid ja ego. Sellises kontekstis muutub või-matuks kaitsta seisukohta, et ühiskonnas kaalukate otsuste tegemine peaks
Eestis olema usaldatud arhitektidele.

Karin Hallas-Murula, ERM-i arhitektuurikonkursi ekspert, Eesti arhitektuurimuuseumi direktor

Avalikkus muuseumidest 4. ERMi arh.v näitel
Hiidämblik ja punalohe. PM 21.1.06. www.postimees.ee/230106/esileht/arvamus/189520.php
«Põhjakonna me siis ei saanud,» võis kunagi direktorina eelmise Eesti Rahva Muuseumi
arhitektuurikonkursi korraldanud Tõnis Lukase hääles leida kergeid pettumusenoote, kui ta
esmaspäeval ERMi uue hoone konkursil võidutöö «Memory Field» («Mälestuste maastik») ees
käed risti rinnale sättis.
«Põhjakonna»-nimeline projekt võitis tosin aastat tagasi. Aga riik oli vaene ja ERM pidi KUMU selja taha
järjekorda võtma.
Nende ootamise aastatega langes otsus – muuseum läheb oma päriskoju Raadile. Seal mõisahäärberis
avas ERM 1923. aastal esimesed seitse näituseruumi.
Tuul on pööranud, ühtäkki suudab riik ehitama hakata ning projekti said kutsutud silmad esmaspäeva
keskpäeval esimest korda näha.
«Nüüd saame siis ämbliku » jätkas Lukas.
Tõepoolest, mitmel pildil kõrgus muuseumihoone kohal hiigelämblik, mis osa vaatajaid nii segadusse
suutis ajada, et nad hoopis seda tulevaseks muuseumimajaks pidasid.
Loomad meeldivad inimestele. Nii kirjutas üks arvamuskülgede püsiautor hiigelsuurest punalohest, mis
Raadi sõjaväelennuväljal laiutama hakkab. Põhjuseks pilt, kus arhitektid olid hoone mastaapide
näitlikustamiseks ühel maastikuvaatel muuseumimaja punaseks värvinud, hallist üldpildist
eristamiseks.
Kolm noort arhitekti – Lina Ghotmeh Liibanonist, Itaalias kasvanud Dan Dorell ja jaapanlane Tsuyoshi
Tane suutsid endast kõnelema panna terve Eesti. Õigupoolest oma projektist. Ühtäkki oli rahvas
kaheks nagu kirvelt kõlksu saanud kasehalg – poolt ja vastu.

350 meetrit pikk, peamiselt ühekorruseline klaastunnel, kogupikkuses on kompleks poolteist
kilomeetrit pikk ja meenutab lennurada. Kerge kaldega kate vihjamas tõusmisele taevasse,
oma saatusele vastu minemisele.
700 000-kroonine võidupreemia on suurim, mida Eestis eales on arhitektuurikonkursil välja antud,
kuid rahvusvahelised tipud, kellega koos Ghotmeh, Dorell ja Tane töötanud on, sellistele
konkurssidele välja ei tule.
Selle kolmiku esimest suurt võitu saadavad rohked küsimused – kas maja ikka suudab
muuseumihoone nõudmisi täita, kuidas mastaapne hoone selles ümbruses välja hakkab
nägema ning kuidas eesti vankrirattad ja õllekapad seal sees tunduvad. Ning kui palju see
klaasmaja Eesti riigile maksma võib minna.

Nii pidi kolmik enne auhinna saamist tõlkeklappidest kuulma ERMi eelmise direktori Jaanus Plaadi
kahtlustesse peidetud lootust, et juhul kui võidutööd ei õnnestu muuseumi vajadustele
kohandada, on žüriil võimalik asendada see mõne teise tööga.
Alles siis avanesid ümbrikud ning presidendipaar lõi kolme noore arhitektiga kokku.
Päev pärast võidu tähistamist sõitis trio Londonisse, lubadusega juba nädala pärast tagasi olla.
Arhitektuurimuuseumi direktor Karin Hallas-Murula taandas end suure käraga žüriist, sest sellesse
kohta ehitatud suur sillakujuline muuseum seoks
ERMi igaveseks nii füüsiliselt kui ideeliselt Nõukogude okupantide sõjaväelennuvälja külge.
Dorell on pärit Itaaliast ja üles kasvanud ajal, kui maailma lapsed kartsid kõige rohkem tuumasõda.
Tema hirmu kodu oli Tartus Raadil. Kaugpommitajad olid valmis siit iga hetk õhku tõusma ja
Euroopale surma külvama.

Avalikkus muuseumidest 5. ERMi arh. Näitel
>

JUHTKIRI: Rahu Eesti Rahva Muuseumile

Eesti Päevaleht 17.1.2006

(2)

Eile saime siis teada ERM-i arhitektuurivõistluse võitjad ja näha ka sada kaheksat võistelnud
projekti. Kirgi oli juba enne üles köetud, sest žürii hoidis tulemusi pikka aega saladuses.
Pole ime, et ajakirjandus haaras kinni igast läbiimbunud vihjest. Oli enam-vähem kindel, et võit ei
tulnud koju. Kokku konkureeris kõigest 12 Eesti arhitektide projekti, millest üks sai ostupreemia.
Meenutagem, et Kumu konkursil tegid puhta töö soomlased.
ERM-i arhitektuurivõistlus ja ehitamine põhjustab ilmselt veel suuremaid debatte, sest see
puudutab absoluutselt tervet Eesti rahvast. Eesti Päevaleht on loomulikult juba tänasest avatud
kõikvõimalikele arvamustele, kuid me kõik peame ka arvestama muuseumi direktori Krista Aru
palvet: laske meil lõpuks rahulikult oma päris kodu valmis ehitada. Pärast kaklust teatavasti
rusikatega ei vehelda, kuid Kumu näide on hoiatav: ikka hakati vaidlustama asukohta ja projekti
sobivust Lasnamäe nõlva alla. Loodetavasti ERM-iga nii ei lähe.
Kuid mingid rasked eriarvamused on ka siia sisse programmeeritud. Laias laastus lähevad
arhitektide ja museoloogide-kunstiajaloolaste hinnangud lahku. Viimati mainituid häirib projekti
sobivus muuseumihooneks ja liigne orienteerumine kunagise Vene militaarlennuvälja imagole.
Võidutöö “Mäluväli” saatetekstist võib otse lugeda, et see on “lõige maastikust” ning “stardirada”
silmapiiri ja kauguste poole, mis ühtlasi on “tunnistajaks pikaajalisele võitlusele okupatsiooniga”.
Samas tundub see mõnele eestlasele hoopis monumendina nõukogudeaegsele sõjalennuväljale,
mis tegi Tartust kinnise linna. Arhitekte, seda enam välismaiseid, ja võib-olla ka turiste aga
säärane kohamüüt pigem paelub. Kahju on muidugi sellest, et lähitulevikus pole ette näha
varemetes mõisa restaureerimist. Vanemale põlvkonnale seostub Raadi just eelkõige mõisaga.

Teemaväljad ja tasandid
Teemavälja üldstruktuur :
1. Struktuursed teemad ja põhimüüdid
2. Võimu ja juhtimise, otsustamise ja funktsionaalsed teemad

3. Inimese ja identiteedi teemad

Muuseumi - teema meediaväljal:
1. Muuseumid struktuuriosana
2. Konseptualiseerimine, valikud ja otsustamised
3. Muuseumide funktsioneerimine inimese jaoks

Eesti elanike kultuurihuvide mudel ja mudeli
sotsiodemograafiline taust
1. Aktiivne mitmekülgne kultuurisuhe

22%

2.Utilitaarne (sh tehnoloogiline) ja meelelahutuslik kultuurisuhe 25%
3. Traditsiooniline, perekeskne kultuurisuhe 19%
4. Sotsaalse võrgustiku ja popkultuuri keskne kultuurisuhe 14%
5. Kultuurikauge, passiivne suhe

20%

mudel on avaldatud ja analüüsitud: Lõhmus, M., Lauristin, M., Salupere, R.
Inimesed kultuuriväljal: aktiivsus ja eelistused. Rmt: Eesti elavik 21.
Sajandi algul. TÜK 2004, lk 97 – 128

T abel 7.22. K ultuuriorientatsioonide klastrite sotsiodem ograafiline struktuur.

Sugu
V anus

H aridus

A nkeedi
keel

22 %

25%

19%

14%

20%

K ogu

M ees
N aine

36

21

35

49

47

64

81
19

79

65

51

54

15-19

3

17

3

29

3

10

20-29
30-44

10

28

9

12

17

23

33

31

34
25

21

27

45-54

23

14

23

10

17

18

55-64

20

5

19

1

25

15

65-74

20

3

15

1

22

13

alg, põhi

15

27

15

29

30

23

K esk

55

58

62

59

49

57

K õrgem
E esti

30

15

23

13

21

21

73

67

63

68

59

66

V ene

27

33

37

32

41

34

26. septembri töötuba:
võimalusi muuseumide esitamiseks avalikkuses
Kuidas saavutada kommunikatsiooni dünaamilisus?

Meedia muuseumidest millele meedia reageerib?
> Millele meedia reageerib ja millele mitte?
> Millised on valikute printsiibid ja kriteeriumid?

> Millal reageerib?
> Kuidas reageerib?

Meedia paradoksid
> Meedia näib emotsionaalne, siiski on meedia sisu ratsionaalne –
funktsionaalne
> Meedia esitab end avaliku tekstina, siiski on see sündinud suletuses
> Meedia esineb kõikide esindajana, siiski on see kellegi esindaja
> Kes omab/toodab meedia sisu (aktiivne pool) ja kes meedia sisu kasutab
(passiivne pool)
> Meedia on identiteeditööstus – ideede, meeleolude, arvamuste, identiteedi
tootmine
> Meedia sisu referentsid on kas kindlad väljakujunenud allikad (kvaliteetsed)
või rohkem juhuslikud mitte-väljakujunenud (vähekvaliteetsed) allikad.
> Muuseumid on kvaliteetsed referentsid.


Slide 13

Maarja Lõhmus:

Muuseumid kui
kommunikatsioon
ettekanne Narvas,
25. septembril 2006

ARUTLEN:

> Avalikkuse ja meedivälja üle
> Muuseumide üle avalikkuses ja meediaväljal

> Avalikkuse struktuurimudeli üle, Eesti ühiskonna
avalikkuse üle, kus domineeriv avalik väli on meediaväli,
kus muuseumid on materjaliks ja teemaks. Milliseks?
> Inimeste huvitüüpide üle

> Muuseumide kommunikatsiooni üle ühiskonnas

PANOPTICON (Bentham 1787), Foucault
http://cartome.org/panopticon1.htm

Muuseumide struktureeriv normatiivne
roll kultuuris:
sisemine ja välimine määratlemine
-

Ühiskonnas muuseumide institutsioonil tõemonopol aprioori, struktuurselt

-

Muuseumid on vajalikud ja neid tuleb toetada ka siis, kui külastajaid napib (81%
nõus, Kultmin.2006, vt. järgmine slaid). See olukord on sarnane avalik-õigusliku
ringhäälingu toetamisega, mida toetatakse ka siis, kui ei kuulata. Tõlgendus:
kultuuristruktuuri toimimise põhiinstitutsioonid peavad tingimusteta olemas olema.

-

Sisemine identiteet ja väline määratlemine:

ERMi ideest ja asutamisest 100 aastat hiljem on saanud mineviku-tuleviku
kontseptsioonide ja suundade küsimus. Põhiküsimusi esitasid ERMi uue hoone
arhitektuurivõistluse vastukajad (vt. Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi
suhtes. Winy Maas 17.1.2006 PM)

Winy Maas: Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele
muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas, rahvuslikke piire ületavas
ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab
ligi noort põlvkonda ja mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises
kontekstis.

K u ivõrd n õu stu b järgn evate väid etega m u u seu m id e k oh ta?
(täiesti nõus + pigem nõus)

M uuseum id korraldavad
liiga vähe põnevaid
üritusi

2006 a

45
37

M uuseum id on vajalikud
ja neid tuleb toetada isegi
siis, kui külastajaid napib

80
81

U ute m uuseum ihoonete
ehitam ine on riigi raha
raiskam ine

20
17

Inform atsioon
m uuseum ides toim uvast
on hästi kättesaadav*

27

E esti m uuseum ide
väljapanekud pakuvad
palju põnevaid elam usi*

52

0
P ro tsen t %
* 2 0 0 3 ei k ü situ d

2003 a

20

40

60

80

100

Muuseumid kui maailmapilt ja
identiteedikommunikatsioon: tehnoloogilise hüppe,
konstruktivismi ja reflektsiooni uus tase
MUUSEUMID

>

Eesti muuseumi ideede kujunemine Jakob Hurda matustel Tartus 1907; Hurda tööde
jätkajate otsusluua vanavara süstematiseerimiseks ja eksponeerimiseks muuseumi.

>

Muuseumide materjalide esituses nii konstruktivistlik kui refleksiivne pool.

>

Vrd. Soome muuseumidega (vt. Lõhmus, M., Medijainen, E. Soome ja soomlased
TÜK 2005, pt Muuseumid lk.317 - 328)

>

Eestis loodus kultuurikeskkonnana – loodusajakirjandus jm on kõrgelt koteeritud

>

Eesti kultuuriajakirjanduses on muuseumide – ajakirjanduse osa praegu vähe esile
tulev ja hajutatud erinevate väljaannete kui ‘kontekstide’ vahel – osad teemad
üldajakirjanduses, muuseumide näitused ja väljapanekud kultuuriajakirjanduses ja
muuseumide kontseptuaalne pool üldise kultuuripoliitilise diskussiooni osana.

>

Kõige rohkem saavad inimesed infot kultuurivaldkondade kohta üldajalehtedest ja
ajakirjadest, televisioonist ning sõprade-tuttavate käest.

>

Eesti kultuuriuuringud – kultuuri uuringute põhjana oluline muuseumide teadustöö
ja uurimused. Kultuuriuuringutes on muuseumide osa laias kultuurikeskustelus
põhjendamatult tagasihoidlik –veel-mitte-kommunikatiivne faas.

K u ivõrd su u rt h u vi p ak u vad järgn evat tü ü p i m u u seu m id ?
(suurt huvi + m õningast huvi)

2003 a
2006 a

75

L oodus

78

64

K unsti

66

65

A jaloo ja arheoloogia

65

60

K oduloo

59

52

T eadus ja tehnika

55

45

E tnograafia ja
antropoloogia

48

6

M uud

P ro tsen t %

5
0

20

40

60

80

Eesti struktuurimuutus ja avalikkuse
representatsiooni muutus 1980 – 1990ndatel
>

Eesti muutumine 1990ndatel:

> - avalike representatsioonide muutumine
> - meediavälja muutumine
>

Totalitaarkommunikatsioonist avatud ühiskonna kommunikatsiooniks

>

Meediavälja funktsioonide muutus

>

Esinejate, kõneisikute, ajakirjanike-toimetajate muutus

>

Avalikkuse agenda ja fookuste muutus

>

Sotsikultuuriliste protsesside määratlemine- defineerimine

>

Igapäevane defineerimisvõitlus protsesside suunamise nimel

> ESITUSE – REPRESENTATSIOONI MUUTUS
> ÕIGED– VALED/ TUGEVAD– NÕRGAD/ SELGED– EBASELGED MÄRGID

Reflektsioon versus konstruktivism:
muuseumide rolli ja funktsiooni muutusi 1980ndatest
kuni 2000ndate alguseni.
1.

Reflektsiooni vajadus: muinsuskaitse liikumine 1980ndate lõpus,
muuseumide kultuurilis – poliitiline osalemine (näit. Loomeliitude
pleenumil)

2.

Institutsiooni restruktureerimine: Eesti kultuuri institutsioonide üldine
restruktureerimine ja uus legitimeerimine, toomine NSVL tõrjutud
identiteediinstitutsioonidest Eesti rahvuslikuks keskseks identiteedi ja
mälu institutsiooniks. (90ndate keskpaik)

3.

Enesereflektsiooni: muuseumide käsitlus areneva ja muutuva
protsessina, muuseumide võrdlused maailma teiste muuseumidega

4.

Institutsioonide uus struktuur: Liitumine EU-ruumiga, institutsionaalne
rahvusvahelistumine

5.

Reflektsiooni ja konstruktsivismi ootus: Avalikkuse ootustele
vastamine, resonantsi arvestamine, erinevate väärtuspõhiste
konfliktide käsitlemine kui süsteemi infrastruktuuri/struktuuri üldise
funktsioneerimise indikaatorina (2000ndate algus)

6.

Millise konstruktivismi ootus?
Muuseumide usaldamise/usaldamatuse küsimus, muuseumide
vastutus teadvuse-kujunduse eest (varjatud küsimus)

Muuseumide külastamise põhjused /funktsioonid
>

1/3 külastajatest meelelahutuseks, vaba aja veetmiseks

>

1/3 külastajatest enesetäiendamiseks ja harimiseks

>

1/5 külastajatest õppe otstarbeks

>

1/7 tööalaselt
Kommentaar: külastajate määratletud põhjused külastamiseks ei ole tähenda
automaatselt, et need ongi külastamise põhjused, sest kontekstiks pole uuritud inimese
huvide ja vajaduste struktuuri ning muuseumide külastamist selles kontekstis.

> Huvi 2006:
>

78% loodus

(2003 – 75%)

>

66% kunst

(2003 – 64%)

>

65% ajalugu ja arheoloogia

>

59% kodulugu (2003 – 60%)

>

55% teadus ja tehnika (2003 – 52%)

>

48% etnograafia ja antropoloogia (2003 – 45%)

> Mitte – huvi 2006:
>

53% ei ole vaba aega (2003 – 49%)

>

25% ei meeldi muuseumis käia (2003 - 22%)

>

24%

muuseumide kohta on vähe infot (2003 – 28%)

>

22%

puudub transport (2003 – 19%)

>

20%

piletihind liiga kõrge ( 2003 – 19% )

M illistel eesm ärk id el T e m u u seu m e k ü lastate?
Ü ldse m itte

M õnikord

S ageli

TÖ Ö A LA SELT

2003 a

94

42

2006 a

94

5 2

Õ PPEO TSTA RBEL

2003 a

88

9

3

2006 a

88

10

3

E N E S E T Ä IE N D A M IS E K S

74

2003 a

18

71

2006 a

21

8

M E E L E L A H U T A M IS E K S ,
V A B A A JA V E E T M IS E K S
2003 a

63

24

13

2006 a

63

24

12

0%
P ro tsen t %

20%

40%

60%

80%

100%

M is on p eam ised p õh ju sed , m ik s ei k ü lasta (saged am in i) m u u seu m e? *

2003 a
2006 a

49

E i ole vaba aega

53

M ulle ei m eeldi
m uuseum ides käia

22
25

M ul on m uuseum ide
kohta vähe infot

28
24

P ole transporti/ halvad
transpordivõim alused

19

P iletite hinnad on liiga
kallid

19
20

22

8

M inu tervis ei luba

6
6
6

M uu põhjus

K ülastan m uuseum e
piisavalt sageli

6
5
4
4

R aske öelda

0

10

20

30

40

P ro tsen t %
* k u n a ig a resp o n d en t v õ is an d a m itu v astu st, siis v õ ib p ro tsen tid e su m m a o lla 1 0 0 -st su u rem

50

60

Muuseumid 21. sajandi alguses–
kollektiivne identiteet, mälu, igapäevapraktika
Muuseumide sõnum ühiskonnas ja meedias.
Muuseumid on faktikogumid emotsionaalselt tulikuumal väljal.
Autentse mälu materjali faktiline olemasolu (hoidlate ja
arhiivide sisu jm materiaalne pool)
Muuseumid kui mälu ja kogemus. Mälu, ajaloo, tuleviku jm –
temaatika käsitlus inimese-kesksena
Muuseumid kui arutlusmaterjal, avaliku arutluse objekt. Riikide,
ühiskondade ja kultuuride konsensuse ja/või vastanduste otsing
Info orienteerumiseks.
MUUSEUMIDE FUNKTSIOONIMUUTUSI
Kontrollitud ideoloogiast (ja selle konstruktivismist) inimese avatud
maailmapildi kujundajaks (mälu tugevdajaks).
Uus funktsioon lubab rohkem muuseume ja materjale, avatumat mälu.
Selle talletamisega, mis aga vahepealsel suletud perioodil
kustutatud või kustumas – selle kogumisega on kiire!!

Muuseumid – eksistentsi lugu ja resonants

>

MUUSEUMID KUI AJA–KOHA–TEGEVUSE KOMMUNIKATSIOON KULTUURIS

> Svetlana Alpers,“The Museum as a Way of Seeing,” in Exhibiting Cultures:
The Poetics and Politics of Museum Display, ed. Ivan Karp and Steven D.
Lavine (Washington and London: Smithsonian Institution Press, 1991) pp.
25-32.
> Gianni Vattimo: The Structure of Artistic Revolution. 1988.
> Clifford, James: The Predicament of Culture: twentieth-century
etnography, literature and art. Cambridge (Massachusetts); London:
Harvard University Press, 1994.
> Georg Simmel: The Sociology of Space. (rmt Frisby, D.; Featherstone, M.
Simmel on Culture. Sage 1997)
> David Harvey: The Experience of Space and Time. (rmt The Condition of
Postmodernity. Blackwell. 1990)

Juri Lotman kultuuri enesemudelist ja
identiteedikommunikatsioonist
Kultuuri aktiivsuse enesemääratlemisel räägib tungist ühtsuse poole.
Kultuuri enesemudeli mehhanismid on seotud lakkamatu vajadusega
säilitada oma eneseteadvus, salvestada oma mällu kontseptsioon
iseendast.
Kultuurile on omane enesemudelite loomine ja kujutamine – nende kaudu
ühtlasi kontrollitakse adekvaatsust, suundade relevantsust.
Juri Lotman on eristanud kultuuri enesemudeli loomisel kolme üheaegset
suunda:
1. kultuuri enesemudel, mille eesmärgiks on refleksiivsus, reaalne tunnetus
ja kogemus
2. enesemudel, mis erinevad tavapraktikast, ent on suunatud praktika
muutmisele
3. ideaalsed enesemudelid ja manifesteerimised, mis eksisteerivad eraldi
reaalsusest ning säilitavad-defineerivad põhiväärtusi.
Lotman: erinevate enesemudelite vahel võib tekkida konflikte.

Muuseum – akadeemilise
kommunikatsioonidistsipliinina
http://www.uwo.ca/theory/Courses/Courses2006-OrderingLong.html
Centre for the Study of Theory and Criticism – Courses 2006-2007
Ordering Things - The following gives a very rough idea of how the course might unfold, though suggested
readings are at this stage no more than an indication of general directions, a point of departure for
reflection. The case studies, in particular, are intended merely as signposts on a terrain to be explored.
Weeks 1-7
•

Orientation

•

Collectors and Collecting (Baudrillard, Benjamin, Bal, Stewart)

•

Collecting Art and Culture (Clifford, Sherman, Duncan)

•

Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum (Pearce, Bal)

•

Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition (Bennett, Heidegger, Mitchell)

•

Taxonomies and Heterotopias (Foucault, Ritvo)

•

Archive (Derrida, Nora, Ricœur)

Weeks 8-13: Case Studies


Encyclopedia and Library (Borges, Kis)

•

Museum (Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H)

•

Anti-Museum (Broodthaers, the Museum of Jurassic Technology)

•

Taxonomies, Heterotopias and Lists (Greenaway's The Falls, Perec)

•

The Artist in the Museum (Boltanski, Greenaway)

•

The Museum Without Walls (The Situationist International, Sophie Calle, Banksy)

Muuseum akadeemilise distsipliinina. Näide
Week 1: Orientation
Week 2: Collectors and Collecting
>

Baudrillard, Jean. "The System of Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The Cultures of Collecting.
Cambridge, MA: Harvard University Press. 1994. 7-24.

>

Benjamin, Walter. "Unpacking My Library. A Talk About Book Collecting." Illuminations. Trans. Harry Zohn. Ed. Hannah
Arendt. New York: Schocken Books, 1969. 59-67.

>

Bal, Mieke. "Telling Objects: A Narrative Perspective on Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The
Cultures of Collecting. Cambridge, MA: Harvard University Press. 97-115.

>

Stewart, Susan. "The Collection, Paradise of Consumption." In Susan Stewart, On Longing. Durham and London: Duke
University Press, 1993. 151-69, 190-91.

Week 3: Collecting Art and Culture
>

Clifford, James. "On Collecting Art and Culture." In James Clifford, The Predicament of Culture. Cambridge: Harvard
University Press, 1988. 215-51.

>

Sherman, Daniel J. "Quatremère/Benjamin/Marx: Art Museums, Aura, and Commodity Fetishism." In Daniel J. Sherman
and Irit Rogoff, eds. Museum Culture: Histories, Discourses, Spectacles. London: Routledge, 1994. 123-43.

>

Duncan, Carol. "The Art Museum as Ritual." In Carol Duncan, Civilizing Rituals: Inside Public Art Museums. London and
New York: Routledge, 1995. 7-20.

Week 4: Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum
>

Pearce, Susan M. "Collecting: Shaping the World." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A Cultural
Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 68-88.

>

Pearce, Susan M. "Museums: The Intellectual Rationale." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A
Cultural Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 89-117.

>

Bal, Mieke. "The Discourse of the Museum." In Reesa Greenberg, Bruce W. Ferguson, and Sandy Nairne, eds. Thinking
About Exhibitions. London and New York: Routledge, 1996. 201-18.

Week 5: Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition
>

Bennett, Tony. "The Exhibitionary Complex." In Tony Bennett, The Birth of the Museum. London and New York: Routledge, 1995. 59-88.

>

Heidegger, Martin. "The Age of the World Picture," in The Question Concerning Technology and Other Essays, trans. William Lovitt. New York:
Harper & Row, 1977. 115-54.

>

Mitchell, Timothy. "Orientalism and the Exhibitionary Order." In Nicholas B. Dirks, ed. Colonialism and Culture. Ann Arbor: The University of
Michigan Press, 1992. 289-317.

Week 6: Taxonomies and Heterotopias
>

Foucault, Michel. The Order of Things: An Archaeology of the Human Sciences. London: Tavistock, 1970. xv-xxiv.

>

Foucault, Michel. "Of Other Spaces." Diacritics 16.1 (Spring 1986): 22-27.

>

Ritvo, Harriet. "Zoological Taxonomy and Real Life." In George Levine, ed. Realism and Representation: Essays on the problem of Realism in
Relation to Science, Literature, and Culture. Madison: The University of Wisconsin Press, 1993. 235-54.

Week 7: Archive
>

Derrida, Jacques. "Archive Fever, A Freudian Impression." Diacritics 25.2 (Summer 1995): 9-63.

>

Nora, Pierre. "Between Memory and History: Les Lieux de Memoire." Representations 26 (1989): 7-25.

Week 8: Encyclopedia and Library
>

Case Studies I: Borges, Danilo Kis's "The Encyclopedia of the Dead"

Week 9: Museum
>

Case Studies II: Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H

>

Donato, Eugenio. "The Museum's Furnace: Notes Toward a Contextual Reading of Bouvard and Pécuchet." In Josué V. Harari, ed. Textual
Strategies: Perspectives in Post-Structuralist Criticism. Ithaca: Cornell University Press, 1979. 213-38.

Week 10: The Anti-Museum
>

Case Studies III: Marcel Broodthaers, The Museum of Jurassic Technology

>

Crimp, Donald. "This is not a Museum of Art." In Donald Crimp, On the Museum's Ruins. Cambridge: MIT Press, 1993. 200-34.

>

Rugoff, Ralph. "Beyond Belief: The Museum as Metaphor." In Lynne Cooke and Peter Wollen, eds. Visual Display: Culture Beyond Appearances.
Seattle: Bay Press, 1995. 69-81.

Week 11: Taxonomies, Heterotopias and Lists
>

Case Studies IV (Perec, Greenaway's The Falls)

>

Testa, Bart. "Tabula for a Catastrophe: Peter Greenaway's The Falls and Foucault's Heterotopia."

>

Paula Willoquet-Maricondi and Mary Alemany-Galway, ed. Peter Greenaway's Postmodern/Poststructuralist Cinema. Lanham, Maryland: The
Scarecrow Press, 2001. 79-112, 336-38.

Week 12: The Artist in the Museum
>

Case Studies V (Christian Boltanski, Peter Greenaway)

Week 13: The Museum Without Walls
Tony Purdy

Inimest üldhuvid, integreerivad huvid, diferentseerivad
huvid ja spetsialiseeritud teemahuvid meedias
Teemade huvitasemed:
1. üldhuvi - vähemalt 60% vastajatest huvi pakkunud teemad (uudised kodu- ja
välismaalt, tervis, tv-saated);
2. suuri rühmi integreerivaid teemad, huvi ca 40 % vastajatest (näiteks
kuritegevus-politsei-kohtud ja seadusandlus-õigusinfo, loodus, sport, noorte
elu, haridus, sotsiaalprobleemid, pere, ka huumor),
3. teatud huvirühmi diferentseerivaid teemad (25-35%), näiteks korruptsioonskandaalid, poliitika ja majandus vs. kultuur, riigikogu, valitsus, tuntud isikud –
suhted, seltkonnakroonika vs. statistika jne.
4. suhteliselt väikesele asjast huvitatute ringile (alla 20%) huvi pakkuvad
spetsialiseeritud teemad, näiteks õiguskantsler-riigikontroll, arvutid,
erakondade tegevus või kirik ja religioon.
Ülevaade inimeste teemahuvidest, st huvidest eri valdkondade suhtes (‘Mina,
maailm, meedia’ 2002), küsitletud oli 1500 inimest üle Eesti. Huvide
selgitamiseks oli vastajatele antud valdkondade nimestik, mille suhtes pidid
viiepallisel skaalal hindama huvitatust.

M uu valdk ond.
K irik , religioon
E hitus , k innis vara
P oliitik ud, erak onnad
Õ igus k ants ler, riigik ontroll
O s t-m üük
A rvutid
P res ident
Reis id, turis m
S elts k onnak roonik a
V alits us , m inis teerium id, am etk onnad
Riigik ogu
M ajandus , äri, ettevõtlus
M ood
A utod
Tuntud is ik ud, s uhted
S tatis tik a, uurim us te andm ed
Tehnik a, tehnoloogia
K uns t, k irjandus , teater
M aaelu
Tööpak k um is ed
K orrupts ioon, s k andaalid
Teadus lik ud avas tus ed
Noorte elu
S port
A rvam us ed ja arutlus ed päevas ündm us tes t
K ool, haridus , õppim ine
Loodus
S ots iaalprobleem id
Huum or
S eadus ed, m äärus ed, õigus alane info
K odu, pere, laps ed
K uritegevus , polits ei, k ohtud
Uudis ed välis m aalt
Teles aated, film id
Tervis
O m a valla, linna, m aak onna info
Uudis ed E es tis t

1,2
13
13,3
13,5
14,7
18,6
19,4
22,8
23
23,7
23,8
24,7
25,3
25,5
26
27,2
27,9
29,5
31,3
31,3
32,4
35,2
39,5
40,3
41
43,3
47,4
49,9
50,6
53,7
54,2
56,6
57,6
59,6
63,8
66,5
77,7
84,7
0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Huvide tüübid:

Huvi meedias käsitletavate
jagunenud gruppide vahel:

teemade

> ühiskonna ja riigi teemadest huvitujaid
> kodu-lähiümbruse huvilised
> tehnika-teaduse-ettevõtlushuvilised

vastu

on

Teemahuvide klastrid 1-4
Kokkuvõtvalt on teemahuvide kohta neli klastrit
I. Esimese, poliitikahuvilise klastri (18% koguvalimist) domineerivaks faktortunnuseks on huvitatus riigi ja selle
institutsioonide tegevusest.
Kõrgendatud poliitikahuvi on ainult veidi rohkem omane meestele [VK1](52%). Siia klastrisse kuulub rohkem
kõrgharidusega inimesi, domineerivad keskealised ja vanemad inimesed (72% klastrist on vanem kui 45
eluaastat). Samuti kuulub siia keskmisest enam eestlasi. Sissetulekudominant on veidi allapoole Eesti
keskmist (1500-2500 kr pereliikme kohta). Keskmisest enam on siin pealinlasi ja maainimesi.
II. Teise, kultuurile ja lähiümbrusele orienteeritud teemahuvi klastri (19% koguvalimist) teljeks on kultuuri,
hariduse ja noorte elu, reisimise ja seltskonna temaatika, keskmisest tugevam on ka orienteeritus
lähiümbrusele ning sotsiaalsetele probleemidele. Samas on tüüp poliitikakauge.
Nimetatud tüübile on iseloomulik feminiinsus (88% naisi). Tüüpi iseloomustab keskmiset enam keskhariduslik
taust, samuti on siin keskmisest enam venekeelse ankeedi täitnuid. Palgaskaalal on nad kõige madalama
sissetulekuga pereliikme kohta. Keskmisest enam on siin (pea)linlasi ja vähem maainimesi.
III. Kolmanda, tehnika, teaduse ja ärikeskse teemahuvi klastri (28% koguvalimist) juurde kuulub ka
kõrgendatud spordi- ja välisuudiste huvi. Ootuspäraselt koosneb see tüüp valdavalt meestest (91%).
Klastri vanuskoosseis on vastandlik esimesele, poliitikahuvilisele tüübile: siin domineerivad noored, 77%
klastri koosseisust on vanuses alla 44 aasta. Sissetulek on selles klastris kõrgeim: ligi pooltel ulatub see
üle Eesti keskmise, kusjuures veerandil on sissetulek pereliikme kohta kõrgem kui 4000 krooni kuus.
Üllatav on, et klastri koosseisus on keskmisest enam maal elavaid inimesi.
IV. Neljanda, ümbritsevast vähehuvitunute klastri (34% koguvalimist) moodustavad inimesed, kelle huvid on
kõikide faktorite lõikes tunduvalt alla keskmise.
Klastris on väike naiste ülekaal (62% naisi), ka on selles keskmisest rohkem pensionieas inimesi.
Iseloomulik on ka veidi madalam haridustase ja sissetulek pereliikme kohta. Asulatüüpide esindatus
vastab aga valimi keskmisele. Venekeelsete inimeste osakaal on valimi keskmisest suurem (41% valimi
34%ga võrreldes). Nendel inimeste seas on silmatorkavalt enam Eesti kodakondsuseta inimesi, mis viitab
sellle, et kodakondsuse puudumine on seotud üldise vähema huvitatusega ümbritsevast elust.

Muuseumid kultuurimeedia kanalina Eesti
muuseumide külastusi (SaarPoll-Kult.min 2006)
MUUSEUMIDE KÜLASTATAVUS 2005. Eesti inimesed muuseumides:
12% Eesti Vabaõhumuuseumis
10% Kadrioru kunstimuuseumis
9%

Kumu Kunstimuuseumis

8%

Palmse mõisas

8%

Eesti Loodusmuuseumis

6%

Eesti Meremuuseumis

6%

Eesti Ajaloomuuseumis

6%

Tallinna Kunstihoones

5%

Rakvere linnuses

5%

Eesti Tervishoiumuuseumis

5%

Niguliste muuseum-kontsertsaalis

5%

Tartu Kunstimuuseumis ja Pärnu Uue Kunsti muuseumis

4%

Narva Muuseumis

4%

Eesti Rahva Muuseumis

4%

Saaremaa Muuseumis

4%

Palamuse Oskar Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumis

3%

Okupatsioonide Muuseumis

3%

Eesti Põllumajandusmuuseumis

57% inimesi ei ole aasta jooksul muuseumides käinud

M illiseid m u u seu m e on viim ase 12 k u u jook su l k ü lastan u d ?*

K adrioru K unstim uuseum **

8

K um u K unstim uuseum **

8

P alm se m õis

8
7
8
6
6
7
6

E esti L oodusm uuseum
E esti M erem uuseum
E esti A jaloom uuseum

N iguliste m uuseum -kontserdisaalis
E esti T ervishoium uuseum
N arva M uuseum
E esti R ahva M uuseum
S aarem aa M uuseum
P alam use O skar L utsu K ihelkonnakoolim uuseum
O kupatsioonide M uuseum **
E esti P õllum ajandusm uuseum
P ärnu M uuseum
E esti S pordim uuseum
H iium aa M uuseum
M uu

2006 a

13
12

E esti V abaõhum uuseum

R akvere linnus

2003 a

5
6
5
6
5
4
4
3
4
4
4
5
4
3
3
3
3
3
2
3
2
3
7
7
57
57

E i ole külastanud
P rotsen t %
0
10
20
30
** 2003.a. ei küsitud
*kuna iga respondent võis anda m itu vastust, siis võib protsentide sum m a olla 100-st suurem

40

50

60

K u n s tin ä itu s te , k u n s tis ü n d m u s te k ü la s ta m in e e r in e v a te s k o h ta d e s
(o n k ü la s ta n u d s e d a k o h ta v ä h e m a lt ü h e l k o rra l)
K u ltu u ria s u tu s te s (te a trid , k in o d ,
k u ltu u rim a ja d , jn e )

18
16
14

M õ n e s g a le riis

15

Ü h is k o n d lik e s h o o n e te s (p a n g a d ,
(o m a )v a lits u s a s u tu s e d , õ p p e a s u tu s e d , jn e )

14
12

K a d rio ru K u n s tim u u s e u m is *

2003 a

10

2006 a
K u m u K u n s tim u u s e u m is *

9
6
6

T a llin n a K u n s tih o o n e s

6

N ig u lis te m u u s e u m -k o n ts e rd is a a lis

5
4

T a rtu K u n s tim u u s e u m is

5
4

P ä rn u U u e K u n s ti M u u s e u m is

5

V iin is tu K u n s tim u u s e u m is *

3

T a rb e k u n s ti ja D is a in im u u s e u m is * *

3
2
2

A d a m s o n -E ric u m u u s e u m is

2

K ris tja n R a u a m a ja m u u s e u m is

1
6

M õ n e s m u u s k u n s tim u u s e u m is

7
10

M u ja l
P r o tse n t %
* 2 0 0 3 .a . e i k ü situ d
* * 2 0 0 3 o li te in e n im e tu s

9
0

5

10

15

20

Muuseumid (funktsioonid) avalikkuses –
kultuur või popkultuur

> Muuseumide rolli polü-funktsionaalsus
> Muuseumid – kultuur või/ja popkultuur, popkultuuri keskkond
Lugesime arhitektuurivõistluse žüriis osalenud Maasilt, et tehakse/
tulemas on Eesti popkultuuri keskus (Maas, 17. jaan 2006
Postimees)

Küsimus Eesti kultuurile ja muuseumidele: kas popkultuurile
orienteerumine on ajakohane või võõrastav ?
praktikas Euroopa on minemas multifunktsionaalsuse teed, (mida
funktsioonide küsimine – vastamine näitab)
> MUUSEUMID – VÕITLUSVÄLI MÄÄRATLUSTE PÄRAST
> ERMi ARHITEKTUURIVÕISTLUS TÕI ESILE ÜLDISED MÄÄRATLUSTE
PROBLEEMID

Avalikkus muuseumidest 1. ERMi arh. Näitel
17.1.2006. Muuseum ei pea viitama suitsupääsukesele. Võidutöö oponendid peaksid lammutama ka Toompea
linnuse koos Pika Hermanniga

Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi suhtes
Eesti Rahva Muuseumi uue hoone arhitektuurikonkurss andis hulgaliselt uusi ideid. Konkursile esitati 108 väga
eriilmelist, valdavalt heatasemelist tööd. Īürii leidis, et tööde arhitektuursetes lahendustes on palju originaalset,
kuigi suhteliselt suur osa autoritest on oma projekti loomisel ammutanud inspiratsiooni tänapäevasest
arhitektuurilisest avangardist.
Tööde käekirja põhjal võib eeldada, et enamik autoritest on suhteliselt väheste kogemustega noorema põlvkonna
esindajad. Sellest johtuvalt vajaksid nad oma ideede realiseerimiseks nõu ja mõningast abi. ERM-i ja Žürii
liikmete poolt moodustatava järelevalvekomisjoni, võidu-töö autori/autorite ja kohalike arhitektide ning
ekspertide omavahelises koostöös on võimalik tagada võidutöös esitatud ideede realiseerimine täiendatud ja
edasiarendatud kujul.
Millise panuse annab ERM-i uue hoone arhitektuur Eesti ühiskonnale ja identiteedile piirideta Euroopas? Īürii oli
seisukohal, et võidu-tööks peaks saama töö, milles rõhutatakse seda potentsiaali aktiivsel ja progressiivsel
moel ning kus arvestatakse kõnealuse kultuuriobjekti vastutusmäära olulisust. Samuti oodati, et võidutöö
annaks oma panuse avalikku keskkonda avaliku ruumi aktiveerimisega ning valiks üldtuntud eestipärase
teema, mis aitaks edendada arutelu Eesti ajaloo üle. See teema tuleb ellu viia rahvusvahelisel tasandil,
tõmmates Eestile tähelepanu laiemas kontekstis.

Hoiakute muutmine
Ülesanne ei ole lihtne. Selle täitmiseks peab ERM avalikkusele infot jagama. Samas on see ilus ülesanne. See

tekitab ühiskonnasisest respekti rahvas, kes on rajamas uut demokraatlikku hoiakut ja märkimisväärset kohta
Euroopa riikide seas.

Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas,
rahvuslikke piire ületavas ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab ligi noort põlvkonda ja
mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises kontekstis.
Winy Maas, Hollandi arhitekt, žürii liige

Avalikkus muuseumidest 2. ERMi arh. Näitel
> Kaua me põeme seda nõukogude aega!
Žürii koosseisu kohta ei oska midagi halba öelda, kuigi võib-olla mõni teine koosseis oleks teisiti
otsustanud. Ametnikud olid need, kes olema pidid – minister, muuseumide nõunik, muuseumi tollane
direktor, linnaarhitekt. Arhitektide liit tegi arhitektide poole pealt liikmete valimise ülesandeks Veljo
Kaasikule. Välisliikmetest jäi kõrvale Dominique Perrault, kes on seotud Peterburi Maria teatri
projektiga. Kuid Winy Maas Rotterdamist on samuti vaieldamatult rahvusvaheline autoriteet.

Ilus urbanistlik ruum

Võiduprojekt on hea. Esiteks sissekäigu arhitektuuriline sõlm, mis tekib konsoolse varikatuse alla,
teiseks ruum, mis moodustub tee ja oja ning nendega seotud ruumiga, ja kolmandaks pealmine
ruum, kus “lennurada” jookseb maja peale – tekib ilus urbanistlik ruum. Peale selle hoone ja
maastiku pingestatud kooskõla, mida ma nimetaks omamoodi “maastikudraamaks”, samal ajal koos
lainelise ja nõtke muljega.
Eesti Rahva Muuseum kui rahvuslik sümbol ei pea viitama suitsupääsukesele, veskikivile või
roigasaiale – ta on iseenesest kontseptuaalne urbanistlik arhitektuuriline sümbol. Iga muuseum on
seestpoolt lavastus ja praegune kehand annab selleks kõik võimalused. Museoloogide mure on
mõistetav, kuid kõik probleemid on lahendatavad.
Ma ei saa ka aru nendest, keda ajasid närvi võiduprojekti liigsed vihjed kunagisele Vene
sõjaväelennuväljale.
Kaua me põeme seda nõukogude aega! Toompea linnus koos Pika Hermanniga on ju ka okupantide
rajatud. Lisaks on ühed ikkagi arhitektid, teised museoloogid, kellel ilmselt puudub tänapäevase
arhitektuuri tunnetus. Ajakirjandusele oleks nii palju etteheiteid, et ei maksa lehte panna igasuguseid
kuulujutte, kuidas keegi žüriiliikmetest hääletas või kes keda mõjutas.
Võib küsida, kas Eesti arhitektide osavõtt konkursist oli liiga loid või ei motiveerinud preemiafond.
Minu meelest oli kõik normaalne ja seda ka Kumu arhitekti Pekka Vapaavuori arvates. Eesti arhitektid
on tööga hõivatud ja tegelikult oli ülesanne ka tohutult raske.
Andres Alver, arhitekt, Žürii liige

Avalikkus muuseumidest 3. ERMi arh. Näitel
KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga?
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
17. jaanuar 2006 EPL KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga? (126)
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
Eile avati pidulikult Eesti Rahva Muuseumi konkursi võidutööde ümbrikud. Ulatati lilli ning võitjatel oli põhjust
rõõmustada. Paraku valiti võidutööks projekt, mida ei saa ega tohi ehitada tulevaseks
rahvusmuuseumiks.
Võidutöö kujutab endast Raadi veneaegse sõjalennuvälja pikenduseks mõeldud 70 m laiust ja 350 m (!)
pikkust klaaspaviljoni, mis jätkub 1,1 km pikkuse platoona “lõpmatusse”. Kokku võtab ehitis enda alla
1,5 kilomeetrit.
Abstraktse grandioossuse kõrval oleks nagu pisiasi, et selle projektiga kinnistatakse Jakob Hurda
mälestuseks loodud Eesti Rahva Muuseum ühes rahvuslike soome-ugri etnoloogiakogudega igaveseks
nõukogude kaugpommitajate lennuvälja külge. Seda nii füüsiliselt kui ka sisuliselt. Muuseumitöötajad ja
külastajad hakkavad läbi klaasseinte sundkorras kunagisi Nõukogude lennutrajektoore imetlema ning
sadadele muuseumi külastajatele räägitakse ikka ja jälle haledat lugu Tartu linna arengupeetusest
Nõukogude okupatsiooni ajal.
Sellise muuseumi ehitamiseks võiks lausa Putinilt endalt raha küsima minna – ettemaksuks kõikide punaste
nelkidega ürituste eest, mida annab edaspidi hästi korraldada otse Eesti Rahva Muuseumi lävel.

Kuidas see sai juhtuda?
Kõigil inimestel on õigus küsida, kuidas sai selline asi juhtuda. Lühivastus: žürii komplekteeriti nii, et
ajaloo suhtes “kompleksivabad” ja “kõigega nõus” liikmed jäid enamusse. Žürii lööksalga moodustanud
arhitektid-urbanistid Kaasik ja Alver on ennegi läbi viinud ideekonkursse, mille tulemused ei realiseeru.
Muidugi on tore virgutada vaimu puhtteoreetilise ajugümnastikaga. Kui aga tellija (kultuuriministeerium
koos ERM-iga) moodustab žürii, et leida parim teostatav lahendus muuseumile, on absurdne tõsta
kilbile visionäärne urbanism.

Lisaks okupantide lennuväljaga flirtimisele on võiduprojekt ka siseruumide osas lootusetult puudulik: fondiruume kõvasti vähem, näitusesaalid valged ja
tööruumid akendeta (peaks olema vastupidi), dubleeritud sissepääsud (topeltkaader), vead projektis jpm. Selle ekspluatatsioon on teistest tunduvalt
kallim (käidav klaaskatus; klaasseintega köetavad, ent kasutamata suured õhuruumid jms). Tagatipuks ulatub “muuseum-lennuväli” alale, mille tuleviku
üle ei otsusta žürii, vaid Tartu linn ja vald. ERM peaks nüüd hakkama Tartu linna piiride laiendamist taotlema!
Nii minu kui ka Kanada eksperdi Barry Lordi jaoks oli võiduprojekt viimases kategoorias märkega “mitte mingil juhul”. Muidugi on iga projekti võimalik
ümber teha (kahtlen, kas välisautorid on nõus oma ideedest loobuma, need tunnistati ju parimaks!). Ent miks määratakse esikoht tööle, mida tuleks
nullist alustada, kui kõrvalt on võtta terve hulk võistluse kriteeriumidele vastavaid töid?
Ideekonkurss allub riigihangete seadusele. Minister Palmaru, kes peaks seisma muuseumi eest ning tagama “riigi rahaliste vahendite kõige
ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise”, läks kaasa arhitektide hasartmänguga. Kas tõesti oli hirm gastroleeriva välisarhitekti ees rumal paista?
Kõigest ühe päeva Tartus ja pool päeva Tallinnas viibinud Hollandi arhitekt Winy Maas käitus nagu staar külatanumal. Või on mäng peenem: minister
ei taha seda muuseumi üldse ehitada?
Lennuajaloo mälestis?
“Muuseum-lennuvälja” kasuks kostis argument, et sõjaväebaaside all oli ka eestiaegne lennuväli, mistõttu tegemist oleks rahvusliku järjepidevusega!
Absurdsemat tõlgendust on raske leida. Raadi ajalugu algas ja lõppes venelastega. 1912. aastal maandus Raadi Krasnojarski polgu lennuplatsile Vene
katselendur Sergei Utotškin. Tema järel saabusid 1914. aastal lennukid Peterburi sõjaväeringkonna lennuroodu Gatšina polgust. Eestiaegne lennuväli
oli rohu-plats, mis asus hulk maad linna pool. ERM tahetakse liita 1952–1956 rajatud kaugpommitajate lennuväljaga, millega koos ehitati Luunja
pommilaod ja Kärkna kütusebaas.
Lennuvälja imetlevad arhitektid otsustasid pöörata uue lehekülje Eesti ametlikus ajalootõlgenduses.
Las “kompleksides” poliitikud jamavad Tartu rahu ja piiridega, meie oleme tolerantsed! Kui vahva: teeme kõik näo, et Nõukogude okupatsiooni suurim
füüsiline märk Tartus, mis linna 50 aastaks lukku pani, oli üks pühapäevalennunduse harrastamise plats. Teeme näo, et me ei tea midagi Raadi
masendavast reostusest, mida on roogitud juba kümme aastat. Teeme näo, et me ei märka lillelasu, millega iga aasta maikuus külvatakse üle Raadil
asuv punamonument.
Ei saa me ühele poole ei piiri ega pronkssõduriga, Raadile aga tahetakse ehitada terve sõjalennumemoriaal, mille keskerakondlasest kultuuriminister
on mõtlemata heaks kiitnud.

Tänu ministri meelemuutusele nautisid “puhta arhitektuurimõtte” kaitsjad triumfi. Ekspertidele sai koht kätte näidatud, sh Barry Lordile Kanadast, kes
oma valdkonnas on maailmas kindlalt esikümnes. Samas võib Winy Maasi puhul vaielda, kas ta esimese sajagi sisse mahub. Maas ei ole ühtegi
muuseumi ehitanud – väike kunstikeskus seda kogemust ei anna –, küll aga kuulub tema loomingu pärlite hulka näiteks korterelamu projekt sigadele
(otseses mõttes). Miks kutsuti ERM-i žüriisse selline välisarhitekt, kui Euroopast olnuks ridamisi võtta muuseumi projekteerimise kogemusega
tipparhitekte? Küsigem ka: miks ei olnud žüriis ühtki Tartu avaliku elu tegelast?
Pyrrhose võit
“Veel üks selline võit ja me oleme kadunud,” tõdes veriste lahingutega kuulsaks saanud Pyrrhos. Kulutati kolm miljonit, aga konkurss täitis vaid
“arhitektuurimõtte elavdamise” rolli. ERM peab alustama otsast.
Kui kaugele saavad arhitektid tegelikkusest võõrandumisel veel minna? Ühed projekteerivad linnasüdametesse kaubakolosse; teised müüvad
süüdimatult akendeta tube; kolmandad pressivad vastutustundetult žüriides läbi “kunstiprojekte”, millega tellijal pole midagi peale hakata. Vaene
arhitektide liit pingutab, et Eesti arhitektuuri mainet seltskonnaüritustega parandada, aga ei saavuta midagi, kui arhitektide teod käivad sõnadele vastu.
Valjuhäälselt ühiskonnas otsustamisõigust nõudes ja üksteisele kõrgeimaid kvalifikatsioonitunnistusi jagades võtavad arhitektid otsustama pääsedes
arvesse vaid oma kinnismõtteid ja ego. Sellises kontekstis muutub või-matuks kaitsta seisukohta, et ühiskonnas kaalukate otsuste tegemine peaks
Eestis olema usaldatud arhitektidele.

Karin Hallas-Murula, ERM-i arhitektuurikonkursi ekspert, Eesti arhitektuurimuuseumi direktor

Avalikkus muuseumidest 4. ERMi arh.v näitel
Hiidämblik ja punalohe. PM 21.1.06. www.postimees.ee/230106/esileht/arvamus/189520.php
«Põhjakonna me siis ei saanud,» võis kunagi direktorina eelmise Eesti Rahva Muuseumi
arhitektuurikonkursi korraldanud Tõnis Lukase hääles leida kergeid pettumusenoote, kui ta
esmaspäeval ERMi uue hoone konkursil võidutöö «Memory Field» («Mälestuste maastik») ees
käed risti rinnale sättis.
«Põhjakonna»-nimeline projekt võitis tosin aastat tagasi. Aga riik oli vaene ja ERM pidi KUMU selja taha
järjekorda võtma.
Nende ootamise aastatega langes otsus – muuseum läheb oma päriskoju Raadile. Seal mõisahäärberis
avas ERM 1923. aastal esimesed seitse näituseruumi.
Tuul on pööranud, ühtäkki suudab riik ehitama hakata ning projekti said kutsutud silmad esmaspäeva
keskpäeval esimest korda näha.
«Nüüd saame siis ämbliku » jätkas Lukas.
Tõepoolest, mitmel pildil kõrgus muuseumihoone kohal hiigelämblik, mis osa vaatajaid nii segadusse
suutis ajada, et nad hoopis seda tulevaseks muuseumimajaks pidasid.
Loomad meeldivad inimestele. Nii kirjutas üks arvamuskülgede püsiautor hiigelsuurest punalohest, mis
Raadi sõjaväelennuväljal laiutama hakkab. Põhjuseks pilt, kus arhitektid olid hoone mastaapide
näitlikustamiseks ühel maastikuvaatel muuseumimaja punaseks värvinud, hallist üldpildist
eristamiseks.
Kolm noort arhitekti – Lina Ghotmeh Liibanonist, Itaalias kasvanud Dan Dorell ja jaapanlane Tsuyoshi
Tane suutsid endast kõnelema panna terve Eesti. Õigupoolest oma projektist. Ühtäkki oli rahvas
kaheks nagu kirvelt kõlksu saanud kasehalg – poolt ja vastu.

350 meetrit pikk, peamiselt ühekorruseline klaastunnel, kogupikkuses on kompleks poolteist
kilomeetrit pikk ja meenutab lennurada. Kerge kaldega kate vihjamas tõusmisele taevasse,
oma saatusele vastu minemisele.
700 000-kroonine võidupreemia on suurim, mida Eestis eales on arhitektuurikonkursil välja antud,
kuid rahvusvahelised tipud, kellega koos Ghotmeh, Dorell ja Tane töötanud on, sellistele
konkurssidele välja ei tule.
Selle kolmiku esimest suurt võitu saadavad rohked küsimused – kas maja ikka suudab
muuseumihoone nõudmisi täita, kuidas mastaapne hoone selles ümbruses välja hakkab
nägema ning kuidas eesti vankrirattad ja õllekapad seal sees tunduvad. Ning kui palju see
klaasmaja Eesti riigile maksma võib minna.

Nii pidi kolmik enne auhinna saamist tõlkeklappidest kuulma ERMi eelmise direktori Jaanus Plaadi
kahtlustesse peidetud lootust, et juhul kui võidutööd ei õnnestu muuseumi vajadustele
kohandada, on žüriil võimalik asendada see mõne teise tööga.
Alles siis avanesid ümbrikud ning presidendipaar lõi kolme noore arhitektiga kokku.
Päev pärast võidu tähistamist sõitis trio Londonisse, lubadusega juba nädala pärast tagasi olla.
Arhitektuurimuuseumi direktor Karin Hallas-Murula taandas end suure käraga žüriist, sest sellesse
kohta ehitatud suur sillakujuline muuseum seoks
ERMi igaveseks nii füüsiliselt kui ideeliselt Nõukogude okupantide sõjaväelennuvälja külge.
Dorell on pärit Itaaliast ja üles kasvanud ajal, kui maailma lapsed kartsid kõige rohkem tuumasõda.
Tema hirmu kodu oli Tartus Raadil. Kaugpommitajad olid valmis siit iga hetk õhku tõusma ja
Euroopale surma külvama.

Avalikkus muuseumidest 5. ERMi arh. Näitel
>

JUHTKIRI: Rahu Eesti Rahva Muuseumile

Eesti Päevaleht 17.1.2006

(2)

Eile saime siis teada ERM-i arhitektuurivõistluse võitjad ja näha ka sada kaheksat võistelnud
projekti. Kirgi oli juba enne üles köetud, sest žürii hoidis tulemusi pikka aega saladuses.
Pole ime, et ajakirjandus haaras kinni igast läbiimbunud vihjest. Oli enam-vähem kindel, et võit ei
tulnud koju. Kokku konkureeris kõigest 12 Eesti arhitektide projekti, millest üks sai ostupreemia.
Meenutagem, et Kumu konkursil tegid puhta töö soomlased.
ERM-i arhitektuurivõistlus ja ehitamine põhjustab ilmselt veel suuremaid debatte, sest see
puudutab absoluutselt tervet Eesti rahvast. Eesti Päevaleht on loomulikult juba tänasest avatud
kõikvõimalikele arvamustele, kuid me kõik peame ka arvestama muuseumi direktori Krista Aru
palvet: laske meil lõpuks rahulikult oma päris kodu valmis ehitada. Pärast kaklust teatavasti
rusikatega ei vehelda, kuid Kumu näide on hoiatav: ikka hakati vaidlustama asukohta ja projekti
sobivust Lasnamäe nõlva alla. Loodetavasti ERM-iga nii ei lähe.
Kuid mingid rasked eriarvamused on ka siia sisse programmeeritud. Laias laastus lähevad
arhitektide ja museoloogide-kunstiajaloolaste hinnangud lahku. Viimati mainituid häirib projekti
sobivus muuseumihooneks ja liigne orienteerumine kunagise Vene militaarlennuvälja imagole.
Võidutöö “Mäluväli” saatetekstist võib otse lugeda, et see on “lõige maastikust” ning “stardirada”
silmapiiri ja kauguste poole, mis ühtlasi on “tunnistajaks pikaajalisele võitlusele okupatsiooniga”.
Samas tundub see mõnele eestlasele hoopis monumendina nõukogudeaegsele sõjalennuväljale,
mis tegi Tartust kinnise linna. Arhitekte, seda enam välismaiseid, ja võib-olla ka turiste aga
säärane kohamüüt pigem paelub. Kahju on muidugi sellest, et lähitulevikus pole ette näha
varemetes mõisa restaureerimist. Vanemale põlvkonnale seostub Raadi just eelkõige mõisaga.

Teemaväljad ja tasandid
Teemavälja üldstruktuur :
1. Struktuursed teemad ja põhimüüdid
2. Võimu ja juhtimise, otsustamise ja funktsionaalsed teemad

3. Inimese ja identiteedi teemad

Muuseumi - teema meediaväljal:
1. Muuseumid struktuuriosana
2. Konseptualiseerimine, valikud ja otsustamised
3. Muuseumide funktsioneerimine inimese jaoks

Eesti elanike kultuurihuvide mudel ja mudeli
sotsiodemograafiline taust
1. Aktiivne mitmekülgne kultuurisuhe

22%

2.Utilitaarne (sh tehnoloogiline) ja meelelahutuslik kultuurisuhe 25%
3. Traditsiooniline, perekeskne kultuurisuhe 19%
4. Sotsaalse võrgustiku ja popkultuuri keskne kultuurisuhe 14%
5. Kultuurikauge, passiivne suhe

20%

mudel on avaldatud ja analüüsitud: Lõhmus, M., Lauristin, M., Salupere, R.
Inimesed kultuuriväljal: aktiivsus ja eelistused. Rmt: Eesti elavik 21.
Sajandi algul. TÜK 2004, lk 97 – 128

T abel 7.22. K ultuuriorientatsioonide klastrite sotsiodem ograafiline struktuur.

Sugu
V anus

H aridus

A nkeedi
keel

22 %

25%

19%

14%

20%

K ogu

M ees
N aine

36

21

35

49

47

64

81
19

79

65

51

54

15-19

3

17

3

29

3

10

20-29
30-44

10

28

9

12

17

23

33

31

34
25

21

27

45-54

23

14

23

10

17

18

55-64

20

5

19

1

25

15

65-74

20

3

15

1

22

13

alg, põhi

15

27

15

29

30

23

K esk

55

58

62

59

49

57

K õrgem
E esti

30

15

23

13

21

21

73

67

63

68

59

66

V ene

27

33

37

32

41

34

26. septembri töötuba:
võimalusi muuseumide esitamiseks avalikkuses
Kuidas saavutada kommunikatsiooni dünaamilisus?

Meedia muuseumidest millele meedia reageerib?
> Millele meedia reageerib ja millele mitte?
> Millised on valikute printsiibid ja kriteeriumid?

> Millal reageerib?
> Kuidas reageerib?

Meedia paradoksid
> Meedia näib emotsionaalne, siiski on meedia sisu ratsionaalne –
funktsionaalne
> Meedia esitab end avaliku tekstina, siiski on see sündinud suletuses
> Meedia esineb kõikide esindajana, siiski on see kellegi esindaja
> Kes omab/toodab meedia sisu (aktiivne pool) ja kes meedia sisu kasutab
(passiivne pool)
> Meedia on identiteeditööstus – ideede, meeleolude, arvamuste, identiteedi
tootmine
> Meedia sisu referentsid on kas kindlad väljakujunenud allikad (kvaliteetsed)
või rohkem juhuslikud mitte-väljakujunenud (vähekvaliteetsed) allikad.
> Muuseumid on kvaliteetsed referentsid.


Slide 14

Maarja Lõhmus:

Muuseumid kui
kommunikatsioon
ettekanne Narvas,
25. septembril 2006

ARUTLEN:

> Avalikkuse ja meedivälja üle
> Muuseumide üle avalikkuses ja meediaväljal

> Avalikkuse struktuurimudeli üle, Eesti ühiskonna
avalikkuse üle, kus domineeriv avalik väli on meediaväli,
kus muuseumid on materjaliks ja teemaks. Milliseks?
> Inimeste huvitüüpide üle

> Muuseumide kommunikatsiooni üle ühiskonnas

PANOPTICON (Bentham 1787), Foucault
http://cartome.org/panopticon1.htm

Muuseumide struktureeriv normatiivne
roll kultuuris:
sisemine ja välimine määratlemine
-

Ühiskonnas muuseumide institutsioonil tõemonopol aprioori, struktuurselt

-

Muuseumid on vajalikud ja neid tuleb toetada ka siis, kui külastajaid napib (81%
nõus, Kultmin.2006, vt. järgmine slaid). See olukord on sarnane avalik-õigusliku
ringhäälingu toetamisega, mida toetatakse ka siis, kui ei kuulata. Tõlgendus:
kultuuristruktuuri toimimise põhiinstitutsioonid peavad tingimusteta olemas olema.

-

Sisemine identiteet ja väline määratlemine:

ERMi ideest ja asutamisest 100 aastat hiljem on saanud mineviku-tuleviku
kontseptsioonide ja suundade küsimus. Põhiküsimusi esitasid ERMi uue hoone
arhitektuurivõistluse vastukajad (vt. Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi
suhtes. Winy Maas 17.1.2006 PM)

Winy Maas: Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele
muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas, rahvuslikke piire ületavas
ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab
ligi noort põlvkonda ja mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises
kontekstis.

K u ivõrd n õu stu b järgn evate väid etega m u u seu m id e k oh ta?
(täiesti nõus + pigem nõus)

M uuseum id korraldavad
liiga vähe põnevaid
üritusi

2006 a

45
37

M uuseum id on vajalikud
ja neid tuleb toetada isegi
siis, kui külastajaid napib

80
81

U ute m uuseum ihoonete
ehitam ine on riigi raha
raiskam ine

20
17

Inform atsioon
m uuseum ides toim uvast
on hästi kättesaadav*

27

E esti m uuseum ide
väljapanekud pakuvad
palju põnevaid elam usi*

52

0
P ro tsen t %
* 2 0 0 3 ei k ü situ d

2003 a

20

40

60

80

100

Muuseumid kui maailmapilt ja
identiteedikommunikatsioon: tehnoloogilise hüppe,
konstruktivismi ja reflektsiooni uus tase
MUUSEUMID

>

Eesti muuseumi ideede kujunemine Jakob Hurda matustel Tartus 1907; Hurda tööde
jätkajate otsusluua vanavara süstematiseerimiseks ja eksponeerimiseks muuseumi.

>

Muuseumide materjalide esituses nii konstruktivistlik kui refleksiivne pool.

>

Vrd. Soome muuseumidega (vt. Lõhmus, M., Medijainen, E. Soome ja soomlased
TÜK 2005, pt Muuseumid lk.317 - 328)

>

Eestis loodus kultuurikeskkonnana – loodusajakirjandus jm on kõrgelt koteeritud

>

Eesti kultuuriajakirjanduses on muuseumide – ajakirjanduse osa praegu vähe esile
tulev ja hajutatud erinevate väljaannete kui ‘kontekstide’ vahel – osad teemad
üldajakirjanduses, muuseumide näitused ja väljapanekud kultuuriajakirjanduses ja
muuseumide kontseptuaalne pool üldise kultuuripoliitilise diskussiooni osana.

>

Kõige rohkem saavad inimesed infot kultuurivaldkondade kohta üldajalehtedest ja
ajakirjadest, televisioonist ning sõprade-tuttavate käest.

>

Eesti kultuuriuuringud – kultuuri uuringute põhjana oluline muuseumide teadustöö
ja uurimused. Kultuuriuuringutes on muuseumide osa laias kultuurikeskustelus
põhjendamatult tagasihoidlik –veel-mitte-kommunikatiivne faas.

K u ivõrd su u rt h u vi p ak u vad järgn evat tü ü p i m u u seu m id ?
(suurt huvi + m õningast huvi)

2003 a
2006 a

75

L oodus

78

64

K unsti

66

65

A jaloo ja arheoloogia

65

60

K oduloo

59

52

T eadus ja tehnika

55

45

E tnograafia ja
antropoloogia

48

6

M uud

P ro tsen t %

5
0

20

40

60

80

Eesti struktuurimuutus ja avalikkuse
representatsiooni muutus 1980 – 1990ndatel
>

Eesti muutumine 1990ndatel:

> - avalike representatsioonide muutumine
> - meediavälja muutumine
>

Totalitaarkommunikatsioonist avatud ühiskonna kommunikatsiooniks

>

Meediavälja funktsioonide muutus

>

Esinejate, kõneisikute, ajakirjanike-toimetajate muutus

>

Avalikkuse agenda ja fookuste muutus

>

Sotsikultuuriliste protsesside määratlemine- defineerimine

>

Igapäevane defineerimisvõitlus protsesside suunamise nimel

> ESITUSE – REPRESENTATSIOONI MUUTUS
> ÕIGED– VALED/ TUGEVAD– NÕRGAD/ SELGED– EBASELGED MÄRGID

Reflektsioon versus konstruktivism:
muuseumide rolli ja funktsiooni muutusi 1980ndatest
kuni 2000ndate alguseni.
1.

Reflektsiooni vajadus: muinsuskaitse liikumine 1980ndate lõpus,
muuseumide kultuurilis – poliitiline osalemine (näit. Loomeliitude
pleenumil)

2.

Institutsiooni restruktureerimine: Eesti kultuuri institutsioonide üldine
restruktureerimine ja uus legitimeerimine, toomine NSVL tõrjutud
identiteediinstitutsioonidest Eesti rahvuslikuks keskseks identiteedi ja
mälu institutsiooniks. (90ndate keskpaik)

3.

Enesereflektsiooni: muuseumide käsitlus areneva ja muutuva
protsessina, muuseumide võrdlused maailma teiste muuseumidega

4.

Institutsioonide uus struktuur: Liitumine EU-ruumiga, institutsionaalne
rahvusvahelistumine

5.

Reflektsiooni ja konstruktsivismi ootus: Avalikkuse ootustele
vastamine, resonantsi arvestamine, erinevate väärtuspõhiste
konfliktide käsitlemine kui süsteemi infrastruktuuri/struktuuri üldise
funktsioneerimise indikaatorina (2000ndate algus)

6.

Millise konstruktivismi ootus?
Muuseumide usaldamise/usaldamatuse küsimus, muuseumide
vastutus teadvuse-kujunduse eest (varjatud küsimus)

Muuseumide külastamise põhjused /funktsioonid
>

1/3 külastajatest meelelahutuseks, vaba aja veetmiseks

>

1/3 külastajatest enesetäiendamiseks ja harimiseks

>

1/5 külastajatest õppe otstarbeks

>

1/7 tööalaselt
Kommentaar: külastajate määratletud põhjused külastamiseks ei ole tähenda
automaatselt, et need ongi külastamise põhjused, sest kontekstiks pole uuritud inimese
huvide ja vajaduste struktuuri ning muuseumide külastamist selles kontekstis.

> Huvi 2006:
>

78% loodus

(2003 – 75%)

>

66% kunst

(2003 – 64%)

>

65% ajalugu ja arheoloogia

>

59% kodulugu (2003 – 60%)

>

55% teadus ja tehnika (2003 – 52%)

>

48% etnograafia ja antropoloogia (2003 – 45%)

> Mitte – huvi 2006:
>

53% ei ole vaba aega (2003 – 49%)

>

25% ei meeldi muuseumis käia (2003 - 22%)

>

24%

muuseumide kohta on vähe infot (2003 – 28%)

>

22%

puudub transport (2003 – 19%)

>

20%

piletihind liiga kõrge ( 2003 – 19% )

M illistel eesm ärk id el T e m u u seu m e k ü lastate?
Ü ldse m itte

M õnikord

S ageli

TÖ Ö A LA SELT

2003 a

94

42

2006 a

94

5 2

Õ PPEO TSTA RBEL

2003 a

88

9

3

2006 a

88

10

3

E N E S E T Ä IE N D A M IS E K S

74

2003 a

18

71

2006 a

21

8

M E E L E L A H U T A M IS E K S ,
V A B A A JA V E E T M IS E K S
2003 a

63

24

13

2006 a

63

24

12

0%
P ro tsen t %

20%

40%

60%

80%

100%

M is on p eam ised p õh ju sed , m ik s ei k ü lasta (saged am in i) m u u seu m e? *

2003 a
2006 a

49

E i ole vaba aega

53

M ulle ei m eeldi
m uuseum ides käia

22
25

M ul on m uuseum ide
kohta vähe infot

28
24

P ole transporti/ halvad
transpordivõim alused

19

P iletite hinnad on liiga
kallid

19
20

22

8

M inu tervis ei luba

6
6
6

M uu põhjus

K ülastan m uuseum e
piisavalt sageli

6
5
4
4

R aske öelda

0

10

20

30

40

P ro tsen t %
* k u n a ig a resp o n d en t v õ is an d a m itu v astu st, siis v õ ib p ro tsen tid e su m m a o lla 1 0 0 -st su u rem

50

60

Muuseumid 21. sajandi alguses–
kollektiivne identiteet, mälu, igapäevapraktika
Muuseumide sõnum ühiskonnas ja meedias.
Muuseumid on faktikogumid emotsionaalselt tulikuumal väljal.
Autentse mälu materjali faktiline olemasolu (hoidlate ja
arhiivide sisu jm materiaalne pool)
Muuseumid kui mälu ja kogemus. Mälu, ajaloo, tuleviku jm –
temaatika käsitlus inimese-kesksena
Muuseumid kui arutlusmaterjal, avaliku arutluse objekt. Riikide,
ühiskondade ja kultuuride konsensuse ja/või vastanduste otsing
Info orienteerumiseks.
MUUSEUMIDE FUNKTSIOONIMUUTUSI
Kontrollitud ideoloogiast (ja selle konstruktivismist) inimese avatud
maailmapildi kujundajaks (mälu tugevdajaks).
Uus funktsioon lubab rohkem muuseume ja materjale, avatumat mälu.
Selle talletamisega, mis aga vahepealsel suletud perioodil
kustutatud või kustumas – selle kogumisega on kiire!!

Muuseumid – eksistentsi lugu ja resonants

>

MUUSEUMID KUI AJA–KOHA–TEGEVUSE KOMMUNIKATSIOON KULTUURIS

> Svetlana Alpers,“The Museum as a Way of Seeing,” in Exhibiting Cultures:
The Poetics and Politics of Museum Display, ed. Ivan Karp and Steven D.
Lavine (Washington and London: Smithsonian Institution Press, 1991) pp.
25-32.
> Gianni Vattimo: The Structure of Artistic Revolution. 1988.
> Clifford, James: The Predicament of Culture: twentieth-century
etnography, literature and art. Cambridge (Massachusetts); London:
Harvard University Press, 1994.
> Georg Simmel: The Sociology of Space. (rmt Frisby, D.; Featherstone, M.
Simmel on Culture. Sage 1997)
> David Harvey: The Experience of Space and Time. (rmt The Condition of
Postmodernity. Blackwell. 1990)

Juri Lotman kultuuri enesemudelist ja
identiteedikommunikatsioonist
Kultuuri aktiivsuse enesemääratlemisel räägib tungist ühtsuse poole.
Kultuuri enesemudeli mehhanismid on seotud lakkamatu vajadusega
säilitada oma eneseteadvus, salvestada oma mällu kontseptsioon
iseendast.
Kultuurile on omane enesemudelite loomine ja kujutamine – nende kaudu
ühtlasi kontrollitakse adekvaatsust, suundade relevantsust.
Juri Lotman on eristanud kultuuri enesemudeli loomisel kolme üheaegset
suunda:
1. kultuuri enesemudel, mille eesmärgiks on refleksiivsus, reaalne tunnetus
ja kogemus
2. enesemudel, mis erinevad tavapraktikast, ent on suunatud praktika
muutmisele
3. ideaalsed enesemudelid ja manifesteerimised, mis eksisteerivad eraldi
reaalsusest ning säilitavad-defineerivad põhiväärtusi.
Lotman: erinevate enesemudelite vahel võib tekkida konflikte.

Muuseum – akadeemilise
kommunikatsioonidistsipliinina
http://www.uwo.ca/theory/Courses/Courses2006-OrderingLong.html
Centre for the Study of Theory and Criticism – Courses 2006-2007
Ordering Things - The following gives a very rough idea of how the course might unfold, though suggested
readings are at this stage no more than an indication of general directions, a point of departure for
reflection. The case studies, in particular, are intended merely as signposts on a terrain to be explored.
Weeks 1-7
•

Orientation

•

Collectors and Collecting (Baudrillard, Benjamin, Bal, Stewart)

•

Collecting Art and Culture (Clifford, Sherman, Duncan)

•

Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum (Pearce, Bal)

•

Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition (Bennett, Heidegger, Mitchell)

•

Taxonomies and Heterotopias (Foucault, Ritvo)

•

Archive (Derrida, Nora, Ricœur)

Weeks 8-13: Case Studies


Encyclopedia and Library (Borges, Kis)

•

Museum (Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H)

•

Anti-Museum (Broodthaers, the Museum of Jurassic Technology)

•

Taxonomies, Heterotopias and Lists (Greenaway's The Falls, Perec)

•

The Artist in the Museum (Boltanski, Greenaway)

•

The Museum Without Walls (The Situationist International, Sophie Calle, Banksy)

Muuseum akadeemilise distsipliinina. Näide
Week 1: Orientation
Week 2: Collectors and Collecting
>

Baudrillard, Jean. "The System of Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The Cultures of Collecting.
Cambridge, MA: Harvard University Press. 1994. 7-24.

>

Benjamin, Walter. "Unpacking My Library. A Talk About Book Collecting." Illuminations. Trans. Harry Zohn. Ed. Hannah
Arendt. New York: Schocken Books, 1969. 59-67.

>

Bal, Mieke. "Telling Objects: A Narrative Perspective on Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The
Cultures of Collecting. Cambridge, MA: Harvard University Press. 97-115.

>

Stewart, Susan. "The Collection, Paradise of Consumption." In Susan Stewart, On Longing. Durham and London: Duke
University Press, 1993. 151-69, 190-91.

Week 3: Collecting Art and Culture
>

Clifford, James. "On Collecting Art and Culture." In James Clifford, The Predicament of Culture. Cambridge: Harvard
University Press, 1988. 215-51.

>

Sherman, Daniel J. "Quatremère/Benjamin/Marx: Art Museums, Aura, and Commodity Fetishism." In Daniel J. Sherman
and Irit Rogoff, eds. Museum Culture: Histories, Discourses, Spectacles. London: Routledge, 1994. 123-43.

>

Duncan, Carol. "The Art Museum as Ritual." In Carol Duncan, Civilizing Rituals: Inside Public Art Museums. London and
New York: Routledge, 1995. 7-20.

Week 4: Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum
>

Pearce, Susan M. "Collecting: Shaping the World." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A Cultural
Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 68-88.

>

Pearce, Susan M. "Museums: The Intellectual Rationale." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A
Cultural Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 89-117.

>

Bal, Mieke. "The Discourse of the Museum." In Reesa Greenberg, Bruce W. Ferguson, and Sandy Nairne, eds. Thinking
About Exhibitions. London and New York: Routledge, 1996. 201-18.

Week 5: Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition
>

Bennett, Tony. "The Exhibitionary Complex." In Tony Bennett, The Birth of the Museum. London and New York: Routledge, 1995. 59-88.

>

Heidegger, Martin. "The Age of the World Picture," in The Question Concerning Technology and Other Essays, trans. William Lovitt. New York:
Harper & Row, 1977. 115-54.

>

Mitchell, Timothy. "Orientalism and the Exhibitionary Order." In Nicholas B. Dirks, ed. Colonialism and Culture. Ann Arbor: The University of
Michigan Press, 1992. 289-317.

Week 6: Taxonomies and Heterotopias
>

Foucault, Michel. The Order of Things: An Archaeology of the Human Sciences. London: Tavistock, 1970. xv-xxiv.

>

Foucault, Michel. "Of Other Spaces." Diacritics 16.1 (Spring 1986): 22-27.

>

Ritvo, Harriet. "Zoological Taxonomy and Real Life." In George Levine, ed. Realism and Representation: Essays on the problem of Realism in
Relation to Science, Literature, and Culture. Madison: The University of Wisconsin Press, 1993. 235-54.

Week 7: Archive
>

Derrida, Jacques. "Archive Fever, A Freudian Impression." Diacritics 25.2 (Summer 1995): 9-63.

>

Nora, Pierre. "Between Memory and History: Les Lieux de Memoire." Representations 26 (1989): 7-25.

Week 8: Encyclopedia and Library
>

Case Studies I: Borges, Danilo Kis's "The Encyclopedia of the Dead"

Week 9: Museum
>

Case Studies II: Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H

>

Donato, Eugenio. "The Museum's Furnace: Notes Toward a Contextual Reading of Bouvard and Pécuchet." In Josué V. Harari, ed. Textual
Strategies: Perspectives in Post-Structuralist Criticism. Ithaca: Cornell University Press, 1979. 213-38.

Week 10: The Anti-Museum
>

Case Studies III: Marcel Broodthaers, The Museum of Jurassic Technology

>

Crimp, Donald. "This is not a Museum of Art." In Donald Crimp, On the Museum's Ruins. Cambridge: MIT Press, 1993. 200-34.

>

Rugoff, Ralph. "Beyond Belief: The Museum as Metaphor." In Lynne Cooke and Peter Wollen, eds. Visual Display: Culture Beyond Appearances.
Seattle: Bay Press, 1995. 69-81.

Week 11: Taxonomies, Heterotopias and Lists
>

Case Studies IV (Perec, Greenaway's The Falls)

>

Testa, Bart. "Tabula for a Catastrophe: Peter Greenaway's The Falls and Foucault's Heterotopia."

>

Paula Willoquet-Maricondi and Mary Alemany-Galway, ed. Peter Greenaway's Postmodern/Poststructuralist Cinema. Lanham, Maryland: The
Scarecrow Press, 2001. 79-112, 336-38.

Week 12: The Artist in the Museum
>

Case Studies V (Christian Boltanski, Peter Greenaway)

Week 13: The Museum Without Walls
Tony Purdy

Inimest üldhuvid, integreerivad huvid, diferentseerivad
huvid ja spetsialiseeritud teemahuvid meedias
Teemade huvitasemed:
1. üldhuvi - vähemalt 60% vastajatest huvi pakkunud teemad (uudised kodu- ja
välismaalt, tervis, tv-saated);
2. suuri rühmi integreerivaid teemad, huvi ca 40 % vastajatest (näiteks
kuritegevus-politsei-kohtud ja seadusandlus-õigusinfo, loodus, sport, noorte
elu, haridus, sotsiaalprobleemid, pere, ka huumor),
3. teatud huvirühmi diferentseerivaid teemad (25-35%), näiteks korruptsioonskandaalid, poliitika ja majandus vs. kultuur, riigikogu, valitsus, tuntud isikud –
suhted, seltkonnakroonika vs. statistika jne.
4. suhteliselt väikesele asjast huvitatute ringile (alla 20%) huvi pakkuvad
spetsialiseeritud teemad, näiteks õiguskantsler-riigikontroll, arvutid,
erakondade tegevus või kirik ja religioon.
Ülevaade inimeste teemahuvidest, st huvidest eri valdkondade suhtes (‘Mina,
maailm, meedia’ 2002), küsitletud oli 1500 inimest üle Eesti. Huvide
selgitamiseks oli vastajatele antud valdkondade nimestik, mille suhtes pidid
viiepallisel skaalal hindama huvitatust.

M uu valdk ond.
K irik , religioon
E hitus , k innis vara
P oliitik ud, erak onnad
Õ igus k ants ler, riigik ontroll
O s t-m üük
A rvutid
P res ident
Reis id, turis m
S elts k onnak roonik a
V alits us , m inis teerium id, am etk onnad
Riigik ogu
M ajandus , äri, ettevõtlus
M ood
A utod
Tuntud is ik ud, s uhted
S tatis tik a, uurim us te andm ed
Tehnik a, tehnoloogia
K uns t, k irjandus , teater
M aaelu
Tööpak k um is ed
K orrupts ioon, s k andaalid
Teadus lik ud avas tus ed
Noorte elu
S port
A rvam us ed ja arutlus ed päevas ündm us tes t
K ool, haridus , õppim ine
Loodus
S ots iaalprobleem id
Huum or
S eadus ed, m äärus ed, õigus alane info
K odu, pere, laps ed
K uritegevus , polits ei, k ohtud
Uudis ed välis m aalt
Teles aated, film id
Tervis
O m a valla, linna, m aak onna info
Uudis ed E es tis t

1,2
13
13,3
13,5
14,7
18,6
19,4
22,8
23
23,7
23,8
24,7
25,3
25,5
26
27,2
27,9
29,5
31,3
31,3
32,4
35,2
39,5
40,3
41
43,3
47,4
49,9
50,6
53,7
54,2
56,6
57,6
59,6
63,8
66,5
77,7
84,7
0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Huvide tüübid:

Huvi meedias käsitletavate
jagunenud gruppide vahel:

teemade

> ühiskonna ja riigi teemadest huvitujaid
> kodu-lähiümbruse huvilised
> tehnika-teaduse-ettevõtlushuvilised

vastu

on

Teemahuvide klastrid 1-4
Kokkuvõtvalt on teemahuvide kohta neli klastrit
I. Esimese, poliitikahuvilise klastri (18% koguvalimist) domineerivaks faktortunnuseks on huvitatus riigi ja selle
institutsioonide tegevusest.
Kõrgendatud poliitikahuvi on ainult veidi rohkem omane meestele [VK1](52%). Siia klastrisse kuulub rohkem
kõrgharidusega inimesi, domineerivad keskealised ja vanemad inimesed (72% klastrist on vanem kui 45
eluaastat). Samuti kuulub siia keskmisest enam eestlasi. Sissetulekudominant on veidi allapoole Eesti
keskmist (1500-2500 kr pereliikme kohta). Keskmisest enam on siin pealinlasi ja maainimesi.
II. Teise, kultuurile ja lähiümbrusele orienteeritud teemahuvi klastri (19% koguvalimist) teljeks on kultuuri,
hariduse ja noorte elu, reisimise ja seltskonna temaatika, keskmisest tugevam on ka orienteeritus
lähiümbrusele ning sotsiaalsetele probleemidele. Samas on tüüp poliitikakauge.
Nimetatud tüübile on iseloomulik feminiinsus (88% naisi). Tüüpi iseloomustab keskmiset enam keskhariduslik
taust, samuti on siin keskmisest enam venekeelse ankeedi täitnuid. Palgaskaalal on nad kõige madalama
sissetulekuga pereliikme kohta. Keskmisest enam on siin (pea)linlasi ja vähem maainimesi.
III. Kolmanda, tehnika, teaduse ja ärikeskse teemahuvi klastri (28% koguvalimist) juurde kuulub ka
kõrgendatud spordi- ja välisuudiste huvi. Ootuspäraselt koosneb see tüüp valdavalt meestest (91%).
Klastri vanuskoosseis on vastandlik esimesele, poliitikahuvilisele tüübile: siin domineerivad noored, 77%
klastri koosseisust on vanuses alla 44 aasta. Sissetulek on selles klastris kõrgeim: ligi pooltel ulatub see
üle Eesti keskmise, kusjuures veerandil on sissetulek pereliikme kohta kõrgem kui 4000 krooni kuus.
Üllatav on, et klastri koosseisus on keskmisest enam maal elavaid inimesi.
IV. Neljanda, ümbritsevast vähehuvitunute klastri (34% koguvalimist) moodustavad inimesed, kelle huvid on
kõikide faktorite lõikes tunduvalt alla keskmise.
Klastris on väike naiste ülekaal (62% naisi), ka on selles keskmisest rohkem pensionieas inimesi.
Iseloomulik on ka veidi madalam haridustase ja sissetulek pereliikme kohta. Asulatüüpide esindatus
vastab aga valimi keskmisele. Venekeelsete inimeste osakaal on valimi keskmisest suurem (41% valimi
34%ga võrreldes). Nendel inimeste seas on silmatorkavalt enam Eesti kodakondsuseta inimesi, mis viitab
sellle, et kodakondsuse puudumine on seotud üldise vähema huvitatusega ümbritsevast elust.

Muuseumid kultuurimeedia kanalina Eesti
muuseumide külastusi (SaarPoll-Kult.min 2006)
MUUSEUMIDE KÜLASTATAVUS 2005. Eesti inimesed muuseumides:
12% Eesti Vabaõhumuuseumis
10% Kadrioru kunstimuuseumis
9%

Kumu Kunstimuuseumis

8%

Palmse mõisas

8%

Eesti Loodusmuuseumis

6%

Eesti Meremuuseumis

6%

Eesti Ajaloomuuseumis

6%

Tallinna Kunstihoones

5%

Rakvere linnuses

5%

Eesti Tervishoiumuuseumis

5%

Niguliste muuseum-kontsertsaalis

5%

Tartu Kunstimuuseumis ja Pärnu Uue Kunsti muuseumis

4%

Narva Muuseumis

4%

Eesti Rahva Muuseumis

4%

Saaremaa Muuseumis

4%

Palamuse Oskar Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumis

3%

Okupatsioonide Muuseumis

3%

Eesti Põllumajandusmuuseumis

57% inimesi ei ole aasta jooksul muuseumides käinud

M illiseid m u u seu m e on viim ase 12 k u u jook su l k ü lastan u d ?*

K adrioru K unstim uuseum **

8

K um u K unstim uuseum **

8

P alm se m õis

8
7
8
6
6
7
6

E esti L oodusm uuseum
E esti M erem uuseum
E esti A jaloom uuseum

N iguliste m uuseum -kontserdisaalis
E esti T ervishoium uuseum
N arva M uuseum
E esti R ahva M uuseum
S aarem aa M uuseum
P alam use O skar L utsu K ihelkonnakoolim uuseum
O kupatsioonide M uuseum **
E esti P õllum ajandusm uuseum
P ärnu M uuseum
E esti S pordim uuseum
H iium aa M uuseum
M uu

2006 a

13
12

E esti V abaõhum uuseum

R akvere linnus

2003 a

5
6
5
6
5
4
4
3
4
4
4
5
4
3
3
3
3
3
2
3
2
3
7
7
57
57

E i ole külastanud
P rotsen t %
0
10
20
30
** 2003.a. ei küsitud
*kuna iga respondent võis anda m itu vastust, siis võib protsentide sum m a olla 100-st suurem

40

50

60

K u n s tin ä itu s te , k u n s tis ü n d m u s te k ü la s ta m in e e r in e v a te s k o h ta d e s
(o n k ü la s ta n u d s e d a k o h ta v ä h e m a lt ü h e l k o rra l)
K u ltu u ria s u tu s te s (te a trid , k in o d ,
k u ltu u rim a ja d , jn e )

18
16
14

M õ n e s g a le riis

15

Ü h is k o n d lik e s h o o n e te s (p a n g a d ,
(o m a )v a lits u s a s u tu s e d , õ p p e a s u tu s e d , jn e )

14
12

K a d rio ru K u n s tim u u s e u m is *

2003 a

10

2006 a
K u m u K u n s tim u u s e u m is *

9
6
6

T a llin n a K u n s tih o o n e s

6

N ig u lis te m u u s e u m -k o n ts e rd is a a lis

5
4

T a rtu K u n s tim u u s e u m is

5
4

P ä rn u U u e K u n s ti M u u s e u m is

5

V iin is tu K u n s tim u u s e u m is *

3

T a rb e k u n s ti ja D is a in im u u s e u m is * *

3
2
2

A d a m s o n -E ric u m u u s e u m is

2

K ris tja n R a u a m a ja m u u s e u m is

1
6

M õ n e s m u u s k u n s tim u u s e u m is

7
10

M u ja l
P r o tse n t %
* 2 0 0 3 .a . e i k ü situ d
* * 2 0 0 3 o li te in e n im e tu s

9
0

5

10

15

20

Muuseumid (funktsioonid) avalikkuses –
kultuur või popkultuur

> Muuseumide rolli polü-funktsionaalsus
> Muuseumid – kultuur või/ja popkultuur, popkultuuri keskkond
Lugesime arhitektuurivõistluse žüriis osalenud Maasilt, et tehakse/
tulemas on Eesti popkultuuri keskus (Maas, 17. jaan 2006
Postimees)

Küsimus Eesti kultuurile ja muuseumidele: kas popkultuurile
orienteerumine on ajakohane või võõrastav ?
praktikas Euroopa on minemas multifunktsionaalsuse teed, (mida
funktsioonide küsimine – vastamine näitab)
> MUUSEUMID – VÕITLUSVÄLI MÄÄRATLUSTE PÄRAST
> ERMi ARHITEKTUURIVÕISTLUS TÕI ESILE ÜLDISED MÄÄRATLUSTE
PROBLEEMID

Avalikkus muuseumidest 1. ERMi arh. Näitel
17.1.2006. Muuseum ei pea viitama suitsupääsukesele. Võidutöö oponendid peaksid lammutama ka Toompea
linnuse koos Pika Hermanniga

Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi suhtes
Eesti Rahva Muuseumi uue hoone arhitektuurikonkurss andis hulgaliselt uusi ideid. Konkursile esitati 108 väga
eriilmelist, valdavalt heatasemelist tööd. Īürii leidis, et tööde arhitektuursetes lahendustes on palju originaalset,
kuigi suhteliselt suur osa autoritest on oma projekti loomisel ammutanud inspiratsiooni tänapäevasest
arhitektuurilisest avangardist.
Tööde käekirja põhjal võib eeldada, et enamik autoritest on suhteliselt väheste kogemustega noorema põlvkonna
esindajad. Sellest johtuvalt vajaksid nad oma ideede realiseerimiseks nõu ja mõningast abi. ERM-i ja Žürii
liikmete poolt moodustatava järelevalvekomisjoni, võidu-töö autori/autorite ja kohalike arhitektide ning
ekspertide omavahelises koostöös on võimalik tagada võidutöös esitatud ideede realiseerimine täiendatud ja
edasiarendatud kujul.
Millise panuse annab ERM-i uue hoone arhitektuur Eesti ühiskonnale ja identiteedile piirideta Euroopas? Īürii oli
seisukohal, et võidu-tööks peaks saama töö, milles rõhutatakse seda potentsiaali aktiivsel ja progressiivsel
moel ning kus arvestatakse kõnealuse kultuuriobjekti vastutusmäära olulisust. Samuti oodati, et võidutöö
annaks oma panuse avalikku keskkonda avaliku ruumi aktiveerimisega ning valiks üldtuntud eestipärase
teema, mis aitaks edendada arutelu Eesti ajaloo üle. See teema tuleb ellu viia rahvusvahelisel tasandil,
tõmmates Eestile tähelepanu laiemas kontekstis.

Hoiakute muutmine
Ülesanne ei ole lihtne. Selle täitmiseks peab ERM avalikkusele infot jagama. Samas on see ilus ülesanne. See

tekitab ühiskonnasisest respekti rahvas, kes on rajamas uut demokraatlikku hoiakut ja märkimisväärset kohta
Euroopa riikide seas.

Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas,
rahvuslikke piire ületavas ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab ligi noort põlvkonda ja
mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises kontekstis.
Winy Maas, Hollandi arhitekt, žürii liige

Avalikkus muuseumidest 2. ERMi arh. Näitel
> Kaua me põeme seda nõukogude aega!
Žürii koosseisu kohta ei oska midagi halba öelda, kuigi võib-olla mõni teine koosseis oleks teisiti
otsustanud. Ametnikud olid need, kes olema pidid – minister, muuseumide nõunik, muuseumi tollane
direktor, linnaarhitekt. Arhitektide liit tegi arhitektide poole pealt liikmete valimise ülesandeks Veljo
Kaasikule. Välisliikmetest jäi kõrvale Dominique Perrault, kes on seotud Peterburi Maria teatri
projektiga. Kuid Winy Maas Rotterdamist on samuti vaieldamatult rahvusvaheline autoriteet.

Ilus urbanistlik ruum

Võiduprojekt on hea. Esiteks sissekäigu arhitektuuriline sõlm, mis tekib konsoolse varikatuse alla,
teiseks ruum, mis moodustub tee ja oja ning nendega seotud ruumiga, ja kolmandaks pealmine
ruum, kus “lennurada” jookseb maja peale – tekib ilus urbanistlik ruum. Peale selle hoone ja
maastiku pingestatud kooskõla, mida ma nimetaks omamoodi “maastikudraamaks”, samal ajal koos
lainelise ja nõtke muljega.
Eesti Rahva Muuseum kui rahvuslik sümbol ei pea viitama suitsupääsukesele, veskikivile või
roigasaiale – ta on iseenesest kontseptuaalne urbanistlik arhitektuuriline sümbol. Iga muuseum on
seestpoolt lavastus ja praegune kehand annab selleks kõik võimalused. Museoloogide mure on
mõistetav, kuid kõik probleemid on lahendatavad.
Ma ei saa ka aru nendest, keda ajasid närvi võiduprojekti liigsed vihjed kunagisele Vene
sõjaväelennuväljale.
Kaua me põeme seda nõukogude aega! Toompea linnus koos Pika Hermanniga on ju ka okupantide
rajatud. Lisaks on ühed ikkagi arhitektid, teised museoloogid, kellel ilmselt puudub tänapäevase
arhitektuuri tunnetus. Ajakirjandusele oleks nii palju etteheiteid, et ei maksa lehte panna igasuguseid
kuulujutte, kuidas keegi žüriiliikmetest hääletas või kes keda mõjutas.
Võib küsida, kas Eesti arhitektide osavõtt konkursist oli liiga loid või ei motiveerinud preemiafond.
Minu meelest oli kõik normaalne ja seda ka Kumu arhitekti Pekka Vapaavuori arvates. Eesti arhitektid
on tööga hõivatud ja tegelikult oli ülesanne ka tohutult raske.
Andres Alver, arhitekt, Žürii liige

Avalikkus muuseumidest 3. ERMi arh. Näitel
KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga?
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
17. jaanuar 2006 EPL KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga? (126)
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
Eile avati pidulikult Eesti Rahva Muuseumi konkursi võidutööde ümbrikud. Ulatati lilli ning võitjatel oli põhjust
rõõmustada. Paraku valiti võidutööks projekt, mida ei saa ega tohi ehitada tulevaseks
rahvusmuuseumiks.
Võidutöö kujutab endast Raadi veneaegse sõjalennuvälja pikenduseks mõeldud 70 m laiust ja 350 m (!)
pikkust klaaspaviljoni, mis jätkub 1,1 km pikkuse platoona “lõpmatusse”. Kokku võtab ehitis enda alla
1,5 kilomeetrit.
Abstraktse grandioossuse kõrval oleks nagu pisiasi, et selle projektiga kinnistatakse Jakob Hurda
mälestuseks loodud Eesti Rahva Muuseum ühes rahvuslike soome-ugri etnoloogiakogudega igaveseks
nõukogude kaugpommitajate lennuvälja külge. Seda nii füüsiliselt kui ka sisuliselt. Muuseumitöötajad ja
külastajad hakkavad läbi klaasseinte sundkorras kunagisi Nõukogude lennutrajektoore imetlema ning
sadadele muuseumi külastajatele räägitakse ikka ja jälle haledat lugu Tartu linna arengupeetusest
Nõukogude okupatsiooni ajal.
Sellise muuseumi ehitamiseks võiks lausa Putinilt endalt raha küsima minna – ettemaksuks kõikide punaste
nelkidega ürituste eest, mida annab edaspidi hästi korraldada otse Eesti Rahva Muuseumi lävel.

Kuidas see sai juhtuda?
Kõigil inimestel on õigus küsida, kuidas sai selline asi juhtuda. Lühivastus: žürii komplekteeriti nii, et
ajaloo suhtes “kompleksivabad” ja “kõigega nõus” liikmed jäid enamusse. Žürii lööksalga moodustanud
arhitektid-urbanistid Kaasik ja Alver on ennegi läbi viinud ideekonkursse, mille tulemused ei realiseeru.
Muidugi on tore virgutada vaimu puhtteoreetilise ajugümnastikaga. Kui aga tellija (kultuuriministeerium
koos ERM-iga) moodustab žürii, et leida parim teostatav lahendus muuseumile, on absurdne tõsta
kilbile visionäärne urbanism.

Lisaks okupantide lennuväljaga flirtimisele on võiduprojekt ka siseruumide osas lootusetult puudulik: fondiruume kõvasti vähem, näitusesaalid valged ja
tööruumid akendeta (peaks olema vastupidi), dubleeritud sissepääsud (topeltkaader), vead projektis jpm. Selle ekspluatatsioon on teistest tunduvalt
kallim (käidav klaaskatus; klaasseintega köetavad, ent kasutamata suured õhuruumid jms). Tagatipuks ulatub “muuseum-lennuväli” alale, mille tuleviku
üle ei otsusta žürii, vaid Tartu linn ja vald. ERM peaks nüüd hakkama Tartu linna piiride laiendamist taotlema!
Nii minu kui ka Kanada eksperdi Barry Lordi jaoks oli võiduprojekt viimases kategoorias märkega “mitte mingil juhul”. Muidugi on iga projekti võimalik
ümber teha (kahtlen, kas välisautorid on nõus oma ideedest loobuma, need tunnistati ju parimaks!). Ent miks määratakse esikoht tööle, mida tuleks
nullist alustada, kui kõrvalt on võtta terve hulk võistluse kriteeriumidele vastavaid töid?
Ideekonkurss allub riigihangete seadusele. Minister Palmaru, kes peaks seisma muuseumi eest ning tagama “riigi rahaliste vahendite kõige
ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise”, läks kaasa arhitektide hasartmänguga. Kas tõesti oli hirm gastroleeriva välisarhitekti ees rumal paista?
Kõigest ühe päeva Tartus ja pool päeva Tallinnas viibinud Hollandi arhitekt Winy Maas käitus nagu staar külatanumal. Või on mäng peenem: minister
ei taha seda muuseumi üldse ehitada?
Lennuajaloo mälestis?
“Muuseum-lennuvälja” kasuks kostis argument, et sõjaväebaaside all oli ka eestiaegne lennuväli, mistõttu tegemist oleks rahvusliku järjepidevusega!
Absurdsemat tõlgendust on raske leida. Raadi ajalugu algas ja lõppes venelastega. 1912. aastal maandus Raadi Krasnojarski polgu lennuplatsile Vene
katselendur Sergei Utotškin. Tema järel saabusid 1914. aastal lennukid Peterburi sõjaväeringkonna lennuroodu Gatšina polgust. Eestiaegne lennuväli
oli rohu-plats, mis asus hulk maad linna pool. ERM tahetakse liita 1952–1956 rajatud kaugpommitajate lennuväljaga, millega koos ehitati Luunja
pommilaod ja Kärkna kütusebaas.
Lennuvälja imetlevad arhitektid otsustasid pöörata uue lehekülje Eesti ametlikus ajalootõlgenduses.
Las “kompleksides” poliitikud jamavad Tartu rahu ja piiridega, meie oleme tolerantsed! Kui vahva: teeme kõik näo, et Nõukogude okupatsiooni suurim
füüsiline märk Tartus, mis linna 50 aastaks lukku pani, oli üks pühapäevalennunduse harrastamise plats. Teeme näo, et me ei tea midagi Raadi
masendavast reostusest, mida on roogitud juba kümme aastat. Teeme näo, et me ei märka lillelasu, millega iga aasta maikuus külvatakse üle Raadil
asuv punamonument.
Ei saa me ühele poole ei piiri ega pronkssõduriga, Raadile aga tahetakse ehitada terve sõjalennumemoriaal, mille keskerakondlasest kultuuriminister
on mõtlemata heaks kiitnud.

Tänu ministri meelemuutusele nautisid “puhta arhitektuurimõtte” kaitsjad triumfi. Ekspertidele sai koht kätte näidatud, sh Barry Lordile Kanadast, kes
oma valdkonnas on maailmas kindlalt esikümnes. Samas võib Winy Maasi puhul vaielda, kas ta esimese sajagi sisse mahub. Maas ei ole ühtegi
muuseumi ehitanud – väike kunstikeskus seda kogemust ei anna –, küll aga kuulub tema loomingu pärlite hulka näiteks korterelamu projekt sigadele
(otseses mõttes). Miks kutsuti ERM-i žüriisse selline välisarhitekt, kui Euroopast olnuks ridamisi võtta muuseumi projekteerimise kogemusega
tipparhitekte? Küsigem ka: miks ei olnud žüriis ühtki Tartu avaliku elu tegelast?
Pyrrhose võit
“Veel üks selline võit ja me oleme kadunud,” tõdes veriste lahingutega kuulsaks saanud Pyrrhos. Kulutati kolm miljonit, aga konkurss täitis vaid
“arhitektuurimõtte elavdamise” rolli. ERM peab alustama otsast.
Kui kaugele saavad arhitektid tegelikkusest võõrandumisel veel minna? Ühed projekteerivad linnasüdametesse kaubakolosse; teised müüvad
süüdimatult akendeta tube; kolmandad pressivad vastutustundetult žüriides läbi “kunstiprojekte”, millega tellijal pole midagi peale hakata. Vaene
arhitektide liit pingutab, et Eesti arhitektuuri mainet seltskonnaüritustega parandada, aga ei saavuta midagi, kui arhitektide teod käivad sõnadele vastu.
Valjuhäälselt ühiskonnas otsustamisõigust nõudes ja üksteisele kõrgeimaid kvalifikatsioonitunnistusi jagades võtavad arhitektid otsustama pääsedes
arvesse vaid oma kinnismõtteid ja ego. Sellises kontekstis muutub või-matuks kaitsta seisukohta, et ühiskonnas kaalukate otsuste tegemine peaks
Eestis olema usaldatud arhitektidele.

Karin Hallas-Murula, ERM-i arhitektuurikonkursi ekspert, Eesti arhitektuurimuuseumi direktor

Avalikkus muuseumidest 4. ERMi arh.v näitel
Hiidämblik ja punalohe. PM 21.1.06. www.postimees.ee/230106/esileht/arvamus/189520.php
«Põhjakonna me siis ei saanud,» võis kunagi direktorina eelmise Eesti Rahva Muuseumi
arhitektuurikonkursi korraldanud Tõnis Lukase hääles leida kergeid pettumusenoote, kui ta
esmaspäeval ERMi uue hoone konkursil võidutöö «Memory Field» («Mälestuste maastik») ees
käed risti rinnale sättis.
«Põhjakonna»-nimeline projekt võitis tosin aastat tagasi. Aga riik oli vaene ja ERM pidi KUMU selja taha
järjekorda võtma.
Nende ootamise aastatega langes otsus – muuseum läheb oma päriskoju Raadile. Seal mõisahäärberis
avas ERM 1923. aastal esimesed seitse näituseruumi.
Tuul on pööranud, ühtäkki suudab riik ehitama hakata ning projekti said kutsutud silmad esmaspäeva
keskpäeval esimest korda näha.
«Nüüd saame siis ämbliku » jätkas Lukas.
Tõepoolest, mitmel pildil kõrgus muuseumihoone kohal hiigelämblik, mis osa vaatajaid nii segadusse
suutis ajada, et nad hoopis seda tulevaseks muuseumimajaks pidasid.
Loomad meeldivad inimestele. Nii kirjutas üks arvamuskülgede püsiautor hiigelsuurest punalohest, mis
Raadi sõjaväelennuväljal laiutama hakkab. Põhjuseks pilt, kus arhitektid olid hoone mastaapide
näitlikustamiseks ühel maastikuvaatel muuseumimaja punaseks värvinud, hallist üldpildist
eristamiseks.
Kolm noort arhitekti – Lina Ghotmeh Liibanonist, Itaalias kasvanud Dan Dorell ja jaapanlane Tsuyoshi
Tane suutsid endast kõnelema panna terve Eesti. Õigupoolest oma projektist. Ühtäkki oli rahvas
kaheks nagu kirvelt kõlksu saanud kasehalg – poolt ja vastu.

350 meetrit pikk, peamiselt ühekorruseline klaastunnel, kogupikkuses on kompleks poolteist
kilomeetrit pikk ja meenutab lennurada. Kerge kaldega kate vihjamas tõusmisele taevasse,
oma saatusele vastu minemisele.
700 000-kroonine võidupreemia on suurim, mida Eestis eales on arhitektuurikonkursil välja antud,
kuid rahvusvahelised tipud, kellega koos Ghotmeh, Dorell ja Tane töötanud on, sellistele
konkurssidele välja ei tule.
Selle kolmiku esimest suurt võitu saadavad rohked küsimused – kas maja ikka suudab
muuseumihoone nõudmisi täita, kuidas mastaapne hoone selles ümbruses välja hakkab
nägema ning kuidas eesti vankrirattad ja õllekapad seal sees tunduvad. Ning kui palju see
klaasmaja Eesti riigile maksma võib minna.

Nii pidi kolmik enne auhinna saamist tõlkeklappidest kuulma ERMi eelmise direktori Jaanus Plaadi
kahtlustesse peidetud lootust, et juhul kui võidutööd ei õnnestu muuseumi vajadustele
kohandada, on žüriil võimalik asendada see mõne teise tööga.
Alles siis avanesid ümbrikud ning presidendipaar lõi kolme noore arhitektiga kokku.
Päev pärast võidu tähistamist sõitis trio Londonisse, lubadusega juba nädala pärast tagasi olla.
Arhitektuurimuuseumi direktor Karin Hallas-Murula taandas end suure käraga žüriist, sest sellesse
kohta ehitatud suur sillakujuline muuseum seoks
ERMi igaveseks nii füüsiliselt kui ideeliselt Nõukogude okupantide sõjaväelennuvälja külge.
Dorell on pärit Itaaliast ja üles kasvanud ajal, kui maailma lapsed kartsid kõige rohkem tuumasõda.
Tema hirmu kodu oli Tartus Raadil. Kaugpommitajad olid valmis siit iga hetk õhku tõusma ja
Euroopale surma külvama.

Avalikkus muuseumidest 5. ERMi arh. Näitel
>

JUHTKIRI: Rahu Eesti Rahva Muuseumile

Eesti Päevaleht 17.1.2006

(2)

Eile saime siis teada ERM-i arhitektuurivõistluse võitjad ja näha ka sada kaheksat võistelnud
projekti. Kirgi oli juba enne üles köetud, sest žürii hoidis tulemusi pikka aega saladuses.
Pole ime, et ajakirjandus haaras kinni igast läbiimbunud vihjest. Oli enam-vähem kindel, et võit ei
tulnud koju. Kokku konkureeris kõigest 12 Eesti arhitektide projekti, millest üks sai ostupreemia.
Meenutagem, et Kumu konkursil tegid puhta töö soomlased.
ERM-i arhitektuurivõistlus ja ehitamine põhjustab ilmselt veel suuremaid debatte, sest see
puudutab absoluutselt tervet Eesti rahvast. Eesti Päevaleht on loomulikult juba tänasest avatud
kõikvõimalikele arvamustele, kuid me kõik peame ka arvestama muuseumi direktori Krista Aru
palvet: laske meil lõpuks rahulikult oma päris kodu valmis ehitada. Pärast kaklust teatavasti
rusikatega ei vehelda, kuid Kumu näide on hoiatav: ikka hakati vaidlustama asukohta ja projekti
sobivust Lasnamäe nõlva alla. Loodetavasti ERM-iga nii ei lähe.
Kuid mingid rasked eriarvamused on ka siia sisse programmeeritud. Laias laastus lähevad
arhitektide ja museoloogide-kunstiajaloolaste hinnangud lahku. Viimati mainituid häirib projekti
sobivus muuseumihooneks ja liigne orienteerumine kunagise Vene militaarlennuvälja imagole.
Võidutöö “Mäluväli” saatetekstist võib otse lugeda, et see on “lõige maastikust” ning “stardirada”
silmapiiri ja kauguste poole, mis ühtlasi on “tunnistajaks pikaajalisele võitlusele okupatsiooniga”.
Samas tundub see mõnele eestlasele hoopis monumendina nõukogudeaegsele sõjalennuväljale,
mis tegi Tartust kinnise linna. Arhitekte, seda enam välismaiseid, ja võib-olla ka turiste aga
säärane kohamüüt pigem paelub. Kahju on muidugi sellest, et lähitulevikus pole ette näha
varemetes mõisa restaureerimist. Vanemale põlvkonnale seostub Raadi just eelkõige mõisaga.

Teemaväljad ja tasandid
Teemavälja üldstruktuur :
1. Struktuursed teemad ja põhimüüdid
2. Võimu ja juhtimise, otsustamise ja funktsionaalsed teemad

3. Inimese ja identiteedi teemad

Muuseumi - teema meediaväljal:
1. Muuseumid struktuuriosana
2. Konseptualiseerimine, valikud ja otsustamised
3. Muuseumide funktsioneerimine inimese jaoks

Eesti elanike kultuurihuvide mudel ja mudeli
sotsiodemograafiline taust
1. Aktiivne mitmekülgne kultuurisuhe

22%

2.Utilitaarne (sh tehnoloogiline) ja meelelahutuslik kultuurisuhe 25%
3. Traditsiooniline, perekeskne kultuurisuhe 19%
4. Sotsaalse võrgustiku ja popkultuuri keskne kultuurisuhe 14%
5. Kultuurikauge, passiivne suhe

20%

mudel on avaldatud ja analüüsitud: Lõhmus, M., Lauristin, M., Salupere, R.
Inimesed kultuuriväljal: aktiivsus ja eelistused. Rmt: Eesti elavik 21.
Sajandi algul. TÜK 2004, lk 97 – 128

T abel 7.22. K ultuuriorientatsioonide klastrite sotsiodem ograafiline struktuur.

Sugu
V anus

H aridus

A nkeedi
keel

22 %

25%

19%

14%

20%

K ogu

M ees
N aine

36

21

35

49

47

64

81
19

79

65

51

54

15-19

3

17

3

29

3

10

20-29
30-44

10

28

9

12

17

23

33

31

34
25

21

27

45-54

23

14

23

10

17

18

55-64

20

5

19

1

25

15

65-74

20

3

15

1

22

13

alg, põhi

15

27

15

29

30

23

K esk

55

58

62

59

49

57

K õrgem
E esti

30

15

23

13

21

21

73

67

63

68

59

66

V ene

27

33

37

32

41

34

26. septembri töötuba:
võimalusi muuseumide esitamiseks avalikkuses
Kuidas saavutada kommunikatsiooni dünaamilisus?

Meedia muuseumidest millele meedia reageerib?
> Millele meedia reageerib ja millele mitte?
> Millised on valikute printsiibid ja kriteeriumid?

> Millal reageerib?
> Kuidas reageerib?

Meedia paradoksid
> Meedia näib emotsionaalne, siiski on meedia sisu ratsionaalne –
funktsionaalne
> Meedia esitab end avaliku tekstina, siiski on see sündinud suletuses
> Meedia esineb kõikide esindajana, siiski on see kellegi esindaja
> Kes omab/toodab meedia sisu (aktiivne pool) ja kes meedia sisu kasutab
(passiivne pool)
> Meedia on identiteeditööstus – ideede, meeleolude, arvamuste, identiteedi
tootmine
> Meedia sisu referentsid on kas kindlad väljakujunenud allikad (kvaliteetsed)
või rohkem juhuslikud mitte-väljakujunenud (vähekvaliteetsed) allikad.
> Muuseumid on kvaliteetsed referentsid.


Slide 15

Maarja Lõhmus:

Muuseumid kui
kommunikatsioon
ettekanne Narvas,
25. septembril 2006

ARUTLEN:

> Avalikkuse ja meedivälja üle
> Muuseumide üle avalikkuses ja meediaväljal

> Avalikkuse struktuurimudeli üle, Eesti ühiskonna
avalikkuse üle, kus domineeriv avalik väli on meediaväli,
kus muuseumid on materjaliks ja teemaks. Milliseks?
> Inimeste huvitüüpide üle

> Muuseumide kommunikatsiooni üle ühiskonnas

PANOPTICON (Bentham 1787), Foucault
http://cartome.org/panopticon1.htm

Muuseumide struktureeriv normatiivne
roll kultuuris:
sisemine ja välimine määratlemine
-

Ühiskonnas muuseumide institutsioonil tõemonopol aprioori, struktuurselt

-

Muuseumid on vajalikud ja neid tuleb toetada ka siis, kui külastajaid napib (81%
nõus, Kultmin.2006, vt. järgmine slaid). See olukord on sarnane avalik-õigusliku
ringhäälingu toetamisega, mida toetatakse ka siis, kui ei kuulata. Tõlgendus:
kultuuristruktuuri toimimise põhiinstitutsioonid peavad tingimusteta olemas olema.

-

Sisemine identiteet ja väline määratlemine:

ERMi ideest ja asutamisest 100 aastat hiljem on saanud mineviku-tuleviku
kontseptsioonide ja suundade küsimus. Põhiküsimusi esitasid ERMi uue hoone
arhitektuurivõistluse vastukajad (vt. Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi
suhtes. Winy Maas 17.1.2006 PM)

Winy Maas: Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele
muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas, rahvuslikke piire ületavas
ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab
ligi noort põlvkonda ja mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises
kontekstis.

K u ivõrd n õu stu b järgn evate väid etega m u u seu m id e k oh ta?
(täiesti nõus + pigem nõus)

M uuseum id korraldavad
liiga vähe põnevaid
üritusi

2006 a

45
37

M uuseum id on vajalikud
ja neid tuleb toetada isegi
siis, kui külastajaid napib

80
81

U ute m uuseum ihoonete
ehitam ine on riigi raha
raiskam ine

20
17

Inform atsioon
m uuseum ides toim uvast
on hästi kättesaadav*

27

E esti m uuseum ide
väljapanekud pakuvad
palju põnevaid elam usi*

52

0
P ro tsen t %
* 2 0 0 3 ei k ü situ d

2003 a

20

40

60

80

100

Muuseumid kui maailmapilt ja
identiteedikommunikatsioon: tehnoloogilise hüppe,
konstruktivismi ja reflektsiooni uus tase
MUUSEUMID

>

Eesti muuseumi ideede kujunemine Jakob Hurda matustel Tartus 1907; Hurda tööde
jätkajate otsusluua vanavara süstematiseerimiseks ja eksponeerimiseks muuseumi.

>

Muuseumide materjalide esituses nii konstruktivistlik kui refleksiivne pool.

>

Vrd. Soome muuseumidega (vt. Lõhmus, M., Medijainen, E. Soome ja soomlased
TÜK 2005, pt Muuseumid lk.317 - 328)

>

Eestis loodus kultuurikeskkonnana – loodusajakirjandus jm on kõrgelt koteeritud

>

Eesti kultuuriajakirjanduses on muuseumide – ajakirjanduse osa praegu vähe esile
tulev ja hajutatud erinevate väljaannete kui ‘kontekstide’ vahel – osad teemad
üldajakirjanduses, muuseumide näitused ja väljapanekud kultuuriajakirjanduses ja
muuseumide kontseptuaalne pool üldise kultuuripoliitilise diskussiooni osana.

>

Kõige rohkem saavad inimesed infot kultuurivaldkondade kohta üldajalehtedest ja
ajakirjadest, televisioonist ning sõprade-tuttavate käest.

>

Eesti kultuuriuuringud – kultuuri uuringute põhjana oluline muuseumide teadustöö
ja uurimused. Kultuuriuuringutes on muuseumide osa laias kultuurikeskustelus
põhjendamatult tagasihoidlik –veel-mitte-kommunikatiivne faas.

K u ivõrd su u rt h u vi p ak u vad järgn evat tü ü p i m u u seu m id ?
(suurt huvi + m õningast huvi)

2003 a
2006 a

75

L oodus

78

64

K unsti

66

65

A jaloo ja arheoloogia

65

60

K oduloo

59

52

T eadus ja tehnika

55

45

E tnograafia ja
antropoloogia

48

6

M uud

P ro tsen t %

5
0

20

40

60

80

Eesti struktuurimuutus ja avalikkuse
representatsiooni muutus 1980 – 1990ndatel
>

Eesti muutumine 1990ndatel:

> - avalike representatsioonide muutumine
> - meediavälja muutumine
>

Totalitaarkommunikatsioonist avatud ühiskonna kommunikatsiooniks

>

Meediavälja funktsioonide muutus

>

Esinejate, kõneisikute, ajakirjanike-toimetajate muutus

>

Avalikkuse agenda ja fookuste muutus

>

Sotsikultuuriliste protsesside määratlemine- defineerimine

>

Igapäevane defineerimisvõitlus protsesside suunamise nimel

> ESITUSE – REPRESENTATSIOONI MUUTUS
> ÕIGED– VALED/ TUGEVAD– NÕRGAD/ SELGED– EBASELGED MÄRGID

Reflektsioon versus konstruktivism:
muuseumide rolli ja funktsiooni muutusi 1980ndatest
kuni 2000ndate alguseni.
1.

Reflektsiooni vajadus: muinsuskaitse liikumine 1980ndate lõpus,
muuseumide kultuurilis – poliitiline osalemine (näit. Loomeliitude
pleenumil)

2.

Institutsiooni restruktureerimine: Eesti kultuuri institutsioonide üldine
restruktureerimine ja uus legitimeerimine, toomine NSVL tõrjutud
identiteediinstitutsioonidest Eesti rahvuslikuks keskseks identiteedi ja
mälu institutsiooniks. (90ndate keskpaik)

3.

Enesereflektsiooni: muuseumide käsitlus areneva ja muutuva
protsessina, muuseumide võrdlused maailma teiste muuseumidega

4.

Institutsioonide uus struktuur: Liitumine EU-ruumiga, institutsionaalne
rahvusvahelistumine

5.

Reflektsiooni ja konstruktsivismi ootus: Avalikkuse ootustele
vastamine, resonantsi arvestamine, erinevate väärtuspõhiste
konfliktide käsitlemine kui süsteemi infrastruktuuri/struktuuri üldise
funktsioneerimise indikaatorina (2000ndate algus)

6.

Millise konstruktivismi ootus?
Muuseumide usaldamise/usaldamatuse küsimus, muuseumide
vastutus teadvuse-kujunduse eest (varjatud küsimus)

Muuseumide külastamise põhjused /funktsioonid
>

1/3 külastajatest meelelahutuseks, vaba aja veetmiseks

>

1/3 külastajatest enesetäiendamiseks ja harimiseks

>

1/5 külastajatest õppe otstarbeks

>

1/7 tööalaselt
Kommentaar: külastajate määratletud põhjused külastamiseks ei ole tähenda
automaatselt, et need ongi külastamise põhjused, sest kontekstiks pole uuritud inimese
huvide ja vajaduste struktuuri ning muuseumide külastamist selles kontekstis.

> Huvi 2006:
>

78% loodus

(2003 – 75%)

>

66% kunst

(2003 – 64%)

>

65% ajalugu ja arheoloogia

>

59% kodulugu (2003 – 60%)

>

55% teadus ja tehnika (2003 – 52%)

>

48% etnograafia ja antropoloogia (2003 – 45%)

> Mitte – huvi 2006:
>

53% ei ole vaba aega (2003 – 49%)

>

25% ei meeldi muuseumis käia (2003 - 22%)

>

24%

muuseumide kohta on vähe infot (2003 – 28%)

>

22%

puudub transport (2003 – 19%)

>

20%

piletihind liiga kõrge ( 2003 – 19% )

M illistel eesm ärk id el T e m u u seu m e k ü lastate?
Ü ldse m itte

M õnikord

S ageli

TÖ Ö A LA SELT

2003 a

94

42

2006 a

94

5 2

Õ PPEO TSTA RBEL

2003 a

88

9

3

2006 a

88

10

3

E N E S E T Ä IE N D A M IS E K S

74

2003 a

18

71

2006 a

21

8

M E E L E L A H U T A M IS E K S ,
V A B A A JA V E E T M IS E K S
2003 a

63

24

13

2006 a

63

24

12

0%
P ro tsen t %

20%

40%

60%

80%

100%

M is on p eam ised p õh ju sed , m ik s ei k ü lasta (saged am in i) m u u seu m e? *

2003 a
2006 a

49

E i ole vaba aega

53

M ulle ei m eeldi
m uuseum ides käia

22
25

M ul on m uuseum ide
kohta vähe infot

28
24

P ole transporti/ halvad
transpordivõim alused

19

P iletite hinnad on liiga
kallid

19
20

22

8

M inu tervis ei luba

6
6
6

M uu põhjus

K ülastan m uuseum e
piisavalt sageli

6
5
4
4

R aske öelda

0

10

20

30

40

P ro tsen t %
* k u n a ig a resp o n d en t v õ is an d a m itu v astu st, siis v õ ib p ro tsen tid e su m m a o lla 1 0 0 -st su u rem

50

60

Muuseumid 21. sajandi alguses–
kollektiivne identiteet, mälu, igapäevapraktika
Muuseumide sõnum ühiskonnas ja meedias.
Muuseumid on faktikogumid emotsionaalselt tulikuumal väljal.
Autentse mälu materjali faktiline olemasolu (hoidlate ja
arhiivide sisu jm materiaalne pool)
Muuseumid kui mälu ja kogemus. Mälu, ajaloo, tuleviku jm –
temaatika käsitlus inimese-kesksena
Muuseumid kui arutlusmaterjal, avaliku arutluse objekt. Riikide,
ühiskondade ja kultuuride konsensuse ja/või vastanduste otsing
Info orienteerumiseks.
MUUSEUMIDE FUNKTSIOONIMUUTUSI
Kontrollitud ideoloogiast (ja selle konstruktivismist) inimese avatud
maailmapildi kujundajaks (mälu tugevdajaks).
Uus funktsioon lubab rohkem muuseume ja materjale, avatumat mälu.
Selle talletamisega, mis aga vahepealsel suletud perioodil
kustutatud või kustumas – selle kogumisega on kiire!!

Muuseumid – eksistentsi lugu ja resonants

>

MUUSEUMID KUI AJA–KOHA–TEGEVUSE KOMMUNIKATSIOON KULTUURIS

> Svetlana Alpers,“The Museum as a Way of Seeing,” in Exhibiting Cultures:
The Poetics and Politics of Museum Display, ed. Ivan Karp and Steven D.
Lavine (Washington and London: Smithsonian Institution Press, 1991) pp.
25-32.
> Gianni Vattimo: The Structure of Artistic Revolution. 1988.
> Clifford, James: The Predicament of Culture: twentieth-century
etnography, literature and art. Cambridge (Massachusetts); London:
Harvard University Press, 1994.
> Georg Simmel: The Sociology of Space. (rmt Frisby, D.; Featherstone, M.
Simmel on Culture. Sage 1997)
> David Harvey: The Experience of Space and Time. (rmt The Condition of
Postmodernity. Blackwell. 1990)

Juri Lotman kultuuri enesemudelist ja
identiteedikommunikatsioonist
Kultuuri aktiivsuse enesemääratlemisel räägib tungist ühtsuse poole.
Kultuuri enesemudeli mehhanismid on seotud lakkamatu vajadusega
säilitada oma eneseteadvus, salvestada oma mällu kontseptsioon
iseendast.
Kultuurile on omane enesemudelite loomine ja kujutamine – nende kaudu
ühtlasi kontrollitakse adekvaatsust, suundade relevantsust.
Juri Lotman on eristanud kultuuri enesemudeli loomisel kolme üheaegset
suunda:
1. kultuuri enesemudel, mille eesmärgiks on refleksiivsus, reaalne tunnetus
ja kogemus
2. enesemudel, mis erinevad tavapraktikast, ent on suunatud praktika
muutmisele
3. ideaalsed enesemudelid ja manifesteerimised, mis eksisteerivad eraldi
reaalsusest ning säilitavad-defineerivad põhiväärtusi.
Lotman: erinevate enesemudelite vahel võib tekkida konflikte.

Muuseum – akadeemilise
kommunikatsioonidistsipliinina
http://www.uwo.ca/theory/Courses/Courses2006-OrderingLong.html
Centre for the Study of Theory and Criticism – Courses 2006-2007
Ordering Things - The following gives a very rough idea of how the course might unfold, though suggested
readings are at this stage no more than an indication of general directions, a point of departure for
reflection. The case studies, in particular, are intended merely as signposts on a terrain to be explored.
Weeks 1-7
•

Orientation

•

Collectors and Collecting (Baudrillard, Benjamin, Bal, Stewart)

•

Collecting Art and Culture (Clifford, Sherman, Duncan)

•

Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum (Pearce, Bal)

•

Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition (Bennett, Heidegger, Mitchell)

•

Taxonomies and Heterotopias (Foucault, Ritvo)

•

Archive (Derrida, Nora, Ricœur)

Weeks 8-13: Case Studies


Encyclopedia and Library (Borges, Kis)

•

Museum (Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H)

•

Anti-Museum (Broodthaers, the Museum of Jurassic Technology)

•

Taxonomies, Heterotopias and Lists (Greenaway's The Falls, Perec)

•

The Artist in the Museum (Boltanski, Greenaway)

•

The Museum Without Walls (The Situationist International, Sophie Calle, Banksy)

Muuseum akadeemilise distsipliinina. Näide
Week 1: Orientation
Week 2: Collectors and Collecting
>

Baudrillard, Jean. "The System of Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The Cultures of Collecting.
Cambridge, MA: Harvard University Press. 1994. 7-24.

>

Benjamin, Walter. "Unpacking My Library. A Talk About Book Collecting." Illuminations. Trans. Harry Zohn. Ed. Hannah
Arendt. New York: Schocken Books, 1969. 59-67.

>

Bal, Mieke. "Telling Objects: A Narrative Perspective on Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The
Cultures of Collecting. Cambridge, MA: Harvard University Press. 97-115.

>

Stewart, Susan. "The Collection, Paradise of Consumption." In Susan Stewart, On Longing. Durham and London: Duke
University Press, 1993. 151-69, 190-91.

Week 3: Collecting Art and Culture
>

Clifford, James. "On Collecting Art and Culture." In James Clifford, The Predicament of Culture. Cambridge: Harvard
University Press, 1988. 215-51.

>

Sherman, Daniel J. "Quatremère/Benjamin/Marx: Art Museums, Aura, and Commodity Fetishism." In Daniel J. Sherman
and Irit Rogoff, eds. Museum Culture: Histories, Discourses, Spectacles. London: Routledge, 1994. 123-43.

>

Duncan, Carol. "The Art Museum as Ritual." In Carol Duncan, Civilizing Rituals: Inside Public Art Museums. London and
New York: Routledge, 1995. 7-20.

Week 4: Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum
>

Pearce, Susan M. "Collecting: Shaping the World." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A Cultural
Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 68-88.

>

Pearce, Susan M. "Museums: The Intellectual Rationale." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A
Cultural Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 89-117.

>

Bal, Mieke. "The Discourse of the Museum." In Reesa Greenberg, Bruce W. Ferguson, and Sandy Nairne, eds. Thinking
About Exhibitions. London and New York: Routledge, 1996. 201-18.

Week 5: Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition
>

Bennett, Tony. "The Exhibitionary Complex." In Tony Bennett, The Birth of the Museum. London and New York: Routledge, 1995. 59-88.

>

Heidegger, Martin. "The Age of the World Picture," in The Question Concerning Technology and Other Essays, trans. William Lovitt. New York:
Harper & Row, 1977. 115-54.

>

Mitchell, Timothy. "Orientalism and the Exhibitionary Order." In Nicholas B. Dirks, ed. Colonialism and Culture. Ann Arbor: The University of
Michigan Press, 1992. 289-317.

Week 6: Taxonomies and Heterotopias
>

Foucault, Michel. The Order of Things: An Archaeology of the Human Sciences. London: Tavistock, 1970. xv-xxiv.

>

Foucault, Michel. "Of Other Spaces." Diacritics 16.1 (Spring 1986): 22-27.

>

Ritvo, Harriet. "Zoological Taxonomy and Real Life." In George Levine, ed. Realism and Representation: Essays on the problem of Realism in
Relation to Science, Literature, and Culture. Madison: The University of Wisconsin Press, 1993. 235-54.

Week 7: Archive
>

Derrida, Jacques. "Archive Fever, A Freudian Impression." Diacritics 25.2 (Summer 1995): 9-63.

>

Nora, Pierre. "Between Memory and History: Les Lieux de Memoire." Representations 26 (1989): 7-25.

Week 8: Encyclopedia and Library
>

Case Studies I: Borges, Danilo Kis's "The Encyclopedia of the Dead"

Week 9: Museum
>

Case Studies II: Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H

>

Donato, Eugenio. "The Museum's Furnace: Notes Toward a Contextual Reading of Bouvard and Pécuchet." In Josué V. Harari, ed. Textual
Strategies: Perspectives in Post-Structuralist Criticism. Ithaca: Cornell University Press, 1979. 213-38.

Week 10: The Anti-Museum
>

Case Studies III: Marcel Broodthaers, The Museum of Jurassic Technology

>

Crimp, Donald. "This is not a Museum of Art." In Donald Crimp, On the Museum's Ruins. Cambridge: MIT Press, 1993. 200-34.

>

Rugoff, Ralph. "Beyond Belief: The Museum as Metaphor." In Lynne Cooke and Peter Wollen, eds. Visual Display: Culture Beyond Appearances.
Seattle: Bay Press, 1995. 69-81.

Week 11: Taxonomies, Heterotopias and Lists
>

Case Studies IV (Perec, Greenaway's The Falls)

>

Testa, Bart. "Tabula for a Catastrophe: Peter Greenaway's The Falls and Foucault's Heterotopia."

>

Paula Willoquet-Maricondi and Mary Alemany-Galway, ed. Peter Greenaway's Postmodern/Poststructuralist Cinema. Lanham, Maryland: The
Scarecrow Press, 2001. 79-112, 336-38.

Week 12: The Artist in the Museum
>

Case Studies V (Christian Boltanski, Peter Greenaway)

Week 13: The Museum Without Walls
Tony Purdy

Inimest üldhuvid, integreerivad huvid, diferentseerivad
huvid ja spetsialiseeritud teemahuvid meedias
Teemade huvitasemed:
1. üldhuvi - vähemalt 60% vastajatest huvi pakkunud teemad (uudised kodu- ja
välismaalt, tervis, tv-saated);
2. suuri rühmi integreerivaid teemad, huvi ca 40 % vastajatest (näiteks
kuritegevus-politsei-kohtud ja seadusandlus-õigusinfo, loodus, sport, noorte
elu, haridus, sotsiaalprobleemid, pere, ka huumor),
3. teatud huvirühmi diferentseerivaid teemad (25-35%), näiteks korruptsioonskandaalid, poliitika ja majandus vs. kultuur, riigikogu, valitsus, tuntud isikud –
suhted, seltkonnakroonika vs. statistika jne.
4. suhteliselt väikesele asjast huvitatute ringile (alla 20%) huvi pakkuvad
spetsialiseeritud teemad, näiteks õiguskantsler-riigikontroll, arvutid,
erakondade tegevus või kirik ja religioon.
Ülevaade inimeste teemahuvidest, st huvidest eri valdkondade suhtes (‘Mina,
maailm, meedia’ 2002), küsitletud oli 1500 inimest üle Eesti. Huvide
selgitamiseks oli vastajatele antud valdkondade nimestik, mille suhtes pidid
viiepallisel skaalal hindama huvitatust.

M uu valdk ond.
K irik , religioon
E hitus , k innis vara
P oliitik ud, erak onnad
Õ igus k ants ler, riigik ontroll
O s t-m üük
A rvutid
P res ident
Reis id, turis m
S elts k onnak roonik a
V alits us , m inis teerium id, am etk onnad
Riigik ogu
M ajandus , äri, ettevõtlus
M ood
A utod
Tuntud is ik ud, s uhted
S tatis tik a, uurim us te andm ed
Tehnik a, tehnoloogia
K uns t, k irjandus , teater
M aaelu
Tööpak k um is ed
K orrupts ioon, s k andaalid
Teadus lik ud avas tus ed
Noorte elu
S port
A rvam us ed ja arutlus ed päevas ündm us tes t
K ool, haridus , õppim ine
Loodus
S ots iaalprobleem id
Huum or
S eadus ed, m äärus ed, õigus alane info
K odu, pere, laps ed
K uritegevus , polits ei, k ohtud
Uudis ed välis m aalt
Teles aated, film id
Tervis
O m a valla, linna, m aak onna info
Uudis ed E es tis t

1,2
13
13,3
13,5
14,7
18,6
19,4
22,8
23
23,7
23,8
24,7
25,3
25,5
26
27,2
27,9
29,5
31,3
31,3
32,4
35,2
39,5
40,3
41
43,3
47,4
49,9
50,6
53,7
54,2
56,6
57,6
59,6
63,8
66,5
77,7
84,7
0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Huvide tüübid:

Huvi meedias käsitletavate
jagunenud gruppide vahel:

teemade

> ühiskonna ja riigi teemadest huvitujaid
> kodu-lähiümbruse huvilised
> tehnika-teaduse-ettevõtlushuvilised

vastu

on

Teemahuvide klastrid 1-4
Kokkuvõtvalt on teemahuvide kohta neli klastrit
I. Esimese, poliitikahuvilise klastri (18% koguvalimist) domineerivaks faktortunnuseks on huvitatus riigi ja selle
institutsioonide tegevusest.
Kõrgendatud poliitikahuvi on ainult veidi rohkem omane meestele [VK1](52%). Siia klastrisse kuulub rohkem
kõrgharidusega inimesi, domineerivad keskealised ja vanemad inimesed (72% klastrist on vanem kui 45
eluaastat). Samuti kuulub siia keskmisest enam eestlasi. Sissetulekudominant on veidi allapoole Eesti
keskmist (1500-2500 kr pereliikme kohta). Keskmisest enam on siin pealinlasi ja maainimesi.
II. Teise, kultuurile ja lähiümbrusele orienteeritud teemahuvi klastri (19% koguvalimist) teljeks on kultuuri,
hariduse ja noorte elu, reisimise ja seltskonna temaatika, keskmisest tugevam on ka orienteeritus
lähiümbrusele ning sotsiaalsetele probleemidele. Samas on tüüp poliitikakauge.
Nimetatud tüübile on iseloomulik feminiinsus (88% naisi). Tüüpi iseloomustab keskmiset enam keskhariduslik
taust, samuti on siin keskmisest enam venekeelse ankeedi täitnuid. Palgaskaalal on nad kõige madalama
sissetulekuga pereliikme kohta. Keskmisest enam on siin (pea)linlasi ja vähem maainimesi.
III. Kolmanda, tehnika, teaduse ja ärikeskse teemahuvi klastri (28% koguvalimist) juurde kuulub ka
kõrgendatud spordi- ja välisuudiste huvi. Ootuspäraselt koosneb see tüüp valdavalt meestest (91%).
Klastri vanuskoosseis on vastandlik esimesele, poliitikahuvilisele tüübile: siin domineerivad noored, 77%
klastri koosseisust on vanuses alla 44 aasta. Sissetulek on selles klastris kõrgeim: ligi pooltel ulatub see
üle Eesti keskmise, kusjuures veerandil on sissetulek pereliikme kohta kõrgem kui 4000 krooni kuus.
Üllatav on, et klastri koosseisus on keskmisest enam maal elavaid inimesi.
IV. Neljanda, ümbritsevast vähehuvitunute klastri (34% koguvalimist) moodustavad inimesed, kelle huvid on
kõikide faktorite lõikes tunduvalt alla keskmise.
Klastris on väike naiste ülekaal (62% naisi), ka on selles keskmisest rohkem pensionieas inimesi.
Iseloomulik on ka veidi madalam haridustase ja sissetulek pereliikme kohta. Asulatüüpide esindatus
vastab aga valimi keskmisele. Venekeelsete inimeste osakaal on valimi keskmisest suurem (41% valimi
34%ga võrreldes). Nendel inimeste seas on silmatorkavalt enam Eesti kodakondsuseta inimesi, mis viitab
sellle, et kodakondsuse puudumine on seotud üldise vähema huvitatusega ümbritsevast elust.

Muuseumid kultuurimeedia kanalina Eesti
muuseumide külastusi (SaarPoll-Kult.min 2006)
MUUSEUMIDE KÜLASTATAVUS 2005. Eesti inimesed muuseumides:
12% Eesti Vabaõhumuuseumis
10% Kadrioru kunstimuuseumis
9%

Kumu Kunstimuuseumis

8%

Palmse mõisas

8%

Eesti Loodusmuuseumis

6%

Eesti Meremuuseumis

6%

Eesti Ajaloomuuseumis

6%

Tallinna Kunstihoones

5%

Rakvere linnuses

5%

Eesti Tervishoiumuuseumis

5%

Niguliste muuseum-kontsertsaalis

5%

Tartu Kunstimuuseumis ja Pärnu Uue Kunsti muuseumis

4%

Narva Muuseumis

4%

Eesti Rahva Muuseumis

4%

Saaremaa Muuseumis

4%

Palamuse Oskar Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumis

3%

Okupatsioonide Muuseumis

3%

Eesti Põllumajandusmuuseumis

57% inimesi ei ole aasta jooksul muuseumides käinud

M illiseid m u u seu m e on viim ase 12 k u u jook su l k ü lastan u d ?*

K adrioru K unstim uuseum **

8

K um u K unstim uuseum **

8

P alm se m õis

8
7
8
6
6
7
6

E esti L oodusm uuseum
E esti M erem uuseum
E esti A jaloom uuseum

N iguliste m uuseum -kontserdisaalis
E esti T ervishoium uuseum
N arva M uuseum
E esti R ahva M uuseum
S aarem aa M uuseum
P alam use O skar L utsu K ihelkonnakoolim uuseum
O kupatsioonide M uuseum **
E esti P õllum ajandusm uuseum
P ärnu M uuseum
E esti S pordim uuseum
H iium aa M uuseum
M uu

2006 a

13
12

E esti V abaõhum uuseum

R akvere linnus

2003 a

5
6
5
6
5
4
4
3
4
4
4
5
4
3
3
3
3
3
2
3
2
3
7
7
57
57

E i ole külastanud
P rotsen t %
0
10
20
30
** 2003.a. ei küsitud
*kuna iga respondent võis anda m itu vastust, siis võib protsentide sum m a olla 100-st suurem

40

50

60

K u n s tin ä itu s te , k u n s tis ü n d m u s te k ü la s ta m in e e r in e v a te s k o h ta d e s
(o n k ü la s ta n u d s e d a k o h ta v ä h e m a lt ü h e l k o rra l)
K u ltu u ria s u tu s te s (te a trid , k in o d ,
k u ltu u rim a ja d , jn e )

18
16
14

M õ n e s g a le riis

15

Ü h is k o n d lik e s h o o n e te s (p a n g a d ,
(o m a )v a lits u s a s u tu s e d , õ p p e a s u tu s e d , jn e )

14
12

K a d rio ru K u n s tim u u s e u m is *

2003 a

10

2006 a
K u m u K u n s tim u u s e u m is *

9
6
6

T a llin n a K u n s tih o o n e s

6

N ig u lis te m u u s e u m -k o n ts e rd is a a lis

5
4

T a rtu K u n s tim u u s e u m is

5
4

P ä rn u U u e K u n s ti M u u s e u m is

5

V iin is tu K u n s tim u u s e u m is *

3

T a rb e k u n s ti ja D is a in im u u s e u m is * *

3
2
2

A d a m s o n -E ric u m u u s e u m is

2

K ris tja n R a u a m a ja m u u s e u m is

1
6

M õ n e s m u u s k u n s tim u u s e u m is

7
10

M u ja l
P r o tse n t %
* 2 0 0 3 .a . e i k ü situ d
* * 2 0 0 3 o li te in e n im e tu s

9
0

5

10

15

20

Muuseumid (funktsioonid) avalikkuses –
kultuur või popkultuur

> Muuseumide rolli polü-funktsionaalsus
> Muuseumid – kultuur või/ja popkultuur, popkultuuri keskkond
Lugesime arhitektuurivõistluse žüriis osalenud Maasilt, et tehakse/
tulemas on Eesti popkultuuri keskus (Maas, 17. jaan 2006
Postimees)

Küsimus Eesti kultuurile ja muuseumidele: kas popkultuurile
orienteerumine on ajakohane või võõrastav ?
praktikas Euroopa on minemas multifunktsionaalsuse teed, (mida
funktsioonide küsimine – vastamine näitab)
> MUUSEUMID – VÕITLUSVÄLI MÄÄRATLUSTE PÄRAST
> ERMi ARHITEKTUURIVÕISTLUS TÕI ESILE ÜLDISED MÄÄRATLUSTE
PROBLEEMID

Avalikkus muuseumidest 1. ERMi arh. Näitel
17.1.2006. Muuseum ei pea viitama suitsupääsukesele. Võidutöö oponendid peaksid lammutama ka Toompea
linnuse koos Pika Hermanniga

Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi suhtes
Eesti Rahva Muuseumi uue hoone arhitektuurikonkurss andis hulgaliselt uusi ideid. Konkursile esitati 108 väga
eriilmelist, valdavalt heatasemelist tööd. Īürii leidis, et tööde arhitektuursetes lahendustes on palju originaalset,
kuigi suhteliselt suur osa autoritest on oma projekti loomisel ammutanud inspiratsiooni tänapäevasest
arhitektuurilisest avangardist.
Tööde käekirja põhjal võib eeldada, et enamik autoritest on suhteliselt väheste kogemustega noorema põlvkonna
esindajad. Sellest johtuvalt vajaksid nad oma ideede realiseerimiseks nõu ja mõningast abi. ERM-i ja Žürii
liikmete poolt moodustatava järelevalvekomisjoni, võidu-töö autori/autorite ja kohalike arhitektide ning
ekspertide omavahelises koostöös on võimalik tagada võidutöös esitatud ideede realiseerimine täiendatud ja
edasiarendatud kujul.
Millise panuse annab ERM-i uue hoone arhitektuur Eesti ühiskonnale ja identiteedile piirideta Euroopas? Īürii oli
seisukohal, et võidu-tööks peaks saama töö, milles rõhutatakse seda potentsiaali aktiivsel ja progressiivsel
moel ning kus arvestatakse kõnealuse kultuuriobjekti vastutusmäära olulisust. Samuti oodati, et võidutöö
annaks oma panuse avalikku keskkonda avaliku ruumi aktiveerimisega ning valiks üldtuntud eestipärase
teema, mis aitaks edendada arutelu Eesti ajaloo üle. See teema tuleb ellu viia rahvusvahelisel tasandil,
tõmmates Eestile tähelepanu laiemas kontekstis.

Hoiakute muutmine
Ülesanne ei ole lihtne. Selle täitmiseks peab ERM avalikkusele infot jagama. Samas on see ilus ülesanne. See

tekitab ühiskonnasisest respekti rahvas, kes on rajamas uut demokraatlikku hoiakut ja märkimisväärset kohta
Euroopa riikide seas.

Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas,
rahvuslikke piire ületavas ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab ligi noort põlvkonda ja
mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises kontekstis.
Winy Maas, Hollandi arhitekt, žürii liige

Avalikkus muuseumidest 2. ERMi arh. Näitel
> Kaua me põeme seda nõukogude aega!
Žürii koosseisu kohta ei oska midagi halba öelda, kuigi võib-olla mõni teine koosseis oleks teisiti
otsustanud. Ametnikud olid need, kes olema pidid – minister, muuseumide nõunik, muuseumi tollane
direktor, linnaarhitekt. Arhitektide liit tegi arhitektide poole pealt liikmete valimise ülesandeks Veljo
Kaasikule. Välisliikmetest jäi kõrvale Dominique Perrault, kes on seotud Peterburi Maria teatri
projektiga. Kuid Winy Maas Rotterdamist on samuti vaieldamatult rahvusvaheline autoriteet.

Ilus urbanistlik ruum

Võiduprojekt on hea. Esiteks sissekäigu arhitektuuriline sõlm, mis tekib konsoolse varikatuse alla,
teiseks ruum, mis moodustub tee ja oja ning nendega seotud ruumiga, ja kolmandaks pealmine
ruum, kus “lennurada” jookseb maja peale – tekib ilus urbanistlik ruum. Peale selle hoone ja
maastiku pingestatud kooskõla, mida ma nimetaks omamoodi “maastikudraamaks”, samal ajal koos
lainelise ja nõtke muljega.
Eesti Rahva Muuseum kui rahvuslik sümbol ei pea viitama suitsupääsukesele, veskikivile või
roigasaiale – ta on iseenesest kontseptuaalne urbanistlik arhitektuuriline sümbol. Iga muuseum on
seestpoolt lavastus ja praegune kehand annab selleks kõik võimalused. Museoloogide mure on
mõistetav, kuid kõik probleemid on lahendatavad.
Ma ei saa ka aru nendest, keda ajasid närvi võiduprojekti liigsed vihjed kunagisele Vene
sõjaväelennuväljale.
Kaua me põeme seda nõukogude aega! Toompea linnus koos Pika Hermanniga on ju ka okupantide
rajatud. Lisaks on ühed ikkagi arhitektid, teised museoloogid, kellel ilmselt puudub tänapäevase
arhitektuuri tunnetus. Ajakirjandusele oleks nii palju etteheiteid, et ei maksa lehte panna igasuguseid
kuulujutte, kuidas keegi žüriiliikmetest hääletas või kes keda mõjutas.
Võib küsida, kas Eesti arhitektide osavõtt konkursist oli liiga loid või ei motiveerinud preemiafond.
Minu meelest oli kõik normaalne ja seda ka Kumu arhitekti Pekka Vapaavuori arvates. Eesti arhitektid
on tööga hõivatud ja tegelikult oli ülesanne ka tohutult raske.
Andres Alver, arhitekt, Žürii liige

Avalikkus muuseumidest 3. ERMi arh. Näitel
KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga?
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
17. jaanuar 2006 EPL KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga? (126)
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
Eile avati pidulikult Eesti Rahva Muuseumi konkursi võidutööde ümbrikud. Ulatati lilli ning võitjatel oli põhjust
rõõmustada. Paraku valiti võidutööks projekt, mida ei saa ega tohi ehitada tulevaseks
rahvusmuuseumiks.
Võidutöö kujutab endast Raadi veneaegse sõjalennuvälja pikenduseks mõeldud 70 m laiust ja 350 m (!)
pikkust klaaspaviljoni, mis jätkub 1,1 km pikkuse platoona “lõpmatusse”. Kokku võtab ehitis enda alla
1,5 kilomeetrit.
Abstraktse grandioossuse kõrval oleks nagu pisiasi, et selle projektiga kinnistatakse Jakob Hurda
mälestuseks loodud Eesti Rahva Muuseum ühes rahvuslike soome-ugri etnoloogiakogudega igaveseks
nõukogude kaugpommitajate lennuvälja külge. Seda nii füüsiliselt kui ka sisuliselt. Muuseumitöötajad ja
külastajad hakkavad läbi klaasseinte sundkorras kunagisi Nõukogude lennutrajektoore imetlema ning
sadadele muuseumi külastajatele räägitakse ikka ja jälle haledat lugu Tartu linna arengupeetusest
Nõukogude okupatsiooni ajal.
Sellise muuseumi ehitamiseks võiks lausa Putinilt endalt raha küsima minna – ettemaksuks kõikide punaste
nelkidega ürituste eest, mida annab edaspidi hästi korraldada otse Eesti Rahva Muuseumi lävel.

Kuidas see sai juhtuda?
Kõigil inimestel on õigus küsida, kuidas sai selline asi juhtuda. Lühivastus: žürii komplekteeriti nii, et
ajaloo suhtes “kompleksivabad” ja “kõigega nõus” liikmed jäid enamusse. Žürii lööksalga moodustanud
arhitektid-urbanistid Kaasik ja Alver on ennegi läbi viinud ideekonkursse, mille tulemused ei realiseeru.
Muidugi on tore virgutada vaimu puhtteoreetilise ajugümnastikaga. Kui aga tellija (kultuuriministeerium
koos ERM-iga) moodustab žürii, et leida parim teostatav lahendus muuseumile, on absurdne tõsta
kilbile visionäärne urbanism.

Lisaks okupantide lennuväljaga flirtimisele on võiduprojekt ka siseruumide osas lootusetult puudulik: fondiruume kõvasti vähem, näitusesaalid valged ja
tööruumid akendeta (peaks olema vastupidi), dubleeritud sissepääsud (topeltkaader), vead projektis jpm. Selle ekspluatatsioon on teistest tunduvalt
kallim (käidav klaaskatus; klaasseintega köetavad, ent kasutamata suured õhuruumid jms). Tagatipuks ulatub “muuseum-lennuväli” alale, mille tuleviku
üle ei otsusta žürii, vaid Tartu linn ja vald. ERM peaks nüüd hakkama Tartu linna piiride laiendamist taotlema!
Nii minu kui ka Kanada eksperdi Barry Lordi jaoks oli võiduprojekt viimases kategoorias märkega “mitte mingil juhul”. Muidugi on iga projekti võimalik
ümber teha (kahtlen, kas välisautorid on nõus oma ideedest loobuma, need tunnistati ju parimaks!). Ent miks määratakse esikoht tööle, mida tuleks
nullist alustada, kui kõrvalt on võtta terve hulk võistluse kriteeriumidele vastavaid töid?
Ideekonkurss allub riigihangete seadusele. Minister Palmaru, kes peaks seisma muuseumi eest ning tagama “riigi rahaliste vahendite kõige
ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise”, läks kaasa arhitektide hasartmänguga. Kas tõesti oli hirm gastroleeriva välisarhitekti ees rumal paista?
Kõigest ühe päeva Tartus ja pool päeva Tallinnas viibinud Hollandi arhitekt Winy Maas käitus nagu staar külatanumal. Või on mäng peenem: minister
ei taha seda muuseumi üldse ehitada?
Lennuajaloo mälestis?
“Muuseum-lennuvälja” kasuks kostis argument, et sõjaväebaaside all oli ka eestiaegne lennuväli, mistõttu tegemist oleks rahvusliku järjepidevusega!
Absurdsemat tõlgendust on raske leida. Raadi ajalugu algas ja lõppes venelastega. 1912. aastal maandus Raadi Krasnojarski polgu lennuplatsile Vene
katselendur Sergei Utotškin. Tema järel saabusid 1914. aastal lennukid Peterburi sõjaväeringkonna lennuroodu Gatšina polgust. Eestiaegne lennuväli
oli rohu-plats, mis asus hulk maad linna pool. ERM tahetakse liita 1952–1956 rajatud kaugpommitajate lennuväljaga, millega koos ehitati Luunja
pommilaod ja Kärkna kütusebaas.
Lennuvälja imetlevad arhitektid otsustasid pöörata uue lehekülje Eesti ametlikus ajalootõlgenduses.
Las “kompleksides” poliitikud jamavad Tartu rahu ja piiridega, meie oleme tolerantsed! Kui vahva: teeme kõik näo, et Nõukogude okupatsiooni suurim
füüsiline märk Tartus, mis linna 50 aastaks lukku pani, oli üks pühapäevalennunduse harrastamise plats. Teeme näo, et me ei tea midagi Raadi
masendavast reostusest, mida on roogitud juba kümme aastat. Teeme näo, et me ei märka lillelasu, millega iga aasta maikuus külvatakse üle Raadil
asuv punamonument.
Ei saa me ühele poole ei piiri ega pronkssõduriga, Raadile aga tahetakse ehitada terve sõjalennumemoriaal, mille keskerakondlasest kultuuriminister
on mõtlemata heaks kiitnud.

Tänu ministri meelemuutusele nautisid “puhta arhitektuurimõtte” kaitsjad triumfi. Ekspertidele sai koht kätte näidatud, sh Barry Lordile Kanadast, kes
oma valdkonnas on maailmas kindlalt esikümnes. Samas võib Winy Maasi puhul vaielda, kas ta esimese sajagi sisse mahub. Maas ei ole ühtegi
muuseumi ehitanud – väike kunstikeskus seda kogemust ei anna –, küll aga kuulub tema loomingu pärlite hulka näiteks korterelamu projekt sigadele
(otseses mõttes). Miks kutsuti ERM-i žüriisse selline välisarhitekt, kui Euroopast olnuks ridamisi võtta muuseumi projekteerimise kogemusega
tipparhitekte? Küsigem ka: miks ei olnud žüriis ühtki Tartu avaliku elu tegelast?
Pyrrhose võit
“Veel üks selline võit ja me oleme kadunud,” tõdes veriste lahingutega kuulsaks saanud Pyrrhos. Kulutati kolm miljonit, aga konkurss täitis vaid
“arhitektuurimõtte elavdamise” rolli. ERM peab alustama otsast.
Kui kaugele saavad arhitektid tegelikkusest võõrandumisel veel minna? Ühed projekteerivad linnasüdametesse kaubakolosse; teised müüvad
süüdimatult akendeta tube; kolmandad pressivad vastutustundetult žüriides läbi “kunstiprojekte”, millega tellijal pole midagi peale hakata. Vaene
arhitektide liit pingutab, et Eesti arhitektuuri mainet seltskonnaüritustega parandada, aga ei saavuta midagi, kui arhitektide teod käivad sõnadele vastu.
Valjuhäälselt ühiskonnas otsustamisõigust nõudes ja üksteisele kõrgeimaid kvalifikatsioonitunnistusi jagades võtavad arhitektid otsustama pääsedes
arvesse vaid oma kinnismõtteid ja ego. Sellises kontekstis muutub või-matuks kaitsta seisukohta, et ühiskonnas kaalukate otsuste tegemine peaks
Eestis olema usaldatud arhitektidele.

Karin Hallas-Murula, ERM-i arhitektuurikonkursi ekspert, Eesti arhitektuurimuuseumi direktor

Avalikkus muuseumidest 4. ERMi arh.v näitel
Hiidämblik ja punalohe. PM 21.1.06. www.postimees.ee/230106/esileht/arvamus/189520.php
«Põhjakonna me siis ei saanud,» võis kunagi direktorina eelmise Eesti Rahva Muuseumi
arhitektuurikonkursi korraldanud Tõnis Lukase hääles leida kergeid pettumusenoote, kui ta
esmaspäeval ERMi uue hoone konkursil võidutöö «Memory Field» («Mälestuste maastik») ees
käed risti rinnale sättis.
«Põhjakonna»-nimeline projekt võitis tosin aastat tagasi. Aga riik oli vaene ja ERM pidi KUMU selja taha
järjekorda võtma.
Nende ootamise aastatega langes otsus – muuseum läheb oma päriskoju Raadile. Seal mõisahäärberis
avas ERM 1923. aastal esimesed seitse näituseruumi.
Tuul on pööranud, ühtäkki suudab riik ehitama hakata ning projekti said kutsutud silmad esmaspäeva
keskpäeval esimest korda näha.
«Nüüd saame siis ämbliku » jätkas Lukas.
Tõepoolest, mitmel pildil kõrgus muuseumihoone kohal hiigelämblik, mis osa vaatajaid nii segadusse
suutis ajada, et nad hoopis seda tulevaseks muuseumimajaks pidasid.
Loomad meeldivad inimestele. Nii kirjutas üks arvamuskülgede püsiautor hiigelsuurest punalohest, mis
Raadi sõjaväelennuväljal laiutama hakkab. Põhjuseks pilt, kus arhitektid olid hoone mastaapide
näitlikustamiseks ühel maastikuvaatel muuseumimaja punaseks värvinud, hallist üldpildist
eristamiseks.
Kolm noort arhitekti – Lina Ghotmeh Liibanonist, Itaalias kasvanud Dan Dorell ja jaapanlane Tsuyoshi
Tane suutsid endast kõnelema panna terve Eesti. Õigupoolest oma projektist. Ühtäkki oli rahvas
kaheks nagu kirvelt kõlksu saanud kasehalg – poolt ja vastu.

350 meetrit pikk, peamiselt ühekorruseline klaastunnel, kogupikkuses on kompleks poolteist
kilomeetrit pikk ja meenutab lennurada. Kerge kaldega kate vihjamas tõusmisele taevasse,
oma saatusele vastu minemisele.
700 000-kroonine võidupreemia on suurim, mida Eestis eales on arhitektuurikonkursil välja antud,
kuid rahvusvahelised tipud, kellega koos Ghotmeh, Dorell ja Tane töötanud on, sellistele
konkurssidele välja ei tule.
Selle kolmiku esimest suurt võitu saadavad rohked küsimused – kas maja ikka suudab
muuseumihoone nõudmisi täita, kuidas mastaapne hoone selles ümbruses välja hakkab
nägema ning kuidas eesti vankrirattad ja õllekapad seal sees tunduvad. Ning kui palju see
klaasmaja Eesti riigile maksma võib minna.

Nii pidi kolmik enne auhinna saamist tõlkeklappidest kuulma ERMi eelmise direktori Jaanus Plaadi
kahtlustesse peidetud lootust, et juhul kui võidutööd ei õnnestu muuseumi vajadustele
kohandada, on žüriil võimalik asendada see mõne teise tööga.
Alles siis avanesid ümbrikud ning presidendipaar lõi kolme noore arhitektiga kokku.
Päev pärast võidu tähistamist sõitis trio Londonisse, lubadusega juba nädala pärast tagasi olla.
Arhitektuurimuuseumi direktor Karin Hallas-Murula taandas end suure käraga žüriist, sest sellesse
kohta ehitatud suur sillakujuline muuseum seoks
ERMi igaveseks nii füüsiliselt kui ideeliselt Nõukogude okupantide sõjaväelennuvälja külge.
Dorell on pärit Itaaliast ja üles kasvanud ajal, kui maailma lapsed kartsid kõige rohkem tuumasõda.
Tema hirmu kodu oli Tartus Raadil. Kaugpommitajad olid valmis siit iga hetk õhku tõusma ja
Euroopale surma külvama.

Avalikkus muuseumidest 5. ERMi arh. Näitel
>

JUHTKIRI: Rahu Eesti Rahva Muuseumile

Eesti Päevaleht 17.1.2006

(2)

Eile saime siis teada ERM-i arhitektuurivõistluse võitjad ja näha ka sada kaheksat võistelnud
projekti. Kirgi oli juba enne üles köetud, sest žürii hoidis tulemusi pikka aega saladuses.
Pole ime, et ajakirjandus haaras kinni igast läbiimbunud vihjest. Oli enam-vähem kindel, et võit ei
tulnud koju. Kokku konkureeris kõigest 12 Eesti arhitektide projekti, millest üks sai ostupreemia.
Meenutagem, et Kumu konkursil tegid puhta töö soomlased.
ERM-i arhitektuurivõistlus ja ehitamine põhjustab ilmselt veel suuremaid debatte, sest see
puudutab absoluutselt tervet Eesti rahvast. Eesti Päevaleht on loomulikult juba tänasest avatud
kõikvõimalikele arvamustele, kuid me kõik peame ka arvestama muuseumi direktori Krista Aru
palvet: laske meil lõpuks rahulikult oma päris kodu valmis ehitada. Pärast kaklust teatavasti
rusikatega ei vehelda, kuid Kumu näide on hoiatav: ikka hakati vaidlustama asukohta ja projekti
sobivust Lasnamäe nõlva alla. Loodetavasti ERM-iga nii ei lähe.
Kuid mingid rasked eriarvamused on ka siia sisse programmeeritud. Laias laastus lähevad
arhitektide ja museoloogide-kunstiajaloolaste hinnangud lahku. Viimati mainituid häirib projekti
sobivus muuseumihooneks ja liigne orienteerumine kunagise Vene militaarlennuvälja imagole.
Võidutöö “Mäluväli” saatetekstist võib otse lugeda, et see on “lõige maastikust” ning “stardirada”
silmapiiri ja kauguste poole, mis ühtlasi on “tunnistajaks pikaajalisele võitlusele okupatsiooniga”.
Samas tundub see mõnele eestlasele hoopis monumendina nõukogudeaegsele sõjalennuväljale,
mis tegi Tartust kinnise linna. Arhitekte, seda enam välismaiseid, ja võib-olla ka turiste aga
säärane kohamüüt pigem paelub. Kahju on muidugi sellest, et lähitulevikus pole ette näha
varemetes mõisa restaureerimist. Vanemale põlvkonnale seostub Raadi just eelkõige mõisaga.

Teemaväljad ja tasandid
Teemavälja üldstruktuur :
1. Struktuursed teemad ja põhimüüdid
2. Võimu ja juhtimise, otsustamise ja funktsionaalsed teemad

3. Inimese ja identiteedi teemad

Muuseumi - teema meediaväljal:
1. Muuseumid struktuuriosana
2. Konseptualiseerimine, valikud ja otsustamised
3. Muuseumide funktsioneerimine inimese jaoks

Eesti elanike kultuurihuvide mudel ja mudeli
sotsiodemograafiline taust
1. Aktiivne mitmekülgne kultuurisuhe

22%

2.Utilitaarne (sh tehnoloogiline) ja meelelahutuslik kultuurisuhe 25%
3. Traditsiooniline, perekeskne kultuurisuhe 19%
4. Sotsaalse võrgustiku ja popkultuuri keskne kultuurisuhe 14%
5. Kultuurikauge, passiivne suhe

20%

mudel on avaldatud ja analüüsitud: Lõhmus, M., Lauristin, M., Salupere, R.
Inimesed kultuuriväljal: aktiivsus ja eelistused. Rmt: Eesti elavik 21.
Sajandi algul. TÜK 2004, lk 97 – 128

T abel 7.22. K ultuuriorientatsioonide klastrite sotsiodem ograafiline struktuur.

Sugu
V anus

H aridus

A nkeedi
keel

22 %

25%

19%

14%

20%

K ogu

M ees
N aine

36

21

35

49

47

64

81
19

79

65

51

54

15-19

3

17

3

29

3

10

20-29
30-44

10

28

9

12

17

23

33

31

34
25

21

27

45-54

23

14

23

10

17

18

55-64

20

5

19

1

25

15

65-74

20

3

15

1

22

13

alg, põhi

15

27

15

29

30

23

K esk

55

58

62

59

49

57

K õrgem
E esti

30

15

23

13

21

21

73

67

63

68

59

66

V ene

27

33

37

32

41

34

26. septembri töötuba:
võimalusi muuseumide esitamiseks avalikkuses
Kuidas saavutada kommunikatsiooni dünaamilisus?

Meedia muuseumidest millele meedia reageerib?
> Millele meedia reageerib ja millele mitte?
> Millised on valikute printsiibid ja kriteeriumid?

> Millal reageerib?
> Kuidas reageerib?

Meedia paradoksid
> Meedia näib emotsionaalne, siiski on meedia sisu ratsionaalne –
funktsionaalne
> Meedia esitab end avaliku tekstina, siiski on see sündinud suletuses
> Meedia esineb kõikide esindajana, siiski on see kellegi esindaja
> Kes omab/toodab meedia sisu (aktiivne pool) ja kes meedia sisu kasutab
(passiivne pool)
> Meedia on identiteeditööstus – ideede, meeleolude, arvamuste, identiteedi
tootmine
> Meedia sisu referentsid on kas kindlad väljakujunenud allikad (kvaliteetsed)
või rohkem juhuslikud mitte-väljakujunenud (vähekvaliteetsed) allikad.
> Muuseumid on kvaliteetsed referentsid.


Slide 16

Maarja Lõhmus:

Muuseumid kui
kommunikatsioon
ettekanne Narvas,
25. septembril 2006

ARUTLEN:

> Avalikkuse ja meedivälja üle
> Muuseumide üle avalikkuses ja meediaväljal

> Avalikkuse struktuurimudeli üle, Eesti ühiskonna
avalikkuse üle, kus domineeriv avalik väli on meediaväli,
kus muuseumid on materjaliks ja teemaks. Milliseks?
> Inimeste huvitüüpide üle

> Muuseumide kommunikatsiooni üle ühiskonnas

PANOPTICON (Bentham 1787), Foucault
http://cartome.org/panopticon1.htm

Muuseumide struktureeriv normatiivne
roll kultuuris:
sisemine ja välimine määratlemine
-

Ühiskonnas muuseumide institutsioonil tõemonopol aprioori, struktuurselt

-

Muuseumid on vajalikud ja neid tuleb toetada ka siis, kui külastajaid napib (81%
nõus, Kultmin.2006, vt. järgmine slaid). See olukord on sarnane avalik-õigusliku
ringhäälingu toetamisega, mida toetatakse ka siis, kui ei kuulata. Tõlgendus:
kultuuristruktuuri toimimise põhiinstitutsioonid peavad tingimusteta olemas olema.

-

Sisemine identiteet ja väline määratlemine:

ERMi ideest ja asutamisest 100 aastat hiljem on saanud mineviku-tuleviku
kontseptsioonide ja suundade küsimus. Põhiküsimusi esitasid ERMi uue hoone
arhitektuurivõistluse vastukajad (vt. Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi
suhtes. Winy Maas 17.1.2006 PM)

Winy Maas: Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele
muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas, rahvuslikke piire ületavas
ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab
ligi noort põlvkonda ja mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises
kontekstis.

K u ivõrd n õu stu b järgn evate väid etega m u u seu m id e k oh ta?
(täiesti nõus + pigem nõus)

M uuseum id korraldavad
liiga vähe põnevaid
üritusi

2006 a

45
37

M uuseum id on vajalikud
ja neid tuleb toetada isegi
siis, kui külastajaid napib

80
81

U ute m uuseum ihoonete
ehitam ine on riigi raha
raiskam ine

20
17

Inform atsioon
m uuseum ides toim uvast
on hästi kättesaadav*

27

E esti m uuseum ide
väljapanekud pakuvad
palju põnevaid elam usi*

52

0
P ro tsen t %
* 2 0 0 3 ei k ü situ d

2003 a

20

40

60

80

100

Muuseumid kui maailmapilt ja
identiteedikommunikatsioon: tehnoloogilise hüppe,
konstruktivismi ja reflektsiooni uus tase
MUUSEUMID

>

Eesti muuseumi ideede kujunemine Jakob Hurda matustel Tartus 1907; Hurda tööde
jätkajate otsusluua vanavara süstematiseerimiseks ja eksponeerimiseks muuseumi.

>

Muuseumide materjalide esituses nii konstruktivistlik kui refleksiivne pool.

>

Vrd. Soome muuseumidega (vt. Lõhmus, M., Medijainen, E. Soome ja soomlased
TÜK 2005, pt Muuseumid lk.317 - 328)

>

Eestis loodus kultuurikeskkonnana – loodusajakirjandus jm on kõrgelt koteeritud

>

Eesti kultuuriajakirjanduses on muuseumide – ajakirjanduse osa praegu vähe esile
tulev ja hajutatud erinevate väljaannete kui ‘kontekstide’ vahel – osad teemad
üldajakirjanduses, muuseumide näitused ja väljapanekud kultuuriajakirjanduses ja
muuseumide kontseptuaalne pool üldise kultuuripoliitilise diskussiooni osana.

>

Kõige rohkem saavad inimesed infot kultuurivaldkondade kohta üldajalehtedest ja
ajakirjadest, televisioonist ning sõprade-tuttavate käest.

>

Eesti kultuuriuuringud – kultuuri uuringute põhjana oluline muuseumide teadustöö
ja uurimused. Kultuuriuuringutes on muuseumide osa laias kultuurikeskustelus
põhjendamatult tagasihoidlik –veel-mitte-kommunikatiivne faas.

K u ivõrd su u rt h u vi p ak u vad järgn evat tü ü p i m u u seu m id ?
(suurt huvi + m õningast huvi)

2003 a
2006 a

75

L oodus

78

64

K unsti

66

65

A jaloo ja arheoloogia

65

60

K oduloo

59

52

T eadus ja tehnika

55

45

E tnograafia ja
antropoloogia

48

6

M uud

P ro tsen t %

5
0

20

40

60

80

Eesti struktuurimuutus ja avalikkuse
representatsiooni muutus 1980 – 1990ndatel
>

Eesti muutumine 1990ndatel:

> - avalike representatsioonide muutumine
> - meediavälja muutumine
>

Totalitaarkommunikatsioonist avatud ühiskonna kommunikatsiooniks

>

Meediavälja funktsioonide muutus

>

Esinejate, kõneisikute, ajakirjanike-toimetajate muutus

>

Avalikkuse agenda ja fookuste muutus

>

Sotsikultuuriliste protsesside määratlemine- defineerimine

>

Igapäevane defineerimisvõitlus protsesside suunamise nimel

> ESITUSE – REPRESENTATSIOONI MUUTUS
> ÕIGED– VALED/ TUGEVAD– NÕRGAD/ SELGED– EBASELGED MÄRGID

Reflektsioon versus konstruktivism:
muuseumide rolli ja funktsiooni muutusi 1980ndatest
kuni 2000ndate alguseni.
1.

Reflektsiooni vajadus: muinsuskaitse liikumine 1980ndate lõpus,
muuseumide kultuurilis – poliitiline osalemine (näit. Loomeliitude
pleenumil)

2.

Institutsiooni restruktureerimine: Eesti kultuuri institutsioonide üldine
restruktureerimine ja uus legitimeerimine, toomine NSVL tõrjutud
identiteediinstitutsioonidest Eesti rahvuslikuks keskseks identiteedi ja
mälu institutsiooniks. (90ndate keskpaik)

3.

Enesereflektsiooni: muuseumide käsitlus areneva ja muutuva
protsessina, muuseumide võrdlused maailma teiste muuseumidega

4.

Institutsioonide uus struktuur: Liitumine EU-ruumiga, institutsionaalne
rahvusvahelistumine

5.

Reflektsiooni ja konstruktsivismi ootus: Avalikkuse ootustele
vastamine, resonantsi arvestamine, erinevate väärtuspõhiste
konfliktide käsitlemine kui süsteemi infrastruktuuri/struktuuri üldise
funktsioneerimise indikaatorina (2000ndate algus)

6.

Millise konstruktivismi ootus?
Muuseumide usaldamise/usaldamatuse küsimus, muuseumide
vastutus teadvuse-kujunduse eest (varjatud küsimus)

Muuseumide külastamise põhjused /funktsioonid
>

1/3 külastajatest meelelahutuseks, vaba aja veetmiseks

>

1/3 külastajatest enesetäiendamiseks ja harimiseks

>

1/5 külastajatest õppe otstarbeks

>

1/7 tööalaselt
Kommentaar: külastajate määratletud põhjused külastamiseks ei ole tähenda
automaatselt, et need ongi külastamise põhjused, sest kontekstiks pole uuritud inimese
huvide ja vajaduste struktuuri ning muuseumide külastamist selles kontekstis.

> Huvi 2006:
>

78% loodus

(2003 – 75%)

>

66% kunst

(2003 – 64%)

>

65% ajalugu ja arheoloogia

>

59% kodulugu (2003 – 60%)

>

55% teadus ja tehnika (2003 – 52%)

>

48% etnograafia ja antropoloogia (2003 – 45%)

> Mitte – huvi 2006:
>

53% ei ole vaba aega (2003 – 49%)

>

25% ei meeldi muuseumis käia (2003 - 22%)

>

24%

muuseumide kohta on vähe infot (2003 – 28%)

>

22%

puudub transport (2003 – 19%)

>

20%

piletihind liiga kõrge ( 2003 – 19% )

M illistel eesm ärk id el T e m u u seu m e k ü lastate?
Ü ldse m itte

M õnikord

S ageli

TÖ Ö A LA SELT

2003 a

94

42

2006 a

94

5 2

Õ PPEO TSTA RBEL

2003 a

88

9

3

2006 a

88

10

3

E N E S E T Ä IE N D A M IS E K S

74

2003 a

18

71

2006 a

21

8

M E E L E L A H U T A M IS E K S ,
V A B A A JA V E E T M IS E K S
2003 a

63

24

13

2006 a

63

24

12

0%
P ro tsen t %

20%

40%

60%

80%

100%

M is on p eam ised p õh ju sed , m ik s ei k ü lasta (saged am in i) m u u seu m e? *

2003 a
2006 a

49

E i ole vaba aega

53

M ulle ei m eeldi
m uuseum ides käia

22
25

M ul on m uuseum ide
kohta vähe infot

28
24

P ole transporti/ halvad
transpordivõim alused

19

P iletite hinnad on liiga
kallid

19
20

22

8

M inu tervis ei luba

6
6
6

M uu põhjus

K ülastan m uuseum e
piisavalt sageli

6
5
4
4

R aske öelda

0

10

20

30

40

P ro tsen t %
* k u n a ig a resp o n d en t v õ is an d a m itu v astu st, siis v õ ib p ro tsen tid e su m m a o lla 1 0 0 -st su u rem

50

60

Muuseumid 21. sajandi alguses–
kollektiivne identiteet, mälu, igapäevapraktika
Muuseumide sõnum ühiskonnas ja meedias.
Muuseumid on faktikogumid emotsionaalselt tulikuumal väljal.
Autentse mälu materjali faktiline olemasolu (hoidlate ja
arhiivide sisu jm materiaalne pool)
Muuseumid kui mälu ja kogemus. Mälu, ajaloo, tuleviku jm –
temaatika käsitlus inimese-kesksena
Muuseumid kui arutlusmaterjal, avaliku arutluse objekt. Riikide,
ühiskondade ja kultuuride konsensuse ja/või vastanduste otsing
Info orienteerumiseks.
MUUSEUMIDE FUNKTSIOONIMUUTUSI
Kontrollitud ideoloogiast (ja selle konstruktivismist) inimese avatud
maailmapildi kujundajaks (mälu tugevdajaks).
Uus funktsioon lubab rohkem muuseume ja materjale, avatumat mälu.
Selle talletamisega, mis aga vahepealsel suletud perioodil
kustutatud või kustumas – selle kogumisega on kiire!!

Muuseumid – eksistentsi lugu ja resonants

>

MUUSEUMID KUI AJA–KOHA–TEGEVUSE KOMMUNIKATSIOON KULTUURIS

> Svetlana Alpers,“The Museum as a Way of Seeing,” in Exhibiting Cultures:
The Poetics and Politics of Museum Display, ed. Ivan Karp and Steven D.
Lavine (Washington and London: Smithsonian Institution Press, 1991) pp.
25-32.
> Gianni Vattimo: The Structure of Artistic Revolution. 1988.
> Clifford, James: The Predicament of Culture: twentieth-century
etnography, literature and art. Cambridge (Massachusetts); London:
Harvard University Press, 1994.
> Georg Simmel: The Sociology of Space. (rmt Frisby, D.; Featherstone, M.
Simmel on Culture. Sage 1997)
> David Harvey: The Experience of Space and Time. (rmt The Condition of
Postmodernity. Blackwell. 1990)

Juri Lotman kultuuri enesemudelist ja
identiteedikommunikatsioonist
Kultuuri aktiivsuse enesemääratlemisel räägib tungist ühtsuse poole.
Kultuuri enesemudeli mehhanismid on seotud lakkamatu vajadusega
säilitada oma eneseteadvus, salvestada oma mällu kontseptsioon
iseendast.
Kultuurile on omane enesemudelite loomine ja kujutamine – nende kaudu
ühtlasi kontrollitakse adekvaatsust, suundade relevantsust.
Juri Lotman on eristanud kultuuri enesemudeli loomisel kolme üheaegset
suunda:
1. kultuuri enesemudel, mille eesmärgiks on refleksiivsus, reaalne tunnetus
ja kogemus
2. enesemudel, mis erinevad tavapraktikast, ent on suunatud praktika
muutmisele
3. ideaalsed enesemudelid ja manifesteerimised, mis eksisteerivad eraldi
reaalsusest ning säilitavad-defineerivad põhiväärtusi.
Lotman: erinevate enesemudelite vahel võib tekkida konflikte.

Muuseum – akadeemilise
kommunikatsioonidistsipliinina
http://www.uwo.ca/theory/Courses/Courses2006-OrderingLong.html
Centre for the Study of Theory and Criticism – Courses 2006-2007
Ordering Things - The following gives a very rough idea of how the course might unfold, though suggested
readings are at this stage no more than an indication of general directions, a point of departure for
reflection. The case studies, in particular, are intended merely as signposts on a terrain to be explored.
Weeks 1-7
•

Orientation

•

Collectors and Collecting (Baudrillard, Benjamin, Bal, Stewart)

•

Collecting Art and Culture (Clifford, Sherman, Duncan)

•

Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum (Pearce, Bal)

•

Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition (Bennett, Heidegger, Mitchell)

•

Taxonomies and Heterotopias (Foucault, Ritvo)

•

Archive (Derrida, Nora, Ricœur)

Weeks 8-13: Case Studies


Encyclopedia and Library (Borges, Kis)

•

Museum (Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H)

•

Anti-Museum (Broodthaers, the Museum of Jurassic Technology)

•

Taxonomies, Heterotopias and Lists (Greenaway's The Falls, Perec)

•

The Artist in the Museum (Boltanski, Greenaway)

•

The Museum Without Walls (The Situationist International, Sophie Calle, Banksy)

Muuseum akadeemilise distsipliinina. Näide
Week 1: Orientation
Week 2: Collectors and Collecting
>

Baudrillard, Jean. "The System of Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The Cultures of Collecting.
Cambridge, MA: Harvard University Press. 1994. 7-24.

>

Benjamin, Walter. "Unpacking My Library. A Talk About Book Collecting." Illuminations. Trans. Harry Zohn. Ed. Hannah
Arendt. New York: Schocken Books, 1969. 59-67.

>

Bal, Mieke. "Telling Objects: A Narrative Perspective on Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The
Cultures of Collecting. Cambridge, MA: Harvard University Press. 97-115.

>

Stewart, Susan. "The Collection, Paradise of Consumption." In Susan Stewart, On Longing. Durham and London: Duke
University Press, 1993. 151-69, 190-91.

Week 3: Collecting Art and Culture
>

Clifford, James. "On Collecting Art and Culture." In James Clifford, The Predicament of Culture. Cambridge: Harvard
University Press, 1988. 215-51.

>

Sherman, Daniel J. "Quatremère/Benjamin/Marx: Art Museums, Aura, and Commodity Fetishism." In Daniel J. Sherman
and Irit Rogoff, eds. Museum Culture: Histories, Discourses, Spectacles. London: Routledge, 1994. 123-43.

>

Duncan, Carol. "The Art Museum as Ritual." In Carol Duncan, Civilizing Rituals: Inside Public Art Museums. London and
New York: Routledge, 1995. 7-20.

Week 4: Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum
>

Pearce, Susan M. "Collecting: Shaping the World." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A Cultural
Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 68-88.

>

Pearce, Susan M. "Museums: The Intellectual Rationale." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A
Cultural Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 89-117.

>

Bal, Mieke. "The Discourse of the Museum." In Reesa Greenberg, Bruce W. Ferguson, and Sandy Nairne, eds. Thinking
About Exhibitions. London and New York: Routledge, 1996. 201-18.

Week 5: Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition
>

Bennett, Tony. "The Exhibitionary Complex." In Tony Bennett, The Birth of the Museum. London and New York: Routledge, 1995. 59-88.

>

Heidegger, Martin. "The Age of the World Picture," in The Question Concerning Technology and Other Essays, trans. William Lovitt. New York:
Harper & Row, 1977. 115-54.

>

Mitchell, Timothy. "Orientalism and the Exhibitionary Order." In Nicholas B. Dirks, ed. Colonialism and Culture. Ann Arbor: The University of
Michigan Press, 1992. 289-317.

Week 6: Taxonomies and Heterotopias
>

Foucault, Michel. The Order of Things: An Archaeology of the Human Sciences. London: Tavistock, 1970. xv-xxiv.

>

Foucault, Michel. "Of Other Spaces." Diacritics 16.1 (Spring 1986): 22-27.

>

Ritvo, Harriet. "Zoological Taxonomy and Real Life." In George Levine, ed. Realism and Representation: Essays on the problem of Realism in
Relation to Science, Literature, and Culture. Madison: The University of Wisconsin Press, 1993. 235-54.

Week 7: Archive
>

Derrida, Jacques. "Archive Fever, A Freudian Impression." Diacritics 25.2 (Summer 1995): 9-63.

>

Nora, Pierre. "Between Memory and History: Les Lieux de Memoire." Representations 26 (1989): 7-25.

Week 8: Encyclopedia and Library
>

Case Studies I: Borges, Danilo Kis's "The Encyclopedia of the Dead"

Week 9: Museum
>

Case Studies II: Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H

>

Donato, Eugenio. "The Museum's Furnace: Notes Toward a Contextual Reading of Bouvard and Pécuchet." In Josué V. Harari, ed. Textual
Strategies: Perspectives in Post-Structuralist Criticism. Ithaca: Cornell University Press, 1979. 213-38.

Week 10: The Anti-Museum
>

Case Studies III: Marcel Broodthaers, The Museum of Jurassic Technology

>

Crimp, Donald. "This is not a Museum of Art." In Donald Crimp, On the Museum's Ruins. Cambridge: MIT Press, 1993. 200-34.

>

Rugoff, Ralph. "Beyond Belief: The Museum as Metaphor." In Lynne Cooke and Peter Wollen, eds. Visual Display: Culture Beyond Appearances.
Seattle: Bay Press, 1995. 69-81.

Week 11: Taxonomies, Heterotopias and Lists
>

Case Studies IV (Perec, Greenaway's The Falls)

>

Testa, Bart. "Tabula for a Catastrophe: Peter Greenaway's The Falls and Foucault's Heterotopia."

>

Paula Willoquet-Maricondi and Mary Alemany-Galway, ed. Peter Greenaway's Postmodern/Poststructuralist Cinema. Lanham, Maryland: The
Scarecrow Press, 2001. 79-112, 336-38.

Week 12: The Artist in the Museum
>

Case Studies V (Christian Boltanski, Peter Greenaway)

Week 13: The Museum Without Walls
Tony Purdy

Inimest üldhuvid, integreerivad huvid, diferentseerivad
huvid ja spetsialiseeritud teemahuvid meedias
Teemade huvitasemed:
1. üldhuvi - vähemalt 60% vastajatest huvi pakkunud teemad (uudised kodu- ja
välismaalt, tervis, tv-saated);
2. suuri rühmi integreerivaid teemad, huvi ca 40 % vastajatest (näiteks
kuritegevus-politsei-kohtud ja seadusandlus-õigusinfo, loodus, sport, noorte
elu, haridus, sotsiaalprobleemid, pere, ka huumor),
3. teatud huvirühmi diferentseerivaid teemad (25-35%), näiteks korruptsioonskandaalid, poliitika ja majandus vs. kultuur, riigikogu, valitsus, tuntud isikud –
suhted, seltkonnakroonika vs. statistika jne.
4. suhteliselt väikesele asjast huvitatute ringile (alla 20%) huvi pakkuvad
spetsialiseeritud teemad, näiteks õiguskantsler-riigikontroll, arvutid,
erakondade tegevus või kirik ja religioon.
Ülevaade inimeste teemahuvidest, st huvidest eri valdkondade suhtes (‘Mina,
maailm, meedia’ 2002), küsitletud oli 1500 inimest üle Eesti. Huvide
selgitamiseks oli vastajatele antud valdkondade nimestik, mille suhtes pidid
viiepallisel skaalal hindama huvitatust.

M uu valdk ond.
K irik , religioon
E hitus , k innis vara
P oliitik ud, erak onnad
Õ igus k ants ler, riigik ontroll
O s t-m üük
A rvutid
P res ident
Reis id, turis m
S elts k onnak roonik a
V alits us , m inis teerium id, am etk onnad
Riigik ogu
M ajandus , äri, ettevõtlus
M ood
A utod
Tuntud is ik ud, s uhted
S tatis tik a, uurim us te andm ed
Tehnik a, tehnoloogia
K uns t, k irjandus , teater
M aaelu
Tööpak k um is ed
K orrupts ioon, s k andaalid
Teadus lik ud avas tus ed
Noorte elu
S port
A rvam us ed ja arutlus ed päevas ündm us tes t
K ool, haridus , õppim ine
Loodus
S ots iaalprobleem id
Huum or
S eadus ed, m äärus ed, õigus alane info
K odu, pere, laps ed
K uritegevus , polits ei, k ohtud
Uudis ed välis m aalt
Teles aated, film id
Tervis
O m a valla, linna, m aak onna info
Uudis ed E es tis t

1,2
13
13,3
13,5
14,7
18,6
19,4
22,8
23
23,7
23,8
24,7
25,3
25,5
26
27,2
27,9
29,5
31,3
31,3
32,4
35,2
39,5
40,3
41
43,3
47,4
49,9
50,6
53,7
54,2
56,6
57,6
59,6
63,8
66,5
77,7
84,7
0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Huvide tüübid:

Huvi meedias käsitletavate
jagunenud gruppide vahel:

teemade

> ühiskonna ja riigi teemadest huvitujaid
> kodu-lähiümbruse huvilised
> tehnika-teaduse-ettevõtlushuvilised

vastu

on

Teemahuvide klastrid 1-4
Kokkuvõtvalt on teemahuvide kohta neli klastrit
I. Esimese, poliitikahuvilise klastri (18% koguvalimist) domineerivaks faktortunnuseks on huvitatus riigi ja selle
institutsioonide tegevusest.
Kõrgendatud poliitikahuvi on ainult veidi rohkem omane meestele [VK1](52%). Siia klastrisse kuulub rohkem
kõrgharidusega inimesi, domineerivad keskealised ja vanemad inimesed (72% klastrist on vanem kui 45
eluaastat). Samuti kuulub siia keskmisest enam eestlasi. Sissetulekudominant on veidi allapoole Eesti
keskmist (1500-2500 kr pereliikme kohta). Keskmisest enam on siin pealinlasi ja maainimesi.
II. Teise, kultuurile ja lähiümbrusele orienteeritud teemahuvi klastri (19% koguvalimist) teljeks on kultuuri,
hariduse ja noorte elu, reisimise ja seltskonna temaatika, keskmisest tugevam on ka orienteeritus
lähiümbrusele ning sotsiaalsetele probleemidele. Samas on tüüp poliitikakauge.
Nimetatud tüübile on iseloomulik feminiinsus (88% naisi). Tüüpi iseloomustab keskmiset enam keskhariduslik
taust, samuti on siin keskmisest enam venekeelse ankeedi täitnuid. Palgaskaalal on nad kõige madalama
sissetulekuga pereliikme kohta. Keskmisest enam on siin (pea)linlasi ja vähem maainimesi.
III. Kolmanda, tehnika, teaduse ja ärikeskse teemahuvi klastri (28% koguvalimist) juurde kuulub ka
kõrgendatud spordi- ja välisuudiste huvi. Ootuspäraselt koosneb see tüüp valdavalt meestest (91%).
Klastri vanuskoosseis on vastandlik esimesele, poliitikahuvilisele tüübile: siin domineerivad noored, 77%
klastri koosseisust on vanuses alla 44 aasta. Sissetulek on selles klastris kõrgeim: ligi pooltel ulatub see
üle Eesti keskmise, kusjuures veerandil on sissetulek pereliikme kohta kõrgem kui 4000 krooni kuus.
Üllatav on, et klastri koosseisus on keskmisest enam maal elavaid inimesi.
IV. Neljanda, ümbritsevast vähehuvitunute klastri (34% koguvalimist) moodustavad inimesed, kelle huvid on
kõikide faktorite lõikes tunduvalt alla keskmise.
Klastris on väike naiste ülekaal (62% naisi), ka on selles keskmisest rohkem pensionieas inimesi.
Iseloomulik on ka veidi madalam haridustase ja sissetulek pereliikme kohta. Asulatüüpide esindatus
vastab aga valimi keskmisele. Venekeelsete inimeste osakaal on valimi keskmisest suurem (41% valimi
34%ga võrreldes). Nendel inimeste seas on silmatorkavalt enam Eesti kodakondsuseta inimesi, mis viitab
sellle, et kodakondsuse puudumine on seotud üldise vähema huvitatusega ümbritsevast elust.

Muuseumid kultuurimeedia kanalina Eesti
muuseumide külastusi (SaarPoll-Kult.min 2006)
MUUSEUMIDE KÜLASTATAVUS 2005. Eesti inimesed muuseumides:
12% Eesti Vabaõhumuuseumis
10% Kadrioru kunstimuuseumis
9%

Kumu Kunstimuuseumis

8%

Palmse mõisas

8%

Eesti Loodusmuuseumis

6%

Eesti Meremuuseumis

6%

Eesti Ajaloomuuseumis

6%

Tallinna Kunstihoones

5%

Rakvere linnuses

5%

Eesti Tervishoiumuuseumis

5%

Niguliste muuseum-kontsertsaalis

5%

Tartu Kunstimuuseumis ja Pärnu Uue Kunsti muuseumis

4%

Narva Muuseumis

4%

Eesti Rahva Muuseumis

4%

Saaremaa Muuseumis

4%

Palamuse Oskar Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumis

3%

Okupatsioonide Muuseumis

3%

Eesti Põllumajandusmuuseumis

57% inimesi ei ole aasta jooksul muuseumides käinud

M illiseid m u u seu m e on viim ase 12 k u u jook su l k ü lastan u d ?*

K adrioru K unstim uuseum **

8

K um u K unstim uuseum **

8

P alm se m õis

8
7
8
6
6
7
6

E esti L oodusm uuseum
E esti M erem uuseum
E esti A jaloom uuseum

N iguliste m uuseum -kontserdisaalis
E esti T ervishoium uuseum
N arva M uuseum
E esti R ahva M uuseum
S aarem aa M uuseum
P alam use O skar L utsu K ihelkonnakoolim uuseum
O kupatsioonide M uuseum **
E esti P õllum ajandusm uuseum
P ärnu M uuseum
E esti S pordim uuseum
H iium aa M uuseum
M uu

2006 a

13
12

E esti V abaõhum uuseum

R akvere linnus

2003 a

5
6
5
6
5
4
4
3
4
4
4
5
4
3
3
3
3
3
2
3
2
3
7
7
57
57

E i ole külastanud
P rotsen t %
0
10
20
30
** 2003.a. ei küsitud
*kuna iga respondent võis anda m itu vastust, siis võib protsentide sum m a olla 100-st suurem

40

50

60

K u n s tin ä itu s te , k u n s tis ü n d m u s te k ü la s ta m in e e r in e v a te s k o h ta d e s
(o n k ü la s ta n u d s e d a k o h ta v ä h e m a lt ü h e l k o rra l)
K u ltu u ria s u tu s te s (te a trid , k in o d ,
k u ltu u rim a ja d , jn e )

18
16
14

M õ n e s g a le riis

15

Ü h is k o n d lik e s h o o n e te s (p a n g a d ,
(o m a )v a lits u s a s u tu s e d , õ p p e a s u tu s e d , jn e )

14
12

K a d rio ru K u n s tim u u s e u m is *

2003 a

10

2006 a
K u m u K u n s tim u u s e u m is *

9
6
6

T a llin n a K u n s tih o o n e s

6

N ig u lis te m u u s e u m -k o n ts e rd is a a lis

5
4

T a rtu K u n s tim u u s e u m is

5
4

P ä rn u U u e K u n s ti M u u s e u m is

5

V iin is tu K u n s tim u u s e u m is *

3

T a rb e k u n s ti ja D is a in im u u s e u m is * *

3
2
2

A d a m s o n -E ric u m u u s e u m is

2

K ris tja n R a u a m a ja m u u s e u m is

1
6

M õ n e s m u u s k u n s tim u u s e u m is

7
10

M u ja l
P r o tse n t %
* 2 0 0 3 .a . e i k ü situ d
* * 2 0 0 3 o li te in e n im e tu s

9
0

5

10

15

20

Muuseumid (funktsioonid) avalikkuses –
kultuur või popkultuur

> Muuseumide rolli polü-funktsionaalsus
> Muuseumid – kultuur või/ja popkultuur, popkultuuri keskkond
Lugesime arhitektuurivõistluse žüriis osalenud Maasilt, et tehakse/
tulemas on Eesti popkultuuri keskus (Maas, 17. jaan 2006
Postimees)

Küsimus Eesti kultuurile ja muuseumidele: kas popkultuurile
orienteerumine on ajakohane või võõrastav ?
praktikas Euroopa on minemas multifunktsionaalsuse teed, (mida
funktsioonide küsimine – vastamine näitab)
> MUUSEUMID – VÕITLUSVÄLI MÄÄRATLUSTE PÄRAST
> ERMi ARHITEKTUURIVÕISTLUS TÕI ESILE ÜLDISED MÄÄRATLUSTE
PROBLEEMID

Avalikkus muuseumidest 1. ERMi arh. Näitel
17.1.2006. Muuseum ei pea viitama suitsupääsukesele. Võidutöö oponendid peaksid lammutama ka Toompea
linnuse koos Pika Hermanniga

Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi suhtes
Eesti Rahva Muuseumi uue hoone arhitektuurikonkurss andis hulgaliselt uusi ideid. Konkursile esitati 108 väga
eriilmelist, valdavalt heatasemelist tööd. Īürii leidis, et tööde arhitektuursetes lahendustes on palju originaalset,
kuigi suhteliselt suur osa autoritest on oma projekti loomisel ammutanud inspiratsiooni tänapäevasest
arhitektuurilisest avangardist.
Tööde käekirja põhjal võib eeldada, et enamik autoritest on suhteliselt väheste kogemustega noorema põlvkonna
esindajad. Sellest johtuvalt vajaksid nad oma ideede realiseerimiseks nõu ja mõningast abi. ERM-i ja Žürii
liikmete poolt moodustatava järelevalvekomisjoni, võidu-töö autori/autorite ja kohalike arhitektide ning
ekspertide omavahelises koostöös on võimalik tagada võidutöös esitatud ideede realiseerimine täiendatud ja
edasiarendatud kujul.
Millise panuse annab ERM-i uue hoone arhitektuur Eesti ühiskonnale ja identiteedile piirideta Euroopas? Īürii oli
seisukohal, et võidu-tööks peaks saama töö, milles rõhutatakse seda potentsiaali aktiivsel ja progressiivsel
moel ning kus arvestatakse kõnealuse kultuuriobjekti vastutusmäära olulisust. Samuti oodati, et võidutöö
annaks oma panuse avalikku keskkonda avaliku ruumi aktiveerimisega ning valiks üldtuntud eestipärase
teema, mis aitaks edendada arutelu Eesti ajaloo üle. See teema tuleb ellu viia rahvusvahelisel tasandil,
tõmmates Eestile tähelepanu laiemas kontekstis.

Hoiakute muutmine
Ülesanne ei ole lihtne. Selle täitmiseks peab ERM avalikkusele infot jagama. Samas on see ilus ülesanne. See

tekitab ühiskonnasisest respekti rahvas, kes on rajamas uut demokraatlikku hoiakut ja märkimisväärset kohta
Euroopa riikide seas.

Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas,
rahvuslikke piire ületavas ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab ligi noort põlvkonda ja
mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises kontekstis.
Winy Maas, Hollandi arhitekt, žürii liige

Avalikkus muuseumidest 2. ERMi arh. Näitel
> Kaua me põeme seda nõukogude aega!
Žürii koosseisu kohta ei oska midagi halba öelda, kuigi võib-olla mõni teine koosseis oleks teisiti
otsustanud. Ametnikud olid need, kes olema pidid – minister, muuseumide nõunik, muuseumi tollane
direktor, linnaarhitekt. Arhitektide liit tegi arhitektide poole pealt liikmete valimise ülesandeks Veljo
Kaasikule. Välisliikmetest jäi kõrvale Dominique Perrault, kes on seotud Peterburi Maria teatri
projektiga. Kuid Winy Maas Rotterdamist on samuti vaieldamatult rahvusvaheline autoriteet.

Ilus urbanistlik ruum

Võiduprojekt on hea. Esiteks sissekäigu arhitektuuriline sõlm, mis tekib konsoolse varikatuse alla,
teiseks ruum, mis moodustub tee ja oja ning nendega seotud ruumiga, ja kolmandaks pealmine
ruum, kus “lennurada” jookseb maja peale – tekib ilus urbanistlik ruum. Peale selle hoone ja
maastiku pingestatud kooskõla, mida ma nimetaks omamoodi “maastikudraamaks”, samal ajal koos
lainelise ja nõtke muljega.
Eesti Rahva Muuseum kui rahvuslik sümbol ei pea viitama suitsupääsukesele, veskikivile või
roigasaiale – ta on iseenesest kontseptuaalne urbanistlik arhitektuuriline sümbol. Iga muuseum on
seestpoolt lavastus ja praegune kehand annab selleks kõik võimalused. Museoloogide mure on
mõistetav, kuid kõik probleemid on lahendatavad.
Ma ei saa ka aru nendest, keda ajasid närvi võiduprojekti liigsed vihjed kunagisele Vene
sõjaväelennuväljale.
Kaua me põeme seda nõukogude aega! Toompea linnus koos Pika Hermanniga on ju ka okupantide
rajatud. Lisaks on ühed ikkagi arhitektid, teised museoloogid, kellel ilmselt puudub tänapäevase
arhitektuuri tunnetus. Ajakirjandusele oleks nii palju etteheiteid, et ei maksa lehte panna igasuguseid
kuulujutte, kuidas keegi žüriiliikmetest hääletas või kes keda mõjutas.
Võib küsida, kas Eesti arhitektide osavõtt konkursist oli liiga loid või ei motiveerinud preemiafond.
Minu meelest oli kõik normaalne ja seda ka Kumu arhitekti Pekka Vapaavuori arvates. Eesti arhitektid
on tööga hõivatud ja tegelikult oli ülesanne ka tohutult raske.
Andres Alver, arhitekt, Žürii liige

Avalikkus muuseumidest 3. ERMi arh. Näitel
KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga?
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
17. jaanuar 2006 EPL KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga? (126)
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
Eile avati pidulikult Eesti Rahva Muuseumi konkursi võidutööde ümbrikud. Ulatati lilli ning võitjatel oli põhjust
rõõmustada. Paraku valiti võidutööks projekt, mida ei saa ega tohi ehitada tulevaseks
rahvusmuuseumiks.
Võidutöö kujutab endast Raadi veneaegse sõjalennuvälja pikenduseks mõeldud 70 m laiust ja 350 m (!)
pikkust klaaspaviljoni, mis jätkub 1,1 km pikkuse platoona “lõpmatusse”. Kokku võtab ehitis enda alla
1,5 kilomeetrit.
Abstraktse grandioossuse kõrval oleks nagu pisiasi, et selle projektiga kinnistatakse Jakob Hurda
mälestuseks loodud Eesti Rahva Muuseum ühes rahvuslike soome-ugri etnoloogiakogudega igaveseks
nõukogude kaugpommitajate lennuvälja külge. Seda nii füüsiliselt kui ka sisuliselt. Muuseumitöötajad ja
külastajad hakkavad läbi klaasseinte sundkorras kunagisi Nõukogude lennutrajektoore imetlema ning
sadadele muuseumi külastajatele räägitakse ikka ja jälle haledat lugu Tartu linna arengupeetusest
Nõukogude okupatsiooni ajal.
Sellise muuseumi ehitamiseks võiks lausa Putinilt endalt raha küsima minna – ettemaksuks kõikide punaste
nelkidega ürituste eest, mida annab edaspidi hästi korraldada otse Eesti Rahva Muuseumi lävel.

Kuidas see sai juhtuda?
Kõigil inimestel on õigus küsida, kuidas sai selline asi juhtuda. Lühivastus: žürii komplekteeriti nii, et
ajaloo suhtes “kompleksivabad” ja “kõigega nõus” liikmed jäid enamusse. Žürii lööksalga moodustanud
arhitektid-urbanistid Kaasik ja Alver on ennegi läbi viinud ideekonkursse, mille tulemused ei realiseeru.
Muidugi on tore virgutada vaimu puhtteoreetilise ajugümnastikaga. Kui aga tellija (kultuuriministeerium
koos ERM-iga) moodustab žürii, et leida parim teostatav lahendus muuseumile, on absurdne tõsta
kilbile visionäärne urbanism.

Lisaks okupantide lennuväljaga flirtimisele on võiduprojekt ka siseruumide osas lootusetult puudulik: fondiruume kõvasti vähem, näitusesaalid valged ja
tööruumid akendeta (peaks olema vastupidi), dubleeritud sissepääsud (topeltkaader), vead projektis jpm. Selle ekspluatatsioon on teistest tunduvalt
kallim (käidav klaaskatus; klaasseintega köetavad, ent kasutamata suured õhuruumid jms). Tagatipuks ulatub “muuseum-lennuväli” alale, mille tuleviku
üle ei otsusta žürii, vaid Tartu linn ja vald. ERM peaks nüüd hakkama Tartu linna piiride laiendamist taotlema!
Nii minu kui ka Kanada eksperdi Barry Lordi jaoks oli võiduprojekt viimases kategoorias märkega “mitte mingil juhul”. Muidugi on iga projekti võimalik
ümber teha (kahtlen, kas välisautorid on nõus oma ideedest loobuma, need tunnistati ju parimaks!). Ent miks määratakse esikoht tööle, mida tuleks
nullist alustada, kui kõrvalt on võtta terve hulk võistluse kriteeriumidele vastavaid töid?
Ideekonkurss allub riigihangete seadusele. Minister Palmaru, kes peaks seisma muuseumi eest ning tagama “riigi rahaliste vahendite kõige
ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise”, läks kaasa arhitektide hasartmänguga. Kas tõesti oli hirm gastroleeriva välisarhitekti ees rumal paista?
Kõigest ühe päeva Tartus ja pool päeva Tallinnas viibinud Hollandi arhitekt Winy Maas käitus nagu staar külatanumal. Või on mäng peenem: minister
ei taha seda muuseumi üldse ehitada?
Lennuajaloo mälestis?
“Muuseum-lennuvälja” kasuks kostis argument, et sõjaväebaaside all oli ka eestiaegne lennuväli, mistõttu tegemist oleks rahvusliku järjepidevusega!
Absurdsemat tõlgendust on raske leida. Raadi ajalugu algas ja lõppes venelastega. 1912. aastal maandus Raadi Krasnojarski polgu lennuplatsile Vene
katselendur Sergei Utotškin. Tema järel saabusid 1914. aastal lennukid Peterburi sõjaväeringkonna lennuroodu Gatšina polgust. Eestiaegne lennuväli
oli rohu-plats, mis asus hulk maad linna pool. ERM tahetakse liita 1952–1956 rajatud kaugpommitajate lennuväljaga, millega koos ehitati Luunja
pommilaod ja Kärkna kütusebaas.
Lennuvälja imetlevad arhitektid otsustasid pöörata uue lehekülje Eesti ametlikus ajalootõlgenduses.
Las “kompleksides” poliitikud jamavad Tartu rahu ja piiridega, meie oleme tolerantsed! Kui vahva: teeme kõik näo, et Nõukogude okupatsiooni suurim
füüsiline märk Tartus, mis linna 50 aastaks lukku pani, oli üks pühapäevalennunduse harrastamise plats. Teeme näo, et me ei tea midagi Raadi
masendavast reostusest, mida on roogitud juba kümme aastat. Teeme näo, et me ei märka lillelasu, millega iga aasta maikuus külvatakse üle Raadil
asuv punamonument.
Ei saa me ühele poole ei piiri ega pronkssõduriga, Raadile aga tahetakse ehitada terve sõjalennumemoriaal, mille keskerakondlasest kultuuriminister
on mõtlemata heaks kiitnud.

Tänu ministri meelemuutusele nautisid “puhta arhitektuurimõtte” kaitsjad triumfi. Ekspertidele sai koht kätte näidatud, sh Barry Lordile Kanadast, kes
oma valdkonnas on maailmas kindlalt esikümnes. Samas võib Winy Maasi puhul vaielda, kas ta esimese sajagi sisse mahub. Maas ei ole ühtegi
muuseumi ehitanud – väike kunstikeskus seda kogemust ei anna –, küll aga kuulub tema loomingu pärlite hulka näiteks korterelamu projekt sigadele
(otseses mõttes). Miks kutsuti ERM-i žüriisse selline välisarhitekt, kui Euroopast olnuks ridamisi võtta muuseumi projekteerimise kogemusega
tipparhitekte? Küsigem ka: miks ei olnud žüriis ühtki Tartu avaliku elu tegelast?
Pyrrhose võit
“Veel üks selline võit ja me oleme kadunud,” tõdes veriste lahingutega kuulsaks saanud Pyrrhos. Kulutati kolm miljonit, aga konkurss täitis vaid
“arhitektuurimõtte elavdamise” rolli. ERM peab alustama otsast.
Kui kaugele saavad arhitektid tegelikkusest võõrandumisel veel minna? Ühed projekteerivad linnasüdametesse kaubakolosse; teised müüvad
süüdimatult akendeta tube; kolmandad pressivad vastutustundetult žüriides läbi “kunstiprojekte”, millega tellijal pole midagi peale hakata. Vaene
arhitektide liit pingutab, et Eesti arhitektuuri mainet seltskonnaüritustega parandada, aga ei saavuta midagi, kui arhitektide teod käivad sõnadele vastu.
Valjuhäälselt ühiskonnas otsustamisõigust nõudes ja üksteisele kõrgeimaid kvalifikatsioonitunnistusi jagades võtavad arhitektid otsustama pääsedes
arvesse vaid oma kinnismõtteid ja ego. Sellises kontekstis muutub või-matuks kaitsta seisukohta, et ühiskonnas kaalukate otsuste tegemine peaks
Eestis olema usaldatud arhitektidele.

Karin Hallas-Murula, ERM-i arhitektuurikonkursi ekspert, Eesti arhitektuurimuuseumi direktor

Avalikkus muuseumidest 4. ERMi arh.v näitel
Hiidämblik ja punalohe. PM 21.1.06. www.postimees.ee/230106/esileht/arvamus/189520.php
«Põhjakonna me siis ei saanud,» võis kunagi direktorina eelmise Eesti Rahva Muuseumi
arhitektuurikonkursi korraldanud Tõnis Lukase hääles leida kergeid pettumusenoote, kui ta
esmaspäeval ERMi uue hoone konkursil võidutöö «Memory Field» («Mälestuste maastik») ees
käed risti rinnale sättis.
«Põhjakonna»-nimeline projekt võitis tosin aastat tagasi. Aga riik oli vaene ja ERM pidi KUMU selja taha
järjekorda võtma.
Nende ootamise aastatega langes otsus – muuseum läheb oma päriskoju Raadile. Seal mõisahäärberis
avas ERM 1923. aastal esimesed seitse näituseruumi.
Tuul on pööranud, ühtäkki suudab riik ehitama hakata ning projekti said kutsutud silmad esmaspäeva
keskpäeval esimest korda näha.
«Nüüd saame siis ämbliku » jätkas Lukas.
Tõepoolest, mitmel pildil kõrgus muuseumihoone kohal hiigelämblik, mis osa vaatajaid nii segadusse
suutis ajada, et nad hoopis seda tulevaseks muuseumimajaks pidasid.
Loomad meeldivad inimestele. Nii kirjutas üks arvamuskülgede püsiautor hiigelsuurest punalohest, mis
Raadi sõjaväelennuväljal laiutama hakkab. Põhjuseks pilt, kus arhitektid olid hoone mastaapide
näitlikustamiseks ühel maastikuvaatel muuseumimaja punaseks värvinud, hallist üldpildist
eristamiseks.
Kolm noort arhitekti – Lina Ghotmeh Liibanonist, Itaalias kasvanud Dan Dorell ja jaapanlane Tsuyoshi
Tane suutsid endast kõnelema panna terve Eesti. Õigupoolest oma projektist. Ühtäkki oli rahvas
kaheks nagu kirvelt kõlksu saanud kasehalg – poolt ja vastu.

350 meetrit pikk, peamiselt ühekorruseline klaastunnel, kogupikkuses on kompleks poolteist
kilomeetrit pikk ja meenutab lennurada. Kerge kaldega kate vihjamas tõusmisele taevasse,
oma saatusele vastu minemisele.
700 000-kroonine võidupreemia on suurim, mida Eestis eales on arhitektuurikonkursil välja antud,
kuid rahvusvahelised tipud, kellega koos Ghotmeh, Dorell ja Tane töötanud on, sellistele
konkurssidele välja ei tule.
Selle kolmiku esimest suurt võitu saadavad rohked küsimused – kas maja ikka suudab
muuseumihoone nõudmisi täita, kuidas mastaapne hoone selles ümbruses välja hakkab
nägema ning kuidas eesti vankrirattad ja õllekapad seal sees tunduvad. Ning kui palju see
klaasmaja Eesti riigile maksma võib minna.

Nii pidi kolmik enne auhinna saamist tõlkeklappidest kuulma ERMi eelmise direktori Jaanus Plaadi
kahtlustesse peidetud lootust, et juhul kui võidutööd ei õnnestu muuseumi vajadustele
kohandada, on žüriil võimalik asendada see mõne teise tööga.
Alles siis avanesid ümbrikud ning presidendipaar lõi kolme noore arhitektiga kokku.
Päev pärast võidu tähistamist sõitis trio Londonisse, lubadusega juba nädala pärast tagasi olla.
Arhitektuurimuuseumi direktor Karin Hallas-Murula taandas end suure käraga žüriist, sest sellesse
kohta ehitatud suur sillakujuline muuseum seoks
ERMi igaveseks nii füüsiliselt kui ideeliselt Nõukogude okupantide sõjaväelennuvälja külge.
Dorell on pärit Itaaliast ja üles kasvanud ajal, kui maailma lapsed kartsid kõige rohkem tuumasõda.
Tema hirmu kodu oli Tartus Raadil. Kaugpommitajad olid valmis siit iga hetk õhku tõusma ja
Euroopale surma külvama.

Avalikkus muuseumidest 5. ERMi arh. Näitel
>

JUHTKIRI: Rahu Eesti Rahva Muuseumile

Eesti Päevaleht 17.1.2006

(2)

Eile saime siis teada ERM-i arhitektuurivõistluse võitjad ja näha ka sada kaheksat võistelnud
projekti. Kirgi oli juba enne üles köetud, sest žürii hoidis tulemusi pikka aega saladuses.
Pole ime, et ajakirjandus haaras kinni igast läbiimbunud vihjest. Oli enam-vähem kindel, et võit ei
tulnud koju. Kokku konkureeris kõigest 12 Eesti arhitektide projekti, millest üks sai ostupreemia.
Meenutagem, et Kumu konkursil tegid puhta töö soomlased.
ERM-i arhitektuurivõistlus ja ehitamine põhjustab ilmselt veel suuremaid debatte, sest see
puudutab absoluutselt tervet Eesti rahvast. Eesti Päevaleht on loomulikult juba tänasest avatud
kõikvõimalikele arvamustele, kuid me kõik peame ka arvestama muuseumi direktori Krista Aru
palvet: laske meil lõpuks rahulikult oma päris kodu valmis ehitada. Pärast kaklust teatavasti
rusikatega ei vehelda, kuid Kumu näide on hoiatav: ikka hakati vaidlustama asukohta ja projekti
sobivust Lasnamäe nõlva alla. Loodetavasti ERM-iga nii ei lähe.
Kuid mingid rasked eriarvamused on ka siia sisse programmeeritud. Laias laastus lähevad
arhitektide ja museoloogide-kunstiajaloolaste hinnangud lahku. Viimati mainituid häirib projekti
sobivus muuseumihooneks ja liigne orienteerumine kunagise Vene militaarlennuvälja imagole.
Võidutöö “Mäluväli” saatetekstist võib otse lugeda, et see on “lõige maastikust” ning “stardirada”
silmapiiri ja kauguste poole, mis ühtlasi on “tunnistajaks pikaajalisele võitlusele okupatsiooniga”.
Samas tundub see mõnele eestlasele hoopis monumendina nõukogudeaegsele sõjalennuväljale,
mis tegi Tartust kinnise linna. Arhitekte, seda enam välismaiseid, ja võib-olla ka turiste aga
säärane kohamüüt pigem paelub. Kahju on muidugi sellest, et lähitulevikus pole ette näha
varemetes mõisa restaureerimist. Vanemale põlvkonnale seostub Raadi just eelkõige mõisaga.

Teemaväljad ja tasandid
Teemavälja üldstruktuur :
1. Struktuursed teemad ja põhimüüdid
2. Võimu ja juhtimise, otsustamise ja funktsionaalsed teemad

3. Inimese ja identiteedi teemad

Muuseumi - teema meediaväljal:
1. Muuseumid struktuuriosana
2. Konseptualiseerimine, valikud ja otsustamised
3. Muuseumide funktsioneerimine inimese jaoks

Eesti elanike kultuurihuvide mudel ja mudeli
sotsiodemograafiline taust
1. Aktiivne mitmekülgne kultuurisuhe

22%

2.Utilitaarne (sh tehnoloogiline) ja meelelahutuslik kultuurisuhe 25%
3. Traditsiooniline, perekeskne kultuurisuhe 19%
4. Sotsaalse võrgustiku ja popkultuuri keskne kultuurisuhe 14%
5. Kultuurikauge, passiivne suhe

20%

mudel on avaldatud ja analüüsitud: Lõhmus, M., Lauristin, M., Salupere, R.
Inimesed kultuuriväljal: aktiivsus ja eelistused. Rmt: Eesti elavik 21.
Sajandi algul. TÜK 2004, lk 97 – 128

T abel 7.22. K ultuuriorientatsioonide klastrite sotsiodem ograafiline struktuur.

Sugu
V anus

H aridus

A nkeedi
keel

22 %

25%

19%

14%

20%

K ogu

M ees
N aine

36

21

35

49

47

64

81
19

79

65

51

54

15-19

3

17

3

29

3

10

20-29
30-44

10

28

9

12

17

23

33

31

34
25

21

27

45-54

23

14

23

10

17

18

55-64

20

5

19

1

25

15

65-74

20

3

15

1

22

13

alg, põhi

15

27

15

29

30

23

K esk

55

58

62

59

49

57

K õrgem
E esti

30

15

23

13

21

21

73

67

63

68

59

66

V ene

27

33

37

32

41

34

26. septembri töötuba:
võimalusi muuseumide esitamiseks avalikkuses
Kuidas saavutada kommunikatsiooni dünaamilisus?

Meedia muuseumidest millele meedia reageerib?
> Millele meedia reageerib ja millele mitte?
> Millised on valikute printsiibid ja kriteeriumid?

> Millal reageerib?
> Kuidas reageerib?

Meedia paradoksid
> Meedia näib emotsionaalne, siiski on meedia sisu ratsionaalne –
funktsionaalne
> Meedia esitab end avaliku tekstina, siiski on see sündinud suletuses
> Meedia esineb kõikide esindajana, siiski on see kellegi esindaja
> Kes omab/toodab meedia sisu (aktiivne pool) ja kes meedia sisu kasutab
(passiivne pool)
> Meedia on identiteeditööstus – ideede, meeleolude, arvamuste, identiteedi
tootmine
> Meedia sisu referentsid on kas kindlad väljakujunenud allikad (kvaliteetsed)
või rohkem juhuslikud mitte-väljakujunenud (vähekvaliteetsed) allikad.
> Muuseumid on kvaliteetsed referentsid.


Slide 17

Maarja Lõhmus:

Muuseumid kui
kommunikatsioon
ettekanne Narvas,
25. septembril 2006

ARUTLEN:

> Avalikkuse ja meedivälja üle
> Muuseumide üle avalikkuses ja meediaväljal

> Avalikkuse struktuurimudeli üle, Eesti ühiskonna
avalikkuse üle, kus domineeriv avalik väli on meediaväli,
kus muuseumid on materjaliks ja teemaks. Milliseks?
> Inimeste huvitüüpide üle

> Muuseumide kommunikatsiooni üle ühiskonnas

PANOPTICON (Bentham 1787), Foucault
http://cartome.org/panopticon1.htm

Muuseumide struktureeriv normatiivne
roll kultuuris:
sisemine ja välimine määratlemine
-

Ühiskonnas muuseumide institutsioonil tõemonopol aprioori, struktuurselt

-

Muuseumid on vajalikud ja neid tuleb toetada ka siis, kui külastajaid napib (81%
nõus, Kultmin.2006, vt. järgmine slaid). See olukord on sarnane avalik-õigusliku
ringhäälingu toetamisega, mida toetatakse ka siis, kui ei kuulata. Tõlgendus:
kultuuristruktuuri toimimise põhiinstitutsioonid peavad tingimusteta olemas olema.

-

Sisemine identiteet ja väline määratlemine:

ERMi ideest ja asutamisest 100 aastat hiljem on saanud mineviku-tuleviku
kontseptsioonide ja suundade küsimus. Põhiküsimusi esitasid ERMi uue hoone
arhitektuurivõistluse vastukajad (vt. Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi
suhtes. Winy Maas 17.1.2006 PM)

Winy Maas: Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele
muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas, rahvuslikke piire ületavas
ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab
ligi noort põlvkonda ja mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises
kontekstis.

K u ivõrd n õu stu b järgn evate väid etega m u u seu m id e k oh ta?
(täiesti nõus + pigem nõus)

M uuseum id korraldavad
liiga vähe põnevaid
üritusi

2006 a

45
37

M uuseum id on vajalikud
ja neid tuleb toetada isegi
siis, kui külastajaid napib

80
81

U ute m uuseum ihoonete
ehitam ine on riigi raha
raiskam ine

20
17

Inform atsioon
m uuseum ides toim uvast
on hästi kättesaadav*

27

E esti m uuseum ide
väljapanekud pakuvad
palju põnevaid elam usi*

52

0
P ro tsen t %
* 2 0 0 3 ei k ü situ d

2003 a

20

40

60

80

100

Muuseumid kui maailmapilt ja
identiteedikommunikatsioon: tehnoloogilise hüppe,
konstruktivismi ja reflektsiooni uus tase
MUUSEUMID

>

Eesti muuseumi ideede kujunemine Jakob Hurda matustel Tartus 1907; Hurda tööde
jätkajate otsusluua vanavara süstematiseerimiseks ja eksponeerimiseks muuseumi.

>

Muuseumide materjalide esituses nii konstruktivistlik kui refleksiivne pool.

>

Vrd. Soome muuseumidega (vt. Lõhmus, M., Medijainen, E. Soome ja soomlased
TÜK 2005, pt Muuseumid lk.317 - 328)

>

Eestis loodus kultuurikeskkonnana – loodusajakirjandus jm on kõrgelt koteeritud

>

Eesti kultuuriajakirjanduses on muuseumide – ajakirjanduse osa praegu vähe esile
tulev ja hajutatud erinevate väljaannete kui ‘kontekstide’ vahel – osad teemad
üldajakirjanduses, muuseumide näitused ja väljapanekud kultuuriajakirjanduses ja
muuseumide kontseptuaalne pool üldise kultuuripoliitilise diskussiooni osana.

>

Kõige rohkem saavad inimesed infot kultuurivaldkondade kohta üldajalehtedest ja
ajakirjadest, televisioonist ning sõprade-tuttavate käest.

>

Eesti kultuuriuuringud – kultuuri uuringute põhjana oluline muuseumide teadustöö
ja uurimused. Kultuuriuuringutes on muuseumide osa laias kultuurikeskustelus
põhjendamatult tagasihoidlik –veel-mitte-kommunikatiivne faas.

K u ivõrd su u rt h u vi p ak u vad järgn evat tü ü p i m u u seu m id ?
(suurt huvi + m õningast huvi)

2003 a
2006 a

75

L oodus

78

64

K unsti

66

65

A jaloo ja arheoloogia

65

60

K oduloo

59

52

T eadus ja tehnika

55

45

E tnograafia ja
antropoloogia

48

6

M uud

P ro tsen t %

5
0

20

40

60

80

Eesti struktuurimuutus ja avalikkuse
representatsiooni muutus 1980 – 1990ndatel
>

Eesti muutumine 1990ndatel:

> - avalike representatsioonide muutumine
> - meediavälja muutumine
>

Totalitaarkommunikatsioonist avatud ühiskonna kommunikatsiooniks

>

Meediavälja funktsioonide muutus

>

Esinejate, kõneisikute, ajakirjanike-toimetajate muutus

>

Avalikkuse agenda ja fookuste muutus

>

Sotsikultuuriliste protsesside määratlemine- defineerimine

>

Igapäevane defineerimisvõitlus protsesside suunamise nimel

> ESITUSE – REPRESENTATSIOONI MUUTUS
> ÕIGED– VALED/ TUGEVAD– NÕRGAD/ SELGED– EBASELGED MÄRGID

Reflektsioon versus konstruktivism:
muuseumide rolli ja funktsiooni muutusi 1980ndatest
kuni 2000ndate alguseni.
1.

Reflektsiooni vajadus: muinsuskaitse liikumine 1980ndate lõpus,
muuseumide kultuurilis – poliitiline osalemine (näit. Loomeliitude
pleenumil)

2.

Institutsiooni restruktureerimine: Eesti kultuuri institutsioonide üldine
restruktureerimine ja uus legitimeerimine, toomine NSVL tõrjutud
identiteediinstitutsioonidest Eesti rahvuslikuks keskseks identiteedi ja
mälu institutsiooniks. (90ndate keskpaik)

3.

Enesereflektsiooni: muuseumide käsitlus areneva ja muutuva
protsessina, muuseumide võrdlused maailma teiste muuseumidega

4.

Institutsioonide uus struktuur: Liitumine EU-ruumiga, institutsionaalne
rahvusvahelistumine

5.

Reflektsiooni ja konstruktsivismi ootus: Avalikkuse ootustele
vastamine, resonantsi arvestamine, erinevate väärtuspõhiste
konfliktide käsitlemine kui süsteemi infrastruktuuri/struktuuri üldise
funktsioneerimise indikaatorina (2000ndate algus)

6.

Millise konstruktivismi ootus?
Muuseumide usaldamise/usaldamatuse küsimus, muuseumide
vastutus teadvuse-kujunduse eest (varjatud küsimus)

Muuseumide külastamise põhjused /funktsioonid
>

1/3 külastajatest meelelahutuseks, vaba aja veetmiseks

>

1/3 külastajatest enesetäiendamiseks ja harimiseks

>

1/5 külastajatest õppe otstarbeks

>

1/7 tööalaselt
Kommentaar: külastajate määratletud põhjused külastamiseks ei ole tähenda
automaatselt, et need ongi külastamise põhjused, sest kontekstiks pole uuritud inimese
huvide ja vajaduste struktuuri ning muuseumide külastamist selles kontekstis.

> Huvi 2006:
>

78% loodus

(2003 – 75%)

>

66% kunst

(2003 – 64%)

>

65% ajalugu ja arheoloogia

>

59% kodulugu (2003 – 60%)

>

55% teadus ja tehnika (2003 – 52%)

>

48% etnograafia ja antropoloogia (2003 – 45%)

> Mitte – huvi 2006:
>

53% ei ole vaba aega (2003 – 49%)

>

25% ei meeldi muuseumis käia (2003 - 22%)

>

24%

muuseumide kohta on vähe infot (2003 – 28%)

>

22%

puudub transport (2003 – 19%)

>

20%

piletihind liiga kõrge ( 2003 – 19% )

M illistel eesm ärk id el T e m u u seu m e k ü lastate?
Ü ldse m itte

M õnikord

S ageli

TÖ Ö A LA SELT

2003 a

94

42

2006 a

94

5 2

Õ PPEO TSTA RBEL

2003 a

88

9

3

2006 a

88

10

3

E N E S E T Ä IE N D A M IS E K S

74

2003 a

18

71

2006 a

21

8

M E E L E L A H U T A M IS E K S ,
V A B A A JA V E E T M IS E K S
2003 a

63

24

13

2006 a

63

24

12

0%
P ro tsen t %

20%

40%

60%

80%

100%

M is on p eam ised p õh ju sed , m ik s ei k ü lasta (saged am in i) m u u seu m e? *

2003 a
2006 a

49

E i ole vaba aega

53

M ulle ei m eeldi
m uuseum ides käia

22
25

M ul on m uuseum ide
kohta vähe infot

28
24

P ole transporti/ halvad
transpordivõim alused

19

P iletite hinnad on liiga
kallid

19
20

22

8

M inu tervis ei luba

6
6
6

M uu põhjus

K ülastan m uuseum e
piisavalt sageli

6
5
4
4

R aske öelda

0

10

20

30

40

P ro tsen t %
* k u n a ig a resp o n d en t v õ is an d a m itu v astu st, siis v õ ib p ro tsen tid e su m m a o lla 1 0 0 -st su u rem

50

60

Muuseumid 21. sajandi alguses–
kollektiivne identiteet, mälu, igapäevapraktika
Muuseumide sõnum ühiskonnas ja meedias.
Muuseumid on faktikogumid emotsionaalselt tulikuumal väljal.
Autentse mälu materjali faktiline olemasolu (hoidlate ja
arhiivide sisu jm materiaalne pool)
Muuseumid kui mälu ja kogemus. Mälu, ajaloo, tuleviku jm –
temaatika käsitlus inimese-kesksena
Muuseumid kui arutlusmaterjal, avaliku arutluse objekt. Riikide,
ühiskondade ja kultuuride konsensuse ja/või vastanduste otsing
Info orienteerumiseks.
MUUSEUMIDE FUNKTSIOONIMUUTUSI
Kontrollitud ideoloogiast (ja selle konstruktivismist) inimese avatud
maailmapildi kujundajaks (mälu tugevdajaks).
Uus funktsioon lubab rohkem muuseume ja materjale, avatumat mälu.
Selle talletamisega, mis aga vahepealsel suletud perioodil
kustutatud või kustumas – selle kogumisega on kiire!!

Muuseumid – eksistentsi lugu ja resonants

>

MUUSEUMID KUI AJA–KOHA–TEGEVUSE KOMMUNIKATSIOON KULTUURIS

> Svetlana Alpers,“The Museum as a Way of Seeing,” in Exhibiting Cultures:
The Poetics and Politics of Museum Display, ed. Ivan Karp and Steven D.
Lavine (Washington and London: Smithsonian Institution Press, 1991) pp.
25-32.
> Gianni Vattimo: The Structure of Artistic Revolution. 1988.
> Clifford, James: The Predicament of Culture: twentieth-century
etnography, literature and art. Cambridge (Massachusetts); London:
Harvard University Press, 1994.
> Georg Simmel: The Sociology of Space. (rmt Frisby, D.; Featherstone, M.
Simmel on Culture. Sage 1997)
> David Harvey: The Experience of Space and Time. (rmt The Condition of
Postmodernity. Blackwell. 1990)

Juri Lotman kultuuri enesemudelist ja
identiteedikommunikatsioonist
Kultuuri aktiivsuse enesemääratlemisel räägib tungist ühtsuse poole.
Kultuuri enesemudeli mehhanismid on seotud lakkamatu vajadusega
säilitada oma eneseteadvus, salvestada oma mällu kontseptsioon
iseendast.
Kultuurile on omane enesemudelite loomine ja kujutamine – nende kaudu
ühtlasi kontrollitakse adekvaatsust, suundade relevantsust.
Juri Lotman on eristanud kultuuri enesemudeli loomisel kolme üheaegset
suunda:
1. kultuuri enesemudel, mille eesmärgiks on refleksiivsus, reaalne tunnetus
ja kogemus
2. enesemudel, mis erinevad tavapraktikast, ent on suunatud praktika
muutmisele
3. ideaalsed enesemudelid ja manifesteerimised, mis eksisteerivad eraldi
reaalsusest ning säilitavad-defineerivad põhiväärtusi.
Lotman: erinevate enesemudelite vahel võib tekkida konflikte.

Muuseum – akadeemilise
kommunikatsioonidistsipliinina
http://www.uwo.ca/theory/Courses/Courses2006-OrderingLong.html
Centre for the Study of Theory and Criticism – Courses 2006-2007
Ordering Things - The following gives a very rough idea of how the course might unfold, though suggested
readings are at this stage no more than an indication of general directions, a point of departure for
reflection. The case studies, in particular, are intended merely as signposts on a terrain to be explored.
Weeks 1-7
•

Orientation

•

Collectors and Collecting (Baudrillard, Benjamin, Bal, Stewart)

•

Collecting Art and Culture (Clifford, Sherman, Duncan)

•

Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum (Pearce, Bal)

•

Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition (Bennett, Heidegger, Mitchell)

•

Taxonomies and Heterotopias (Foucault, Ritvo)

•

Archive (Derrida, Nora, Ricœur)

Weeks 8-13: Case Studies


Encyclopedia and Library (Borges, Kis)

•

Museum (Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H)

•

Anti-Museum (Broodthaers, the Museum of Jurassic Technology)

•

Taxonomies, Heterotopias and Lists (Greenaway's The Falls, Perec)

•

The Artist in the Museum (Boltanski, Greenaway)

•

The Museum Without Walls (The Situationist International, Sophie Calle, Banksy)

Muuseum akadeemilise distsipliinina. Näide
Week 1: Orientation
Week 2: Collectors and Collecting
>

Baudrillard, Jean. "The System of Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The Cultures of Collecting.
Cambridge, MA: Harvard University Press. 1994. 7-24.

>

Benjamin, Walter. "Unpacking My Library. A Talk About Book Collecting." Illuminations. Trans. Harry Zohn. Ed. Hannah
Arendt. New York: Schocken Books, 1969. 59-67.

>

Bal, Mieke. "Telling Objects: A Narrative Perspective on Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The
Cultures of Collecting. Cambridge, MA: Harvard University Press. 97-115.

>

Stewart, Susan. "The Collection, Paradise of Consumption." In Susan Stewart, On Longing. Durham and London: Duke
University Press, 1993. 151-69, 190-91.

Week 3: Collecting Art and Culture
>

Clifford, James. "On Collecting Art and Culture." In James Clifford, The Predicament of Culture. Cambridge: Harvard
University Press, 1988. 215-51.

>

Sherman, Daniel J. "Quatremère/Benjamin/Marx: Art Museums, Aura, and Commodity Fetishism." In Daniel J. Sherman
and Irit Rogoff, eds. Museum Culture: Histories, Discourses, Spectacles. London: Routledge, 1994. 123-43.

>

Duncan, Carol. "The Art Museum as Ritual." In Carol Duncan, Civilizing Rituals: Inside Public Art Museums. London and
New York: Routledge, 1995. 7-20.

Week 4: Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum
>

Pearce, Susan M. "Collecting: Shaping the World." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A Cultural
Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 68-88.

>

Pearce, Susan M. "Museums: The Intellectual Rationale." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A
Cultural Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 89-117.

>

Bal, Mieke. "The Discourse of the Museum." In Reesa Greenberg, Bruce W. Ferguson, and Sandy Nairne, eds. Thinking
About Exhibitions. London and New York: Routledge, 1996. 201-18.

Week 5: Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition
>

Bennett, Tony. "The Exhibitionary Complex." In Tony Bennett, The Birth of the Museum. London and New York: Routledge, 1995. 59-88.

>

Heidegger, Martin. "The Age of the World Picture," in The Question Concerning Technology and Other Essays, trans. William Lovitt. New York:
Harper & Row, 1977. 115-54.

>

Mitchell, Timothy. "Orientalism and the Exhibitionary Order." In Nicholas B. Dirks, ed. Colonialism and Culture. Ann Arbor: The University of
Michigan Press, 1992. 289-317.

Week 6: Taxonomies and Heterotopias
>

Foucault, Michel. The Order of Things: An Archaeology of the Human Sciences. London: Tavistock, 1970. xv-xxiv.

>

Foucault, Michel. "Of Other Spaces." Diacritics 16.1 (Spring 1986): 22-27.

>

Ritvo, Harriet. "Zoological Taxonomy and Real Life." In George Levine, ed. Realism and Representation: Essays on the problem of Realism in
Relation to Science, Literature, and Culture. Madison: The University of Wisconsin Press, 1993. 235-54.

Week 7: Archive
>

Derrida, Jacques. "Archive Fever, A Freudian Impression." Diacritics 25.2 (Summer 1995): 9-63.

>

Nora, Pierre. "Between Memory and History: Les Lieux de Memoire." Representations 26 (1989): 7-25.

Week 8: Encyclopedia and Library
>

Case Studies I: Borges, Danilo Kis's "The Encyclopedia of the Dead"

Week 9: Museum
>

Case Studies II: Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H

>

Donato, Eugenio. "The Museum's Furnace: Notes Toward a Contextual Reading of Bouvard and Pécuchet." In Josué V. Harari, ed. Textual
Strategies: Perspectives in Post-Structuralist Criticism. Ithaca: Cornell University Press, 1979. 213-38.

Week 10: The Anti-Museum
>

Case Studies III: Marcel Broodthaers, The Museum of Jurassic Technology

>

Crimp, Donald. "This is not a Museum of Art." In Donald Crimp, On the Museum's Ruins. Cambridge: MIT Press, 1993. 200-34.

>

Rugoff, Ralph. "Beyond Belief: The Museum as Metaphor." In Lynne Cooke and Peter Wollen, eds. Visual Display: Culture Beyond Appearances.
Seattle: Bay Press, 1995. 69-81.

Week 11: Taxonomies, Heterotopias and Lists
>

Case Studies IV (Perec, Greenaway's The Falls)

>

Testa, Bart. "Tabula for a Catastrophe: Peter Greenaway's The Falls and Foucault's Heterotopia."

>

Paula Willoquet-Maricondi and Mary Alemany-Galway, ed. Peter Greenaway's Postmodern/Poststructuralist Cinema. Lanham, Maryland: The
Scarecrow Press, 2001. 79-112, 336-38.

Week 12: The Artist in the Museum
>

Case Studies V (Christian Boltanski, Peter Greenaway)

Week 13: The Museum Without Walls
Tony Purdy

Inimest üldhuvid, integreerivad huvid, diferentseerivad
huvid ja spetsialiseeritud teemahuvid meedias
Teemade huvitasemed:
1. üldhuvi - vähemalt 60% vastajatest huvi pakkunud teemad (uudised kodu- ja
välismaalt, tervis, tv-saated);
2. suuri rühmi integreerivaid teemad, huvi ca 40 % vastajatest (näiteks
kuritegevus-politsei-kohtud ja seadusandlus-õigusinfo, loodus, sport, noorte
elu, haridus, sotsiaalprobleemid, pere, ka huumor),
3. teatud huvirühmi diferentseerivaid teemad (25-35%), näiteks korruptsioonskandaalid, poliitika ja majandus vs. kultuur, riigikogu, valitsus, tuntud isikud –
suhted, seltkonnakroonika vs. statistika jne.
4. suhteliselt väikesele asjast huvitatute ringile (alla 20%) huvi pakkuvad
spetsialiseeritud teemad, näiteks õiguskantsler-riigikontroll, arvutid,
erakondade tegevus või kirik ja religioon.
Ülevaade inimeste teemahuvidest, st huvidest eri valdkondade suhtes (‘Mina,
maailm, meedia’ 2002), küsitletud oli 1500 inimest üle Eesti. Huvide
selgitamiseks oli vastajatele antud valdkondade nimestik, mille suhtes pidid
viiepallisel skaalal hindama huvitatust.

M uu valdk ond.
K irik , religioon
E hitus , k innis vara
P oliitik ud, erak onnad
Õ igus k ants ler, riigik ontroll
O s t-m üük
A rvutid
P res ident
Reis id, turis m
S elts k onnak roonik a
V alits us , m inis teerium id, am etk onnad
Riigik ogu
M ajandus , äri, ettevõtlus
M ood
A utod
Tuntud is ik ud, s uhted
S tatis tik a, uurim us te andm ed
Tehnik a, tehnoloogia
K uns t, k irjandus , teater
M aaelu
Tööpak k um is ed
K orrupts ioon, s k andaalid
Teadus lik ud avas tus ed
Noorte elu
S port
A rvam us ed ja arutlus ed päevas ündm us tes t
K ool, haridus , õppim ine
Loodus
S ots iaalprobleem id
Huum or
S eadus ed, m äärus ed, õigus alane info
K odu, pere, laps ed
K uritegevus , polits ei, k ohtud
Uudis ed välis m aalt
Teles aated, film id
Tervis
O m a valla, linna, m aak onna info
Uudis ed E es tis t

1,2
13
13,3
13,5
14,7
18,6
19,4
22,8
23
23,7
23,8
24,7
25,3
25,5
26
27,2
27,9
29,5
31,3
31,3
32,4
35,2
39,5
40,3
41
43,3
47,4
49,9
50,6
53,7
54,2
56,6
57,6
59,6
63,8
66,5
77,7
84,7
0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Huvide tüübid:

Huvi meedias käsitletavate
jagunenud gruppide vahel:

teemade

> ühiskonna ja riigi teemadest huvitujaid
> kodu-lähiümbruse huvilised
> tehnika-teaduse-ettevõtlushuvilised

vastu

on

Teemahuvide klastrid 1-4
Kokkuvõtvalt on teemahuvide kohta neli klastrit
I. Esimese, poliitikahuvilise klastri (18% koguvalimist) domineerivaks faktortunnuseks on huvitatus riigi ja selle
institutsioonide tegevusest.
Kõrgendatud poliitikahuvi on ainult veidi rohkem omane meestele [VK1](52%). Siia klastrisse kuulub rohkem
kõrgharidusega inimesi, domineerivad keskealised ja vanemad inimesed (72% klastrist on vanem kui 45
eluaastat). Samuti kuulub siia keskmisest enam eestlasi. Sissetulekudominant on veidi allapoole Eesti
keskmist (1500-2500 kr pereliikme kohta). Keskmisest enam on siin pealinlasi ja maainimesi.
II. Teise, kultuurile ja lähiümbrusele orienteeritud teemahuvi klastri (19% koguvalimist) teljeks on kultuuri,
hariduse ja noorte elu, reisimise ja seltskonna temaatika, keskmisest tugevam on ka orienteeritus
lähiümbrusele ning sotsiaalsetele probleemidele. Samas on tüüp poliitikakauge.
Nimetatud tüübile on iseloomulik feminiinsus (88% naisi). Tüüpi iseloomustab keskmiset enam keskhariduslik
taust, samuti on siin keskmisest enam venekeelse ankeedi täitnuid. Palgaskaalal on nad kõige madalama
sissetulekuga pereliikme kohta. Keskmisest enam on siin (pea)linlasi ja vähem maainimesi.
III. Kolmanda, tehnika, teaduse ja ärikeskse teemahuvi klastri (28% koguvalimist) juurde kuulub ka
kõrgendatud spordi- ja välisuudiste huvi. Ootuspäraselt koosneb see tüüp valdavalt meestest (91%).
Klastri vanuskoosseis on vastandlik esimesele, poliitikahuvilisele tüübile: siin domineerivad noored, 77%
klastri koosseisust on vanuses alla 44 aasta. Sissetulek on selles klastris kõrgeim: ligi pooltel ulatub see
üle Eesti keskmise, kusjuures veerandil on sissetulek pereliikme kohta kõrgem kui 4000 krooni kuus.
Üllatav on, et klastri koosseisus on keskmisest enam maal elavaid inimesi.
IV. Neljanda, ümbritsevast vähehuvitunute klastri (34% koguvalimist) moodustavad inimesed, kelle huvid on
kõikide faktorite lõikes tunduvalt alla keskmise.
Klastris on väike naiste ülekaal (62% naisi), ka on selles keskmisest rohkem pensionieas inimesi.
Iseloomulik on ka veidi madalam haridustase ja sissetulek pereliikme kohta. Asulatüüpide esindatus
vastab aga valimi keskmisele. Venekeelsete inimeste osakaal on valimi keskmisest suurem (41% valimi
34%ga võrreldes). Nendel inimeste seas on silmatorkavalt enam Eesti kodakondsuseta inimesi, mis viitab
sellle, et kodakondsuse puudumine on seotud üldise vähema huvitatusega ümbritsevast elust.

Muuseumid kultuurimeedia kanalina Eesti
muuseumide külastusi (SaarPoll-Kult.min 2006)
MUUSEUMIDE KÜLASTATAVUS 2005. Eesti inimesed muuseumides:
12% Eesti Vabaõhumuuseumis
10% Kadrioru kunstimuuseumis
9%

Kumu Kunstimuuseumis

8%

Palmse mõisas

8%

Eesti Loodusmuuseumis

6%

Eesti Meremuuseumis

6%

Eesti Ajaloomuuseumis

6%

Tallinna Kunstihoones

5%

Rakvere linnuses

5%

Eesti Tervishoiumuuseumis

5%

Niguliste muuseum-kontsertsaalis

5%

Tartu Kunstimuuseumis ja Pärnu Uue Kunsti muuseumis

4%

Narva Muuseumis

4%

Eesti Rahva Muuseumis

4%

Saaremaa Muuseumis

4%

Palamuse Oskar Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumis

3%

Okupatsioonide Muuseumis

3%

Eesti Põllumajandusmuuseumis

57% inimesi ei ole aasta jooksul muuseumides käinud

M illiseid m u u seu m e on viim ase 12 k u u jook su l k ü lastan u d ?*

K adrioru K unstim uuseum **

8

K um u K unstim uuseum **

8

P alm se m õis

8
7
8
6
6
7
6

E esti L oodusm uuseum
E esti M erem uuseum
E esti A jaloom uuseum

N iguliste m uuseum -kontserdisaalis
E esti T ervishoium uuseum
N arva M uuseum
E esti R ahva M uuseum
S aarem aa M uuseum
P alam use O skar L utsu K ihelkonnakoolim uuseum
O kupatsioonide M uuseum **
E esti P õllum ajandusm uuseum
P ärnu M uuseum
E esti S pordim uuseum
H iium aa M uuseum
M uu

2006 a

13
12

E esti V abaõhum uuseum

R akvere linnus

2003 a

5
6
5
6
5
4
4
3
4
4
4
5
4
3
3
3
3
3
2
3
2
3
7
7
57
57

E i ole külastanud
P rotsen t %
0
10
20
30
** 2003.a. ei küsitud
*kuna iga respondent võis anda m itu vastust, siis võib protsentide sum m a olla 100-st suurem

40

50

60

K u n s tin ä itu s te , k u n s tis ü n d m u s te k ü la s ta m in e e r in e v a te s k o h ta d e s
(o n k ü la s ta n u d s e d a k o h ta v ä h e m a lt ü h e l k o rra l)
K u ltu u ria s u tu s te s (te a trid , k in o d ,
k u ltu u rim a ja d , jn e )

18
16
14

M õ n e s g a le riis

15

Ü h is k o n d lik e s h o o n e te s (p a n g a d ,
(o m a )v a lits u s a s u tu s e d , õ p p e a s u tu s e d , jn e )

14
12

K a d rio ru K u n s tim u u s e u m is *

2003 a

10

2006 a
K u m u K u n s tim u u s e u m is *

9
6
6

T a llin n a K u n s tih o o n e s

6

N ig u lis te m u u s e u m -k o n ts e rd is a a lis

5
4

T a rtu K u n s tim u u s e u m is

5
4

P ä rn u U u e K u n s ti M u u s e u m is

5

V iin is tu K u n s tim u u s e u m is *

3

T a rb e k u n s ti ja D is a in im u u s e u m is * *

3
2
2

A d a m s o n -E ric u m u u s e u m is

2

K ris tja n R a u a m a ja m u u s e u m is

1
6

M õ n e s m u u s k u n s tim u u s e u m is

7
10

M u ja l
P r o tse n t %
* 2 0 0 3 .a . e i k ü situ d
* * 2 0 0 3 o li te in e n im e tu s

9
0

5

10

15

20

Muuseumid (funktsioonid) avalikkuses –
kultuur või popkultuur

> Muuseumide rolli polü-funktsionaalsus
> Muuseumid – kultuur või/ja popkultuur, popkultuuri keskkond
Lugesime arhitektuurivõistluse žüriis osalenud Maasilt, et tehakse/
tulemas on Eesti popkultuuri keskus (Maas, 17. jaan 2006
Postimees)

Küsimus Eesti kultuurile ja muuseumidele: kas popkultuurile
orienteerumine on ajakohane või võõrastav ?
praktikas Euroopa on minemas multifunktsionaalsuse teed, (mida
funktsioonide küsimine – vastamine näitab)
> MUUSEUMID – VÕITLUSVÄLI MÄÄRATLUSTE PÄRAST
> ERMi ARHITEKTUURIVÕISTLUS TÕI ESILE ÜLDISED MÄÄRATLUSTE
PROBLEEMID

Avalikkus muuseumidest 1. ERMi arh. Näitel
17.1.2006. Muuseum ei pea viitama suitsupääsukesele. Võidutöö oponendid peaksid lammutama ka Toompea
linnuse koos Pika Hermanniga

Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi suhtes
Eesti Rahva Muuseumi uue hoone arhitektuurikonkurss andis hulgaliselt uusi ideid. Konkursile esitati 108 väga
eriilmelist, valdavalt heatasemelist tööd. Īürii leidis, et tööde arhitektuursetes lahendustes on palju originaalset,
kuigi suhteliselt suur osa autoritest on oma projekti loomisel ammutanud inspiratsiooni tänapäevasest
arhitektuurilisest avangardist.
Tööde käekirja põhjal võib eeldada, et enamik autoritest on suhteliselt väheste kogemustega noorema põlvkonna
esindajad. Sellest johtuvalt vajaksid nad oma ideede realiseerimiseks nõu ja mõningast abi. ERM-i ja Žürii
liikmete poolt moodustatava järelevalvekomisjoni, võidu-töö autori/autorite ja kohalike arhitektide ning
ekspertide omavahelises koostöös on võimalik tagada võidutöös esitatud ideede realiseerimine täiendatud ja
edasiarendatud kujul.
Millise panuse annab ERM-i uue hoone arhitektuur Eesti ühiskonnale ja identiteedile piirideta Euroopas? Īürii oli
seisukohal, et võidu-tööks peaks saama töö, milles rõhutatakse seda potentsiaali aktiivsel ja progressiivsel
moel ning kus arvestatakse kõnealuse kultuuriobjekti vastutusmäära olulisust. Samuti oodati, et võidutöö
annaks oma panuse avalikku keskkonda avaliku ruumi aktiveerimisega ning valiks üldtuntud eestipärase
teema, mis aitaks edendada arutelu Eesti ajaloo üle. See teema tuleb ellu viia rahvusvahelisel tasandil,
tõmmates Eestile tähelepanu laiemas kontekstis.

Hoiakute muutmine
Ülesanne ei ole lihtne. Selle täitmiseks peab ERM avalikkusele infot jagama. Samas on see ilus ülesanne. See

tekitab ühiskonnasisest respekti rahvas, kes on rajamas uut demokraatlikku hoiakut ja märkimisväärset kohta
Euroopa riikide seas.

Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas,
rahvuslikke piire ületavas ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab ligi noort põlvkonda ja
mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises kontekstis.
Winy Maas, Hollandi arhitekt, žürii liige

Avalikkus muuseumidest 2. ERMi arh. Näitel
> Kaua me põeme seda nõukogude aega!
Žürii koosseisu kohta ei oska midagi halba öelda, kuigi võib-olla mõni teine koosseis oleks teisiti
otsustanud. Ametnikud olid need, kes olema pidid – minister, muuseumide nõunik, muuseumi tollane
direktor, linnaarhitekt. Arhitektide liit tegi arhitektide poole pealt liikmete valimise ülesandeks Veljo
Kaasikule. Välisliikmetest jäi kõrvale Dominique Perrault, kes on seotud Peterburi Maria teatri
projektiga. Kuid Winy Maas Rotterdamist on samuti vaieldamatult rahvusvaheline autoriteet.

Ilus urbanistlik ruum

Võiduprojekt on hea. Esiteks sissekäigu arhitektuuriline sõlm, mis tekib konsoolse varikatuse alla,
teiseks ruum, mis moodustub tee ja oja ning nendega seotud ruumiga, ja kolmandaks pealmine
ruum, kus “lennurada” jookseb maja peale – tekib ilus urbanistlik ruum. Peale selle hoone ja
maastiku pingestatud kooskõla, mida ma nimetaks omamoodi “maastikudraamaks”, samal ajal koos
lainelise ja nõtke muljega.
Eesti Rahva Muuseum kui rahvuslik sümbol ei pea viitama suitsupääsukesele, veskikivile või
roigasaiale – ta on iseenesest kontseptuaalne urbanistlik arhitektuuriline sümbol. Iga muuseum on
seestpoolt lavastus ja praegune kehand annab selleks kõik võimalused. Museoloogide mure on
mõistetav, kuid kõik probleemid on lahendatavad.
Ma ei saa ka aru nendest, keda ajasid närvi võiduprojekti liigsed vihjed kunagisele Vene
sõjaväelennuväljale.
Kaua me põeme seda nõukogude aega! Toompea linnus koos Pika Hermanniga on ju ka okupantide
rajatud. Lisaks on ühed ikkagi arhitektid, teised museoloogid, kellel ilmselt puudub tänapäevase
arhitektuuri tunnetus. Ajakirjandusele oleks nii palju etteheiteid, et ei maksa lehte panna igasuguseid
kuulujutte, kuidas keegi žüriiliikmetest hääletas või kes keda mõjutas.
Võib küsida, kas Eesti arhitektide osavõtt konkursist oli liiga loid või ei motiveerinud preemiafond.
Minu meelest oli kõik normaalne ja seda ka Kumu arhitekti Pekka Vapaavuori arvates. Eesti arhitektid
on tööga hõivatud ja tegelikult oli ülesanne ka tohutult raske.
Andres Alver, arhitekt, Žürii liige

Avalikkus muuseumidest 3. ERMi arh. Näitel
KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga?
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
17. jaanuar 2006 EPL KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga? (126)
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
Eile avati pidulikult Eesti Rahva Muuseumi konkursi võidutööde ümbrikud. Ulatati lilli ning võitjatel oli põhjust
rõõmustada. Paraku valiti võidutööks projekt, mida ei saa ega tohi ehitada tulevaseks
rahvusmuuseumiks.
Võidutöö kujutab endast Raadi veneaegse sõjalennuvälja pikenduseks mõeldud 70 m laiust ja 350 m (!)
pikkust klaaspaviljoni, mis jätkub 1,1 km pikkuse platoona “lõpmatusse”. Kokku võtab ehitis enda alla
1,5 kilomeetrit.
Abstraktse grandioossuse kõrval oleks nagu pisiasi, et selle projektiga kinnistatakse Jakob Hurda
mälestuseks loodud Eesti Rahva Muuseum ühes rahvuslike soome-ugri etnoloogiakogudega igaveseks
nõukogude kaugpommitajate lennuvälja külge. Seda nii füüsiliselt kui ka sisuliselt. Muuseumitöötajad ja
külastajad hakkavad läbi klaasseinte sundkorras kunagisi Nõukogude lennutrajektoore imetlema ning
sadadele muuseumi külastajatele räägitakse ikka ja jälle haledat lugu Tartu linna arengupeetusest
Nõukogude okupatsiooni ajal.
Sellise muuseumi ehitamiseks võiks lausa Putinilt endalt raha küsima minna – ettemaksuks kõikide punaste
nelkidega ürituste eest, mida annab edaspidi hästi korraldada otse Eesti Rahva Muuseumi lävel.

Kuidas see sai juhtuda?
Kõigil inimestel on õigus küsida, kuidas sai selline asi juhtuda. Lühivastus: žürii komplekteeriti nii, et
ajaloo suhtes “kompleksivabad” ja “kõigega nõus” liikmed jäid enamusse. Žürii lööksalga moodustanud
arhitektid-urbanistid Kaasik ja Alver on ennegi läbi viinud ideekonkursse, mille tulemused ei realiseeru.
Muidugi on tore virgutada vaimu puhtteoreetilise ajugümnastikaga. Kui aga tellija (kultuuriministeerium
koos ERM-iga) moodustab žürii, et leida parim teostatav lahendus muuseumile, on absurdne tõsta
kilbile visionäärne urbanism.

Lisaks okupantide lennuväljaga flirtimisele on võiduprojekt ka siseruumide osas lootusetult puudulik: fondiruume kõvasti vähem, näitusesaalid valged ja
tööruumid akendeta (peaks olema vastupidi), dubleeritud sissepääsud (topeltkaader), vead projektis jpm. Selle ekspluatatsioon on teistest tunduvalt
kallim (käidav klaaskatus; klaasseintega köetavad, ent kasutamata suured õhuruumid jms). Tagatipuks ulatub “muuseum-lennuväli” alale, mille tuleviku
üle ei otsusta žürii, vaid Tartu linn ja vald. ERM peaks nüüd hakkama Tartu linna piiride laiendamist taotlema!
Nii minu kui ka Kanada eksperdi Barry Lordi jaoks oli võiduprojekt viimases kategoorias märkega “mitte mingil juhul”. Muidugi on iga projekti võimalik
ümber teha (kahtlen, kas välisautorid on nõus oma ideedest loobuma, need tunnistati ju parimaks!). Ent miks määratakse esikoht tööle, mida tuleks
nullist alustada, kui kõrvalt on võtta terve hulk võistluse kriteeriumidele vastavaid töid?
Ideekonkurss allub riigihangete seadusele. Minister Palmaru, kes peaks seisma muuseumi eest ning tagama “riigi rahaliste vahendite kõige
ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise”, läks kaasa arhitektide hasartmänguga. Kas tõesti oli hirm gastroleeriva välisarhitekti ees rumal paista?
Kõigest ühe päeva Tartus ja pool päeva Tallinnas viibinud Hollandi arhitekt Winy Maas käitus nagu staar külatanumal. Või on mäng peenem: minister
ei taha seda muuseumi üldse ehitada?
Lennuajaloo mälestis?
“Muuseum-lennuvälja” kasuks kostis argument, et sõjaväebaaside all oli ka eestiaegne lennuväli, mistõttu tegemist oleks rahvusliku järjepidevusega!
Absurdsemat tõlgendust on raske leida. Raadi ajalugu algas ja lõppes venelastega. 1912. aastal maandus Raadi Krasnojarski polgu lennuplatsile Vene
katselendur Sergei Utotškin. Tema järel saabusid 1914. aastal lennukid Peterburi sõjaväeringkonna lennuroodu Gatšina polgust. Eestiaegne lennuväli
oli rohu-plats, mis asus hulk maad linna pool. ERM tahetakse liita 1952–1956 rajatud kaugpommitajate lennuväljaga, millega koos ehitati Luunja
pommilaod ja Kärkna kütusebaas.
Lennuvälja imetlevad arhitektid otsustasid pöörata uue lehekülje Eesti ametlikus ajalootõlgenduses.
Las “kompleksides” poliitikud jamavad Tartu rahu ja piiridega, meie oleme tolerantsed! Kui vahva: teeme kõik näo, et Nõukogude okupatsiooni suurim
füüsiline märk Tartus, mis linna 50 aastaks lukku pani, oli üks pühapäevalennunduse harrastamise plats. Teeme näo, et me ei tea midagi Raadi
masendavast reostusest, mida on roogitud juba kümme aastat. Teeme näo, et me ei märka lillelasu, millega iga aasta maikuus külvatakse üle Raadil
asuv punamonument.
Ei saa me ühele poole ei piiri ega pronkssõduriga, Raadile aga tahetakse ehitada terve sõjalennumemoriaal, mille keskerakondlasest kultuuriminister
on mõtlemata heaks kiitnud.

Tänu ministri meelemuutusele nautisid “puhta arhitektuurimõtte” kaitsjad triumfi. Ekspertidele sai koht kätte näidatud, sh Barry Lordile Kanadast, kes
oma valdkonnas on maailmas kindlalt esikümnes. Samas võib Winy Maasi puhul vaielda, kas ta esimese sajagi sisse mahub. Maas ei ole ühtegi
muuseumi ehitanud – väike kunstikeskus seda kogemust ei anna –, küll aga kuulub tema loomingu pärlite hulka näiteks korterelamu projekt sigadele
(otseses mõttes). Miks kutsuti ERM-i žüriisse selline välisarhitekt, kui Euroopast olnuks ridamisi võtta muuseumi projekteerimise kogemusega
tipparhitekte? Küsigem ka: miks ei olnud žüriis ühtki Tartu avaliku elu tegelast?
Pyrrhose võit
“Veel üks selline võit ja me oleme kadunud,” tõdes veriste lahingutega kuulsaks saanud Pyrrhos. Kulutati kolm miljonit, aga konkurss täitis vaid
“arhitektuurimõtte elavdamise” rolli. ERM peab alustama otsast.
Kui kaugele saavad arhitektid tegelikkusest võõrandumisel veel minna? Ühed projekteerivad linnasüdametesse kaubakolosse; teised müüvad
süüdimatult akendeta tube; kolmandad pressivad vastutustundetult žüriides läbi “kunstiprojekte”, millega tellijal pole midagi peale hakata. Vaene
arhitektide liit pingutab, et Eesti arhitektuuri mainet seltskonnaüritustega parandada, aga ei saavuta midagi, kui arhitektide teod käivad sõnadele vastu.
Valjuhäälselt ühiskonnas otsustamisõigust nõudes ja üksteisele kõrgeimaid kvalifikatsioonitunnistusi jagades võtavad arhitektid otsustama pääsedes
arvesse vaid oma kinnismõtteid ja ego. Sellises kontekstis muutub või-matuks kaitsta seisukohta, et ühiskonnas kaalukate otsuste tegemine peaks
Eestis olema usaldatud arhitektidele.

Karin Hallas-Murula, ERM-i arhitektuurikonkursi ekspert, Eesti arhitektuurimuuseumi direktor

Avalikkus muuseumidest 4. ERMi arh.v näitel
Hiidämblik ja punalohe. PM 21.1.06. www.postimees.ee/230106/esileht/arvamus/189520.php
«Põhjakonna me siis ei saanud,» võis kunagi direktorina eelmise Eesti Rahva Muuseumi
arhitektuurikonkursi korraldanud Tõnis Lukase hääles leida kergeid pettumusenoote, kui ta
esmaspäeval ERMi uue hoone konkursil võidutöö «Memory Field» («Mälestuste maastik») ees
käed risti rinnale sättis.
«Põhjakonna»-nimeline projekt võitis tosin aastat tagasi. Aga riik oli vaene ja ERM pidi KUMU selja taha
järjekorda võtma.
Nende ootamise aastatega langes otsus – muuseum läheb oma päriskoju Raadile. Seal mõisahäärberis
avas ERM 1923. aastal esimesed seitse näituseruumi.
Tuul on pööranud, ühtäkki suudab riik ehitama hakata ning projekti said kutsutud silmad esmaspäeva
keskpäeval esimest korda näha.
«Nüüd saame siis ämbliku » jätkas Lukas.
Tõepoolest, mitmel pildil kõrgus muuseumihoone kohal hiigelämblik, mis osa vaatajaid nii segadusse
suutis ajada, et nad hoopis seda tulevaseks muuseumimajaks pidasid.
Loomad meeldivad inimestele. Nii kirjutas üks arvamuskülgede püsiautor hiigelsuurest punalohest, mis
Raadi sõjaväelennuväljal laiutama hakkab. Põhjuseks pilt, kus arhitektid olid hoone mastaapide
näitlikustamiseks ühel maastikuvaatel muuseumimaja punaseks värvinud, hallist üldpildist
eristamiseks.
Kolm noort arhitekti – Lina Ghotmeh Liibanonist, Itaalias kasvanud Dan Dorell ja jaapanlane Tsuyoshi
Tane suutsid endast kõnelema panna terve Eesti. Õigupoolest oma projektist. Ühtäkki oli rahvas
kaheks nagu kirvelt kõlksu saanud kasehalg – poolt ja vastu.

350 meetrit pikk, peamiselt ühekorruseline klaastunnel, kogupikkuses on kompleks poolteist
kilomeetrit pikk ja meenutab lennurada. Kerge kaldega kate vihjamas tõusmisele taevasse,
oma saatusele vastu minemisele.
700 000-kroonine võidupreemia on suurim, mida Eestis eales on arhitektuurikonkursil välja antud,
kuid rahvusvahelised tipud, kellega koos Ghotmeh, Dorell ja Tane töötanud on, sellistele
konkurssidele välja ei tule.
Selle kolmiku esimest suurt võitu saadavad rohked küsimused – kas maja ikka suudab
muuseumihoone nõudmisi täita, kuidas mastaapne hoone selles ümbruses välja hakkab
nägema ning kuidas eesti vankrirattad ja õllekapad seal sees tunduvad. Ning kui palju see
klaasmaja Eesti riigile maksma võib minna.

Nii pidi kolmik enne auhinna saamist tõlkeklappidest kuulma ERMi eelmise direktori Jaanus Plaadi
kahtlustesse peidetud lootust, et juhul kui võidutööd ei õnnestu muuseumi vajadustele
kohandada, on žüriil võimalik asendada see mõne teise tööga.
Alles siis avanesid ümbrikud ning presidendipaar lõi kolme noore arhitektiga kokku.
Päev pärast võidu tähistamist sõitis trio Londonisse, lubadusega juba nädala pärast tagasi olla.
Arhitektuurimuuseumi direktor Karin Hallas-Murula taandas end suure käraga žüriist, sest sellesse
kohta ehitatud suur sillakujuline muuseum seoks
ERMi igaveseks nii füüsiliselt kui ideeliselt Nõukogude okupantide sõjaväelennuvälja külge.
Dorell on pärit Itaaliast ja üles kasvanud ajal, kui maailma lapsed kartsid kõige rohkem tuumasõda.
Tema hirmu kodu oli Tartus Raadil. Kaugpommitajad olid valmis siit iga hetk õhku tõusma ja
Euroopale surma külvama.

Avalikkus muuseumidest 5. ERMi arh. Näitel
>

JUHTKIRI: Rahu Eesti Rahva Muuseumile

Eesti Päevaleht 17.1.2006

(2)

Eile saime siis teada ERM-i arhitektuurivõistluse võitjad ja näha ka sada kaheksat võistelnud
projekti. Kirgi oli juba enne üles köetud, sest žürii hoidis tulemusi pikka aega saladuses.
Pole ime, et ajakirjandus haaras kinni igast läbiimbunud vihjest. Oli enam-vähem kindel, et võit ei
tulnud koju. Kokku konkureeris kõigest 12 Eesti arhitektide projekti, millest üks sai ostupreemia.
Meenutagem, et Kumu konkursil tegid puhta töö soomlased.
ERM-i arhitektuurivõistlus ja ehitamine põhjustab ilmselt veel suuremaid debatte, sest see
puudutab absoluutselt tervet Eesti rahvast. Eesti Päevaleht on loomulikult juba tänasest avatud
kõikvõimalikele arvamustele, kuid me kõik peame ka arvestama muuseumi direktori Krista Aru
palvet: laske meil lõpuks rahulikult oma päris kodu valmis ehitada. Pärast kaklust teatavasti
rusikatega ei vehelda, kuid Kumu näide on hoiatav: ikka hakati vaidlustama asukohta ja projekti
sobivust Lasnamäe nõlva alla. Loodetavasti ERM-iga nii ei lähe.
Kuid mingid rasked eriarvamused on ka siia sisse programmeeritud. Laias laastus lähevad
arhitektide ja museoloogide-kunstiajaloolaste hinnangud lahku. Viimati mainituid häirib projekti
sobivus muuseumihooneks ja liigne orienteerumine kunagise Vene militaarlennuvälja imagole.
Võidutöö “Mäluväli” saatetekstist võib otse lugeda, et see on “lõige maastikust” ning “stardirada”
silmapiiri ja kauguste poole, mis ühtlasi on “tunnistajaks pikaajalisele võitlusele okupatsiooniga”.
Samas tundub see mõnele eestlasele hoopis monumendina nõukogudeaegsele sõjalennuväljale,
mis tegi Tartust kinnise linna. Arhitekte, seda enam välismaiseid, ja võib-olla ka turiste aga
säärane kohamüüt pigem paelub. Kahju on muidugi sellest, et lähitulevikus pole ette näha
varemetes mõisa restaureerimist. Vanemale põlvkonnale seostub Raadi just eelkõige mõisaga.

Teemaväljad ja tasandid
Teemavälja üldstruktuur :
1. Struktuursed teemad ja põhimüüdid
2. Võimu ja juhtimise, otsustamise ja funktsionaalsed teemad

3. Inimese ja identiteedi teemad

Muuseumi - teema meediaväljal:
1. Muuseumid struktuuriosana
2. Konseptualiseerimine, valikud ja otsustamised
3. Muuseumide funktsioneerimine inimese jaoks

Eesti elanike kultuurihuvide mudel ja mudeli
sotsiodemograafiline taust
1. Aktiivne mitmekülgne kultuurisuhe

22%

2.Utilitaarne (sh tehnoloogiline) ja meelelahutuslik kultuurisuhe 25%
3. Traditsiooniline, perekeskne kultuurisuhe 19%
4. Sotsaalse võrgustiku ja popkultuuri keskne kultuurisuhe 14%
5. Kultuurikauge, passiivne suhe

20%

mudel on avaldatud ja analüüsitud: Lõhmus, M., Lauristin, M., Salupere, R.
Inimesed kultuuriväljal: aktiivsus ja eelistused. Rmt: Eesti elavik 21.
Sajandi algul. TÜK 2004, lk 97 – 128

T abel 7.22. K ultuuriorientatsioonide klastrite sotsiodem ograafiline struktuur.

Sugu
V anus

H aridus

A nkeedi
keel

22 %

25%

19%

14%

20%

K ogu

M ees
N aine

36

21

35

49

47

64

81
19

79

65

51

54

15-19

3

17

3

29

3

10

20-29
30-44

10

28

9

12

17

23

33

31

34
25

21

27

45-54

23

14

23

10

17

18

55-64

20

5

19

1

25

15

65-74

20

3

15

1

22

13

alg, põhi

15

27

15

29

30

23

K esk

55

58

62

59

49

57

K õrgem
E esti

30

15

23

13

21

21

73

67

63

68

59

66

V ene

27

33

37

32

41

34

26. septembri töötuba:
võimalusi muuseumide esitamiseks avalikkuses
Kuidas saavutada kommunikatsiooni dünaamilisus?

Meedia muuseumidest millele meedia reageerib?
> Millele meedia reageerib ja millele mitte?
> Millised on valikute printsiibid ja kriteeriumid?

> Millal reageerib?
> Kuidas reageerib?

Meedia paradoksid
> Meedia näib emotsionaalne, siiski on meedia sisu ratsionaalne –
funktsionaalne
> Meedia esitab end avaliku tekstina, siiski on see sündinud suletuses
> Meedia esineb kõikide esindajana, siiski on see kellegi esindaja
> Kes omab/toodab meedia sisu (aktiivne pool) ja kes meedia sisu kasutab
(passiivne pool)
> Meedia on identiteeditööstus – ideede, meeleolude, arvamuste, identiteedi
tootmine
> Meedia sisu referentsid on kas kindlad väljakujunenud allikad (kvaliteetsed)
või rohkem juhuslikud mitte-väljakujunenud (vähekvaliteetsed) allikad.
> Muuseumid on kvaliteetsed referentsid.


Slide 18

Maarja Lõhmus:

Muuseumid kui
kommunikatsioon
ettekanne Narvas,
25. septembril 2006

ARUTLEN:

> Avalikkuse ja meedivälja üle
> Muuseumide üle avalikkuses ja meediaväljal

> Avalikkuse struktuurimudeli üle, Eesti ühiskonna
avalikkuse üle, kus domineeriv avalik väli on meediaväli,
kus muuseumid on materjaliks ja teemaks. Milliseks?
> Inimeste huvitüüpide üle

> Muuseumide kommunikatsiooni üle ühiskonnas

PANOPTICON (Bentham 1787), Foucault
http://cartome.org/panopticon1.htm

Muuseumide struktureeriv normatiivne
roll kultuuris:
sisemine ja välimine määratlemine
-

Ühiskonnas muuseumide institutsioonil tõemonopol aprioori, struktuurselt

-

Muuseumid on vajalikud ja neid tuleb toetada ka siis, kui külastajaid napib (81%
nõus, Kultmin.2006, vt. järgmine slaid). See olukord on sarnane avalik-õigusliku
ringhäälingu toetamisega, mida toetatakse ka siis, kui ei kuulata. Tõlgendus:
kultuuristruktuuri toimimise põhiinstitutsioonid peavad tingimusteta olemas olema.

-

Sisemine identiteet ja väline määratlemine:

ERMi ideest ja asutamisest 100 aastat hiljem on saanud mineviku-tuleviku
kontseptsioonide ja suundade küsimus. Põhiküsimusi esitasid ERMi uue hoone
arhitektuurivõistluse vastukajad (vt. Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi
suhtes. Winy Maas 17.1.2006 PM)

Winy Maas: Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele
muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas, rahvuslikke piire ületavas
ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab
ligi noort põlvkonda ja mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises
kontekstis.

K u ivõrd n õu stu b järgn evate väid etega m u u seu m id e k oh ta?
(täiesti nõus + pigem nõus)

M uuseum id korraldavad
liiga vähe põnevaid
üritusi

2006 a

45
37

M uuseum id on vajalikud
ja neid tuleb toetada isegi
siis, kui külastajaid napib

80
81

U ute m uuseum ihoonete
ehitam ine on riigi raha
raiskam ine

20
17

Inform atsioon
m uuseum ides toim uvast
on hästi kättesaadav*

27

E esti m uuseum ide
väljapanekud pakuvad
palju põnevaid elam usi*

52

0
P ro tsen t %
* 2 0 0 3 ei k ü situ d

2003 a

20

40

60

80

100

Muuseumid kui maailmapilt ja
identiteedikommunikatsioon: tehnoloogilise hüppe,
konstruktivismi ja reflektsiooni uus tase
MUUSEUMID

>

Eesti muuseumi ideede kujunemine Jakob Hurda matustel Tartus 1907; Hurda tööde
jätkajate otsusluua vanavara süstematiseerimiseks ja eksponeerimiseks muuseumi.

>

Muuseumide materjalide esituses nii konstruktivistlik kui refleksiivne pool.

>

Vrd. Soome muuseumidega (vt. Lõhmus, M., Medijainen, E. Soome ja soomlased
TÜK 2005, pt Muuseumid lk.317 - 328)

>

Eestis loodus kultuurikeskkonnana – loodusajakirjandus jm on kõrgelt koteeritud

>

Eesti kultuuriajakirjanduses on muuseumide – ajakirjanduse osa praegu vähe esile
tulev ja hajutatud erinevate väljaannete kui ‘kontekstide’ vahel – osad teemad
üldajakirjanduses, muuseumide näitused ja väljapanekud kultuuriajakirjanduses ja
muuseumide kontseptuaalne pool üldise kultuuripoliitilise diskussiooni osana.

>

Kõige rohkem saavad inimesed infot kultuurivaldkondade kohta üldajalehtedest ja
ajakirjadest, televisioonist ning sõprade-tuttavate käest.

>

Eesti kultuuriuuringud – kultuuri uuringute põhjana oluline muuseumide teadustöö
ja uurimused. Kultuuriuuringutes on muuseumide osa laias kultuurikeskustelus
põhjendamatult tagasihoidlik –veel-mitte-kommunikatiivne faas.

K u ivõrd su u rt h u vi p ak u vad järgn evat tü ü p i m u u seu m id ?
(suurt huvi + m õningast huvi)

2003 a
2006 a

75

L oodus

78

64

K unsti

66

65

A jaloo ja arheoloogia

65

60

K oduloo

59

52

T eadus ja tehnika

55

45

E tnograafia ja
antropoloogia

48

6

M uud

P ro tsen t %

5
0

20

40

60

80

Eesti struktuurimuutus ja avalikkuse
representatsiooni muutus 1980 – 1990ndatel
>

Eesti muutumine 1990ndatel:

> - avalike representatsioonide muutumine
> - meediavälja muutumine
>

Totalitaarkommunikatsioonist avatud ühiskonna kommunikatsiooniks

>

Meediavälja funktsioonide muutus

>

Esinejate, kõneisikute, ajakirjanike-toimetajate muutus

>

Avalikkuse agenda ja fookuste muutus

>

Sotsikultuuriliste protsesside määratlemine- defineerimine

>

Igapäevane defineerimisvõitlus protsesside suunamise nimel

> ESITUSE – REPRESENTATSIOONI MUUTUS
> ÕIGED– VALED/ TUGEVAD– NÕRGAD/ SELGED– EBASELGED MÄRGID

Reflektsioon versus konstruktivism:
muuseumide rolli ja funktsiooni muutusi 1980ndatest
kuni 2000ndate alguseni.
1.

Reflektsiooni vajadus: muinsuskaitse liikumine 1980ndate lõpus,
muuseumide kultuurilis – poliitiline osalemine (näit. Loomeliitude
pleenumil)

2.

Institutsiooni restruktureerimine: Eesti kultuuri institutsioonide üldine
restruktureerimine ja uus legitimeerimine, toomine NSVL tõrjutud
identiteediinstitutsioonidest Eesti rahvuslikuks keskseks identiteedi ja
mälu institutsiooniks. (90ndate keskpaik)

3.

Enesereflektsiooni: muuseumide käsitlus areneva ja muutuva
protsessina, muuseumide võrdlused maailma teiste muuseumidega

4.

Institutsioonide uus struktuur: Liitumine EU-ruumiga, institutsionaalne
rahvusvahelistumine

5.

Reflektsiooni ja konstruktsivismi ootus: Avalikkuse ootustele
vastamine, resonantsi arvestamine, erinevate väärtuspõhiste
konfliktide käsitlemine kui süsteemi infrastruktuuri/struktuuri üldise
funktsioneerimise indikaatorina (2000ndate algus)

6.

Millise konstruktivismi ootus?
Muuseumide usaldamise/usaldamatuse küsimus, muuseumide
vastutus teadvuse-kujunduse eest (varjatud küsimus)

Muuseumide külastamise põhjused /funktsioonid
>

1/3 külastajatest meelelahutuseks, vaba aja veetmiseks

>

1/3 külastajatest enesetäiendamiseks ja harimiseks

>

1/5 külastajatest õppe otstarbeks

>

1/7 tööalaselt
Kommentaar: külastajate määratletud põhjused külastamiseks ei ole tähenda
automaatselt, et need ongi külastamise põhjused, sest kontekstiks pole uuritud inimese
huvide ja vajaduste struktuuri ning muuseumide külastamist selles kontekstis.

> Huvi 2006:
>

78% loodus

(2003 – 75%)

>

66% kunst

(2003 – 64%)

>

65% ajalugu ja arheoloogia

>

59% kodulugu (2003 – 60%)

>

55% teadus ja tehnika (2003 – 52%)

>

48% etnograafia ja antropoloogia (2003 – 45%)

> Mitte – huvi 2006:
>

53% ei ole vaba aega (2003 – 49%)

>

25% ei meeldi muuseumis käia (2003 - 22%)

>

24%

muuseumide kohta on vähe infot (2003 – 28%)

>

22%

puudub transport (2003 – 19%)

>

20%

piletihind liiga kõrge ( 2003 – 19% )

M illistel eesm ärk id el T e m u u seu m e k ü lastate?
Ü ldse m itte

M õnikord

S ageli

TÖ Ö A LA SELT

2003 a

94

42

2006 a

94

5 2

Õ PPEO TSTA RBEL

2003 a

88

9

3

2006 a

88

10

3

E N E S E T Ä IE N D A M IS E K S

74

2003 a

18

71

2006 a

21

8

M E E L E L A H U T A M IS E K S ,
V A B A A JA V E E T M IS E K S
2003 a

63

24

13

2006 a

63

24

12

0%
P ro tsen t %

20%

40%

60%

80%

100%

M is on p eam ised p õh ju sed , m ik s ei k ü lasta (saged am in i) m u u seu m e? *

2003 a
2006 a

49

E i ole vaba aega

53

M ulle ei m eeldi
m uuseum ides käia

22
25

M ul on m uuseum ide
kohta vähe infot

28
24

P ole transporti/ halvad
transpordivõim alused

19

P iletite hinnad on liiga
kallid

19
20

22

8

M inu tervis ei luba

6
6
6

M uu põhjus

K ülastan m uuseum e
piisavalt sageli

6
5
4
4

R aske öelda

0

10

20

30

40

P ro tsen t %
* k u n a ig a resp o n d en t v õ is an d a m itu v astu st, siis v õ ib p ro tsen tid e su m m a o lla 1 0 0 -st su u rem

50

60

Muuseumid 21. sajandi alguses–
kollektiivne identiteet, mälu, igapäevapraktika
Muuseumide sõnum ühiskonnas ja meedias.
Muuseumid on faktikogumid emotsionaalselt tulikuumal väljal.
Autentse mälu materjali faktiline olemasolu (hoidlate ja
arhiivide sisu jm materiaalne pool)
Muuseumid kui mälu ja kogemus. Mälu, ajaloo, tuleviku jm –
temaatika käsitlus inimese-kesksena
Muuseumid kui arutlusmaterjal, avaliku arutluse objekt. Riikide,
ühiskondade ja kultuuride konsensuse ja/või vastanduste otsing
Info orienteerumiseks.
MUUSEUMIDE FUNKTSIOONIMUUTUSI
Kontrollitud ideoloogiast (ja selle konstruktivismist) inimese avatud
maailmapildi kujundajaks (mälu tugevdajaks).
Uus funktsioon lubab rohkem muuseume ja materjale, avatumat mälu.
Selle talletamisega, mis aga vahepealsel suletud perioodil
kustutatud või kustumas – selle kogumisega on kiire!!

Muuseumid – eksistentsi lugu ja resonants

>

MUUSEUMID KUI AJA–KOHA–TEGEVUSE KOMMUNIKATSIOON KULTUURIS

> Svetlana Alpers,“The Museum as a Way of Seeing,” in Exhibiting Cultures:
The Poetics and Politics of Museum Display, ed. Ivan Karp and Steven D.
Lavine (Washington and London: Smithsonian Institution Press, 1991) pp.
25-32.
> Gianni Vattimo: The Structure of Artistic Revolution. 1988.
> Clifford, James: The Predicament of Culture: twentieth-century
etnography, literature and art. Cambridge (Massachusetts); London:
Harvard University Press, 1994.
> Georg Simmel: The Sociology of Space. (rmt Frisby, D.; Featherstone, M.
Simmel on Culture. Sage 1997)
> David Harvey: The Experience of Space and Time. (rmt The Condition of
Postmodernity. Blackwell. 1990)

Juri Lotman kultuuri enesemudelist ja
identiteedikommunikatsioonist
Kultuuri aktiivsuse enesemääratlemisel räägib tungist ühtsuse poole.
Kultuuri enesemudeli mehhanismid on seotud lakkamatu vajadusega
säilitada oma eneseteadvus, salvestada oma mällu kontseptsioon
iseendast.
Kultuurile on omane enesemudelite loomine ja kujutamine – nende kaudu
ühtlasi kontrollitakse adekvaatsust, suundade relevantsust.
Juri Lotman on eristanud kultuuri enesemudeli loomisel kolme üheaegset
suunda:
1. kultuuri enesemudel, mille eesmärgiks on refleksiivsus, reaalne tunnetus
ja kogemus
2. enesemudel, mis erinevad tavapraktikast, ent on suunatud praktika
muutmisele
3. ideaalsed enesemudelid ja manifesteerimised, mis eksisteerivad eraldi
reaalsusest ning säilitavad-defineerivad põhiväärtusi.
Lotman: erinevate enesemudelite vahel võib tekkida konflikte.

Muuseum – akadeemilise
kommunikatsioonidistsipliinina
http://www.uwo.ca/theory/Courses/Courses2006-OrderingLong.html
Centre for the Study of Theory and Criticism – Courses 2006-2007
Ordering Things - The following gives a very rough idea of how the course might unfold, though suggested
readings are at this stage no more than an indication of general directions, a point of departure for
reflection. The case studies, in particular, are intended merely as signposts on a terrain to be explored.
Weeks 1-7
•

Orientation

•

Collectors and Collecting (Baudrillard, Benjamin, Bal, Stewart)

•

Collecting Art and Culture (Clifford, Sherman, Duncan)

•

Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum (Pearce, Bal)

•

Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition (Bennett, Heidegger, Mitchell)

•

Taxonomies and Heterotopias (Foucault, Ritvo)

•

Archive (Derrida, Nora, Ricœur)

Weeks 8-13: Case Studies


Encyclopedia and Library (Borges, Kis)

•

Museum (Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H)

•

Anti-Museum (Broodthaers, the Museum of Jurassic Technology)

•

Taxonomies, Heterotopias and Lists (Greenaway's The Falls, Perec)

•

The Artist in the Museum (Boltanski, Greenaway)

•

The Museum Without Walls (The Situationist International, Sophie Calle, Banksy)

Muuseum akadeemilise distsipliinina. Näide
Week 1: Orientation
Week 2: Collectors and Collecting
>

Baudrillard, Jean. "The System of Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The Cultures of Collecting.
Cambridge, MA: Harvard University Press. 1994. 7-24.

>

Benjamin, Walter. "Unpacking My Library. A Talk About Book Collecting." Illuminations. Trans. Harry Zohn. Ed. Hannah
Arendt. New York: Schocken Books, 1969. 59-67.

>

Bal, Mieke. "Telling Objects: A Narrative Perspective on Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The
Cultures of Collecting. Cambridge, MA: Harvard University Press. 97-115.

>

Stewart, Susan. "The Collection, Paradise of Consumption." In Susan Stewart, On Longing. Durham and London: Duke
University Press, 1993. 151-69, 190-91.

Week 3: Collecting Art and Culture
>

Clifford, James. "On Collecting Art and Culture." In James Clifford, The Predicament of Culture. Cambridge: Harvard
University Press, 1988. 215-51.

>

Sherman, Daniel J. "Quatremère/Benjamin/Marx: Art Museums, Aura, and Commodity Fetishism." In Daniel J. Sherman
and Irit Rogoff, eds. Museum Culture: Histories, Discourses, Spectacles. London: Routledge, 1994. 123-43.

>

Duncan, Carol. "The Art Museum as Ritual." In Carol Duncan, Civilizing Rituals: Inside Public Art Museums. London and
New York: Routledge, 1995. 7-20.

Week 4: Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum
>

Pearce, Susan M. "Collecting: Shaping the World." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A Cultural
Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 68-88.

>

Pearce, Susan M. "Museums: The Intellectual Rationale." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A
Cultural Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 89-117.

>

Bal, Mieke. "The Discourse of the Museum." In Reesa Greenberg, Bruce W. Ferguson, and Sandy Nairne, eds. Thinking
About Exhibitions. London and New York: Routledge, 1996. 201-18.

Week 5: Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition
>

Bennett, Tony. "The Exhibitionary Complex." In Tony Bennett, The Birth of the Museum. London and New York: Routledge, 1995. 59-88.

>

Heidegger, Martin. "The Age of the World Picture," in The Question Concerning Technology and Other Essays, trans. William Lovitt. New York:
Harper & Row, 1977. 115-54.

>

Mitchell, Timothy. "Orientalism and the Exhibitionary Order." In Nicholas B. Dirks, ed. Colonialism and Culture. Ann Arbor: The University of
Michigan Press, 1992. 289-317.

Week 6: Taxonomies and Heterotopias
>

Foucault, Michel. The Order of Things: An Archaeology of the Human Sciences. London: Tavistock, 1970. xv-xxiv.

>

Foucault, Michel. "Of Other Spaces." Diacritics 16.1 (Spring 1986): 22-27.

>

Ritvo, Harriet. "Zoological Taxonomy and Real Life." In George Levine, ed. Realism and Representation: Essays on the problem of Realism in
Relation to Science, Literature, and Culture. Madison: The University of Wisconsin Press, 1993. 235-54.

Week 7: Archive
>

Derrida, Jacques. "Archive Fever, A Freudian Impression." Diacritics 25.2 (Summer 1995): 9-63.

>

Nora, Pierre. "Between Memory and History: Les Lieux de Memoire." Representations 26 (1989): 7-25.

Week 8: Encyclopedia and Library
>

Case Studies I: Borges, Danilo Kis's "The Encyclopedia of the Dead"

Week 9: Museum
>

Case Studies II: Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H

>

Donato, Eugenio. "The Museum's Furnace: Notes Toward a Contextual Reading of Bouvard and Pécuchet." In Josué V. Harari, ed. Textual
Strategies: Perspectives in Post-Structuralist Criticism. Ithaca: Cornell University Press, 1979. 213-38.

Week 10: The Anti-Museum
>

Case Studies III: Marcel Broodthaers, The Museum of Jurassic Technology

>

Crimp, Donald. "This is not a Museum of Art." In Donald Crimp, On the Museum's Ruins. Cambridge: MIT Press, 1993. 200-34.

>

Rugoff, Ralph. "Beyond Belief: The Museum as Metaphor." In Lynne Cooke and Peter Wollen, eds. Visual Display: Culture Beyond Appearances.
Seattle: Bay Press, 1995. 69-81.

Week 11: Taxonomies, Heterotopias and Lists
>

Case Studies IV (Perec, Greenaway's The Falls)

>

Testa, Bart. "Tabula for a Catastrophe: Peter Greenaway's The Falls and Foucault's Heterotopia."

>

Paula Willoquet-Maricondi and Mary Alemany-Galway, ed. Peter Greenaway's Postmodern/Poststructuralist Cinema. Lanham, Maryland: The
Scarecrow Press, 2001. 79-112, 336-38.

Week 12: The Artist in the Museum
>

Case Studies V (Christian Boltanski, Peter Greenaway)

Week 13: The Museum Without Walls
Tony Purdy

Inimest üldhuvid, integreerivad huvid, diferentseerivad
huvid ja spetsialiseeritud teemahuvid meedias
Teemade huvitasemed:
1. üldhuvi - vähemalt 60% vastajatest huvi pakkunud teemad (uudised kodu- ja
välismaalt, tervis, tv-saated);
2. suuri rühmi integreerivaid teemad, huvi ca 40 % vastajatest (näiteks
kuritegevus-politsei-kohtud ja seadusandlus-õigusinfo, loodus, sport, noorte
elu, haridus, sotsiaalprobleemid, pere, ka huumor),
3. teatud huvirühmi diferentseerivaid teemad (25-35%), näiteks korruptsioonskandaalid, poliitika ja majandus vs. kultuur, riigikogu, valitsus, tuntud isikud –
suhted, seltkonnakroonika vs. statistika jne.
4. suhteliselt väikesele asjast huvitatute ringile (alla 20%) huvi pakkuvad
spetsialiseeritud teemad, näiteks õiguskantsler-riigikontroll, arvutid,
erakondade tegevus või kirik ja religioon.
Ülevaade inimeste teemahuvidest, st huvidest eri valdkondade suhtes (‘Mina,
maailm, meedia’ 2002), küsitletud oli 1500 inimest üle Eesti. Huvide
selgitamiseks oli vastajatele antud valdkondade nimestik, mille suhtes pidid
viiepallisel skaalal hindama huvitatust.

M uu valdk ond.
K irik , religioon
E hitus , k innis vara
P oliitik ud, erak onnad
Õ igus k ants ler, riigik ontroll
O s t-m üük
A rvutid
P res ident
Reis id, turis m
S elts k onnak roonik a
V alits us , m inis teerium id, am etk onnad
Riigik ogu
M ajandus , äri, ettevõtlus
M ood
A utod
Tuntud is ik ud, s uhted
S tatis tik a, uurim us te andm ed
Tehnik a, tehnoloogia
K uns t, k irjandus , teater
M aaelu
Tööpak k um is ed
K orrupts ioon, s k andaalid
Teadus lik ud avas tus ed
Noorte elu
S port
A rvam us ed ja arutlus ed päevas ündm us tes t
K ool, haridus , õppim ine
Loodus
S ots iaalprobleem id
Huum or
S eadus ed, m äärus ed, õigus alane info
K odu, pere, laps ed
K uritegevus , polits ei, k ohtud
Uudis ed välis m aalt
Teles aated, film id
Tervis
O m a valla, linna, m aak onna info
Uudis ed E es tis t

1,2
13
13,3
13,5
14,7
18,6
19,4
22,8
23
23,7
23,8
24,7
25,3
25,5
26
27,2
27,9
29,5
31,3
31,3
32,4
35,2
39,5
40,3
41
43,3
47,4
49,9
50,6
53,7
54,2
56,6
57,6
59,6
63,8
66,5
77,7
84,7
0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Huvide tüübid:

Huvi meedias käsitletavate
jagunenud gruppide vahel:

teemade

> ühiskonna ja riigi teemadest huvitujaid
> kodu-lähiümbruse huvilised
> tehnika-teaduse-ettevõtlushuvilised

vastu

on

Teemahuvide klastrid 1-4
Kokkuvõtvalt on teemahuvide kohta neli klastrit
I. Esimese, poliitikahuvilise klastri (18% koguvalimist) domineerivaks faktortunnuseks on huvitatus riigi ja selle
institutsioonide tegevusest.
Kõrgendatud poliitikahuvi on ainult veidi rohkem omane meestele [VK1](52%). Siia klastrisse kuulub rohkem
kõrgharidusega inimesi, domineerivad keskealised ja vanemad inimesed (72% klastrist on vanem kui 45
eluaastat). Samuti kuulub siia keskmisest enam eestlasi. Sissetulekudominant on veidi allapoole Eesti
keskmist (1500-2500 kr pereliikme kohta). Keskmisest enam on siin pealinlasi ja maainimesi.
II. Teise, kultuurile ja lähiümbrusele orienteeritud teemahuvi klastri (19% koguvalimist) teljeks on kultuuri,
hariduse ja noorte elu, reisimise ja seltskonna temaatika, keskmisest tugevam on ka orienteeritus
lähiümbrusele ning sotsiaalsetele probleemidele. Samas on tüüp poliitikakauge.
Nimetatud tüübile on iseloomulik feminiinsus (88% naisi). Tüüpi iseloomustab keskmiset enam keskhariduslik
taust, samuti on siin keskmisest enam venekeelse ankeedi täitnuid. Palgaskaalal on nad kõige madalama
sissetulekuga pereliikme kohta. Keskmisest enam on siin (pea)linlasi ja vähem maainimesi.
III. Kolmanda, tehnika, teaduse ja ärikeskse teemahuvi klastri (28% koguvalimist) juurde kuulub ka
kõrgendatud spordi- ja välisuudiste huvi. Ootuspäraselt koosneb see tüüp valdavalt meestest (91%).
Klastri vanuskoosseis on vastandlik esimesele, poliitikahuvilisele tüübile: siin domineerivad noored, 77%
klastri koosseisust on vanuses alla 44 aasta. Sissetulek on selles klastris kõrgeim: ligi pooltel ulatub see
üle Eesti keskmise, kusjuures veerandil on sissetulek pereliikme kohta kõrgem kui 4000 krooni kuus.
Üllatav on, et klastri koosseisus on keskmisest enam maal elavaid inimesi.
IV. Neljanda, ümbritsevast vähehuvitunute klastri (34% koguvalimist) moodustavad inimesed, kelle huvid on
kõikide faktorite lõikes tunduvalt alla keskmise.
Klastris on väike naiste ülekaal (62% naisi), ka on selles keskmisest rohkem pensionieas inimesi.
Iseloomulik on ka veidi madalam haridustase ja sissetulek pereliikme kohta. Asulatüüpide esindatus
vastab aga valimi keskmisele. Venekeelsete inimeste osakaal on valimi keskmisest suurem (41% valimi
34%ga võrreldes). Nendel inimeste seas on silmatorkavalt enam Eesti kodakondsuseta inimesi, mis viitab
sellle, et kodakondsuse puudumine on seotud üldise vähema huvitatusega ümbritsevast elust.

Muuseumid kultuurimeedia kanalina Eesti
muuseumide külastusi (SaarPoll-Kult.min 2006)
MUUSEUMIDE KÜLASTATAVUS 2005. Eesti inimesed muuseumides:
12% Eesti Vabaõhumuuseumis
10% Kadrioru kunstimuuseumis
9%

Kumu Kunstimuuseumis

8%

Palmse mõisas

8%

Eesti Loodusmuuseumis

6%

Eesti Meremuuseumis

6%

Eesti Ajaloomuuseumis

6%

Tallinna Kunstihoones

5%

Rakvere linnuses

5%

Eesti Tervishoiumuuseumis

5%

Niguliste muuseum-kontsertsaalis

5%

Tartu Kunstimuuseumis ja Pärnu Uue Kunsti muuseumis

4%

Narva Muuseumis

4%

Eesti Rahva Muuseumis

4%

Saaremaa Muuseumis

4%

Palamuse Oskar Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumis

3%

Okupatsioonide Muuseumis

3%

Eesti Põllumajandusmuuseumis

57% inimesi ei ole aasta jooksul muuseumides käinud

M illiseid m u u seu m e on viim ase 12 k u u jook su l k ü lastan u d ?*

K adrioru K unstim uuseum **

8

K um u K unstim uuseum **

8

P alm se m õis

8
7
8
6
6
7
6

E esti L oodusm uuseum
E esti M erem uuseum
E esti A jaloom uuseum

N iguliste m uuseum -kontserdisaalis
E esti T ervishoium uuseum
N arva M uuseum
E esti R ahva M uuseum
S aarem aa M uuseum
P alam use O skar L utsu K ihelkonnakoolim uuseum
O kupatsioonide M uuseum **
E esti P õllum ajandusm uuseum
P ärnu M uuseum
E esti S pordim uuseum
H iium aa M uuseum
M uu

2006 a

13
12

E esti V abaõhum uuseum

R akvere linnus

2003 a

5
6
5
6
5
4
4
3
4
4
4
5
4
3
3
3
3
3
2
3
2
3
7
7
57
57

E i ole külastanud
P rotsen t %
0
10
20
30
** 2003.a. ei küsitud
*kuna iga respondent võis anda m itu vastust, siis võib protsentide sum m a olla 100-st suurem

40

50

60

K u n s tin ä itu s te , k u n s tis ü n d m u s te k ü la s ta m in e e r in e v a te s k o h ta d e s
(o n k ü la s ta n u d s e d a k o h ta v ä h e m a lt ü h e l k o rra l)
K u ltu u ria s u tu s te s (te a trid , k in o d ,
k u ltu u rim a ja d , jn e )

18
16
14

M õ n e s g a le riis

15

Ü h is k o n d lik e s h o o n e te s (p a n g a d ,
(o m a )v a lits u s a s u tu s e d , õ p p e a s u tu s e d , jn e )

14
12

K a d rio ru K u n s tim u u s e u m is *

2003 a

10

2006 a
K u m u K u n s tim u u s e u m is *

9
6
6

T a llin n a K u n s tih o o n e s

6

N ig u lis te m u u s e u m -k o n ts e rd is a a lis

5
4

T a rtu K u n s tim u u s e u m is

5
4

P ä rn u U u e K u n s ti M u u s e u m is

5

V iin is tu K u n s tim u u s e u m is *

3

T a rb e k u n s ti ja D is a in im u u s e u m is * *

3
2
2

A d a m s o n -E ric u m u u s e u m is

2

K ris tja n R a u a m a ja m u u s e u m is

1
6

M õ n e s m u u s k u n s tim u u s e u m is

7
10

M u ja l
P r o tse n t %
* 2 0 0 3 .a . e i k ü situ d
* * 2 0 0 3 o li te in e n im e tu s

9
0

5

10

15

20

Muuseumid (funktsioonid) avalikkuses –
kultuur või popkultuur

> Muuseumide rolli polü-funktsionaalsus
> Muuseumid – kultuur või/ja popkultuur, popkultuuri keskkond
Lugesime arhitektuurivõistluse žüriis osalenud Maasilt, et tehakse/
tulemas on Eesti popkultuuri keskus (Maas, 17. jaan 2006
Postimees)

Küsimus Eesti kultuurile ja muuseumidele: kas popkultuurile
orienteerumine on ajakohane või võõrastav ?
praktikas Euroopa on minemas multifunktsionaalsuse teed, (mida
funktsioonide küsimine – vastamine näitab)
> MUUSEUMID – VÕITLUSVÄLI MÄÄRATLUSTE PÄRAST
> ERMi ARHITEKTUURIVÕISTLUS TÕI ESILE ÜLDISED MÄÄRATLUSTE
PROBLEEMID

Avalikkus muuseumidest 1. ERMi arh. Näitel
17.1.2006. Muuseum ei pea viitama suitsupääsukesele. Võidutöö oponendid peaksid lammutama ka Toompea
linnuse koos Pika Hermanniga

Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi suhtes
Eesti Rahva Muuseumi uue hoone arhitektuurikonkurss andis hulgaliselt uusi ideid. Konkursile esitati 108 väga
eriilmelist, valdavalt heatasemelist tööd. Īürii leidis, et tööde arhitektuursetes lahendustes on palju originaalset,
kuigi suhteliselt suur osa autoritest on oma projekti loomisel ammutanud inspiratsiooni tänapäevasest
arhitektuurilisest avangardist.
Tööde käekirja põhjal võib eeldada, et enamik autoritest on suhteliselt väheste kogemustega noorema põlvkonna
esindajad. Sellest johtuvalt vajaksid nad oma ideede realiseerimiseks nõu ja mõningast abi. ERM-i ja Žürii
liikmete poolt moodustatava järelevalvekomisjoni, võidu-töö autori/autorite ja kohalike arhitektide ning
ekspertide omavahelises koostöös on võimalik tagada võidutöös esitatud ideede realiseerimine täiendatud ja
edasiarendatud kujul.
Millise panuse annab ERM-i uue hoone arhitektuur Eesti ühiskonnale ja identiteedile piirideta Euroopas? Īürii oli
seisukohal, et võidu-tööks peaks saama töö, milles rõhutatakse seda potentsiaali aktiivsel ja progressiivsel
moel ning kus arvestatakse kõnealuse kultuuriobjekti vastutusmäära olulisust. Samuti oodati, et võidutöö
annaks oma panuse avalikku keskkonda avaliku ruumi aktiveerimisega ning valiks üldtuntud eestipärase
teema, mis aitaks edendada arutelu Eesti ajaloo üle. See teema tuleb ellu viia rahvusvahelisel tasandil,
tõmmates Eestile tähelepanu laiemas kontekstis.

Hoiakute muutmine
Ülesanne ei ole lihtne. Selle täitmiseks peab ERM avalikkusele infot jagama. Samas on see ilus ülesanne. See

tekitab ühiskonnasisest respekti rahvas, kes on rajamas uut demokraatlikku hoiakut ja märkimisväärset kohta
Euroopa riikide seas.

Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas,
rahvuslikke piire ületavas ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab ligi noort põlvkonda ja
mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises kontekstis.
Winy Maas, Hollandi arhitekt, žürii liige

Avalikkus muuseumidest 2. ERMi arh. Näitel
> Kaua me põeme seda nõukogude aega!
Žürii koosseisu kohta ei oska midagi halba öelda, kuigi võib-olla mõni teine koosseis oleks teisiti
otsustanud. Ametnikud olid need, kes olema pidid – minister, muuseumide nõunik, muuseumi tollane
direktor, linnaarhitekt. Arhitektide liit tegi arhitektide poole pealt liikmete valimise ülesandeks Veljo
Kaasikule. Välisliikmetest jäi kõrvale Dominique Perrault, kes on seotud Peterburi Maria teatri
projektiga. Kuid Winy Maas Rotterdamist on samuti vaieldamatult rahvusvaheline autoriteet.

Ilus urbanistlik ruum

Võiduprojekt on hea. Esiteks sissekäigu arhitektuuriline sõlm, mis tekib konsoolse varikatuse alla,
teiseks ruum, mis moodustub tee ja oja ning nendega seotud ruumiga, ja kolmandaks pealmine
ruum, kus “lennurada” jookseb maja peale – tekib ilus urbanistlik ruum. Peale selle hoone ja
maastiku pingestatud kooskõla, mida ma nimetaks omamoodi “maastikudraamaks”, samal ajal koos
lainelise ja nõtke muljega.
Eesti Rahva Muuseum kui rahvuslik sümbol ei pea viitama suitsupääsukesele, veskikivile või
roigasaiale – ta on iseenesest kontseptuaalne urbanistlik arhitektuuriline sümbol. Iga muuseum on
seestpoolt lavastus ja praegune kehand annab selleks kõik võimalused. Museoloogide mure on
mõistetav, kuid kõik probleemid on lahendatavad.
Ma ei saa ka aru nendest, keda ajasid närvi võiduprojekti liigsed vihjed kunagisele Vene
sõjaväelennuväljale.
Kaua me põeme seda nõukogude aega! Toompea linnus koos Pika Hermanniga on ju ka okupantide
rajatud. Lisaks on ühed ikkagi arhitektid, teised museoloogid, kellel ilmselt puudub tänapäevase
arhitektuuri tunnetus. Ajakirjandusele oleks nii palju etteheiteid, et ei maksa lehte panna igasuguseid
kuulujutte, kuidas keegi žüriiliikmetest hääletas või kes keda mõjutas.
Võib küsida, kas Eesti arhitektide osavõtt konkursist oli liiga loid või ei motiveerinud preemiafond.
Minu meelest oli kõik normaalne ja seda ka Kumu arhitekti Pekka Vapaavuori arvates. Eesti arhitektid
on tööga hõivatud ja tegelikult oli ülesanne ka tohutult raske.
Andres Alver, arhitekt, Žürii liige

Avalikkus muuseumidest 3. ERMi arh. Näitel
KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga?
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
17. jaanuar 2006 EPL KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga? (126)
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
Eile avati pidulikult Eesti Rahva Muuseumi konkursi võidutööde ümbrikud. Ulatati lilli ning võitjatel oli põhjust
rõõmustada. Paraku valiti võidutööks projekt, mida ei saa ega tohi ehitada tulevaseks
rahvusmuuseumiks.
Võidutöö kujutab endast Raadi veneaegse sõjalennuvälja pikenduseks mõeldud 70 m laiust ja 350 m (!)
pikkust klaaspaviljoni, mis jätkub 1,1 km pikkuse platoona “lõpmatusse”. Kokku võtab ehitis enda alla
1,5 kilomeetrit.
Abstraktse grandioossuse kõrval oleks nagu pisiasi, et selle projektiga kinnistatakse Jakob Hurda
mälestuseks loodud Eesti Rahva Muuseum ühes rahvuslike soome-ugri etnoloogiakogudega igaveseks
nõukogude kaugpommitajate lennuvälja külge. Seda nii füüsiliselt kui ka sisuliselt. Muuseumitöötajad ja
külastajad hakkavad läbi klaasseinte sundkorras kunagisi Nõukogude lennutrajektoore imetlema ning
sadadele muuseumi külastajatele räägitakse ikka ja jälle haledat lugu Tartu linna arengupeetusest
Nõukogude okupatsiooni ajal.
Sellise muuseumi ehitamiseks võiks lausa Putinilt endalt raha küsima minna – ettemaksuks kõikide punaste
nelkidega ürituste eest, mida annab edaspidi hästi korraldada otse Eesti Rahva Muuseumi lävel.

Kuidas see sai juhtuda?
Kõigil inimestel on õigus küsida, kuidas sai selline asi juhtuda. Lühivastus: žürii komplekteeriti nii, et
ajaloo suhtes “kompleksivabad” ja “kõigega nõus” liikmed jäid enamusse. Žürii lööksalga moodustanud
arhitektid-urbanistid Kaasik ja Alver on ennegi läbi viinud ideekonkursse, mille tulemused ei realiseeru.
Muidugi on tore virgutada vaimu puhtteoreetilise ajugümnastikaga. Kui aga tellija (kultuuriministeerium
koos ERM-iga) moodustab žürii, et leida parim teostatav lahendus muuseumile, on absurdne tõsta
kilbile visionäärne urbanism.

Lisaks okupantide lennuväljaga flirtimisele on võiduprojekt ka siseruumide osas lootusetult puudulik: fondiruume kõvasti vähem, näitusesaalid valged ja
tööruumid akendeta (peaks olema vastupidi), dubleeritud sissepääsud (topeltkaader), vead projektis jpm. Selle ekspluatatsioon on teistest tunduvalt
kallim (käidav klaaskatus; klaasseintega köetavad, ent kasutamata suured õhuruumid jms). Tagatipuks ulatub “muuseum-lennuväli” alale, mille tuleviku
üle ei otsusta žürii, vaid Tartu linn ja vald. ERM peaks nüüd hakkama Tartu linna piiride laiendamist taotlema!
Nii minu kui ka Kanada eksperdi Barry Lordi jaoks oli võiduprojekt viimases kategoorias märkega “mitte mingil juhul”. Muidugi on iga projekti võimalik
ümber teha (kahtlen, kas välisautorid on nõus oma ideedest loobuma, need tunnistati ju parimaks!). Ent miks määratakse esikoht tööle, mida tuleks
nullist alustada, kui kõrvalt on võtta terve hulk võistluse kriteeriumidele vastavaid töid?
Ideekonkurss allub riigihangete seadusele. Minister Palmaru, kes peaks seisma muuseumi eest ning tagama “riigi rahaliste vahendite kõige
ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise”, läks kaasa arhitektide hasartmänguga. Kas tõesti oli hirm gastroleeriva välisarhitekti ees rumal paista?
Kõigest ühe päeva Tartus ja pool päeva Tallinnas viibinud Hollandi arhitekt Winy Maas käitus nagu staar külatanumal. Või on mäng peenem: minister
ei taha seda muuseumi üldse ehitada?
Lennuajaloo mälestis?
“Muuseum-lennuvälja” kasuks kostis argument, et sõjaväebaaside all oli ka eestiaegne lennuväli, mistõttu tegemist oleks rahvusliku järjepidevusega!
Absurdsemat tõlgendust on raske leida. Raadi ajalugu algas ja lõppes venelastega. 1912. aastal maandus Raadi Krasnojarski polgu lennuplatsile Vene
katselendur Sergei Utotškin. Tema järel saabusid 1914. aastal lennukid Peterburi sõjaväeringkonna lennuroodu Gatšina polgust. Eestiaegne lennuväli
oli rohu-plats, mis asus hulk maad linna pool. ERM tahetakse liita 1952–1956 rajatud kaugpommitajate lennuväljaga, millega koos ehitati Luunja
pommilaod ja Kärkna kütusebaas.
Lennuvälja imetlevad arhitektid otsustasid pöörata uue lehekülje Eesti ametlikus ajalootõlgenduses.
Las “kompleksides” poliitikud jamavad Tartu rahu ja piiridega, meie oleme tolerantsed! Kui vahva: teeme kõik näo, et Nõukogude okupatsiooni suurim
füüsiline märk Tartus, mis linna 50 aastaks lukku pani, oli üks pühapäevalennunduse harrastamise plats. Teeme näo, et me ei tea midagi Raadi
masendavast reostusest, mida on roogitud juba kümme aastat. Teeme näo, et me ei märka lillelasu, millega iga aasta maikuus külvatakse üle Raadil
asuv punamonument.
Ei saa me ühele poole ei piiri ega pronkssõduriga, Raadile aga tahetakse ehitada terve sõjalennumemoriaal, mille keskerakondlasest kultuuriminister
on mõtlemata heaks kiitnud.

Tänu ministri meelemuutusele nautisid “puhta arhitektuurimõtte” kaitsjad triumfi. Ekspertidele sai koht kätte näidatud, sh Barry Lordile Kanadast, kes
oma valdkonnas on maailmas kindlalt esikümnes. Samas võib Winy Maasi puhul vaielda, kas ta esimese sajagi sisse mahub. Maas ei ole ühtegi
muuseumi ehitanud – väike kunstikeskus seda kogemust ei anna –, küll aga kuulub tema loomingu pärlite hulka näiteks korterelamu projekt sigadele
(otseses mõttes). Miks kutsuti ERM-i žüriisse selline välisarhitekt, kui Euroopast olnuks ridamisi võtta muuseumi projekteerimise kogemusega
tipparhitekte? Küsigem ka: miks ei olnud žüriis ühtki Tartu avaliku elu tegelast?
Pyrrhose võit
“Veel üks selline võit ja me oleme kadunud,” tõdes veriste lahingutega kuulsaks saanud Pyrrhos. Kulutati kolm miljonit, aga konkurss täitis vaid
“arhitektuurimõtte elavdamise” rolli. ERM peab alustama otsast.
Kui kaugele saavad arhitektid tegelikkusest võõrandumisel veel minna? Ühed projekteerivad linnasüdametesse kaubakolosse; teised müüvad
süüdimatult akendeta tube; kolmandad pressivad vastutustundetult žüriides läbi “kunstiprojekte”, millega tellijal pole midagi peale hakata. Vaene
arhitektide liit pingutab, et Eesti arhitektuuri mainet seltskonnaüritustega parandada, aga ei saavuta midagi, kui arhitektide teod käivad sõnadele vastu.
Valjuhäälselt ühiskonnas otsustamisõigust nõudes ja üksteisele kõrgeimaid kvalifikatsioonitunnistusi jagades võtavad arhitektid otsustama pääsedes
arvesse vaid oma kinnismõtteid ja ego. Sellises kontekstis muutub või-matuks kaitsta seisukohta, et ühiskonnas kaalukate otsuste tegemine peaks
Eestis olema usaldatud arhitektidele.

Karin Hallas-Murula, ERM-i arhitektuurikonkursi ekspert, Eesti arhitektuurimuuseumi direktor

Avalikkus muuseumidest 4. ERMi arh.v näitel
Hiidämblik ja punalohe. PM 21.1.06. www.postimees.ee/230106/esileht/arvamus/189520.php
«Põhjakonna me siis ei saanud,» võis kunagi direktorina eelmise Eesti Rahva Muuseumi
arhitektuurikonkursi korraldanud Tõnis Lukase hääles leida kergeid pettumusenoote, kui ta
esmaspäeval ERMi uue hoone konkursil võidutöö «Memory Field» («Mälestuste maastik») ees
käed risti rinnale sättis.
«Põhjakonna»-nimeline projekt võitis tosin aastat tagasi. Aga riik oli vaene ja ERM pidi KUMU selja taha
järjekorda võtma.
Nende ootamise aastatega langes otsus – muuseum läheb oma päriskoju Raadile. Seal mõisahäärberis
avas ERM 1923. aastal esimesed seitse näituseruumi.
Tuul on pööranud, ühtäkki suudab riik ehitama hakata ning projekti said kutsutud silmad esmaspäeva
keskpäeval esimest korda näha.
«Nüüd saame siis ämbliku » jätkas Lukas.
Tõepoolest, mitmel pildil kõrgus muuseumihoone kohal hiigelämblik, mis osa vaatajaid nii segadusse
suutis ajada, et nad hoopis seda tulevaseks muuseumimajaks pidasid.
Loomad meeldivad inimestele. Nii kirjutas üks arvamuskülgede püsiautor hiigelsuurest punalohest, mis
Raadi sõjaväelennuväljal laiutama hakkab. Põhjuseks pilt, kus arhitektid olid hoone mastaapide
näitlikustamiseks ühel maastikuvaatel muuseumimaja punaseks värvinud, hallist üldpildist
eristamiseks.
Kolm noort arhitekti – Lina Ghotmeh Liibanonist, Itaalias kasvanud Dan Dorell ja jaapanlane Tsuyoshi
Tane suutsid endast kõnelema panna terve Eesti. Õigupoolest oma projektist. Ühtäkki oli rahvas
kaheks nagu kirvelt kõlksu saanud kasehalg – poolt ja vastu.

350 meetrit pikk, peamiselt ühekorruseline klaastunnel, kogupikkuses on kompleks poolteist
kilomeetrit pikk ja meenutab lennurada. Kerge kaldega kate vihjamas tõusmisele taevasse,
oma saatusele vastu minemisele.
700 000-kroonine võidupreemia on suurim, mida Eestis eales on arhitektuurikonkursil välja antud,
kuid rahvusvahelised tipud, kellega koos Ghotmeh, Dorell ja Tane töötanud on, sellistele
konkurssidele välja ei tule.
Selle kolmiku esimest suurt võitu saadavad rohked küsimused – kas maja ikka suudab
muuseumihoone nõudmisi täita, kuidas mastaapne hoone selles ümbruses välja hakkab
nägema ning kuidas eesti vankrirattad ja õllekapad seal sees tunduvad. Ning kui palju see
klaasmaja Eesti riigile maksma võib minna.

Nii pidi kolmik enne auhinna saamist tõlkeklappidest kuulma ERMi eelmise direktori Jaanus Plaadi
kahtlustesse peidetud lootust, et juhul kui võidutööd ei õnnestu muuseumi vajadustele
kohandada, on žüriil võimalik asendada see mõne teise tööga.
Alles siis avanesid ümbrikud ning presidendipaar lõi kolme noore arhitektiga kokku.
Päev pärast võidu tähistamist sõitis trio Londonisse, lubadusega juba nädala pärast tagasi olla.
Arhitektuurimuuseumi direktor Karin Hallas-Murula taandas end suure käraga žüriist, sest sellesse
kohta ehitatud suur sillakujuline muuseum seoks
ERMi igaveseks nii füüsiliselt kui ideeliselt Nõukogude okupantide sõjaväelennuvälja külge.
Dorell on pärit Itaaliast ja üles kasvanud ajal, kui maailma lapsed kartsid kõige rohkem tuumasõda.
Tema hirmu kodu oli Tartus Raadil. Kaugpommitajad olid valmis siit iga hetk õhku tõusma ja
Euroopale surma külvama.

Avalikkus muuseumidest 5. ERMi arh. Näitel
>

JUHTKIRI: Rahu Eesti Rahva Muuseumile

Eesti Päevaleht 17.1.2006

(2)

Eile saime siis teada ERM-i arhitektuurivõistluse võitjad ja näha ka sada kaheksat võistelnud
projekti. Kirgi oli juba enne üles köetud, sest žürii hoidis tulemusi pikka aega saladuses.
Pole ime, et ajakirjandus haaras kinni igast läbiimbunud vihjest. Oli enam-vähem kindel, et võit ei
tulnud koju. Kokku konkureeris kõigest 12 Eesti arhitektide projekti, millest üks sai ostupreemia.
Meenutagem, et Kumu konkursil tegid puhta töö soomlased.
ERM-i arhitektuurivõistlus ja ehitamine põhjustab ilmselt veel suuremaid debatte, sest see
puudutab absoluutselt tervet Eesti rahvast. Eesti Päevaleht on loomulikult juba tänasest avatud
kõikvõimalikele arvamustele, kuid me kõik peame ka arvestama muuseumi direktori Krista Aru
palvet: laske meil lõpuks rahulikult oma päris kodu valmis ehitada. Pärast kaklust teatavasti
rusikatega ei vehelda, kuid Kumu näide on hoiatav: ikka hakati vaidlustama asukohta ja projekti
sobivust Lasnamäe nõlva alla. Loodetavasti ERM-iga nii ei lähe.
Kuid mingid rasked eriarvamused on ka siia sisse programmeeritud. Laias laastus lähevad
arhitektide ja museoloogide-kunstiajaloolaste hinnangud lahku. Viimati mainituid häirib projekti
sobivus muuseumihooneks ja liigne orienteerumine kunagise Vene militaarlennuvälja imagole.
Võidutöö “Mäluväli” saatetekstist võib otse lugeda, et see on “lõige maastikust” ning “stardirada”
silmapiiri ja kauguste poole, mis ühtlasi on “tunnistajaks pikaajalisele võitlusele okupatsiooniga”.
Samas tundub see mõnele eestlasele hoopis monumendina nõukogudeaegsele sõjalennuväljale,
mis tegi Tartust kinnise linna. Arhitekte, seda enam välismaiseid, ja võib-olla ka turiste aga
säärane kohamüüt pigem paelub. Kahju on muidugi sellest, et lähitulevikus pole ette näha
varemetes mõisa restaureerimist. Vanemale põlvkonnale seostub Raadi just eelkõige mõisaga.

Teemaväljad ja tasandid
Teemavälja üldstruktuur :
1. Struktuursed teemad ja põhimüüdid
2. Võimu ja juhtimise, otsustamise ja funktsionaalsed teemad

3. Inimese ja identiteedi teemad

Muuseumi - teema meediaväljal:
1. Muuseumid struktuuriosana
2. Konseptualiseerimine, valikud ja otsustamised
3. Muuseumide funktsioneerimine inimese jaoks

Eesti elanike kultuurihuvide mudel ja mudeli
sotsiodemograafiline taust
1. Aktiivne mitmekülgne kultuurisuhe

22%

2.Utilitaarne (sh tehnoloogiline) ja meelelahutuslik kultuurisuhe 25%
3. Traditsiooniline, perekeskne kultuurisuhe 19%
4. Sotsaalse võrgustiku ja popkultuuri keskne kultuurisuhe 14%
5. Kultuurikauge, passiivne suhe

20%

mudel on avaldatud ja analüüsitud: Lõhmus, M., Lauristin, M., Salupere, R.
Inimesed kultuuriväljal: aktiivsus ja eelistused. Rmt: Eesti elavik 21.
Sajandi algul. TÜK 2004, lk 97 – 128

T abel 7.22. K ultuuriorientatsioonide klastrite sotsiodem ograafiline struktuur.

Sugu
V anus

H aridus

A nkeedi
keel

22 %

25%

19%

14%

20%

K ogu

M ees
N aine

36

21

35

49

47

64

81
19

79

65

51

54

15-19

3

17

3

29

3

10

20-29
30-44

10

28

9

12

17

23

33

31

34
25

21

27

45-54

23

14

23

10

17

18

55-64

20

5

19

1

25

15

65-74

20

3

15

1

22

13

alg, põhi

15

27

15

29

30

23

K esk

55

58

62

59

49

57

K õrgem
E esti

30

15

23

13

21

21

73

67

63

68

59

66

V ene

27

33

37

32

41

34

26. septembri töötuba:
võimalusi muuseumide esitamiseks avalikkuses
Kuidas saavutada kommunikatsiooni dünaamilisus?

Meedia muuseumidest millele meedia reageerib?
> Millele meedia reageerib ja millele mitte?
> Millised on valikute printsiibid ja kriteeriumid?

> Millal reageerib?
> Kuidas reageerib?

Meedia paradoksid
> Meedia näib emotsionaalne, siiski on meedia sisu ratsionaalne –
funktsionaalne
> Meedia esitab end avaliku tekstina, siiski on see sündinud suletuses
> Meedia esineb kõikide esindajana, siiski on see kellegi esindaja
> Kes omab/toodab meedia sisu (aktiivne pool) ja kes meedia sisu kasutab
(passiivne pool)
> Meedia on identiteeditööstus – ideede, meeleolude, arvamuste, identiteedi
tootmine
> Meedia sisu referentsid on kas kindlad väljakujunenud allikad (kvaliteetsed)
või rohkem juhuslikud mitte-väljakujunenud (vähekvaliteetsed) allikad.
> Muuseumid on kvaliteetsed referentsid.


Slide 19

Maarja Lõhmus:

Muuseumid kui
kommunikatsioon
ettekanne Narvas,
25. septembril 2006

ARUTLEN:

> Avalikkuse ja meedivälja üle
> Muuseumide üle avalikkuses ja meediaväljal

> Avalikkuse struktuurimudeli üle, Eesti ühiskonna
avalikkuse üle, kus domineeriv avalik väli on meediaväli,
kus muuseumid on materjaliks ja teemaks. Milliseks?
> Inimeste huvitüüpide üle

> Muuseumide kommunikatsiooni üle ühiskonnas

PANOPTICON (Bentham 1787), Foucault
http://cartome.org/panopticon1.htm

Muuseumide struktureeriv normatiivne
roll kultuuris:
sisemine ja välimine määratlemine
-

Ühiskonnas muuseumide institutsioonil tõemonopol aprioori, struktuurselt

-

Muuseumid on vajalikud ja neid tuleb toetada ka siis, kui külastajaid napib (81%
nõus, Kultmin.2006, vt. järgmine slaid). See olukord on sarnane avalik-õigusliku
ringhäälingu toetamisega, mida toetatakse ka siis, kui ei kuulata. Tõlgendus:
kultuuristruktuuri toimimise põhiinstitutsioonid peavad tingimusteta olemas olema.

-

Sisemine identiteet ja väline määratlemine:

ERMi ideest ja asutamisest 100 aastat hiljem on saanud mineviku-tuleviku
kontseptsioonide ja suundade küsimus. Põhiküsimusi esitasid ERMi uue hoone
arhitektuurivõistluse vastukajad (vt. Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi
suhtes. Winy Maas 17.1.2006 PM)

Winy Maas: Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele
muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas, rahvuslikke piire ületavas
ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab
ligi noort põlvkonda ja mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises
kontekstis.

K u ivõrd n õu stu b järgn evate väid etega m u u seu m id e k oh ta?
(täiesti nõus + pigem nõus)

M uuseum id korraldavad
liiga vähe põnevaid
üritusi

2006 a

45
37

M uuseum id on vajalikud
ja neid tuleb toetada isegi
siis, kui külastajaid napib

80
81

U ute m uuseum ihoonete
ehitam ine on riigi raha
raiskam ine

20
17

Inform atsioon
m uuseum ides toim uvast
on hästi kättesaadav*

27

E esti m uuseum ide
väljapanekud pakuvad
palju põnevaid elam usi*

52

0
P ro tsen t %
* 2 0 0 3 ei k ü situ d

2003 a

20

40

60

80

100

Muuseumid kui maailmapilt ja
identiteedikommunikatsioon: tehnoloogilise hüppe,
konstruktivismi ja reflektsiooni uus tase
MUUSEUMID

>

Eesti muuseumi ideede kujunemine Jakob Hurda matustel Tartus 1907; Hurda tööde
jätkajate otsusluua vanavara süstematiseerimiseks ja eksponeerimiseks muuseumi.

>

Muuseumide materjalide esituses nii konstruktivistlik kui refleksiivne pool.

>

Vrd. Soome muuseumidega (vt. Lõhmus, M., Medijainen, E. Soome ja soomlased
TÜK 2005, pt Muuseumid lk.317 - 328)

>

Eestis loodus kultuurikeskkonnana – loodusajakirjandus jm on kõrgelt koteeritud

>

Eesti kultuuriajakirjanduses on muuseumide – ajakirjanduse osa praegu vähe esile
tulev ja hajutatud erinevate väljaannete kui ‘kontekstide’ vahel – osad teemad
üldajakirjanduses, muuseumide näitused ja väljapanekud kultuuriajakirjanduses ja
muuseumide kontseptuaalne pool üldise kultuuripoliitilise diskussiooni osana.

>

Kõige rohkem saavad inimesed infot kultuurivaldkondade kohta üldajalehtedest ja
ajakirjadest, televisioonist ning sõprade-tuttavate käest.

>

Eesti kultuuriuuringud – kultuuri uuringute põhjana oluline muuseumide teadustöö
ja uurimused. Kultuuriuuringutes on muuseumide osa laias kultuurikeskustelus
põhjendamatult tagasihoidlik –veel-mitte-kommunikatiivne faas.

K u ivõrd su u rt h u vi p ak u vad järgn evat tü ü p i m u u seu m id ?
(suurt huvi + m õningast huvi)

2003 a
2006 a

75

L oodus

78

64

K unsti

66

65

A jaloo ja arheoloogia

65

60

K oduloo

59

52

T eadus ja tehnika

55

45

E tnograafia ja
antropoloogia

48

6

M uud

P ro tsen t %

5
0

20

40

60

80

Eesti struktuurimuutus ja avalikkuse
representatsiooni muutus 1980 – 1990ndatel
>

Eesti muutumine 1990ndatel:

> - avalike representatsioonide muutumine
> - meediavälja muutumine
>

Totalitaarkommunikatsioonist avatud ühiskonna kommunikatsiooniks

>

Meediavälja funktsioonide muutus

>

Esinejate, kõneisikute, ajakirjanike-toimetajate muutus

>

Avalikkuse agenda ja fookuste muutus

>

Sotsikultuuriliste protsesside määratlemine- defineerimine

>

Igapäevane defineerimisvõitlus protsesside suunamise nimel

> ESITUSE – REPRESENTATSIOONI MUUTUS
> ÕIGED– VALED/ TUGEVAD– NÕRGAD/ SELGED– EBASELGED MÄRGID

Reflektsioon versus konstruktivism:
muuseumide rolli ja funktsiooni muutusi 1980ndatest
kuni 2000ndate alguseni.
1.

Reflektsiooni vajadus: muinsuskaitse liikumine 1980ndate lõpus,
muuseumide kultuurilis – poliitiline osalemine (näit. Loomeliitude
pleenumil)

2.

Institutsiooni restruktureerimine: Eesti kultuuri institutsioonide üldine
restruktureerimine ja uus legitimeerimine, toomine NSVL tõrjutud
identiteediinstitutsioonidest Eesti rahvuslikuks keskseks identiteedi ja
mälu institutsiooniks. (90ndate keskpaik)

3.

Enesereflektsiooni: muuseumide käsitlus areneva ja muutuva
protsessina, muuseumide võrdlused maailma teiste muuseumidega

4.

Institutsioonide uus struktuur: Liitumine EU-ruumiga, institutsionaalne
rahvusvahelistumine

5.

Reflektsiooni ja konstruktsivismi ootus: Avalikkuse ootustele
vastamine, resonantsi arvestamine, erinevate väärtuspõhiste
konfliktide käsitlemine kui süsteemi infrastruktuuri/struktuuri üldise
funktsioneerimise indikaatorina (2000ndate algus)

6.

Millise konstruktivismi ootus?
Muuseumide usaldamise/usaldamatuse küsimus, muuseumide
vastutus teadvuse-kujunduse eest (varjatud küsimus)

Muuseumide külastamise põhjused /funktsioonid
>

1/3 külastajatest meelelahutuseks, vaba aja veetmiseks

>

1/3 külastajatest enesetäiendamiseks ja harimiseks

>

1/5 külastajatest õppe otstarbeks

>

1/7 tööalaselt
Kommentaar: külastajate määratletud põhjused külastamiseks ei ole tähenda
automaatselt, et need ongi külastamise põhjused, sest kontekstiks pole uuritud inimese
huvide ja vajaduste struktuuri ning muuseumide külastamist selles kontekstis.

> Huvi 2006:
>

78% loodus

(2003 – 75%)

>

66% kunst

(2003 – 64%)

>

65% ajalugu ja arheoloogia

>

59% kodulugu (2003 – 60%)

>

55% teadus ja tehnika (2003 – 52%)

>

48% etnograafia ja antropoloogia (2003 – 45%)

> Mitte – huvi 2006:
>

53% ei ole vaba aega (2003 – 49%)

>

25% ei meeldi muuseumis käia (2003 - 22%)

>

24%

muuseumide kohta on vähe infot (2003 – 28%)

>

22%

puudub transport (2003 – 19%)

>

20%

piletihind liiga kõrge ( 2003 – 19% )

M illistel eesm ärk id el T e m u u seu m e k ü lastate?
Ü ldse m itte

M õnikord

S ageli

TÖ Ö A LA SELT

2003 a

94

42

2006 a

94

5 2

Õ PPEO TSTA RBEL

2003 a

88

9

3

2006 a

88

10

3

E N E S E T Ä IE N D A M IS E K S

74

2003 a

18

71

2006 a

21

8

M E E L E L A H U T A M IS E K S ,
V A B A A JA V E E T M IS E K S
2003 a

63

24

13

2006 a

63

24

12

0%
P ro tsen t %

20%

40%

60%

80%

100%

M is on p eam ised p õh ju sed , m ik s ei k ü lasta (saged am in i) m u u seu m e? *

2003 a
2006 a

49

E i ole vaba aega

53

M ulle ei m eeldi
m uuseum ides käia

22
25

M ul on m uuseum ide
kohta vähe infot

28
24

P ole transporti/ halvad
transpordivõim alused

19

P iletite hinnad on liiga
kallid

19
20

22

8

M inu tervis ei luba

6
6
6

M uu põhjus

K ülastan m uuseum e
piisavalt sageli

6
5
4
4

R aske öelda

0

10

20

30

40

P ro tsen t %
* k u n a ig a resp o n d en t v õ is an d a m itu v astu st, siis v õ ib p ro tsen tid e su m m a o lla 1 0 0 -st su u rem

50

60

Muuseumid 21. sajandi alguses–
kollektiivne identiteet, mälu, igapäevapraktika
Muuseumide sõnum ühiskonnas ja meedias.
Muuseumid on faktikogumid emotsionaalselt tulikuumal väljal.
Autentse mälu materjali faktiline olemasolu (hoidlate ja
arhiivide sisu jm materiaalne pool)
Muuseumid kui mälu ja kogemus. Mälu, ajaloo, tuleviku jm –
temaatika käsitlus inimese-kesksena
Muuseumid kui arutlusmaterjal, avaliku arutluse objekt. Riikide,
ühiskondade ja kultuuride konsensuse ja/või vastanduste otsing
Info orienteerumiseks.
MUUSEUMIDE FUNKTSIOONIMUUTUSI
Kontrollitud ideoloogiast (ja selle konstruktivismist) inimese avatud
maailmapildi kujundajaks (mälu tugevdajaks).
Uus funktsioon lubab rohkem muuseume ja materjale, avatumat mälu.
Selle talletamisega, mis aga vahepealsel suletud perioodil
kustutatud või kustumas – selle kogumisega on kiire!!

Muuseumid – eksistentsi lugu ja resonants

>

MUUSEUMID KUI AJA–KOHA–TEGEVUSE KOMMUNIKATSIOON KULTUURIS

> Svetlana Alpers,“The Museum as a Way of Seeing,” in Exhibiting Cultures:
The Poetics and Politics of Museum Display, ed. Ivan Karp and Steven D.
Lavine (Washington and London: Smithsonian Institution Press, 1991) pp.
25-32.
> Gianni Vattimo: The Structure of Artistic Revolution. 1988.
> Clifford, James: The Predicament of Culture: twentieth-century
etnography, literature and art. Cambridge (Massachusetts); London:
Harvard University Press, 1994.
> Georg Simmel: The Sociology of Space. (rmt Frisby, D.; Featherstone, M.
Simmel on Culture. Sage 1997)
> David Harvey: The Experience of Space and Time. (rmt The Condition of
Postmodernity. Blackwell. 1990)

Juri Lotman kultuuri enesemudelist ja
identiteedikommunikatsioonist
Kultuuri aktiivsuse enesemääratlemisel räägib tungist ühtsuse poole.
Kultuuri enesemudeli mehhanismid on seotud lakkamatu vajadusega
säilitada oma eneseteadvus, salvestada oma mällu kontseptsioon
iseendast.
Kultuurile on omane enesemudelite loomine ja kujutamine – nende kaudu
ühtlasi kontrollitakse adekvaatsust, suundade relevantsust.
Juri Lotman on eristanud kultuuri enesemudeli loomisel kolme üheaegset
suunda:
1. kultuuri enesemudel, mille eesmärgiks on refleksiivsus, reaalne tunnetus
ja kogemus
2. enesemudel, mis erinevad tavapraktikast, ent on suunatud praktika
muutmisele
3. ideaalsed enesemudelid ja manifesteerimised, mis eksisteerivad eraldi
reaalsusest ning säilitavad-defineerivad põhiväärtusi.
Lotman: erinevate enesemudelite vahel võib tekkida konflikte.

Muuseum – akadeemilise
kommunikatsioonidistsipliinina
http://www.uwo.ca/theory/Courses/Courses2006-OrderingLong.html
Centre for the Study of Theory and Criticism – Courses 2006-2007
Ordering Things - The following gives a very rough idea of how the course might unfold, though suggested
readings are at this stage no more than an indication of general directions, a point of departure for
reflection. The case studies, in particular, are intended merely as signposts on a terrain to be explored.
Weeks 1-7
•

Orientation

•

Collectors and Collecting (Baudrillard, Benjamin, Bal, Stewart)

•

Collecting Art and Culture (Clifford, Sherman, Duncan)

•

Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum (Pearce, Bal)

•

Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition (Bennett, Heidegger, Mitchell)

•

Taxonomies and Heterotopias (Foucault, Ritvo)

•

Archive (Derrida, Nora, Ricœur)

Weeks 8-13: Case Studies


Encyclopedia and Library (Borges, Kis)

•

Museum (Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H)

•

Anti-Museum (Broodthaers, the Museum of Jurassic Technology)

•

Taxonomies, Heterotopias and Lists (Greenaway's The Falls, Perec)

•

The Artist in the Museum (Boltanski, Greenaway)

•

The Museum Without Walls (The Situationist International, Sophie Calle, Banksy)

Muuseum akadeemilise distsipliinina. Näide
Week 1: Orientation
Week 2: Collectors and Collecting
>

Baudrillard, Jean. "The System of Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The Cultures of Collecting.
Cambridge, MA: Harvard University Press. 1994. 7-24.

>

Benjamin, Walter. "Unpacking My Library. A Talk About Book Collecting." Illuminations. Trans. Harry Zohn. Ed. Hannah
Arendt. New York: Schocken Books, 1969. 59-67.

>

Bal, Mieke. "Telling Objects: A Narrative Perspective on Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The
Cultures of Collecting. Cambridge, MA: Harvard University Press. 97-115.

>

Stewart, Susan. "The Collection, Paradise of Consumption." In Susan Stewart, On Longing. Durham and London: Duke
University Press, 1993. 151-69, 190-91.

Week 3: Collecting Art and Culture
>

Clifford, James. "On Collecting Art and Culture." In James Clifford, The Predicament of Culture. Cambridge: Harvard
University Press, 1988. 215-51.

>

Sherman, Daniel J. "Quatremère/Benjamin/Marx: Art Museums, Aura, and Commodity Fetishism." In Daniel J. Sherman
and Irit Rogoff, eds. Museum Culture: Histories, Discourses, Spectacles. London: Routledge, 1994. 123-43.

>

Duncan, Carol. "The Art Museum as Ritual." In Carol Duncan, Civilizing Rituals: Inside Public Art Museums. London and
New York: Routledge, 1995. 7-20.

Week 4: Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum
>

Pearce, Susan M. "Collecting: Shaping the World." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A Cultural
Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 68-88.

>

Pearce, Susan M. "Museums: The Intellectual Rationale." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A
Cultural Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 89-117.

>

Bal, Mieke. "The Discourse of the Museum." In Reesa Greenberg, Bruce W. Ferguson, and Sandy Nairne, eds. Thinking
About Exhibitions. London and New York: Routledge, 1996. 201-18.

Week 5: Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition
>

Bennett, Tony. "The Exhibitionary Complex." In Tony Bennett, The Birth of the Museum. London and New York: Routledge, 1995. 59-88.

>

Heidegger, Martin. "The Age of the World Picture," in The Question Concerning Technology and Other Essays, trans. William Lovitt. New York:
Harper & Row, 1977. 115-54.

>

Mitchell, Timothy. "Orientalism and the Exhibitionary Order." In Nicholas B. Dirks, ed. Colonialism and Culture. Ann Arbor: The University of
Michigan Press, 1992. 289-317.

Week 6: Taxonomies and Heterotopias
>

Foucault, Michel. The Order of Things: An Archaeology of the Human Sciences. London: Tavistock, 1970. xv-xxiv.

>

Foucault, Michel. "Of Other Spaces." Diacritics 16.1 (Spring 1986): 22-27.

>

Ritvo, Harriet. "Zoological Taxonomy and Real Life." In George Levine, ed. Realism and Representation: Essays on the problem of Realism in
Relation to Science, Literature, and Culture. Madison: The University of Wisconsin Press, 1993. 235-54.

Week 7: Archive
>

Derrida, Jacques. "Archive Fever, A Freudian Impression." Diacritics 25.2 (Summer 1995): 9-63.

>

Nora, Pierre. "Between Memory and History: Les Lieux de Memoire." Representations 26 (1989): 7-25.

Week 8: Encyclopedia and Library
>

Case Studies I: Borges, Danilo Kis's "The Encyclopedia of the Dead"

Week 9: Museum
>

Case Studies II: Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H

>

Donato, Eugenio. "The Museum's Furnace: Notes Toward a Contextual Reading of Bouvard and Pécuchet." In Josué V. Harari, ed. Textual
Strategies: Perspectives in Post-Structuralist Criticism. Ithaca: Cornell University Press, 1979. 213-38.

Week 10: The Anti-Museum
>

Case Studies III: Marcel Broodthaers, The Museum of Jurassic Technology

>

Crimp, Donald. "This is not a Museum of Art." In Donald Crimp, On the Museum's Ruins. Cambridge: MIT Press, 1993. 200-34.

>

Rugoff, Ralph. "Beyond Belief: The Museum as Metaphor." In Lynne Cooke and Peter Wollen, eds. Visual Display: Culture Beyond Appearances.
Seattle: Bay Press, 1995. 69-81.

Week 11: Taxonomies, Heterotopias and Lists
>

Case Studies IV (Perec, Greenaway's The Falls)

>

Testa, Bart. "Tabula for a Catastrophe: Peter Greenaway's The Falls and Foucault's Heterotopia."

>

Paula Willoquet-Maricondi and Mary Alemany-Galway, ed. Peter Greenaway's Postmodern/Poststructuralist Cinema. Lanham, Maryland: The
Scarecrow Press, 2001. 79-112, 336-38.

Week 12: The Artist in the Museum
>

Case Studies V (Christian Boltanski, Peter Greenaway)

Week 13: The Museum Without Walls
Tony Purdy

Inimest üldhuvid, integreerivad huvid, diferentseerivad
huvid ja spetsialiseeritud teemahuvid meedias
Teemade huvitasemed:
1. üldhuvi - vähemalt 60% vastajatest huvi pakkunud teemad (uudised kodu- ja
välismaalt, tervis, tv-saated);
2. suuri rühmi integreerivaid teemad, huvi ca 40 % vastajatest (näiteks
kuritegevus-politsei-kohtud ja seadusandlus-õigusinfo, loodus, sport, noorte
elu, haridus, sotsiaalprobleemid, pere, ka huumor),
3. teatud huvirühmi diferentseerivaid teemad (25-35%), näiteks korruptsioonskandaalid, poliitika ja majandus vs. kultuur, riigikogu, valitsus, tuntud isikud –
suhted, seltkonnakroonika vs. statistika jne.
4. suhteliselt väikesele asjast huvitatute ringile (alla 20%) huvi pakkuvad
spetsialiseeritud teemad, näiteks õiguskantsler-riigikontroll, arvutid,
erakondade tegevus või kirik ja religioon.
Ülevaade inimeste teemahuvidest, st huvidest eri valdkondade suhtes (‘Mina,
maailm, meedia’ 2002), küsitletud oli 1500 inimest üle Eesti. Huvide
selgitamiseks oli vastajatele antud valdkondade nimestik, mille suhtes pidid
viiepallisel skaalal hindama huvitatust.

M uu valdk ond.
K irik , religioon
E hitus , k innis vara
P oliitik ud, erak onnad
Õ igus k ants ler, riigik ontroll
O s t-m üük
A rvutid
P res ident
Reis id, turis m
S elts k onnak roonik a
V alits us , m inis teerium id, am etk onnad
Riigik ogu
M ajandus , äri, ettevõtlus
M ood
A utod
Tuntud is ik ud, s uhted
S tatis tik a, uurim us te andm ed
Tehnik a, tehnoloogia
K uns t, k irjandus , teater
M aaelu
Tööpak k um is ed
K orrupts ioon, s k andaalid
Teadus lik ud avas tus ed
Noorte elu
S port
A rvam us ed ja arutlus ed päevas ündm us tes t
K ool, haridus , õppim ine
Loodus
S ots iaalprobleem id
Huum or
S eadus ed, m äärus ed, õigus alane info
K odu, pere, laps ed
K uritegevus , polits ei, k ohtud
Uudis ed välis m aalt
Teles aated, film id
Tervis
O m a valla, linna, m aak onna info
Uudis ed E es tis t

1,2
13
13,3
13,5
14,7
18,6
19,4
22,8
23
23,7
23,8
24,7
25,3
25,5
26
27,2
27,9
29,5
31,3
31,3
32,4
35,2
39,5
40,3
41
43,3
47,4
49,9
50,6
53,7
54,2
56,6
57,6
59,6
63,8
66,5
77,7
84,7
0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Huvide tüübid:

Huvi meedias käsitletavate
jagunenud gruppide vahel:

teemade

> ühiskonna ja riigi teemadest huvitujaid
> kodu-lähiümbruse huvilised
> tehnika-teaduse-ettevõtlushuvilised

vastu

on

Teemahuvide klastrid 1-4
Kokkuvõtvalt on teemahuvide kohta neli klastrit
I. Esimese, poliitikahuvilise klastri (18% koguvalimist) domineerivaks faktortunnuseks on huvitatus riigi ja selle
institutsioonide tegevusest.
Kõrgendatud poliitikahuvi on ainult veidi rohkem omane meestele [VK1](52%). Siia klastrisse kuulub rohkem
kõrgharidusega inimesi, domineerivad keskealised ja vanemad inimesed (72% klastrist on vanem kui 45
eluaastat). Samuti kuulub siia keskmisest enam eestlasi. Sissetulekudominant on veidi allapoole Eesti
keskmist (1500-2500 kr pereliikme kohta). Keskmisest enam on siin pealinlasi ja maainimesi.
II. Teise, kultuurile ja lähiümbrusele orienteeritud teemahuvi klastri (19% koguvalimist) teljeks on kultuuri,
hariduse ja noorte elu, reisimise ja seltskonna temaatika, keskmisest tugevam on ka orienteeritus
lähiümbrusele ning sotsiaalsetele probleemidele. Samas on tüüp poliitikakauge.
Nimetatud tüübile on iseloomulik feminiinsus (88% naisi). Tüüpi iseloomustab keskmiset enam keskhariduslik
taust, samuti on siin keskmisest enam venekeelse ankeedi täitnuid. Palgaskaalal on nad kõige madalama
sissetulekuga pereliikme kohta. Keskmisest enam on siin (pea)linlasi ja vähem maainimesi.
III. Kolmanda, tehnika, teaduse ja ärikeskse teemahuvi klastri (28% koguvalimist) juurde kuulub ka
kõrgendatud spordi- ja välisuudiste huvi. Ootuspäraselt koosneb see tüüp valdavalt meestest (91%).
Klastri vanuskoosseis on vastandlik esimesele, poliitikahuvilisele tüübile: siin domineerivad noored, 77%
klastri koosseisust on vanuses alla 44 aasta. Sissetulek on selles klastris kõrgeim: ligi pooltel ulatub see
üle Eesti keskmise, kusjuures veerandil on sissetulek pereliikme kohta kõrgem kui 4000 krooni kuus.
Üllatav on, et klastri koosseisus on keskmisest enam maal elavaid inimesi.
IV. Neljanda, ümbritsevast vähehuvitunute klastri (34% koguvalimist) moodustavad inimesed, kelle huvid on
kõikide faktorite lõikes tunduvalt alla keskmise.
Klastris on väike naiste ülekaal (62% naisi), ka on selles keskmisest rohkem pensionieas inimesi.
Iseloomulik on ka veidi madalam haridustase ja sissetulek pereliikme kohta. Asulatüüpide esindatus
vastab aga valimi keskmisele. Venekeelsete inimeste osakaal on valimi keskmisest suurem (41% valimi
34%ga võrreldes). Nendel inimeste seas on silmatorkavalt enam Eesti kodakondsuseta inimesi, mis viitab
sellle, et kodakondsuse puudumine on seotud üldise vähema huvitatusega ümbritsevast elust.

Muuseumid kultuurimeedia kanalina Eesti
muuseumide külastusi (SaarPoll-Kult.min 2006)
MUUSEUMIDE KÜLASTATAVUS 2005. Eesti inimesed muuseumides:
12% Eesti Vabaõhumuuseumis
10% Kadrioru kunstimuuseumis
9%

Kumu Kunstimuuseumis

8%

Palmse mõisas

8%

Eesti Loodusmuuseumis

6%

Eesti Meremuuseumis

6%

Eesti Ajaloomuuseumis

6%

Tallinna Kunstihoones

5%

Rakvere linnuses

5%

Eesti Tervishoiumuuseumis

5%

Niguliste muuseum-kontsertsaalis

5%

Tartu Kunstimuuseumis ja Pärnu Uue Kunsti muuseumis

4%

Narva Muuseumis

4%

Eesti Rahva Muuseumis

4%

Saaremaa Muuseumis

4%

Palamuse Oskar Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumis

3%

Okupatsioonide Muuseumis

3%

Eesti Põllumajandusmuuseumis

57% inimesi ei ole aasta jooksul muuseumides käinud

M illiseid m u u seu m e on viim ase 12 k u u jook su l k ü lastan u d ?*

K adrioru K unstim uuseum **

8

K um u K unstim uuseum **

8

P alm se m õis

8
7
8
6
6
7
6

E esti L oodusm uuseum
E esti M erem uuseum
E esti A jaloom uuseum

N iguliste m uuseum -kontserdisaalis
E esti T ervishoium uuseum
N arva M uuseum
E esti R ahva M uuseum
S aarem aa M uuseum
P alam use O skar L utsu K ihelkonnakoolim uuseum
O kupatsioonide M uuseum **
E esti P õllum ajandusm uuseum
P ärnu M uuseum
E esti S pordim uuseum
H iium aa M uuseum
M uu

2006 a

13
12

E esti V abaõhum uuseum

R akvere linnus

2003 a

5
6
5
6
5
4
4
3
4
4
4
5
4
3
3
3
3
3
2
3
2
3
7
7
57
57

E i ole külastanud
P rotsen t %
0
10
20
30
** 2003.a. ei küsitud
*kuna iga respondent võis anda m itu vastust, siis võib protsentide sum m a olla 100-st suurem

40

50

60

K u n s tin ä itu s te , k u n s tis ü n d m u s te k ü la s ta m in e e r in e v a te s k o h ta d e s
(o n k ü la s ta n u d s e d a k o h ta v ä h e m a lt ü h e l k o rra l)
K u ltu u ria s u tu s te s (te a trid , k in o d ,
k u ltu u rim a ja d , jn e )

18
16
14

M õ n e s g a le riis

15

Ü h is k o n d lik e s h o o n e te s (p a n g a d ,
(o m a )v a lits u s a s u tu s e d , õ p p e a s u tu s e d , jn e )

14
12

K a d rio ru K u n s tim u u s e u m is *

2003 a

10

2006 a
K u m u K u n s tim u u s e u m is *

9
6
6

T a llin n a K u n s tih o o n e s

6

N ig u lis te m u u s e u m -k o n ts e rd is a a lis

5
4

T a rtu K u n s tim u u s e u m is

5
4

P ä rn u U u e K u n s ti M u u s e u m is

5

V iin is tu K u n s tim u u s e u m is *

3

T a rb e k u n s ti ja D is a in im u u s e u m is * *

3
2
2

A d a m s o n -E ric u m u u s e u m is

2

K ris tja n R a u a m a ja m u u s e u m is

1
6

M õ n e s m u u s k u n s tim u u s e u m is

7
10

M u ja l
P r o tse n t %
* 2 0 0 3 .a . e i k ü situ d
* * 2 0 0 3 o li te in e n im e tu s

9
0

5

10

15

20

Muuseumid (funktsioonid) avalikkuses –
kultuur või popkultuur

> Muuseumide rolli polü-funktsionaalsus
> Muuseumid – kultuur või/ja popkultuur, popkultuuri keskkond
Lugesime arhitektuurivõistluse žüriis osalenud Maasilt, et tehakse/
tulemas on Eesti popkultuuri keskus (Maas, 17. jaan 2006
Postimees)

Küsimus Eesti kultuurile ja muuseumidele: kas popkultuurile
orienteerumine on ajakohane või võõrastav ?
praktikas Euroopa on minemas multifunktsionaalsuse teed, (mida
funktsioonide küsimine – vastamine näitab)
> MUUSEUMID – VÕITLUSVÄLI MÄÄRATLUSTE PÄRAST
> ERMi ARHITEKTUURIVÕISTLUS TÕI ESILE ÜLDISED MÄÄRATLUSTE
PROBLEEMID

Avalikkus muuseumidest 1. ERMi arh. Näitel
17.1.2006. Muuseum ei pea viitama suitsupääsukesele. Võidutöö oponendid peaksid lammutama ka Toompea
linnuse koos Pika Hermanniga

Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi suhtes
Eesti Rahva Muuseumi uue hoone arhitektuurikonkurss andis hulgaliselt uusi ideid. Konkursile esitati 108 väga
eriilmelist, valdavalt heatasemelist tööd. Īürii leidis, et tööde arhitektuursetes lahendustes on palju originaalset,
kuigi suhteliselt suur osa autoritest on oma projekti loomisel ammutanud inspiratsiooni tänapäevasest
arhitektuurilisest avangardist.
Tööde käekirja põhjal võib eeldada, et enamik autoritest on suhteliselt väheste kogemustega noorema põlvkonna
esindajad. Sellest johtuvalt vajaksid nad oma ideede realiseerimiseks nõu ja mõningast abi. ERM-i ja Žürii
liikmete poolt moodustatava järelevalvekomisjoni, võidu-töö autori/autorite ja kohalike arhitektide ning
ekspertide omavahelises koostöös on võimalik tagada võidutöös esitatud ideede realiseerimine täiendatud ja
edasiarendatud kujul.
Millise panuse annab ERM-i uue hoone arhitektuur Eesti ühiskonnale ja identiteedile piirideta Euroopas? Īürii oli
seisukohal, et võidu-tööks peaks saama töö, milles rõhutatakse seda potentsiaali aktiivsel ja progressiivsel
moel ning kus arvestatakse kõnealuse kultuuriobjekti vastutusmäära olulisust. Samuti oodati, et võidutöö
annaks oma panuse avalikku keskkonda avaliku ruumi aktiveerimisega ning valiks üldtuntud eestipärase
teema, mis aitaks edendada arutelu Eesti ajaloo üle. See teema tuleb ellu viia rahvusvahelisel tasandil,
tõmmates Eestile tähelepanu laiemas kontekstis.

Hoiakute muutmine
Ülesanne ei ole lihtne. Selle täitmiseks peab ERM avalikkusele infot jagama. Samas on see ilus ülesanne. See

tekitab ühiskonnasisest respekti rahvas, kes on rajamas uut demokraatlikku hoiakut ja märkimisväärset kohta
Euroopa riikide seas.

Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas,
rahvuslikke piire ületavas ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab ligi noort põlvkonda ja
mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises kontekstis.
Winy Maas, Hollandi arhitekt, žürii liige

Avalikkus muuseumidest 2. ERMi arh. Näitel
> Kaua me põeme seda nõukogude aega!
Žürii koosseisu kohta ei oska midagi halba öelda, kuigi võib-olla mõni teine koosseis oleks teisiti
otsustanud. Ametnikud olid need, kes olema pidid – minister, muuseumide nõunik, muuseumi tollane
direktor, linnaarhitekt. Arhitektide liit tegi arhitektide poole pealt liikmete valimise ülesandeks Veljo
Kaasikule. Välisliikmetest jäi kõrvale Dominique Perrault, kes on seotud Peterburi Maria teatri
projektiga. Kuid Winy Maas Rotterdamist on samuti vaieldamatult rahvusvaheline autoriteet.

Ilus urbanistlik ruum

Võiduprojekt on hea. Esiteks sissekäigu arhitektuuriline sõlm, mis tekib konsoolse varikatuse alla,
teiseks ruum, mis moodustub tee ja oja ning nendega seotud ruumiga, ja kolmandaks pealmine
ruum, kus “lennurada” jookseb maja peale – tekib ilus urbanistlik ruum. Peale selle hoone ja
maastiku pingestatud kooskõla, mida ma nimetaks omamoodi “maastikudraamaks”, samal ajal koos
lainelise ja nõtke muljega.
Eesti Rahva Muuseum kui rahvuslik sümbol ei pea viitama suitsupääsukesele, veskikivile või
roigasaiale – ta on iseenesest kontseptuaalne urbanistlik arhitektuuriline sümbol. Iga muuseum on
seestpoolt lavastus ja praegune kehand annab selleks kõik võimalused. Museoloogide mure on
mõistetav, kuid kõik probleemid on lahendatavad.
Ma ei saa ka aru nendest, keda ajasid närvi võiduprojekti liigsed vihjed kunagisele Vene
sõjaväelennuväljale.
Kaua me põeme seda nõukogude aega! Toompea linnus koos Pika Hermanniga on ju ka okupantide
rajatud. Lisaks on ühed ikkagi arhitektid, teised museoloogid, kellel ilmselt puudub tänapäevase
arhitektuuri tunnetus. Ajakirjandusele oleks nii palju etteheiteid, et ei maksa lehte panna igasuguseid
kuulujutte, kuidas keegi žüriiliikmetest hääletas või kes keda mõjutas.
Võib küsida, kas Eesti arhitektide osavõtt konkursist oli liiga loid või ei motiveerinud preemiafond.
Minu meelest oli kõik normaalne ja seda ka Kumu arhitekti Pekka Vapaavuori arvates. Eesti arhitektid
on tööga hõivatud ja tegelikult oli ülesanne ka tohutult raske.
Andres Alver, arhitekt, Žürii liige

Avalikkus muuseumidest 3. ERMi arh. Näitel
KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga?
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
17. jaanuar 2006 EPL KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga? (126)
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
Eile avati pidulikult Eesti Rahva Muuseumi konkursi võidutööde ümbrikud. Ulatati lilli ning võitjatel oli põhjust
rõõmustada. Paraku valiti võidutööks projekt, mida ei saa ega tohi ehitada tulevaseks
rahvusmuuseumiks.
Võidutöö kujutab endast Raadi veneaegse sõjalennuvälja pikenduseks mõeldud 70 m laiust ja 350 m (!)
pikkust klaaspaviljoni, mis jätkub 1,1 km pikkuse platoona “lõpmatusse”. Kokku võtab ehitis enda alla
1,5 kilomeetrit.
Abstraktse grandioossuse kõrval oleks nagu pisiasi, et selle projektiga kinnistatakse Jakob Hurda
mälestuseks loodud Eesti Rahva Muuseum ühes rahvuslike soome-ugri etnoloogiakogudega igaveseks
nõukogude kaugpommitajate lennuvälja külge. Seda nii füüsiliselt kui ka sisuliselt. Muuseumitöötajad ja
külastajad hakkavad läbi klaasseinte sundkorras kunagisi Nõukogude lennutrajektoore imetlema ning
sadadele muuseumi külastajatele räägitakse ikka ja jälle haledat lugu Tartu linna arengupeetusest
Nõukogude okupatsiooni ajal.
Sellise muuseumi ehitamiseks võiks lausa Putinilt endalt raha küsima minna – ettemaksuks kõikide punaste
nelkidega ürituste eest, mida annab edaspidi hästi korraldada otse Eesti Rahva Muuseumi lävel.

Kuidas see sai juhtuda?
Kõigil inimestel on õigus küsida, kuidas sai selline asi juhtuda. Lühivastus: žürii komplekteeriti nii, et
ajaloo suhtes “kompleksivabad” ja “kõigega nõus” liikmed jäid enamusse. Žürii lööksalga moodustanud
arhitektid-urbanistid Kaasik ja Alver on ennegi läbi viinud ideekonkursse, mille tulemused ei realiseeru.
Muidugi on tore virgutada vaimu puhtteoreetilise ajugümnastikaga. Kui aga tellija (kultuuriministeerium
koos ERM-iga) moodustab žürii, et leida parim teostatav lahendus muuseumile, on absurdne tõsta
kilbile visionäärne urbanism.

Lisaks okupantide lennuväljaga flirtimisele on võiduprojekt ka siseruumide osas lootusetult puudulik: fondiruume kõvasti vähem, näitusesaalid valged ja
tööruumid akendeta (peaks olema vastupidi), dubleeritud sissepääsud (topeltkaader), vead projektis jpm. Selle ekspluatatsioon on teistest tunduvalt
kallim (käidav klaaskatus; klaasseintega köetavad, ent kasutamata suured õhuruumid jms). Tagatipuks ulatub “muuseum-lennuväli” alale, mille tuleviku
üle ei otsusta žürii, vaid Tartu linn ja vald. ERM peaks nüüd hakkama Tartu linna piiride laiendamist taotlema!
Nii minu kui ka Kanada eksperdi Barry Lordi jaoks oli võiduprojekt viimases kategoorias märkega “mitte mingil juhul”. Muidugi on iga projekti võimalik
ümber teha (kahtlen, kas välisautorid on nõus oma ideedest loobuma, need tunnistati ju parimaks!). Ent miks määratakse esikoht tööle, mida tuleks
nullist alustada, kui kõrvalt on võtta terve hulk võistluse kriteeriumidele vastavaid töid?
Ideekonkurss allub riigihangete seadusele. Minister Palmaru, kes peaks seisma muuseumi eest ning tagama “riigi rahaliste vahendite kõige
ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise”, läks kaasa arhitektide hasartmänguga. Kas tõesti oli hirm gastroleeriva välisarhitekti ees rumal paista?
Kõigest ühe päeva Tartus ja pool päeva Tallinnas viibinud Hollandi arhitekt Winy Maas käitus nagu staar külatanumal. Või on mäng peenem: minister
ei taha seda muuseumi üldse ehitada?
Lennuajaloo mälestis?
“Muuseum-lennuvälja” kasuks kostis argument, et sõjaväebaaside all oli ka eestiaegne lennuväli, mistõttu tegemist oleks rahvusliku järjepidevusega!
Absurdsemat tõlgendust on raske leida. Raadi ajalugu algas ja lõppes venelastega. 1912. aastal maandus Raadi Krasnojarski polgu lennuplatsile Vene
katselendur Sergei Utotškin. Tema järel saabusid 1914. aastal lennukid Peterburi sõjaväeringkonna lennuroodu Gatšina polgust. Eestiaegne lennuväli
oli rohu-plats, mis asus hulk maad linna pool. ERM tahetakse liita 1952–1956 rajatud kaugpommitajate lennuväljaga, millega koos ehitati Luunja
pommilaod ja Kärkna kütusebaas.
Lennuvälja imetlevad arhitektid otsustasid pöörata uue lehekülje Eesti ametlikus ajalootõlgenduses.
Las “kompleksides” poliitikud jamavad Tartu rahu ja piiridega, meie oleme tolerantsed! Kui vahva: teeme kõik näo, et Nõukogude okupatsiooni suurim
füüsiline märk Tartus, mis linna 50 aastaks lukku pani, oli üks pühapäevalennunduse harrastamise plats. Teeme näo, et me ei tea midagi Raadi
masendavast reostusest, mida on roogitud juba kümme aastat. Teeme näo, et me ei märka lillelasu, millega iga aasta maikuus külvatakse üle Raadil
asuv punamonument.
Ei saa me ühele poole ei piiri ega pronkssõduriga, Raadile aga tahetakse ehitada terve sõjalennumemoriaal, mille keskerakondlasest kultuuriminister
on mõtlemata heaks kiitnud.

Tänu ministri meelemuutusele nautisid “puhta arhitektuurimõtte” kaitsjad triumfi. Ekspertidele sai koht kätte näidatud, sh Barry Lordile Kanadast, kes
oma valdkonnas on maailmas kindlalt esikümnes. Samas võib Winy Maasi puhul vaielda, kas ta esimese sajagi sisse mahub. Maas ei ole ühtegi
muuseumi ehitanud – väike kunstikeskus seda kogemust ei anna –, küll aga kuulub tema loomingu pärlite hulka näiteks korterelamu projekt sigadele
(otseses mõttes). Miks kutsuti ERM-i žüriisse selline välisarhitekt, kui Euroopast olnuks ridamisi võtta muuseumi projekteerimise kogemusega
tipparhitekte? Küsigem ka: miks ei olnud žüriis ühtki Tartu avaliku elu tegelast?
Pyrrhose võit
“Veel üks selline võit ja me oleme kadunud,” tõdes veriste lahingutega kuulsaks saanud Pyrrhos. Kulutati kolm miljonit, aga konkurss täitis vaid
“arhitektuurimõtte elavdamise” rolli. ERM peab alustama otsast.
Kui kaugele saavad arhitektid tegelikkusest võõrandumisel veel minna? Ühed projekteerivad linnasüdametesse kaubakolosse; teised müüvad
süüdimatult akendeta tube; kolmandad pressivad vastutustundetult žüriides läbi “kunstiprojekte”, millega tellijal pole midagi peale hakata. Vaene
arhitektide liit pingutab, et Eesti arhitektuuri mainet seltskonnaüritustega parandada, aga ei saavuta midagi, kui arhitektide teod käivad sõnadele vastu.
Valjuhäälselt ühiskonnas otsustamisõigust nõudes ja üksteisele kõrgeimaid kvalifikatsioonitunnistusi jagades võtavad arhitektid otsustama pääsedes
arvesse vaid oma kinnismõtteid ja ego. Sellises kontekstis muutub või-matuks kaitsta seisukohta, et ühiskonnas kaalukate otsuste tegemine peaks
Eestis olema usaldatud arhitektidele.

Karin Hallas-Murula, ERM-i arhitektuurikonkursi ekspert, Eesti arhitektuurimuuseumi direktor

Avalikkus muuseumidest 4. ERMi arh.v näitel
Hiidämblik ja punalohe. PM 21.1.06. www.postimees.ee/230106/esileht/arvamus/189520.php
«Põhjakonna me siis ei saanud,» võis kunagi direktorina eelmise Eesti Rahva Muuseumi
arhitektuurikonkursi korraldanud Tõnis Lukase hääles leida kergeid pettumusenoote, kui ta
esmaspäeval ERMi uue hoone konkursil võidutöö «Memory Field» («Mälestuste maastik») ees
käed risti rinnale sättis.
«Põhjakonna»-nimeline projekt võitis tosin aastat tagasi. Aga riik oli vaene ja ERM pidi KUMU selja taha
järjekorda võtma.
Nende ootamise aastatega langes otsus – muuseum läheb oma päriskoju Raadile. Seal mõisahäärberis
avas ERM 1923. aastal esimesed seitse näituseruumi.
Tuul on pööranud, ühtäkki suudab riik ehitama hakata ning projekti said kutsutud silmad esmaspäeva
keskpäeval esimest korda näha.
«Nüüd saame siis ämbliku » jätkas Lukas.
Tõepoolest, mitmel pildil kõrgus muuseumihoone kohal hiigelämblik, mis osa vaatajaid nii segadusse
suutis ajada, et nad hoopis seda tulevaseks muuseumimajaks pidasid.
Loomad meeldivad inimestele. Nii kirjutas üks arvamuskülgede püsiautor hiigelsuurest punalohest, mis
Raadi sõjaväelennuväljal laiutama hakkab. Põhjuseks pilt, kus arhitektid olid hoone mastaapide
näitlikustamiseks ühel maastikuvaatel muuseumimaja punaseks värvinud, hallist üldpildist
eristamiseks.
Kolm noort arhitekti – Lina Ghotmeh Liibanonist, Itaalias kasvanud Dan Dorell ja jaapanlane Tsuyoshi
Tane suutsid endast kõnelema panna terve Eesti. Õigupoolest oma projektist. Ühtäkki oli rahvas
kaheks nagu kirvelt kõlksu saanud kasehalg – poolt ja vastu.

350 meetrit pikk, peamiselt ühekorruseline klaastunnel, kogupikkuses on kompleks poolteist
kilomeetrit pikk ja meenutab lennurada. Kerge kaldega kate vihjamas tõusmisele taevasse,
oma saatusele vastu minemisele.
700 000-kroonine võidupreemia on suurim, mida Eestis eales on arhitektuurikonkursil välja antud,
kuid rahvusvahelised tipud, kellega koos Ghotmeh, Dorell ja Tane töötanud on, sellistele
konkurssidele välja ei tule.
Selle kolmiku esimest suurt võitu saadavad rohked küsimused – kas maja ikka suudab
muuseumihoone nõudmisi täita, kuidas mastaapne hoone selles ümbruses välja hakkab
nägema ning kuidas eesti vankrirattad ja õllekapad seal sees tunduvad. Ning kui palju see
klaasmaja Eesti riigile maksma võib minna.

Nii pidi kolmik enne auhinna saamist tõlkeklappidest kuulma ERMi eelmise direktori Jaanus Plaadi
kahtlustesse peidetud lootust, et juhul kui võidutööd ei õnnestu muuseumi vajadustele
kohandada, on žüriil võimalik asendada see mõne teise tööga.
Alles siis avanesid ümbrikud ning presidendipaar lõi kolme noore arhitektiga kokku.
Päev pärast võidu tähistamist sõitis trio Londonisse, lubadusega juba nädala pärast tagasi olla.
Arhitektuurimuuseumi direktor Karin Hallas-Murula taandas end suure käraga žüriist, sest sellesse
kohta ehitatud suur sillakujuline muuseum seoks
ERMi igaveseks nii füüsiliselt kui ideeliselt Nõukogude okupantide sõjaväelennuvälja külge.
Dorell on pärit Itaaliast ja üles kasvanud ajal, kui maailma lapsed kartsid kõige rohkem tuumasõda.
Tema hirmu kodu oli Tartus Raadil. Kaugpommitajad olid valmis siit iga hetk õhku tõusma ja
Euroopale surma külvama.

Avalikkus muuseumidest 5. ERMi arh. Näitel
>

JUHTKIRI: Rahu Eesti Rahva Muuseumile

Eesti Päevaleht 17.1.2006

(2)

Eile saime siis teada ERM-i arhitektuurivõistluse võitjad ja näha ka sada kaheksat võistelnud
projekti. Kirgi oli juba enne üles köetud, sest žürii hoidis tulemusi pikka aega saladuses.
Pole ime, et ajakirjandus haaras kinni igast läbiimbunud vihjest. Oli enam-vähem kindel, et võit ei
tulnud koju. Kokku konkureeris kõigest 12 Eesti arhitektide projekti, millest üks sai ostupreemia.
Meenutagem, et Kumu konkursil tegid puhta töö soomlased.
ERM-i arhitektuurivõistlus ja ehitamine põhjustab ilmselt veel suuremaid debatte, sest see
puudutab absoluutselt tervet Eesti rahvast. Eesti Päevaleht on loomulikult juba tänasest avatud
kõikvõimalikele arvamustele, kuid me kõik peame ka arvestama muuseumi direktori Krista Aru
palvet: laske meil lõpuks rahulikult oma päris kodu valmis ehitada. Pärast kaklust teatavasti
rusikatega ei vehelda, kuid Kumu näide on hoiatav: ikka hakati vaidlustama asukohta ja projekti
sobivust Lasnamäe nõlva alla. Loodetavasti ERM-iga nii ei lähe.
Kuid mingid rasked eriarvamused on ka siia sisse programmeeritud. Laias laastus lähevad
arhitektide ja museoloogide-kunstiajaloolaste hinnangud lahku. Viimati mainituid häirib projekti
sobivus muuseumihooneks ja liigne orienteerumine kunagise Vene militaarlennuvälja imagole.
Võidutöö “Mäluväli” saatetekstist võib otse lugeda, et see on “lõige maastikust” ning “stardirada”
silmapiiri ja kauguste poole, mis ühtlasi on “tunnistajaks pikaajalisele võitlusele okupatsiooniga”.
Samas tundub see mõnele eestlasele hoopis monumendina nõukogudeaegsele sõjalennuväljale,
mis tegi Tartust kinnise linna. Arhitekte, seda enam välismaiseid, ja võib-olla ka turiste aga
säärane kohamüüt pigem paelub. Kahju on muidugi sellest, et lähitulevikus pole ette näha
varemetes mõisa restaureerimist. Vanemale põlvkonnale seostub Raadi just eelkõige mõisaga.

Teemaväljad ja tasandid
Teemavälja üldstruktuur :
1. Struktuursed teemad ja põhimüüdid
2. Võimu ja juhtimise, otsustamise ja funktsionaalsed teemad

3. Inimese ja identiteedi teemad

Muuseumi - teema meediaväljal:
1. Muuseumid struktuuriosana
2. Konseptualiseerimine, valikud ja otsustamised
3. Muuseumide funktsioneerimine inimese jaoks

Eesti elanike kultuurihuvide mudel ja mudeli
sotsiodemograafiline taust
1. Aktiivne mitmekülgne kultuurisuhe

22%

2.Utilitaarne (sh tehnoloogiline) ja meelelahutuslik kultuurisuhe 25%
3. Traditsiooniline, perekeskne kultuurisuhe 19%
4. Sotsaalse võrgustiku ja popkultuuri keskne kultuurisuhe 14%
5. Kultuurikauge, passiivne suhe

20%

mudel on avaldatud ja analüüsitud: Lõhmus, M., Lauristin, M., Salupere, R.
Inimesed kultuuriväljal: aktiivsus ja eelistused. Rmt: Eesti elavik 21.
Sajandi algul. TÜK 2004, lk 97 – 128

T abel 7.22. K ultuuriorientatsioonide klastrite sotsiodem ograafiline struktuur.

Sugu
V anus

H aridus

A nkeedi
keel

22 %

25%

19%

14%

20%

K ogu

M ees
N aine

36

21

35

49

47

64

81
19

79

65

51

54

15-19

3

17

3

29

3

10

20-29
30-44

10

28

9

12

17

23

33

31

34
25

21

27

45-54

23

14

23

10

17

18

55-64

20

5

19

1

25

15

65-74

20

3

15

1

22

13

alg, põhi

15

27

15

29

30

23

K esk

55

58

62

59

49

57

K õrgem
E esti

30

15

23

13

21

21

73

67

63

68

59

66

V ene

27

33

37

32

41

34

26. septembri töötuba:
võimalusi muuseumide esitamiseks avalikkuses
Kuidas saavutada kommunikatsiooni dünaamilisus?

Meedia muuseumidest millele meedia reageerib?
> Millele meedia reageerib ja millele mitte?
> Millised on valikute printsiibid ja kriteeriumid?

> Millal reageerib?
> Kuidas reageerib?

Meedia paradoksid
> Meedia näib emotsionaalne, siiski on meedia sisu ratsionaalne –
funktsionaalne
> Meedia esitab end avaliku tekstina, siiski on see sündinud suletuses
> Meedia esineb kõikide esindajana, siiski on see kellegi esindaja
> Kes omab/toodab meedia sisu (aktiivne pool) ja kes meedia sisu kasutab
(passiivne pool)
> Meedia on identiteeditööstus – ideede, meeleolude, arvamuste, identiteedi
tootmine
> Meedia sisu referentsid on kas kindlad väljakujunenud allikad (kvaliteetsed)
või rohkem juhuslikud mitte-väljakujunenud (vähekvaliteetsed) allikad.
> Muuseumid on kvaliteetsed referentsid.


Slide 20

Maarja Lõhmus:

Muuseumid kui
kommunikatsioon
ettekanne Narvas,
25. septembril 2006

ARUTLEN:

> Avalikkuse ja meedivälja üle
> Muuseumide üle avalikkuses ja meediaväljal

> Avalikkuse struktuurimudeli üle, Eesti ühiskonna
avalikkuse üle, kus domineeriv avalik väli on meediaväli,
kus muuseumid on materjaliks ja teemaks. Milliseks?
> Inimeste huvitüüpide üle

> Muuseumide kommunikatsiooni üle ühiskonnas

PANOPTICON (Bentham 1787), Foucault
http://cartome.org/panopticon1.htm

Muuseumide struktureeriv normatiivne
roll kultuuris:
sisemine ja välimine määratlemine
-

Ühiskonnas muuseumide institutsioonil tõemonopol aprioori, struktuurselt

-

Muuseumid on vajalikud ja neid tuleb toetada ka siis, kui külastajaid napib (81%
nõus, Kultmin.2006, vt. järgmine slaid). See olukord on sarnane avalik-õigusliku
ringhäälingu toetamisega, mida toetatakse ka siis, kui ei kuulata. Tõlgendus:
kultuuristruktuuri toimimise põhiinstitutsioonid peavad tingimusteta olemas olema.

-

Sisemine identiteet ja väline määratlemine:

ERMi ideest ja asutamisest 100 aastat hiljem on saanud mineviku-tuleviku
kontseptsioonide ja suundade küsimus. Põhiküsimusi esitasid ERMi uue hoone
arhitektuurivõistluse vastukajad (vt. Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi
suhtes. Winy Maas 17.1.2006 PM)

Winy Maas: Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele
muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas, rahvuslikke piire ületavas
ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab
ligi noort põlvkonda ja mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises
kontekstis.

K u ivõrd n õu stu b järgn evate väid etega m u u seu m id e k oh ta?
(täiesti nõus + pigem nõus)

M uuseum id korraldavad
liiga vähe põnevaid
üritusi

2006 a

45
37

M uuseum id on vajalikud
ja neid tuleb toetada isegi
siis, kui külastajaid napib

80
81

U ute m uuseum ihoonete
ehitam ine on riigi raha
raiskam ine

20
17

Inform atsioon
m uuseum ides toim uvast
on hästi kättesaadav*

27

E esti m uuseum ide
väljapanekud pakuvad
palju põnevaid elam usi*

52

0
P ro tsen t %
* 2 0 0 3 ei k ü situ d

2003 a

20

40

60

80

100

Muuseumid kui maailmapilt ja
identiteedikommunikatsioon: tehnoloogilise hüppe,
konstruktivismi ja reflektsiooni uus tase
MUUSEUMID

>

Eesti muuseumi ideede kujunemine Jakob Hurda matustel Tartus 1907; Hurda tööde
jätkajate otsusluua vanavara süstematiseerimiseks ja eksponeerimiseks muuseumi.

>

Muuseumide materjalide esituses nii konstruktivistlik kui refleksiivne pool.

>

Vrd. Soome muuseumidega (vt. Lõhmus, M., Medijainen, E. Soome ja soomlased
TÜK 2005, pt Muuseumid lk.317 - 328)

>

Eestis loodus kultuurikeskkonnana – loodusajakirjandus jm on kõrgelt koteeritud

>

Eesti kultuuriajakirjanduses on muuseumide – ajakirjanduse osa praegu vähe esile
tulev ja hajutatud erinevate väljaannete kui ‘kontekstide’ vahel – osad teemad
üldajakirjanduses, muuseumide näitused ja väljapanekud kultuuriajakirjanduses ja
muuseumide kontseptuaalne pool üldise kultuuripoliitilise diskussiooni osana.

>

Kõige rohkem saavad inimesed infot kultuurivaldkondade kohta üldajalehtedest ja
ajakirjadest, televisioonist ning sõprade-tuttavate käest.

>

Eesti kultuuriuuringud – kultuuri uuringute põhjana oluline muuseumide teadustöö
ja uurimused. Kultuuriuuringutes on muuseumide osa laias kultuurikeskustelus
põhjendamatult tagasihoidlik –veel-mitte-kommunikatiivne faas.

K u ivõrd su u rt h u vi p ak u vad järgn evat tü ü p i m u u seu m id ?
(suurt huvi + m õningast huvi)

2003 a
2006 a

75

L oodus

78

64

K unsti

66

65

A jaloo ja arheoloogia

65

60

K oduloo

59

52

T eadus ja tehnika

55

45

E tnograafia ja
antropoloogia

48

6

M uud

P ro tsen t %

5
0

20

40

60

80

Eesti struktuurimuutus ja avalikkuse
representatsiooni muutus 1980 – 1990ndatel
>

Eesti muutumine 1990ndatel:

> - avalike representatsioonide muutumine
> - meediavälja muutumine
>

Totalitaarkommunikatsioonist avatud ühiskonna kommunikatsiooniks

>

Meediavälja funktsioonide muutus

>

Esinejate, kõneisikute, ajakirjanike-toimetajate muutus

>

Avalikkuse agenda ja fookuste muutus

>

Sotsikultuuriliste protsesside määratlemine- defineerimine

>

Igapäevane defineerimisvõitlus protsesside suunamise nimel

> ESITUSE – REPRESENTATSIOONI MUUTUS
> ÕIGED– VALED/ TUGEVAD– NÕRGAD/ SELGED– EBASELGED MÄRGID

Reflektsioon versus konstruktivism:
muuseumide rolli ja funktsiooni muutusi 1980ndatest
kuni 2000ndate alguseni.
1.

Reflektsiooni vajadus: muinsuskaitse liikumine 1980ndate lõpus,
muuseumide kultuurilis – poliitiline osalemine (näit. Loomeliitude
pleenumil)

2.

Institutsiooni restruktureerimine: Eesti kultuuri institutsioonide üldine
restruktureerimine ja uus legitimeerimine, toomine NSVL tõrjutud
identiteediinstitutsioonidest Eesti rahvuslikuks keskseks identiteedi ja
mälu institutsiooniks. (90ndate keskpaik)

3.

Enesereflektsiooni: muuseumide käsitlus areneva ja muutuva
protsessina, muuseumide võrdlused maailma teiste muuseumidega

4.

Institutsioonide uus struktuur: Liitumine EU-ruumiga, institutsionaalne
rahvusvahelistumine

5.

Reflektsiooni ja konstruktsivismi ootus: Avalikkuse ootustele
vastamine, resonantsi arvestamine, erinevate väärtuspõhiste
konfliktide käsitlemine kui süsteemi infrastruktuuri/struktuuri üldise
funktsioneerimise indikaatorina (2000ndate algus)

6.

Millise konstruktivismi ootus?
Muuseumide usaldamise/usaldamatuse küsimus, muuseumide
vastutus teadvuse-kujunduse eest (varjatud küsimus)

Muuseumide külastamise põhjused /funktsioonid
>

1/3 külastajatest meelelahutuseks, vaba aja veetmiseks

>

1/3 külastajatest enesetäiendamiseks ja harimiseks

>

1/5 külastajatest õppe otstarbeks

>

1/7 tööalaselt
Kommentaar: külastajate määratletud põhjused külastamiseks ei ole tähenda
automaatselt, et need ongi külastamise põhjused, sest kontekstiks pole uuritud inimese
huvide ja vajaduste struktuuri ning muuseumide külastamist selles kontekstis.

> Huvi 2006:
>

78% loodus

(2003 – 75%)

>

66% kunst

(2003 – 64%)

>

65% ajalugu ja arheoloogia

>

59% kodulugu (2003 – 60%)

>

55% teadus ja tehnika (2003 – 52%)

>

48% etnograafia ja antropoloogia (2003 – 45%)

> Mitte – huvi 2006:
>

53% ei ole vaba aega (2003 – 49%)

>

25% ei meeldi muuseumis käia (2003 - 22%)

>

24%

muuseumide kohta on vähe infot (2003 – 28%)

>

22%

puudub transport (2003 – 19%)

>

20%

piletihind liiga kõrge ( 2003 – 19% )

M illistel eesm ärk id el T e m u u seu m e k ü lastate?
Ü ldse m itte

M õnikord

S ageli

TÖ Ö A LA SELT

2003 a

94

42

2006 a

94

5 2

Õ PPEO TSTA RBEL

2003 a

88

9

3

2006 a

88

10

3

E N E S E T Ä IE N D A M IS E K S

74

2003 a

18

71

2006 a

21

8

M E E L E L A H U T A M IS E K S ,
V A B A A JA V E E T M IS E K S
2003 a

63

24

13

2006 a

63

24

12

0%
P ro tsen t %

20%

40%

60%

80%

100%

M is on p eam ised p õh ju sed , m ik s ei k ü lasta (saged am in i) m u u seu m e? *

2003 a
2006 a

49

E i ole vaba aega

53

M ulle ei m eeldi
m uuseum ides käia

22
25

M ul on m uuseum ide
kohta vähe infot

28
24

P ole transporti/ halvad
transpordivõim alused

19

P iletite hinnad on liiga
kallid

19
20

22

8

M inu tervis ei luba

6
6
6

M uu põhjus

K ülastan m uuseum e
piisavalt sageli

6
5
4
4

R aske öelda

0

10

20

30

40

P ro tsen t %
* k u n a ig a resp o n d en t v õ is an d a m itu v astu st, siis v õ ib p ro tsen tid e su m m a o lla 1 0 0 -st su u rem

50

60

Muuseumid 21. sajandi alguses–
kollektiivne identiteet, mälu, igapäevapraktika
Muuseumide sõnum ühiskonnas ja meedias.
Muuseumid on faktikogumid emotsionaalselt tulikuumal väljal.
Autentse mälu materjali faktiline olemasolu (hoidlate ja
arhiivide sisu jm materiaalne pool)
Muuseumid kui mälu ja kogemus. Mälu, ajaloo, tuleviku jm –
temaatika käsitlus inimese-kesksena
Muuseumid kui arutlusmaterjal, avaliku arutluse objekt. Riikide,
ühiskondade ja kultuuride konsensuse ja/või vastanduste otsing
Info orienteerumiseks.
MUUSEUMIDE FUNKTSIOONIMUUTUSI
Kontrollitud ideoloogiast (ja selle konstruktivismist) inimese avatud
maailmapildi kujundajaks (mälu tugevdajaks).
Uus funktsioon lubab rohkem muuseume ja materjale, avatumat mälu.
Selle talletamisega, mis aga vahepealsel suletud perioodil
kustutatud või kustumas – selle kogumisega on kiire!!

Muuseumid – eksistentsi lugu ja resonants

>

MUUSEUMID KUI AJA–KOHA–TEGEVUSE KOMMUNIKATSIOON KULTUURIS

> Svetlana Alpers,“The Museum as a Way of Seeing,” in Exhibiting Cultures:
The Poetics and Politics of Museum Display, ed. Ivan Karp and Steven D.
Lavine (Washington and London: Smithsonian Institution Press, 1991) pp.
25-32.
> Gianni Vattimo: The Structure of Artistic Revolution. 1988.
> Clifford, James: The Predicament of Culture: twentieth-century
etnography, literature and art. Cambridge (Massachusetts); London:
Harvard University Press, 1994.
> Georg Simmel: The Sociology of Space. (rmt Frisby, D.; Featherstone, M.
Simmel on Culture. Sage 1997)
> David Harvey: The Experience of Space and Time. (rmt The Condition of
Postmodernity. Blackwell. 1990)

Juri Lotman kultuuri enesemudelist ja
identiteedikommunikatsioonist
Kultuuri aktiivsuse enesemääratlemisel räägib tungist ühtsuse poole.
Kultuuri enesemudeli mehhanismid on seotud lakkamatu vajadusega
säilitada oma eneseteadvus, salvestada oma mällu kontseptsioon
iseendast.
Kultuurile on omane enesemudelite loomine ja kujutamine – nende kaudu
ühtlasi kontrollitakse adekvaatsust, suundade relevantsust.
Juri Lotman on eristanud kultuuri enesemudeli loomisel kolme üheaegset
suunda:
1. kultuuri enesemudel, mille eesmärgiks on refleksiivsus, reaalne tunnetus
ja kogemus
2. enesemudel, mis erinevad tavapraktikast, ent on suunatud praktika
muutmisele
3. ideaalsed enesemudelid ja manifesteerimised, mis eksisteerivad eraldi
reaalsusest ning säilitavad-defineerivad põhiväärtusi.
Lotman: erinevate enesemudelite vahel võib tekkida konflikte.

Muuseum – akadeemilise
kommunikatsioonidistsipliinina
http://www.uwo.ca/theory/Courses/Courses2006-OrderingLong.html
Centre for the Study of Theory and Criticism – Courses 2006-2007
Ordering Things - The following gives a very rough idea of how the course might unfold, though suggested
readings are at this stage no more than an indication of general directions, a point of departure for
reflection. The case studies, in particular, are intended merely as signposts on a terrain to be explored.
Weeks 1-7
•

Orientation

•

Collectors and Collecting (Baudrillard, Benjamin, Bal, Stewart)

•

Collecting Art and Culture (Clifford, Sherman, Duncan)

•

Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum (Pearce, Bal)

•

Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition (Bennett, Heidegger, Mitchell)

•

Taxonomies and Heterotopias (Foucault, Ritvo)

•

Archive (Derrida, Nora, Ricœur)

Weeks 8-13: Case Studies


Encyclopedia and Library (Borges, Kis)

•

Museum (Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H)

•

Anti-Museum (Broodthaers, the Museum of Jurassic Technology)

•

Taxonomies, Heterotopias and Lists (Greenaway's The Falls, Perec)

•

The Artist in the Museum (Boltanski, Greenaway)

•

The Museum Without Walls (The Situationist International, Sophie Calle, Banksy)

Muuseum akadeemilise distsipliinina. Näide
Week 1: Orientation
Week 2: Collectors and Collecting
>

Baudrillard, Jean. "The System of Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The Cultures of Collecting.
Cambridge, MA: Harvard University Press. 1994. 7-24.

>

Benjamin, Walter. "Unpacking My Library. A Talk About Book Collecting." Illuminations. Trans. Harry Zohn. Ed. Hannah
Arendt. New York: Schocken Books, 1969. 59-67.

>

Bal, Mieke. "Telling Objects: A Narrative Perspective on Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The
Cultures of Collecting. Cambridge, MA: Harvard University Press. 97-115.

>

Stewart, Susan. "The Collection, Paradise of Consumption." In Susan Stewart, On Longing. Durham and London: Duke
University Press, 1993. 151-69, 190-91.

Week 3: Collecting Art and Culture
>

Clifford, James. "On Collecting Art and Culture." In James Clifford, The Predicament of Culture. Cambridge: Harvard
University Press, 1988. 215-51.

>

Sherman, Daniel J. "Quatremère/Benjamin/Marx: Art Museums, Aura, and Commodity Fetishism." In Daniel J. Sherman
and Irit Rogoff, eds. Museum Culture: Histories, Discourses, Spectacles. London: Routledge, 1994. 123-43.

>

Duncan, Carol. "The Art Museum as Ritual." In Carol Duncan, Civilizing Rituals: Inside Public Art Museums. London and
New York: Routledge, 1995. 7-20.

Week 4: Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum
>

Pearce, Susan M. "Collecting: Shaping the World." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A Cultural
Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 68-88.

>

Pearce, Susan M. "Museums: The Intellectual Rationale." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A
Cultural Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 89-117.

>

Bal, Mieke. "The Discourse of the Museum." In Reesa Greenberg, Bruce W. Ferguson, and Sandy Nairne, eds. Thinking
About Exhibitions. London and New York: Routledge, 1996. 201-18.

Week 5: Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition
>

Bennett, Tony. "The Exhibitionary Complex." In Tony Bennett, The Birth of the Museum. London and New York: Routledge, 1995. 59-88.

>

Heidegger, Martin. "The Age of the World Picture," in The Question Concerning Technology and Other Essays, trans. William Lovitt. New York:
Harper & Row, 1977. 115-54.

>

Mitchell, Timothy. "Orientalism and the Exhibitionary Order." In Nicholas B. Dirks, ed. Colonialism and Culture. Ann Arbor: The University of
Michigan Press, 1992. 289-317.

Week 6: Taxonomies and Heterotopias
>

Foucault, Michel. The Order of Things: An Archaeology of the Human Sciences. London: Tavistock, 1970. xv-xxiv.

>

Foucault, Michel. "Of Other Spaces." Diacritics 16.1 (Spring 1986): 22-27.

>

Ritvo, Harriet. "Zoological Taxonomy and Real Life." In George Levine, ed. Realism and Representation: Essays on the problem of Realism in
Relation to Science, Literature, and Culture. Madison: The University of Wisconsin Press, 1993. 235-54.

Week 7: Archive
>

Derrida, Jacques. "Archive Fever, A Freudian Impression." Diacritics 25.2 (Summer 1995): 9-63.

>

Nora, Pierre. "Between Memory and History: Les Lieux de Memoire." Representations 26 (1989): 7-25.

Week 8: Encyclopedia and Library
>

Case Studies I: Borges, Danilo Kis's "The Encyclopedia of the Dead"

Week 9: Museum
>

Case Studies II: Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H

>

Donato, Eugenio. "The Museum's Furnace: Notes Toward a Contextual Reading of Bouvard and Pécuchet." In Josué V. Harari, ed. Textual
Strategies: Perspectives in Post-Structuralist Criticism. Ithaca: Cornell University Press, 1979. 213-38.

Week 10: The Anti-Museum
>

Case Studies III: Marcel Broodthaers, The Museum of Jurassic Technology

>

Crimp, Donald. "This is not a Museum of Art." In Donald Crimp, On the Museum's Ruins. Cambridge: MIT Press, 1993. 200-34.

>

Rugoff, Ralph. "Beyond Belief: The Museum as Metaphor." In Lynne Cooke and Peter Wollen, eds. Visual Display: Culture Beyond Appearances.
Seattle: Bay Press, 1995. 69-81.

Week 11: Taxonomies, Heterotopias and Lists
>

Case Studies IV (Perec, Greenaway's The Falls)

>

Testa, Bart. "Tabula for a Catastrophe: Peter Greenaway's The Falls and Foucault's Heterotopia."

>

Paula Willoquet-Maricondi and Mary Alemany-Galway, ed. Peter Greenaway's Postmodern/Poststructuralist Cinema. Lanham, Maryland: The
Scarecrow Press, 2001. 79-112, 336-38.

Week 12: The Artist in the Museum
>

Case Studies V (Christian Boltanski, Peter Greenaway)

Week 13: The Museum Without Walls
Tony Purdy

Inimest üldhuvid, integreerivad huvid, diferentseerivad
huvid ja spetsialiseeritud teemahuvid meedias
Teemade huvitasemed:
1. üldhuvi - vähemalt 60% vastajatest huvi pakkunud teemad (uudised kodu- ja
välismaalt, tervis, tv-saated);
2. suuri rühmi integreerivaid teemad, huvi ca 40 % vastajatest (näiteks
kuritegevus-politsei-kohtud ja seadusandlus-õigusinfo, loodus, sport, noorte
elu, haridus, sotsiaalprobleemid, pere, ka huumor),
3. teatud huvirühmi diferentseerivaid teemad (25-35%), näiteks korruptsioonskandaalid, poliitika ja majandus vs. kultuur, riigikogu, valitsus, tuntud isikud –
suhted, seltkonnakroonika vs. statistika jne.
4. suhteliselt väikesele asjast huvitatute ringile (alla 20%) huvi pakkuvad
spetsialiseeritud teemad, näiteks õiguskantsler-riigikontroll, arvutid,
erakondade tegevus või kirik ja religioon.
Ülevaade inimeste teemahuvidest, st huvidest eri valdkondade suhtes (‘Mina,
maailm, meedia’ 2002), küsitletud oli 1500 inimest üle Eesti. Huvide
selgitamiseks oli vastajatele antud valdkondade nimestik, mille suhtes pidid
viiepallisel skaalal hindama huvitatust.

M uu valdk ond.
K irik , religioon
E hitus , k innis vara
P oliitik ud, erak onnad
Õ igus k ants ler, riigik ontroll
O s t-m üük
A rvutid
P res ident
Reis id, turis m
S elts k onnak roonik a
V alits us , m inis teerium id, am etk onnad
Riigik ogu
M ajandus , äri, ettevõtlus
M ood
A utod
Tuntud is ik ud, s uhted
S tatis tik a, uurim us te andm ed
Tehnik a, tehnoloogia
K uns t, k irjandus , teater
M aaelu
Tööpak k um is ed
K orrupts ioon, s k andaalid
Teadus lik ud avas tus ed
Noorte elu
S port
A rvam us ed ja arutlus ed päevas ündm us tes t
K ool, haridus , õppim ine
Loodus
S ots iaalprobleem id
Huum or
S eadus ed, m äärus ed, õigus alane info
K odu, pere, laps ed
K uritegevus , polits ei, k ohtud
Uudis ed välis m aalt
Teles aated, film id
Tervis
O m a valla, linna, m aak onna info
Uudis ed E es tis t

1,2
13
13,3
13,5
14,7
18,6
19,4
22,8
23
23,7
23,8
24,7
25,3
25,5
26
27,2
27,9
29,5
31,3
31,3
32,4
35,2
39,5
40,3
41
43,3
47,4
49,9
50,6
53,7
54,2
56,6
57,6
59,6
63,8
66,5
77,7
84,7
0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Huvide tüübid:

Huvi meedias käsitletavate
jagunenud gruppide vahel:

teemade

> ühiskonna ja riigi teemadest huvitujaid
> kodu-lähiümbruse huvilised
> tehnika-teaduse-ettevõtlushuvilised

vastu

on

Teemahuvide klastrid 1-4
Kokkuvõtvalt on teemahuvide kohta neli klastrit
I. Esimese, poliitikahuvilise klastri (18% koguvalimist) domineerivaks faktortunnuseks on huvitatus riigi ja selle
institutsioonide tegevusest.
Kõrgendatud poliitikahuvi on ainult veidi rohkem omane meestele [VK1](52%). Siia klastrisse kuulub rohkem
kõrgharidusega inimesi, domineerivad keskealised ja vanemad inimesed (72% klastrist on vanem kui 45
eluaastat). Samuti kuulub siia keskmisest enam eestlasi. Sissetulekudominant on veidi allapoole Eesti
keskmist (1500-2500 kr pereliikme kohta). Keskmisest enam on siin pealinlasi ja maainimesi.
II. Teise, kultuurile ja lähiümbrusele orienteeritud teemahuvi klastri (19% koguvalimist) teljeks on kultuuri,
hariduse ja noorte elu, reisimise ja seltskonna temaatika, keskmisest tugevam on ka orienteeritus
lähiümbrusele ning sotsiaalsetele probleemidele. Samas on tüüp poliitikakauge.
Nimetatud tüübile on iseloomulik feminiinsus (88% naisi). Tüüpi iseloomustab keskmiset enam keskhariduslik
taust, samuti on siin keskmisest enam venekeelse ankeedi täitnuid. Palgaskaalal on nad kõige madalama
sissetulekuga pereliikme kohta. Keskmisest enam on siin (pea)linlasi ja vähem maainimesi.
III. Kolmanda, tehnika, teaduse ja ärikeskse teemahuvi klastri (28% koguvalimist) juurde kuulub ka
kõrgendatud spordi- ja välisuudiste huvi. Ootuspäraselt koosneb see tüüp valdavalt meestest (91%).
Klastri vanuskoosseis on vastandlik esimesele, poliitikahuvilisele tüübile: siin domineerivad noored, 77%
klastri koosseisust on vanuses alla 44 aasta. Sissetulek on selles klastris kõrgeim: ligi pooltel ulatub see
üle Eesti keskmise, kusjuures veerandil on sissetulek pereliikme kohta kõrgem kui 4000 krooni kuus.
Üllatav on, et klastri koosseisus on keskmisest enam maal elavaid inimesi.
IV. Neljanda, ümbritsevast vähehuvitunute klastri (34% koguvalimist) moodustavad inimesed, kelle huvid on
kõikide faktorite lõikes tunduvalt alla keskmise.
Klastris on väike naiste ülekaal (62% naisi), ka on selles keskmisest rohkem pensionieas inimesi.
Iseloomulik on ka veidi madalam haridustase ja sissetulek pereliikme kohta. Asulatüüpide esindatus
vastab aga valimi keskmisele. Venekeelsete inimeste osakaal on valimi keskmisest suurem (41% valimi
34%ga võrreldes). Nendel inimeste seas on silmatorkavalt enam Eesti kodakondsuseta inimesi, mis viitab
sellle, et kodakondsuse puudumine on seotud üldise vähema huvitatusega ümbritsevast elust.

Muuseumid kultuurimeedia kanalina Eesti
muuseumide külastusi (SaarPoll-Kult.min 2006)
MUUSEUMIDE KÜLASTATAVUS 2005. Eesti inimesed muuseumides:
12% Eesti Vabaõhumuuseumis
10% Kadrioru kunstimuuseumis
9%

Kumu Kunstimuuseumis

8%

Palmse mõisas

8%

Eesti Loodusmuuseumis

6%

Eesti Meremuuseumis

6%

Eesti Ajaloomuuseumis

6%

Tallinna Kunstihoones

5%

Rakvere linnuses

5%

Eesti Tervishoiumuuseumis

5%

Niguliste muuseum-kontsertsaalis

5%

Tartu Kunstimuuseumis ja Pärnu Uue Kunsti muuseumis

4%

Narva Muuseumis

4%

Eesti Rahva Muuseumis

4%

Saaremaa Muuseumis

4%

Palamuse Oskar Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumis

3%

Okupatsioonide Muuseumis

3%

Eesti Põllumajandusmuuseumis

57% inimesi ei ole aasta jooksul muuseumides käinud

M illiseid m u u seu m e on viim ase 12 k u u jook su l k ü lastan u d ?*

K adrioru K unstim uuseum **

8

K um u K unstim uuseum **

8

P alm se m õis

8
7
8
6
6
7
6

E esti L oodusm uuseum
E esti M erem uuseum
E esti A jaloom uuseum

N iguliste m uuseum -kontserdisaalis
E esti T ervishoium uuseum
N arva M uuseum
E esti R ahva M uuseum
S aarem aa M uuseum
P alam use O skar L utsu K ihelkonnakoolim uuseum
O kupatsioonide M uuseum **
E esti P õllum ajandusm uuseum
P ärnu M uuseum
E esti S pordim uuseum
H iium aa M uuseum
M uu

2006 a

13
12

E esti V abaõhum uuseum

R akvere linnus

2003 a

5
6
5
6
5
4
4
3
4
4
4
5
4
3
3
3
3
3
2
3
2
3
7
7
57
57

E i ole külastanud
P rotsen t %
0
10
20
30
** 2003.a. ei küsitud
*kuna iga respondent võis anda m itu vastust, siis võib protsentide sum m a olla 100-st suurem

40

50

60

K u n s tin ä itu s te , k u n s tis ü n d m u s te k ü la s ta m in e e r in e v a te s k o h ta d e s
(o n k ü la s ta n u d s e d a k o h ta v ä h e m a lt ü h e l k o rra l)
K u ltu u ria s u tu s te s (te a trid , k in o d ,
k u ltu u rim a ja d , jn e )

18
16
14

M õ n e s g a le riis

15

Ü h is k o n d lik e s h o o n e te s (p a n g a d ,
(o m a )v a lits u s a s u tu s e d , õ p p e a s u tu s e d , jn e )

14
12

K a d rio ru K u n s tim u u s e u m is *

2003 a

10

2006 a
K u m u K u n s tim u u s e u m is *

9
6
6

T a llin n a K u n s tih o o n e s

6

N ig u lis te m u u s e u m -k o n ts e rd is a a lis

5
4

T a rtu K u n s tim u u s e u m is

5
4

P ä rn u U u e K u n s ti M u u s e u m is

5

V iin is tu K u n s tim u u s e u m is *

3

T a rb e k u n s ti ja D is a in im u u s e u m is * *

3
2
2

A d a m s o n -E ric u m u u s e u m is

2

K ris tja n R a u a m a ja m u u s e u m is

1
6

M õ n e s m u u s k u n s tim u u s e u m is

7
10

M u ja l
P r o tse n t %
* 2 0 0 3 .a . e i k ü situ d
* * 2 0 0 3 o li te in e n im e tu s

9
0

5

10

15

20

Muuseumid (funktsioonid) avalikkuses –
kultuur või popkultuur

> Muuseumide rolli polü-funktsionaalsus
> Muuseumid – kultuur või/ja popkultuur, popkultuuri keskkond
Lugesime arhitektuurivõistluse žüriis osalenud Maasilt, et tehakse/
tulemas on Eesti popkultuuri keskus (Maas, 17. jaan 2006
Postimees)

Küsimus Eesti kultuurile ja muuseumidele: kas popkultuurile
orienteerumine on ajakohane või võõrastav ?
praktikas Euroopa on minemas multifunktsionaalsuse teed, (mida
funktsioonide küsimine – vastamine näitab)
> MUUSEUMID – VÕITLUSVÄLI MÄÄRATLUSTE PÄRAST
> ERMi ARHITEKTUURIVÕISTLUS TÕI ESILE ÜLDISED MÄÄRATLUSTE
PROBLEEMID

Avalikkus muuseumidest 1. ERMi arh. Näitel
17.1.2006. Muuseum ei pea viitama suitsupääsukesele. Võidutöö oponendid peaksid lammutama ka Toompea
linnuse koos Pika Hermanniga

Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi suhtes
Eesti Rahva Muuseumi uue hoone arhitektuurikonkurss andis hulgaliselt uusi ideid. Konkursile esitati 108 väga
eriilmelist, valdavalt heatasemelist tööd. Īürii leidis, et tööde arhitektuursetes lahendustes on palju originaalset,
kuigi suhteliselt suur osa autoritest on oma projekti loomisel ammutanud inspiratsiooni tänapäevasest
arhitektuurilisest avangardist.
Tööde käekirja põhjal võib eeldada, et enamik autoritest on suhteliselt väheste kogemustega noorema põlvkonna
esindajad. Sellest johtuvalt vajaksid nad oma ideede realiseerimiseks nõu ja mõningast abi. ERM-i ja Žürii
liikmete poolt moodustatava järelevalvekomisjoni, võidu-töö autori/autorite ja kohalike arhitektide ning
ekspertide omavahelises koostöös on võimalik tagada võidutöös esitatud ideede realiseerimine täiendatud ja
edasiarendatud kujul.
Millise panuse annab ERM-i uue hoone arhitektuur Eesti ühiskonnale ja identiteedile piirideta Euroopas? Īürii oli
seisukohal, et võidu-tööks peaks saama töö, milles rõhutatakse seda potentsiaali aktiivsel ja progressiivsel
moel ning kus arvestatakse kõnealuse kultuuriobjekti vastutusmäära olulisust. Samuti oodati, et võidutöö
annaks oma panuse avalikku keskkonda avaliku ruumi aktiveerimisega ning valiks üldtuntud eestipärase
teema, mis aitaks edendada arutelu Eesti ajaloo üle. See teema tuleb ellu viia rahvusvahelisel tasandil,
tõmmates Eestile tähelepanu laiemas kontekstis.

Hoiakute muutmine
Ülesanne ei ole lihtne. Selle täitmiseks peab ERM avalikkusele infot jagama. Samas on see ilus ülesanne. See

tekitab ühiskonnasisest respekti rahvas, kes on rajamas uut demokraatlikku hoiakut ja märkimisväärset kohta
Euroopa riikide seas.

Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas,
rahvuslikke piire ületavas ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab ligi noort põlvkonda ja
mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises kontekstis.
Winy Maas, Hollandi arhitekt, žürii liige

Avalikkus muuseumidest 2. ERMi arh. Näitel
> Kaua me põeme seda nõukogude aega!
Žürii koosseisu kohta ei oska midagi halba öelda, kuigi võib-olla mõni teine koosseis oleks teisiti
otsustanud. Ametnikud olid need, kes olema pidid – minister, muuseumide nõunik, muuseumi tollane
direktor, linnaarhitekt. Arhitektide liit tegi arhitektide poole pealt liikmete valimise ülesandeks Veljo
Kaasikule. Välisliikmetest jäi kõrvale Dominique Perrault, kes on seotud Peterburi Maria teatri
projektiga. Kuid Winy Maas Rotterdamist on samuti vaieldamatult rahvusvaheline autoriteet.

Ilus urbanistlik ruum

Võiduprojekt on hea. Esiteks sissekäigu arhitektuuriline sõlm, mis tekib konsoolse varikatuse alla,
teiseks ruum, mis moodustub tee ja oja ning nendega seotud ruumiga, ja kolmandaks pealmine
ruum, kus “lennurada” jookseb maja peale – tekib ilus urbanistlik ruum. Peale selle hoone ja
maastiku pingestatud kooskõla, mida ma nimetaks omamoodi “maastikudraamaks”, samal ajal koos
lainelise ja nõtke muljega.
Eesti Rahva Muuseum kui rahvuslik sümbol ei pea viitama suitsupääsukesele, veskikivile või
roigasaiale – ta on iseenesest kontseptuaalne urbanistlik arhitektuuriline sümbol. Iga muuseum on
seestpoolt lavastus ja praegune kehand annab selleks kõik võimalused. Museoloogide mure on
mõistetav, kuid kõik probleemid on lahendatavad.
Ma ei saa ka aru nendest, keda ajasid närvi võiduprojekti liigsed vihjed kunagisele Vene
sõjaväelennuväljale.
Kaua me põeme seda nõukogude aega! Toompea linnus koos Pika Hermanniga on ju ka okupantide
rajatud. Lisaks on ühed ikkagi arhitektid, teised museoloogid, kellel ilmselt puudub tänapäevase
arhitektuuri tunnetus. Ajakirjandusele oleks nii palju etteheiteid, et ei maksa lehte panna igasuguseid
kuulujutte, kuidas keegi žüriiliikmetest hääletas või kes keda mõjutas.
Võib küsida, kas Eesti arhitektide osavõtt konkursist oli liiga loid või ei motiveerinud preemiafond.
Minu meelest oli kõik normaalne ja seda ka Kumu arhitekti Pekka Vapaavuori arvates. Eesti arhitektid
on tööga hõivatud ja tegelikult oli ülesanne ka tohutult raske.
Andres Alver, arhitekt, Žürii liige

Avalikkus muuseumidest 3. ERMi arh. Näitel
KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga?
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
17. jaanuar 2006 EPL KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga? (126)
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
Eile avati pidulikult Eesti Rahva Muuseumi konkursi võidutööde ümbrikud. Ulatati lilli ning võitjatel oli põhjust
rõõmustada. Paraku valiti võidutööks projekt, mida ei saa ega tohi ehitada tulevaseks
rahvusmuuseumiks.
Võidutöö kujutab endast Raadi veneaegse sõjalennuvälja pikenduseks mõeldud 70 m laiust ja 350 m (!)
pikkust klaaspaviljoni, mis jätkub 1,1 km pikkuse platoona “lõpmatusse”. Kokku võtab ehitis enda alla
1,5 kilomeetrit.
Abstraktse grandioossuse kõrval oleks nagu pisiasi, et selle projektiga kinnistatakse Jakob Hurda
mälestuseks loodud Eesti Rahva Muuseum ühes rahvuslike soome-ugri etnoloogiakogudega igaveseks
nõukogude kaugpommitajate lennuvälja külge. Seda nii füüsiliselt kui ka sisuliselt. Muuseumitöötajad ja
külastajad hakkavad läbi klaasseinte sundkorras kunagisi Nõukogude lennutrajektoore imetlema ning
sadadele muuseumi külastajatele räägitakse ikka ja jälle haledat lugu Tartu linna arengupeetusest
Nõukogude okupatsiooni ajal.
Sellise muuseumi ehitamiseks võiks lausa Putinilt endalt raha küsima minna – ettemaksuks kõikide punaste
nelkidega ürituste eest, mida annab edaspidi hästi korraldada otse Eesti Rahva Muuseumi lävel.

Kuidas see sai juhtuda?
Kõigil inimestel on õigus küsida, kuidas sai selline asi juhtuda. Lühivastus: žürii komplekteeriti nii, et
ajaloo suhtes “kompleksivabad” ja “kõigega nõus” liikmed jäid enamusse. Žürii lööksalga moodustanud
arhitektid-urbanistid Kaasik ja Alver on ennegi läbi viinud ideekonkursse, mille tulemused ei realiseeru.
Muidugi on tore virgutada vaimu puhtteoreetilise ajugümnastikaga. Kui aga tellija (kultuuriministeerium
koos ERM-iga) moodustab žürii, et leida parim teostatav lahendus muuseumile, on absurdne tõsta
kilbile visionäärne urbanism.

Lisaks okupantide lennuväljaga flirtimisele on võiduprojekt ka siseruumide osas lootusetult puudulik: fondiruume kõvasti vähem, näitusesaalid valged ja
tööruumid akendeta (peaks olema vastupidi), dubleeritud sissepääsud (topeltkaader), vead projektis jpm. Selle ekspluatatsioon on teistest tunduvalt
kallim (käidav klaaskatus; klaasseintega köetavad, ent kasutamata suured õhuruumid jms). Tagatipuks ulatub “muuseum-lennuväli” alale, mille tuleviku
üle ei otsusta žürii, vaid Tartu linn ja vald. ERM peaks nüüd hakkama Tartu linna piiride laiendamist taotlema!
Nii minu kui ka Kanada eksperdi Barry Lordi jaoks oli võiduprojekt viimases kategoorias märkega “mitte mingil juhul”. Muidugi on iga projekti võimalik
ümber teha (kahtlen, kas välisautorid on nõus oma ideedest loobuma, need tunnistati ju parimaks!). Ent miks määratakse esikoht tööle, mida tuleks
nullist alustada, kui kõrvalt on võtta terve hulk võistluse kriteeriumidele vastavaid töid?
Ideekonkurss allub riigihangete seadusele. Minister Palmaru, kes peaks seisma muuseumi eest ning tagama “riigi rahaliste vahendite kõige
ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise”, läks kaasa arhitektide hasartmänguga. Kas tõesti oli hirm gastroleeriva välisarhitekti ees rumal paista?
Kõigest ühe päeva Tartus ja pool päeva Tallinnas viibinud Hollandi arhitekt Winy Maas käitus nagu staar külatanumal. Või on mäng peenem: minister
ei taha seda muuseumi üldse ehitada?
Lennuajaloo mälestis?
“Muuseum-lennuvälja” kasuks kostis argument, et sõjaväebaaside all oli ka eestiaegne lennuväli, mistõttu tegemist oleks rahvusliku järjepidevusega!
Absurdsemat tõlgendust on raske leida. Raadi ajalugu algas ja lõppes venelastega. 1912. aastal maandus Raadi Krasnojarski polgu lennuplatsile Vene
katselendur Sergei Utotškin. Tema järel saabusid 1914. aastal lennukid Peterburi sõjaväeringkonna lennuroodu Gatšina polgust. Eestiaegne lennuväli
oli rohu-plats, mis asus hulk maad linna pool. ERM tahetakse liita 1952–1956 rajatud kaugpommitajate lennuväljaga, millega koos ehitati Luunja
pommilaod ja Kärkna kütusebaas.
Lennuvälja imetlevad arhitektid otsustasid pöörata uue lehekülje Eesti ametlikus ajalootõlgenduses.
Las “kompleksides” poliitikud jamavad Tartu rahu ja piiridega, meie oleme tolerantsed! Kui vahva: teeme kõik näo, et Nõukogude okupatsiooni suurim
füüsiline märk Tartus, mis linna 50 aastaks lukku pani, oli üks pühapäevalennunduse harrastamise plats. Teeme näo, et me ei tea midagi Raadi
masendavast reostusest, mida on roogitud juba kümme aastat. Teeme näo, et me ei märka lillelasu, millega iga aasta maikuus külvatakse üle Raadil
asuv punamonument.
Ei saa me ühele poole ei piiri ega pronkssõduriga, Raadile aga tahetakse ehitada terve sõjalennumemoriaal, mille keskerakondlasest kultuuriminister
on mõtlemata heaks kiitnud.

Tänu ministri meelemuutusele nautisid “puhta arhitektuurimõtte” kaitsjad triumfi. Ekspertidele sai koht kätte näidatud, sh Barry Lordile Kanadast, kes
oma valdkonnas on maailmas kindlalt esikümnes. Samas võib Winy Maasi puhul vaielda, kas ta esimese sajagi sisse mahub. Maas ei ole ühtegi
muuseumi ehitanud – väike kunstikeskus seda kogemust ei anna –, küll aga kuulub tema loomingu pärlite hulka näiteks korterelamu projekt sigadele
(otseses mõttes). Miks kutsuti ERM-i žüriisse selline välisarhitekt, kui Euroopast olnuks ridamisi võtta muuseumi projekteerimise kogemusega
tipparhitekte? Küsigem ka: miks ei olnud žüriis ühtki Tartu avaliku elu tegelast?
Pyrrhose võit
“Veel üks selline võit ja me oleme kadunud,” tõdes veriste lahingutega kuulsaks saanud Pyrrhos. Kulutati kolm miljonit, aga konkurss täitis vaid
“arhitektuurimõtte elavdamise” rolli. ERM peab alustama otsast.
Kui kaugele saavad arhitektid tegelikkusest võõrandumisel veel minna? Ühed projekteerivad linnasüdametesse kaubakolosse; teised müüvad
süüdimatult akendeta tube; kolmandad pressivad vastutustundetult žüriides läbi “kunstiprojekte”, millega tellijal pole midagi peale hakata. Vaene
arhitektide liit pingutab, et Eesti arhitektuuri mainet seltskonnaüritustega parandada, aga ei saavuta midagi, kui arhitektide teod käivad sõnadele vastu.
Valjuhäälselt ühiskonnas otsustamisõigust nõudes ja üksteisele kõrgeimaid kvalifikatsioonitunnistusi jagades võtavad arhitektid otsustama pääsedes
arvesse vaid oma kinnismõtteid ja ego. Sellises kontekstis muutub või-matuks kaitsta seisukohta, et ühiskonnas kaalukate otsuste tegemine peaks
Eestis olema usaldatud arhitektidele.

Karin Hallas-Murula, ERM-i arhitektuurikonkursi ekspert, Eesti arhitektuurimuuseumi direktor

Avalikkus muuseumidest 4. ERMi arh.v näitel
Hiidämblik ja punalohe. PM 21.1.06. www.postimees.ee/230106/esileht/arvamus/189520.php
«Põhjakonna me siis ei saanud,» võis kunagi direktorina eelmise Eesti Rahva Muuseumi
arhitektuurikonkursi korraldanud Tõnis Lukase hääles leida kergeid pettumusenoote, kui ta
esmaspäeval ERMi uue hoone konkursil võidutöö «Memory Field» («Mälestuste maastik») ees
käed risti rinnale sättis.
«Põhjakonna»-nimeline projekt võitis tosin aastat tagasi. Aga riik oli vaene ja ERM pidi KUMU selja taha
järjekorda võtma.
Nende ootamise aastatega langes otsus – muuseum läheb oma päriskoju Raadile. Seal mõisahäärberis
avas ERM 1923. aastal esimesed seitse näituseruumi.
Tuul on pööranud, ühtäkki suudab riik ehitama hakata ning projekti said kutsutud silmad esmaspäeva
keskpäeval esimest korda näha.
«Nüüd saame siis ämbliku » jätkas Lukas.
Tõepoolest, mitmel pildil kõrgus muuseumihoone kohal hiigelämblik, mis osa vaatajaid nii segadusse
suutis ajada, et nad hoopis seda tulevaseks muuseumimajaks pidasid.
Loomad meeldivad inimestele. Nii kirjutas üks arvamuskülgede püsiautor hiigelsuurest punalohest, mis
Raadi sõjaväelennuväljal laiutama hakkab. Põhjuseks pilt, kus arhitektid olid hoone mastaapide
näitlikustamiseks ühel maastikuvaatel muuseumimaja punaseks värvinud, hallist üldpildist
eristamiseks.
Kolm noort arhitekti – Lina Ghotmeh Liibanonist, Itaalias kasvanud Dan Dorell ja jaapanlane Tsuyoshi
Tane suutsid endast kõnelema panna terve Eesti. Õigupoolest oma projektist. Ühtäkki oli rahvas
kaheks nagu kirvelt kõlksu saanud kasehalg – poolt ja vastu.

350 meetrit pikk, peamiselt ühekorruseline klaastunnel, kogupikkuses on kompleks poolteist
kilomeetrit pikk ja meenutab lennurada. Kerge kaldega kate vihjamas tõusmisele taevasse,
oma saatusele vastu minemisele.
700 000-kroonine võidupreemia on suurim, mida Eestis eales on arhitektuurikonkursil välja antud,
kuid rahvusvahelised tipud, kellega koos Ghotmeh, Dorell ja Tane töötanud on, sellistele
konkurssidele välja ei tule.
Selle kolmiku esimest suurt võitu saadavad rohked küsimused – kas maja ikka suudab
muuseumihoone nõudmisi täita, kuidas mastaapne hoone selles ümbruses välja hakkab
nägema ning kuidas eesti vankrirattad ja õllekapad seal sees tunduvad. Ning kui palju see
klaasmaja Eesti riigile maksma võib minna.

Nii pidi kolmik enne auhinna saamist tõlkeklappidest kuulma ERMi eelmise direktori Jaanus Plaadi
kahtlustesse peidetud lootust, et juhul kui võidutööd ei õnnestu muuseumi vajadustele
kohandada, on žüriil võimalik asendada see mõne teise tööga.
Alles siis avanesid ümbrikud ning presidendipaar lõi kolme noore arhitektiga kokku.
Päev pärast võidu tähistamist sõitis trio Londonisse, lubadusega juba nädala pärast tagasi olla.
Arhitektuurimuuseumi direktor Karin Hallas-Murula taandas end suure käraga žüriist, sest sellesse
kohta ehitatud suur sillakujuline muuseum seoks
ERMi igaveseks nii füüsiliselt kui ideeliselt Nõukogude okupantide sõjaväelennuvälja külge.
Dorell on pärit Itaaliast ja üles kasvanud ajal, kui maailma lapsed kartsid kõige rohkem tuumasõda.
Tema hirmu kodu oli Tartus Raadil. Kaugpommitajad olid valmis siit iga hetk õhku tõusma ja
Euroopale surma külvama.

Avalikkus muuseumidest 5. ERMi arh. Näitel
>

JUHTKIRI: Rahu Eesti Rahva Muuseumile

Eesti Päevaleht 17.1.2006

(2)

Eile saime siis teada ERM-i arhitektuurivõistluse võitjad ja näha ka sada kaheksat võistelnud
projekti. Kirgi oli juba enne üles köetud, sest žürii hoidis tulemusi pikka aega saladuses.
Pole ime, et ajakirjandus haaras kinni igast läbiimbunud vihjest. Oli enam-vähem kindel, et võit ei
tulnud koju. Kokku konkureeris kõigest 12 Eesti arhitektide projekti, millest üks sai ostupreemia.
Meenutagem, et Kumu konkursil tegid puhta töö soomlased.
ERM-i arhitektuurivõistlus ja ehitamine põhjustab ilmselt veel suuremaid debatte, sest see
puudutab absoluutselt tervet Eesti rahvast. Eesti Päevaleht on loomulikult juba tänasest avatud
kõikvõimalikele arvamustele, kuid me kõik peame ka arvestama muuseumi direktori Krista Aru
palvet: laske meil lõpuks rahulikult oma päris kodu valmis ehitada. Pärast kaklust teatavasti
rusikatega ei vehelda, kuid Kumu näide on hoiatav: ikka hakati vaidlustama asukohta ja projekti
sobivust Lasnamäe nõlva alla. Loodetavasti ERM-iga nii ei lähe.
Kuid mingid rasked eriarvamused on ka siia sisse programmeeritud. Laias laastus lähevad
arhitektide ja museoloogide-kunstiajaloolaste hinnangud lahku. Viimati mainituid häirib projekti
sobivus muuseumihooneks ja liigne orienteerumine kunagise Vene militaarlennuvälja imagole.
Võidutöö “Mäluväli” saatetekstist võib otse lugeda, et see on “lõige maastikust” ning “stardirada”
silmapiiri ja kauguste poole, mis ühtlasi on “tunnistajaks pikaajalisele võitlusele okupatsiooniga”.
Samas tundub see mõnele eestlasele hoopis monumendina nõukogudeaegsele sõjalennuväljale,
mis tegi Tartust kinnise linna. Arhitekte, seda enam välismaiseid, ja võib-olla ka turiste aga
säärane kohamüüt pigem paelub. Kahju on muidugi sellest, et lähitulevikus pole ette näha
varemetes mõisa restaureerimist. Vanemale põlvkonnale seostub Raadi just eelkõige mõisaga.

Teemaväljad ja tasandid
Teemavälja üldstruktuur :
1. Struktuursed teemad ja põhimüüdid
2. Võimu ja juhtimise, otsustamise ja funktsionaalsed teemad

3. Inimese ja identiteedi teemad

Muuseumi - teema meediaväljal:
1. Muuseumid struktuuriosana
2. Konseptualiseerimine, valikud ja otsustamised
3. Muuseumide funktsioneerimine inimese jaoks

Eesti elanike kultuurihuvide mudel ja mudeli
sotsiodemograafiline taust
1. Aktiivne mitmekülgne kultuurisuhe

22%

2.Utilitaarne (sh tehnoloogiline) ja meelelahutuslik kultuurisuhe 25%
3. Traditsiooniline, perekeskne kultuurisuhe 19%
4. Sotsaalse võrgustiku ja popkultuuri keskne kultuurisuhe 14%
5. Kultuurikauge, passiivne suhe

20%

mudel on avaldatud ja analüüsitud: Lõhmus, M., Lauristin, M., Salupere, R.
Inimesed kultuuriväljal: aktiivsus ja eelistused. Rmt: Eesti elavik 21.
Sajandi algul. TÜK 2004, lk 97 – 128

T abel 7.22. K ultuuriorientatsioonide klastrite sotsiodem ograafiline struktuur.

Sugu
V anus

H aridus

A nkeedi
keel

22 %

25%

19%

14%

20%

K ogu

M ees
N aine

36

21

35

49

47

64

81
19

79

65

51

54

15-19

3

17

3

29

3

10

20-29
30-44

10

28

9

12

17

23

33

31

34
25

21

27

45-54

23

14

23

10

17

18

55-64

20

5

19

1

25

15

65-74

20

3

15

1

22

13

alg, põhi

15

27

15

29

30

23

K esk

55

58

62

59

49

57

K õrgem
E esti

30

15

23

13

21

21

73

67

63

68

59

66

V ene

27

33

37

32

41

34

26. septembri töötuba:
võimalusi muuseumide esitamiseks avalikkuses
Kuidas saavutada kommunikatsiooni dünaamilisus?

Meedia muuseumidest millele meedia reageerib?
> Millele meedia reageerib ja millele mitte?
> Millised on valikute printsiibid ja kriteeriumid?

> Millal reageerib?
> Kuidas reageerib?

Meedia paradoksid
> Meedia näib emotsionaalne, siiski on meedia sisu ratsionaalne –
funktsionaalne
> Meedia esitab end avaliku tekstina, siiski on see sündinud suletuses
> Meedia esineb kõikide esindajana, siiski on see kellegi esindaja
> Kes omab/toodab meedia sisu (aktiivne pool) ja kes meedia sisu kasutab
(passiivne pool)
> Meedia on identiteeditööstus – ideede, meeleolude, arvamuste, identiteedi
tootmine
> Meedia sisu referentsid on kas kindlad väljakujunenud allikad (kvaliteetsed)
või rohkem juhuslikud mitte-väljakujunenud (vähekvaliteetsed) allikad.
> Muuseumid on kvaliteetsed referentsid.


Slide 21

Maarja Lõhmus:

Muuseumid kui
kommunikatsioon
ettekanne Narvas,
25. septembril 2006

ARUTLEN:

> Avalikkuse ja meedivälja üle
> Muuseumide üle avalikkuses ja meediaväljal

> Avalikkuse struktuurimudeli üle, Eesti ühiskonna
avalikkuse üle, kus domineeriv avalik väli on meediaväli,
kus muuseumid on materjaliks ja teemaks. Milliseks?
> Inimeste huvitüüpide üle

> Muuseumide kommunikatsiooni üle ühiskonnas

PANOPTICON (Bentham 1787), Foucault
http://cartome.org/panopticon1.htm

Muuseumide struktureeriv normatiivne
roll kultuuris:
sisemine ja välimine määratlemine
-

Ühiskonnas muuseumide institutsioonil tõemonopol aprioori, struktuurselt

-

Muuseumid on vajalikud ja neid tuleb toetada ka siis, kui külastajaid napib (81%
nõus, Kultmin.2006, vt. järgmine slaid). See olukord on sarnane avalik-õigusliku
ringhäälingu toetamisega, mida toetatakse ka siis, kui ei kuulata. Tõlgendus:
kultuuristruktuuri toimimise põhiinstitutsioonid peavad tingimusteta olemas olema.

-

Sisemine identiteet ja väline määratlemine:

ERMi ideest ja asutamisest 100 aastat hiljem on saanud mineviku-tuleviku
kontseptsioonide ja suundade küsimus. Põhiküsimusi esitasid ERMi uue hoone
arhitektuurivõistluse vastukajad (vt. Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi
suhtes. Winy Maas 17.1.2006 PM)

Winy Maas: Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele
muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas, rahvuslikke piire ületavas
ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab
ligi noort põlvkonda ja mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises
kontekstis.

K u ivõrd n õu stu b järgn evate väid etega m u u seu m id e k oh ta?
(täiesti nõus + pigem nõus)

M uuseum id korraldavad
liiga vähe põnevaid
üritusi

2006 a

45
37

M uuseum id on vajalikud
ja neid tuleb toetada isegi
siis, kui külastajaid napib

80
81

U ute m uuseum ihoonete
ehitam ine on riigi raha
raiskam ine

20
17

Inform atsioon
m uuseum ides toim uvast
on hästi kättesaadav*

27

E esti m uuseum ide
väljapanekud pakuvad
palju põnevaid elam usi*

52

0
P ro tsen t %
* 2 0 0 3 ei k ü situ d

2003 a

20

40

60

80

100

Muuseumid kui maailmapilt ja
identiteedikommunikatsioon: tehnoloogilise hüppe,
konstruktivismi ja reflektsiooni uus tase
MUUSEUMID

>

Eesti muuseumi ideede kujunemine Jakob Hurda matustel Tartus 1907; Hurda tööde
jätkajate otsusluua vanavara süstematiseerimiseks ja eksponeerimiseks muuseumi.

>

Muuseumide materjalide esituses nii konstruktivistlik kui refleksiivne pool.

>

Vrd. Soome muuseumidega (vt. Lõhmus, M., Medijainen, E. Soome ja soomlased
TÜK 2005, pt Muuseumid lk.317 - 328)

>

Eestis loodus kultuurikeskkonnana – loodusajakirjandus jm on kõrgelt koteeritud

>

Eesti kultuuriajakirjanduses on muuseumide – ajakirjanduse osa praegu vähe esile
tulev ja hajutatud erinevate väljaannete kui ‘kontekstide’ vahel – osad teemad
üldajakirjanduses, muuseumide näitused ja väljapanekud kultuuriajakirjanduses ja
muuseumide kontseptuaalne pool üldise kultuuripoliitilise diskussiooni osana.

>

Kõige rohkem saavad inimesed infot kultuurivaldkondade kohta üldajalehtedest ja
ajakirjadest, televisioonist ning sõprade-tuttavate käest.

>

Eesti kultuuriuuringud – kultuuri uuringute põhjana oluline muuseumide teadustöö
ja uurimused. Kultuuriuuringutes on muuseumide osa laias kultuurikeskustelus
põhjendamatult tagasihoidlik –veel-mitte-kommunikatiivne faas.

K u ivõrd su u rt h u vi p ak u vad järgn evat tü ü p i m u u seu m id ?
(suurt huvi + m õningast huvi)

2003 a
2006 a

75

L oodus

78

64

K unsti

66

65

A jaloo ja arheoloogia

65

60

K oduloo

59

52

T eadus ja tehnika

55

45

E tnograafia ja
antropoloogia

48

6

M uud

P ro tsen t %

5
0

20

40

60

80

Eesti struktuurimuutus ja avalikkuse
representatsiooni muutus 1980 – 1990ndatel
>

Eesti muutumine 1990ndatel:

> - avalike representatsioonide muutumine
> - meediavälja muutumine
>

Totalitaarkommunikatsioonist avatud ühiskonna kommunikatsiooniks

>

Meediavälja funktsioonide muutus

>

Esinejate, kõneisikute, ajakirjanike-toimetajate muutus

>

Avalikkuse agenda ja fookuste muutus

>

Sotsikultuuriliste protsesside määratlemine- defineerimine

>

Igapäevane defineerimisvõitlus protsesside suunamise nimel

> ESITUSE – REPRESENTATSIOONI MUUTUS
> ÕIGED– VALED/ TUGEVAD– NÕRGAD/ SELGED– EBASELGED MÄRGID

Reflektsioon versus konstruktivism:
muuseumide rolli ja funktsiooni muutusi 1980ndatest
kuni 2000ndate alguseni.
1.

Reflektsiooni vajadus: muinsuskaitse liikumine 1980ndate lõpus,
muuseumide kultuurilis – poliitiline osalemine (näit. Loomeliitude
pleenumil)

2.

Institutsiooni restruktureerimine: Eesti kultuuri institutsioonide üldine
restruktureerimine ja uus legitimeerimine, toomine NSVL tõrjutud
identiteediinstitutsioonidest Eesti rahvuslikuks keskseks identiteedi ja
mälu institutsiooniks. (90ndate keskpaik)

3.

Enesereflektsiooni: muuseumide käsitlus areneva ja muutuva
protsessina, muuseumide võrdlused maailma teiste muuseumidega

4.

Institutsioonide uus struktuur: Liitumine EU-ruumiga, institutsionaalne
rahvusvahelistumine

5.

Reflektsiooni ja konstruktsivismi ootus: Avalikkuse ootustele
vastamine, resonantsi arvestamine, erinevate väärtuspõhiste
konfliktide käsitlemine kui süsteemi infrastruktuuri/struktuuri üldise
funktsioneerimise indikaatorina (2000ndate algus)

6.

Millise konstruktivismi ootus?
Muuseumide usaldamise/usaldamatuse küsimus, muuseumide
vastutus teadvuse-kujunduse eest (varjatud küsimus)

Muuseumide külastamise põhjused /funktsioonid
>

1/3 külastajatest meelelahutuseks, vaba aja veetmiseks

>

1/3 külastajatest enesetäiendamiseks ja harimiseks

>

1/5 külastajatest õppe otstarbeks

>

1/7 tööalaselt
Kommentaar: külastajate määratletud põhjused külastamiseks ei ole tähenda
automaatselt, et need ongi külastamise põhjused, sest kontekstiks pole uuritud inimese
huvide ja vajaduste struktuuri ning muuseumide külastamist selles kontekstis.

> Huvi 2006:
>

78% loodus

(2003 – 75%)

>

66% kunst

(2003 – 64%)

>

65% ajalugu ja arheoloogia

>

59% kodulugu (2003 – 60%)

>

55% teadus ja tehnika (2003 – 52%)

>

48% etnograafia ja antropoloogia (2003 – 45%)

> Mitte – huvi 2006:
>

53% ei ole vaba aega (2003 – 49%)

>

25% ei meeldi muuseumis käia (2003 - 22%)

>

24%

muuseumide kohta on vähe infot (2003 – 28%)

>

22%

puudub transport (2003 – 19%)

>

20%

piletihind liiga kõrge ( 2003 – 19% )

M illistel eesm ärk id el T e m u u seu m e k ü lastate?
Ü ldse m itte

M õnikord

S ageli

TÖ Ö A LA SELT

2003 a

94

42

2006 a

94

5 2

Õ PPEO TSTA RBEL

2003 a

88

9

3

2006 a

88

10

3

E N E S E T Ä IE N D A M IS E K S

74

2003 a

18

71

2006 a

21

8

M E E L E L A H U T A M IS E K S ,
V A B A A JA V E E T M IS E K S
2003 a

63

24

13

2006 a

63

24

12

0%
P ro tsen t %

20%

40%

60%

80%

100%

M is on p eam ised p õh ju sed , m ik s ei k ü lasta (saged am in i) m u u seu m e? *

2003 a
2006 a

49

E i ole vaba aega

53

M ulle ei m eeldi
m uuseum ides käia

22
25

M ul on m uuseum ide
kohta vähe infot

28
24

P ole transporti/ halvad
transpordivõim alused

19

P iletite hinnad on liiga
kallid

19
20

22

8

M inu tervis ei luba

6
6
6

M uu põhjus

K ülastan m uuseum e
piisavalt sageli

6
5
4
4

R aske öelda

0

10

20

30

40

P ro tsen t %
* k u n a ig a resp o n d en t v õ is an d a m itu v astu st, siis v õ ib p ro tsen tid e su m m a o lla 1 0 0 -st su u rem

50

60

Muuseumid 21. sajandi alguses–
kollektiivne identiteet, mälu, igapäevapraktika
Muuseumide sõnum ühiskonnas ja meedias.
Muuseumid on faktikogumid emotsionaalselt tulikuumal väljal.
Autentse mälu materjali faktiline olemasolu (hoidlate ja
arhiivide sisu jm materiaalne pool)
Muuseumid kui mälu ja kogemus. Mälu, ajaloo, tuleviku jm –
temaatika käsitlus inimese-kesksena
Muuseumid kui arutlusmaterjal, avaliku arutluse objekt. Riikide,
ühiskondade ja kultuuride konsensuse ja/või vastanduste otsing
Info orienteerumiseks.
MUUSEUMIDE FUNKTSIOONIMUUTUSI
Kontrollitud ideoloogiast (ja selle konstruktivismist) inimese avatud
maailmapildi kujundajaks (mälu tugevdajaks).
Uus funktsioon lubab rohkem muuseume ja materjale, avatumat mälu.
Selle talletamisega, mis aga vahepealsel suletud perioodil
kustutatud või kustumas – selle kogumisega on kiire!!

Muuseumid – eksistentsi lugu ja resonants

>

MUUSEUMID KUI AJA–KOHA–TEGEVUSE KOMMUNIKATSIOON KULTUURIS

> Svetlana Alpers,“The Museum as a Way of Seeing,” in Exhibiting Cultures:
The Poetics and Politics of Museum Display, ed. Ivan Karp and Steven D.
Lavine (Washington and London: Smithsonian Institution Press, 1991) pp.
25-32.
> Gianni Vattimo: The Structure of Artistic Revolution. 1988.
> Clifford, James: The Predicament of Culture: twentieth-century
etnography, literature and art. Cambridge (Massachusetts); London:
Harvard University Press, 1994.
> Georg Simmel: The Sociology of Space. (rmt Frisby, D.; Featherstone, M.
Simmel on Culture. Sage 1997)
> David Harvey: The Experience of Space and Time. (rmt The Condition of
Postmodernity. Blackwell. 1990)

Juri Lotman kultuuri enesemudelist ja
identiteedikommunikatsioonist
Kultuuri aktiivsuse enesemääratlemisel räägib tungist ühtsuse poole.
Kultuuri enesemudeli mehhanismid on seotud lakkamatu vajadusega
säilitada oma eneseteadvus, salvestada oma mällu kontseptsioon
iseendast.
Kultuurile on omane enesemudelite loomine ja kujutamine – nende kaudu
ühtlasi kontrollitakse adekvaatsust, suundade relevantsust.
Juri Lotman on eristanud kultuuri enesemudeli loomisel kolme üheaegset
suunda:
1. kultuuri enesemudel, mille eesmärgiks on refleksiivsus, reaalne tunnetus
ja kogemus
2. enesemudel, mis erinevad tavapraktikast, ent on suunatud praktika
muutmisele
3. ideaalsed enesemudelid ja manifesteerimised, mis eksisteerivad eraldi
reaalsusest ning säilitavad-defineerivad põhiväärtusi.
Lotman: erinevate enesemudelite vahel võib tekkida konflikte.

Muuseum – akadeemilise
kommunikatsioonidistsipliinina
http://www.uwo.ca/theory/Courses/Courses2006-OrderingLong.html
Centre for the Study of Theory and Criticism – Courses 2006-2007
Ordering Things - The following gives a very rough idea of how the course might unfold, though suggested
readings are at this stage no more than an indication of general directions, a point of departure for
reflection. The case studies, in particular, are intended merely as signposts on a terrain to be explored.
Weeks 1-7
•

Orientation

•

Collectors and Collecting (Baudrillard, Benjamin, Bal, Stewart)

•

Collecting Art and Culture (Clifford, Sherman, Duncan)

•

Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum (Pearce, Bal)

•

Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition (Bennett, Heidegger, Mitchell)

•

Taxonomies and Heterotopias (Foucault, Ritvo)

•

Archive (Derrida, Nora, Ricœur)

Weeks 8-13: Case Studies


Encyclopedia and Library (Borges, Kis)

•

Museum (Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H)

•

Anti-Museum (Broodthaers, the Museum of Jurassic Technology)

•

Taxonomies, Heterotopias and Lists (Greenaway's The Falls, Perec)

•

The Artist in the Museum (Boltanski, Greenaway)

•

The Museum Without Walls (The Situationist International, Sophie Calle, Banksy)

Muuseum akadeemilise distsipliinina. Näide
Week 1: Orientation
Week 2: Collectors and Collecting
>

Baudrillard, Jean. "The System of Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The Cultures of Collecting.
Cambridge, MA: Harvard University Press. 1994. 7-24.

>

Benjamin, Walter. "Unpacking My Library. A Talk About Book Collecting." Illuminations. Trans. Harry Zohn. Ed. Hannah
Arendt. New York: Schocken Books, 1969. 59-67.

>

Bal, Mieke. "Telling Objects: A Narrative Perspective on Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The
Cultures of Collecting. Cambridge, MA: Harvard University Press. 97-115.

>

Stewart, Susan. "The Collection, Paradise of Consumption." In Susan Stewart, On Longing. Durham and London: Duke
University Press, 1993. 151-69, 190-91.

Week 3: Collecting Art and Culture
>

Clifford, James. "On Collecting Art and Culture." In James Clifford, The Predicament of Culture. Cambridge: Harvard
University Press, 1988. 215-51.

>

Sherman, Daniel J. "Quatremère/Benjamin/Marx: Art Museums, Aura, and Commodity Fetishism." In Daniel J. Sherman
and Irit Rogoff, eds. Museum Culture: Histories, Discourses, Spectacles. London: Routledge, 1994. 123-43.

>

Duncan, Carol. "The Art Museum as Ritual." In Carol Duncan, Civilizing Rituals: Inside Public Art Museums. London and
New York: Routledge, 1995. 7-20.

Week 4: Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum
>

Pearce, Susan M. "Collecting: Shaping the World." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A Cultural
Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 68-88.

>

Pearce, Susan M. "Museums: The Intellectual Rationale." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A
Cultural Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 89-117.

>

Bal, Mieke. "The Discourse of the Museum." In Reesa Greenberg, Bruce W. Ferguson, and Sandy Nairne, eds. Thinking
About Exhibitions. London and New York: Routledge, 1996. 201-18.

Week 5: Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition
>

Bennett, Tony. "The Exhibitionary Complex." In Tony Bennett, The Birth of the Museum. London and New York: Routledge, 1995. 59-88.

>

Heidegger, Martin. "The Age of the World Picture," in The Question Concerning Technology and Other Essays, trans. William Lovitt. New York:
Harper & Row, 1977. 115-54.

>

Mitchell, Timothy. "Orientalism and the Exhibitionary Order." In Nicholas B. Dirks, ed. Colonialism and Culture. Ann Arbor: The University of
Michigan Press, 1992. 289-317.

Week 6: Taxonomies and Heterotopias
>

Foucault, Michel. The Order of Things: An Archaeology of the Human Sciences. London: Tavistock, 1970. xv-xxiv.

>

Foucault, Michel. "Of Other Spaces." Diacritics 16.1 (Spring 1986): 22-27.

>

Ritvo, Harriet. "Zoological Taxonomy and Real Life." In George Levine, ed. Realism and Representation: Essays on the problem of Realism in
Relation to Science, Literature, and Culture. Madison: The University of Wisconsin Press, 1993. 235-54.

Week 7: Archive
>

Derrida, Jacques. "Archive Fever, A Freudian Impression." Diacritics 25.2 (Summer 1995): 9-63.

>

Nora, Pierre. "Between Memory and History: Les Lieux de Memoire." Representations 26 (1989): 7-25.

Week 8: Encyclopedia and Library
>

Case Studies I: Borges, Danilo Kis's "The Encyclopedia of the Dead"

Week 9: Museum
>

Case Studies II: Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H

>

Donato, Eugenio. "The Museum's Furnace: Notes Toward a Contextual Reading of Bouvard and Pécuchet." In Josué V. Harari, ed. Textual
Strategies: Perspectives in Post-Structuralist Criticism. Ithaca: Cornell University Press, 1979. 213-38.

Week 10: The Anti-Museum
>

Case Studies III: Marcel Broodthaers, The Museum of Jurassic Technology

>

Crimp, Donald. "This is not a Museum of Art." In Donald Crimp, On the Museum's Ruins. Cambridge: MIT Press, 1993. 200-34.

>

Rugoff, Ralph. "Beyond Belief: The Museum as Metaphor." In Lynne Cooke and Peter Wollen, eds. Visual Display: Culture Beyond Appearances.
Seattle: Bay Press, 1995. 69-81.

Week 11: Taxonomies, Heterotopias and Lists
>

Case Studies IV (Perec, Greenaway's The Falls)

>

Testa, Bart. "Tabula for a Catastrophe: Peter Greenaway's The Falls and Foucault's Heterotopia."

>

Paula Willoquet-Maricondi and Mary Alemany-Galway, ed. Peter Greenaway's Postmodern/Poststructuralist Cinema. Lanham, Maryland: The
Scarecrow Press, 2001. 79-112, 336-38.

Week 12: The Artist in the Museum
>

Case Studies V (Christian Boltanski, Peter Greenaway)

Week 13: The Museum Without Walls
Tony Purdy

Inimest üldhuvid, integreerivad huvid, diferentseerivad
huvid ja spetsialiseeritud teemahuvid meedias
Teemade huvitasemed:
1. üldhuvi - vähemalt 60% vastajatest huvi pakkunud teemad (uudised kodu- ja
välismaalt, tervis, tv-saated);
2. suuri rühmi integreerivaid teemad, huvi ca 40 % vastajatest (näiteks
kuritegevus-politsei-kohtud ja seadusandlus-õigusinfo, loodus, sport, noorte
elu, haridus, sotsiaalprobleemid, pere, ka huumor),
3. teatud huvirühmi diferentseerivaid teemad (25-35%), näiteks korruptsioonskandaalid, poliitika ja majandus vs. kultuur, riigikogu, valitsus, tuntud isikud –
suhted, seltkonnakroonika vs. statistika jne.
4. suhteliselt väikesele asjast huvitatute ringile (alla 20%) huvi pakkuvad
spetsialiseeritud teemad, näiteks õiguskantsler-riigikontroll, arvutid,
erakondade tegevus või kirik ja religioon.
Ülevaade inimeste teemahuvidest, st huvidest eri valdkondade suhtes (‘Mina,
maailm, meedia’ 2002), küsitletud oli 1500 inimest üle Eesti. Huvide
selgitamiseks oli vastajatele antud valdkondade nimestik, mille suhtes pidid
viiepallisel skaalal hindama huvitatust.

M uu valdk ond.
K irik , religioon
E hitus , k innis vara
P oliitik ud, erak onnad
Õ igus k ants ler, riigik ontroll
O s t-m üük
A rvutid
P res ident
Reis id, turis m
S elts k onnak roonik a
V alits us , m inis teerium id, am etk onnad
Riigik ogu
M ajandus , äri, ettevõtlus
M ood
A utod
Tuntud is ik ud, s uhted
S tatis tik a, uurim us te andm ed
Tehnik a, tehnoloogia
K uns t, k irjandus , teater
M aaelu
Tööpak k um is ed
K orrupts ioon, s k andaalid
Teadus lik ud avas tus ed
Noorte elu
S port
A rvam us ed ja arutlus ed päevas ündm us tes t
K ool, haridus , õppim ine
Loodus
S ots iaalprobleem id
Huum or
S eadus ed, m äärus ed, õigus alane info
K odu, pere, laps ed
K uritegevus , polits ei, k ohtud
Uudis ed välis m aalt
Teles aated, film id
Tervis
O m a valla, linna, m aak onna info
Uudis ed E es tis t

1,2
13
13,3
13,5
14,7
18,6
19,4
22,8
23
23,7
23,8
24,7
25,3
25,5
26
27,2
27,9
29,5
31,3
31,3
32,4
35,2
39,5
40,3
41
43,3
47,4
49,9
50,6
53,7
54,2
56,6
57,6
59,6
63,8
66,5
77,7
84,7
0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Huvide tüübid:

Huvi meedias käsitletavate
jagunenud gruppide vahel:

teemade

> ühiskonna ja riigi teemadest huvitujaid
> kodu-lähiümbruse huvilised
> tehnika-teaduse-ettevõtlushuvilised

vastu

on

Teemahuvide klastrid 1-4
Kokkuvõtvalt on teemahuvide kohta neli klastrit
I. Esimese, poliitikahuvilise klastri (18% koguvalimist) domineerivaks faktortunnuseks on huvitatus riigi ja selle
institutsioonide tegevusest.
Kõrgendatud poliitikahuvi on ainult veidi rohkem omane meestele [VK1](52%). Siia klastrisse kuulub rohkem
kõrgharidusega inimesi, domineerivad keskealised ja vanemad inimesed (72% klastrist on vanem kui 45
eluaastat). Samuti kuulub siia keskmisest enam eestlasi. Sissetulekudominant on veidi allapoole Eesti
keskmist (1500-2500 kr pereliikme kohta). Keskmisest enam on siin pealinlasi ja maainimesi.
II. Teise, kultuurile ja lähiümbrusele orienteeritud teemahuvi klastri (19% koguvalimist) teljeks on kultuuri,
hariduse ja noorte elu, reisimise ja seltskonna temaatika, keskmisest tugevam on ka orienteeritus
lähiümbrusele ning sotsiaalsetele probleemidele. Samas on tüüp poliitikakauge.
Nimetatud tüübile on iseloomulik feminiinsus (88% naisi). Tüüpi iseloomustab keskmiset enam keskhariduslik
taust, samuti on siin keskmisest enam venekeelse ankeedi täitnuid. Palgaskaalal on nad kõige madalama
sissetulekuga pereliikme kohta. Keskmisest enam on siin (pea)linlasi ja vähem maainimesi.
III. Kolmanda, tehnika, teaduse ja ärikeskse teemahuvi klastri (28% koguvalimist) juurde kuulub ka
kõrgendatud spordi- ja välisuudiste huvi. Ootuspäraselt koosneb see tüüp valdavalt meestest (91%).
Klastri vanuskoosseis on vastandlik esimesele, poliitikahuvilisele tüübile: siin domineerivad noored, 77%
klastri koosseisust on vanuses alla 44 aasta. Sissetulek on selles klastris kõrgeim: ligi pooltel ulatub see
üle Eesti keskmise, kusjuures veerandil on sissetulek pereliikme kohta kõrgem kui 4000 krooni kuus.
Üllatav on, et klastri koosseisus on keskmisest enam maal elavaid inimesi.
IV. Neljanda, ümbritsevast vähehuvitunute klastri (34% koguvalimist) moodustavad inimesed, kelle huvid on
kõikide faktorite lõikes tunduvalt alla keskmise.
Klastris on väike naiste ülekaal (62% naisi), ka on selles keskmisest rohkem pensionieas inimesi.
Iseloomulik on ka veidi madalam haridustase ja sissetulek pereliikme kohta. Asulatüüpide esindatus
vastab aga valimi keskmisele. Venekeelsete inimeste osakaal on valimi keskmisest suurem (41% valimi
34%ga võrreldes). Nendel inimeste seas on silmatorkavalt enam Eesti kodakondsuseta inimesi, mis viitab
sellle, et kodakondsuse puudumine on seotud üldise vähema huvitatusega ümbritsevast elust.

Muuseumid kultuurimeedia kanalina Eesti
muuseumide külastusi (SaarPoll-Kult.min 2006)
MUUSEUMIDE KÜLASTATAVUS 2005. Eesti inimesed muuseumides:
12% Eesti Vabaõhumuuseumis
10% Kadrioru kunstimuuseumis
9%

Kumu Kunstimuuseumis

8%

Palmse mõisas

8%

Eesti Loodusmuuseumis

6%

Eesti Meremuuseumis

6%

Eesti Ajaloomuuseumis

6%

Tallinna Kunstihoones

5%

Rakvere linnuses

5%

Eesti Tervishoiumuuseumis

5%

Niguliste muuseum-kontsertsaalis

5%

Tartu Kunstimuuseumis ja Pärnu Uue Kunsti muuseumis

4%

Narva Muuseumis

4%

Eesti Rahva Muuseumis

4%

Saaremaa Muuseumis

4%

Palamuse Oskar Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumis

3%

Okupatsioonide Muuseumis

3%

Eesti Põllumajandusmuuseumis

57% inimesi ei ole aasta jooksul muuseumides käinud

M illiseid m u u seu m e on viim ase 12 k u u jook su l k ü lastan u d ?*

K adrioru K unstim uuseum **

8

K um u K unstim uuseum **

8

P alm se m õis

8
7
8
6
6
7
6

E esti L oodusm uuseum
E esti M erem uuseum
E esti A jaloom uuseum

N iguliste m uuseum -kontserdisaalis
E esti T ervishoium uuseum
N arva M uuseum
E esti R ahva M uuseum
S aarem aa M uuseum
P alam use O skar L utsu K ihelkonnakoolim uuseum
O kupatsioonide M uuseum **
E esti P õllum ajandusm uuseum
P ärnu M uuseum
E esti S pordim uuseum
H iium aa M uuseum
M uu

2006 a

13
12

E esti V abaõhum uuseum

R akvere linnus

2003 a

5
6
5
6
5
4
4
3
4
4
4
5
4
3
3
3
3
3
2
3
2
3
7
7
57
57

E i ole külastanud
P rotsen t %
0
10
20
30
** 2003.a. ei küsitud
*kuna iga respondent võis anda m itu vastust, siis võib protsentide sum m a olla 100-st suurem

40

50

60

K u n s tin ä itu s te , k u n s tis ü n d m u s te k ü la s ta m in e e r in e v a te s k o h ta d e s
(o n k ü la s ta n u d s e d a k o h ta v ä h e m a lt ü h e l k o rra l)
K u ltu u ria s u tu s te s (te a trid , k in o d ,
k u ltu u rim a ja d , jn e )

18
16
14

M õ n e s g a le riis

15

Ü h is k o n d lik e s h o o n e te s (p a n g a d ,
(o m a )v a lits u s a s u tu s e d , õ p p e a s u tu s e d , jn e )

14
12

K a d rio ru K u n s tim u u s e u m is *

2003 a

10

2006 a
K u m u K u n s tim u u s e u m is *

9
6
6

T a llin n a K u n s tih o o n e s

6

N ig u lis te m u u s e u m -k o n ts e rd is a a lis

5
4

T a rtu K u n s tim u u s e u m is

5
4

P ä rn u U u e K u n s ti M u u s e u m is

5

V iin is tu K u n s tim u u s e u m is *

3

T a rb e k u n s ti ja D is a in im u u s e u m is * *

3
2
2

A d a m s o n -E ric u m u u s e u m is

2

K ris tja n R a u a m a ja m u u s e u m is

1
6

M õ n e s m u u s k u n s tim u u s e u m is

7
10

M u ja l
P r o tse n t %
* 2 0 0 3 .a . e i k ü situ d
* * 2 0 0 3 o li te in e n im e tu s

9
0

5

10

15

20

Muuseumid (funktsioonid) avalikkuses –
kultuur või popkultuur

> Muuseumide rolli polü-funktsionaalsus
> Muuseumid – kultuur või/ja popkultuur, popkultuuri keskkond
Lugesime arhitektuurivõistluse žüriis osalenud Maasilt, et tehakse/
tulemas on Eesti popkultuuri keskus (Maas, 17. jaan 2006
Postimees)

Küsimus Eesti kultuurile ja muuseumidele: kas popkultuurile
orienteerumine on ajakohane või võõrastav ?
praktikas Euroopa on minemas multifunktsionaalsuse teed, (mida
funktsioonide küsimine – vastamine näitab)
> MUUSEUMID – VÕITLUSVÄLI MÄÄRATLUSTE PÄRAST
> ERMi ARHITEKTUURIVÕISTLUS TÕI ESILE ÜLDISED MÄÄRATLUSTE
PROBLEEMID

Avalikkus muuseumidest 1. ERMi arh. Näitel
17.1.2006. Muuseum ei pea viitama suitsupääsukesele. Võidutöö oponendid peaksid lammutama ka Toompea
linnuse koos Pika Hermanniga

Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi suhtes
Eesti Rahva Muuseumi uue hoone arhitektuurikonkurss andis hulgaliselt uusi ideid. Konkursile esitati 108 väga
eriilmelist, valdavalt heatasemelist tööd. Īürii leidis, et tööde arhitektuursetes lahendustes on palju originaalset,
kuigi suhteliselt suur osa autoritest on oma projekti loomisel ammutanud inspiratsiooni tänapäevasest
arhitektuurilisest avangardist.
Tööde käekirja põhjal võib eeldada, et enamik autoritest on suhteliselt väheste kogemustega noorema põlvkonna
esindajad. Sellest johtuvalt vajaksid nad oma ideede realiseerimiseks nõu ja mõningast abi. ERM-i ja Žürii
liikmete poolt moodustatava järelevalvekomisjoni, võidu-töö autori/autorite ja kohalike arhitektide ning
ekspertide omavahelises koostöös on võimalik tagada võidutöös esitatud ideede realiseerimine täiendatud ja
edasiarendatud kujul.
Millise panuse annab ERM-i uue hoone arhitektuur Eesti ühiskonnale ja identiteedile piirideta Euroopas? Īürii oli
seisukohal, et võidu-tööks peaks saama töö, milles rõhutatakse seda potentsiaali aktiivsel ja progressiivsel
moel ning kus arvestatakse kõnealuse kultuuriobjekti vastutusmäära olulisust. Samuti oodati, et võidutöö
annaks oma panuse avalikku keskkonda avaliku ruumi aktiveerimisega ning valiks üldtuntud eestipärase
teema, mis aitaks edendada arutelu Eesti ajaloo üle. See teema tuleb ellu viia rahvusvahelisel tasandil,
tõmmates Eestile tähelepanu laiemas kontekstis.

Hoiakute muutmine
Ülesanne ei ole lihtne. Selle täitmiseks peab ERM avalikkusele infot jagama. Samas on see ilus ülesanne. See

tekitab ühiskonnasisest respekti rahvas, kes on rajamas uut demokraatlikku hoiakut ja märkimisväärset kohta
Euroopa riikide seas.

Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas,
rahvuslikke piire ületavas ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab ligi noort põlvkonda ja
mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises kontekstis.
Winy Maas, Hollandi arhitekt, žürii liige

Avalikkus muuseumidest 2. ERMi arh. Näitel
> Kaua me põeme seda nõukogude aega!
Žürii koosseisu kohta ei oska midagi halba öelda, kuigi võib-olla mõni teine koosseis oleks teisiti
otsustanud. Ametnikud olid need, kes olema pidid – minister, muuseumide nõunik, muuseumi tollane
direktor, linnaarhitekt. Arhitektide liit tegi arhitektide poole pealt liikmete valimise ülesandeks Veljo
Kaasikule. Välisliikmetest jäi kõrvale Dominique Perrault, kes on seotud Peterburi Maria teatri
projektiga. Kuid Winy Maas Rotterdamist on samuti vaieldamatult rahvusvaheline autoriteet.

Ilus urbanistlik ruum

Võiduprojekt on hea. Esiteks sissekäigu arhitektuuriline sõlm, mis tekib konsoolse varikatuse alla,
teiseks ruum, mis moodustub tee ja oja ning nendega seotud ruumiga, ja kolmandaks pealmine
ruum, kus “lennurada” jookseb maja peale – tekib ilus urbanistlik ruum. Peale selle hoone ja
maastiku pingestatud kooskõla, mida ma nimetaks omamoodi “maastikudraamaks”, samal ajal koos
lainelise ja nõtke muljega.
Eesti Rahva Muuseum kui rahvuslik sümbol ei pea viitama suitsupääsukesele, veskikivile või
roigasaiale – ta on iseenesest kontseptuaalne urbanistlik arhitektuuriline sümbol. Iga muuseum on
seestpoolt lavastus ja praegune kehand annab selleks kõik võimalused. Museoloogide mure on
mõistetav, kuid kõik probleemid on lahendatavad.
Ma ei saa ka aru nendest, keda ajasid närvi võiduprojekti liigsed vihjed kunagisele Vene
sõjaväelennuväljale.
Kaua me põeme seda nõukogude aega! Toompea linnus koos Pika Hermanniga on ju ka okupantide
rajatud. Lisaks on ühed ikkagi arhitektid, teised museoloogid, kellel ilmselt puudub tänapäevase
arhitektuuri tunnetus. Ajakirjandusele oleks nii palju etteheiteid, et ei maksa lehte panna igasuguseid
kuulujutte, kuidas keegi žüriiliikmetest hääletas või kes keda mõjutas.
Võib küsida, kas Eesti arhitektide osavõtt konkursist oli liiga loid või ei motiveerinud preemiafond.
Minu meelest oli kõik normaalne ja seda ka Kumu arhitekti Pekka Vapaavuori arvates. Eesti arhitektid
on tööga hõivatud ja tegelikult oli ülesanne ka tohutult raske.
Andres Alver, arhitekt, Žürii liige

Avalikkus muuseumidest 3. ERMi arh. Näitel
KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga?
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
17. jaanuar 2006 EPL KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga? (126)
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
Eile avati pidulikult Eesti Rahva Muuseumi konkursi võidutööde ümbrikud. Ulatati lilli ning võitjatel oli põhjust
rõõmustada. Paraku valiti võidutööks projekt, mida ei saa ega tohi ehitada tulevaseks
rahvusmuuseumiks.
Võidutöö kujutab endast Raadi veneaegse sõjalennuvälja pikenduseks mõeldud 70 m laiust ja 350 m (!)
pikkust klaaspaviljoni, mis jätkub 1,1 km pikkuse platoona “lõpmatusse”. Kokku võtab ehitis enda alla
1,5 kilomeetrit.
Abstraktse grandioossuse kõrval oleks nagu pisiasi, et selle projektiga kinnistatakse Jakob Hurda
mälestuseks loodud Eesti Rahva Muuseum ühes rahvuslike soome-ugri etnoloogiakogudega igaveseks
nõukogude kaugpommitajate lennuvälja külge. Seda nii füüsiliselt kui ka sisuliselt. Muuseumitöötajad ja
külastajad hakkavad läbi klaasseinte sundkorras kunagisi Nõukogude lennutrajektoore imetlema ning
sadadele muuseumi külastajatele räägitakse ikka ja jälle haledat lugu Tartu linna arengupeetusest
Nõukogude okupatsiooni ajal.
Sellise muuseumi ehitamiseks võiks lausa Putinilt endalt raha küsima minna – ettemaksuks kõikide punaste
nelkidega ürituste eest, mida annab edaspidi hästi korraldada otse Eesti Rahva Muuseumi lävel.

Kuidas see sai juhtuda?
Kõigil inimestel on õigus küsida, kuidas sai selline asi juhtuda. Lühivastus: žürii komplekteeriti nii, et
ajaloo suhtes “kompleksivabad” ja “kõigega nõus” liikmed jäid enamusse. Žürii lööksalga moodustanud
arhitektid-urbanistid Kaasik ja Alver on ennegi läbi viinud ideekonkursse, mille tulemused ei realiseeru.
Muidugi on tore virgutada vaimu puhtteoreetilise ajugümnastikaga. Kui aga tellija (kultuuriministeerium
koos ERM-iga) moodustab žürii, et leida parim teostatav lahendus muuseumile, on absurdne tõsta
kilbile visionäärne urbanism.

Lisaks okupantide lennuväljaga flirtimisele on võiduprojekt ka siseruumide osas lootusetult puudulik: fondiruume kõvasti vähem, näitusesaalid valged ja
tööruumid akendeta (peaks olema vastupidi), dubleeritud sissepääsud (topeltkaader), vead projektis jpm. Selle ekspluatatsioon on teistest tunduvalt
kallim (käidav klaaskatus; klaasseintega köetavad, ent kasutamata suured õhuruumid jms). Tagatipuks ulatub “muuseum-lennuväli” alale, mille tuleviku
üle ei otsusta žürii, vaid Tartu linn ja vald. ERM peaks nüüd hakkama Tartu linna piiride laiendamist taotlema!
Nii minu kui ka Kanada eksperdi Barry Lordi jaoks oli võiduprojekt viimases kategoorias märkega “mitte mingil juhul”. Muidugi on iga projekti võimalik
ümber teha (kahtlen, kas välisautorid on nõus oma ideedest loobuma, need tunnistati ju parimaks!). Ent miks määratakse esikoht tööle, mida tuleks
nullist alustada, kui kõrvalt on võtta terve hulk võistluse kriteeriumidele vastavaid töid?
Ideekonkurss allub riigihangete seadusele. Minister Palmaru, kes peaks seisma muuseumi eest ning tagama “riigi rahaliste vahendite kõige
ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise”, läks kaasa arhitektide hasartmänguga. Kas tõesti oli hirm gastroleeriva välisarhitekti ees rumal paista?
Kõigest ühe päeva Tartus ja pool päeva Tallinnas viibinud Hollandi arhitekt Winy Maas käitus nagu staar külatanumal. Või on mäng peenem: minister
ei taha seda muuseumi üldse ehitada?
Lennuajaloo mälestis?
“Muuseum-lennuvälja” kasuks kostis argument, et sõjaväebaaside all oli ka eestiaegne lennuväli, mistõttu tegemist oleks rahvusliku järjepidevusega!
Absurdsemat tõlgendust on raske leida. Raadi ajalugu algas ja lõppes venelastega. 1912. aastal maandus Raadi Krasnojarski polgu lennuplatsile Vene
katselendur Sergei Utotškin. Tema järel saabusid 1914. aastal lennukid Peterburi sõjaväeringkonna lennuroodu Gatšina polgust. Eestiaegne lennuväli
oli rohu-plats, mis asus hulk maad linna pool. ERM tahetakse liita 1952–1956 rajatud kaugpommitajate lennuväljaga, millega koos ehitati Luunja
pommilaod ja Kärkna kütusebaas.
Lennuvälja imetlevad arhitektid otsustasid pöörata uue lehekülje Eesti ametlikus ajalootõlgenduses.
Las “kompleksides” poliitikud jamavad Tartu rahu ja piiridega, meie oleme tolerantsed! Kui vahva: teeme kõik näo, et Nõukogude okupatsiooni suurim
füüsiline märk Tartus, mis linna 50 aastaks lukku pani, oli üks pühapäevalennunduse harrastamise plats. Teeme näo, et me ei tea midagi Raadi
masendavast reostusest, mida on roogitud juba kümme aastat. Teeme näo, et me ei märka lillelasu, millega iga aasta maikuus külvatakse üle Raadil
asuv punamonument.
Ei saa me ühele poole ei piiri ega pronkssõduriga, Raadile aga tahetakse ehitada terve sõjalennumemoriaal, mille keskerakondlasest kultuuriminister
on mõtlemata heaks kiitnud.

Tänu ministri meelemuutusele nautisid “puhta arhitektuurimõtte” kaitsjad triumfi. Ekspertidele sai koht kätte näidatud, sh Barry Lordile Kanadast, kes
oma valdkonnas on maailmas kindlalt esikümnes. Samas võib Winy Maasi puhul vaielda, kas ta esimese sajagi sisse mahub. Maas ei ole ühtegi
muuseumi ehitanud – väike kunstikeskus seda kogemust ei anna –, küll aga kuulub tema loomingu pärlite hulka näiteks korterelamu projekt sigadele
(otseses mõttes). Miks kutsuti ERM-i žüriisse selline välisarhitekt, kui Euroopast olnuks ridamisi võtta muuseumi projekteerimise kogemusega
tipparhitekte? Küsigem ka: miks ei olnud žüriis ühtki Tartu avaliku elu tegelast?
Pyrrhose võit
“Veel üks selline võit ja me oleme kadunud,” tõdes veriste lahingutega kuulsaks saanud Pyrrhos. Kulutati kolm miljonit, aga konkurss täitis vaid
“arhitektuurimõtte elavdamise” rolli. ERM peab alustama otsast.
Kui kaugele saavad arhitektid tegelikkusest võõrandumisel veel minna? Ühed projekteerivad linnasüdametesse kaubakolosse; teised müüvad
süüdimatult akendeta tube; kolmandad pressivad vastutustundetult žüriides läbi “kunstiprojekte”, millega tellijal pole midagi peale hakata. Vaene
arhitektide liit pingutab, et Eesti arhitektuuri mainet seltskonnaüritustega parandada, aga ei saavuta midagi, kui arhitektide teod käivad sõnadele vastu.
Valjuhäälselt ühiskonnas otsustamisõigust nõudes ja üksteisele kõrgeimaid kvalifikatsioonitunnistusi jagades võtavad arhitektid otsustama pääsedes
arvesse vaid oma kinnismõtteid ja ego. Sellises kontekstis muutub või-matuks kaitsta seisukohta, et ühiskonnas kaalukate otsuste tegemine peaks
Eestis olema usaldatud arhitektidele.

Karin Hallas-Murula, ERM-i arhitektuurikonkursi ekspert, Eesti arhitektuurimuuseumi direktor

Avalikkus muuseumidest 4. ERMi arh.v näitel
Hiidämblik ja punalohe. PM 21.1.06. www.postimees.ee/230106/esileht/arvamus/189520.php
«Põhjakonna me siis ei saanud,» võis kunagi direktorina eelmise Eesti Rahva Muuseumi
arhitektuurikonkursi korraldanud Tõnis Lukase hääles leida kergeid pettumusenoote, kui ta
esmaspäeval ERMi uue hoone konkursil võidutöö «Memory Field» («Mälestuste maastik») ees
käed risti rinnale sättis.
«Põhjakonna»-nimeline projekt võitis tosin aastat tagasi. Aga riik oli vaene ja ERM pidi KUMU selja taha
järjekorda võtma.
Nende ootamise aastatega langes otsus – muuseum läheb oma päriskoju Raadile. Seal mõisahäärberis
avas ERM 1923. aastal esimesed seitse näituseruumi.
Tuul on pööranud, ühtäkki suudab riik ehitama hakata ning projekti said kutsutud silmad esmaspäeva
keskpäeval esimest korda näha.
«Nüüd saame siis ämbliku » jätkas Lukas.
Tõepoolest, mitmel pildil kõrgus muuseumihoone kohal hiigelämblik, mis osa vaatajaid nii segadusse
suutis ajada, et nad hoopis seda tulevaseks muuseumimajaks pidasid.
Loomad meeldivad inimestele. Nii kirjutas üks arvamuskülgede püsiautor hiigelsuurest punalohest, mis
Raadi sõjaväelennuväljal laiutama hakkab. Põhjuseks pilt, kus arhitektid olid hoone mastaapide
näitlikustamiseks ühel maastikuvaatel muuseumimaja punaseks värvinud, hallist üldpildist
eristamiseks.
Kolm noort arhitekti – Lina Ghotmeh Liibanonist, Itaalias kasvanud Dan Dorell ja jaapanlane Tsuyoshi
Tane suutsid endast kõnelema panna terve Eesti. Õigupoolest oma projektist. Ühtäkki oli rahvas
kaheks nagu kirvelt kõlksu saanud kasehalg – poolt ja vastu.

350 meetrit pikk, peamiselt ühekorruseline klaastunnel, kogupikkuses on kompleks poolteist
kilomeetrit pikk ja meenutab lennurada. Kerge kaldega kate vihjamas tõusmisele taevasse,
oma saatusele vastu minemisele.
700 000-kroonine võidupreemia on suurim, mida Eestis eales on arhitektuurikonkursil välja antud,
kuid rahvusvahelised tipud, kellega koos Ghotmeh, Dorell ja Tane töötanud on, sellistele
konkurssidele välja ei tule.
Selle kolmiku esimest suurt võitu saadavad rohked küsimused – kas maja ikka suudab
muuseumihoone nõudmisi täita, kuidas mastaapne hoone selles ümbruses välja hakkab
nägema ning kuidas eesti vankrirattad ja õllekapad seal sees tunduvad. Ning kui palju see
klaasmaja Eesti riigile maksma võib minna.

Nii pidi kolmik enne auhinna saamist tõlkeklappidest kuulma ERMi eelmise direktori Jaanus Plaadi
kahtlustesse peidetud lootust, et juhul kui võidutööd ei õnnestu muuseumi vajadustele
kohandada, on žüriil võimalik asendada see mõne teise tööga.
Alles siis avanesid ümbrikud ning presidendipaar lõi kolme noore arhitektiga kokku.
Päev pärast võidu tähistamist sõitis trio Londonisse, lubadusega juba nädala pärast tagasi olla.
Arhitektuurimuuseumi direktor Karin Hallas-Murula taandas end suure käraga žüriist, sest sellesse
kohta ehitatud suur sillakujuline muuseum seoks
ERMi igaveseks nii füüsiliselt kui ideeliselt Nõukogude okupantide sõjaväelennuvälja külge.
Dorell on pärit Itaaliast ja üles kasvanud ajal, kui maailma lapsed kartsid kõige rohkem tuumasõda.
Tema hirmu kodu oli Tartus Raadil. Kaugpommitajad olid valmis siit iga hetk õhku tõusma ja
Euroopale surma külvama.

Avalikkus muuseumidest 5. ERMi arh. Näitel
>

JUHTKIRI: Rahu Eesti Rahva Muuseumile

Eesti Päevaleht 17.1.2006

(2)

Eile saime siis teada ERM-i arhitektuurivõistluse võitjad ja näha ka sada kaheksat võistelnud
projekti. Kirgi oli juba enne üles köetud, sest žürii hoidis tulemusi pikka aega saladuses.
Pole ime, et ajakirjandus haaras kinni igast läbiimbunud vihjest. Oli enam-vähem kindel, et võit ei
tulnud koju. Kokku konkureeris kõigest 12 Eesti arhitektide projekti, millest üks sai ostupreemia.
Meenutagem, et Kumu konkursil tegid puhta töö soomlased.
ERM-i arhitektuurivõistlus ja ehitamine põhjustab ilmselt veel suuremaid debatte, sest see
puudutab absoluutselt tervet Eesti rahvast. Eesti Päevaleht on loomulikult juba tänasest avatud
kõikvõimalikele arvamustele, kuid me kõik peame ka arvestama muuseumi direktori Krista Aru
palvet: laske meil lõpuks rahulikult oma päris kodu valmis ehitada. Pärast kaklust teatavasti
rusikatega ei vehelda, kuid Kumu näide on hoiatav: ikka hakati vaidlustama asukohta ja projekti
sobivust Lasnamäe nõlva alla. Loodetavasti ERM-iga nii ei lähe.
Kuid mingid rasked eriarvamused on ka siia sisse programmeeritud. Laias laastus lähevad
arhitektide ja museoloogide-kunstiajaloolaste hinnangud lahku. Viimati mainituid häirib projekti
sobivus muuseumihooneks ja liigne orienteerumine kunagise Vene militaarlennuvälja imagole.
Võidutöö “Mäluväli” saatetekstist võib otse lugeda, et see on “lõige maastikust” ning “stardirada”
silmapiiri ja kauguste poole, mis ühtlasi on “tunnistajaks pikaajalisele võitlusele okupatsiooniga”.
Samas tundub see mõnele eestlasele hoopis monumendina nõukogudeaegsele sõjalennuväljale,
mis tegi Tartust kinnise linna. Arhitekte, seda enam välismaiseid, ja võib-olla ka turiste aga
säärane kohamüüt pigem paelub. Kahju on muidugi sellest, et lähitulevikus pole ette näha
varemetes mõisa restaureerimist. Vanemale põlvkonnale seostub Raadi just eelkõige mõisaga.

Teemaväljad ja tasandid
Teemavälja üldstruktuur :
1. Struktuursed teemad ja põhimüüdid
2. Võimu ja juhtimise, otsustamise ja funktsionaalsed teemad

3. Inimese ja identiteedi teemad

Muuseumi - teema meediaväljal:
1. Muuseumid struktuuriosana
2. Konseptualiseerimine, valikud ja otsustamised
3. Muuseumide funktsioneerimine inimese jaoks

Eesti elanike kultuurihuvide mudel ja mudeli
sotsiodemograafiline taust
1. Aktiivne mitmekülgne kultuurisuhe

22%

2.Utilitaarne (sh tehnoloogiline) ja meelelahutuslik kultuurisuhe 25%
3. Traditsiooniline, perekeskne kultuurisuhe 19%
4. Sotsaalse võrgustiku ja popkultuuri keskne kultuurisuhe 14%
5. Kultuurikauge, passiivne suhe

20%

mudel on avaldatud ja analüüsitud: Lõhmus, M., Lauristin, M., Salupere, R.
Inimesed kultuuriväljal: aktiivsus ja eelistused. Rmt: Eesti elavik 21.
Sajandi algul. TÜK 2004, lk 97 – 128

T abel 7.22. K ultuuriorientatsioonide klastrite sotsiodem ograafiline struktuur.

Sugu
V anus

H aridus

A nkeedi
keel

22 %

25%

19%

14%

20%

K ogu

M ees
N aine

36

21

35

49

47

64

81
19

79

65

51

54

15-19

3

17

3

29

3

10

20-29
30-44

10

28

9

12

17

23

33

31

34
25

21

27

45-54

23

14

23

10

17

18

55-64

20

5

19

1

25

15

65-74

20

3

15

1

22

13

alg, põhi

15

27

15

29

30

23

K esk

55

58

62

59

49

57

K õrgem
E esti

30

15

23

13

21

21

73

67

63

68

59

66

V ene

27

33

37

32

41

34

26. septembri töötuba:
võimalusi muuseumide esitamiseks avalikkuses
Kuidas saavutada kommunikatsiooni dünaamilisus?

Meedia muuseumidest millele meedia reageerib?
> Millele meedia reageerib ja millele mitte?
> Millised on valikute printsiibid ja kriteeriumid?

> Millal reageerib?
> Kuidas reageerib?

Meedia paradoksid
> Meedia näib emotsionaalne, siiski on meedia sisu ratsionaalne –
funktsionaalne
> Meedia esitab end avaliku tekstina, siiski on see sündinud suletuses
> Meedia esineb kõikide esindajana, siiski on see kellegi esindaja
> Kes omab/toodab meedia sisu (aktiivne pool) ja kes meedia sisu kasutab
(passiivne pool)
> Meedia on identiteeditööstus – ideede, meeleolude, arvamuste, identiteedi
tootmine
> Meedia sisu referentsid on kas kindlad väljakujunenud allikad (kvaliteetsed)
või rohkem juhuslikud mitte-väljakujunenud (vähekvaliteetsed) allikad.
> Muuseumid on kvaliteetsed referentsid.


Slide 22

Maarja Lõhmus:

Muuseumid kui
kommunikatsioon
ettekanne Narvas,
25. septembril 2006

ARUTLEN:

> Avalikkuse ja meedivälja üle
> Muuseumide üle avalikkuses ja meediaväljal

> Avalikkuse struktuurimudeli üle, Eesti ühiskonna
avalikkuse üle, kus domineeriv avalik väli on meediaväli,
kus muuseumid on materjaliks ja teemaks. Milliseks?
> Inimeste huvitüüpide üle

> Muuseumide kommunikatsiooni üle ühiskonnas

PANOPTICON (Bentham 1787), Foucault
http://cartome.org/panopticon1.htm

Muuseumide struktureeriv normatiivne
roll kultuuris:
sisemine ja välimine määratlemine
-

Ühiskonnas muuseumide institutsioonil tõemonopol aprioori, struktuurselt

-

Muuseumid on vajalikud ja neid tuleb toetada ka siis, kui külastajaid napib (81%
nõus, Kultmin.2006, vt. järgmine slaid). See olukord on sarnane avalik-õigusliku
ringhäälingu toetamisega, mida toetatakse ka siis, kui ei kuulata. Tõlgendus:
kultuuristruktuuri toimimise põhiinstitutsioonid peavad tingimusteta olemas olema.

-

Sisemine identiteet ja väline määratlemine:

ERMi ideest ja asutamisest 100 aastat hiljem on saanud mineviku-tuleviku
kontseptsioonide ja suundade küsimus. Põhiküsimusi esitasid ERMi uue hoone
arhitektuurivõistluse vastukajad (vt. Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi
suhtes. Winy Maas 17.1.2006 PM)

Winy Maas: Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele
muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas, rahvuslikke piire ületavas
ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab
ligi noort põlvkonda ja mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises
kontekstis.

K u ivõrd n õu stu b järgn evate väid etega m u u seu m id e k oh ta?
(täiesti nõus + pigem nõus)

M uuseum id korraldavad
liiga vähe põnevaid
üritusi

2006 a

45
37

M uuseum id on vajalikud
ja neid tuleb toetada isegi
siis, kui külastajaid napib

80
81

U ute m uuseum ihoonete
ehitam ine on riigi raha
raiskam ine

20
17

Inform atsioon
m uuseum ides toim uvast
on hästi kättesaadav*

27

E esti m uuseum ide
väljapanekud pakuvad
palju põnevaid elam usi*

52

0
P ro tsen t %
* 2 0 0 3 ei k ü situ d

2003 a

20

40

60

80

100

Muuseumid kui maailmapilt ja
identiteedikommunikatsioon: tehnoloogilise hüppe,
konstruktivismi ja reflektsiooni uus tase
MUUSEUMID

>

Eesti muuseumi ideede kujunemine Jakob Hurda matustel Tartus 1907; Hurda tööde
jätkajate otsusluua vanavara süstematiseerimiseks ja eksponeerimiseks muuseumi.

>

Muuseumide materjalide esituses nii konstruktivistlik kui refleksiivne pool.

>

Vrd. Soome muuseumidega (vt. Lõhmus, M., Medijainen, E. Soome ja soomlased
TÜK 2005, pt Muuseumid lk.317 - 328)

>

Eestis loodus kultuurikeskkonnana – loodusajakirjandus jm on kõrgelt koteeritud

>

Eesti kultuuriajakirjanduses on muuseumide – ajakirjanduse osa praegu vähe esile
tulev ja hajutatud erinevate väljaannete kui ‘kontekstide’ vahel – osad teemad
üldajakirjanduses, muuseumide näitused ja väljapanekud kultuuriajakirjanduses ja
muuseumide kontseptuaalne pool üldise kultuuripoliitilise diskussiooni osana.

>

Kõige rohkem saavad inimesed infot kultuurivaldkondade kohta üldajalehtedest ja
ajakirjadest, televisioonist ning sõprade-tuttavate käest.

>

Eesti kultuuriuuringud – kultuuri uuringute põhjana oluline muuseumide teadustöö
ja uurimused. Kultuuriuuringutes on muuseumide osa laias kultuurikeskustelus
põhjendamatult tagasihoidlik –veel-mitte-kommunikatiivne faas.

K u ivõrd su u rt h u vi p ak u vad järgn evat tü ü p i m u u seu m id ?
(suurt huvi + m õningast huvi)

2003 a
2006 a

75

L oodus

78

64

K unsti

66

65

A jaloo ja arheoloogia

65

60

K oduloo

59

52

T eadus ja tehnika

55

45

E tnograafia ja
antropoloogia

48

6

M uud

P ro tsen t %

5
0

20

40

60

80

Eesti struktuurimuutus ja avalikkuse
representatsiooni muutus 1980 – 1990ndatel
>

Eesti muutumine 1990ndatel:

> - avalike representatsioonide muutumine
> - meediavälja muutumine
>

Totalitaarkommunikatsioonist avatud ühiskonna kommunikatsiooniks

>

Meediavälja funktsioonide muutus

>

Esinejate, kõneisikute, ajakirjanike-toimetajate muutus

>

Avalikkuse agenda ja fookuste muutus

>

Sotsikultuuriliste protsesside määratlemine- defineerimine

>

Igapäevane defineerimisvõitlus protsesside suunamise nimel

> ESITUSE – REPRESENTATSIOONI MUUTUS
> ÕIGED– VALED/ TUGEVAD– NÕRGAD/ SELGED– EBASELGED MÄRGID

Reflektsioon versus konstruktivism:
muuseumide rolli ja funktsiooni muutusi 1980ndatest
kuni 2000ndate alguseni.
1.

Reflektsiooni vajadus: muinsuskaitse liikumine 1980ndate lõpus,
muuseumide kultuurilis – poliitiline osalemine (näit. Loomeliitude
pleenumil)

2.

Institutsiooni restruktureerimine: Eesti kultuuri institutsioonide üldine
restruktureerimine ja uus legitimeerimine, toomine NSVL tõrjutud
identiteediinstitutsioonidest Eesti rahvuslikuks keskseks identiteedi ja
mälu institutsiooniks. (90ndate keskpaik)

3.

Enesereflektsiooni: muuseumide käsitlus areneva ja muutuva
protsessina, muuseumide võrdlused maailma teiste muuseumidega

4.

Institutsioonide uus struktuur: Liitumine EU-ruumiga, institutsionaalne
rahvusvahelistumine

5.

Reflektsiooni ja konstruktsivismi ootus: Avalikkuse ootustele
vastamine, resonantsi arvestamine, erinevate väärtuspõhiste
konfliktide käsitlemine kui süsteemi infrastruktuuri/struktuuri üldise
funktsioneerimise indikaatorina (2000ndate algus)

6.

Millise konstruktivismi ootus?
Muuseumide usaldamise/usaldamatuse küsimus, muuseumide
vastutus teadvuse-kujunduse eest (varjatud küsimus)

Muuseumide külastamise põhjused /funktsioonid
>

1/3 külastajatest meelelahutuseks, vaba aja veetmiseks

>

1/3 külastajatest enesetäiendamiseks ja harimiseks

>

1/5 külastajatest õppe otstarbeks

>

1/7 tööalaselt
Kommentaar: külastajate määratletud põhjused külastamiseks ei ole tähenda
automaatselt, et need ongi külastamise põhjused, sest kontekstiks pole uuritud inimese
huvide ja vajaduste struktuuri ning muuseumide külastamist selles kontekstis.

> Huvi 2006:
>

78% loodus

(2003 – 75%)

>

66% kunst

(2003 – 64%)

>

65% ajalugu ja arheoloogia

>

59% kodulugu (2003 – 60%)

>

55% teadus ja tehnika (2003 – 52%)

>

48% etnograafia ja antropoloogia (2003 – 45%)

> Mitte – huvi 2006:
>

53% ei ole vaba aega (2003 – 49%)

>

25% ei meeldi muuseumis käia (2003 - 22%)

>

24%

muuseumide kohta on vähe infot (2003 – 28%)

>

22%

puudub transport (2003 – 19%)

>

20%

piletihind liiga kõrge ( 2003 – 19% )

M illistel eesm ärk id el T e m u u seu m e k ü lastate?
Ü ldse m itte

M õnikord

S ageli

TÖ Ö A LA SELT

2003 a

94

42

2006 a

94

5 2

Õ PPEO TSTA RBEL

2003 a

88

9

3

2006 a

88

10

3

E N E S E T Ä IE N D A M IS E K S

74

2003 a

18

71

2006 a

21

8

M E E L E L A H U T A M IS E K S ,
V A B A A JA V E E T M IS E K S
2003 a

63

24

13

2006 a

63

24

12

0%
P ro tsen t %

20%

40%

60%

80%

100%

M is on p eam ised p õh ju sed , m ik s ei k ü lasta (saged am in i) m u u seu m e? *

2003 a
2006 a

49

E i ole vaba aega

53

M ulle ei m eeldi
m uuseum ides käia

22
25

M ul on m uuseum ide
kohta vähe infot

28
24

P ole transporti/ halvad
transpordivõim alused

19

P iletite hinnad on liiga
kallid

19
20

22

8

M inu tervis ei luba

6
6
6

M uu põhjus

K ülastan m uuseum e
piisavalt sageli

6
5
4
4

R aske öelda

0

10

20

30

40

P ro tsen t %
* k u n a ig a resp o n d en t v õ is an d a m itu v astu st, siis v õ ib p ro tsen tid e su m m a o lla 1 0 0 -st su u rem

50

60

Muuseumid 21. sajandi alguses–
kollektiivne identiteet, mälu, igapäevapraktika
Muuseumide sõnum ühiskonnas ja meedias.
Muuseumid on faktikogumid emotsionaalselt tulikuumal väljal.
Autentse mälu materjali faktiline olemasolu (hoidlate ja
arhiivide sisu jm materiaalne pool)
Muuseumid kui mälu ja kogemus. Mälu, ajaloo, tuleviku jm –
temaatika käsitlus inimese-kesksena
Muuseumid kui arutlusmaterjal, avaliku arutluse objekt. Riikide,
ühiskondade ja kultuuride konsensuse ja/või vastanduste otsing
Info orienteerumiseks.
MUUSEUMIDE FUNKTSIOONIMUUTUSI
Kontrollitud ideoloogiast (ja selle konstruktivismist) inimese avatud
maailmapildi kujundajaks (mälu tugevdajaks).
Uus funktsioon lubab rohkem muuseume ja materjale, avatumat mälu.
Selle talletamisega, mis aga vahepealsel suletud perioodil
kustutatud või kustumas – selle kogumisega on kiire!!

Muuseumid – eksistentsi lugu ja resonants

>

MUUSEUMID KUI AJA–KOHA–TEGEVUSE KOMMUNIKATSIOON KULTUURIS

> Svetlana Alpers,“The Museum as a Way of Seeing,” in Exhibiting Cultures:
The Poetics and Politics of Museum Display, ed. Ivan Karp and Steven D.
Lavine (Washington and London: Smithsonian Institution Press, 1991) pp.
25-32.
> Gianni Vattimo: The Structure of Artistic Revolution. 1988.
> Clifford, James: The Predicament of Culture: twentieth-century
etnography, literature and art. Cambridge (Massachusetts); London:
Harvard University Press, 1994.
> Georg Simmel: The Sociology of Space. (rmt Frisby, D.; Featherstone, M.
Simmel on Culture. Sage 1997)
> David Harvey: The Experience of Space and Time. (rmt The Condition of
Postmodernity. Blackwell. 1990)

Juri Lotman kultuuri enesemudelist ja
identiteedikommunikatsioonist
Kultuuri aktiivsuse enesemääratlemisel räägib tungist ühtsuse poole.
Kultuuri enesemudeli mehhanismid on seotud lakkamatu vajadusega
säilitada oma eneseteadvus, salvestada oma mällu kontseptsioon
iseendast.
Kultuurile on omane enesemudelite loomine ja kujutamine – nende kaudu
ühtlasi kontrollitakse adekvaatsust, suundade relevantsust.
Juri Lotman on eristanud kultuuri enesemudeli loomisel kolme üheaegset
suunda:
1. kultuuri enesemudel, mille eesmärgiks on refleksiivsus, reaalne tunnetus
ja kogemus
2. enesemudel, mis erinevad tavapraktikast, ent on suunatud praktika
muutmisele
3. ideaalsed enesemudelid ja manifesteerimised, mis eksisteerivad eraldi
reaalsusest ning säilitavad-defineerivad põhiväärtusi.
Lotman: erinevate enesemudelite vahel võib tekkida konflikte.

Muuseum – akadeemilise
kommunikatsioonidistsipliinina
http://www.uwo.ca/theory/Courses/Courses2006-OrderingLong.html
Centre for the Study of Theory and Criticism – Courses 2006-2007
Ordering Things - The following gives a very rough idea of how the course might unfold, though suggested
readings are at this stage no more than an indication of general directions, a point of departure for
reflection. The case studies, in particular, are intended merely as signposts on a terrain to be explored.
Weeks 1-7
•

Orientation

•

Collectors and Collecting (Baudrillard, Benjamin, Bal, Stewart)

•

Collecting Art and Culture (Clifford, Sherman, Duncan)

•

Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum (Pearce, Bal)

•

Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition (Bennett, Heidegger, Mitchell)

•

Taxonomies and Heterotopias (Foucault, Ritvo)

•

Archive (Derrida, Nora, Ricœur)

Weeks 8-13: Case Studies


Encyclopedia and Library (Borges, Kis)

•

Museum (Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H)

•

Anti-Museum (Broodthaers, the Museum of Jurassic Technology)

•

Taxonomies, Heterotopias and Lists (Greenaway's The Falls, Perec)

•

The Artist in the Museum (Boltanski, Greenaway)

•

The Museum Without Walls (The Situationist International, Sophie Calle, Banksy)

Muuseum akadeemilise distsipliinina. Näide
Week 1: Orientation
Week 2: Collectors and Collecting
>

Baudrillard, Jean. "The System of Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The Cultures of Collecting.
Cambridge, MA: Harvard University Press. 1994. 7-24.

>

Benjamin, Walter. "Unpacking My Library. A Talk About Book Collecting." Illuminations. Trans. Harry Zohn. Ed. Hannah
Arendt. New York: Schocken Books, 1969. 59-67.

>

Bal, Mieke. "Telling Objects: A Narrative Perspective on Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The
Cultures of Collecting. Cambridge, MA: Harvard University Press. 97-115.

>

Stewart, Susan. "The Collection, Paradise of Consumption." In Susan Stewart, On Longing. Durham and London: Duke
University Press, 1993. 151-69, 190-91.

Week 3: Collecting Art and Culture
>

Clifford, James. "On Collecting Art and Culture." In James Clifford, The Predicament of Culture. Cambridge: Harvard
University Press, 1988. 215-51.

>

Sherman, Daniel J. "Quatremère/Benjamin/Marx: Art Museums, Aura, and Commodity Fetishism." In Daniel J. Sherman
and Irit Rogoff, eds. Museum Culture: Histories, Discourses, Spectacles. London: Routledge, 1994. 123-43.

>

Duncan, Carol. "The Art Museum as Ritual." In Carol Duncan, Civilizing Rituals: Inside Public Art Museums. London and
New York: Routledge, 1995. 7-20.

Week 4: Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum
>

Pearce, Susan M. "Collecting: Shaping the World." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A Cultural
Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 68-88.

>

Pearce, Susan M. "Museums: The Intellectual Rationale." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A
Cultural Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 89-117.

>

Bal, Mieke. "The Discourse of the Museum." In Reesa Greenberg, Bruce W. Ferguson, and Sandy Nairne, eds. Thinking
About Exhibitions. London and New York: Routledge, 1996. 201-18.

Week 5: Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition
>

Bennett, Tony. "The Exhibitionary Complex." In Tony Bennett, The Birth of the Museum. London and New York: Routledge, 1995. 59-88.

>

Heidegger, Martin. "The Age of the World Picture," in The Question Concerning Technology and Other Essays, trans. William Lovitt. New York:
Harper & Row, 1977. 115-54.

>

Mitchell, Timothy. "Orientalism and the Exhibitionary Order." In Nicholas B. Dirks, ed. Colonialism and Culture. Ann Arbor: The University of
Michigan Press, 1992. 289-317.

Week 6: Taxonomies and Heterotopias
>

Foucault, Michel. The Order of Things: An Archaeology of the Human Sciences. London: Tavistock, 1970. xv-xxiv.

>

Foucault, Michel. "Of Other Spaces." Diacritics 16.1 (Spring 1986): 22-27.

>

Ritvo, Harriet. "Zoological Taxonomy and Real Life." In George Levine, ed. Realism and Representation: Essays on the problem of Realism in
Relation to Science, Literature, and Culture. Madison: The University of Wisconsin Press, 1993. 235-54.

Week 7: Archive
>

Derrida, Jacques. "Archive Fever, A Freudian Impression." Diacritics 25.2 (Summer 1995): 9-63.

>

Nora, Pierre. "Between Memory and History: Les Lieux de Memoire." Representations 26 (1989): 7-25.

Week 8: Encyclopedia and Library
>

Case Studies I: Borges, Danilo Kis's "The Encyclopedia of the Dead"

Week 9: Museum
>

Case Studies II: Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H

>

Donato, Eugenio. "The Museum's Furnace: Notes Toward a Contextual Reading of Bouvard and Pécuchet." In Josué V. Harari, ed. Textual
Strategies: Perspectives in Post-Structuralist Criticism. Ithaca: Cornell University Press, 1979. 213-38.

Week 10: The Anti-Museum
>

Case Studies III: Marcel Broodthaers, The Museum of Jurassic Technology

>

Crimp, Donald. "This is not a Museum of Art." In Donald Crimp, On the Museum's Ruins. Cambridge: MIT Press, 1993. 200-34.

>

Rugoff, Ralph. "Beyond Belief: The Museum as Metaphor." In Lynne Cooke and Peter Wollen, eds. Visual Display: Culture Beyond Appearances.
Seattle: Bay Press, 1995. 69-81.

Week 11: Taxonomies, Heterotopias and Lists
>

Case Studies IV (Perec, Greenaway's The Falls)

>

Testa, Bart. "Tabula for a Catastrophe: Peter Greenaway's The Falls and Foucault's Heterotopia."

>

Paula Willoquet-Maricondi and Mary Alemany-Galway, ed. Peter Greenaway's Postmodern/Poststructuralist Cinema. Lanham, Maryland: The
Scarecrow Press, 2001. 79-112, 336-38.

Week 12: The Artist in the Museum
>

Case Studies V (Christian Boltanski, Peter Greenaway)

Week 13: The Museum Without Walls
Tony Purdy

Inimest üldhuvid, integreerivad huvid, diferentseerivad
huvid ja spetsialiseeritud teemahuvid meedias
Teemade huvitasemed:
1. üldhuvi - vähemalt 60% vastajatest huvi pakkunud teemad (uudised kodu- ja
välismaalt, tervis, tv-saated);
2. suuri rühmi integreerivaid teemad, huvi ca 40 % vastajatest (näiteks
kuritegevus-politsei-kohtud ja seadusandlus-õigusinfo, loodus, sport, noorte
elu, haridus, sotsiaalprobleemid, pere, ka huumor),
3. teatud huvirühmi diferentseerivaid teemad (25-35%), näiteks korruptsioonskandaalid, poliitika ja majandus vs. kultuur, riigikogu, valitsus, tuntud isikud –
suhted, seltkonnakroonika vs. statistika jne.
4. suhteliselt väikesele asjast huvitatute ringile (alla 20%) huvi pakkuvad
spetsialiseeritud teemad, näiteks õiguskantsler-riigikontroll, arvutid,
erakondade tegevus või kirik ja religioon.
Ülevaade inimeste teemahuvidest, st huvidest eri valdkondade suhtes (‘Mina,
maailm, meedia’ 2002), küsitletud oli 1500 inimest üle Eesti. Huvide
selgitamiseks oli vastajatele antud valdkondade nimestik, mille suhtes pidid
viiepallisel skaalal hindama huvitatust.

M uu valdk ond.
K irik , religioon
E hitus , k innis vara
P oliitik ud, erak onnad
Õ igus k ants ler, riigik ontroll
O s t-m üük
A rvutid
P res ident
Reis id, turis m
S elts k onnak roonik a
V alits us , m inis teerium id, am etk onnad
Riigik ogu
M ajandus , äri, ettevõtlus
M ood
A utod
Tuntud is ik ud, s uhted
S tatis tik a, uurim us te andm ed
Tehnik a, tehnoloogia
K uns t, k irjandus , teater
M aaelu
Tööpak k um is ed
K orrupts ioon, s k andaalid
Teadus lik ud avas tus ed
Noorte elu
S port
A rvam us ed ja arutlus ed päevas ündm us tes t
K ool, haridus , õppim ine
Loodus
S ots iaalprobleem id
Huum or
S eadus ed, m äärus ed, õigus alane info
K odu, pere, laps ed
K uritegevus , polits ei, k ohtud
Uudis ed välis m aalt
Teles aated, film id
Tervis
O m a valla, linna, m aak onna info
Uudis ed E es tis t

1,2
13
13,3
13,5
14,7
18,6
19,4
22,8
23
23,7
23,8
24,7
25,3
25,5
26
27,2
27,9
29,5
31,3
31,3
32,4
35,2
39,5
40,3
41
43,3
47,4
49,9
50,6
53,7
54,2
56,6
57,6
59,6
63,8
66,5
77,7
84,7
0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Huvide tüübid:

Huvi meedias käsitletavate
jagunenud gruppide vahel:

teemade

> ühiskonna ja riigi teemadest huvitujaid
> kodu-lähiümbruse huvilised
> tehnika-teaduse-ettevõtlushuvilised

vastu

on

Teemahuvide klastrid 1-4
Kokkuvõtvalt on teemahuvide kohta neli klastrit
I. Esimese, poliitikahuvilise klastri (18% koguvalimist) domineerivaks faktortunnuseks on huvitatus riigi ja selle
institutsioonide tegevusest.
Kõrgendatud poliitikahuvi on ainult veidi rohkem omane meestele [VK1](52%). Siia klastrisse kuulub rohkem
kõrgharidusega inimesi, domineerivad keskealised ja vanemad inimesed (72% klastrist on vanem kui 45
eluaastat). Samuti kuulub siia keskmisest enam eestlasi. Sissetulekudominant on veidi allapoole Eesti
keskmist (1500-2500 kr pereliikme kohta). Keskmisest enam on siin pealinlasi ja maainimesi.
II. Teise, kultuurile ja lähiümbrusele orienteeritud teemahuvi klastri (19% koguvalimist) teljeks on kultuuri,
hariduse ja noorte elu, reisimise ja seltskonna temaatika, keskmisest tugevam on ka orienteeritus
lähiümbrusele ning sotsiaalsetele probleemidele. Samas on tüüp poliitikakauge.
Nimetatud tüübile on iseloomulik feminiinsus (88% naisi). Tüüpi iseloomustab keskmiset enam keskhariduslik
taust, samuti on siin keskmisest enam venekeelse ankeedi täitnuid. Palgaskaalal on nad kõige madalama
sissetulekuga pereliikme kohta. Keskmisest enam on siin (pea)linlasi ja vähem maainimesi.
III. Kolmanda, tehnika, teaduse ja ärikeskse teemahuvi klastri (28% koguvalimist) juurde kuulub ka
kõrgendatud spordi- ja välisuudiste huvi. Ootuspäraselt koosneb see tüüp valdavalt meestest (91%).
Klastri vanuskoosseis on vastandlik esimesele, poliitikahuvilisele tüübile: siin domineerivad noored, 77%
klastri koosseisust on vanuses alla 44 aasta. Sissetulek on selles klastris kõrgeim: ligi pooltel ulatub see
üle Eesti keskmise, kusjuures veerandil on sissetulek pereliikme kohta kõrgem kui 4000 krooni kuus.
Üllatav on, et klastri koosseisus on keskmisest enam maal elavaid inimesi.
IV. Neljanda, ümbritsevast vähehuvitunute klastri (34% koguvalimist) moodustavad inimesed, kelle huvid on
kõikide faktorite lõikes tunduvalt alla keskmise.
Klastris on väike naiste ülekaal (62% naisi), ka on selles keskmisest rohkem pensionieas inimesi.
Iseloomulik on ka veidi madalam haridustase ja sissetulek pereliikme kohta. Asulatüüpide esindatus
vastab aga valimi keskmisele. Venekeelsete inimeste osakaal on valimi keskmisest suurem (41% valimi
34%ga võrreldes). Nendel inimeste seas on silmatorkavalt enam Eesti kodakondsuseta inimesi, mis viitab
sellle, et kodakondsuse puudumine on seotud üldise vähema huvitatusega ümbritsevast elust.

Muuseumid kultuurimeedia kanalina Eesti
muuseumide külastusi (SaarPoll-Kult.min 2006)
MUUSEUMIDE KÜLASTATAVUS 2005. Eesti inimesed muuseumides:
12% Eesti Vabaõhumuuseumis
10% Kadrioru kunstimuuseumis
9%

Kumu Kunstimuuseumis

8%

Palmse mõisas

8%

Eesti Loodusmuuseumis

6%

Eesti Meremuuseumis

6%

Eesti Ajaloomuuseumis

6%

Tallinna Kunstihoones

5%

Rakvere linnuses

5%

Eesti Tervishoiumuuseumis

5%

Niguliste muuseum-kontsertsaalis

5%

Tartu Kunstimuuseumis ja Pärnu Uue Kunsti muuseumis

4%

Narva Muuseumis

4%

Eesti Rahva Muuseumis

4%

Saaremaa Muuseumis

4%

Palamuse Oskar Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumis

3%

Okupatsioonide Muuseumis

3%

Eesti Põllumajandusmuuseumis

57% inimesi ei ole aasta jooksul muuseumides käinud

M illiseid m u u seu m e on viim ase 12 k u u jook su l k ü lastan u d ?*

K adrioru K unstim uuseum **

8

K um u K unstim uuseum **

8

P alm se m õis

8
7
8
6
6
7
6

E esti L oodusm uuseum
E esti M erem uuseum
E esti A jaloom uuseum

N iguliste m uuseum -kontserdisaalis
E esti T ervishoium uuseum
N arva M uuseum
E esti R ahva M uuseum
S aarem aa M uuseum
P alam use O skar L utsu K ihelkonnakoolim uuseum
O kupatsioonide M uuseum **
E esti P õllum ajandusm uuseum
P ärnu M uuseum
E esti S pordim uuseum
H iium aa M uuseum
M uu

2006 a

13
12

E esti V abaõhum uuseum

R akvere linnus

2003 a

5
6
5
6
5
4
4
3
4
4
4
5
4
3
3
3
3
3
2
3
2
3
7
7
57
57

E i ole külastanud
P rotsen t %
0
10
20
30
** 2003.a. ei küsitud
*kuna iga respondent võis anda m itu vastust, siis võib protsentide sum m a olla 100-st suurem

40

50

60

K u n s tin ä itu s te , k u n s tis ü n d m u s te k ü la s ta m in e e r in e v a te s k o h ta d e s
(o n k ü la s ta n u d s e d a k o h ta v ä h e m a lt ü h e l k o rra l)
K u ltu u ria s u tu s te s (te a trid , k in o d ,
k u ltu u rim a ja d , jn e )

18
16
14

M õ n e s g a le riis

15

Ü h is k o n d lik e s h o o n e te s (p a n g a d ,
(o m a )v a lits u s a s u tu s e d , õ p p e a s u tu s e d , jn e )

14
12

K a d rio ru K u n s tim u u s e u m is *

2003 a

10

2006 a
K u m u K u n s tim u u s e u m is *

9
6
6

T a llin n a K u n s tih o o n e s

6

N ig u lis te m u u s e u m -k o n ts e rd is a a lis

5
4

T a rtu K u n s tim u u s e u m is

5
4

P ä rn u U u e K u n s ti M u u s e u m is

5

V iin is tu K u n s tim u u s e u m is *

3

T a rb e k u n s ti ja D is a in im u u s e u m is * *

3
2
2

A d a m s o n -E ric u m u u s e u m is

2

K ris tja n R a u a m a ja m u u s e u m is

1
6

M õ n e s m u u s k u n s tim u u s e u m is

7
10

M u ja l
P r o tse n t %
* 2 0 0 3 .a . e i k ü situ d
* * 2 0 0 3 o li te in e n im e tu s

9
0

5

10

15

20

Muuseumid (funktsioonid) avalikkuses –
kultuur või popkultuur

> Muuseumide rolli polü-funktsionaalsus
> Muuseumid – kultuur või/ja popkultuur, popkultuuri keskkond
Lugesime arhitektuurivõistluse žüriis osalenud Maasilt, et tehakse/
tulemas on Eesti popkultuuri keskus (Maas, 17. jaan 2006
Postimees)

Küsimus Eesti kultuurile ja muuseumidele: kas popkultuurile
orienteerumine on ajakohane või võõrastav ?
praktikas Euroopa on minemas multifunktsionaalsuse teed, (mida
funktsioonide küsimine – vastamine näitab)
> MUUSEUMID – VÕITLUSVÄLI MÄÄRATLUSTE PÄRAST
> ERMi ARHITEKTUURIVÕISTLUS TÕI ESILE ÜLDISED MÄÄRATLUSTE
PROBLEEMID

Avalikkus muuseumidest 1. ERMi arh. Näitel
17.1.2006. Muuseum ei pea viitama suitsupääsukesele. Võidutöö oponendid peaksid lammutama ka Toompea
linnuse koos Pika Hermanniga

Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi suhtes
Eesti Rahva Muuseumi uue hoone arhitektuurikonkurss andis hulgaliselt uusi ideid. Konkursile esitati 108 väga
eriilmelist, valdavalt heatasemelist tööd. Īürii leidis, et tööde arhitektuursetes lahendustes on palju originaalset,
kuigi suhteliselt suur osa autoritest on oma projekti loomisel ammutanud inspiratsiooni tänapäevasest
arhitektuurilisest avangardist.
Tööde käekirja põhjal võib eeldada, et enamik autoritest on suhteliselt väheste kogemustega noorema põlvkonna
esindajad. Sellest johtuvalt vajaksid nad oma ideede realiseerimiseks nõu ja mõningast abi. ERM-i ja Žürii
liikmete poolt moodustatava järelevalvekomisjoni, võidu-töö autori/autorite ja kohalike arhitektide ning
ekspertide omavahelises koostöös on võimalik tagada võidutöös esitatud ideede realiseerimine täiendatud ja
edasiarendatud kujul.
Millise panuse annab ERM-i uue hoone arhitektuur Eesti ühiskonnale ja identiteedile piirideta Euroopas? Īürii oli
seisukohal, et võidu-tööks peaks saama töö, milles rõhutatakse seda potentsiaali aktiivsel ja progressiivsel
moel ning kus arvestatakse kõnealuse kultuuriobjekti vastutusmäära olulisust. Samuti oodati, et võidutöö
annaks oma panuse avalikku keskkonda avaliku ruumi aktiveerimisega ning valiks üldtuntud eestipärase
teema, mis aitaks edendada arutelu Eesti ajaloo üle. See teema tuleb ellu viia rahvusvahelisel tasandil,
tõmmates Eestile tähelepanu laiemas kontekstis.

Hoiakute muutmine
Ülesanne ei ole lihtne. Selle täitmiseks peab ERM avalikkusele infot jagama. Samas on see ilus ülesanne. See

tekitab ühiskonnasisest respekti rahvas, kes on rajamas uut demokraatlikku hoiakut ja märkimisväärset kohta
Euroopa riikide seas.

Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas,
rahvuslikke piire ületavas ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab ligi noort põlvkonda ja
mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises kontekstis.
Winy Maas, Hollandi arhitekt, žürii liige

Avalikkus muuseumidest 2. ERMi arh. Näitel
> Kaua me põeme seda nõukogude aega!
Žürii koosseisu kohta ei oska midagi halba öelda, kuigi võib-olla mõni teine koosseis oleks teisiti
otsustanud. Ametnikud olid need, kes olema pidid – minister, muuseumide nõunik, muuseumi tollane
direktor, linnaarhitekt. Arhitektide liit tegi arhitektide poole pealt liikmete valimise ülesandeks Veljo
Kaasikule. Välisliikmetest jäi kõrvale Dominique Perrault, kes on seotud Peterburi Maria teatri
projektiga. Kuid Winy Maas Rotterdamist on samuti vaieldamatult rahvusvaheline autoriteet.

Ilus urbanistlik ruum

Võiduprojekt on hea. Esiteks sissekäigu arhitektuuriline sõlm, mis tekib konsoolse varikatuse alla,
teiseks ruum, mis moodustub tee ja oja ning nendega seotud ruumiga, ja kolmandaks pealmine
ruum, kus “lennurada” jookseb maja peale – tekib ilus urbanistlik ruum. Peale selle hoone ja
maastiku pingestatud kooskõla, mida ma nimetaks omamoodi “maastikudraamaks”, samal ajal koos
lainelise ja nõtke muljega.
Eesti Rahva Muuseum kui rahvuslik sümbol ei pea viitama suitsupääsukesele, veskikivile või
roigasaiale – ta on iseenesest kontseptuaalne urbanistlik arhitektuuriline sümbol. Iga muuseum on
seestpoolt lavastus ja praegune kehand annab selleks kõik võimalused. Museoloogide mure on
mõistetav, kuid kõik probleemid on lahendatavad.
Ma ei saa ka aru nendest, keda ajasid närvi võiduprojekti liigsed vihjed kunagisele Vene
sõjaväelennuväljale.
Kaua me põeme seda nõukogude aega! Toompea linnus koos Pika Hermanniga on ju ka okupantide
rajatud. Lisaks on ühed ikkagi arhitektid, teised museoloogid, kellel ilmselt puudub tänapäevase
arhitektuuri tunnetus. Ajakirjandusele oleks nii palju etteheiteid, et ei maksa lehte panna igasuguseid
kuulujutte, kuidas keegi žüriiliikmetest hääletas või kes keda mõjutas.
Võib küsida, kas Eesti arhitektide osavõtt konkursist oli liiga loid või ei motiveerinud preemiafond.
Minu meelest oli kõik normaalne ja seda ka Kumu arhitekti Pekka Vapaavuori arvates. Eesti arhitektid
on tööga hõivatud ja tegelikult oli ülesanne ka tohutult raske.
Andres Alver, arhitekt, Žürii liige

Avalikkus muuseumidest 3. ERMi arh. Näitel
KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga?
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
17. jaanuar 2006 EPL KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga? (126)
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
Eile avati pidulikult Eesti Rahva Muuseumi konkursi võidutööde ümbrikud. Ulatati lilli ning võitjatel oli põhjust
rõõmustada. Paraku valiti võidutööks projekt, mida ei saa ega tohi ehitada tulevaseks
rahvusmuuseumiks.
Võidutöö kujutab endast Raadi veneaegse sõjalennuvälja pikenduseks mõeldud 70 m laiust ja 350 m (!)
pikkust klaaspaviljoni, mis jätkub 1,1 km pikkuse platoona “lõpmatusse”. Kokku võtab ehitis enda alla
1,5 kilomeetrit.
Abstraktse grandioossuse kõrval oleks nagu pisiasi, et selle projektiga kinnistatakse Jakob Hurda
mälestuseks loodud Eesti Rahva Muuseum ühes rahvuslike soome-ugri etnoloogiakogudega igaveseks
nõukogude kaugpommitajate lennuvälja külge. Seda nii füüsiliselt kui ka sisuliselt. Muuseumitöötajad ja
külastajad hakkavad läbi klaasseinte sundkorras kunagisi Nõukogude lennutrajektoore imetlema ning
sadadele muuseumi külastajatele räägitakse ikka ja jälle haledat lugu Tartu linna arengupeetusest
Nõukogude okupatsiooni ajal.
Sellise muuseumi ehitamiseks võiks lausa Putinilt endalt raha küsima minna – ettemaksuks kõikide punaste
nelkidega ürituste eest, mida annab edaspidi hästi korraldada otse Eesti Rahva Muuseumi lävel.

Kuidas see sai juhtuda?
Kõigil inimestel on õigus küsida, kuidas sai selline asi juhtuda. Lühivastus: žürii komplekteeriti nii, et
ajaloo suhtes “kompleksivabad” ja “kõigega nõus” liikmed jäid enamusse. Žürii lööksalga moodustanud
arhitektid-urbanistid Kaasik ja Alver on ennegi läbi viinud ideekonkursse, mille tulemused ei realiseeru.
Muidugi on tore virgutada vaimu puhtteoreetilise ajugümnastikaga. Kui aga tellija (kultuuriministeerium
koos ERM-iga) moodustab žürii, et leida parim teostatav lahendus muuseumile, on absurdne tõsta
kilbile visionäärne urbanism.

Lisaks okupantide lennuväljaga flirtimisele on võiduprojekt ka siseruumide osas lootusetult puudulik: fondiruume kõvasti vähem, näitusesaalid valged ja
tööruumid akendeta (peaks olema vastupidi), dubleeritud sissepääsud (topeltkaader), vead projektis jpm. Selle ekspluatatsioon on teistest tunduvalt
kallim (käidav klaaskatus; klaasseintega köetavad, ent kasutamata suured õhuruumid jms). Tagatipuks ulatub “muuseum-lennuväli” alale, mille tuleviku
üle ei otsusta žürii, vaid Tartu linn ja vald. ERM peaks nüüd hakkama Tartu linna piiride laiendamist taotlema!
Nii minu kui ka Kanada eksperdi Barry Lordi jaoks oli võiduprojekt viimases kategoorias märkega “mitte mingil juhul”. Muidugi on iga projekti võimalik
ümber teha (kahtlen, kas välisautorid on nõus oma ideedest loobuma, need tunnistati ju parimaks!). Ent miks määratakse esikoht tööle, mida tuleks
nullist alustada, kui kõrvalt on võtta terve hulk võistluse kriteeriumidele vastavaid töid?
Ideekonkurss allub riigihangete seadusele. Minister Palmaru, kes peaks seisma muuseumi eest ning tagama “riigi rahaliste vahendite kõige
ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise”, läks kaasa arhitektide hasartmänguga. Kas tõesti oli hirm gastroleeriva välisarhitekti ees rumal paista?
Kõigest ühe päeva Tartus ja pool päeva Tallinnas viibinud Hollandi arhitekt Winy Maas käitus nagu staar külatanumal. Või on mäng peenem: minister
ei taha seda muuseumi üldse ehitada?
Lennuajaloo mälestis?
“Muuseum-lennuvälja” kasuks kostis argument, et sõjaväebaaside all oli ka eestiaegne lennuväli, mistõttu tegemist oleks rahvusliku järjepidevusega!
Absurdsemat tõlgendust on raske leida. Raadi ajalugu algas ja lõppes venelastega. 1912. aastal maandus Raadi Krasnojarski polgu lennuplatsile Vene
katselendur Sergei Utotškin. Tema järel saabusid 1914. aastal lennukid Peterburi sõjaväeringkonna lennuroodu Gatšina polgust. Eestiaegne lennuväli
oli rohu-plats, mis asus hulk maad linna pool. ERM tahetakse liita 1952–1956 rajatud kaugpommitajate lennuväljaga, millega koos ehitati Luunja
pommilaod ja Kärkna kütusebaas.
Lennuvälja imetlevad arhitektid otsustasid pöörata uue lehekülje Eesti ametlikus ajalootõlgenduses.
Las “kompleksides” poliitikud jamavad Tartu rahu ja piiridega, meie oleme tolerantsed! Kui vahva: teeme kõik näo, et Nõukogude okupatsiooni suurim
füüsiline märk Tartus, mis linna 50 aastaks lukku pani, oli üks pühapäevalennunduse harrastamise plats. Teeme näo, et me ei tea midagi Raadi
masendavast reostusest, mida on roogitud juba kümme aastat. Teeme näo, et me ei märka lillelasu, millega iga aasta maikuus külvatakse üle Raadil
asuv punamonument.
Ei saa me ühele poole ei piiri ega pronkssõduriga, Raadile aga tahetakse ehitada terve sõjalennumemoriaal, mille keskerakondlasest kultuuriminister
on mõtlemata heaks kiitnud.

Tänu ministri meelemuutusele nautisid “puhta arhitektuurimõtte” kaitsjad triumfi. Ekspertidele sai koht kätte näidatud, sh Barry Lordile Kanadast, kes
oma valdkonnas on maailmas kindlalt esikümnes. Samas võib Winy Maasi puhul vaielda, kas ta esimese sajagi sisse mahub. Maas ei ole ühtegi
muuseumi ehitanud – väike kunstikeskus seda kogemust ei anna –, küll aga kuulub tema loomingu pärlite hulka näiteks korterelamu projekt sigadele
(otseses mõttes). Miks kutsuti ERM-i žüriisse selline välisarhitekt, kui Euroopast olnuks ridamisi võtta muuseumi projekteerimise kogemusega
tipparhitekte? Küsigem ka: miks ei olnud žüriis ühtki Tartu avaliku elu tegelast?
Pyrrhose võit
“Veel üks selline võit ja me oleme kadunud,” tõdes veriste lahingutega kuulsaks saanud Pyrrhos. Kulutati kolm miljonit, aga konkurss täitis vaid
“arhitektuurimõtte elavdamise” rolli. ERM peab alustama otsast.
Kui kaugele saavad arhitektid tegelikkusest võõrandumisel veel minna? Ühed projekteerivad linnasüdametesse kaubakolosse; teised müüvad
süüdimatult akendeta tube; kolmandad pressivad vastutustundetult žüriides läbi “kunstiprojekte”, millega tellijal pole midagi peale hakata. Vaene
arhitektide liit pingutab, et Eesti arhitektuuri mainet seltskonnaüritustega parandada, aga ei saavuta midagi, kui arhitektide teod käivad sõnadele vastu.
Valjuhäälselt ühiskonnas otsustamisõigust nõudes ja üksteisele kõrgeimaid kvalifikatsioonitunnistusi jagades võtavad arhitektid otsustama pääsedes
arvesse vaid oma kinnismõtteid ja ego. Sellises kontekstis muutub või-matuks kaitsta seisukohta, et ühiskonnas kaalukate otsuste tegemine peaks
Eestis olema usaldatud arhitektidele.

Karin Hallas-Murula, ERM-i arhitektuurikonkursi ekspert, Eesti arhitektuurimuuseumi direktor

Avalikkus muuseumidest 4. ERMi arh.v näitel
Hiidämblik ja punalohe. PM 21.1.06. www.postimees.ee/230106/esileht/arvamus/189520.php
«Põhjakonna me siis ei saanud,» võis kunagi direktorina eelmise Eesti Rahva Muuseumi
arhitektuurikonkursi korraldanud Tõnis Lukase hääles leida kergeid pettumusenoote, kui ta
esmaspäeval ERMi uue hoone konkursil võidutöö «Memory Field» («Mälestuste maastik») ees
käed risti rinnale sättis.
«Põhjakonna»-nimeline projekt võitis tosin aastat tagasi. Aga riik oli vaene ja ERM pidi KUMU selja taha
järjekorda võtma.
Nende ootamise aastatega langes otsus – muuseum läheb oma päriskoju Raadile. Seal mõisahäärberis
avas ERM 1923. aastal esimesed seitse näituseruumi.
Tuul on pööranud, ühtäkki suudab riik ehitama hakata ning projekti said kutsutud silmad esmaspäeva
keskpäeval esimest korda näha.
«Nüüd saame siis ämbliku » jätkas Lukas.
Tõepoolest, mitmel pildil kõrgus muuseumihoone kohal hiigelämblik, mis osa vaatajaid nii segadusse
suutis ajada, et nad hoopis seda tulevaseks muuseumimajaks pidasid.
Loomad meeldivad inimestele. Nii kirjutas üks arvamuskülgede püsiautor hiigelsuurest punalohest, mis
Raadi sõjaväelennuväljal laiutama hakkab. Põhjuseks pilt, kus arhitektid olid hoone mastaapide
näitlikustamiseks ühel maastikuvaatel muuseumimaja punaseks värvinud, hallist üldpildist
eristamiseks.
Kolm noort arhitekti – Lina Ghotmeh Liibanonist, Itaalias kasvanud Dan Dorell ja jaapanlane Tsuyoshi
Tane suutsid endast kõnelema panna terve Eesti. Õigupoolest oma projektist. Ühtäkki oli rahvas
kaheks nagu kirvelt kõlksu saanud kasehalg – poolt ja vastu.

350 meetrit pikk, peamiselt ühekorruseline klaastunnel, kogupikkuses on kompleks poolteist
kilomeetrit pikk ja meenutab lennurada. Kerge kaldega kate vihjamas tõusmisele taevasse,
oma saatusele vastu minemisele.
700 000-kroonine võidupreemia on suurim, mida Eestis eales on arhitektuurikonkursil välja antud,
kuid rahvusvahelised tipud, kellega koos Ghotmeh, Dorell ja Tane töötanud on, sellistele
konkurssidele välja ei tule.
Selle kolmiku esimest suurt võitu saadavad rohked küsimused – kas maja ikka suudab
muuseumihoone nõudmisi täita, kuidas mastaapne hoone selles ümbruses välja hakkab
nägema ning kuidas eesti vankrirattad ja õllekapad seal sees tunduvad. Ning kui palju see
klaasmaja Eesti riigile maksma võib minna.

Nii pidi kolmik enne auhinna saamist tõlkeklappidest kuulma ERMi eelmise direktori Jaanus Plaadi
kahtlustesse peidetud lootust, et juhul kui võidutööd ei õnnestu muuseumi vajadustele
kohandada, on žüriil võimalik asendada see mõne teise tööga.
Alles siis avanesid ümbrikud ning presidendipaar lõi kolme noore arhitektiga kokku.
Päev pärast võidu tähistamist sõitis trio Londonisse, lubadusega juba nädala pärast tagasi olla.
Arhitektuurimuuseumi direktor Karin Hallas-Murula taandas end suure käraga žüriist, sest sellesse
kohta ehitatud suur sillakujuline muuseum seoks
ERMi igaveseks nii füüsiliselt kui ideeliselt Nõukogude okupantide sõjaväelennuvälja külge.
Dorell on pärit Itaaliast ja üles kasvanud ajal, kui maailma lapsed kartsid kõige rohkem tuumasõda.
Tema hirmu kodu oli Tartus Raadil. Kaugpommitajad olid valmis siit iga hetk õhku tõusma ja
Euroopale surma külvama.

Avalikkus muuseumidest 5. ERMi arh. Näitel
>

JUHTKIRI: Rahu Eesti Rahva Muuseumile

Eesti Päevaleht 17.1.2006

(2)

Eile saime siis teada ERM-i arhitektuurivõistluse võitjad ja näha ka sada kaheksat võistelnud
projekti. Kirgi oli juba enne üles köetud, sest žürii hoidis tulemusi pikka aega saladuses.
Pole ime, et ajakirjandus haaras kinni igast läbiimbunud vihjest. Oli enam-vähem kindel, et võit ei
tulnud koju. Kokku konkureeris kõigest 12 Eesti arhitektide projekti, millest üks sai ostupreemia.
Meenutagem, et Kumu konkursil tegid puhta töö soomlased.
ERM-i arhitektuurivõistlus ja ehitamine põhjustab ilmselt veel suuremaid debatte, sest see
puudutab absoluutselt tervet Eesti rahvast. Eesti Päevaleht on loomulikult juba tänasest avatud
kõikvõimalikele arvamustele, kuid me kõik peame ka arvestama muuseumi direktori Krista Aru
palvet: laske meil lõpuks rahulikult oma päris kodu valmis ehitada. Pärast kaklust teatavasti
rusikatega ei vehelda, kuid Kumu näide on hoiatav: ikka hakati vaidlustama asukohta ja projekti
sobivust Lasnamäe nõlva alla. Loodetavasti ERM-iga nii ei lähe.
Kuid mingid rasked eriarvamused on ka siia sisse programmeeritud. Laias laastus lähevad
arhitektide ja museoloogide-kunstiajaloolaste hinnangud lahku. Viimati mainituid häirib projekti
sobivus muuseumihooneks ja liigne orienteerumine kunagise Vene militaarlennuvälja imagole.
Võidutöö “Mäluväli” saatetekstist võib otse lugeda, et see on “lõige maastikust” ning “stardirada”
silmapiiri ja kauguste poole, mis ühtlasi on “tunnistajaks pikaajalisele võitlusele okupatsiooniga”.
Samas tundub see mõnele eestlasele hoopis monumendina nõukogudeaegsele sõjalennuväljale,
mis tegi Tartust kinnise linna. Arhitekte, seda enam välismaiseid, ja võib-olla ka turiste aga
säärane kohamüüt pigem paelub. Kahju on muidugi sellest, et lähitulevikus pole ette näha
varemetes mõisa restaureerimist. Vanemale põlvkonnale seostub Raadi just eelkõige mõisaga.

Teemaväljad ja tasandid
Teemavälja üldstruktuur :
1. Struktuursed teemad ja põhimüüdid
2. Võimu ja juhtimise, otsustamise ja funktsionaalsed teemad

3. Inimese ja identiteedi teemad

Muuseumi - teema meediaväljal:
1. Muuseumid struktuuriosana
2. Konseptualiseerimine, valikud ja otsustamised
3. Muuseumide funktsioneerimine inimese jaoks

Eesti elanike kultuurihuvide mudel ja mudeli
sotsiodemograafiline taust
1. Aktiivne mitmekülgne kultuurisuhe

22%

2.Utilitaarne (sh tehnoloogiline) ja meelelahutuslik kultuurisuhe 25%
3. Traditsiooniline, perekeskne kultuurisuhe 19%
4. Sotsaalse võrgustiku ja popkultuuri keskne kultuurisuhe 14%
5. Kultuurikauge, passiivne suhe

20%

mudel on avaldatud ja analüüsitud: Lõhmus, M., Lauristin, M., Salupere, R.
Inimesed kultuuriväljal: aktiivsus ja eelistused. Rmt: Eesti elavik 21.
Sajandi algul. TÜK 2004, lk 97 – 128

T abel 7.22. K ultuuriorientatsioonide klastrite sotsiodem ograafiline struktuur.

Sugu
V anus

H aridus

A nkeedi
keel

22 %

25%

19%

14%

20%

K ogu

M ees
N aine

36

21

35

49

47

64

81
19

79

65

51

54

15-19

3

17

3

29

3

10

20-29
30-44

10

28

9

12

17

23

33

31

34
25

21

27

45-54

23

14

23

10

17

18

55-64

20

5

19

1

25

15

65-74

20

3

15

1

22

13

alg, põhi

15

27

15

29

30

23

K esk

55

58

62

59

49

57

K õrgem
E esti

30

15

23

13

21

21

73

67

63

68

59

66

V ene

27

33

37

32

41

34

26. septembri töötuba:
võimalusi muuseumide esitamiseks avalikkuses
Kuidas saavutada kommunikatsiooni dünaamilisus?

Meedia muuseumidest millele meedia reageerib?
> Millele meedia reageerib ja millele mitte?
> Millised on valikute printsiibid ja kriteeriumid?

> Millal reageerib?
> Kuidas reageerib?

Meedia paradoksid
> Meedia näib emotsionaalne, siiski on meedia sisu ratsionaalne –
funktsionaalne
> Meedia esitab end avaliku tekstina, siiski on see sündinud suletuses
> Meedia esineb kõikide esindajana, siiski on see kellegi esindaja
> Kes omab/toodab meedia sisu (aktiivne pool) ja kes meedia sisu kasutab
(passiivne pool)
> Meedia on identiteeditööstus – ideede, meeleolude, arvamuste, identiteedi
tootmine
> Meedia sisu referentsid on kas kindlad väljakujunenud allikad (kvaliteetsed)
või rohkem juhuslikud mitte-väljakujunenud (vähekvaliteetsed) allikad.
> Muuseumid on kvaliteetsed referentsid.


Slide 23

Maarja Lõhmus:

Muuseumid kui
kommunikatsioon
ettekanne Narvas,
25. septembril 2006

ARUTLEN:

> Avalikkuse ja meedivälja üle
> Muuseumide üle avalikkuses ja meediaväljal

> Avalikkuse struktuurimudeli üle, Eesti ühiskonna
avalikkuse üle, kus domineeriv avalik väli on meediaväli,
kus muuseumid on materjaliks ja teemaks. Milliseks?
> Inimeste huvitüüpide üle

> Muuseumide kommunikatsiooni üle ühiskonnas

PANOPTICON (Bentham 1787), Foucault
http://cartome.org/panopticon1.htm

Muuseumide struktureeriv normatiivne
roll kultuuris:
sisemine ja välimine määratlemine
-

Ühiskonnas muuseumide institutsioonil tõemonopol aprioori, struktuurselt

-

Muuseumid on vajalikud ja neid tuleb toetada ka siis, kui külastajaid napib (81%
nõus, Kultmin.2006, vt. järgmine slaid). See olukord on sarnane avalik-õigusliku
ringhäälingu toetamisega, mida toetatakse ka siis, kui ei kuulata. Tõlgendus:
kultuuristruktuuri toimimise põhiinstitutsioonid peavad tingimusteta olemas olema.

-

Sisemine identiteet ja väline määratlemine:

ERMi ideest ja asutamisest 100 aastat hiljem on saanud mineviku-tuleviku
kontseptsioonide ja suundade küsimus. Põhiküsimusi esitasid ERMi uue hoone
arhitektuurivõistluse vastukajad (vt. Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi
suhtes. Winy Maas 17.1.2006 PM)

Winy Maas: Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele
muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas, rahvuslikke piire ületavas
ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab
ligi noort põlvkonda ja mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises
kontekstis.

K u ivõrd n õu stu b järgn evate väid etega m u u seu m id e k oh ta?
(täiesti nõus + pigem nõus)

M uuseum id korraldavad
liiga vähe põnevaid
üritusi

2006 a

45
37

M uuseum id on vajalikud
ja neid tuleb toetada isegi
siis, kui külastajaid napib

80
81

U ute m uuseum ihoonete
ehitam ine on riigi raha
raiskam ine

20
17

Inform atsioon
m uuseum ides toim uvast
on hästi kättesaadav*

27

E esti m uuseum ide
väljapanekud pakuvad
palju põnevaid elam usi*

52

0
P ro tsen t %
* 2 0 0 3 ei k ü situ d

2003 a

20

40

60

80

100

Muuseumid kui maailmapilt ja
identiteedikommunikatsioon: tehnoloogilise hüppe,
konstruktivismi ja reflektsiooni uus tase
MUUSEUMID

>

Eesti muuseumi ideede kujunemine Jakob Hurda matustel Tartus 1907; Hurda tööde
jätkajate otsusluua vanavara süstematiseerimiseks ja eksponeerimiseks muuseumi.

>

Muuseumide materjalide esituses nii konstruktivistlik kui refleksiivne pool.

>

Vrd. Soome muuseumidega (vt. Lõhmus, M., Medijainen, E. Soome ja soomlased
TÜK 2005, pt Muuseumid lk.317 - 328)

>

Eestis loodus kultuurikeskkonnana – loodusajakirjandus jm on kõrgelt koteeritud

>

Eesti kultuuriajakirjanduses on muuseumide – ajakirjanduse osa praegu vähe esile
tulev ja hajutatud erinevate väljaannete kui ‘kontekstide’ vahel – osad teemad
üldajakirjanduses, muuseumide näitused ja väljapanekud kultuuriajakirjanduses ja
muuseumide kontseptuaalne pool üldise kultuuripoliitilise diskussiooni osana.

>

Kõige rohkem saavad inimesed infot kultuurivaldkondade kohta üldajalehtedest ja
ajakirjadest, televisioonist ning sõprade-tuttavate käest.

>

Eesti kultuuriuuringud – kultuuri uuringute põhjana oluline muuseumide teadustöö
ja uurimused. Kultuuriuuringutes on muuseumide osa laias kultuurikeskustelus
põhjendamatult tagasihoidlik –veel-mitte-kommunikatiivne faas.

K u ivõrd su u rt h u vi p ak u vad järgn evat tü ü p i m u u seu m id ?
(suurt huvi + m õningast huvi)

2003 a
2006 a

75

L oodus

78

64

K unsti

66

65

A jaloo ja arheoloogia

65

60

K oduloo

59

52

T eadus ja tehnika

55

45

E tnograafia ja
antropoloogia

48

6

M uud

P ro tsen t %

5
0

20

40

60

80

Eesti struktuurimuutus ja avalikkuse
representatsiooni muutus 1980 – 1990ndatel
>

Eesti muutumine 1990ndatel:

> - avalike representatsioonide muutumine
> - meediavälja muutumine
>

Totalitaarkommunikatsioonist avatud ühiskonna kommunikatsiooniks

>

Meediavälja funktsioonide muutus

>

Esinejate, kõneisikute, ajakirjanike-toimetajate muutus

>

Avalikkuse agenda ja fookuste muutus

>

Sotsikultuuriliste protsesside määratlemine- defineerimine

>

Igapäevane defineerimisvõitlus protsesside suunamise nimel

> ESITUSE – REPRESENTATSIOONI MUUTUS
> ÕIGED– VALED/ TUGEVAD– NÕRGAD/ SELGED– EBASELGED MÄRGID

Reflektsioon versus konstruktivism:
muuseumide rolli ja funktsiooni muutusi 1980ndatest
kuni 2000ndate alguseni.
1.

Reflektsiooni vajadus: muinsuskaitse liikumine 1980ndate lõpus,
muuseumide kultuurilis – poliitiline osalemine (näit. Loomeliitude
pleenumil)

2.

Institutsiooni restruktureerimine: Eesti kultuuri institutsioonide üldine
restruktureerimine ja uus legitimeerimine, toomine NSVL tõrjutud
identiteediinstitutsioonidest Eesti rahvuslikuks keskseks identiteedi ja
mälu institutsiooniks. (90ndate keskpaik)

3.

Enesereflektsiooni: muuseumide käsitlus areneva ja muutuva
protsessina, muuseumide võrdlused maailma teiste muuseumidega

4.

Institutsioonide uus struktuur: Liitumine EU-ruumiga, institutsionaalne
rahvusvahelistumine

5.

Reflektsiooni ja konstruktsivismi ootus: Avalikkuse ootustele
vastamine, resonantsi arvestamine, erinevate väärtuspõhiste
konfliktide käsitlemine kui süsteemi infrastruktuuri/struktuuri üldise
funktsioneerimise indikaatorina (2000ndate algus)

6.

Millise konstruktivismi ootus?
Muuseumide usaldamise/usaldamatuse küsimus, muuseumide
vastutus teadvuse-kujunduse eest (varjatud küsimus)

Muuseumide külastamise põhjused /funktsioonid
>

1/3 külastajatest meelelahutuseks, vaba aja veetmiseks

>

1/3 külastajatest enesetäiendamiseks ja harimiseks

>

1/5 külastajatest õppe otstarbeks

>

1/7 tööalaselt
Kommentaar: külastajate määratletud põhjused külastamiseks ei ole tähenda
automaatselt, et need ongi külastamise põhjused, sest kontekstiks pole uuritud inimese
huvide ja vajaduste struktuuri ning muuseumide külastamist selles kontekstis.

> Huvi 2006:
>

78% loodus

(2003 – 75%)

>

66% kunst

(2003 – 64%)

>

65% ajalugu ja arheoloogia

>

59% kodulugu (2003 – 60%)

>

55% teadus ja tehnika (2003 – 52%)

>

48% etnograafia ja antropoloogia (2003 – 45%)

> Mitte – huvi 2006:
>

53% ei ole vaba aega (2003 – 49%)

>

25% ei meeldi muuseumis käia (2003 - 22%)

>

24%

muuseumide kohta on vähe infot (2003 – 28%)

>

22%

puudub transport (2003 – 19%)

>

20%

piletihind liiga kõrge ( 2003 – 19% )

M illistel eesm ärk id el T e m u u seu m e k ü lastate?
Ü ldse m itte

M õnikord

S ageli

TÖ Ö A LA SELT

2003 a

94

42

2006 a

94

5 2

Õ PPEO TSTA RBEL

2003 a

88

9

3

2006 a

88

10

3

E N E S E T Ä IE N D A M IS E K S

74

2003 a

18

71

2006 a

21

8

M E E L E L A H U T A M IS E K S ,
V A B A A JA V E E T M IS E K S
2003 a

63

24

13

2006 a

63

24

12

0%
P ro tsen t %

20%

40%

60%

80%

100%

M is on p eam ised p õh ju sed , m ik s ei k ü lasta (saged am in i) m u u seu m e? *

2003 a
2006 a

49

E i ole vaba aega

53

M ulle ei m eeldi
m uuseum ides käia

22
25

M ul on m uuseum ide
kohta vähe infot

28
24

P ole transporti/ halvad
transpordivõim alused

19

P iletite hinnad on liiga
kallid

19
20

22

8

M inu tervis ei luba

6
6
6

M uu põhjus

K ülastan m uuseum e
piisavalt sageli

6
5
4
4

R aske öelda

0

10

20

30

40

P ro tsen t %
* k u n a ig a resp o n d en t v õ is an d a m itu v astu st, siis v õ ib p ro tsen tid e su m m a o lla 1 0 0 -st su u rem

50

60

Muuseumid 21. sajandi alguses–
kollektiivne identiteet, mälu, igapäevapraktika
Muuseumide sõnum ühiskonnas ja meedias.
Muuseumid on faktikogumid emotsionaalselt tulikuumal väljal.
Autentse mälu materjali faktiline olemasolu (hoidlate ja
arhiivide sisu jm materiaalne pool)
Muuseumid kui mälu ja kogemus. Mälu, ajaloo, tuleviku jm –
temaatika käsitlus inimese-kesksena
Muuseumid kui arutlusmaterjal, avaliku arutluse objekt. Riikide,
ühiskondade ja kultuuride konsensuse ja/või vastanduste otsing
Info orienteerumiseks.
MUUSEUMIDE FUNKTSIOONIMUUTUSI
Kontrollitud ideoloogiast (ja selle konstruktivismist) inimese avatud
maailmapildi kujundajaks (mälu tugevdajaks).
Uus funktsioon lubab rohkem muuseume ja materjale, avatumat mälu.
Selle talletamisega, mis aga vahepealsel suletud perioodil
kustutatud või kustumas – selle kogumisega on kiire!!

Muuseumid – eksistentsi lugu ja resonants

>

MUUSEUMID KUI AJA–KOHA–TEGEVUSE KOMMUNIKATSIOON KULTUURIS

> Svetlana Alpers,“The Museum as a Way of Seeing,” in Exhibiting Cultures:
The Poetics and Politics of Museum Display, ed. Ivan Karp and Steven D.
Lavine (Washington and London: Smithsonian Institution Press, 1991) pp.
25-32.
> Gianni Vattimo: The Structure of Artistic Revolution. 1988.
> Clifford, James: The Predicament of Culture: twentieth-century
etnography, literature and art. Cambridge (Massachusetts); London:
Harvard University Press, 1994.
> Georg Simmel: The Sociology of Space. (rmt Frisby, D.; Featherstone, M.
Simmel on Culture. Sage 1997)
> David Harvey: The Experience of Space and Time. (rmt The Condition of
Postmodernity. Blackwell. 1990)

Juri Lotman kultuuri enesemudelist ja
identiteedikommunikatsioonist
Kultuuri aktiivsuse enesemääratlemisel räägib tungist ühtsuse poole.
Kultuuri enesemudeli mehhanismid on seotud lakkamatu vajadusega
säilitada oma eneseteadvus, salvestada oma mällu kontseptsioon
iseendast.
Kultuurile on omane enesemudelite loomine ja kujutamine – nende kaudu
ühtlasi kontrollitakse adekvaatsust, suundade relevantsust.
Juri Lotman on eristanud kultuuri enesemudeli loomisel kolme üheaegset
suunda:
1. kultuuri enesemudel, mille eesmärgiks on refleksiivsus, reaalne tunnetus
ja kogemus
2. enesemudel, mis erinevad tavapraktikast, ent on suunatud praktika
muutmisele
3. ideaalsed enesemudelid ja manifesteerimised, mis eksisteerivad eraldi
reaalsusest ning säilitavad-defineerivad põhiväärtusi.
Lotman: erinevate enesemudelite vahel võib tekkida konflikte.

Muuseum – akadeemilise
kommunikatsioonidistsipliinina
http://www.uwo.ca/theory/Courses/Courses2006-OrderingLong.html
Centre for the Study of Theory and Criticism – Courses 2006-2007
Ordering Things - The following gives a very rough idea of how the course might unfold, though suggested
readings are at this stage no more than an indication of general directions, a point of departure for
reflection. The case studies, in particular, are intended merely as signposts on a terrain to be explored.
Weeks 1-7
•

Orientation

•

Collectors and Collecting (Baudrillard, Benjamin, Bal, Stewart)

•

Collecting Art and Culture (Clifford, Sherman, Duncan)

•

Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum (Pearce, Bal)

•

Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition (Bennett, Heidegger, Mitchell)

•

Taxonomies and Heterotopias (Foucault, Ritvo)

•

Archive (Derrida, Nora, Ricœur)

Weeks 8-13: Case Studies


Encyclopedia and Library (Borges, Kis)

•

Museum (Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H)

•

Anti-Museum (Broodthaers, the Museum of Jurassic Technology)

•

Taxonomies, Heterotopias and Lists (Greenaway's The Falls, Perec)

•

The Artist in the Museum (Boltanski, Greenaway)

•

The Museum Without Walls (The Situationist International, Sophie Calle, Banksy)

Muuseum akadeemilise distsipliinina. Näide
Week 1: Orientation
Week 2: Collectors and Collecting
>

Baudrillard, Jean. "The System of Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The Cultures of Collecting.
Cambridge, MA: Harvard University Press. 1994. 7-24.

>

Benjamin, Walter. "Unpacking My Library. A Talk About Book Collecting." Illuminations. Trans. Harry Zohn. Ed. Hannah
Arendt. New York: Schocken Books, 1969. 59-67.

>

Bal, Mieke. "Telling Objects: A Narrative Perspective on Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The
Cultures of Collecting. Cambridge, MA: Harvard University Press. 97-115.

>

Stewart, Susan. "The Collection, Paradise of Consumption." In Susan Stewart, On Longing. Durham and London: Duke
University Press, 1993. 151-69, 190-91.

Week 3: Collecting Art and Culture
>

Clifford, James. "On Collecting Art and Culture." In James Clifford, The Predicament of Culture. Cambridge: Harvard
University Press, 1988. 215-51.

>

Sherman, Daniel J. "Quatremère/Benjamin/Marx: Art Museums, Aura, and Commodity Fetishism." In Daniel J. Sherman
and Irit Rogoff, eds. Museum Culture: Histories, Discourses, Spectacles. London: Routledge, 1994. 123-43.

>

Duncan, Carol. "The Art Museum as Ritual." In Carol Duncan, Civilizing Rituals: Inside Public Art Museums. London and
New York: Routledge, 1995. 7-20.

Week 4: Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum
>

Pearce, Susan M. "Collecting: Shaping the World." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A Cultural
Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 68-88.

>

Pearce, Susan M. "Museums: The Intellectual Rationale." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A
Cultural Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 89-117.

>

Bal, Mieke. "The Discourse of the Museum." In Reesa Greenberg, Bruce W. Ferguson, and Sandy Nairne, eds. Thinking
About Exhibitions. London and New York: Routledge, 1996. 201-18.

Week 5: Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition
>

Bennett, Tony. "The Exhibitionary Complex." In Tony Bennett, The Birth of the Museum. London and New York: Routledge, 1995. 59-88.

>

Heidegger, Martin. "The Age of the World Picture," in The Question Concerning Technology and Other Essays, trans. William Lovitt. New York:
Harper & Row, 1977. 115-54.

>

Mitchell, Timothy. "Orientalism and the Exhibitionary Order." In Nicholas B. Dirks, ed. Colonialism and Culture. Ann Arbor: The University of
Michigan Press, 1992. 289-317.

Week 6: Taxonomies and Heterotopias
>

Foucault, Michel. The Order of Things: An Archaeology of the Human Sciences. London: Tavistock, 1970. xv-xxiv.

>

Foucault, Michel. "Of Other Spaces." Diacritics 16.1 (Spring 1986): 22-27.

>

Ritvo, Harriet. "Zoological Taxonomy and Real Life." In George Levine, ed. Realism and Representation: Essays on the problem of Realism in
Relation to Science, Literature, and Culture. Madison: The University of Wisconsin Press, 1993. 235-54.

Week 7: Archive
>

Derrida, Jacques. "Archive Fever, A Freudian Impression." Diacritics 25.2 (Summer 1995): 9-63.

>

Nora, Pierre. "Between Memory and History: Les Lieux de Memoire." Representations 26 (1989): 7-25.

Week 8: Encyclopedia and Library
>

Case Studies I: Borges, Danilo Kis's "The Encyclopedia of the Dead"

Week 9: Museum
>

Case Studies II: Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H

>

Donato, Eugenio. "The Museum's Furnace: Notes Toward a Contextual Reading of Bouvard and Pécuchet." In Josué V. Harari, ed. Textual
Strategies: Perspectives in Post-Structuralist Criticism. Ithaca: Cornell University Press, 1979. 213-38.

Week 10: The Anti-Museum
>

Case Studies III: Marcel Broodthaers, The Museum of Jurassic Technology

>

Crimp, Donald. "This is not a Museum of Art." In Donald Crimp, On the Museum's Ruins. Cambridge: MIT Press, 1993. 200-34.

>

Rugoff, Ralph. "Beyond Belief: The Museum as Metaphor." In Lynne Cooke and Peter Wollen, eds. Visual Display: Culture Beyond Appearances.
Seattle: Bay Press, 1995. 69-81.

Week 11: Taxonomies, Heterotopias and Lists
>

Case Studies IV (Perec, Greenaway's The Falls)

>

Testa, Bart. "Tabula for a Catastrophe: Peter Greenaway's The Falls and Foucault's Heterotopia."

>

Paula Willoquet-Maricondi and Mary Alemany-Galway, ed. Peter Greenaway's Postmodern/Poststructuralist Cinema. Lanham, Maryland: The
Scarecrow Press, 2001. 79-112, 336-38.

Week 12: The Artist in the Museum
>

Case Studies V (Christian Boltanski, Peter Greenaway)

Week 13: The Museum Without Walls
Tony Purdy

Inimest üldhuvid, integreerivad huvid, diferentseerivad
huvid ja spetsialiseeritud teemahuvid meedias
Teemade huvitasemed:
1. üldhuvi - vähemalt 60% vastajatest huvi pakkunud teemad (uudised kodu- ja
välismaalt, tervis, tv-saated);
2. suuri rühmi integreerivaid teemad, huvi ca 40 % vastajatest (näiteks
kuritegevus-politsei-kohtud ja seadusandlus-õigusinfo, loodus, sport, noorte
elu, haridus, sotsiaalprobleemid, pere, ka huumor),
3. teatud huvirühmi diferentseerivaid teemad (25-35%), näiteks korruptsioonskandaalid, poliitika ja majandus vs. kultuur, riigikogu, valitsus, tuntud isikud –
suhted, seltkonnakroonika vs. statistika jne.
4. suhteliselt väikesele asjast huvitatute ringile (alla 20%) huvi pakkuvad
spetsialiseeritud teemad, näiteks õiguskantsler-riigikontroll, arvutid,
erakondade tegevus või kirik ja religioon.
Ülevaade inimeste teemahuvidest, st huvidest eri valdkondade suhtes (‘Mina,
maailm, meedia’ 2002), küsitletud oli 1500 inimest üle Eesti. Huvide
selgitamiseks oli vastajatele antud valdkondade nimestik, mille suhtes pidid
viiepallisel skaalal hindama huvitatust.

M uu valdk ond.
K irik , religioon
E hitus , k innis vara
P oliitik ud, erak onnad
Õ igus k ants ler, riigik ontroll
O s t-m üük
A rvutid
P res ident
Reis id, turis m
S elts k onnak roonik a
V alits us , m inis teerium id, am etk onnad
Riigik ogu
M ajandus , äri, ettevõtlus
M ood
A utod
Tuntud is ik ud, s uhted
S tatis tik a, uurim us te andm ed
Tehnik a, tehnoloogia
K uns t, k irjandus , teater
M aaelu
Tööpak k um is ed
K orrupts ioon, s k andaalid
Teadus lik ud avas tus ed
Noorte elu
S port
A rvam us ed ja arutlus ed päevas ündm us tes t
K ool, haridus , õppim ine
Loodus
S ots iaalprobleem id
Huum or
S eadus ed, m äärus ed, õigus alane info
K odu, pere, laps ed
K uritegevus , polits ei, k ohtud
Uudis ed välis m aalt
Teles aated, film id
Tervis
O m a valla, linna, m aak onna info
Uudis ed E es tis t

1,2
13
13,3
13,5
14,7
18,6
19,4
22,8
23
23,7
23,8
24,7
25,3
25,5
26
27,2
27,9
29,5
31,3
31,3
32,4
35,2
39,5
40,3
41
43,3
47,4
49,9
50,6
53,7
54,2
56,6
57,6
59,6
63,8
66,5
77,7
84,7
0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Huvide tüübid:

Huvi meedias käsitletavate
jagunenud gruppide vahel:

teemade

> ühiskonna ja riigi teemadest huvitujaid
> kodu-lähiümbruse huvilised
> tehnika-teaduse-ettevõtlushuvilised

vastu

on

Teemahuvide klastrid 1-4
Kokkuvõtvalt on teemahuvide kohta neli klastrit
I. Esimese, poliitikahuvilise klastri (18% koguvalimist) domineerivaks faktortunnuseks on huvitatus riigi ja selle
institutsioonide tegevusest.
Kõrgendatud poliitikahuvi on ainult veidi rohkem omane meestele [VK1](52%). Siia klastrisse kuulub rohkem
kõrgharidusega inimesi, domineerivad keskealised ja vanemad inimesed (72% klastrist on vanem kui 45
eluaastat). Samuti kuulub siia keskmisest enam eestlasi. Sissetulekudominant on veidi allapoole Eesti
keskmist (1500-2500 kr pereliikme kohta). Keskmisest enam on siin pealinlasi ja maainimesi.
II. Teise, kultuurile ja lähiümbrusele orienteeritud teemahuvi klastri (19% koguvalimist) teljeks on kultuuri,
hariduse ja noorte elu, reisimise ja seltskonna temaatika, keskmisest tugevam on ka orienteeritus
lähiümbrusele ning sotsiaalsetele probleemidele. Samas on tüüp poliitikakauge.
Nimetatud tüübile on iseloomulik feminiinsus (88% naisi). Tüüpi iseloomustab keskmiset enam keskhariduslik
taust, samuti on siin keskmisest enam venekeelse ankeedi täitnuid. Palgaskaalal on nad kõige madalama
sissetulekuga pereliikme kohta. Keskmisest enam on siin (pea)linlasi ja vähem maainimesi.
III. Kolmanda, tehnika, teaduse ja ärikeskse teemahuvi klastri (28% koguvalimist) juurde kuulub ka
kõrgendatud spordi- ja välisuudiste huvi. Ootuspäraselt koosneb see tüüp valdavalt meestest (91%).
Klastri vanuskoosseis on vastandlik esimesele, poliitikahuvilisele tüübile: siin domineerivad noored, 77%
klastri koosseisust on vanuses alla 44 aasta. Sissetulek on selles klastris kõrgeim: ligi pooltel ulatub see
üle Eesti keskmise, kusjuures veerandil on sissetulek pereliikme kohta kõrgem kui 4000 krooni kuus.
Üllatav on, et klastri koosseisus on keskmisest enam maal elavaid inimesi.
IV. Neljanda, ümbritsevast vähehuvitunute klastri (34% koguvalimist) moodustavad inimesed, kelle huvid on
kõikide faktorite lõikes tunduvalt alla keskmise.
Klastris on väike naiste ülekaal (62% naisi), ka on selles keskmisest rohkem pensionieas inimesi.
Iseloomulik on ka veidi madalam haridustase ja sissetulek pereliikme kohta. Asulatüüpide esindatus
vastab aga valimi keskmisele. Venekeelsete inimeste osakaal on valimi keskmisest suurem (41% valimi
34%ga võrreldes). Nendel inimeste seas on silmatorkavalt enam Eesti kodakondsuseta inimesi, mis viitab
sellle, et kodakondsuse puudumine on seotud üldise vähema huvitatusega ümbritsevast elust.

Muuseumid kultuurimeedia kanalina Eesti
muuseumide külastusi (SaarPoll-Kult.min 2006)
MUUSEUMIDE KÜLASTATAVUS 2005. Eesti inimesed muuseumides:
12% Eesti Vabaõhumuuseumis
10% Kadrioru kunstimuuseumis
9%

Kumu Kunstimuuseumis

8%

Palmse mõisas

8%

Eesti Loodusmuuseumis

6%

Eesti Meremuuseumis

6%

Eesti Ajaloomuuseumis

6%

Tallinna Kunstihoones

5%

Rakvere linnuses

5%

Eesti Tervishoiumuuseumis

5%

Niguliste muuseum-kontsertsaalis

5%

Tartu Kunstimuuseumis ja Pärnu Uue Kunsti muuseumis

4%

Narva Muuseumis

4%

Eesti Rahva Muuseumis

4%

Saaremaa Muuseumis

4%

Palamuse Oskar Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumis

3%

Okupatsioonide Muuseumis

3%

Eesti Põllumajandusmuuseumis

57% inimesi ei ole aasta jooksul muuseumides käinud

M illiseid m u u seu m e on viim ase 12 k u u jook su l k ü lastan u d ?*

K adrioru K unstim uuseum **

8

K um u K unstim uuseum **

8

P alm se m õis

8
7
8
6
6
7
6

E esti L oodusm uuseum
E esti M erem uuseum
E esti A jaloom uuseum

N iguliste m uuseum -kontserdisaalis
E esti T ervishoium uuseum
N arva M uuseum
E esti R ahva M uuseum
S aarem aa M uuseum
P alam use O skar L utsu K ihelkonnakoolim uuseum
O kupatsioonide M uuseum **
E esti P õllum ajandusm uuseum
P ärnu M uuseum
E esti S pordim uuseum
H iium aa M uuseum
M uu

2006 a

13
12

E esti V abaõhum uuseum

R akvere linnus

2003 a

5
6
5
6
5
4
4
3
4
4
4
5
4
3
3
3
3
3
2
3
2
3
7
7
57
57

E i ole külastanud
P rotsen t %
0
10
20
30
** 2003.a. ei küsitud
*kuna iga respondent võis anda m itu vastust, siis võib protsentide sum m a olla 100-st suurem

40

50

60

K u n s tin ä itu s te , k u n s tis ü n d m u s te k ü la s ta m in e e r in e v a te s k o h ta d e s
(o n k ü la s ta n u d s e d a k o h ta v ä h e m a lt ü h e l k o rra l)
K u ltu u ria s u tu s te s (te a trid , k in o d ,
k u ltu u rim a ja d , jn e )

18
16
14

M õ n e s g a le riis

15

Ü h is k o n d lik e s h o o n e te s (p a n g a d ,
(o m a )v a lits u s a s u tu s e d , õ p p e a s u tu s e d , jn e )

14
12

K a d rio ru K u n s tim u u s e u m is *

2003 a

10

2006 a
K u m u K u n s tim u u s e u m is *

9
6
6

T a llin n a K u n s tih o o n e s

6

N ig u lis te m u u s e u m -k o n ts e rd is a a lis

5
4

T a rtu K u n s tim u u s e u m is

5
4

P ä rn u U u e K u n s ti M u u s e u m is

5

V iin is tu K u n s tim u u s e u m is *

3

T a rb e k u n s ti ja D is a in im u u s e u m is * *

3
2
2

A d a m s o n -E ric u m u u s e u m is

2

K ris tja n R a u a m a ja m u u s e u m is

1
6

M õ n e s m u u s k u n s tim u u s e u m is

7
10

M u ja l
P r o tse n t %
* 2 0 0 3 .a . e i k ü situ d
* * 2 0 0 3 o li te in e n im e tu s

9
0

5

10

15

20

Muuseumid (funktsioonid) avalikkuses –
kultuur või popkultuur

> Muuseumide rolli polü-funktsionaalsus
> Muuseumid – kultuur või/ja popkultuur, popkultuuri keskkond
Lugesime arhitektuurivõistluse žüriis osalenud Maasilt, et tehakse/
tulemas on Eesti popkultuuri keskus (Maas, 17. jaan 2006
Postimees)

Küsimus Eesti kultuurile ja muuseumidele: kas popkultuurile
orienteerumine on ajakohane või võõrastav ?
praktikas Euroopa on minemas multifunktsionaalsuse teed, (mida
funktsioonide küsimine – vastamine näitab)
> MUUSEUMID – VÕITLUSVÄLI MÄÄRATLUSTE PÄRAST
> ERMi ARHITEKTUURIVÕISTLUS TÕI ESILE ÜLDISED MÄÄRATLUSTE
PROBLEEMID

Avalikkus muuseumidest 1. ERMi arh. Näitel
17.1.2006. Muuseum ei pea viitama suitsupääsukesele. Võidutöö oponendid peaksid lammutama ka Toompea
linnuse koos Pika Hermanniga

Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi suhtes
Eesti Rahva Muuseumi uue hoone arhitektuurikonkurss andis hulgaliselt uusi ideid. Konkursile esitati 108 väga
eriilmelist, valdavalt heatasemelist tööd. Īürii leidis, et tööde arhitektuursetes lahendustes on palju originaalset,
kuigi suhteliselt suur osa autoritest on oma projekti loomisel ammutanud inspiratsiooni tänapäevasest
arhitektuurilisest avangardist.
Tööde käekirja põhjal võib eeldada, et enamik autoritest on suhteliselt väheste kogemustega noorema põlvkonna
esindajad. Sellest johtuvalt vajaksid nad oma ideede realiseerimiseks nõu ja mõningast abi. ERM-i ja Žürii
liikmete poolt moodustatava järelevalvekomisjoni, võidu-töö autori/autorite ja kohalike arhitektide ning
ekspertide omavahelises koostöös on võimalik tagada võidutöös esitatud ideede realiseerimine täiendatud ja
edasiarendatud kujul.
Millise panuse annab ERM-i uue hoone arhitektuur Eesti ühiskonnale ja identiteedile piirideta Euroopas? Īürii oli
seisukohal, et võidu-tööks peaks saama töö, milles rõhutatakse seda potentsiaali aktiivsel ja progressiivsel
moel ning kus arvestatakse kõnealuse kultuuriobjekti vastutusmäära olulisust. Samuti oodati, et võidutöö
annaks oma panuse avalikku keskkonda avaliku ruumi aktiveerimisega ning valiks üldtuntud eestipärase
teema, mis aitaks edendada arutelu Eesti ajaloo üle. See teema tuleb ellu viia rahvusvahelisel tasandil,
tõmmates Eestile tähelepanu laiemas kontekstis.

Hoiakute muutmine
Ülesanne ei ole lihtne. Selle täitmiseks peab ERM avalikkusele infot jagama. Samas on see ilus ülesanne. See

tekitab ühiskonnasisest respekti rahvas, kes on rajamas uut demokraatlikku hoiakut ja märkimisväärset kohta
Euroopa riikide seas.

Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas,
rahvuslikke piire ületavas ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab ligi noort põlvkonda ja
mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises kontekstis.
Winy Maas, Hollandi arhitekt, žürii liige

Avalikkus muuseumidest 2. ERMi arh. Näitel
> Kaua me põeme seda nõukogude aega!
Žürii koosseisu kohta ei oska midagi halba öelda, kuigi võib-olla mõni teine koosseis oleks teisiti
otsustanud. Ametnikud olid need, kes olema pidid – minister, muuseumide nõunik, muuseumi tollane
direktor, linnaarhitekt. Arhitektide liit tegi arhitektide poole pealt liikmete valimise ülesandeks Veljo
Kaasikule. Välisliikmetest jäi kõrvale Dominique Perrault, kes on seotud Peterburi Maria teatri
projektiga. Kuid Winy Maas Rotterdamist on samuti vaieldamatult rahvusvaheline autoriteet.

Ilus urbanistlik ruum

Võiduprojekt on hea. Esiteks sissekäigu arhitektuuriline sõlm, mis tekib konsoolse varikatuse alla,
teiseks ruum, mis moodustub tee ja oja ning nendega seotud ruumiga, ja kolmandaks pealmine
ruum, kus “lennurada” jookseb maja peale – tekib ilus urbanistlik ruum. Peale selle hoone ja
maastiku pingestatud kooskõla, mida ma nimetaks omamoodi “maastikudraamaks”, samal ajal koos
lainelise ja nõtke muljega.
Eesti Rahva Muuseum kui rahvuslik sümbol ei pea viitama suitsupääsukesele, veskikivile või
roigasaiale – ta on iseenesest kontseptuaalne urbanistlik arhitektuuriline sümbol. Iga muuseum on
seestpoolt lavastus ja praegune kehand annab selleks kõik võimalused. Museoloogide mure on
mõistetav, kuid kõik probleemid on lahendatavad.
Ma ei saa ka aru nendest, keda ajasid närvi võiduprojekti liigsed vihjed kunagisele Vene
sõjaväelennuväljale.
Kaua me põeme seda nõukogude aega! Toompea linnus koos Pika Hermanniga on ju ka okupantide
rajatud. Lisaks on ühed ikkagi arhitektid, teised museoloogid, kellel ilmselt puudub tänapäevase
arhitektuuri tunnetus. Ajakirjandusele oleks nii palju etteheiteid, et ei maksa lehte panna igasuguseid
kuulujutte, kuidas keegi žüriiliikmetest hääletas või kes keda mõjutas.
Võib küsida, kas Eesti arhitektide osavõtt konkursist oli liiga loid või ei motiveerinud preemiafond.
Minu meelest oli kõik normaalne ja seda ka Kumu arhitekti Pekka Vapaavuori arvates. Eesti arhitektid
on tööga hõivatud ja tegelikult oli ülesanne ka tohutult raske.
Andres Alver, arhitekt, Žürii liige

Avalikkus muuseumidest 3. ERMi arh. Näitel
KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga?
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
17. jaanuar 2006 EPL KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga? (126)
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
Eile avati pidulikult Eesti Rahva Muuseumi konkursi võidutööde ümbrikud. Ulatati lilli ning võitjatel oli põhjust
rõõmustada. Paraku valiti võidutööks projekt, mida ei saa ega tohi ehitada tulevaseks
rahvusmuuseumiks.
Võidutöö kujutab endast Raadi veneaegse sõjalennuvälja pikenduseks mõeldud 70 m laiust ja 350 m (!)
pikkust klaaspaviljoni, mis jätkub 1,1 km pikkuse platoona “lõpmatusse”. Kokku võtab ehitis enda alla
1,5 kilomeetrit.
Abstraktse grandioossuse kõrval oleks nagu pisiasi, et selle projektiga kinnistatakse Jakob Hurda
mälestuseks loodud Eesti Rahva Muuseum ühes rahvuslike soome-ugri etnoloogiakogudega igaveseks
nõukogude kaugpommitajate lennuvälja külge. Seda nii füüsiliselt kui ka sisuliselt. Muuseumitöötajad ja
külastajad hakkavad läbi klaasseinte sundkorras kunagisi Nõukogude lennutrajektoore imetlema ning
sadadele muuseumi külastajatele räägitakse ikka ja jälle haledat lugu Tartu linna arengupeetusest
Nõukogude okupatsiooni ajal.
Sellise muuseumi ehitamiseks võiks lausa Putinilt endalt raha küsima minna – ettemaksuks kõikide punaste
nelkidega ürituste eest, mida annab edaspidi hästi korraldada otse Eesti Rahva Muuseumi lävel.

Kuidas see sai juhtuda?
Kõigil inimestel on õigus küsida, kuidas sai selline asi juhtuda. Lühivastus: žürii komplekteeriti nii, et
ajaloo suhtes “kompleksivabad” ja “kõigega nõus” liikmed jäid enamusse. Žürii lööksalga moodustanud
arhitektid-urbanistid Kaasik ja Alver on ennegi läbi viinud ideekonkursse, mille tulemused ei realiseeru.
Muidugi on tore virgutada vaimu puhtteoreetilise ajugümnastikaga. Kui aga tellija (kultuuriministeerium
koos ERM-iga) moodustab žürii, et leida parim teostatav lahendus muuseumile, on absurdne tõsta
kilbile visionäärne urbanism.

Lisaks okupantide lennuväljaga flirtimisele on võiduprojekt ka siseruumide osas lootusetult puudulik: fondiruume kõvasti vähem, näitusesaalid valged ja
tööruumid akendeta (peaks olema vastupidi), dubleeritud sissepääsud (topeltkaader), vead projektis jpm. Selle ekspluatatsioon on teistest tunduvalt
kallim (käidav klaaskatus; klaasseintega köetavad, ent kasutamata suured õhuruumid jms). Tagatipuks ulatub “muuseum-lennuväli” alale, mille tuleviku
üle ei otsusta žürii, vaid Tartu linn ja vald. ERM peaks nüüd hakkama Tartu linna piiride laiendamist taotlema!
Nii minu kui ka Kanada eksperdi Barry Lordi jaoks oli võiduprojekt viimases kategoorias märkega “mitte mingil juhul”. Muidugi on iga projekti võimalik
ümber teha (kahtlen, kas välisautorid on nõus oma ideedest loobuma, need tunnistati ju parimaks!). Ent miks määratakse esikoht tööle, mida tuleks
nullist alustada, kui kõrvalt on võtta terve hulk võistluse kriteeriumidele vastavaid töid?
Ideekonkurss allub riigihangete seadusele. Minister Palmaru, kes peaks seisma muuseumi eest ning tagama “riigi rahaliste vahendite kõige
ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise”, läks kaasa arhitektide hasartmänguga. Kas tõesti oli hirm gastroleeriva välisarhitekti ees rumal paista?
Kõigest ühe päeva Tartus ja pool päeva Tallinnas viibinud Hollandi arhitekt Winy Maas käitus nagu staar külatanumal. Või on mäng peenem: minister
ei taha seda muuseumi üldse ehitada?
Lennuajaloo mälestis?
“Muuseum-lennuvälja” kasuks kostis argument, et sõjaväebaaside all oli ka eestiaegne lennuväli, mistõttu tegemist oleks rahvusliku järjepidevusega!
Absurdsemat tõlgendust on raske leida. Raadi ajalugu algas ja lõppes venelastega. 1912. aastal maandus Raadi Krasnojarski polgu lennuplatsile Vene
katselendur Sergei Utotškin. Tema järel saabusid 1914. aastal lennukid Peterburi sõjaväeringkonna lennuroodu Gatšina polgust. Eestiaegne lennuväli
oli rohu-plats, mis asus hulk maad linna pool. ERM tahetakse liita 1952–1956 rajatud kaugpommitajate lennuväljaga, millega koos ehitati Luunja
pommilaod ja Kärkna kütusebaas.
Lennuvälja imetlevad arhitektid otsustasid pöörata uue lehekülje Eesti ametlikus ajalootõlgenduses.
Las “kompleksides” poliitikud jamavad Tartu rahu ja piiridega, meie oleme tolerantsed! Kui vahva: teeme kõik näo, et Nõukogude okupatsiooni suurim
füüsiline märk Tartus, mis linna 50 aastaks lukku pani, oli üks pühapäevalennunduse harrastamise plats. Teeme näo, et me ei tea midagi Raadi
masendavast reostusest, mida on roogitud juba kümme aastat. Teeme näo, et me ei märka lillelasu, millega iga aasta maikuus külvatakse üle Raadil
asuv punamonument.
Ei saa me ühele poole ei piiri ega pronkssõduriga, Raadile aga tahetakse ehitada terve sõjalennumemoriaal, mille keskerakondlasest kultuuriminister
on mõtlemata heaks kiitnud.

Tänu ministri meelemuutusele nautisid “puhta arhitektuurimõtte” kaitsjad triumfi. Ekspertidele sai koht kätte näidatud, sh Barry Lordile Kanadast, kes
oma valdkonnas on maailmas kindlalt esikümnes. Samas võib Winy Maasi puhul vaielda, kas ta esimese sajagi sisse mahub. Maas ei ole ühtegi
muuseumi ehitanud – väike kunstikeskus seda kogemust ei anna –, küll aga kuulub tema loomingu pärlite hulka näiteks korterelamu projekt sigadele
(otseses mõttes). Miks kutsuti ERM-i žüriisse selline välisarhitekt, kui Euroopast olnuks ridamisi võtta muuseumi projekteerimise kogemusega
tipparhitekte? Küsigem ka: miks ei olnud žüriis ühtki Tartu avaliku elu tegelast?
Pyrrhose võit
“Veel üks selline võit ja me oleme kadunud,” tõdes veriste lahingutega kuulsaks saanud Pyrrhos. Kulutati kolm miljonit, aga konkurss täitis vaid
“arhitektuurimõtte elavdamise” rolli. ERM peab alustama otsast.
Kui kaugele saavad arhitektid tegelikkusest võõrandumisel veel minna? Ühed projekteerivad linnasüdametesse kaubakolosse; teised müüvad
süüdimatult akendeta tube; kolmandad pressivad vastutustundetult žüriides läbi “kunstiprojekte”, millega tellijal pole midagi peale hakata. Vaene
arhitektide liit pingutab, et Eesti arhitektuuri mainet seltskonnaüritustega parandada, aga ei saavuta midagi, kui arhitektide teod käivad sõnadele vastu.
Valjuhäälselt ühiskonnas otsustamisõigust nõudes ja üksteisele kõrgeimaid kvalifikatsioonitunnistusi jagades võtavad arhitektid otsustama pääsedes
arvesse vaid oma kinnismõtteid ja ego. Sellises kontekstis muutub või-matuks kaitsta seisukohta, et ühiskonnas kaalukate otsuste tegemine peaks
Eestis olema usaldatud arhitektidele.

Karin Hallas-Murula, ERM-i arhitektuurikonkursi ekspert, Eesti arhitektuurimuuseumi direktor

Avalikkus muuseumidest 4. ERMi arh.v näitel
Hiidämblik ja punalohe. PM 21.1.06. www.postimees.ee/230106/esileht/arvamus/189520.php
«Põhjakonna me siis ei saanud,» võis kunagi direktorina eelmise Eesti Rahva Muuseumi
arhitektuurikonkursi korraldanud Tõnis Lukase hääles leida kergeid pettumusenoote, kui ta
esmaspäeval ERMi uue hoone konkursil võidutöö «Memory Field» («Mälestuste maastik») ees
käed risti rinnale sättis.
«Põhjakonna»-nimeline projekt võitis tosin aastat tagasi. Aga riik oli vaene ja ERM pidi KUMU selja taha
järjekorda võtma.
Nende ootamise aastatega langes otsus – muuseum läheb oma päriskoju Raadile. Seal mõisahäärberis
avas ERM 1923. aastal esimesed seitse näituseruumi.
Tuul on pööranud, ühtäkki suudab riik ehitama hakata ning projekti said kutsutud silmad esmaspäeva
keskpäeval esimest korda näha.
«Nüüd saame siis ämbliku » jätkas Lukas.
Tõepoolest, mitmel pildil kõrgus muuseumihoone kohal hiigelämblik, mis osa vaatajaid nii segadusse
suutis ajada, et nad hoopis seda tulevaseks muuseumimajaks pidasid.
Loomad meeldivad inimestele. Nii kirjutas üks arvamuskülgede püsiautor hiigelsuurest punalohest, mis
Raadi sõjaväelennuväljal laiutama hakkab. Põhjuseks pilt, kus arhitektid olid hoone mastaapide
näitlikustamiseks ühel maastikuvaatel muuseumimaja punaseks värvinud, hallist üldpildist
eristamiseks.
Kolm noort arhitekti – Lina Ghotmeh Liibanonist, Itaalias kasvanud Dan Dorell ja jaapanlane Tsuyoshi
Tane suutsid endast kõnelema panna terve Eesti. Õigupoolest oma projektist. Ühtäkki oli rahvas
kaheks nagu kirvelt kõlksu saanud kasehalg – poolt ja vastu.

350 meetrit pikk, peamiselt ühekorruseline klaastunnel, kogupikkuses on kompleks poolteist
kilomeetrit pikk ja meenutab lennurada. Kerge kaldega kate vihjamas tõusmisele taevasse,
oma saatusele vastu minemisele.
700 000-kroonine võidupreemia on suurim, mida Eestis eales on arhitektuurikonkursil välja antud,
kuid rahvusvahelised tipud, kellega koos Ghotmeh, Dorell ja Tane töötanud on, sellistele
konkurssidele välja ei tule.
Selle kolmiku esimest suurt võitu saadavad rohked küsimused – kas maja ikka suudab
muuseumihoone nõudmisi täita, kuidas mastaapne hoone selles ümbruses välja hakkab
nägema ning kuidas eesti vankrirattad ja õllekapad seal sees tunduvad. Ning kui palju see
klaasmaja Eesti riigile maksma võib minna.

Nii pidi kolmik enne auhinna saamist tõlkeklappidest kuulma ERMi eelmise direktori Jaanus Plaadi
kahtlustesse peidetud lootust, et juhul kui võidutööd ei õnnestu muuseumi vajadustele
kohandada, on žüriil võimalik asendada see mõne teise tööga.
Alles siis avanesid ümbrikud ning presidendipaar lõi kolme noore arhitektiga kokku.
Päev pärast võidu tähistamist sõitis trio Londonisse, lubadusega juba nädala pärast tagasi olla.
Arhitektuurimuuseumi direktor Karin Hallas-Murula taandas end suure käraga žüriist, sest sellesse
kohta ehitatud suur sillakujuline muuseum seoks
ERMi igaveseks nii füüsiliselt kui ideeliselt Nõukogude okupantide sõjaväelennuvälja külge.
Dorell on pärit Itaaliast ja üles kasvanud ajal, kui maailma lapsed kartsid kõige rohkem tuumasõda.
Tema hirmu kodu oli Tartus Raadil. Kaugpommitajad olid valmis siit iga hetk õhku tõusma ja
Euroopale surma külvama.

Avalikkus muuseumidest 5. ERMi arh. Näitel
>

JUHTKIRI: Rahu Eesti Rahva Muuseumile

Eesti Päevaleht 17.1.2006

(2)

Eile saime siis teada ERM-i arhitektuurivõistluse võitjad ja näha ka sada kaheksat võistelnud
projekti. Kirgi oli juba enne üles köetud, sest žürii hoidis tulemusi pikka aega saladuses.
Pole ime, et ajakirjandus haaras kinni igast läbiimbunud vihjest. Oli enam-vähem kindel, et võit ei
tulnud koju. Kokku konkureeris kõigest 12 Eesti arhitektide projekti, millest üks sai ostupreemia.
Meenutagem, et Kumu konkursil tegid puhta töö soomlased.
ERM-i arhitektuurivõistlus ja ehitamine põhjustab ilmselt veel suuremaid debatte, sest see
puudutab absoluutselt tervet Eesti rahvast. Eesti Päevaleht on loomulikult juba tänasest avatud
kõikvõimalikele arvamustele, kuid me kõik peame ka arvestama muuseumi direktori Krista Aru
palvet: laske meil lõpuks rahulikult oma päris kodu valmis ehitada. Pärast kaklust teatavasti
rusikatega ei vehelda, kuid Kumu näide on hoiatav: ikka hakati vaidlustama asukohta ja projekti
sobivust Lasnamäe nõlva alla. Loodetavasti ERM-iga nii ei lähe.
Kuid mingid rasked eriarvamused on ka siia sisse programmeeritud. Laias laastus lähevad
arhitektide ja museoloogide-kunstiajaloolaste hinnangud lahku. Viimati mainituid häirib projekti
sobivus muuseumihooneks ja liigne orienteerumine kunagise Vene militaarlennuvälja imagole.
Võidutöö “Mäluväli” saatetekstist võib otse lugeda, et see on “lõige maastikust” ning “stardirada”
silmapiiri ja kauguste poole, mis ühtlasi on “tunnistajaks pikaajalisele võitlusele okupatsiooniga”.
Samas tundub see mõnele eestlasele hoopis monumendina nõukogudeaegsele sõjalennuväljale,
mis tegi Tartust kinnise linna. Arhitekte, seda enam välismaiseid, ja võib-olla ka turiste aga
säärane kohamüüt pigem paelub. Kahju on muidugi sellest, et lähitulevikus pole ette näha
varemetes mõisa restaureerimist. Vanemale põlvkonnale seostub Raadi just eelkõige mõisaga.

Teemaväljad ja tasandid
Teemavälja üldstruktuur :
1. Struktuursed teemad ja põhimüüdid
2. Võimu ja juhtimise, otsustamise ja funktsionaalsed teemad

3. Inimese ja identiteedi teemad

Muuseumi - teema meediaväljal:
1. Muuseumid struktuuriosana
2. Konseptualiseerimine, valikud ja otsustamised
3. Muuseumide funktsioneerimine inimese jaoks

Eesti elanike kultuurihuvide mudel ja mudeli
sotsiodemograafiline taust
1. Aktiivne mitmekülgne kultuurisuhe

22%

2.Utilitaarne (sh tehnoloogiline) ja meelelahutuslik kultuurisuhe 25%
3. Traditsiooniline, perekeskne kultuurisuhe 19%
4. Sotsaalse võrgustiku ja popkultuuri keskne kultuurisuhe 14%
5. Kultuurikauge, passiivne suhe

20%

mudel on avaldatud ja analüüsitud: Lõhmus, M., Lauristin, M., Salupere, R.
Inimesed kultuuriväljal: aktiivsus ja eelistused. Rmt: Eesti elavik 21.
Sajandi algul. TÜK 2004, lk 97 – 128

T abel 7.22. K ultuuriorientatsioonide klastrite sotsiodem ograafiline struktuur.

Sugu
V anus

H aridus

A nkeedi
keel

22 %

25%

19%

14%

20%

K ogu

M ees
N aine

36

21

35

49

47

64

81
19

79

65

51

54

15-19

3

17

3

29

3

10

20-29
30-44

10

28

9

12

17

23

33

31

34
25

21

27

45-54

23

14

23

10

17

18

55-64

20

5

19

1

25

15

65-74

20

3

15

1

22

13

alg, põhi

15

27

15

29

30

23

K esk

55

58

62

59

49

57

K õrgem
E esti

30

15

23

13

21

21

73

67

63

68

59

66

V ene

27

33

37

32

41

34

26. septembri töötuba:
võimalusi muuseumide esitamiseks avalikkuses
Kuidas saavutada kommunikatsiooni dünaamilisus?

Meedia muuseumidest millele meedia reageerib?
> Millele meedia reageerib ja millele mitte?
> Millised on valikute printsiibid ja kriteeriumid?

> Millal reageerib?
> Kuidas reageerib?

Meedia paradoksid
> Meedia näib emotsionaalne, siiski on meedia sisu ratsionaalne –
funktsionaalne
> Meedia esitab end avaliku tekstina, siiski on see sündinud suletuses
> Meedia esineb kõikide esindajana, siiski on see kellegi esindaja
> Kes omab/toodab meedia sisu (aktiivne pool) ja kes meedia sisu kasutab
(passiivne pool)
> Meedia on identiteeditööstus – ideede, meeleolude, arvamuste, identiteedi
tootmine
> Meedia sisu referentsid on kas kindlad väljakujunenud allikad (kvaliteetsed)
või rohkem juhuslikud mitte-väljakujunenud (vähekvaliteetsed) allikad.
> Muuseumid on kvaliteetsed referentsid.


Slide 24

Maarja Lõhmus:

Muuseumid kui
kommunikatsioon
ettekanne Narvas,
25. septembril 2006

ARUTLEN:

> Avalikkuse ja meedivälja üle
> Muuseumide üle avalikkuses ja meediaväljal

> Avalikkuse struktuurimudeli üle, Eesti ühiskonna
avalikkuse üle, kus domineeriv avalik väli on meediaväli,
kus muuseumid on materjaliks ja teemaks. Milliseks?
> Inimeste huvitüüpide üle

> Muuseumide kommunikatsiooni üle ühiskonnas

PANOPTICON (Bentham 1787), Foucault
http://cartome.org/panopticon1.htm

Muuseumide struktureeriv normatiivne
roll kultuuris:
sisemine ja välimine määratlemine
-

Ühiskonnas muuseumide institutsioonil tõemonopol aprioori, struktuurselt

-

Muuseumid on vajalikud ja neid tuleb toetada ka siis, kui külastajaid napib (81%
nõus, Kultmin.2006, vt. järgmine slaid). See olukord on sarnane avalik-õigusliku
ringhäälingu toetamisega, mida toetatakse ka siis, kui ei kuulata. Tõlgendus:
kultuuristruktuuri toimimise põhiinstitutsioonid peavad tingimusteta olemas olema.

-

Sisemine identiteet ja väline määratlemine:

ERMi ideest ja asutamisest 100 aastat hiljem on saanud mineviku-tuleviku
kontseptsioonide ja suundade küsimus. Põhiküsimusi esitasid ERMi uue hoone
arhitektuurivõistluse vastukajad (vt. Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi
suhtes. Winy Maas 17.1.2006 PM)

Winy Maas: Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele
muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas, rahvuslikke piire ületavas
ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab
ligi noort põlvkonda ja mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises
kontekstis.

K u ivõrd n õu stu b järgn evate väid etega m u u seu m id e k oh ta?
(täiesti nõus + pigem nõus)

M uuseum id korraldavad
liiga vähe põnevaid
üritusi

2006 a

45
37

M uuseum id on vajalikud
ja neid tuleb toetada isegi
siis, kui külastajaid napib

80
81

U ute m uuseum ihoonete
ehitam ine on riigi raha
raiskam ine

20
17

Inform atsioon
m uuseum ides toim uvast
on hästi kättesaadav*

27

E esti m uuseum ide
väljapanekud pakuvad
palju põnevaid elam usi*

52

0
P ro tsen t %
* 2 0 0 3 ei k ü situ d

2003 a

20

40

60

80

100

Muuseumid kui maailmapilt ja
identiteedikommunikatsioon: tehnoloogilise hüppe,
konstruktivismi ja reflektsiooni uus tase
MUUSEUMID

>

Eesti muuseumi ideede kujunemine Jakob Hurda matustel Tartus 1907; Hurda tööde
jätkajate otsusluua vanavara süstematiseerimiseks ja eksponeerimiseks muuseumi.

>

Muuseumide materjalide esituses nii konstruktivistlik kui refleksiivne pool.

>

Vrd. Soome muuseumidega (vt. Lõhmus, M., Medijainen, E. Soome ja soomlased
TÜK 2005, pt Muuseumid lk.317 - 328)

>

Eestis loodus kultuurikeskkonnana – loodusajakirjandus jm on kõrgelt koteeritud

>

Eesti kultuuriajakirjanduses on muuseumide – ajakirjanduse osa praegu vähe esile
tulev ja hajutatud erinevate väljaannete kui ‘kontekstide’ vahel – osad teemad
üldajakirjanduses, muuseumide näitused ja väljapanekud kultuuriajakirjanduses ja
muuseumide kontseptuaalne pool üldise kultuuripoliitilise diskussiooni osana.

>

Kõige rohkem saavad inimesed infot kultuurivaldkondade kohta üldajalehtedest ja
ajakirjadest, televisioonist ning sõprade-tuttavate käest.

>

Eesti kultuuriuuringud – kultuuri uuringute põhjana oluline muuseumide teadustöö
ja uurimused. Kultuuriuuringutes on muuseumide osa laias kultuurikeskustelus
põhjendamatult tagasihoidlik –veel-mitte-kommunikatiivne faas.

K u ivõrd su u rt h u vi p ak u vad järgn evat tü ü p i m u u seu m id ?
(suurt huvi + m õningast huvi)

2003 a
2006 a

75

L oodus

78

64

K unsti

66

65

A jaloo ja arheoloogia

65

60

K oduloo

59

52

T eadus ja tehnika

55

45

E tnograafia ja
antropoloogia

48

6

M uud

P ro tsen t %

5
0

20

40

60

80

Eesti struktuurimuutus ja avalikkuse
representatsiooni muutus 1980 – 1990ndatel
>

Eesti muutumine 1990ndatel:

> - avalike representatsioonide muutumine
> - meediavälja muutumine
>

Totalitaarkommunikatsioonist avatud ühiskonna kommunikatsiooniks

>

Meediavälja funktsioonide muutus

>

Esinejate, kõneisikute, ajakirjanike-toimetajate muutus

>

Avalikkuse agenda ja fookuste muutus

>

Sotsikultuuriliste protsesside määratlemine- defineerimine

>

Igapäevane defineerimisvõitlus protsesside suunamise nimel

> ESITUSE – REPRESENTATSIOONI MUUTUS
> ÕIGED– VALED/ TUGEVAD– NÕRGAD/ SELGED– EBASELGED MÄRGID

Reflektsioon versus konstruktivism:
muuseumide rolli ja funktsiooni muutusi 1980ndatest
kuni 2000ndate alguseni.
1.

Reflektsiooni vajadus: muinsuskaitse liikumine 1980ndate lõpus,
muuseumide kultuurilis – poliitiline osalemine (näit. Loomeliitude
pleenumil)

2.

Institutsiooni restruktureerimine: Eesti kultuuri institutsioonide üldine
restruktureerimine ja uus legitimeerimine, toomine NSVL tõrjutud
identiteediinstitutsioonidest Eesti rahvuslikuks keskseks identiteedi ja
mälu institutsiooniks. (90ndate keskpaik)

3.

Enesereflektsiooni: muuseumide käsitlus areneva ja muutuva
protsessina, muuseumide võrdlused maailma teiste muuseumidega

4.

Institutsioonide uus struktuur: Liitumine EU-ruumiga, institutsionaalne
rahvusvahelistumine

5.

Reflektsiooni ja konstruktsivismi ootus: Avalikkuse ootustele
vastamine, resonantsi arvestamine, erinevate väärtuspõhiste
konfliktide käsitlemine kui süsteemi infrastruktuuri/struktuuri üldise
funktsioneerimise indikaatorina (2000ndate algus)

6.

Millise konstruktivismi ootus?
Muuseumide usaldamise/usaldamatuse küsimus, muuseumide
vastutus teadvuse-kujunduse eest (varjatud küsimus)

Muuseumide külastamise põhjused /funktsioonid
>

1/3 külastajatest meelelahutuseks, vaba aja veetmiseks

>

1/3 külastajatest enesetäiendamiseks ja harimiseks

>

1/5 külastajatest õppe otstarbeks

>

1/7 tööalaselt
Kommentaar: külastajate määratletud põhjused külastamiseks ei ole tähenda
automaatselt, et need ongi külastamise põhjused, sest kontekstiks pole uuritud inimese
huvide ja vajaduste struktuuri ning muuseumide külastamist selles kontekstis.

> Huvi 2006:
>

78% loodus

(2003 – 75%)

>

66% kunst

(2003 – 64%)

>

65% ajalugu ja arheoloogia

>

59% kodulugu (2003 – 60%)

>

55% teadus ja tehnika (2003 – 52%)

>

48% etnograafia ja antropoloogia (2003 – 45%)

> Mitte – huvi 2006:
>

53% ei ole vaba aega (2003 – 49%)

>

25% ei meeldi muuseumis käia (2003 - 22%)

>

24%

muuseumide kohta on vähe infot (2003 – 28%)

>

22%

puudub transport (2003 – 19%)

>

20%

piletihind liiga kõrge ( 2003 – 19% )

M illistel eesm ärk id el T e m u u seu m e k ü lastate?
Ü ldse m itte

M õnikord

S ageli

TÖ Ö A LA SELT

2003 a

94

42

2006 a

94

5 2

Õ PPEO TSTA RBEL

2003 a

88

9

3

2006 a

88

10

3

E N E S E T Ä IE N D A M IS E K S

74

2003 a

18

71

2006 a

21

8

M E E L E L A H U T A M IS E K S ,
V A B A A JA V E E T M IS E K S
2003 a

63

24

13

2006 a

63

24

12

0%
P ro tsen t %

20%

40%

60%

80%

100%

M is on p eam ised p õh ju sed , m ik s ei k ü lasta (saged am in i) m u u seu m e? *

2003 a
2006 a

49

E i ole vaba aega

53

M ulle ei m eeldi
m uuseum ides käia

22
25

M ul on m uuseum ide
kohta vähe infot

28
24

P ole transporti/ halvad
transpordivõim alused

19

P iletite hinnad on liiga
kallid

19
20

22

8

M inu tervis ei luba

6
6
6

M uu põhjus

K ülastan m uuseum e
piisavalt sageli

6
5
4
4

R aske öelda

0

10

20

30

40

P ro tsen t %
* k u n a ig a resp o n d en t v õ is an d a m itu v astu st, siis v õ ib p ro tsen tid e su m m a o lla 1 0 0 -st su u rem

50

60

Muuseumid 21. sajandi alguses–
kollektiivne identiteet, mälu, igapäevapraktika
Muuseumide sõnum ühiskonnas ja meedias.
Muuseumid on faktikogumid emotsionaalselt tulikuumal väljal.
Autentse mälu materjali faktiline olemasolu (hoidlate ja
arhiivide sisu jm materiaalne pool)
Muuseumid kui mälu ja kogemus. Mälu, ajaloo, tuleviku jm –
temaatika käsitlus inimese-kesksena
Muuseumid kui arutlusmaterjal, avaliku arutluse objekt. Riikide,
ühiskondade ja kultuuride konsensuse ja/või vastanduste otsing
Info orienteerumiseks.
MUUSEUMIDE FUNKTSIOONIMUUTUSI
Kontrollitud ideoloogiast (ja selle konstruktivismist) inimese avatud
maailmapildi kujundajaks (mälu tugevdajaks).
Uus funktsioon lubab rohkem muuseume ja materjale, avatumat mälu.
Selle talletamisega, mis aga vahepealsel suletud perioodil
kustutatud või kustumas – selle kogumisega on kiire!!

Muuseumid – eksistentsi lugu ja resonants

>

MUUSEUMID KUI AJA–KOHA–TEGEVUSE KOMMUNIKATSIOON KULTUURIS

> Svetlana Alpers,“The Museum as a Way of Seeing,” in Exhibiting Cultures:
The Poetics and Politics of Museum Display, ed. Ivan Karp and Steven D.
Lavine (Washington and London: Smithsonian Institution Press, 1991) pp.
25-32.
> Gianni Vattimo: The Structure of Artistic Revolution. 1988.
> Clifford, James: The Predicament of Culture: twentieth-century
etnography, literature and art. Cambridge (Massachusetts); London:
Harvard University Press, 1994.
> Georg Simmel: The Sociology of Space. (rmt Frisby, D.; Featherstone, M.
Simmel on Culture. Sage 1997)
> David Harvey: The Experience of Space and Time. (rmt The Condition of
Postmodernity. Blackwell. 1990)

Juri Lotman kultuuri enesemudelist ja
identiteedikommunikatsioonist
Kultuuri aktiivsuse enesemääratlemisel räägib tungist ühtsuse poole.
Kultuuri enesemudeli mehhanismid on seotud lakkamatu vajadusega
säilitada oma eneseteadvus, salvestada oma mällu kontseptsioon
iseendast.
Kultuurile on omane enesemudelite loomine ja kujutamine – nende kaudu
ühtlasi kontrollitakse adekvaatsust, suundade relevantsust.
Juri Lotman on eristanud kultuuri enesemudeli loomisel kolme üheaegset
suunda:
1. kultuuri enesemudel, mille eesmärgiks on refleksiivsus, reaalne tunnetus
ja kogemus
2. enesemudel, mis erinevad tavapraktikast, ent on suunatud praktika
muutmisele
3. ideaalsed enesemudelid ja manifesteerimised, mis eksisteerivad eraldi
reaalsusest ning säilitavad-defineerivad põhiväärtusi.
Lotman: erinevate enesemudelite vahel võib tekkida konflikte.

Muuseum – akadeemilise
kommunikatsioonidistsipliinina
http://www.uwo.ca/theory/Courses/Courses2006-OrderingLong.html
Centre for the Study of Theory and Criticism – Courses 2006-2007
Ordering Things - The following gives a very rough idea of how the course might unfold, though suggested
readings are at this stage no more than an indication of general directions, a point of departure for
reflection. The case studies, in particular, are intended merely as signposts on a terrain to be explored.
Weeks 1-7
•

Orientation

•

Collectors and Collecting (Baudrillard, Benjamin, Bal, Stewart)

•

Collecting Art and Culture (Clifford, Sherman, Duncan)

•

Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum (Pearce, Bal)

•

Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition (Bennett, Heidegger, Mitchell)

•

Taxonomies and Heterotopias (Foucault, Ritvo)

•

Archive (Derrida, Nora, Ricœur)

Weeks 8-13: Case Studies


Encyclopedia and Library (Borges, Kis)

•

Museum (Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H)

•

Anti-Museum (Broodthaers, the Museum of Jurassic Technology)

•

Taxonomies, Heterotopias and Lists (Greenaway's The Falls, Perec)

•

The Artist in the Museum (Boltanski, Greenaway)

•

The Museum Without Walls (The Situationist International, Sophie Calle, Banksy)

Muuseum akadeemilise distsipliinina. Näide
Week 1: Orientation
Week 2: Collectors and Collecting
>

Baudrillard, Jean. "The System of Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The Cultures of Collecting.
Cambridge, MA: Harvard University Press. 1994. 7-24.

>

Benjamin, Walter. "Unpacking My Library. A Talk About Book Collecting." Illuminations. Trans. Harry Zohn. Ed. Hannah
Arendt. New York: Schocken Books, 1969. 59-67.

>

Bal, Mieke. "Telling Objects: A Narrative Perspective on Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The
Cultures of Collecting. Cambridge, MA: Harvard University Press. 97-115.

>

Stewart, Susan. "The Collection, Paradise of Consumption." In Susan Stewart, On Longing. Durham and London: Duke
University Press, 1993. 151-69, 190-91.

Week 3: Collecting Art and Culture
>

Clifford, James. "On Collecting Art and Culture." In James Clifford, The Predicament of Culture. Cambridge: Harvard
University Press, 1988. 215-51.

>

Sherman, Daniel J. "Quatremère/Benjamin/Marx: Art Museums, Aura, and Commodity Fetishism." In Daniel J. Sherman
and Irit Rogoff, eds. Museum Culture: Histories, Discourses, Spectacles. London: Routledge, 1994. 123-43.

>

Duncan, Carol. "The Art Museum as Ritual." In Carol Duncan, Civilizing Rituals: Inside Public Art Museums. London and
New York: Routledge, 1995. 7-20.

Week 4: Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum
>

Pearce, Susan M. "Collecting: Shaping the World." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A Cultural
Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 68-88.

>

Pearce, Susan M. "Museums: The Intellectual Rationale." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A
Cultural Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 89-117.

>

Bal, Mieke. "The Discourse of the Museum." In Reesa Greenberg, Bruce W. Ferguson, and Sandy Nairne, eds. Thinking
About Exhibitions. London and New York: Routledge, 1996. 201-18.

Week 5: Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition
>

Bennett, Tony. "The Exhibitionary Complex." In Tony Bennett, The Birth of the Museum. London and New York: Routledge, 1995. 59-88.

>

Heidegger, Martin. "The Age of the World Picture," in The Question Concerning Technology and Other Essays, trans. William Lovitt. New York:
Harper & Row, 1977. 115-54.

>

Mitchell, Timothy. "Orientalism and the Exhibitionary Order." In Nicholas B. Dirks, ed. Colonialism and Culture. Ann Arbor: The University of
Michigan Press, 1992. 289-317.

Week 6: Taxonomies and Heterotopias
>

Foucault, Michel. The Order of Things: An Archaeology of the Human Sciences. London: Tavistock, 1970. xv-xxiv.

>

Foucault, Michel. "Of Other Spaces." Diacritics 16.1 (Spring 1986): 22-27.

>

Ritvo, Harriet. "Zoological Taxonomy and Real Life." In George Levine, ed. Realism and Representation: Essays on the problem of Realism in
Relation to Science, Literature, and Culture. Madison: The University of Wisconsin Press, 1993. 235-54.

Week 7: Archive
>

Derrida, Jacques. "Archive Fever, A Freudian Impression." Diacritics 25.2 (Summer 1995): 9-63.

>

Nora, Pierre. "Between Memory and History: Les Lieux de Memoire." Representations 26 (1989): 7-25.

Week 8: Encyclopedia and Library
>

Case Studies I: Borges, Danilo Kis's "The Encyclopedia of the Dead"

Week 9: Museum
>

Case Studies II: Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H

>

Donato, Eugenio. "The Museum's Furnace: Notes Toward a Contextual Reading of Bouvard and Pécuchet." In Josué V. Harari, ed. Textual
Strategies: Perspectives in Post-Structuralist Criticism. Ithaca: Cornell University Press, 1979. 213-38.

Week 10: The Anti-Museum
>

Case Studies III: Marcel Broodthaers, The Museum of Jurassic Technology

>

Crimp, Donald. "This is not a Museum of Art." In Donald Crimp, On the Museum's Ruins. Cambridge: MIT Press, 1993. 200-34.

>

Rugoff, Ralph. "Beyond Belief: The Museum as Metaphor." In Lynne Cooke and Peter Wollen, eds. Visual Display: Culture Beyond Appearances.
Seattle: Bay Press, 1995. 69-81.

Week 11: Taxonomies, Heterotopias and Lists
>

Case Studies IV (Perec, Greenaway's The Falls)

>

Testa, Bart. "Tabula for a Catastrophe: Peter Greenaway's The Falls and Foucault's Heterotopia."

>

Paula Willoquet-Maricondi and Mary Alemany-Galway, ed. Peter Greenaway's Postmodern/Poststructuralist Cinema. Lanham, Maryland: The
Scarecrow Press, 2001. 79-112, 336-38.

Week 12: The Artist in the Museum
>

Case Studies V (Christian Boltanski, Peter Greenaway)

Week 13: The Museum Without Walls
Tony Purdy

Inimest üldhuvid, integreerivad huvid, diferentseerivad
huvid ja spetsialiseeritud teemahuvid meedias
Teemade huvitasemed:
1. üldhuvi - vähemalt 60% vastajatest huvi pakkunud teemad (uudised kodu- ja
välismaalt, tervis, tv-saated);
2. suuri rühmi integreerivaid teemad, huvi ca 40 % vastajatest (näiteks
kuritegevus-politsei-kohtud ja seadusandlus-õigusinfo, loodus, sport, noorte
elu, haridus, sotsiaalprobleemid, pere, ka huumor),
3. teatud huvirühmi diferentseerivaid teemad (25-35%), näiteks korruptsioonskandaalid, poliitika ja majandus vs. kultuur, riigikogu, valitsus, tuntud isikud –
suhted, seltkonnakroonika vs. statistika jne.
4. suhteliselt väikesele asjast huvitatute ringile (alla 20%) huvi pakkuvad
spetsialiseeritud teemad, näiteks õiguskantsler-riigikontroll, arvutid,
erakondade tegevus või kirik ja religioon.
Ülevaade inimeste teemahuvidest, st huvidest eri valdkondade suhtes (‘Mina,
maailm, meedia’ 2002), küsitletud oli 1500 inimest üle Eesti. Huvide
selgitamiseks oli vastajatele antud valdkondade nimestik, mille suhtes pidid
viiepallisel skaalal hindama huvitatust.

M uu valdk ond.
K irik , religioon
E hitus , k innis vara
P oliitik ud, erak onnad
Õ igus k ants ler, riigik ontroll
O s t-m üük
A rvutid
P res ident
Reis id, turis m
S elts k onnak roonik a
V alits us , m inis teerium id, am etk onnad
Riigik ogu
M ajandus , äri, ettevõtlus
M ood
A utod
Tuntud is ik ud, s uhted
S tatis tik a, uurim us te andm ed
Tehnik a, tehnoloogia
K uns t, k irjandus , teater
M aaelu
Tööpak k um is ed
K orrupts ioon, s k andaalid
Teadus lik ud avas tus ed
Noorte elu
S port
A rvam us ed ja arutlus ed päevas ündm us tes t
K ool, haridus , õppim ine
Loodus
S ots iaalprobleem id
Huum or
S eadus ed, m äärus ed, õigus alane info
K odu, pere, laps ed
K uritegevus , polits ei, k ohtud
Uudis ed välis m aalt
Teles aated, film id
Tervis
O m a valla, linna, m aak onna info
Uudis ed E es tis t

1,2
13
13,3
13,5
14,7
18,6
19,4
22,8
23
23,7
23,8
24,7
25,3
25,5
26
27,2
27,9
29,5
31,3
31,3
32,4
35,2
39,5
40,3
41
43,3
47,4
49,9
50,6
53,7
54,2
56,6
57,6
59,6
63,8
66,5
77,7
84,7
0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Huvide tüübid:

Huvi meedias käsitletavate
jagunenud gruppide vahel:

teemade

> ühiskonna ja riigi teemadest huvitujaid
> kodu-lähiümbruse huvilised
> tehnika-teaduse-ettevõtlushuvilised

vastu

on

Teemahuvide klastrid 1-4
Kokkuvõtvalt on teemahuvide kohta neli klastrit
I. Esimese, poliitikahuvilise klastri (18% koguvalimist) domineerivaks faktortunnuseks on huvitatus riigi ja selle
institutsioonide tegevusest.
Kõrgendatud poliitikahuvi on ainult veidi rohkem omane meestele [VK1](52%). Siia klastrisse kuulub rohkem
kõrgharidusega inimesi, domineerivad keskealised ja vanemad inimesed (72% klastrist on vanem kui 45
eluaastat). Samuti kuulub siia keskmisest enam eestlasi. Sissetulekudominant on veidi allapoole Eesti
keskmist (1500-2500 kr pereliikme kohta). Keskmisest enam on siin pealinlasi ja maainimesi.
II. Teise, kultuurile ja lähiümbrusele orienteeritud teemahuvi klastri (19% koguvalimist) teljeks on kultuuri,
hariduse ja noorte elu, reisimise ja seltskonna temaatika, keskmisest tugevam on ka orienteeritus
lähiümbrusele ning sotsiaalsetele probleemidele. Samas on tüüp poliitikakauge.
Nimetatud tüübile on iseloomulik feminiinsus (88% naisi). Tüüpi iseloomustab keskmiset enam keskhariduslik
taust, samuti on siin keskmisest enam venekeelse ankeedi täitnuid. Palgaskaalal on nad kõige madalama
sissetulekuga pereliikme kohta. Keskmisest enam on siin (pea)linlasi ja vähem maainimesi.
III. Kolmanda, tehnika, teaduse ja ärikeskse teemahuvi klastri (28% koguvalimist) juurde kuulub ka
kõrgendatud spordi- ja välisuudiste huvi. Ootuspäraselt koosneb see tüüp valdavalt meestest (91%).
Klastri vanuskoosseis on vastandlik esimesele, poliitikahuvilisele tüübile: siin domineerivad noored, 77%
klastri koosseisust on vanuses alla 44 aasta. Sissetulek on selles klastris kõrgeim: ligi pooltel ulatub see
üle Eesti keskmise, kusjuures veerandil on sissetulek pereliikme kohta kõrgem kui 4000 krooni kuus.
Üllatav on, et klastri koosseisus on keskmisest enam maal elavaid inimesi.
IV. Neljanda, ümbritsevast vähehuvitunute klastri (34% koguvalimist) moodustavad inimesed, kelle huvid on
kõikide faktorite lõikes tunduvalt alla keskmise.
Klastris on väike naiste ülekaal (62% naisi), ka on selles keskmisest rohkem pensionieas inimesi.
Iseloomulik on ka veidi madalam haridustase ja sissetulek pereliikme kohta. Asulatüüpide esindatus
vastab aga valimi keskmisele. Venekeelsete inimeste osakaal on valimi keskmisest suurem (41% valimi
34%ga võrreldes). Nendel inimeste seas on silmatorkavalt enam Eesti kodakondsuseta inimesi, mis viitab
sellle, et kodakondsuse puudumine on seotud üldise vähema huvitatusega ümbritsevast elust.

Muuseumid kultuurimeedia kanalina Eesti
muuseumide külastusi (SaarPoll-Kult.min 2006)
MUUSEUMIDE KÜLASTATAVUS 2005. Eesti inimesed muuseumides:
12% Eesti Vabaõhumuuseumis
10% Kadrioru kunstimuuseumis
9%

Kumu Kunstimuuseumis

8%

Palmse mõisas

8%

Eesti Loodusmuuseumis

6%

Eesti Meremuuseumis

6%

Eesti Ajaloomuuseumis

6%

Tallinna Kunstihoones

5%

Rakvere linnuses

5%

Eesti Tervishoiumuuseumis

5%

Niguliste muuseum-kontsertsaalis

5%

Tartu Kunstimuuseumis ja Pärnu Uue Kunsti muuseumis

4%

Narva Muuseumis

4%

Eesti Rahva Muuseumis

4%

Saaremaa Muuseumis

4%

Palamuse Oskar Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumis

3%

Okupatsioonide Muuseumis

3%

Eesti Põllumajandusmuuseumis

57% inimesi ei ole aasta jooksul muuseumides käinud

M illiseid m u u seu m e on viim ase 12 k u u jook su l k ü lastan u d ?*

K adrioru K unstim uuseum **

8

K um u K unstim uuseum **

8

P alm se m õis

8
7
8
6
6
7
6

E esti L oodusm uuseum
E esti M erem uuseum
E esti A jaloom uuseum

N iguliste m uuseum -kontserdisaalis
E esti T ervishoium uuseum
N arva M uuseum
E esti R ahva M uuseum
S aarem aa M uuseum
P alam use O skar L utsu K ihelkonnakoolim uuseum
O kupatsioonide M uuseum **
E esti P õllum ajandusm uuseum
P ärnu M uuseum
E esti S pordim uuseum
H iium aa M uuseum
M uu

2006 a

13
12

E esti V abaõhum uuseum

R akvere linnus

2003 a

5
6
5
6
5
4
4
3
4
4
4
5
4
3
3
3
3
3
2
3
2
3
7
7
57
57

E i ole külastanud
P rotsen t %
0
10
20
30
** 2003.a. ei küsitud
*kuna iga respondent võis anda m itu vastust, siis võib protsentide sum m a olla 100-st suurem

40

50

60

K u n s tin ä itu s te , k u n s tis ü n d m u s te k ü la s ta m in e e r in e v a te s k o h ta d e s
(o n k ü la s ta n u d s e d a k o h ta v ä h e m a lt ü h e l k o rra l)
K u ltu u ria s u tu s te s (te a trid , k in o d ,
k u ltu u rim a ja d , jn e )

18
16
14

M õ n e s g a le riis

15

Ü h is k o n d lik e s h o o n e te s (p a n g a d ,
(o m a )v a lits u s a s u tu s e d , õ p p e a s u tu s e d , jn e )

14
12

K a d rio ru K u n s tim u u s e u m is *

2003 a

10

2006 a
K u m u K u n s tim u u s e u m is *

9
6
6

T a llin n a K u n s tih o o n e s

6

N ig u lis te m u u s e u m -k o n ts e rd is a a lis

5
4

T a rtu K u n s tim u u s e u m is

5
4

P ä rn u U u e K u n s ti M u u s e u m is

5

V iin is tu K u n s tim u u s e u m is *

3

T a rb e k u n s ti ja D is a in im u u s e u m is * *

3
2
2

A d a m s o n -E ric u m u u s e u m is

2

K ris tja n R a u a m a ja m u u s e u m is

1
6

M õ n e s m u u s k u n s tim u u s e u m is

7
10

M u ja l
P r o tse n t %
* 2 0 0 3 .a . e i k ü situ d
* * 2 0 0 3 o li te in e n im e tu s

9
0

5

10

15

20

Muuseumid (funktsioonid) avalikkuses –
kultuur või popkultuur

> Muuseumide rolli polü-funktsionaalsus
> Muuseumid – kultuur või/ja popkultuur, popkultuuri keskkond
Lugesime arhitektuurivõistluse žüriis osalenud Maasilt, et tehakse/
tulemas on Eesti popkultuuri keskus (Maas, 17. jaan 2006
Postimees)

Küsimus Eesti kultuurile ja muuseumidele: kas popkultuurile
orienteerumine on ajakohane või võõrastav ?
praktikas Euroopa on minemas multifunktsionaalsuse teed, (mida
funktsioonide küsimine – vastamine näitab)
> MUUSEUMID – VÕITLUSVÄLI MÄÄRATLUSTE PÄRAST
> ERMi ARHITEKTUURIVÕISTLUS TÕI ESILE ÜLDISED MÄÄRATLUSTE
PROBLEEMID

Avalikkus muuseumidest 1. ERMi arh. Näitel
17.1.2006. Muuseum ei pea viitama suitsupääsukesele. Võidutöö oponendid peaksid lammutama ka Toompea
linnuse koos Pika Hermanniga

Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi suhtes
Eesti Rahva Muuseumi uue hoone arhitektuurikonkurss andis hulgaliselt uusi ideid. Konkursile esitati 108 väga
eriilmelist, valdavalt heatasemelist tööd. Īürii leidis, et tööde arhitektuursetes lahendustes on palju originaalset,
kuigi suhteliselt suur osa autoritest on oma projekti loomisel ammutanud inspiratsiooni tänapäevasest
arhitektuurilisest avangardist.
Tööde käekirja põhjal võib eeldada, et enamik autoritest on suhteliselt väheste kogemustega noorema põlvkonna
esindajad. Sellest johtuvalt vajaksid nad oma ideede realiseerimiseks nõu ja mõningast abi. ERM-i ja Žürii
liikmete poolt moodustatava järelevalvekomisjoni, võidu-töö autori/autorite ja kohalike arhitektide ning
ekspertide omavahelises koostöös on võimalik tagada võidutöös esitatud ideede realiseerimine täiendatud ja
edasiarendatud kujul.
Millise panuse annab ERM-i uue hoone arhitektuur Eesti ühiskonnale ja identiteedile piirideta Euroopas? Īürii oli
seisukohal, et võidu-tööks peaks saama töö, milles rõhutatakse seda potentsiaali aktiivsel ja progressiivsel
moel ning kus arvestatakse kõnealuse kultuuriobjekti vastutusmäära olulisust. Samuti oodati, et võidutöö
annaks oma panuse avalikku keskkonda avaliku ruumi aktiveerimisega ning valiks üldtuntud eestipärase
teema, mis aitaks edendada arutelu Eesti ajaloo üle. See teema tuleb ellu viia rahvusvahelisel tasandil,
tõmmates Eestile tähelepanu laiemas kontekstis.

Hoiakute muutmine
Ülesanne ei ole lihtne. Selle täitmiseks peab ERM avalikkusele infot jagama. Samas on see ilus ülesanne. See

tekitab ühiskonnasisest respekti rahvas, kes on rajamas uut demokraatlikku hoiakut ja märkimisväärset kohta
Euroopa riikide seas.

Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas,
rahvuslikke piire ületavas ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab ligi noort põlvkonda ja
mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises kontekstis.
Winy Maas, Hollandi arhitekt, žürii liige

Avalikkus muuseumidest 2. ERMi arh. Näitel
> Kaua me põeme seda nõukogude aega!
Žürii koosseisu kohta ei oska midagi halba öelda, kuigi võib-olla mõni teine koosseis oleks teisiti
otsustanud. Ametnikud olid need, kes olema pidid – minister, muuseumide nõunik, muuseumi tollane
direktor, linnaarhitekt. Arhitektide liit tegi arhitektide poole pealt liikmete valimise ülesandeks Veljo
Kaasikule. Välisliikmetest jäi kõrvale Dominique Perrault, kes on seotud Peterburi Maria teatri
projektiga. Kuid Winy Maas Rotterdamist on samuti vaieldamatult rahvusvaheline autoriteet.

Ilus urbanistlik ruum

Võiduprojekt on hea. Esiteks sissekäigu arhitektuuriline sõlm, mis tekib konsoolse varikatuse alla,
teiseks ruum, mis moodustub tee ja oja ning nendega seotud ruumiga, ja kolmandaks pealmine
ruum, kus “lennurada” jookseb maja peale – tekib ilus urbanistlik ruum. Peale selle hoone ja
maastiku pingestatud kooskõla, mida ma nimetaks omamoodi “maastikudraamaks”, samal ajal koos
lainelise ja nõtke muljega.
Eesti Rahva Muuseum kui rahvuslik sümbol ei pea viitama suitsupääsukesele, veskikivile või
roigasaiale – ta on iseenesest kontseptuaalne urbanistlik arhitektuuriline sümbol. Iga muuseum on
seestpoolt lavastus ja praegune kehand annab selleks kõik võimalused. Museoloogide mure on
mõistetav, kuid kõik probleemid on lahendatavad.
Ma ei saa ka aru nendest, keda ajasid närvi võiduprojekti liigsed vihjed kunagisele Vene
sõjaväelennuväljale.
Kaua me põeme seda nõukogude aega! Toompea linnus koos Pika Hermanniga on ju ka okupantide
rajatud. Lisaks on ühed ikkagi arhitektid, teised museoloogid, kellel ilmselt puudub tänapäevase
arhitektuuri tunnetus. Ajakirjandusele oleks nii palju etteheiteid, et ei maksa lehte panna igasuguseid
kuulujutte, kuidas keegi žüriiliikmetest hääletas või kes keda mõjutas.
Võib küsida, kas Eesti arhitektide osavõtt konkursist oli liiga loid või ei motiveerinud preemiafond.
Minu meelest oli kõik normaalne ja seda ka Kumu arhitekti Pekka Vapaavuori arvates. Eesti arhitektid
on tööga hõivatud ja tegelikult oli ülesanne ka tohutult raske.
Andres Alver, arhitekt, Žürii liige

Avalikkus muuseumidest 3. ERMi arh. Näitel
KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga?
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
17. jaanuar 2006 EPL KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga? (126)
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
Eile avati pidulikult Eesti Rahva Muuseumi konkursi võidutööde ümbrikud. Ulatati lilli ning võitjatel oli põhjust
rõõmustada. Paraku valiti võidutööks projekt, mida ei saa ega tohi ehitada tulevaseks
rahvusmuuseumiks.
Võidutöö kujutab endast Raadi veneaegse sõjalennuvälja pikenduseks mõeldud 70 m laiust ja 350 m (!)
pikkust klaaspaviljoni, mis jätkub 1,1 km pikkuse platoona “lõpmatusse”. Kokku võtab ehitis enda alla
1,5 kilomeetrit.
Abstraktse grandioossuse kõrval oleks nagu pisiasi, et selle projektiga kinnistatakse Jakob Hurda
mälestuseks loodud Eesti Rahva Muuseum ühes rahvuslike soome-ugri etnoloogiakogudega igaveseks
nõukogude kaugpommitajate lennuvälja külge. Seda nii füüsiliselt kui ka sisuliselt. Muuseumitöötajad ja
külastajad hakkavad läbi klaasseinte sundkorras kunagisi Nõukogude lennutrajektoore imetlema ning
sadadele muuseumi külastajatele räägitakse ikka ja jälle haledat lugu Tartu linna arengupeetusest
Nõukogude okupatsiooni ajal.
Sellise muuseumi ehitamiseks võiks lausa Putinilt endalt raha küsima minna – ettemaksuks kõikide punaste
nelkidega ürituste eest, mida annab edaspidi hästi korraldada otse Eesti Rahva Muuseumi lävel.

Kuidas see sai juhtuda?
Kõigil inimestel on õigus küsida, kuidas sai selline asi juhtuda. Lühivastus: žürii komplekteeriti nii, et
ajaloo suhtes “kompleksivabad” ja “kõigega nõus” liikmed jäid enamusse. Žürii lööksalga moodustanud
arhitektid-urbanistid Kaasik ja Alver on ennegi läbi viinud ideekonkursse, mille tulemused ei realiseeru.
Muidugi on tore virgutada vaimu puhtteoreetilise ajugümnastikaga. Kui aga tellija (kultuuriministeerium
koos ERM-iga) moodustab žürii, et leida parim teostatav lahendus muuseumile, on absurdne tõsta
kilbile visionäärne urbanism.

Lisaks okupantide lennuväljaga flirtimisele on võiduprojekt ka siseruumide osas lootusetult puudulik: fondiruume kõvasti vähem, näitusesaalid valged ja
tööruumid akendeta (peaks olema vastupidi), dubleeritud sissepääsud (topeltkaader), vead projektis jpm. Selle ekspluatatsioon on teistest tunduvalt
kallim (käidav klaaskatus; klaasseintega köetavad, ent kasutamata suured õhuruumid jms). Tagatipuks ulatub “muuseum-lennuväli” alale, mille tuleviku
üle ei otsusta žürii, vaid Tartu linn ja vald. ERM peaks nüüd hakkama Tartu linna piiride laiendamist taotlema!
Nii minu kui ka Kanada eksperdi Barry Lordi jaoks oli võiduprojekt viimases kategoorias märkega “mitte mingil juhul”. Muidugi on iga projekti võimalik
ümber teha (kahtlen, kas välisautorid on nõus oma ideedest loobuma, need tunnistati ju parimaks!). Ent miks määratakse esikoht tööle, mida tuleks
nullist alustada, kui kõrvalt on võtta terve hulk võistluse kriteeriumidele vastavaid töid?
Ideekonkurss allub riigihangete seadusele. Minister Palmaru, kes peaks seisma muuseumi eest ning tagama “riigi rahaliste vahendite kõige
ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise”, läks kaasa arhitektide hasartmänguga. Kas tõesti oli hirm gastroleeriva välisarhitekti ees rumal paista?
Kõigest ühe päeva Tartus ja pool päeva Tallinnas viibinud Hollandi arhitekt Winy Maas käitus nagu staar külatanumal. Või on mäng peenem: minister
ei taha seda muuseumi üldse ehitada?
Lennuajaloo mälestis?
“Muuseum-lennuvälja” kasuks kostis argument, et sõjaväebaaside all oli ka eestiaegne lennuväli, mistõttu tegemist oleks rahvusliku järjepidevusega!
Absurdsemat tõlgendust on raske leida. Raadi ajalugu algas ja lõppes venelastega. 1912. aastal maandus Raadi Krasnojarski polgu lennuplatsile Vene
katselendur Sergei Utotškin. Tema järel saabusid 1914. aastal lennukid Peterburi sõjaväeringkonna lennuroodu Gatšina polgust. Eestiaegne lennuväli
oli rohu-plats, mis asus hulk maad linna pool. ERM tahetakse liita 1952–1956 rajatud kaugpommitajate lennuväljaga, millega koos ehitati Luunja
pommilaod ja Kärkna kütusebaas.
Lennuvälja imetlevad arhitektid otsustasid pöörata uue lehekülje Eesti ametlikus ajalootõlgenduses.
Las “kompleksides” poliitikud jamavad Tartu rahu ja piiridega, meie oleme tolerantsed! Kui vahva: teeme kõik näo, et Nõukogude okupatsiooni suurim
füüsiline märk Tartus, mis linna 50 aastaks lukku pani, oli üks pühapäevalennunduse harrastamise plats. Teeme näo, et me ei tea midagi Raadi
masendavast reostusest, mida on roogitud juba kümme aastat. Teeme näo, et me ei märka lillelasu, millega iga aasta maikuus külvatakse üle Raadil
asuv punamonument.
Ei saa me ühele poole ei piiri ega pronkssõduriga, Raadile aga tahetakse ehitada terve sõjalennumemoriaal, mille keskerakondlasest kultuuriminister
on mõtlemata heaks kiitnud.

Tänu ministri meelemuutusele nautisid “puhta arhitektuurimõtte” kaitsjad triumfi. Ekspertidele sai koht kätte näidatud, sh Barry Lordile Kanadast, kes
oma valdkonnas on maailmas kindlalt esikümnes. Samas võib Winy Maasi puhul vaielda, kas ta esimese sajagi sisse mahub. Maas ei ole ühtegi
muuseumi ehitanud – väike kunstikeskus seda kogemust ei anna –, küll aga kuulub tema loomingu pärlite hulka näiteks korterelamu projekt sigadele
(otseses mõttes). Miks kutsuti ERM-i žüriisse selline välisarhitekt, kui Euroopast olnuks ridamisi võtta muuseumi projekteerimise kogemusega
tipparhitekte? Küsigem ka: miks ei olnud žüriis ühtki Tartu avaliku elu tegelast?
Pyrrhose võit
“Veel üks selline võit ja me oleme kadunud,” tõdes veriste lahingutega kuulsaks saanud Pyrrhos. Kulutati kolm miljonit, aga konkurss täitis vaid
“arhitektuurimõtte elavdamise” rolli. ERM peab alustama otsast.
Kui kaugele saavad arhitektid tegelikkusest võõrandumisel veel minna? Ühed projekteerivad linnasüdametesse kaubakolosse; teised müüvad
süüdimatult akendeta tube; kolmandad pressivad vastutustundetult žüriides läbi “kunstiprojekte”, millega tellijal pole midagi peale hakata. Vaene
arhitektide liit pingutab, et Eesti arhitektuuri mainet seltskonnaüritustega parandada, aga ei saavuta midagi, kui arhitektide teod käivad sõnadele vastu.
Valjuhäälselt ühiskonnas otsustamisõigust nõudes ja üksteisele kõrgeimaid kvalifikatsioonitunnistusi jagades võtavad arhitektid otsustama pääsedes
arvesse vaid oma kinnismõtteid ja ego. Sellises kontekstis muutub või-matuks kaitsta seisukohta, et ühiskonnas kaalukate otsuste tegemine peaks
Eestis olema usaldatud arhitektidele.

Karin Hallas-Murula, ERM-i arhitektuurikonkursi ekspert, Eesti arhitektuurimuuseumi direktor

Avalikkus muuseumidest 4. ERMi arh.v näitel
Hiidämblik ja punalohe. PM 21.1.06. www.postimees.ee/230106/esileht/arvamus/189520.php
«Põhjakonna me siis ei saanud,» võis kunagi direktorina eelmise Eesti Rahva Muuseumi
arhitektuurikonkursi korraldanud Tõnis Lukase hääles leida kergeid pettumusenoote, kui ta
esmaspäeval ERMi uue hoone konkursil võidutöö «Memory Field» («Mälestuste maastik») ees
käed risti rinnale sättis.
«Põhjakonna»-nimeline projekt võitis tosin aastat tagasi. Aga riik oli vaene ja ERM pidi KUMU selja taha
järjekorda võtma.
Nende ootamise aastatega langes otsus – muuseum läheb oma päriskoju Raadile. Seal mõisahäärberis
avas ERM 1923. aastal esimesed seitse näituseruumi.
Tuul on pööranud, ühtäkki suudab riik ehitama hakata ning projekti said kutsutud silmad esmaspäeva
keskpäeval esimest korda näha.
«Nüüd saame siis ämbliku » jätkas Lukas.
Tõepoolest, mitmel pildil kõrgus muuseumihoone kohal hiigelämblik, mis osa vaatajaid nii segadusse
suutis ajada, et nad hoopis seda tulevaseks muuseumimajaks pidasid.
Loomad meeldivad inimestele. Nii kirjutas üks arvamuskülgede püsiautor hiigelsuurest punalohest, mis
Raadi sõjaväelennuväljal laiutama hakkab. Põhjuseks pilt, kus arhitektid olid hoone mastaapide
näitlikustamiseks ühel maastikuvaatel muuseumimaja punaseks värvinud, hallist üldpildist
eristamiseks.
Kolm noort arhitekti – Lina Ghotmeh Liibanonist, Itaalias kasvanud Dan Dorell ja jaapanlane Tsuyoshi
Tane suutsid endast kõnelema panna terve Eesti. Õigupoolest oma projektist. Ühtäkki oli rahvas
kaheks nagu kirvelt kõlksu saanud kasehalg – poolt ja vastu.

350 meetrit pikk, peamiselt ühekorruseline klaastunnel, kogupikkuses on kompleks poolteist
kilomeetrit pikk ja meenutab lennurada. Kerge kaldega kate vihjamas tõusmisele taevasse,
oma saatusele vastu minemisele.
700 000-kroonine võidupreemia on suurim, mida Eestis eales on arhitektuurikonkursil välja antud,
kuid rahvusvahelised tipud, kellega koos Ghotmeh, Dorell ja Tane töötanud on, sellistele
konkurssidele välja ei tule.
Selle kolmiku esimest suurt võitu saadavad rohked küsimused – kas maja ikka suudab
muuseumihoone nõudmisi täita, kuidas mastaapne hoone selles ümbruses välja hakkab
nägema ning kuidas eesti vankrirattad ja õllekapad seal sees tunduvad. Ning kui palju see
klaasmaja Eesti riigile maksma võib minna.

Nii pidi kolmik enne auhinna saamist tõlkeklappidest kuulma ERMi eelmise direktori Jaanus Plaadi
kahtlustesse peidetud lootust, et juhul kui võidutööd ei õnnestu muuseumi vajadustele
kohandada, on žüriil võimalik asendada see mõne teise tööga.
Alles siis avanesid ümbrikud ning presidendipaar lõi kolme noore arhitektiga kokku.
Päev pärast võidu tähistamist sõitis trio Londonisse, lubadusega juba nädala pärast tagasi olla.
Arhitektuurimuuseumi direktor Karin Hallas-Murula taandas end suure käraga žüriist, sest sellesse
kohta ehitatud suur sillakujuline muuseum seoks
ERMi igaveseks nii füüsiliselt kui ideeliselt Nõukogude okupantide sõjaväelennuvälja külge.
Dorell on pärit Itaaliast ja üles kasvanud ajal, kui maailma lapsed kartsid kõige rohkem tuumasõda.
Tema hirmu kodu oli Tartus Raadil. Kaugpommitajad olid valmis siit iga hetk õhku tõusma ja
Euroopale surma külvama.

Avalikkus muuseumidest 5. ERMi arh. Näitel
>

JUHTKIRI: Rahu Eesti Rahva Muuseumile

Eesti Päevaleht 17.1.2006

(2)

Eile saime siis teada ERM-i arhitektuurivõistluse võitjad ja näha ka sada kaheksat võistelnud
projekti. Kirgi oli juba enne üles köetud, sest žürii hoidis tulemusi pikka aega saladuses.
Pole ime, et ajakirjandus haaras kinni igast läbiimbunud vihjest. Oli enam-vähem kindel, et võit ei
tulnud koju. Kokku konkureeris kõigest 12 Eesti arhitektide projekti, millest üks sai ostupreemia.
Meenutagem, et Kumu konkursil tegid puhta töö soomlased.
ERM-i arhitektuurivõistlus ja ehitamine põhjustab ilmselt veel suuremaid debatte, sest see
puudutab absoluutselt tervet Eesti rahvast. Eesti Päevaleht on loomulikult juba tänasest avatud
kõikvõimalikele arvamustele, kuid me kõik peame ka arvestama muuseumi direktori Krista Aru
palvet: laske meil lõpuks rahulikult oma päris kodu valmis ehitada. Pärast kaklust teatavasti
rusikatega ei vehelda, kuid Kumu näide on hoiatav: ikka hakati vaidlustama asukohta ja projekti
sobivust Lasnamäe nõlva alla. Loodetavasti ERM-iga nii ei lähe.
Kuid mingid rasked eriarvamused on ka siia sisse programmeeritud. Laias laastus lähevad
arhitektide ja museoloogide-kunstiajaloolaste hinnangud lahku. Viimati mainituid häirib projekti
sobivus muuseumihooneks ja liigne orienteerumine kunagise Vene militaarlennuvälja imagole.
Võidutöö “Mäluväli” saatetekstist võib otse lugeda, et see on “lõige maastikust” ning “stardirada”
silmapiiri ja kauguste poole, mis ühtlasi on “tunnistajaks pikaajalisele võitlusele okupatsiooniga”.
Samas tundub see mõnele eestlasele hoopis monumendina nõukogudeaegsele sõjalennuväljale,
mis tegi Tartust kinnise linna. Arhitekte, seda enam välismaiseid, ja võib-olla ka turiste aga
säärane kohamüüt pigem paelub. Kahju on muidugi sellest, et lähitulevikus pole ette näha
varemetes mõisa restaureerimist. Vanemale põlvkonnale seostub Raadi just eelkõige mõisaga.

Teemaväljad ja tasandid
Teemavälja üldstruktuur :
1. Struktuursed teemad ja põhimüüdid
2. Võimu ja juhtimise, otsustamise ja funktsionaalsed teemad

3. Inimese ja identiteedi teemad

Muuseumi - teema meediaväljal:
1. Muuseumid struktuuriosana
2. Konseptualiseerimine, valikud ja otsustamised
3. Muuseumide funktsioneerimine inimese jaoks

Eesti elanike kultuurihuvide mudel ja mudeli
sotsiodemograafiline taust
1. Aktiivne mitmekülgne kultuurisuhe

22%

2.Utilitaarne (sh tehnoloogiline) ja meelelahutuslik kultuurisuhe 25%
3. Traditsiooniline, perekeskne kultuurisuhe 19%
4. Sotsaalse võrgustiku ja popkultuuri keskne kultuurisuhe 14%
5. Kultuurikauge, passiivne suhe

20%

mudel on avaldatud ja analüüsitud: Lõhmus, M., Lauristin, M., Salupere, R.
Inimesed kultuuriväljal: aktiivsus ja eelistused. Rmt: Eesti elavik 21.
Sajandi algul. TÜK 2004, lk 97 – 128

T abel 7.22. K ultuuriorientatsioonide klastrite sotsiodem ograafiline struktuur.

Sugu
V anus

H aridus

A nkeedi
keel

22 %

25%

19%

14%

20%

K ogu

M ees
N aine

36

21

35

49

47

64

81
19

79

65

51

54

15-19

3

17

3

29

3

10

20-29
30-44

10

28

9

12

17

23

33

31

34
25

21

27

45-54

23

14

23

10

17

18

55-64

20

5

19

1

25

15

65-74

20

3

15

1

22

13

alg, põhi

15

27

15

29

30

23

K esk

55

58

62

59

49

57

K õrgem
E esti

30

15

23

13

21

21

73

67

63

68

59

66

V ene

27

33

37

32

41

34

26. septembri töötuba:
võimalusi muuseumide esitamiseks avalikkuses
Kuidas saavutada kommunikatsiooni dünaamilisus?

Meedia muuseumidest millele meedia reageerib?
> Millele meedia reageerib ja millele mitte?
> Millised on valikute printsiibid ja kriteeriumid?

> Millal reageerib?
> Kuidas reageerib?

Meedia paradoksid
> Meedia näib emotsionaalne, siiski on meedia sisu ratsionaalne –
funktsionaalne
> Meedia esitab end avaliku tekstina, siiski on see sündinud suletuses
> Meedia esineb kõikide esindajana, siiski on see kellegi esindaja
> Kes omab/toodab meedia sisu (aktiivne pool) ja kes meedia sisu kasutab
(passiivne pool)
> Meedia on identiteeditööstus – ideede, meeleolude, arvamuste, identiteedi
tootmine
> Meedia sisu referentsid on kas kindlad väljakujunenud allikad (kvaliteetsed)
või rohkem juhuslikud mitte-väljakujunenud (vähekvaliteetsed) allikad.
> Muuseumid on kvaliteetsed referentsid.


Slide 25

Maarja Lõhmus:

Muuseumid kui
kommunikatsioon
ettekanne Narvas,
25. septembril 2006

ARUTLEN:

> Avalikkuse ja meedivälja üle
> Muuseumide üle avalikkuses ja meediaväljal

> Avalikkuse struktuurimudeli üle, Eesti ühiskonna
avalikkuse üle, kus domineeriv avalik väli on meediaväli,
kus muuseumid on materjaliks ja teemaks. Milliseks?
> Inimeste huvitüüpide üle

> Muuseumide kommunikatsiooni üle ühiskonnas

PANOPTICON (Bentham 1787), Foucault
http://cartome.org/panopticon1.htm

Muuseumide struktureeriv normatiivne
roll kultuuris:
sisemine ja välimine määratlemine
-

Ühiskonnas muuseumide institutsioonil tõemonopol aprioori, struktuurselt

-

Muuseumid on vajalikud ja neid tuleb toetada ka siis, kui külastajaid napib (81%
nõus, Kultmin.2006, vt. järgmine slaid). See olukord on sarnane avalik-õigusliku
ringhäälingu toetamisega, mida toetatakse ka siis, kui ei kuulata. Tõlgendus:
kultuuristruktuuri toimimise põhiinstitutsioonid peavad tingimusteta olemas olema.

-

Sisemine identiteet ja väline määratlemine:

ERMi ideest ja asutamisest 100 aastat hiljem on saanud mineviku-tuleviku
kontseptsioonide ja suundade küsimus. Põhiküsimusi esitasid ERMi uue hoone
arhitektuurivõistluse vastukajad (vt. Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi
suhtes. Winy Maas 17.1.2006 PM)

Winy Maas: Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele
muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas, rahvuslikke piire ületavas
ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab
ligi noort põlvkonda ja mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises
kontekstis.

K u ivõrd n õu stu b järgn evate väid etega m u u seu m id e k oh ta?
(täiesti nõus + pigem nõus)

M uuseum id korraldavad
liiga vähe põnevaid
üritusi

2006 a

45
37

M uuseum id on vajalikud
ja neid tuleb toetada isegi
siis, kui külastajaid napib

80
81

U ute m uuseum ihoonete
ehitam ine on riigi raha
raiskam ine

20
17

Inform atsioon
m uuseum ides toim uvast
on hästi kättesaadav*

27

E esti m uuseum ide
väljapanekud pakuvad
palju põnevaid elam usi*

52

0
P ro tsen t %
* 2 0 0 3 ei k ü situ d

2003 a

20

40

60

80

100

Muuseumid kui maailmapilt ja
identiteedikommunikatsioon: tehnoloogilise hüppe,
konstruktivismi ja reflektsiooni uus tase
MUUSEUMID

>

Eesti muuseumi ideede kujunemine Jakob Hurda matustel Tartus 1907; Hurda tööde
jätkajate otsusluua vanavara süstematiseerimiseks ja eksponeerimiseks muuseumi.

>

Muuseumide materjalide esituses nii konstruktivistlik kui refleksiivne pool.

>

Vrd. Soome muuseumidega (vt. Lõhmus, M., Medijainen, E. Soome ja soomlased
TÜK 2005, pt Muuseumid lk.317 - 328)

>

Eestis loodus kultuurikeskkonnana – loodusajakirjandus jm on kõrgelt koteeritud

>

Eesti kultuuriajakirjanduses on muuseumide – ajakirjanduse osa praegu vähe esile
tulev ja hajutatud erinevate väljaannete kui ‘kontekstide’ vahel – osad teemad
üldajakirjanduses, muuseumide näitused ja väljapanekud kultuuriajakirjanduses ja
muuseumide kontseptuaalne pool üldise kultuuripoliitilise diskussiooni osana.

>

Kõige rohkem saavad inimesed infot kultuurivaldkondade kohta üldajalehtedest ja
ajakirjadest, televisioonist ning sõprade-tuttavate käest.

>

Eesti kultuuriuuringud – kultuuri uuringute põhjana oluline muuseumide teadustöö
ja uurimused. Kultuuriuuringutes on muuseumide osa laias kultuurikeskustelus
põhjendamatult tagasihoidlik –veel-mitte-kommunikatiivne faas.

K u ivõrd su u rt h u vi p ak u vad järgn evat tü ü p i m u u seu m id ?
(suurt huvi + m õningast huvi)

2003 a
2006 a

75

L oodus

78

64

K unsti

66

65

A jaloo ja arheoloogia

65

60

K oduloo

59

52

T eadus ja tehnika

55

45

E tnograafia ja
antropoloogia

48

6

M uud

P ro tsen t %

5
0

20

40

60

80

Eesti struktuurimuutus ja avalikkuse
representatsiooni muutus 1980 – 1990ndatel
>

Eesti muutumine 1990ndatel:

> - avalike representatsioonide muutumine
> - meediavälja muutumine
>

Totalitaarkommunikatsioonist avatud ühiskonna kommunikatsiooniks

>

Meediavälja funktsioonide muutus

>

Esinejate, kõneisikute, ajakirjanike-toimetajate muutus

>

Avalikkuse agenda ja fookuste muutus

>

Sotsikultuuriliste protsesside määratlemine- defineerimine

>

Igapäevane defineerimisvõitlus protsesside suunamise nimel

> ESITUSE – REPRESENTATSIOONI MUUTUS
> ÕIGED– VALED/ TUGEVAD– NÕRGAD/ SELGED– EBASELGED MÄRGID

Reflektsioon versus konstruktivism:
muuseumide rolli ja funktsiooni muutusi 1980ndatest
kuni 2000ndate alguseni.
1.

Reflektsiooni vajadus: muinsuskaitse liikumine 1980ndate lõpus,
muuseumide kultuurilis – poliitiline osalemine (näit. Loomeliitude
pleenumil)

2.

Institutsiooni restruktureerimine: Eesti kultuuri institutsioonide üldine
restruktureerimine ja uus legitimeerimine, toomine NSVL tõrjutud
identiteediinstitutsioonidest Eesti rahvuslikuks keskseks identiteedi ja
mälu institutsiooniks. (90ndate keskpaik)

3.

Enesereflektsiooni: muuseumide käsitlus areneva ja muutuva
protsessina, muuseumide võrdlused maailma teiste muuseumidega

4.

Institutsioonide uus struktuur: Liitumine EU-ruumiga, institutsionaalne
rahvusvahelistumine

5.

Reflektsiooni ja konstruktsivismi ootus: Avalikkuse ootustele
vastamine, resonantsi arvestamine, erinevate väärtuspõhiste
konfliktide käsitlemine kui süsteemi infrastruktuuri/struktuuri üldise
funktsioneerimise indikaatorina (2000ndate algus)

6.

Millise konstruktivismi ootus?
Muuseumide usaldamise/usaldamatuse küsimus, muuseumide
vastutus teadvuse-kujunduse eest (varjatud küsimus)

Muuseumide külastamise põhjused /funktsioonid
>

1/3 külastajatest meelelahutuseks, vaba aja veetmiseks

>

1/3 külastajatest enesetäiendamiseks ja harimiseks

>

1/5 külastajatest õppe otstarbeks

>

1/7 tööalaselt
Kommentaar: külastajate määratletud põhjused külastamiseks ei ole tähenda
automaatselt, et need ongi külastamise põhjused, sest kontekstiks pole uuritud inimese
huvide ja vajaduste struktuuri ning muuseumide külastamist selles kontekstis.

> Huvi 2006:
>

78% loodus

(2003 – 75%)

>

66% kunst

(2003 – 64%)

>

65% ajalugu ja arheoloogia

>

59% kodulugu (2003 – 60%)

>

55% teadus ja tehnika (2003 – 52%)

>

48% etnograafia ja antropoloogia (2003 – 45%)

> Mitte – huvi 2006:
>

53% ei ole vaba aega (2003 – 49%)

>

25% ei meeldi muuseumis käia (2003 - 22%)

>

24%

muuseumide kohta on vähe infot (2003 – 28%)

>

22%

puudub transport (2003 – 19%)

>

20%

piletihind liiga kõrge ( 2003 – 19% )

M illistel eesm ärk id el T e m u u seu m e k ü lastate?
Ü ldse m itte

M õnikord

S ageli

TÖ Ö A LA SELT

2003 a

94

42

2006 a

94

5 2

Õ PPEO TSTA RBEL

2003 a

88

9

3

2006 a

88

10

3

E N E S E T Ä IE N D A M IS E K S

74

2003 a

18

71

2006 a

21

8

M E E L E L A H U T A M IS E K S ,
V A B A A JA V E E T M IS E K S
2003 a

63

24

13

2006 a

63

24

12

0%
P ro tsen t %

20%

40%

60%

80%

100%

M is on p eam ised p õh ju sed , m ik s ei k ü lasta (saged am in i) m u u seu m e? *

2003 a
2006 a

49

E i ole vaba aega

53

M ulle ei m eeldi
m uuseum ides käia

22
25

M ul on m uuseum ide
kohta vähe infot

28
24

P ole transporti/ halvad
transpordivõim alused

19

P iletite hinnad on liiga
kallid

19
20

22

8

M inu tervis ei luba

6
6
6

M uu põhjus

K ülastan m uuseum e
piisavalt sageli

6
5
4
4

R aske öelda

0

10

20

30

40

P ro tsen t %
* k u n a ig a resp o n d en t v õ is an d a m itu v astu st, siis v õ ib p ro tsen tid e su m m a o lla 1 0 0 -st su u rem

50

60

Muuseumid 21. sajandi alguses–
kollektiivne identiteet, mälu, igapäevapraktika
Muuseumide sõnum ühiskonnas ja meedias.
Muuseumid on faktikogumid emotsionaalselt tulikuumal väljal.
Autentse mälu materjali faktiline olemasolu (hoidlate ja
arhiivide sisu jm materiaalne pool)
Muuseumid kui mälu ja kogemus. Mälu, ajaloo, tuleviku jm –
temaatika käsitlus inimese-kesksena
Muuseumid kui arutlusmaterjal, avaliku arutluse objekt. Riikide,
ühiskondade ja kultuuride konsensuse ja/või vastanduste otsing
Info orienteerumiseks.
MUUSEUMIDE FUNKTSIOONIMUUTUSI
Kontrollitud ideoloogiast (ja selle konstruktivismist) inimese avatud
maailmapildi kujundajaks (mälu tugevdajaks).
Uus funktsioon lubab rohkem muuseume ja materjale, avatumat mälu.
Selle talletamisega, mis aga vahepealsel suletud perioodil
kustutatud või kustumas – selle kogumisega on kiire!!

Muuseumid – eksistentsi lugu ja resonants

>

MUUSEUMID KUI AJA–KOHA–TEGEVUSE KOMMUNIKATSIOON KULTUURIS

> Svetlana Alpers,“The Museum as a Way of Seeing,” in Exhibiting Cultures:
The Poetics and Politics of Museum Display, ed. Ivan Karp and Steven D.
Lavine (Washington and London: Smithsonian Institution Press, 1991) pp.
25-32.
> Gianni Vattimo: The Structure of Artistic Revolution. 1988.
> Clifford, James: The Predicament of Culture: twentieth-century
etnography, literature and art. Cambridge (Massachusetts); London:
Harvard University Press, 1994.
> Georg Simmel: The Sociology of Space. (rmt Frisby, D.; Featherstone, M.
Simmel on Culture. Sage 1997)
> David Harvey: The Experience of Space and Time. (rmt The Condition of
Postmodernity. Blackwell. 1990)

Juri Lotman kultuuri enesemudelist ja
identiteedikommunikatsioonist
Kultuuri aktiivsuse enesemääratlemisel räägib tungist ühtsuse poole.
Kultuuri enesemudeli mehhanismid on seotud lakkamatu vajadusega
säilitada oma eneseteadvus, salvestada oma mällu kontseptsioon
iseendast.
Kultuurile on omane enesemudelite loomine ja kujutamine – nende kaudu
ühtlasi kontrollitakse adekvaatsust, suundade relevantsust.
Juri Lotman on eristanud kultuuri enesemudeli loomisel kolme üheaegset
suunda:
1. kultuuri enesemudel, mille eesmärgiks on refleksiivsus, reaalne tunnetus
ja kogemus
2. enesemudel, mis erinevad tavapraktikast, ent on suunatud praktika
muutmisele
3. ideaalsed enesemudelid ja manifesteerimised, mis eksisteerivad eraldi
reaalsusest ning säilitavad-defineerivad põhiväärtusi.
Lotman: erinevate enesemudelite vahel võib tekkida konflikte.

Muuseum – akadeemilise
kommunikatsioonidistsipliinina
http://www.uwo.ca/theory/Courses/Courses2006-OrderingLong.html
Centre for the Study of Theory and Criticism – Courses 2006-2007
Ordering Things - The following gives a very rough idea of how the course might unfold, though suggested
readings are at this stage no more than an indication of general directions, a point of departure for
reflection. The case studies, in particular, are intended merely as signposts on a terrain to be explored.
Weeks 1-7
•

Orientation

•

Collectors and Collecting (Baudrillard, Benjamin, Bal, Stewart)

•

Collecting Art and Culture (Clifford, Sherman, Duncan)

•

Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum (Pearce, Bal)

•

Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition (Bennett, Heidegger, Mitchell)

•

Taxonomies and Heterotopias (Foucault, Ritvo)

•

Archive (Derrida, Nora, Ricœur)

Weeks 8-13: Case Studies


Encyclopedia and Library (Borges, Kis)

•

Museum (Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H)

•

Anti-Museum (Broodthaers, the Museum of Jurassic Technology)

•

Taxonomies, Heterotopias and Lists (Greenaway's The Falls, Perec)

•

The Artist in the Museum (Boltanski, Greenaway)

•

The Museum Without Walls (The Situationist International, Sophie Calle, Banksy)

Muuseum akadeemilise distsipliinina. Näide
Week 1: Orientation
Week 2: Collectors and Collecting
>

Baudrillard, Jean. "The System of Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The Cultures of Collecting.
Cambridge, MA: Harvard University Press. 1994. 7-24.

>

Benjamin, Walter. "Unpacking My Library. A Talk About Book Collecting." Illuminations. Trans. Harry Zohn. Ed. Hannah
Arendt. New York: Schocken Books, 1969. 59-67.

>

Bal, Mieke. "Telling Objects: A Narrative Perspective on Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The
Cultures of Collecting. Cambridge, MA: Harvard University Press. 97-115.

>

Stewart, Susan. "The Collection, Paradise of Consumption." In Susan Stewart, On Longing. Durham and London: Duke
University Press, 1993. 151-69, 190-91.

Week 3: Collecting Art and Culture
>

Clifford, James. "On Collecting Art and Culture." In James Clifford, The Predicament of Culture. Cambridge: Harvard
University Press, 1988. 215-51.

>

Sherman, Daniel J. "Quatremère/Benjamin/Marx: Art Museums, Aura, and Commodity Fetishism." In Daniel J. Sherman
and Irit Rogoff, eds. Museum Culture: Histories, Discourses, Spectacles. London: Routledge, 1994. 123-43.

>

Duncan, Carol. "The Art Museum as Ritual." In Carol Duncan, Civilizing Rituals: Inside Public Art Museums. London and
New York: Routledge, 1995. 7-20.

Week 4: Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum
>

Pearce, Susan M. "Collecting: Shaping the World." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A Cultural
Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 68-88.

>

Pearce, Susan M. "Museums: The Intellectual Rationale." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A
Cultural Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 89-117.

>

Bal, Mieke. "The Discourse of the Museum." In Reesa Greenberg, Bruce W. Ferguson, and Sandy Nairne, eds. Thinking
About Exhibitions. London and New York: Routledge, 1996. 201-18.

Week 5: Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition
>

Bennett, Tony. "The Exhibitionary Complex." In Tony Bennett, The Birth of the Museum. London and New York: Routledge, 1995. 59-88.

>

Heidegger, Martin. "The Age of the World Picture," in The Question Concerning Technology and Other Essays, trans. William Lovitt. New York:
Harper & Row, 1977. 115-54.

>

Mitchell, Timothy. "Orientalism and the Exhibitionary Order." In Nicholas B. Dirks, ed. Colonialism and Culture. Ann Arbor: The University of
Michigan Press, 1992. 289-317.

Week 6: Taxonomies and Heterotopias
>

Foucault, Michel. The Order of Things: An Archaeology of the Human Sciences. London: Tavistock, 1970. xv-xxiv.

>

Foucault, Michel. "Of Other Spaces." Diacritics 16.1 (Spring 1986): 22-27.

>

Ritvo, Harriet. "Zoological Taxonomy and Real Life." In George Levine, ed. Realism and Representation: Essays on the problem of Realism in
Relation to Science, Literature, and Culture. Madison: The University of Wisconsin Press, 1993. 235-54.

Week 7: Archive
>

Derrida, Jacques. "Archive Fever, A Freudian Impression." Diacritics 25.2 (Summer 1995): 9-63.

>

Nora, Pierre. "Between Memory and History: Les Lieux de Memoire." Representations 26 (1989): 7-25.

Week 8: Encyclopedia and Library
>

Case Studies I: Borges, Danilo Kis's "The Encyclopedia of the Dead"

Week 9: Museum
>

Case Studies II: Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H

>

Donato, Eugenio. "The Museum's Furnace: Notes Toward a Contextual Reading of Bouvard and Pécuchet." In Josué V. Harari, ed. Textual
Strategies: Perspectives in Post-Structuralist Criticism. Ithaca: Cornell University Press, 1979. 213-38.

Week 10: The Anti-Museum
>

Case Studies III: Marcel Broodthaers, The Museum of Jurassic Technology

>

Crimp, Donald. "This is not a Museum of Art." In Donald Crimp, On the Museum's Ruins. Cambridge: MIT Press, 1993. 200-34.

>

Rugoff, Ralph. "Beyond Belief: The Museum as Metaphor." In Lynne Cooke and Peter Wollen, eds. Visual Display: Culture Beyond Appearances.
Seattle: Bay Press, 1995. 69-81.

Week 11: Taxonomies, Heterotopias and Lists
>

Case Studies IV (Perec, Greenaway's The Falls)

>

Testa, Bart. "Tabula for a Catastrophe: Peter Greenaway's The Falls and Foucault's Heterotopia."

>

Paula Willoquet-Maricondi and Mary Alemany-Galway, ed. Peter Greenaway's Postmodern/Poststructuralist Cinema. Lanham, Maryland: The
Scarecrow Press, 2001. 79-112, 336-38.

Week 12: The Artist in the Museum
>

Case Studies V (Christian Boltanski, Peter Greenaway)

Week 13: The Museum Without Walls
Tony Purdy

Inimest üldhuvid, integreerivad huvid, diferentseerivad
huvid ja spetsialiseeritud teemahuvid meedias
Teemade huvitasemed:
1. üldhuvi - vähemalt 60% vastajatest huvi pakkunud teemad (uudised kodu- ja
välismaalt, tervis, tv-saated);
2. suuri rühmi integreerivaid teemad, huvi ca 40 % vastajatest (näiteks
kuritegevus-politsei-kohtud ja seadusandlus-õigusinfo, loodus, sport, noorte
elu, haridus, sotsiaalprobleemid, pere, ka huumor),
3. teatud huvirühmi diferentseerivaid teemad (25-35%), näiteks korruptsioonskandaalid, poliitika ja majandus vs. kultuur, riigikogu, valitsus, tuntud isikud –
suhted, seltkonnakroonika vs. statistika jne.
4. suhteliselt väikesele asjast huvitatute ringile (alla 20%) huvi pakkuvad
spetsialiseeritud teemad, näiteks õiguskantsler-riigikontroll, arvutid,
erakondade tegevus või kirik ja religioon.
Ülevaade inimeste teemahuvidest, st huvidest eri valdkondade suhtes (‘Mina,
maailm, meedia’ 2002), küsitletud oli 1500 inimest üle Eesti. Huvide
selgitamiseks oli vastajatele antud valdkondade nimestik, mille suhtes pidid
viiepallisel skaalal hindama huvitatust.

M uu valdk ond.
K irik , religioon
E hitus , k innis vara
P oliitik ud, erak onnad
Õ igus k ants ler, riigik ontroll
O s t-m üük
A rvutid
P res ident
Reis id, turis m
S elts k onnak roonik a
V alits us , m inis teerium id, am etk onnad
Riigik ogu
M ajandus , äri, ettevõtlus
M ood
A utod
Tuntud is ik ud, s uhted
S tatis tik a, uurim us te andm ed
Tehnik a, tehnoloogia
K uns t, k irjandus , teater
M aaelu
Tööpak k um is ed
K orrupts ioon, s k andaalid
Teadus lik ud avas tus ed
Noorte elu
S port
A rvam us ed ja arutlus ed päevas ündm us tes t
K ool, haridus , õppim ine
Loodus
S ots iaalprobleem id
Huum or
S eadus ed, m äärus ed, õigus alane info
K odu, pere, laps ed
K uritegevus , polits ei, k ohtud
Uudis ed välis m aalt
Teles aated, film id
Tervis
O m a valla, linna, m aak onna info
Uudis ed E es tis t

1,2
13
13,3
13,5
14,7
18,6
19,4
22,8
23
23,7
23,8
24,7
25,3
25,5
26
27,2
27,9
29,5
31,3
31,3
32,4
35,2
39,5
40,3
41
43,3
47,4
49,9
50,6
53,7
54,2
56,6
57,6
59,6
63,8
66,5
77,7
84,7
0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Huvide tüübid:

Huvi meedias käsitletavate
jagunenud gruppide vahel:

teemade

> ühiskonna ja riigi teemadest huvitujaid
> kodu-lähiümbruse huvilised
> tehnika-teaduse-ettevõtlushuvilised

vastu

on

Teemahuvide klastrid 1-4
Kokkuvõtvalt on teemahuvide kohta neli klastrit
I. Esimese, poliitikahuvilise klastri (18% koguvalimist) domineerivaks faktortunnuseks on huvitatus riigi ja selle
institutsioonide tegevusest.
Kõrgendatud poliitikahuvi on ainult veidi rohkem omane meestele [VK1](52%). Siia klastrisse kuulub rohkem
kõrgharidusega inimesi, domineerivad keskealised ja vanemad inimesed (72% klastrist on vanem kui 45
eluaastat). Samuti kuulub siia keskmisest enam eestlasi. Sissetulekudominant on veidi allapoole Eesti
keskmist (1500-2500 kr pereliikme kohta). Keskmisest enam on siin pealinlasi ja maainimesi.
II. Teise, kultuurile ja lähiümbrusele orienteeritud teemahuvi klastri (19% koguvalimist) teljeks on kultuuri,
hariduse ja noorte elu, reisimise ja seltskonna temaatika, keskmisest tugevam on ka orienteeritus
lähiümbrusele ning sotsiaalsetele probleemidele. Samas on tüüp poliitikakauge.
Nimetatud tüübile on iseloomulik feminiinsus (88% naisi). Tüüpi iseloomustab keskmiset enam keskhariduslik
taust, samuti on siin keskmisest enam venekeelse ankeedi täitnuid. Palgaskaalal on nad kõige madalama
sissetulekuga pereliikme kohta. Keskmisest enam on siin (pea)linlasi ja vähem maainimesi.
III. Kolmanda, tehnika, teaduse ja ärikeskse teemahuvi klastri (28% koguvalimist) juurde kuulub ka
kõrgendatud spordi- ja välisuudiste huvi. Ootuspäraselt koosneb see tüüp valdavalt meestest (91%).
Klastri vanuskoosseis on vastandlik esimesele, poliitikahuvilisele tüübile: siin domineerivad noored, 77%
klastri koosseisust on vanuses alla 44 aasta. Sissetulek on selles klastris kõrgeim: ligi pooltel ulatub see
üle Eesti keskmise, kusjuures veerandil on sissetulek pereliikme kohta kõrgem kui 4000 krooni kuus.
Üllatav on, et klastri koosseisus on keskmisest enam maal elavaid inimesi.
IV. Neljanda, ümbritsevast vähehuvitunute klastri (34% koguvalimist) moodustavad inimesed, kelle huvid on
kõikide faktorite lõikes tunduvalt alla keskmise.
Klastris on väike naiste ülekaal (62% naisi), ka on selles keskmisest rohkem pensionieas inimesi.
Iseloomulik on ka veidi madalam haridustase ja sissetulek pereliikme kohta. Asulatüüpide esindatus
vastab aga valimi keskmisele. Venekeelsete inimeste osakaal on valimi keskmisest suurem (41% valimi
34%ga võrreldes). Nendel inimeste seas on silmatorkavalt enam Eesti kodakondsuseta inimesi, mis viitab
sellle, et kodakondsuse puudumine on seotud üldise vähema huvitatusega ümbritsevast elust.

Muuseumid kultuurimeedia kanalina Eesti
muuseumide külastusi (SaarPoll-Kult.min 2006)
MUUSEUMIDE KÜLASTATAVUS 2005. Eesti inimesed muuseumides:
12% Eesti Vabaõhumuuseumis
10% Kadrioru kunstimuuseumis
9%

Kumu Kunstimuuseumis

8%

Palmse mõisas

8%

Eesti Loodusmuuseumis

6%

Eesti Meremuuseumis

6%

Eesti Ajaloomuuseumis

6%

Tallinna Kunstihoones

5%

Rakvere linnuses

5%

Eesti Tervishoiumuuseumis

5%

Niguliste muuseum-kontsertsaalis

5%

Tartu Kunstimuuseumis ja Pärnu Uue Kunsti muuseumis

4%

Narva Muuseumis

4%

Eesti Rahva Muuseumis

4%

Saaremaa Muuseumis

4%

Palamuse Oskar Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumis

3%

Okupatsioonide Muuseumis

3%

Eesti Põllumajandusmuuseumis

57% inimesi ei ole aasta jooksul muuseumides käinud

M illiseid m u u seu m e on viim ase 12 k u u jook su l k ü lastan u d ?*

K adrioru K unstim uuseum **

8

K um u K unstim uuseum **

8

P alm se m õis

8
7
8
6
6
7
6

E esti L oodusm uuseum
E esti M erem uuseum
E esti A jaloom uuseum

N iguliste m uuseum -kontserdisaalis
E esti T ervishoium uuseum
N arva M uuseum
E esti R ahva M uuseum
S aarem aa M uuseum
P alam use O skar L utsu K ihelkonnakoolim uuseum
O kupatsioonide M uuseum **
E esti P õllum ajandusm uuseum
P ärnu M uuseum
E esti S pordim uuseum
H iium aa M uuseum
M uu

2006 a

13
12

E esti V abaõhum uuseum

R akvere linnus

2003 a

5
6
5
6
5
4
4
3
4
4
4
5
4
3
3
3
3
3
2
3
2
3
7
7
57
57

E i ole külastanud
P rotsen t %
0
10
20
30
** 2003.a. ei küsitud
*kuna iga respondent võis anda m itu vastust, siis võib protsentide sum m a olla 100-st suurem

40

50

60

K u n s tin ä itu s te , k u n s tis ü n d m u s te k ü la s ta m in e e r in e v a te s k o h ta d e s
(o n k ü la s ta n u d s e d a k o h ta v ä h e m a lt ü h e l k o rra l)
K u ltu u ria s u tu s te s (te a trid , k in o d ,
k u ltu u rim a ja d , jn e )

18
16
14

M õ n e s g a le riis

15

Ü h is k o n d lik e s h o o n e te s (p a n g a d ,
(o m a )v a lits u s a s u tu s e d , õ p p e a s u tu s e d , jn e )

14
12

K a d rio ru K u n s tim u u s e u m is *

2003 a

10

2006 a
K u m u K u n s tim u u s e u m is *

9
6
6

T a llin n a K u n s tih o o n e s

6

N ig u lis te m u u s e u m -k o n ts e rd is a a lis

5
4

T a rtu K u n s tim u u s e u m is

5
4

P ä rn u U u e K u n s ti M u u s e u m is

5

V iin is tu K u n s tim u u s e u m is *

3

T a rb e k u n s ti ja D is a in im u u s e u m is * *

3
2
2

A d a m s o n -E ric u m u u s e u m is

2

K ris tja n R a u a m a ja m u u s e u m is

1
6

M õ n e s m u u s k u n s tim u u s e u m is

7
10

M u ja l
P r o tse n t %
* 2 0 0 3 .a . e i k ü situ d
* * 2 0 0 3 o li te in e n im e tu s

9
0

5

10

15

20

Muuseumid (funktsioonid) avalikkuses –
kultuur või popkultuur

> Muuseumide rolli polü-funktsionaalsus
> Muuseumid – kultuur või/ja popkultuur, popkultuuri keskkond
Lugesime arhitektuurivõistluse žüriis osalenud Maasilt, et tehakse/
tulemas on Eesti popkultuuri keskus (Maas, 17. jaan 2006
Postimees)

Küsimus Eesti kultuurile ja muuseumidele: kas popkultuurile
orienteerumine on ajakohane või võõrastav ?
praktikas Euroopa on minemas multifunktsionaalsuse teed, (mida
funktsioonide küsimine – vastamine näitab)
> MUUSEUMID – VÕITLUSVÄLI MÄÄRATLUSTE PÄRAST
> ERMi ARHITEKTUURIVÕISTLUS TÕI ESILE ÜLDISED MÄÄRATLUSTE
PROBLEEMID

Avalikkus muuseumidest 1. ERMi arh. Näitel
17.1.2006. Muuseum ei pea viitama suitsupääsukesele. Võidutöö oponendid peaksid lammutama ka Toompea
linnuse koos Pika Hermanniga

Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi suhtes
Eesti Rahva Muuseumi uue hoone arhitektuurikonkurss andis hulgaliselt uusi ideid. Konkursile esitati 108 väga
eriilmelist, valdavalt heatasemelist tööd. Īürii leidis, et tööde arhitektuursetes lahendustes on palju originaalset,
kuigi suhteliselt suur osa autoritest on oma projekti loomisel ammutanud inspiratsiooni tänapäevasest
arhitektuurilisest avangardist.
Tööde käekirja põhjal võib eeldada, et enamik autoritest on suhteliselt väheste kogemustega noorema põlvkonna
esindajad. Sellest johtuvalt vajaksid nad oma ideede realiseerimiseks nõu ja mõningast abi. ERM-i ja Žürii
liikmete poolt moodustatava järelevalvekomisjoni, võidu-töö autori/autorite ja kohalike arhitektide ning
ekspertide omavahelises koostöös on võimalik tagada võidutöös esitatud ideede realiseerimine täiendatud ja
edasiarendatud kujul.
Millise panuse annab ERM-i uue hoone arhitektuur Eesti ühiskonnale ja identiteedile piirideta Euroopas? Īürii oli
seisukohal, et võidu-tööks peaks saama töö, milles rõhutatakse seda potentsiaali aktiivsel ja progressiivsel
moel ning kus arvestatakse kõnealuse kultuuriobjekti vastutusmäära olulisust. Samuti oodati, et võidutöö
annaks oma panuse avalikku keskkonda avaliku ruumi aktiveerimisega ning valiks üldtuntud eestipärase
teema, mis aitaks edendada arutelu Eesti ajaloo üle. See teema tuleb ellu viia rahvusvahelisel tasandil,
tõmmates Eestile tähelepanu laiemas kontekstis.

Hoiakute muutmine
Ülesanne ei ole lihtne. Selle täitmiseks peab ERM avalikkusele infot jagama. Samas on see ilus ülesanne. See

tekitab ühiskonnasisest respekti rahvas, kes on rajamas uut demokraatlikku hoiakut ja märkimisväärset kohta
Euroopa riikide seas.

Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas,
rahvuslikke piire ületavas ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab ligi noort põlvkonda ja
mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises kontekstis.
Winy Maas, Hollandi arhitekt, žürii liige

Avalikkus muuseumidest 2. ERMi arh. Näitel
> Kaua me põeme seda nõukogude aega!
Žürii koosseisu kohta ei oska midagi halba öelda, kuigi võib-olla mõni teine koosseis oleks teisiti
otsustanud. Ametnikud olid need, kes olema pidid – minister, muuseumide nõunik, muuseumi tollane
direktor, linnaarhitekt. Arhitektide liit tegi arhitektide poole pealt liikmete valimise ülesandeks Veljo
Kaasikule. Välisliikmetest jäi kõrvale Dominique Perrault, kes on seotud Peterburi Maria teatri
projektiga. Kuid Winy Maas Rotterdamist on samuti vaieldamatult rahvusvaheline autoriteet.

Ilus urbanistlik ruum

Võiduprojekt on hea. Esiteks sissekäigu arhitektuuriline sõlm, mis tekib konsoolse varikatuse alla,
teiseks ruum, mis moodustub tee ja oja ning nendega seotud ruumiga, ja kolmandaks pealmine
ruum, kus “lennurada” jookseb maja peale – tekib ilus urbanistlik ruum. Peale selle hoone ja
maastiku pingestatud kooskõla, mida ma nimetaks omamoodi “maastikudraamaks”, samal ajal koos
lainelise ja nõtke muljega.
Eesti Rahva Muuseum kui rahvuslik sümbol ei pea viitama suitsupääsukesele, veskikivile või
roigasaiale – ta on iseenesest kontseptuaalne urbanistlik arhitektuuriline sümbol. Iga muuseum on
seestpoolt lavastus ja praegune kehand annab selleks kõik võimalused. Museoloogide mure on
mõistetav, kuid kõik probleemid on lahendatavad.
Ma ei saa ka aru nendest, keda ajasid närvi võiduprojekti liigsed vihjed kunagisele Vene
sõjaväelennuväljale.
Kaua me põeme seda nõukogude aega! Toompea linnus koos Pika Hermanniga on ju ka okupantide
rajatud. Lisaks on ühed ikkagi arhitektid, teised museoloogid, kellel ilmselt puudub tänapäevase
arhitektuuri tunnetus. Ajakirjandusele oleks nii palju etteheiteid, et ei maksa lehte panna igasuguseid
kuulujutte, kuidas keegi žüriiliikmetest hääletas või kes keda mõjutas.
Võib küsida, kas Eesti arhitektide osavõtt konkursist oli liiga loid või ei motiveerinud preemiafond.
Minu meelest oli kõik normaalne ja seda ka Kumu arhitekti Pekka Vapaavuori arvates. Eesti arhitektid
on tööga hõivatud ja tegelikult oli ülesanne ka tohutult raske.
Andres Alver, arhitekt, Žürii liige

Avalikkus muuseumidest 3. ERMi arh. Näitel
KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga?
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
17. jaanuar 2006 EPL KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga? (126)
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
Eile avati pidulikult Eesti Rahva Muuseumi konkursi võidutööde ümbrikud. Ulatati lilli ning võitjatel oli põhjust
rõõmustada. Paraku valiti võidutööks projekt, mida ei saa ega tohi ehitada tulevaseks
rahvusmuuseumiks.
Võidutöö kujutab endast Raadi veneaegse sõjalennuvälja pikenduseks mõeldud 70 m laiust ja 350 m (!)
pikkust klaaspaviljoni, mis jätkub 1,1 km pikkuse platoona “lõpmatusse”. Kokku võtab ehitis enda alla
1,5 kilomeetrit.
Abstraktse grandioossuse kõrval oleks nagu pisiasi, et selle projektiga kinnistatakse Jakob Hurda
mälestuseks loodud Eesti Rahva Muuseum ühes rahvuslike soome-ugri etnoloogiakogudega igaveseks
nõukogude kaugpommitajate lennuvälja külge. Seda nii füüsiliselt kui ka sisuliselt. Muuseumitöötajad ja
külastajad hakkavad läbi klaasseinte sundkorras kunagisi Nõukogude lennutrajektoore imetlema ning
sadadele muuseumi külastajatele räägitakse ikka ja jälle haledat lugu Tartu linna arengupeetusest
Nõukogude okupatsiooni ajal.
Sellise muuseumi ehitamiseks võiks lausa Putinilt endalt raha küsima minna – ettemaksuks kõikide punaste
nelkidega ürituste eest, mida annab edaspidi hästi korraldada otse Eesti Rahva Muuseumi lävel.

Kuidas see sai juhtuda?
Kõigil inimestel on õigus küsida, kuidas sai selline asi juhtuda. Lühivastus: žürii komplekteeriti nii, et
ajaloo suhtes “kompleksivabad” ja “kõigega nõus” liikmed jäid enamusse. Žürii lööksalga moodustanud
arhitektid-urbanistid Kaasik ja Alver on ennegi läbi viinud ideekonkursse, mille tulemused ei realiseeru.
Muidugi on tore virgutada vaimu puhtteoreetilise ajugümnastikaga. Kui aga tellija (kultuuriministeerium
koos ERM-iga) moodustab žürii, et leida parim teostatav lahendus muuseumile, on absurdne tõsta
kilbile visionäärne urbanism.

Lisaks okupantide lennuväljaga flirtimisele on võiduprojekt ka siseruumide osas lootusetult puudulik: fondiruume kõvasti vähem, näitusesaalid valged ja
tööruumid akendeta (peaks olema vastupidi), dubleeritud sissepääsud (topeltkaader), vead projektis jpm. Selle ekspluatatsioon on teistest tunduvalt
kallim (käidav klaaskatus; klaasseintega köetavad, ent kasutamata suured õhuruumid jms). Tagatipuks ulatub “muuseum-lennuväli” alale, mille tuleviku
üle ei otsusta žürii, vaid Tartu linn ja vald. ERM peaks nüüd hakkama Tartu linna piiride laiendamist taotlema!
Nii minu kui ka Kanada eksperdi Barry Lordi jaoks oli võiduprojekt viimases kategoorias märkega “mitte mingil juhul”. Muidugi on iga projekti võimalik
ümber teha (kahtlen, kas välisautorid on nõus oma ideedest loobuma, need tunnistati ju parimaks!). Ent miks määratakse esikoht tööle, mida tuleks
nullist alustada, kui kõrvalt on võtta terve hulk võistluse kriteeriumidele vastavaid töid?
Ideekonkurss allub riigihangete seadusele. Minister Palmaru, kes peaks seisma muuseumi eest ning tagama “riigi rahaliste vahendite kõige
ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise”, läks kaasa arhitektide hasartmänguga. Kas tõesti oli hirm gastroleeriva välisarhitekti ees rumal paista?
Kõigest ühe päeva Tartus ja pool päeva Tallinnas viibinud Hollandi arhitekt Winy Maas käitus nagu staar külatanumal. Või on mäng peenem: minister
ei taha seda muuseumi üldse ehitada?
Lennuajaloo mälestis?
“Muuseum-lennuvälja” kasuks kostis argument, et sõjaväebaaside all oli ka eestiaegne lennuväli, mistõttu tegemist oleks rahvusliku järjepidevusega!
Absurdsemat tõlgendust on raske leida. Raadi ajalugu algas ja lõppes venelastega. 1912. aastal maandus Raadi Krasnojarski polgu lennuplatsile Vene
katselendur Sergei Utotškin. Tema järel saabusid 1914. aastal lennukid Peterburi sõjaväeringkonna lennuroodu Gatšina polgust. Eestiaegne lennuväli
oli rohu-plats, mis asus hulk maad linna pool. ERM tahetakse liita 1952–1956 rajatud kaugpommitajate lennuväljaga, millega koos ehitati Luunja
pommilaod ja Kärkna kütusebaas.
Lennuvälja imetlevad arhitektid otsustasid pöörata uue lehekülje Eesti ametlikus ajalootõlgenduses.
Las “kompleksides” poliitikud jamavad Tartu rahu ja piiridega, meie oleme tolerantsed! Kui vahva: teeme kõik näo, et Nõukogude okupatsiooni suurim
füüsiline märk Tartus, mis linna 50 aastaks lukku pani, oli üks pühapäevalennunduse harrastamise plats. Teeme näo, et me ei tea midagi Raadi
masendavast reostusest, mida on roogitud juba kümme aastat. Teeme näo, et me ei märka lillelasu, millega iga aasta maikuus külvatakse üle Raadil
asuv punamonument.
Ei saa me ühele poole ei piiri ega pronkssõduriga, Raadile aga tahetakse ehitada terve sõjalennumemoriaal, mille keskerakondlasest kultuuriminister
on mõtlemata heaks kiitnud.

Tänu ministri meelemuutusele nautisid “puhta arhitektuurimõtte” kaitsjad triumfi. Ekspertidele sai koht kätte näidatud, sh Barry Lordile Kanadast, kes
oma valdkonnas on maailmas kindlalt esikümnes. Samas võib Winy Maasi puhul vaielda, kas ta esimese sajagi sisse mahub. Maas ei ole ühtegi
muuseumi ehitanud – väike kunstikeskus seda kogemust ei anna –, küll aga kuulub tema loomingu pärlite hulka näiteks korterelamu projekt sigadele
(otseses mõttes). Miks kutsuti ERM-i žüriisse selline välisarhitekt, kui Euroopast olnuks ridamisi võtta muuseumi projekteerimise kogemusega
tipparhitekte? Küsigem ka: miks ei olnud žüriis ühtki Tartu avaliku elu tegelast?
Pyrrhose võit
“Veel üks selline võit ja me oleme kadunud,” tõdes veriste lahingutega kuulsaks saanud Pyrrhos. Kulutati kolm miljonit, aga konkurss täitis vaid
“arhitektuurimõtte elavdamise” rolli. ERM peab alustama otsast.
Kui kaugele saavad arhitektid tegelikkusest võõrandumisel veel minna? Ühed projekteerivad linnasüdametesse kaubakolosse; teised müüvad
süüdimatult akendeta tube; kolmandad pressivad vastutustundetult žüriides läbi “kunstiprojekte”, millega tellijal pole midagi peale hakata. Vaene
arhitektide liit pingutab, et Eesti arhitektuuri mainet seltskonnaüritustega parandada, aga ei saavuta midagi, kui arhitektide teod käivad sõnadele vastu.
Valjuhäälselt ühiskonnas otsustamisõigust nõudes ja üksteisele kõrgeimaid kvalifikatsioonitunnistusi jagades võtavad arhitektid otsustama pääsedes
arvesse vaid oma kinnismõtteid ja ego. Sellises kontekstis muutub või-matuks kaitsta seisukohta, et ühiskonnas kaalukate otsuste tegemine peaks
Eestis olema usaldatud arhitektidele.

Karin Hallas-Murula, ERM-i arhitektuurikonkursi ekspert, Eesti arhitektuurimuuseumi direktor

Avalikkus muuseumidest 4. ERMi arh.v näitel
Hiidämblik ja punalohe. PM 21.1.06. www.postimees.ee/230106/esileht/arvamus/189520.php
«Põhjakonna me siis ei saanud,» võis kunagi direktorina eelmise Eesti Rahva Muuseumi
arhitektuurikonkursi korraldanud Tõnis Lukase hääles leida kergeid pettumusenoote, kui ta
esmaspäeval ERMi uue hoone konkursil võidutöö «Memory Field» («Mälestuste maastik») ees
käed risti rinnale sättis.
«Põhjakonna»-nimeline projekt võitis tosin aastat tagasi. Aga riik oli vaene ja ERM pidi KUMU selja taha
järjekorda võtma.
Nende ootamise aastatega langes otsus – muuseum läheb oma päriskoju Raadile. Seal mõisahäärberis
avas ERM 1923. aastal esimesed seitse näituseruumi.
Tuul on pööranud, ühtäkki suudab riik ehitama hakata ning projekti said kutsutud silmad esmaspäeva
keskpäeval esimest korda näha.
«Nüüd saame siis ämbliku » jätkas Lukas.
Tõepoolest, mitmel pildil kõrgus muuseumihoone kohal hiigelämblik, mis osa vaatajaid nii segadusse
suutis ajada, et nad hoopis seda tulevaseks muuseumimajaks pidasid.
Loomad meeldivad inimestele. Nii kirjutas üks arvamuskülgede püsiautor hiigelsuurest punalohest, mis
Raadi sõjaväelennuväljal laiutama hakkab. Põhjuseks pilt, kus arhitektid olid hoone mastaapide
näitlikustamiseks ühel maastikuvaatel muuseumimaja punaseks värvinud, hallist üldpildist
eristamiseks.
Kolm noort arhitekti – Lina Ghotmeh Liibanonist, Itaalias kasvanud Dan Dorell ja jaapanlane Tsuyoshi
Tane suutsid endast kõnelema panna terve Eesti. Õigupoolest oma projektist. Ühtäkki oli rahvas
kaheks nagu kirvelt kõlksu saanud kasehalg – poolt ja vastu.

350 meetrit pikk, peamiselt ühekorruseline klaastunnel, kogupikkuses on kompleks poolteist
kilomeetrit pikk ja meenutab lennurada. Kerge kaldega kate vihjamas tõusmisele taevasse,
oma saatusele vastu minemisele.
700 000-kroonine võidupreemia on suurim, mida Eestis eales on arhitektuurikonkursil välja antud,
kuid rahvusvahelised tipud, kellega koos Ghotmeh, Dorell ja Tane töötanud on, sellistele
konkurssidele välja ei tule.
Selle kolmiku esimest suurt võitu saadavad rohked küsimused – kas maja ikka suudab
muuseumihoone nõudmisi täita, kuidas mastaapne hoone selles ümbruses välja hakkab
nägema ning kuidas eesti vankrirattad ja õllekapad seal sees tunduvad. Ning kui palju see
klaasmaja Eesti riigile maksma võib minna.

Nii pidi kolmik enne auhinna saamist tõlkeklappidest kuulma ERMi eelmise direktori Jaanus Plaadi
kahtlustesse peidetud lootust, et juhul kui võidutööd ei õnnestu muuseumi vajadustele
kohandada, on žüriil võimalik asendada see mõne teise tööga.
Alles siis avanesid ümbrikud ning presidendipaar lõi kolme noore arhitektiga kokku.
Päev pärast võidu tähistamist sõitis trio Londonisse, lubadusega juba nädala pärast tagasi olla.
Arhitektuurimuuseumi direktor Karin Hallas-Murula taandas end suure käraga žüriist, sest sellesse
kohta ehitatud suur sillakujuline muuseum seoks
ERMi igaveseks nii füüsiliselt kui ideeliselt Nõukogude okupantide sõjaväelennuvälja külge.
Dorell on pärit Itaaliast ja üles kasvanud ajal, kui maailma lapsed kartsid kõige rohkem tuumasõda.
Tema hirmu kodu oli Tartus Raadil. Kaugpommitajad olid valmis siit iga hetk õhku tõusma ja
Euroopale surma külvama.

Avalikkus muuseumidest 5. ERMi arh. Näitel
>

JUHTKIRI: Rahu Eesti Rahva Muuseumile

Eesti Päevaleht 17.1.2006

(2)

Eile saime siis teada ERM-i arhitektuurivõistluse võitjad ja näha ka sada kaheksat võistelnud
projekti. Kirgi oli juba enne üles köetud, sest žürii hoidis tulemusi pikka aega saladuses.
Pole ime, et ajakirjandus haaras kinni igast läbiimbunud vihjest. Oli enam-vähem kindel, et võit ei
tulnud koju. Kokku konkureeris kõigest 12 Eesti arhitektide projekti, millest üks sai ostupreemia.
Meenutagem, et Kumu konkursil tegid puhta töö soomlased.
ERM-i arhitektuurivõistlus ja ehitamine põhjustab ilmselt veel suuremaid debatte, sest see
puudutab absoluutselt tervet Eesti rahvast. Eesti Päevaleht on loomulikult juba tänasest avatud
kõikvõimalikele arvamustele, kuid me kõik peame ka arvestama muuseumi direktori Krista Aru
palvet: laske meil lõpuks rahulikult oma päris kodu valmis ehitada. Pärast kaklust teatavasti
rusikatega ei vehelda, kuid Kumu näide on hoiatav: ikka hakati vaidlustama asukohta ja projekti
sobivust Lasnamäe nõlva alla. Loodetavasti ERM-iga nii ei lähe.
Kuid mingid rasked eriarvamused on ka siia sisse programmeeritud. Laias laastus lähevad
arhitektide ja museoloogide-kunstiajaloolaste hinnangud lahku. Viimati mainituid häirib projekti
sobivus muuseumihooneks ja liigne orienteerumine kunagise Vene militaarlennuvälja imagole.
Võidutöö “Mäluväli” saatetekstist võib otse lugeda, et see on “lõige maastikust” ning “stardirada”
silmapiiri ja kauguste poole, mis ühtlasi on “tunnistajaks pikaajalisele võitlusele okupatsiooniga”.
Samas tundub see mõnele eestlasele hoopis monumendina nõukogudeaegsele sõjalennuväljale,
mis tegi Tartust kinnise linna. Arhitekte, seda enam välismaiseid, ja võib-olla ka turiste aga
säärane kohamüüt pigem paelub. Kahju on muidugi sellest, et lähitulevikus pole ette näha
varemetes mõisa restaureerimist. Vanemale põlvkonnale seostub Raadi just eelkõige mõisaga.

Teemaväljad ja tasandid
Teemavälja üldstruktuur :
1. Struktuursed teemad ja põhimüüdid
2. Võimu ja juhtimise, otsustamise ja funktsionaalsed teemad

3. Inimese ja identiteedi teemad

Muuseumi - teema meediaväljal:
1. Muuseumid struktuuriosana
2. Konseptualiseerimine, valikud ja otsustamised
3. Muuseumide funktsioneerimine inimese jaoks

Eesti elanike kultuurihuvide mudel ja mudeli
sotsiodemograafiline taust
1. Aktiivne mitmekülgne kultuurisuhe

22%

2.Utilitaarne (sh tehnoloogiline) ja meelelahutuslik kultuurisuhe 25%
3. Traditsiooniline, perekeskne kultuurisuhe 19%
4. Sotsaalse võrgustiku ja popkultuuri keskne kultuurisuhe 14%
5. Kultuurikauge, passiivne suhe

20%

mudel on avaldatud ja analüüsitud: Lõhmus, M., Lauristin, M., Salupere, R.
Inimesed kultuuriväljal: aktiivsus ja eelistused. Rmt: Eesti elavik 21.
Sajandi algul. TÜK 2004, lk 97 – 128

T abel 7.22. K ultuuriorientatsioonide klastrite sotsiodem ograafiline struktuur.

Sugu
V anus

H aridus

A nkeedi
keel

22 %

25%

19%

14%

20%

K ogu

M ees
N aine

36

21

35

49

47

64

81
19

79

65

51

54

15-19

3

17

3

29

3

10

20-29
30-44

10

28

9

12

17

23

33

31

34
25

21

27

45-54

23

14

23

10

17

18

55-64

20

5

19

1

25

15

65-74

20

3

15

1

22

13

alg, põhi

15

27

15

29

30

23

K esk

55

58

62

59

49

57

K õrgem
E esti

30

15

23

13

21

21

73

67

63

68

59

66

V ene

27

33

37

32

41

34

26. septembri töötuba:
võimalusi muuseumide esitamiseks avalikkuses
Kuidas saavutada kommunikatsiooni dünaamilisus?

Meedia muuseumidest millele meedia reageerib?
> Millele meedia reageerib ja millele mitte?
> Millised on valikute printsiibid ja kriteeriumid?

> Millal reageerib?
> Kuidas reageerib?

Meedia paradoksid
> Meedia näib emotsionaalne, siiski on meedia sisu ratsionaalne –
funktsionaalne
> Meedia esitab end avaliku tekstina, siiski on see sündinud suletuses
> Meedia esineb kõikide esindajana, siiski on see kellegi esindaja
> Kes omab/toodab meedia sisu (aktiivne pool) ja kes meedia sisu kasutab
(passiivne pool)
> Meedia on identiteeditööstus – ideede, meeleolude, arvamuste, identiteedi
tootmine
> Meedia sisu referentsid on kas kindlad väljakujunenud allikad (kvaliteetsed)
või rohkem juhuslikud mitte-väljakujunenud (vähekvaliteetsed) allikad.
> Muuseumid on kvaliteetsed referentsid.


Slide 26

Maarja Lõhmus:

Muuseumid kui
kommunikatsioon
ettekanne Narvas,
25. septembril 2006

ARUTLEN:

> Avalikkuse ja meedivälja üle
> Muuseumide üle avalikkuses ja meediaväljal

> Avalikkuse struktuurimudeli üle, Eesti ühiskonna
avalikkuse üle, kus domineeriv avalik väli on meediaväli,
kus muuseumid on materjaliks ja teemaks. Milliseks?
> Inimeste huvitüüpide üle

> Muuseumide kommunikatsiooni üle ühiskonnas

PANOPTICON (Bentham 1787), Foucault
http://cartome.org/panopticon1.htm

Muuseumide struktureeriv normatiivne
roll kultuuris:
sisemine ja välimine määratlemine
-

Ühiskonnas muuseumide institutsioonil tõemonopol aprioori, struktuurselt

-

Muuseumid on vajalikud ja neid tuleb toetada ka siis, kui külastajaid napib (81%
nõus, Kultmin.2006, vt. järgmine slaid). See olukord on sarnane avalik-õigusliku
ringhäälingu toetamisega, mida toetatakse ka siis, kui ei kuulata. Tõlgendus:
kultuuristruktuuri toimimise põhiinstitutsioonid peavad tingimusteta olemas olema.

-

Sisemine identiteet ja väline määratlemine:

ERMi ideest ja asutamisest 100 aastat hiljem on saanud mineviku-tuleviku
kontseptsioonide ja suundade küsimus. Põhiküsimusi esitasid ERMi uue hoone
arhitektuurivõistluse vastukajad (vt. Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi
suhtes. Winy Maas 17.1.2006 PM)

Winy Maas: Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele
muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas, rahvuslikke piire ületavas
ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab
ligi noort põlvkonda ja mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises
kontekstis.

K u ivõrd n õu stu b järgn evate väid etega m u u seu m id e k oh ta?
(täiesti nõus + pigem nõus)

M uuseum id korraldavad
liiga vähe põnevaid
üritusi

2006 a

45
37

M uuseum id on vajalikud
ja neid tuleb toetada isegi
siis, kui külastajaid napib

80
81

U ute m uuseum ihoonete
ehitam ine on riigi raha
raiskam ine

20
17

Inform atsioon
m uuseum ides toim uvast
on hästi kättesaadav*

27

E esti m uuseum ide
väljapanekud pakuvad
palju põnevaid elam usi*

52

0
P ro tsen t %
* 2 0 0 3 ei k ü situ d

2003 a

20

40

60

80

100

Muuseumid kui maailmapilt ja
identiteedikommunikatsioon: tehnoloogilise hüppe,
konstruktivismi ja reflektsiooni uus tase
MUUSEUMID

>

Eesti muuseumi ideede kujunemine Jakob Hurda matustel Tartus 1907; Hurda tööde
jätkajate otsusluua vanavara süstematiseerimiseks ja eksponeerimiseks muuseumi.

>

Muuseumide materjalide esituses nii konstruktivistlik kui refleksiivne pool.

>

Vrd. Soome muuseumidega (vt. Lõhmus, M., Medijainen, E. Soome ja soomlased
TÜK 2005, pt Muuseumid lk.317 - 328)

>

Eestis loodus kultuurikeskkonnana – loodusajakirjandus jm on kõrgelt koteeritud

>

Eesti kultuuriajakirjanduses on muuseumide – ajakirjanduse osa praegu vähe esile
tulev ja hajutatud erinevate väljaannete kui ‘kontekstide’ vahel – osad teemad
üldajakirjanduses, muuseumide näitused ja väljapanekud kultuuriajakirjanduses ja
muuseumide kontseptuaalne pool üldise kultuuripoliitilise diskussiooni osana.

>

Kõige rohkem saavad inimesed infot kultuurivaldkondade kohta üldajalehtedest ja
ajakirjadest, televisioonist ning sõprade-tuttavate käest.

>

Eesti kultuuriuuringud – kultuuri uuringute põhjana oluline muuseumide teadustöö
ja uurimused. Kultuuriuuringutes on muuseumide osa laias kultuurikeskustelus
põhjendamatult tagasihoidlik –veel-mitte-kommunikatiivne faas.

K u ivõrd su u rt h u vi p ak u vad järgn evat tü ü p i m u u seu m id ?
(suurt huvi + m õningast huvi)

2003 a
2006 a

75

L oodus

78

64

K unsti

66

65

A jaloo ja arheoloogia

65

60

K oduloo

59

52

T eadus ja tehnika

55

45

E tnograafia ja
antropoloogia

48

6

M uud

P ro tsen t %

5
0

20

40

60

80

Eesti struktuurimuutus ja avalikkuse
representatsiooni muutus 1980 – 1990ndatel
>

Eesti muutumine 1990ndatel:

> - avalike representatsioonide muutumine
> - meediavälja muutumine
>

Totalitaarkommunikatsioonist avatud ühiskonna kommunikatsiooniks

>

Meediavälja funktsioonide muutus

>

Esinejate, kõneisikute, ajakirjanike-toimetajate muutus

>

Avalikkuse agenda ja fookuste muutus

>

Sotsikultuuriliste protsesside määratlemine- defineerimine

>

Igapäevane defineerimisvõitlus protsesside suunamise nimel

> ESITUSE – REPRESENTATSIOONI MUUTUS
> ÕIGED– VALED/ TUGEVAD– NÕRGAD/ SELGED– EBASELGED MÄRGID

Reflektsioon versus konstruktivism:
muuseumide rolli ja funktsiooni muutusi 1980ndatest
kuni 2000ndate alguseni.
1.

Reflektsiooni vajadus: muinsuskaitse liikumine 1980ndate lõpus,
muuseumide kultuurilis – poliitiline osalemine (näit. Loomeliitude
pleenumil)

2.

Institutsiooni restruktureerimine: Eesti kultuuri institutsioonide üldine
restruktureerimine ja uus legitimeerimine, toomine NSVL tõrjutud
identiteediinstitutsioonidest Eesti rahvuslikuks keskseks identiteedi ja
mälu institutsiooniks. (90ndate keskpaik)

3.

Enesereflektsiooni: muuseumide käsitlus areneva ja muutuva
protsessina, muuseumide võrdlused maailma teiste muuseumidega

4.

Institutsioonide uus struktuur: Liitumine EU-ruumiga, institutsionaalne
rahvusvahelistumine

5.

Reflektsiooni ja konstruktsivismi ootus: Avalikkuse ootustele
vastamine, resonantsi arvestamine, erinevate väärtuspõhiste
konfliktide käsitlemine kui süsteemi infrastruktuuri/struktuuri üldise
funktsioneerimise indikaatorina (2000ndate algus)

6.

Millise konstruktivismi ootus?
Muuseumide usaldamise/usaldamatuse küsimus, muuseumide
vastutus teadvuse-kujunduse eest (varjatud küsimus)

Muuseumide külastamise põhjused /funktsioonid
>

1/3 külastajatest meelelahutuseks, vaba aja veetmiseks

>

1/3 külastajatest enesetäiendamiseks ja harimiseks

>

1/5 külastajatest õppe otstarbeks

>

1/7 tööalaselt
Kommentaar: külastajate määratletud põhjused külastamiseks ei ole tähenda
automaatselt, et need ongi külastamise põhjused, sest kontekstiks pole uuritud inimese
huvide ja vajaduste struktuuri ning muuseumide külastamist selles kontekstis.

> Huvi 2006:
>

78% loodus

(2003 – 75%)

>

66% kunst

(2003 – 64%)

>

65% ajalugu ja arheoloogia

>

59% kodulugu (2003 – 60%)

>

55% teadus ja tehnika (2003 – 52%)

>

48% etnograafia ja antropoloogia (2003 – 45%)

> Mitte – huvi 2006:
>

53% ei ole vaba aega (2003 – 49%)

>

25% ei meeldi muuseumis käia (2003 - 22%)

>

24%

muuseumide kohta on vähe infot (2003 – 28%)

>

22%

puudub transport (2003 – 19%)

>

20%

piletihind liiga kõrge ( 2003 – 19% )

M illistel eesm ärk id el T e m u u seu m e k ü lastate?
Ü ldse m itte

M õnikord

S ageli

TÖ Ö A LA SELT

2003 a

94

42

2006 a

94

5 2

Õ PPEO TSTA RBEL

2003 a

88

9

3

2006 a

88

10

3

E N E S E T Ä IE N D A M IS E K S

74

2003 a

18

71

2006 a

21

8

M E E L E L A H U T A M IS E K S ,
V A B A A JA V E E T M IS E K S
2003 a

63

24

13

2006 a

63

24

12

0%
P ro tsen t %

20%

40%

60%

80%

100%

M is on p eam ised p õh ju sed , m ik s ei k ü lasta (saged am in i) m u u seu m e? *

2003 a
2006 a

49

E i ole vaba aega

53

M ulle ei m eeldi
m uuseum ides käia

22
25

M ul on m uuseum ide
kohta vähe infot

28
24

P ole transporti/ halvad
transpordivõim alused

19

P iletite hinnad on liiga
kallid

19
20

22

8

M inu tervis ei luba

6
6
6

M uu põhjus

K ülastan m uuseum e
piisavalt sageli

6
5
4
4

R aske öelda

0

10

20

30

40

P ro tsen t %
* k u n a ig a resp o n d en t v õ is an d a m itu v astu st, siis v õ ib p ro tsen tid e su m m a o lla 1 0 0 -st su u rem

50

60

Muuseumid 21. sajandi alguses–
kollektiivne identiteet, mälu, igapäevapraktika
Muuseumide sõnum ühiskonnas ja meedias.
Muuseumid on faktikogumid emotsionaalselt tulikuumal väljal.
Autentse mälu materjali faktiline olemasolu (hoidlate ja
arhiivide sisu jm materiaalne pool)
Muuseumid kui mälu ja kogemus. Mälu, ajaloo, tuleviku jm –
temaatika käsitlus inimese-kesksena
Muuseumid kui arutlusmaterjal, avaliku arutluse objekt. Riikide,
ühiskondade ja kultuuride konsensuse ja/või vastanduste otsing
Info orienteerumiseks.
MUUSEUMIDE FUNKTSIOONIMUUTUSI
Kontrollitud ideoloogiast (ja selle konstruktivismist) inimese avatud
maailmapildi kujundajaks (mälu tugevdajaks).
Uus funktsioon lubab rohkem muuseume ja materjale, avatumat mälu.
Selle talletamisega, mis aga vahepealsel suletud perioodil
kustutatud või kustumas – selle kogumisega on kiire!!

Muuseumid – eksistentsi lugu ja resonants

>

MUUSEUMID KUI AJA–KOHA–TEGEVUSE KOMMUNIKATSIOON KULTUURIS

> Svetlana Alpers,“The Museum as a Way of Seeing,” in Exhibiting Cultures:
The Poetics and Politics of Museum Display, ed. Ivan Karp and Steven D.
Lavine (Washington and London: Smithsonian Institution Press, 1991) pp.
25-32.
> Gianni Vattimo: The Structure of Artistic Revolution. 1988.
> Clifford, James: The Predicament of Culture: twentieth-century
etnography, literature and art. Cambridge (Massachusetts); London:
Harvard University Press, 1994.
> Georg Simmel: The Sociology of Space. (rmt Frisby, D.; Featherstone, M.
Simmel on Culture. Sage 1997)
> David Harvey: The Experience of Space and Time. (rmt The Condition of
Postmodernity. Blackwell. 1990)

Juri Lotman kultuuri enesemudelist ja
identiteedikommunikatsioonist
Kultuuri aktiivsuse enesemääratlemisel räägib tungist ühtsuse poole.
Kultuuri enesemudeli mehhanismid on seotud lakkamatu vajadusega
säilitada oma eneseteadvus, salvestada oma mällu kontseptsioon
iseendast.
Kultuurile on omane enesemudelite loomine ja kujutamine – nende kaudu
ühtlasi kontrollitakse adekvaatsust, suundade relevantsust.
Juri Lotman on eristanud kultuuri enesemudeli loomisel kolme üheaegset
suunda:
1. kultuuri enesemudel, mille eesmärgiks on refleksiivsus, reaalne tunnetus
ja kogemus
2. enesemudel, mis erinevad tavapraktikast, ent on suunatud praktika
muutmisele
3. ideaalsed enesemudelid ja manifesteerimised, mis eksisteerivad eraldi
reaalsusest ning säilitavad-defineerivad põhiväärtusi.
Lotman: erinevate enesemudelite vahel võib tekkida konflikte.

Muuseum – akadeemilise
kommunikatsioonidistsipliinina
http://www.uwo.ca/theory/Courses/Courses2006-OrderingLong.html
Centre for the Study of Theory and Criticism – Courses 2006-2007
Ordering Things - The following gives a very rough idea of how the course might unfold, though suggested
readings are at this stage no more than an indication of general directions, a point of departure for
reflection. The case studies, in particular, are intended merely as signposts on a terrain to be explored.
Weeks 1-7
•

Orientation

•

Collectors and Collecting (Baudrillard, Benjamin, Bal, Stewart)

•

Collecting Art and Culture (Clifford, Sherman, Duncan)

•

Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum (Pearce, Bal)

•

Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition (Bennett, Heidegger, Mitchell)

•

Taxonomies and Heterotopias (Foucault, Ritvo)

•

Archive (Derrida, Nora, Ricœur)

Weeks 8-13: Case Studies


Encyclopedia and Library (Borges, Kis)

•

Museum (Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H)

•

Anti-Museum (Broodthaers, the Museum of Jurassic Technology)

•

Taxonomies, Heterotopias and Lists (Greenaway's The Falls, Perec)

•

The Artist in the Museum (Boltanski, Greenaway)

•

The Museum Without Walls (The Situationist International, Sophie Calle, Banksy)

Muuseum akadeemilise distsipliinina. Näide
Week 1: Orientation
Week 2: Collectors and Collecting
>

Baudrillard, Jean. "The System of Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The Cultures of Collecting.
Cambridge, MA: Harvard University Press. 1994. 7-24.

>

Benjamin, Walter. "Unpacking My Library. A Talk About Book Collecting." Illuminations. Trans. Harry Zohn. Ed. Hannah
Arendt. New York: Schocken Books, 1969. 59-67.

>

Bal, Mieke. "Telling Objects: A Narrative Perspective on Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The
Cultures of Collecting. Cambridge, MA: Harvard University Press. 97-115.

>

Stewart, Susan. "The Collection, Paradise of Consumption." In Susan Stewart, On Longing. Durham and London: Duke
University Press, 1993. 151-69, 190-91.

Week 3: Collecting Art and Culture
>

Clifford, James. "On Collecting Art and Culture." In James Clifford, The Predicament of Culture. Cambridge: Harvard
University Press, 1988. 215-51.

>

Sherman, Daniel J. "Quatremère/Benjamin/Marx: Art Museums, Aura, and Commodity Fetishism." In Daniel J. Sherman
and Irit Rogoff, eds. Museum Culture: Histories, Discourses, Spectacles. London: Routledge, 1994. 123-43.

>

Duncan, Carol. "The Art Museum as Ritual." In Carol Duncan, Civilizing Rituals: Inside Public Art Museums. London and
New York: Routledge, 1995. 7-20.

Week 4: Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum
>

Pearce, Susan M. "Collecting: Shaping the World." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A Cultural
Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 68-88.

>

Pearce, Susan M. "Museums: The Intellectual Rationale." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A
Cultural Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 89-117.

>

Bal, Mieke. "The Discourse of the Museum." In Reesa Greenberg, Bruce W. Ferguson, and Sandy Nairne, eds. Thinking
About Exhibitions. London and New York: Routledge, 1996. 201-18.

Week 5: Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition
>

Bennett, Tony. "The Exhibitionary Complex." In Tony Bennett, The Birth of the Museum. London and New York: Routledge, 1995. 59-88.

>

Heidegger, Martin. "The Age of the World Picture," in The Question Concerning Technology and Other Essays, trans. William Lovitt. New York:
Harper & Row, 1977. 115-54.

>

Mitchell, Timothy. "Orientalism and the Exhibitionary Order." In Nicholas B. Dirks, ed. Colonialism and Culture. Ann Arbor: The University of
Michigan Press, 1992. 289-317.

Week 6: Taxonomies and Heterotopias
>

Foucault, Michel. The Order of Things: An Archaeology of the Human Sciences. London: Tavistock, 1970. xv-xxiv.

>

Foucault, Michel. "Of Other Spaces." Diacritics 16.1 (Spring 1986): 22-27.

>

Ritvo, Harriet. "Zoological Taxonomy and Real Life." In George Levine, ed. Realism and Representation: Essays on the problem of Realism in
Relation to Science, Literature, and Culture. Madison: The University of Wisconsin Press, 1993. 235-54.

Week 7: Archive
>

Derrida, Jacques. "Archive Fever, A Freudian Impression." Diacritics 25.2 (Summer 1995): 9-63.

>

Nora, Pierre. "Between Memory and History: Les Lieux de Memoire." Representations 26 (1989): 7-25.

Week 8: Encyclopedia and Library
>

Case Studies I: Borges, Danilo Kis's "The Encyclopedia of the Dead"

Week 9: Museum
>

Case Studies II: Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H

>

Donato, Eugenio. "The Museum's Furnace: Notes Toward a Contextual Reading of Bouvard and Pécuchet." In Josué V. Harari, ed. Textual
Strategies: Perspectives in Post-Structuralist Criticism. Ithaca: Cornell University Press, 1979. 213-38.

Week 10: The Anti-Museum
>

Case Studies III: Marcel Broodthaers, The Museum of Jurassic Technology

>

Crimp, Donald. "This is not a Museum of Art." In Donald Crimp, On the Museum's Ruins. Cambridge: MIT Press, 1993. 200-34.

>

Rugoff, Ralph. "Beyond Belief: The Museum as Metaphor." In Lynne Cooke and Peter Wollen, eds. Visual Display: Culture Beyond Appearances.
Seattle: Bay Press, 1995. 69-81.

Week 11: Taxonomies, Heterotopias and Lists
>

Case Studies IV (Perec, Greenaway's The Falls)

>

Testa, Bart. "Tabula for a Catastrophe: Peter Greenaway's The Falls and Foucault's Heterotopia."

>

Paula Willoquet-Maricondi and Mary Alemany-Galway, ed. Peter Greenaway's Postmodern/Poststructuralist Cinema. Lanham, Maryland: The
Scarecrow Press, 2001. 79-112, 336-38.

Week 12: The Artist in the Museum
>

Case Studies V (Christian Boltanski, Peter Greenaway)

Week 13: The Museum Without Walls
Tony Purdy

Inimest üldhuvid, integreerivad huvid, diferentseerivad
huvid ja spetsialiseeritud teemahuvid meedias
Teemade huvitasemed:
1. üldhuvi - vähemalt 60% vastajatest huvi pakkunud teemad (uudised kodu- ja
välismaalt, tervis, tv-saated);
2. suuri rühmi integreerivaid teemad, huvi ca 40 % vastajatest (näiteks
kuritegevus-politsei-kohtud ja seadusandlus-õigusinfo, loodus, sport, noorte
elu, haridus, sotsiaalprobleemid, pere, ka huumor),
3. teatud huvirühmi diferentseerivaid teemad (25-35%), näiteks korruptsioonskandaalid, poliitika ja majandus vs. kultuur, riigikogu, valitsus, tuntud isikud –
suhted, seltkonnakroonika vs. statistika jne.
4. suhteliselt väikesele asjast huvitatute ringile (alla 20%) huvi pakkuvad
spetsialiseeritud teemad, näiteks õiguskantsler-riigikontroll, arvutid,
erakondade tegevus või kirik ja religioon.
Ülevaade inimeste teemahuvidest, st huvidest eri valdkondade suhtes (‘Mina,
maailm, meedia’ 2002), küsitletud oli 1500 inimest üle Eesti. Huvide
selgitamiseks oli vastajatele antud valdkondade nimestik, mille suhtes pidid
viiepallisel skaalal hindama huvitatust.

M uu valdk ond.
K irik , religioon
E hitus , k innis vara
P oliitik ud, erak onnad
Õ igus k ants ler, riigik ontroll
O s t-m üük
A rvutid
P res ident
Reis id, turis m
S elts k onnak roonik a
V alits us , m inis teerium id, am etk onnad
Riigik ogu
M ajandus , äri, ettevõtlus
M ood
A utod
Tuntud is ik ud, s uhted
S tatis tik a, uurim us te andm ed
Tehnik a, tehnoloogia
K uns t, k irjandus , teater
M aaelu
Tööpak k um is ed
K orrupts ioon, s k andaalid
Teadus lik ud avas tus ed
Noorte elu
S port
A rvam us ed ja arutlus ed päevas ündm us tes t
K ool, haridus , õppim ine
Loodus
S ots iaalprobleem id
Huum or
S eadus ed, m äärus ed, õigus alane info
K odu, pere, laps ed
K uritegevus , polits ei, k ohtud
Uudis ed välis m aalt
Teles aated, film id
Tervis
O m a valla, linna, m aak onna info
Uudis ed E es tis t

1,2
13
13,3
13,5
14,7
18,6
19,4
22,8
23
23,7
23,8
24,7
25,3
25,5
26
27,2
27,9
29,5
31,3
31,3
32,4
35,2
39,5
40,3
41
43,3
47,4
49,9
50,6
53,7
54,2
56,6
57,6
59,6
63,8
66,5
77,7
84,7
0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Huvide tüübid:

Huvi meedias käsitletavate
jagunenud gruppide vahel:

teemade

> ühiskonna ja riigi teemadest huvitujaid
> kodu-lähiümbruse huvilised
> tehnika-teaduse-ettevõtlushuvilised

vastu

on

Teemahuvide klastrid 1-4
Kokkuvõtvalt on teemahuvide kohta neli klastrit
I. Esimese, poliitikahuvilise klastri (18% koguvalimist) domineerivaks faktortunnuseks on huvitatus riigi ja selle
institutsioonide tegevusest.
Kõrgendatud poliitikahuvi on ainult veidi rohkem omane meestele [VK1](52%). Siia klastrisse kuulub rohkem
kõrgharidusega inimesi, domineerivad keskealised ja vanemad inimesed (72% klastrist on vanem kui 45
eluaastat). Samuti kuulub siia keskmisest enam eestlasi. Sissetulekudominant on veidi allapoole Eesti
keskmist (1500-2500 kr pereliikme kohta). Keskmisest enam on siin pealinlasi ja maainimesi.
II. Teise, kultuurile ja lähiümbrusele orienteeritud teemahuvi klastri (19% koguvalimist) teljeks on kultuuri,
hariduse ja noorte elu, reisimise ja seltskonna temaatika, keskmisest tugevam on ka orienteeritus
lähiümbrusele ning sotsiaalsetele probleemidele. Samas on tüüp poliitikakauge.
Nimetatud tüübile on iseloomulik feminiinsus (88% naisi). Tüüpi iseloomustab keskmiset enam keskhariduslik
taust, samuti on siin keskmisest enam venekeelse ankeedi täitnuid. Palgaskaalal on nad kõige madalama
sissetulekuga pereliikme kohta. Keskmisest enam on siin (pea)linlasi ja vähem maainimesi.
III. Kolmanda, tehnika, teaduse ja ärikeskse teemahuvi klastri (28% koguvalimist) juurde kuulub ka
kõrgendatud spordi- ja välisuudiste huvi. Ootuspäraselt koosneb see tüüp valdavalt meestest (91%).
Klastri vanuskoosseis on vastandlik esimesele, poliitikahuvilisele tüübile: siin domineerivad noored, 77%
klastri koosseisust on vanuses alla 44 aasta. Sissetulek on selles klastris kõrgeim: ligi pooltel ulatub see
üle Eesti keskmise, kusjuures veerandil on sissetulek pereliikme kohta kõrgem kui 4000 krooni kuus.
Üllatav on, et klastri koosseisus on keskmisest enam maal elavaid inimesi.
IV. Neljanda, ümbritsevast vähehuvitunute klastri (34% koguvalimist) moodustavad inimesed, kelle huvid on
kõikide faktorite lõikes tunduvalt alla keskmise.
Klastris on väike naiste ülekaal (62% naisi), ka on selles keskmisest rohkem pensionieas inimesi.
Iseloomulik on ka veidi madalam haridustase ja sissetulek pereliikme kohta. Asulatüüpide esindatus
vastab aga valimi keskmisele. Venekeelsete inimeste osakaal on valimi keskmisest suurem (41% valimi
34%ga võrreldes). Nendel inimeste seas on silmatorkavalt enam Eesti kodakondsuseta inimesi, mis viitab
sellle, et kodakondsuse puudumine on seotud üldise vähema huvitatusega ümbritsevast elust.

Muuseumid kultuurimeedia kanalina Eesti
muuseumide külastusi (SaarPoll-Kult.min 2006)
MUUSEUMIDE KÜLASTATAVUS 2005. Eesti inimesed muuseumides:
12% Eesti Vabaõhumuuseumis
10% Kadrioru kunstimuuseumis
9%

Kumu Kunstimuuseumis

8%

Palmse mõisas

8%

Eesti Loodusmuuseumis

6%

Eesti Meremuuseumis

6%

Eesti Ajaloomuuseumis

6%

Tallinna Kunstihoones

5%

Rakvere linnuses

5%

Eesti Tervishoiumuuseumis

5%

Niguliste muuseum-kontsertsaalis

5%

Tartu Kunstimuuseumis ja Pärnu Uue Kunsti muuseumis

4%

Narva Muuseumis

4%

Eesti Rahva Muuseumis

4%

Saaremaa Muuseumis

4%

Palamuse Oskar Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumis

3%

Okupatsioonide Muuseumis

3%

Eesti Põllumajandusmuuseumis

57% inimesi ei ole aasta jooksul muuseumides käinud

M illiseid m u u seu m e on viim ase 12 k u u jook su l k ü lastan u d ?*

K adrioru K unstim uuseum **

8

K um u K unstim uuseum **

8

P alm se m õis

8
7
8
6
6
7
6

E esti L oodusm uuseum
E esti M erem uuseum
E esti A jaloom uuseum

N iguliste m uuseum -kontserdisaalis
E esti T ervishoium uuseum
N arva M uuseum
E esti R ahva M uuseum
S aarem aa M uuseum
P alam use O skar L utsu K ihelkonnakoolim uuseum
O kupatsioonide M uuseum **
E esti P õllum ajandusm uuseum
P ärnu M uuseum
E esti S pordim uuseum
H iium aa M uuseum
M uu

2006 a

13
12

E esti V abaõhum uuseum

R akvere linnus

2003 a

5
6
5
6
5
4
4
3
4
4
4
5
4
3
3
3
3
3
2
3
2
3
7
7
57
57

E i ole külastanud
P rotsen t %
0
10
20
30
** 2003.a. ei küsitud
*kuna iga respondent võis anda m itu vastust, siis võib protsentide sum m a olla 100-st suurem

40

50

60

K u n s tin ä itu s te , k u n s tis ü n d m u s te k ü la s ta m in e e r in e v a te s k o h ta d e s
(o n k ü la s ta n u d s e d a k o h ta v ä h e m a lt ü h e l k o rra l)
K u ltu u ria s u tu s te s (te a trid , k in o d ,
k u ltu u rim a ja d , jn e )

18
16
14

M õ n e s g a le riis

15

Ü h is k o n d lik e s h o o n e te s (p a n g a d ,
(o m a )v a lits u s a s u tu s e d , õ p p e a s u tu s e d , jn e )

14
12

K a d rio ru K u n s tim u u s e u m is *

2003 a

10

2006 a
K u m u K u n s tim u u s e u m is *

9
6
6

T a llin n a K u n s tih o o n e s

6

N ig u lis te m u u s e u m -k o n ts e rd is a a lis

5
4

T a rtu K u n s tim u u s e u m is

5
4

P ä rn u U u e K u n s ti M u u s e u m is

5

V iin is tu K u n s tim u u s e u m is *

3

T a rb e k u n s ti ja D is a in im u u s e u m is * *

3
2
2

A d a m s o n -E ric u m u u s e u m is

2

K ris tja n R a u a m a ja m u u s e u m is

1
6

M õ n e s m u u s k u n s tim u u s e u m is

7
10

M u ja l
P r o tse n t %
* 2 0 0 3 .a . e i k ü situ d
* * 2 0 0 3 o li te in e n im e tu s

9
0

5

10

15

20

Muuseumid (funktsioonid) avalikkuses –
kultuur või popkultuur

> Muuseumide rolli polü-funktsionaalsus
> Muuseumid – kultuur või/ja popkultuur, popkultuuri keskkond
Lugesime arhitektuurivõistluse žüriis osalenud Maasilt, et tehakse/
tulemas on Eesti popkultuuri keskus (Maas, 17. jaan 2006
Postimees)

Küsimus Eesti kultuurile ja muuseumidele: kas popkultuurile
orienteerumine on ajakohane või võõrastav ?
praktikas Euroopa on minemas multifunktsionaalsuse teed, (mida
funktsioonide küsimine – vastamine näitab)
> MUUSEUMID – VÕITLUSVÄLI MÄÄRATLUSTE PÄRAST
> ERMi ARHITEKTUURIVÕISTLUS TÕI ESILE ÜLDISED MÄÄRATLUSTE
PROBLEEMID

Avalikkus muuseumidest 1. ERMi arh. Näitel
17.1.2006. Muuseum ei pea viitama suitsupääsukesele. Võidutöö oponendid peaksid lammutama ka Toompea
linnuse koos Pika Hermanniga

Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi suhtes
Eesti Rahva Muuseumi uue hoone arhitektuurikonkurss andis hulgaliselt uusi ideid. Konkursile esitati 108 väga
eriilmelist, valdavalt heatasemelist tööd. Īürii leidis, et tööde arhitektuursetes lahendustes on palju originaalset,
kuigi suhteliselt suur osa autoritest on oma projekti loomisel ammutanud inspiratsiooni tänapäevasest
arhitektuurilisest avangardist.
Tööde käekirja põhjal võib eeldada, et enamik autoritest on suhteliselt väheste kogemustega noorema põlvkonna
esindajad. Sellest johtuvalt vajaksid nad oma ideede realiseerimiseks nõu ja mõningast abi. ERM-i ja Žürii
liikmete poolt moodustatava järelevalvekomisjoni, võidu-töö autori/autorite ja kohalike arhitektide ning
ekspertide omavahelises koostöös on võimalik tagada võidutöös esitatud ideede realiseerimine täiendatud ja
edasiarendatud kujul.
Millise panuse annab ERM-i uue hoone arhitektuur Eesti ühiskonnale ja identiteedile piirideta Euroopas? Īürii oli
seisukohal, et võidu-tööks peaks saama töö, milles rõhutatakse seda potentsiaali aktiivsel ja progressiivsel
moel ning kus arvestatakse kõnealuse kultuuriobjekti vastutusmäära olulisust. Samuti oodati, et võidutöö
annaks oma panuse avalikku keskkonda avaliku ruumi aktiveerimisega ning valiks üldtuntud eestipärase
teema, mis aitaks edendada arutelu Eesti ajaloo üle. See teema tuleb ellu viia rahvusvahelisel tasandil,
tõmmates Eestile tähelepanu laiemas kontekstis.

Hoiakute muutmine
Ülesanne ei ole lihtne. Selle täitmiseks peab ERM avalikkusele infot jagama. Samas on see ilus ülesanne. See

tekitab ühiskonnasisest respekti rahvas, kes on rajamas uut demokraatlikku hoiakut ja märkimisväärset kohta
Euroopa riikide seas.

Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas,
rahvuslikke piire ületavas ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab ligi noort põlvkonda ja
mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises kontekstis.
Winy Maas, Hollandi arhitekt, žürii liige

Avalikkus muuseumidest 2. ERMi arh. Näitel
> Kaua me põeme seda nõukogude aega!
Žürii koosseisu kohta ei oska midagi halba öelda, kuigi võib-olla mõni teine koosseis oleks teisiti
otsustanud. Ametnikud olid need, kes olema pidid – minister, muuseumide nõunik, muuseumi tollane
direktor, linnaarhitekt. Arhitektide liit tegi arhitektide poole pealt liikmete valimise ülesandeks Veljo
Kaasikule. Välisliikmetest jäi kõrvale Dominique Perrault, kes on seotud Peterburi Maria teatri
projektiga. Kuid Winy Maas Rotterdamist on samuti vaieldamatult rahvusvaheline autoriteet.

Ilus urbanistlik ruum

Võiduprojekt on hea. Esiteks sissekäigu arhitektuuriline sõlm, mis tekib konsoolse varikatuse alla,
teiseks ruum, mis moodustub tee ja oja ning nendega seotud ruumiga, ja kolmandaks pealmine
ruum, kus “lennurada” jookseb maja peale – tekib ilus urbanistlik ruum. Peale selle hoone ja
maastiku pingestatud kooskõla, mida ma nimetaks omamoodi “maastikudraamaks”, samal ajal koos
lainelise ja nõtke muljega.
Eesti Rahva Muuseum kui rahvuslik sümbol ei pea viitama suitsupääsukesele, veskikivile või
roigasaiale – ta on iseenesest kontseptuaalne urbanistlik arhitektuuriline sümbol. Iga muuseum on
seestpoolt lavastus ja praegune kehand annab selleks kõik võimalused. Museoloogide mure on
mõistetav, kuid kõik probleemid on lahendatavad.
Ma ei saa ka aru nendest, keda ajasid närvi võiduprojekti liigsed vihjed kunagisele Vene
sõjaväelennuväljale.
Kaua me põeme seda nõukogude aega! Toompea linnus koos Pika Hermanniga on ju ka okupantide
rajatud. Lisaks on ühed ikkagi arhitektid, teised museoloogid, kellel ilmselt puudub tänapäevase
arhitektuuri tunnetus. Ajakirjandusele oleks nii palju etteheiteid, et ei maksa lehte panna igasuguseid
kuulujutte, kuidas keegi žüriiliikmetest hääletas või kes keda mõjutas.
Võib küsida, kas Eesti arhitektide osavõtt konkursist oli liiga loid või ei motiveerinud preemiafond.
Minu meelest oli kõik normaalne ja seda ka Kumu arhitekti Pekka Vapaavuori arvates. Eesti arhitektid
on tööga hõivatud ja tegelikult oli ülesanne ka tohutult raske.
Andres Alver, arhitekt, Žürii liige

Avalikkus muuseumidest 3. ERMi arh. Näitel
KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga?
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
17. jaanuar 2006 EPL KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga? (126)
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
Eile avati pidulikult Eesti Rahva Muuseumi konkursi võidutööde ümbrikud. Ulatati lilli ning võitjatel oli põhjust
rõõmustada. Paraku valiti võidutööks projekt, mida ei saa ega tohi ehitada tulevaseks
rahvusmuuseumiks.
Võidutöö kujutab endast Raadi veneaegse sõjalennuvälja pikenduseks mõeldud 70 m laiust ja 350 m (!)
pikkust klaaspaviljoni, mis jätkub 1,1 km pikkuse platoona “lõpmatusse”. Kokku võtab ehitis enda alla
1,5 kilomeetrit.
Abstraktse grandioossuse kõrval oleks nagu pisiasi, et selle projektiga kinnistatakse Jakob Hurda
mälestuseks loodud Eesti Rahva Muuseum ühes rahvuslike soome-ugri etnoloogiakogudega igaveseks
nõukogude kaugpommitajate lennuvälja külge. Seda nii füüsiliselt kui ka sisuliselt. Muuseumitöötajad ja
külastajad hakkavad läbi klaasseinte sundkorras kunagisi Nõukogude lennutrajektoore imetlema ning
sadadele muuseumi külastajatele räägitakse ikka ja jälle haledat lugu Tartu linna arengupeetusest
Nõukogude okupatsiooni ajal.
Sellise muuseumi ehitamiseks võiks lausa Putinilt endalt raha küsima minna – ettemaksuks kõikide punaste
nelkidega ürituste eest, mida annab edaspidi hästi korraldada otse Eesti Rahva Muuseumi lävel.

Kuidas see sai juhtuda?
Kõigil inimestel on õigus küsida, kuidas sai selline asi juhtuda. Lühivastus: žürii komplekteeriti nii, et
ajaloo suhtes “kompleksivabad” ja “kõigega nõus” liikmed jäid enamusse. Žürii lööksalga moodustanud
arhitektid-urbanistid Kaasik ja Alver on ennegi läbi viinud ideekonkursse, mille tulemused ei realiseeru.
Muidugi on tore virgutada vaimu puhtteoreetilise ajugümnastikaga. Kui aga tellija (kultuuriministeerium
koos ERM-iga) moodustab žürii, et leida parim teostatav lahendus muuseumile, on absurdne tõsta
kilbile visionäärne urbanism.

Lisaks okupantide lennuväljaga flirtimisele on võiduprojekt ka siseruumide osas lootusetult puudulik: fondiruume kõvasti vähem, näitusesaalid valged ja
tööruumid akendeta (peaks olema vastupidi), dubleeritud sissepääsud (topeltkaader), vead projektis jpm. Selle ekspluatatsioon on teistest tunduvalt
kallim (käidav klaaskatus; klaasseintega köetavad, ent kasutamata suured õhuruumid jms). Tagatipuks ulatub “muuseum-lennuväli” alale, mille tuleviku
üle ei otsusta žürii, vaid Tartu linn ja vald. ERM peaks nüüd hakkama Tartu linna piiride laiendamist taotlema!
Nii minu kui ka Kanada eksperdi Barry Lordi jaoks oli võiduprojekt viimases kategoorias märkega “mitte mingil juhul”. Muidugi on iga projekti võimalik
ümber teha (kahtlen, kas välisautorid on nõus oma ideedest loobuma, need tunnistati ju parimaks!). Ent miks määratakse esikoht tööle, mida tuleks
nullist alustada, kui kõrvalt on võtta terve hulk võistluse kriteeriumidele vastavaid töid?
Ideekonkurss allub riigihangete seadusele. Minister Palmaru, kes peaks seisma muuseumi eest ning tagama “riigi rahaliste vahendite kõige
ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise”, läks kaasa arhitektide hasartmänguga. Kas tõesti oli hirm gastroleeriva välisarhitekti ees rumal paista?
Kõigest ühe päeva Tartus ja pool päeva Tallinnas viibinud Hollandi arhitekt Winy Maas käitus nagu staar külatanumal. Või on mäng peenem: minister
ei taha seda muuseumi üldse ehitada?
Lennuajaloo mälestis?
“Muuseum-lennuvälja” kasuks kostis argument, et sõjaväebaaside all oli ka eestiaegne lennuväli, mistõttu tegemist oleks rahvusliku järjepidevusega!
Absurdsemat tõlgendust on raske leida. Raadi ajalugu algas ja lõppes venelastega. 1912. aastal maandus Raadi Krasnojarski polgu lennuplatsile Vene
katselendur Sergei Utotškin. Tema järel saabusid 1914. aastal lennukid Peterburi sõjaväeringkonna lennuroodu Gatšina polgust. Eestiaegne lennuväli
oli rohu-plats, mis asus hulk maad linna pool. ERM tahetakse liita 1952–1956 rajatud kaugpommitajate lennuväljaga, millega koos ehitati Luunja
pommilaod ja Kärkna kütusebaas.
Lennuvälja imetlevad arhitektid otsustasid pöörata uue lehekülje Eesti ametlikus ajalootõlgenduses.
Las “kompleksides” poliitikud jamavad Tartu rahu ja piiridega, meie oleme tolerantsed! Kui vahva: teeme kõik näo, et Nõukogude okupatsiooni suurim
füüsiline märk Tartus, mis linna 50 aastaks lukku pani, oli üks pühapäevalennunduse harrastamise plats. Teeme näo, et me ei tea midagi Raadi
masendavast reostusest, mida on roogitud juba kümme aastat. Teeme näo, et me ei märka lillelasu, millega iga aasta maikuus külvatakse üle Raadil
asuv punamonument.
Ei saa me ühele poole ei piiri ega pronkssõduriga, Raadile aga tahetakse ehitada terve sõjalennumemoriaal, mille keskerakondlasest kultuuriminister
on mõtlemata heaks kiitnud.

Tänu ministri meelemuutusele nautisid “puhta arhitektuurimõtte” kaitsjad triumfi. Ekspertidele sai koht kätte näidatud, sh Barry Lordile Kanadast, kes
oma valdkonnas on maailmas kindlalt esikümnes. Samas võib Winy Maasi puhul vaielda, kas ta esimese sajagi sisse mahub. Maas ei ole ühtegi
muuseumi ehitanud – väike kunstikeskus seda kogemust ei anna –, küll aga kuulub tema loomingu pärlite hulka näiteks korterelamu projekt sigadele
(otseses mõttes). Miks kutsuti ERM-i žüriisse selline välisarhitekt, kui Euroopast olnuks ridamisi võtta muuseumi projekteerimise kogemusega
tipparhitekte? Küsigem ka: miks ei olnud žüriis ühtki Tartu avaliku elu tegelast?
Pyrrhose võit
“Veel üks selline võit ja me oleme kadunud,” tõdes veriste lahingutega kuulsaks saanud Pyrrhos. Kulutati kolm miljonit, aga konkurss täitis vaid
“arhitektuurimõtte elavdamise” rolli. ERM peab alustama otsast.
Kui kaugele saavad arhitektid tegelikkusest võõrandumisel veel minna? Ühed projekteerivad linnasüdametesse kaubakolosse; teised müüvad
süüdimatult akendeta tube; kolmandad pressivad vastutustundetult žüriides läbi “kunstiprojekte”, millega tellijal pole midagi peale hakata. Vaene
arhitektide liit pingutab, et Eesti arhitektuuri mainet seltskonnaüritustega parandada, aga ei saavuta midagi, kui arhitektide teod käivad sõnadele vastu.
Valjuhäälselt ühiskonnas otsustamisõigust nõudes ja üksteisele kõrgeimaid kvalifikatsioonitunnistusi jagades võtavad arhitektid otsustama pääsedes
arvesse vaid oma kinnismõtteid ja ego. Sellises kontekstis muutub või-matuks kaitsta seisukohta, et ühiskonnas kaalukate otsuste tegemine peaks
Eestis olema usaldatud arhitektidele.

Karin Hallas-Murula, ERM-i arhitektuurikonkursi ekspert, Eesti arhitektuurimuuseumi direktor

Avalikkus muuseumidest 4. ERMi arh.v näitel
Hiidämblik ja punalohe. PM 21.1.06. www.postimees.ee/230106/esileht/arvamus/189520.php
«Põhjakonna me siis ei saanud,» võis kunagi direktorina eelmise Eesti Rahva Muuseumi
arhitektuurikonkursi korraldanud Tõnis Lukase hääles leida kergeid pettumusenoote, kui ta
esmaspäeval ERMi uue hoone konkursil võidutöö «Memory Field» («Mälestuste maastik») ees
käed risti rinnale sättis.
«Põhjakonna»-nimeline projekt võitis tosin aastat tagasi. Aga riik oli vaene ja ERM pidi KUMU selja taha
järjekorda võtma.
Nende ootamise aastatega langes otsus – muuseum läheb oma päriskoju Raadile. Seal mõisahäärberis
avas ERM 1923. aastal esimesed seitse näituseruumi.
Tuul on pööranud, ühtäkki suudab riik ehitama hakata ning projekti said kutsutud silmad esmaspäeva
keskpäeval esimest korda näha.
«Nüüd saame siis ämbliku » jätkas Lukas.
Tõepoolest, mitmel pildil kõrgus muuseumihoone kohal hiigelämblik, mis osa vaatajaid nii segadusse
suutis ajada, et nad hoopis seda tulevaseks muuseumimajaks pidasid.
Loomad meeldivad inimestele. Nii kirjutas üks arvamuskülgede püsiautor hiigelsuurest punalohest, mis
Raadi sõjaväelennuväljal laiutama hakkab. Põhjuseks pilt, kus arhitektid olid hoone mastaapide
näitlikustamiseks ühel maastikuvaatel muuseumimaja punaseks värvinud, hallist üldpildist
eristamiseks.
Kolm noort arhitekti – Lina Ghotmeh Liibanonist, Itaalias kasvanud Dan Dorell ja jaapanlane Tsuyoshi
Tane suutsid endast kõnelema panna terve Eesti. Õigupoolest oma projektist. Ühtäkki oli rahvas
kaheks nagu kirvelt kõlksu saanud kasehalg – poolt ja vastu.

350 meetrit pikk, peamiselt ühekorruseline klaastunnel, kogupikkuses on kompleks poolteist
kilomeetrit pikk ja meenutab lennurada. Kerge kaldega kate vihjamas tõusmisele taevasse,
oma saatusele vastu minemisele.
700 000-kroonine võidupreemia on suurim, mida Eestis eales on arhitektuurikonkursil välja antud,
kuid rahvusvahelised tipud, kellega koos Ghotmeh, Dorell ja Tane töötanud on, sellistele
konkurssidele välja ei tule.
Selle kolmiku esimest suurt võitu saadavad rohked küsimused – kas maja ikka suudab
muuseumihoone nõudmisi täita, kuidas mastaapne hoone selles ümbruses välja hakkab
nägema ning kuidas eesti vankrirattad ja õllekapad seal sees tunduvad. Ning kui palju see
klaasmaja Eesti riigile maksma võib minna.

Nii pidi kolmik enne auhinna saamist tõlkeklappidest kuulma ERMi eelmise direktori Jaanus Plaadi
kahtlustesse peidetud lootust, et juhul kui võidutööd ei õnnestu muuseumi vajadustele
kohandada, on žüriil võimalik asendada see mõne teise tööga.
Alles siis avanesid ümbrikud ning presidendipaar lõi kolme noore arhitektiga kokku.
Päev pärast võidu tähistamist sõitis trio Londonisse, lubadusega juba nädala pärast tagasi olla.
Arhitektuurimuuseumi direktor Karin Hallas-Murula taandas end suure käraga žüriist, sest sellesse
kohta ehitatud suur sillakujuline muuseum seoks
ERMi igaveseks nii füüsiliselt kui ideeliselt Nõukogude okupantide sõjaväelennuvälja külge.
Dorell on pärit Itaaliast ja üles kasvanud ajal, kui maailma lapsed kartsid kõige rohkem tuumasõda.
Tema hirmu kodu oli Tartus Raadil. Kaugpommitajad olid valmis siit iga hetk õhku tõusma ja
Euroopale surma külvama.

Avalikkus muuseumidest 5. ERMi arh. Näitel
>

JUHTKIRI: Rahu Eesti Rahva Muuseumile

Eesti Päevaleht 17.1.2006

(2)

Eile saime siis teada ERM-i arhitektuurivõistluse võitjad ja näha ka sada kaheksat võistelnud
projekti. Kirgi oli juba enne üles köetud, sest žürii hoidis tulemusi pikka aega saladuses.
Pole ime, et ajakirjandus haaras kinni igast läbiimbunud vihjest. Oli enam-vähem kindel, et võit ei
tulnud koju. Kokku konkureeris kõigest 12 Eesti arhitektide projekti, millest üks sai ostupreemia.
Meenutagem, et Kumu konkursil tegid puhta töö soomlased.
ERM-i arhitektuurivõistlus ja ehitamine põhjustab ilmselt veel suuremaid debatte, sest see
puudutab absoluutselt tervet Eesti rahvast. Eesti Päevaleht on loomulikult juba tänasest avatud
kõikvõimalikele arvamustele, kuid me kõik peame ka arvestama muuseumi direktori Krista Aru
palvet: laske meil lõpuks rahulikult oma päris kodu valmis ehitada. Pärast kaklust teatavasti
rusikatega ei vehelda, kuid Kumu näide on hoiatav: ikka hakati vaidlustama asukohta ja projekti
sobivust Lasnamäe nõlva alla. Loodetavasti ERM-iga nii ei lähe.
Kuid mingid rasked eriarvamused on ka siia sisse programmeeritud. Laias laastus lähevad
arhitektide ja museoloogide-kunstiajaloolaste hinnangud lahku. Viimati mainituid häirib projekti
sobivus muuseumihooneks ja liigne orienteerumine kunagise Vene militaarlennuvälja imagole.
Võidutöö “Mäluväli” saatetekstist võib otse lugeda, et see on “lõige maastikust” ning “stardirada”
silmapiiri ja kauguste poole, mis ühtlasi on “tunnistajaks pikaajalisele võitlusele okupatsiooniga”.
Samas tundub see mõnele eestlasele hoopis monumendina nõukogudeaegsele sõjalennuväljale,
mis tegi Tartust kinnise linna. Arhitekte, seda enam välismaiseid, ja võib-olla ka turiste aga
säärane kohamüüt pigem paelub. Kahju on muidugi sellest, et lähitulevikus pole ette näha
varemetes mõisa restaureerimist. Vanemale põlvkonnale seostub Raadi just eelkõige mõisaga.

Teemaväljad ja tasandid
Teemavälja üldstruktuur :
1. Struktuursed teemad ja põhimüüdid
2. Võimu ja juhtimise, otsustamise ja funktsionaalsed teemad

3. Inimese ja identiteedi teemad

Muuseumi - teema meediaväljal:
1. Muuseumid struktuuriosana
2. Konseptualiseerimine, valikud ja otsustamised
3. Muuseumide funktsioneerimine inimese jaoks

Eesti elanike kultuurihuvide mudel ja mudeli
sotsiodemograafiline taust
1. Aktiivne mitmekülgne kultuurisuhe

22%

2.Utilitaarne (sh tehnoloogiline) ja meelelahutuslik kultuurisuhe 25%
3. Traditsiooniline, perekeskne kultuurisuhe 19%
4. Sotsaalse võrgustiku ja popkultuuri keskne kultuurisuhe 14%
5. Kultuurikauge, passiivne suhe

20%

mudel on avaldatud ja analüüsitud: Lõhmus, M., Lauristin, M., Salupere, R.
Inimesed kultuuriväljal: aktiivsus ja eelistused. Rmt: Eesti elavik 21.
Sajandi algul. TÜK 2004, lk 97 – 128

T abel 7.22. K ultuuriorientatsioonide klastrite sotsiodem ograafiline struktuur.

Sugu
V anus

H aridus

A nkeedi
keel

22 %

25%

19%

14%

20%

K ogu

M ees
N aine

36

21

35

49

47

64

81
19

79

65

51

54

15-19

3

17

3

29

3

10

20-29
30-44

10

28

9

12

17

23

33

31

34
25

21

27

45-54

23

14

23

10

17

18

55-64

20

5

19

1

25

15

65-74

20

3

15

1

22

13

alg, põhi

15

27

15

29

30

23

K esk

55

58

62

59

49

57

K õrgem
E esti

30

15

23

13

21

21

73

67

63

68

59

66

V ene

27

33

37

32

41

34

26. septembri töötuba:
võimalusi muuseumide esitamiseks avalikkuses
Kuidas saavutada kommunikatsiooni dünaamilisus?

Meedia muuseumidest millele meedia reageerib?
> Millele meedia reageerib ja millele mitte?
> Millised on valikute printsiibid ja kriteeriumid?

> Millal reageerib?
> Kuidas reageerib?

Meedia paradoksid
> Meedia näib emotsionaalne, siiski on meedia sisu ratsionaalne –
funktsionaalne
> Meedia esitab end avaliku tekstina, siiski on see sündinud suletuses
> Meedia esineb kõikide esindajana, siiski on see kellegi esindaja
> Kes omab/toodab meedia sisu (aktiivne pool) ja kes meedia sisu kasutab
(passiivne pool)
> Meedia on identiteeditööstus – ideede, meeleolude, arvamuste, identiteedi
tootmine
> Meedia sisu referentsid on kas kindlad väljakujunenud allikad (kvaliteetsed)
või rohkem juhuslikud mitte-väljakujunenud (vähekvaliteetsed) allikad.
> Muuseumid on kvaliteetsed referentsid.


Slide 27

Maarja Lõhmus:

Muuseumid kui
kommunikatsioon
ettekanne Narvas,
25. septembril 2006

ARUTLEN:

> Avalikkuse ja meedivälja üle
> Muuseumide üle avalikkuses ja meediaväljal

> Avalikkuse struktuurimudeli üle, Eesti ühiskonna
avalikkuse üle, kus domineeriv avalik väli on meediaväli,
kus muuseumid on materjaliks ja teemaks. Milliseks?
> Inimeste huvitüüpide üle

> Muuseumide kommunikatsiooni üle ühiskonnas

PANOPTICON (Bentham 1787), Foucault
http://cartome.org/panopticon1.htm

Muuseumide struktureeriv normatiivne
roll kultuuris:
sisemine ja välimine määratlemine
-

Ühiskonnas muuseumide institutsioonil tõemonopol aprioori, struktuurselt

-

Muuseumid on vajalikud ja neid tuleb toetada ka siis, kui külastajaid napib (81%
nõus, Kultmin.2006, vt. järgmine slaid). See olukord on sarnane avalik-õigusliku
ringhäälingu toetamisega, mida toetatakse ka siis, kui ei kuulata. Tõlgendus:
kultuuristruktuuri toimimise põhiinstitutsioonid peavad tingimusteta olemas olema.

-

Sisemine identiteet ja väline määratlemine:

ERMi ideest ja asutamisest 100 aastat hiljem on saanud mineviku-tuleviku
kontseptsioonide ja suundade küsimus. Põhiküsimusi esitasid ERMi uue hoone
arhitektuurivõistluse vastukajad (vt. Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi
suhtes. Winy Maas 17.1.2006 PM)

Winy Maas: Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele
muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas, rahvuslikke piire ületavas
ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab
ligi noort põlvkonda ja mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises
kontekstis.

K u ivõrd n õu stu b järgn evate väid etega m u u seu m id e k oh ta?
(täiesti nõus + pigem nõus)

M uuseum id korraldavad
liiga vähe põnevaid
üritusi

2006 a

45
37

M uuseum id on vajalikud
ja neid tuleb toetada isegi
siis, kui külastajaid napib

80
81

U ute m uuseum ihoonete
ehitam ine on riigi raha
raiskam ine

20
17

Inform atsioon
m uuseum ides toim uvast
on hästi kättesaadav*

27

E esti m uuseum ide
väljapanekud pakuvad
palju põnevaid elam usi*

52

0
P ro tsen t %
* 2 0 0 3 ei k ü situ d

2003 a

20

40

60

80

100

Muuseumid kui maailmapilt ja
identiteedikommunikatsioon: tehnoloogilise hüppe,
konstruktivismi ja reflektsiooni uus tase
MUUSEUMID

>

Eesti muuseumi ideede kujunemine Jakob Hurda matustel Tartus 1907; Hurda tööde
jätkajate otsusluua vanavara süstematiseerimiseks ja eksponeerimiseks muuseumi.

>

Muuseumide materjalide esituses nii konstruktivistlik kui refleksiivne pool.

>

Vrd. Soome muuseumidega (vt. Lõhmus, M., Medijainen, E. Soome ja soomlased
TÜK 2005, pt Muuseumid lk.317 - 328)

>

Eestis loodus kultuurikeskkonnana – loodusajakirjandus jm on kõrgelt koteeritud

>

Eesti kultuuriajakirjanduses on muuseumide – ajakirjanduse osa praegu vähe esile
tulev ja hajutatud erinevate väljaannete kui ‘kontekstide’ vahel – osad teemad
üldajakirjanduses, muuseumide näitused ja väljapanekud kultuuriajakirjanduses ja
muuseumide kontseptuaalne pool üldise kultuuripoliitilise diskussiooni osana.

>

Kõige rohkem saavad inimesed infot kultuurivaldkondade kohta üldajalehtedest ja
ajakirjadest, televisioonist ning sõprade-tuttavate käest.

>

Eesti kultuuriuuringud – kultuuri uuringute põhjana oluline muuseumide teadustöö
ja uurimused. Kultuuriuuringutes on muuseumide osa laias kultuurikeskustelus
põhjendamatult tagasihoidlik –veel-mitte-kommunikatiivne faas.

K u ivõrd su u rt h u vi p ak u vad järgn evat tü ü p i m u u seu m id ?
(suurt huvi + m õningast huvi)

2003 a
2006 a

75

L oodus

78

64

K unsti

66

65

A jaloo ja arheoloogia

65

60

K oduloo

59

52

T eadus ja tehnika

55

45

E tnograafia ja
antropoloogia

48

6

M uud

P ro tsen t %

5
0

20

40

60

80

Eesti struktuurimuutus ja avalikkuse
representatsiooni muutus 1980 – 1990ndatel
>

Eesti muutumine 1990ndatel:

> - avalike representatsioonide muutumine
> - meediavälja muutumine
>

Totalitaarkommunikatsioonist avatud ühiskonna kommunikatsiooniks

>

Meediavälja funktsioonide muutus

>

Esinejate, kõneisikute, ajakirjanike-toimetajate muutus

>

Avalikkuse agenda ja fookuste muutus

>

Sotsikultuuriliste protsesside määratlemine- defineerimine

>

Igapäevane defineerimisvõitlus protsesside suunamise nimel

> ESITUSE – REPRESENTATSIOONI MUUTUS
> ÕIGED– VALED/ TUGEVAD– NÕRGAD/ SELGED– EBASELGED MÄRGID

Reflektsioon versus konstruktivism:
muuseumide rolli ja funktsiooni muutusi 1980ndatest
kuni 2000ndate alguseni.
1.

Reflektsiooni vajadus: muinsuskaitse liikumine 1980ndate lõpus,
muuseumide kultuurilis – poliitiline osalemine (näit. Loomeliitude
pleenumil)

2.

Institutsiooni restruktureerimine: Eesti kultuuri institutsioonide üldine
restruktureerimine ja uus legitimeerimine, toomine NSVL tõrjutud
identiteediinstitutsioonidest Eesti rahvuslikuks keskseks identiteedi ja
mälu institutsiooniks. (90ndate keskpaik)

3.

Enesereflektsiooni: muuseumide käsitlus areneva ja muutuva
protsessina, muuseumide võrdlused maailma teiste muuseumidega

4.

Institutsioonide uus struktuur: Liitumine EU-ruumiga, institutsionaalne
rahvusvahelistumine

5.

Reflektsiooni ja konstruktsivismi ootus: Avalikkuse ootustele
vastamine, resonantsi arvestamine, erinevate väärtuspõhiste
konfliktide käsitlemine kui süsteemi infrastruktuuri/struktuuri üldise
funktsioneerimise indikaatorina (2000ndate algus)

6.

Millise konstruktivismi ootus?
Muuseumide usaldamise/usaldamatuse küsimus, muuseumide
vastutus teadvuse-kujunduse eest (varjatud küsimus)

Muuseumide külastamise põhjused /funktsioonid
>

1/3 külastajatest meelelahutuseks, vaba aja veetmiseks

>

1/3 külastajatest enesetäiendamiseks ja harimiseks

>

1/5 külastajatest õppe otstarbeks

>

1/7 tööalaselt
Kommentaar: külastajate määratletud põhjused külastamiseks ei ole tähenda
automaatselt, et need ongi külastamise põhjused, sest kontekstiks pole uuritud inimese
huvide ja vajaduste struktuuri ning muuseumide külastamist selles kontekstis.

> Huvi 2006:
>

78% loodus

(2003 – 75%)

>

66% kunst

(2003 – 64%)

>

65% ajalugu ja arheoloogia

>

59% kodulugu (2003 – 60%)

>

55% teadus ja tehnika (2003 – 52%)

>

48% etnograafia ja antropoloogia (2003 – 45%)

> Mitte – huvi 2006:
>

53% ei ole vaba aega (2003 – 49%)

>

25% ei meeldi muuseumis käia (2003 - 22%)

>

24%

muuseumide kohta on vähe infot (2003 – 28%)

>

22%

puudub transport (2003 – 19%)

>

20%

piletihind liiga kõrge ( 2003 – 19% )

M illistel eesm ärk id el T e m u u seu m e k ü lastate?
Ü ldse m itte

M õnikord

S ageli

TÖ Ö A LA SELT

2003 a

94

42

2006 a

94

5 2

Õ PPEO TSTA RBEL

2003 a

88

9

3

2006 a

88

10

3

E N E S E T Ä IE N D A M IS E K S

74

2003 a

18

71

2006 a

21

8

M E E L E L A H U T A M IS E K S ,
V A B A A JA V E E T M IS E K S
2003 a

63

24

13

2006 a

63

24

12

0%
P ro tsen t %

20%

40%

60%

80%

100%

M is on p eam ised p õh ju sed , m ik s ei k ü lasta (saged am in i) m u u seu m e? *

2003 a
2006 a

49

E i ole vaba aega

53

M ulle ei m eeldi
m uuseum ides käia

22
25

M ul on m uuseum ide
kohta vähe infot

28
24

P ole transporti/ halvad
transpordivõim alused

19

P iletite hinnad on liiga
kallid

19
20

22

8

M inu tervis ei luba

6
6
6

M uu põhjus

K ülastan m uuseum e
piisavalt sageli

6
5
4
4

R aske öelda

0

10

20

30

40

P ro tsen t %
* k u n a ig a resp o n d en t v õ is an d a m itu v astu st, siis v õ ib p ro tsen tid e su m m a o lla 1 0 0 -st su u rem

50

60

Muuseumid 21. sajandi alguses–
kollektiivne identiteet, mälu, igapäevapraktika
Muuseumide sõnum ühiskonnas ja meedias.
Muuseumid on faktikogumid emotsionaalselt tulikuumal väljal.
Autentse mälu materjali faktiline olemasolu (hoidlate ja
arhiivide sisu jm materiaalne pool)
Muuseumid kui mälu ja kogemus. Mälu, ajaloo, tuleviku jm –
temaatika käsitlus inimese-kesksena
Muuseumid kui arutlusmaterjal, avaliku arutluse objekt. Riikide,
ühiskondade ja kultuuride konsensuse ja/või vastanduste otsing
Info orienteerumiseks.
MUUSEUMIDE FUNKTSIOONIMUUTUSI
Kontrollitud ideoloogiast (ja selle konstruktivismist) inimese avatud
maailmapildi kujundajaks (mälu tugevdajaks).
Uus funktsioon lubab rohkem muuseume ja materjale, avatumat mälu.
Selle talletamisega, mis aga vahepealsel suletud perioodil
kustutatud või kustumas – selle kogumisega on kiire!!

Muuseumid – eksistentsi lugu ja resonants

>

MUUSEUMID KUI AJA–KOHA–TEGEVUSE KOMMUNIKATSIOON KULTUURIS

> Svetlana Alpers,“The Museum as a Way of Seeing,” in Exhibiting Cultures:
The Poetics and Politics of Museum Display, ed. Ivan Karp and Steven D.
Lavine (Washington and London: Smithsonian Institution Press, 1991) pp.
25-32.
> Gianni Vattimo: The Structure of Artistic Revolution. 1988.
> Clifford, James: The Predicament of Culture: twentieth-century
etnography, literature and art. Cambridge (Massachusetts); London:
Harvard University Press, 1994.
> Georg Simmel: The Sociology of Space. (rmt Frisby, D.; Featherstone, M.
Simmel on Culture. Sage 1997)
> David Harvey: The Experience of Space and Time. (rmt The Condition of
Postmodernity. Blackwell. 1990)

Juri Lotman kultuuri enesemudelist ja
identiteedikommunikatsioonist
Kultuuri aktiivsuse enesemääratlemisel räägib tungist ühtsuse poole.
Kultuuri enesemudeli mehhanismid on seotud lakkamatu vajadusega
säilitada oma eneseteadvus, salvestada oma mällu kontseptsioon
iseendast.
Kultuurile on omane enesemudelite loomine ja kujutamine – nende kaudu
ühtlasi kontrollitakse adekvaatsust, suundade relevantsust.
Juri Lotman on eristanud kultuuri enesemudeli loomisel kolme üheaegset
suunda:
1. kultuuri enesemudel, mille eesmärgiks on refleksiivsus, reaalne tunnetus
ja kogemus
2. enesemudel, mis erinevad tavapraktikast, ent on suunatud praktika
muutmisele
3. ideaalsed enesemudelid ja manifesteerimised, mis eksisteerivad eraldi
reaalsusest ning säilitavad-defineerivad põhiväärtusi.
Lotman: erinevate enesemudelite vahel võib tekkida konflikte.

Muuseum – akadeemilise
kommunikatsioonidistsipliinina
http://www.uwo.ca/theory/Courses/Courses2006-OrderingLong.html
Centre for the Study of Theory and Criticism – Courses 2006-2007
Ordering Things - The following gives a very rough idea of how the course might unfold, though suggested
readings are at this stage no more than an indication of general directions, a point of departure for
reflection. The case studies, in particular, are intended merely as signposts on a terrain to be explored.
Weeks 1-7
•

Orientation

•

Collectors and Collecting (Baudrillard, Benjamin, Bal, Stewart)

•

Collecting Art and Culture (Clifford, Sherman, Duncan)

•

Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum (Pearce, Bal)

•

Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition (Bennett, Heidegger, Mitchell)

•

Taxonomies and Heterotopias (Foucault, Ritvo)

•

Archive (Derrida, Nora, Ricœur)

Weeks 8-13: Case Studies


Encyclopedia and Library (Borges, Kis)

•

Museum (Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H)

•

Anti-Museum (Broodthaers, the Museum of Jurassic Technology)

•

Taxonomies, Heterotopias and Lists (Greenaway's The Falls, Perec)

•

The Artist in the Museum (Boltanski, Greenaway)

•

The Museum Without Walls (The Situationist International, Sophie Calle, Banksy)

Muuseum akadeemilise distsipliinina. Näide
Week 1: Orientation
Week 2: Collectors and Collecting
>

Baudrillard, Jean. "The System of Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The Cultures of Collecting.
Cambridge, MA: Harvard University Press. 1994. 7-24.

>

Benjamin, Walter. "Unpacking My Library. A Talk About Book Collecting." Illuminations. Trans. Harry Zohn. Ed. Hannah
Arendt. New York: Schocken Books, 1969. 59-67.

>

Bal, Mieke. "Telling Objects: A Narrative Perspective on Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The
Cultures of Collecting. Cambridge, MA: Harvard University Press. 97-115.

>

Stewart, Susan. "The Collection, Paradise of Consumption." In Susan Stewart, On Longing. Durham and London: Duke
University Press, 1993. 151-69, 190-91.

Week 3: Collecting Art and Culture
>

Clifford, James. "On Collecting Art and Culture." In James Clifford, The Predicament of Culture. Cambridge: Harvard
University Press, 1988. 215-51.

>

Sherman, Daniel J. "Quatremère/Benjamin/Marx: Art Museums, Aura, and Commodity Fetishism." In Daniel J. Sherman
and Irit Rogoff, eds. Museum Culture: Histories, Discourses, Spectacles. London: Routledge, 1994. 123-43.

>

Duncan, Carol. "The Art Museum as Ritual." In Carol Duncan, Civilizing Rituals: Inside Public Art Museums. London and
New York: Routledge, 1995. 7-20.

Week 4: Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum
>

Pearce, Susan M. "Collecting: Shaping the World." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A Cultural
Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 68-88.

>

Pearce, Susan M. "Museums: The Intellectual Rationale." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A
Cultural Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 89-117.

>

Bal, Mieke. "The Discourse of the Museum." In Reesa Greenberg, Bruce W. Ferguson, and Sandy Nairne, eds. Thinking
About Exhibitions. London and New York: Routledge, 1996. 201-18.

Week 5: Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition
>

Bennett, Tony. "The Exhibitionary Complex." In Tony Bennett, The Birth of the Museum. London and New York: Routledge, 1995. 59-88.

>

Heidegger, Martin. "The Age of the World Picture," in The Question Concerning Technology and Other Essays, trans. William Lovitt. New York:
Harper & Row, 1977. 115-54.

>

Mitchell, Timothy. "Orientalism and the Exhibitionary Order." In Nicholas B. Dirks, ed. Colonialism and Culture. Ann Arbor: The University of
Michigan Press, 1992. 289-317.

Week 6: Taxonomies and Heterotopias
>

Foucault, Michel. The Order of Things: An Archaeology of the Human Sciences. London: Tavistock, 1970. xv-xxiv.

>

Foucault, Michel. "Of Other Spaces." Diacritics 16.1 (Spring 1986): 22-27.

>

Ritvo, Harriet. "Zoological Taxonomy and Real Life." In George Levine, ed. Realism and Representation: Essays on the problem of Realism in
Relation to Science, Literature, and Culture. Madison: The University of Wisconsin Press, 1993. 235-54.

Week 7: Archive
>

Derrida, Jacques. "Archive Fever, A Freudian Impression." Diacritics 25.2 (Summer 1995): 9-63.

>

Nora, Pierre. "Between Memory and History: Les Lieux de Memoire." Representations 26 (1989): 7-25.

Week 8: Encyclopedia and Library
>

Case Studies I: Borges, Danilo Kis's "The Encyclopedia of the Dead"

Week 9: Museum
>

Case Studies II: Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H

>

Donato, Eugenio. "The Museum's Furnace: Notes Toward a Contextual Reading of Bouvard and Pécuchet." In Josué V. Harari, ed. Textual
Strategies: Perspectives in Post-Structuralist Criticism. Ithaca: Cornell University Press, 1979. 213-38.

Week 10: The Anti-Museum
>

Case Studies III: Marcel Broodthaers, The Museum of Jurassic Technology

>

Crimp, Donald. "This is not a Museum of Art." In Donald Crimp, On the Museum's Ruins. Cambridge: MIT Press, 1993. 200-34.

>

Rugoff, Ralph. "Beyond Belief: The Museum as Metaphor." In Lynne Cooke and Peter Wollen, eds. Visual Display: Culture Beyond Appearances.
Seattle: Bay Press, 1995. 69-81.

Week 11: Taxonomies, Heterotopias and Lists
>

Case Studies IV (Perec, Greenaway's The Falls)

>

Testa, Bart. "Tabula for a Catastrophe: Peter Greenaway's The Falls and Foucault's Heterotopia."

>

Paula Willoquet-Maricondi and Mary Alemany-Galway, ed. Peter Greenaway's Postmodern/Poststructuralist Cinema. Lanham, Maryland: The
Scarecrow Press, 2001. 79-112, 336-38.

Week 12: The Artist in the Museum
>

Case Studies V (Christian Boltanski, Peter Greenaway)

Week 13: The Museum Without Walls
Tony Purdy

Inimest üldhuvid, integreerivad huvid, diferentseerivad
huvid ja spetsialiseeritud teemahuvid meedias
Teemade huvitasemed:
1. üldhuvi - vähemalt 60% vastajatest huvi pakkunud teemad (uudised kodu- ja
välismaalt, tervis, tv-saated);
2. suuri rühmi integreerivaid teemad, huvi ca 40 % vastajatest (näiteks
kuritegevus-politsei-kohtud ja seadusandlus-õigusinfo, loodus, sport, noorte
elu, haridus, sotsiaalprobleemid, pere, ka huumor),
3. teatud huvirühmi diferentseerivaid teemad (25-35%), näiteks korruptsioonskandaalid, poliitika ja majandus vs. kultuur, riigikogu, valitsus, tuntud isikud –
suhted, seltkonnakroonika vs. statistika jne.
4. suhteliselt väikesele asjast huvitatute ringile (alla 20%) huvi pakkuvad
spetsialiseeritud teemad, näiteks õiguskantsler-riigikontroll, arvutid,
erakondade tegevus või kirik ja religioon.
Ülevaade inimeste teemahuvidest, st huvidest eri valdkondade suhtes (‘Mina,
maailm, meedia’ 2002), küsitletud oli 1500 inimest üle Eesti. Huvide
selgitamiseks oli vastajatele antud valdkondade nimestik, mille suhtes pidid
viiepallisel skaalal hindama huvitatust.

M uu valdk ond.
K irik , religioon
E hitus , k innis vara
P oliitik ud, erak onnad
Õ igus k ants ler, riigik ontroll
O s t-m üük
A rvutid
P res ident
Reis id, turis m
S elts k onnak roonik a
V alits us , m inis teerium id, am etk onnad
Riigik ogu
M ajandus , äri, ettevõtlus
M ood
A utod
Tuntud is ik ud, s uhted
S tatis tik a, uurim us te andm ed
Tehnik a, tehnoloogia
K uns t, k irjandus , teater
M aaelu
Tööpak k um is ed
K orrupts ioon, s k andaalid
Teadus lik ud avas tus ed
Noorte elu
S port
A rvam us ed ja arutlus ed päevas ündm us tes t
K ool, haridus , õppim ine
Loodus
S ots iaalprobleem id
Huum or
S eadus ed, m äärus ed, õigus alane info
K odu, pere, laps ed
K uritegevus , polits ei, k ohtud
Uudis ed välis m aalt
Teles aated, film id
Tervis
O m a valla, linna, m aak onna info
Uudis ed E es tis t

1,2
13
13,3
13,5
14,7
18,6
19,4
22,8
23
23,7
23,8
24,7
25,3
25,5
26
27,2
27,9
29,5
31,3
31,3
32,4
35,2
39,5
40,3
41
43,3
47,4
49,9
50,6
53,7
54,2
56,6
57,6
59,6
63,8
66,5
77,7
84,7
0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Huvide tüübid:

Huvi meedias käsitletavate
jagunenud gruppide vahel:

teemade

> ühiskonna ja riigi teemadest huvitujaid
> kodu-lähiümbruse huvilised
> tehnika-teaduse-ettevõtlushuvilised

vastu

on

Teemahuvide klastrid 1-4
Kokkuvõtvalt on teemahuvide kohta neli klastrit
I. Esimese, poliitikahuvilise klastri (18% koguvalimist) domineerivaks faktortunnuseks on huvitatus riigi ja selle
institutsioonide tegevusest.
Kõrgendatud poliitikahuvi on ainult veidi rohkem omane meestele [VK1](52%). Siia klastrisse kuulub rohkem
kõrgharidusega inimesi, domineerivad keskealised ja vanemad inimesed (72% klastrist on vanem kui 45
eluaastat). Samuti kuulub siia keskmisest enam eestlasi. Sissetulekudominant on veidi allapoole Eesti
keskmist (1500-2500 kr pereliikme kohta). Keskmisest enam on siin pealinlasi ja maainimesi.
II. Teise, kultuurile ja lähiümbrusele orienteeritud teemahuvi klastri (19% koguvalimist) teljeks on kultuuri,
hariduse ja noorte elu, reisimise ja seltskonna temaatika, keskmisest tugevam on ka orienteeritus
lähiümbrusele ning sotsiaalsetele probleemidele. Samas on tüüp poliitikakauge.
Nimetatud tüübile on iseloomulik feminiinsus (88% naisi). Tüüpi iseloomustab keskmiset enam keskhariduslik
taust, samuti on siin keskmisest enam venekeelse ankeedi täitnuid. Palgaskaalal on nad kõige madalama
sissetulekuga pereliikme kohta. Keskmisest enam on siin (pea)linlasi ja vähem maainimesi.
III. Kolmanda, tehnika, teaduse ja ärikeskse teemahuvi klastri (28% koguvalimist) juurde kuulub ka
kõrgendatud spordi- ja välisuudiste huvi. Ootuspäraselt koosneb see tüüp valdavalt meestest (91%).
Klastri vanuskoosseis on vastandlik esimesele, poliitikahuvilisele tüübile: siin domineerivad noored, 77%
klastri koosseisust on vanuses alla 44 aasta. Sissetulek on selles klastris kõrgeim: ligi pooltel ulatub see
üle Eesti keskmise, kusjuures veerandil on sissetulek pereliikme kohta kõrgem kui 4000 krooni kuus.
Üllatav on, et klastri koosseisus on keskmisest enam maal elavaid inimesi.
IV. Neljanda, ümbritsevast vähehuvitunute klastri (34% koguvalimist) moodustavad inimesed, kelle huvid on
kõikide faktorite lõikes tunduvalt alla keskmise.
Klastris on väike naiste ülekaal (62% naisi), ka on selles keskmisest rohkem pensionieas inimesi.
Iseloomulik on ka veidi madalam haridustase ja sissetulek pereliikme kohta. Asulatüüpide esindatus
vastab aga valimi keskmisele. Venekeelsete inimeste osakaal on valimi keskmisest suurem (41% valimi
34%ga võrreldes). Nendel inimeste seas on silmatorkavalt enam Eesti kodakondsuseta inimesi, mis viitab
sellle, et kodakondsuse puudumine on seotud üldise vähema huvitatusega ümbritsevast elust.

Muuseumid kultuurimeedia kanalina Eesti
muuseumide külastusi (SaarPoll-Kult.min 2006)
MUUSEUMIDE KÜLASTATAVUS 2005. Eesti inimesed muuseumides:
12% Eesti Vabaõhumuuseumis
10% Kadrioru kunstimuuseumis
9%

Kumu Kunstimuuseumis

8%

Palmse mõisas

8%

Eesti Loodusmuuseumis

6%

Eesti Meremuuseumis

6%

Eesti Ajaloomuuseumis

6%

Tallinna Kunstihoones

5%

Rakvere linnuses

5%

Eesti Tervishoiumuuseumis

5%

Niguliste muuseum-kontsertsaalis

5%

Tartu Kunstimuuseumis ja Pärnu Uue Kunsti muuseumis

4%

Narva Muuseumis

4%

Eesti Rahva Muuseumis

4%

Saaremaa Muuseumis

4%

Palamuse Oskar Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumis

3%

Okupatsioonide Muuseumis

3%

Eesti Põllumajandusmuuseumis

57% inimesi ei ole aasta jooksul muuseumides käinud

M illiseid m u u seu m e on viim ase 12 k u u jook su l k ü lastan u d ?*

K adrioru K unstim uuseum **

8

K um u K unstim uuseum **

8

P alm se m õis

8
7
8
6
6
7
6

E esti L oodusm uuseum
E esti M erem uuseum
E esti A jaloom uuseum

N iguliste m uuseum -kontserdisaalis
E esti T ervishoium uuseum
N arva M uuseum
E esti R ahva M uuseum
S aarem aa M uuseum
P alam use O skar L utsu K ihelkonnakoolim uuseum
O kupatsioonide M uuseum **
E esti P õllum ajandusm uuseum
P ärnu M uuseum
E esti S pordim uuseum
H iium aa M uuseum
M uu

2006 a

13
12

E esti V abaõhum uuseum

R akvere linnus

2003 a

5
6
5
6
5
4
4
3
4
4
4
5
4
3
3
3
3
3
2
3
2
3
7
7
57
57

E i ole külastanud
P rotsen t %
0
10
20
30
** 2003.a. ei küsitud
*kuna iga respondent võis anda m itu vastust, siis võib protsentide sum m a olla 100-st suurem

40

50

60

K u n s tin ä itu s te , k u n s tis ü n d m u s te k ü la s ta m in e e r in e v a te s k o h ta d e s
(o n k ü la s ta n u d s e d a k o h ta v ä h e m a lt ü h e l k o rra l)
K u ltu u ria s u tu s te s (te a trid , k in o d ,
k u ltu u rim a ja d , jn e )

18
16
14

M õ n e s g a le riis

15

Ü h is k o n d lik e s h o o n e te s (p a n g a d ,
(o m a )v a lits u s a s u tu s e d , õ p p e a s u tu s e d , jn e )

14
12

K a d rio ru K u n s tim u u s e u m is *

2003 a

10

2006 a
K u m u K u n s tim u u s e u m is *

9
6
6

T a llin n a K u n s tih o o n e s

6

N ig u lis te m u u s e u m -k o n ts e rd is a a lis

5
4

T a rtu K u n s tim u u s e u m is

5
4

P ä rn u U u e K u n s ti M u u s e u m is

5

V iin is tu K u n s tim u u s e u m is *

3

T a rb e k u n s ti ja D is a in im u u s e u m is * *

3
2
2

A d a m s o n -E ric u m u u s e u m is

2

K ris tja n R a u a m a ja m u u s e u m is

1
6

M õ n e s m u u s k u n s tim u u s e u m is

7
10

M u ja l
P r o tse n t %
* 2 0 0 3 .a . e i k ü situ d
* * 2 0 0 3 o li te in e n im e tu s

9
0

5

10

15

20

Muuseumid (funktsioonid) avalikkuses –
kultuur või popkultuur

> Muuseumide rolli polü-funktsionaalsus
> Muuseumid – kultuur või/ja popkultuur, popkultuuri keskkond
Lugesime arhitektuurivõistluse žüriis osalenud Maasilt, et tehakse/
tulemas on Eesti popkultuuri keskus (Maas, 17. jaan 2006
Postimees)

Küsimus Eesti kultuurile ja muuseumidele: kas popkultuurile
orienteerumine on ajakohane või võõrastav ?
praktikas Euroopa on minemas multifunktsionaalsuse teed, (mida
funktsioonide küsimine – vastamine näitab)
> MUUSEUMID – VÕITLUSVÄLI MÄÄRATLUSTE PÄRAST
> ERMi ARHITEKTUURIVÕISTLUS TÕI ESILE ÜLDISED MÄÄRATLUSTE
PROBLEEMID

Avalikkus muuseumidest 1. ERMi arh. Näitel
17.1.2006. Muuseum ei pea viitama suitsupääsukesele. Võidutöö oponendid peaksid lammutama ka Toompea
linnuse koos Pika Hermanniga

Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi suhtes
Eesti Rahva Muuseumi uue hoone arhitektuurikonkurss andis hulgaliselt uusi ideid. Konkursile esitati 108 väga
eriilmelist, valdavalt heatasemelist tööd. Īürii leidis, et tööde arhitektuursetes lahendustes on palju originaalset,
kuigi suhteliselt suur osa autoritest on oma projekti loomisel ammutanud inspiratsiooni tänapäevasest
arhitektuurilisest avangardist.
Tööde käekirja põhjal võib eeldada, et enamik autoritest on suhteliselt väheste kogemustega noorema põlvkonna
esindajad. Sellest johtuvalt vajaksid nad oma ideede realiseerimiseks nõu ja mõningast abi. ERM-i ja Žürii
liikmete poolt moodustatava järelevalvekomisjoni, võidu-töö autori/autorite ja kohalike arhitektide ning
ekspertide omavahelises koostöös on võimalik tagada võidutöös esitatud ideede realiseerimine täiendatud ja
edasiarendatud kujul.
Millise panuse annab ERM-i uue hoone arhitektuur Eesti ühiskonnale ja identiteedile piirideta Euroopas? Īürii oli
seisukohal, et võidu-tööks peaks saama töö, milles rõhutatakse seda potentsiaali aktiivsel ja progressiivsel
moel ning kus arvestatakse kõnealuse kultuuriobjekti vastutusmäära olulisust. Samuti oodati, et võidutöö
annaks oma panuse avalikku keskkonda avaliku ruumi aktiveerimisega ning valiks üldtuntud eestipärase
teema, mis aitaks edendada arutelu Eesti ajaloo üle. See teema tuleb ellu viia rahvusvahelisel tasandil,
tõmmates Eestile tähelepanu laiemas kontekstis.

Hoiakute muutmine
Ülesanne ei ole lihtne. Selle täitmiseks peab ERM avalikkusele infot jagama. Samas on see ilus ülesanne. See

tekitab ühiskonnasisest respekti rahvas, kes on rajamas uut demokraatlikku hoiakut ja märkimisväärset kohta
Euroopa riikide seas.

Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas,
rahvuslikke piire ületavas ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab ligi noort põlvkonda ja
mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises kontekstis.
Winy Maas, Hollandi arhitekt, žürii liige

Avalikkus muuseumidest 2. ERMi arh. Näitel
> Kaua me põeme seda nõukogude aega!
Žürii koosseisu kohta ei oska midagi halba öelda, kuigi võib-olla mõni teine koosseis oleks teisiti
otsustanud. Ametnikud olid need, kes olema pidid – minister, muuseumide nõunik, muuseumi tollane
direktor, linnaarhitekt. Arhitektide liit tegi arhitektide poole pealt liikmete valimise ülesandeks Veljo
Kaasikule. Välisliikmetest jäi kõrvale Dominique Perrault, kes on seotud Peterburi Maria teatri
projektiga. Kuid Winy Maas Rotterdamist on samuti vaieldamatult rahvusvaheline autoriteet.

Ilus urbanistlik ruum

Võiduprojekt on hea. Esiteks sissekäigu arhitektuuriline sõlm, mis tekib konsoolse varikatuse alla,
teiseks ruum, mis moodustub tee ja oja ning nendega seotud ruumiga, ja kolmandaks pealmine
ruum, kus “lennurada” jookseb maja peale – tekib ilus urbanistlik ruum. Peale selle hoone ja
maastiku pingestatud kooskõla, mida ma nimetaks omamoodi “maastikudraamaks”, samal ajal koos
lainelise ja nõtke muljega.
Eesti Rahva Muuseum kui rahvuslik sümbol ei pea viitama suitsupääsukesele, veskikivile või
roigasaiale – ta on iseenesest kontseptuaalne urbanistlik arhitektuuriline sümbol. Iga muuseum on
seestpoolt lavastus ja praegune kehand annab selleks kõik võimalused. Museoloogide mure on
mõistetav, kuid kõik probleemid on lahendatavad.
Ma ei saa ka aru nendest, keda ajasid närvi võiduprojekti liigsed vihjed kunagisele Vene
sõjaväelennuväljale.
Kaua me põeme seda nõukogude aega! Toompea linnus koos Pika Hermanniga on ju ka okupantide
rajatud. Lisaks on ühed ikkagi arhitektid, teised museoloogid, kellel ilmselt puudub tänapäevase
arhitektuuri tunnetus. Ajakirjandusele oleks nii palju etteheiteid, et ei maksa lehte panna igasuguseid
kuulujutte, kuidas keegi žüriiliikmetest hääletas või kes keda mõjutas.
Võib küsida, kas Eesti arhitektide osavõtt konkursist oli liiga loid või ei motiveerinud preemiafond.
Minu meelest oli kõik normaalne ja seda ka Kumu arhitekti Pekka Vapaavuori arvates. Eesti arhitektid
on tööga hõivatud ja tegelikult oli ülesanne ka tohutult raske.
Andres Alver, arhitekt, Žürii liige

Avalikkus muuseumidest 3. ERMi arh. Näitel
KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga?
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
17. jaanuar 2006 EPL KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga? (126)
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
Eile avati pidulikult Eesti Rahva Muuseumi konkursi võidutööde ümbrikud. Ulatati lilli ning võitjatel oli põhjust
rõõmustada. Paraku valiti võidutööks projekt, mida ei saa ega tohi ehitada tulevaseks
rahvusmuuseumiks.
Võidutöö kujutab endast Raadi veneaegse sõjalennuvälja pikenduseks mõeldud 70 m laiust ja 350 m (!)
pikkust klaaspaviljoni, mis jätkub 1,1 km pikkuse platoona “lõpmatusse”. Kokku võtab ehitis enda alla
1,5 kilomeetrit.
Abstraktse grandioossuse kõrval oleks nagu pisiasi, et selle projektiga kinnistatakse Jakob Hurda
mälestuseks loodud Eesti Rahva Muuseum ühes rahvuslike soome-ugri etnoloogiakogudega igaveseks
nõukogude kaugpommitajate lennuvälja külge. Seda nii füüsiliselt kui ka sisuliselt. Muuseumitöötajad ja
külastajad hakkavad läbi klaasseinte sundkorras kunagisi Nõukogude lennutrajektoore imetlema ning
sadadele muuseumi külastajatele räägitakse ikka ja jälle haledat lugu Tartu linna arengupeetusest
Nõukogude okupatsiooni ajal.
Sellise muuseumi ehitamiseks võiks lausa Putinilt endalt raha küsima minna – ettemaksuks kõikide punaste
nelkidega ürituste eest, mida annab edaspidi hästi korraldada otse Eesti Rahva Muuseumi lävel.

Kuidas see sai juhtuda?
Kõigil inimestel on õigus küsida, kuidas sai selline asi juhtuda. Lühivastus: žürii komplekteeriti nii, et
ajaloo suhtes “kompleksivabad” ja “kõigega nõus” liikmed jäid enamusse. Žürii lööksalga moodustanud
arhitektid-urbanistid Kaasik ja Alver on ennegi läbi viinud ideekonkursse, mille tulemused ei realiseeru.
Muidugi on tore virgutada vaimu puhtteoreetilise ajugümnastikaga. Kui aga tellija (kultuuriministeerium
koos ERM-iga) moodustab žürii, et leida parim teostatav lahendus muuseumile, on absurdne tõsta
kilbile visionäärne urbanism.

Lisaks okupantide lennuväljaga flirtimisele on võiduprojekt ka siseruumide osas lootusetult puudulik: fondiruume kõvasti vähem, näitusesaalid valged ja
tööruumid akendeta (peaks olema vastupidi), dubleeritud sissepääsud (topeltkaader), vead projektis jpm. Selle ekspluatatsioon on teistest tunduvalt
kallim (käidav klaaskatus; klaasseintega köetavad, ent kasutamata suured õhuruumid jms). Tagatipuks ulatub “muuseum-lennuväli” alale, mille tuleviku
üle ei otsusta žürii, vaid Tartu linn ja vald. ERM peaks nüüd hakkama Tartu linna piiride laiendamist taotlema!
Nii minu kui ka Kanada eksperdi Barry Lordi jaoks oli võiduprojekt viimases kategoorias märkega “mitte mingil juhul”. Muidugi on iga projekti võimalik
ümber teha (kahtlen, kas välisautorid on nõus oma ideedest loobuma, need tunnistati ju parimaks!). Ent miks määratakse esikoht tööle, mida tuleks
nullist alustada, kui kõrvalt on võtta terve hulk võistluse kriteeriumidele vastavaid töid?
Ideekonkurss allub riigihangete seadusele. Minister Palmaru, kes peaks seisma muuseumi eest ning tagama “riigi rahaliste vahendite kõige
ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise”, läks kaasa arhitektide hasartmänguga. Kas tõesti oli hirm gastroleeriva välisarhitekti ees rumal paista?
Kõigest ühe päeva Tartus ja pool päeva Tallinnas viibinud Hollandi arhitekt Winy Maas käitus nagu staar külatanumal. Või on mäng peenem: minister
ei taha seda muuseumi üldse ehitada?
Lennuajaloo mälestis?
“Muuseum-lennuvälja” kasuks kostis argument, et sõjaväebaaside all oli ka eestiaegne lennuväli, mistõttu tegemist oleks rahvusliku järjepidevusega!
Absurdsemat tõlgendust on raske leida. Raadi ajalugu algas ja lõppes venelastega. 1912. aastal maandus Raadi Krasnojarski polgu lennuplatsile Vene
katselendur Sergei Utotškin. Tema järel saabusid 1914. aastal lennukid Peterburi sõjaväeringkonna lennuroodu Gatšina polgust. Eestiaegne lennuväli
oli rohu-plats, mis asus hulk maad linna pool. ERM tahetakse liita 1952–1956 rajatud kaugpommitajate lennuväljaga, millega koos ehitati Luunja
pommilaod ja Kärkna kütusebaas.
Lennuvälja imetlevad arhitektid otsustasid pöörata uue lehekülje Eesti ametlikus ajalootõlgenduses.
Las “kompleksides” poliitikud jamavad Tartu rahu ja piiridega, meie oleme tolerantsed! Kui vahva: teeme kõik näo, et Nõukogude okupatsiooni suurim
füüsiline märk Tartus, mis linna 50 aastaks lukku pani, oli üks pühapäevalennunduse harrastamise plats. Teeme näo, et me ei tea midagi Raadi
masendavast reostusest, mida on roogitud juba kümme aastat. Teeme näo, et me ei märka lillelasu, millega iga aasta maikuus külvatakse üle Raadil
asuv punamonument.
Ei saa me ühele poole ei piiri ega pronkssõduriga, Raadile aga tahetakse ehitada terve sõjalennumemoriaal, mille keskerakondlasest kultuuriminister
on mõtlemata heaks kiitnud.

Tänu ministri meelemuutusele nautisid “puhta arhitektuurimõtte” kaitsjad triumfi. Ekspertidele sai koht kätte näidatud, sh Barry Lordile Kanadast, kes
oma valdkonnas on maailmas kindlalt esikümnes. Samas võib Winy Maasi puhul vaielda, kas ta esimese sajagi sisse mahub. Maas ei ole ühtegi
muuseumi ehitanud – väike kunstikeskus seda kogemust ei anna –, küll aga kuulub tema loomingu pärlite hulka näiteks korterelamu projekt sigadele
(otseses mõttes). Miks kutsuti ERM-i žüriisse selline välisarhitekt, kui Euroopast olnuks ridamisi võtta muuseumi projekteerimise kogemusega
tipparhitekte? Küsigem ka: miks ei olnud žüriis ühtki Tartu avaliku elu tegelast?
Pyrrhose võit
“Veel üks selline võit ja me oleme kadunud,” tõdes veriste lahingutega kuulsaks saanud Pyrrhos. Kulutati kolm miljonit, aga konkurss täitis vaid
“arhitektuurimõtte elavdamise” rolli. ERM peab alustama otsast.
Kui kaugele saavad arhitektid tegelikkusest võõrandumisel veel minna? Ühed projekteerivad linnasüdametesse kaubakolosse; teised müüvad
süüdimatult akendeta tube; kolmandad pressivad vastutustundetult žüriides läbi “kunstiprojekte”, millega tellijal pole midagi peale hakata. Vaene
arhitektide liit pingutab, et Eesti arhitektuuri mainet seltskonnaüritustega parandada, aga ei saavuta midagi, kui arhitektide teod käivad sõnadele vastu.
Valjuhäälselt ühiskonnas otsustamisõigust nõudes ja üksteisele kõrgeimaid kvalifikatsioonitunnistusi jagades võtavad arhitektid otsustama pääsedes
arvesse vaid oma kinnismõtteid ja ego. Sellises kontekstis muutub või-matuks kaitsta seisukohta, et ühiskonnas kaalukate otsuste tegemine peaks
Eestis olema usaldatud arhitektidele.

Karin Hallas-Murula, ERM-i arhitektuurikonkursi ekspert, Eesti arhitektuurimuuseumi direktor

Avalikkus muuseumidest 4. ERMi arh.v näitel
Hiidämblik ja punalohe. PM 21.1.06. www.postimees.ee/230106/esileht/arvamus/189520.php
«Põhjakonna me siis ei saanud,» võis kunagi direktorina eelmise Eesti Rahva Muuseumi
arhitektuurikonkursi korraldanud Tõnis Lukase hääles leida kergeid pettumusenoote, kui ta
esmaspäeval ERMi uue hoone konkursil võidutöö «Memory Field» («Mälestuste maastik») ees
käed risti rinnale sättis.
«Põhjakonna»-nimeline projekt võitis tosin aastat tagasi. Aga riik oli vaene ja ERM pidi KUMU selja taha
järjekorda võtma.
Nende ootamise aastatega langes otsus – muuseum läheb oma päriskoju Raadile. Seal mõisahäärberis
avas ERM 1923. aastal esimesed seitse näituseruumi.
Tuul on pööranud, ühtäkki suudab riik ehitama hakata ning projekti said kutsutud silmad esmaspäeva
keskpäeval esimest korda näha.
«Nüüd saame siis ämbliku » jätkas Lukas.
Tõepoolest, mitmel pildil kõrgus muuseumihoone kohal hiigelämblik, mis osa vaatajaid nii segadusse
suutis ajada, et nad hoopis seda tulevaseks muuseumimajaks pidasid.
Loomad meeldivad inimestele. Nii kirjutas üks arvamuskülgede püsiautor hiigelsuurest punalohest, mis
Raadi sõjaväelennuväljal laiutama hakkab. Põhjuseks pilt, kus arhitektid olid hoone mastaapide
näitlikustamiseks ühel maastikuvaatel muuseumimaja punaseks värvinud, hallist üldpildist
eristamiseks.
Kolm noort arhitekti – Lina Ghotmeh Liibanonist, Itaalias kasvanud Dan Dorell ja jaapanlane Tsuyoshi
Tane suutsid endast kõnelema panna terve Eesti. Õigupoolest oma projektist. Ühtäkki oli rahvas
kaheks nagu kirvelt kõlksu saanud kasehalg – poolt ja vastu.

350 meetrit pikk, peamiselt ühekorruseline klaastunnel, kogupikkuses on kompleks poolteist
kilomeetrit pikk ja meenutab lennurada. Kerge kaldega kate vihjamas tõusmisele taevasse,
oma saatusele vastu minemisele.
700 000-kroonine võidupreemia on suurim, mida Eestis eales on arhitektuurikonkursil välja antud,
kuid rahvusvahelised tipud, kellega koos Ghotmeh, Dorell ja Tane töötanud on, sellistele
konkurssidele välja ei tule.
Selle kolmiku esimest suurt võitu saadavad rohked küsimused – kas maja ikka suudab
muuseumihoone nõudmisi täita, kuidas mastaapne hoone selles ümbruses välja hakkab
nägema ning kuidas eesti vankrirattad ja õllekapad seal sees tunduvad. Ning kui palju see
klaasmaja Eesti riigile maksma võib minna.

Nii pidi kolmik enne auhinna saamist tõlkeklappidest kuulma ERMi eelmise direktori Jaanus Plaadi
kahtlustesse peidetud lootust, et juhul kui võidutööd ei õnnestu muuseumi vajadustele
kohandada, on žüriil võimalik asendada see mõne teise tööga.
Alles siis avanesid ümbrikud ning presidendipaar lõi kolme noore arhitektiga kokku.
Päev pärast võidu tähistamist sõitis trio Londonisse, lubadusega juba nädala pärast tagasi olla.
Arhitektuurimuuseumi direktor Karin Hallas-Murula taandas end suure käraga žüriist, sest sellesse
kohta ehitatud suur sillakujuline muuseum seoks
ERMi igaveseks nii füüsiliselt kui ideeliselt Nõukogude okupantide sõjaväelennuvälja külge.
Dorell on pärit Itaaliast ja üles kasvanud ajal, kui maailma lapsed kartsid kõige rohkem tuumasõda.
Tema hirmu kodu oli Tartus Raadil. Kaugpommitajad olid valmis siit iga hetk õhku tõusma ja
Euroopale surma külvama.

Avalikkus muuseumidest 5. ERMi arh. Näitel
>

JUHTKIRI: Rahu Eesti Rahva Muuseumile

Eesti Päevaleht 17.1.2006

(2)

Eile saime siis teada ERM-i arhitektuurivõistluse võitjad ja näha ka sada kaheksat võistelnud
projekti. Kirgi oli juba enne üles köetud, sest žürii hoidis tulemusi pikka aega saladuses.
Pole ime, et ajakirjandus haaras kinni igast läbiimbunud vihjest. Oli enam-vähem kindel, et võit ei
tulnud koju. Kokku konkureeris kõigest 12 Eesti arhitektide projekti, millest üks sai ostupreemia.
Meenutagem, et Kumu konkursil tegid puhta töö soomlased.
ERM-i arhitektuurivõistlus ja ehitamine põhjustab ilmselt veel suuremaid debatte, sest see
puudutab absoluutselt tervet Eesti rahvast. Eesti Päevaleht on loomulikult juba tänasest avatud
kõikvõimalikele arvamustele, kuid me kõik peame ka arvestama muuseumi direktori Krista Aru
palvet: laske meil lõpuks rahulikult oma päris kodu valmis ehitada. Pärast kaklust teatavasti
rusikatega ei vehelda, kuid Kumu näide on hoiatav: ikka hakati vaidlustama asukohta ja projekti
sobivust Lasnamäe nõlva alla. Loodetavasti ERM-iga nii ei lähe.
Kuid mingid rasked eriarvamused on ka siia sisse programmeeritud. Laias laastus lähevad
arhitektide ja museoloogide-kunstiajaloolaste hinnangud lahku. Viimati mainituid häirib projekti
sobivus muuseumihooneks ja liigne orienteerumine kunagise Vene militaarlennuvälja imagole.
Võidutöö “Mäluväli” saatetekstist võib otse lugeda, et see on “lõige maastikust” ning “stardirada”
silmapiiri ja kauguste poole, mis ühtlasi on “tunnistajaks pikaajalisele võitlusele okupatsiooniga”.
Samas tundub see mõnele eestlasele hoopis monumendina nõukogudeaegsele sõjalennuväljale,
mis tegi Tartust kinnise linna. Arhitekte, seda enam välismaiseid, ja võib-olla ka turiste aga
säärane kohamüüt pigem paelub. Kahju on muidugi sellest, et lähitulevikus pole ette näha
varemetes mõisa restaureerimist. Vanemale põlvkonnale seostub Raadi just eelkõige mõisaga.

Teemaväljad ja tasandid
Teemavälja üldstruktuur :
1. Struktuursed teemad ja põhimüüdid
2. Võimu ja juhtimise, otsustamise ja funktsionaalsed teemad

3. Inimese ja identiteedi teemad

Muuseumi - teema meediaväljal:
1. Muuseumid struktuuriosana
2. Konseptualiseerimine, valikud ja otsustamised
3. Muuseumide funktsioneerimine inimese jaoks

Eesti elanike kultuurihuvide mudel ja mudeli
sotsiodemograafiline taust
1. Aktiivne mitmekülgne kultuurisuhe

22%

2.Utilitaarne (sh tehnoloogiline) ja meelelahutuslik kultuurisuhe 25%
3. Traditsiooniline, perekeskne kultuurisuhe 19%
4. Sotsaalse võrgustiku ja popkultuuri keskne kultuurisuhe 14%
5. Kultuurikauge, passiivne suhe

20%

mudel on avaldatud ja analüüsitud: Lõhmus, M., Lauristin, M., Salupere, R.
Inimesed kultuuriväljal: aktiivsus ja eelistused. Rmt: Eesti elavik 21.
Sajandi algul. TÜK 2004, lk 97 – 128

T abel 7.22. K ultuuriorientatsioonide klastrite sotsiodem ograafiline struktuur.

Sugu
V anus

H aridus

A nkeedi
keel

22 %

25%

19%

14%

20%

K ogu

M ees
N aine

36

21

35

49

47

64

81
19

79

65

51

54

15-19

3

17

3

29

3

10

20-29
30-44

10

28

9

12

17

23

33

31

34
25

21

27

45-54

23

14

23

10

17

18

55-64

20

5

19

1

25

15

65-74

20

3

15

1

22

13

alg, põhi

15

27

15

29

30

23

K esk

55

58

62

59

49

57

K õrgem
E esti

30

15

23

13

21

21

73

67

63

68

59

66

V ene

27

33

37

32

41

34

26. septembri töötuba:
võimalusi muuseumide esitamiseks avalikkuses
Kuidas saavutada kommunikatsiooni dünaamilisus?

Meedia muuseumidest millele meedia reageerib?
> Millele meedia reageerib ja millele mitte?
> Millised on valikute printsiibid ja kriteeriumid?

> Millal reageerib?
> Kuidas reageerib?

Meedia paradoksid
> Meedia näib emotsionaalne, siiski on meedia sisu ratsionaalne –
funktsionaalne
> Meedia esitab end avaliku tekstina, siiski on see sündinud suletuses
> Meedia esineb kõikide esindajana, siiski on see kellegi esindaja
> Kes omab/toodab meedia sisu (aktiivne pool) ja kes meedia sisu kasutab
(passiivne pool)
> Meedia on identiteeditööstus – ideede, meeleolude, arvamuste, identiteedi
tootmine
> Meedia sisu referentsid on kas kindlad väljakujunenud allikad (kvaliteetsed)
või rohkem juhuslikud mitte-väljakujunenud (vähekvaliteetsed) allikad.
> Muuseumid on kvaliteetsed referentsid.


Slide 28

Maarja Lõhmus:

Muuseumid kui
kommunikatsioon
ettekanne Narvas,
25. septembril 2006

ARUTLEN:

> Avalikkuse ja meedivälja üle
> Muuseumide üle avalikkuses ja meediaväljal

> Avalikkuse struktuurimudeli üle, Eesti ühiskonna
avalikkuse üle, kus domineeriv avalik väli on meediaväli,
kus muuseumid on materjaliks ja teemaks. Milliseks?
> Inimeste huvitüüpide üle

> Muuseumide kommunikatsiooni üle ühiskonnas

PANOPTICON (Bentham 1787), Foucault
http://cartome.org/panopticon1.htm

Muuseumide struktureeriv normatiivne
roll kultuuris:
sisemine ja välimine määratlemine
-

Ühiskonnas muuseumide institutsioonil tõemonopol aprioori, struktuurselt

-

Muuseumid on vajalikud ja neid tuleb toetada ka siis, kui külastajaid napib (81%
nõus, Kultmin.2006, vt. järgmine slaid). See olukord on sarnane avalik-õigusliku
ringhäälingu toetamisega, mida toetatakse ka siis, kui ei kuulata. Tõlgendus:
kultuuristruktuuri toimimise põhiinstitutsioonid peavad tingimusteta olemas olema.

-

Sisemine identiteet ja väline määratlemine:

ERMi ideest ja asutamisest 100 aastat hiljem on saanud mineviku-tuleviku
kontseptsioonide ja suundade küsimus. Põhiküsimusi esitasid ERMi uue hoone
arhitektuurivõistluse vastukajad (vt. Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi
suhtes. Winy Maas 17.1.2006 PM)

Winy Maas: Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele
muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas, rahvuslikke piire ületavas
ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab
ligi noort põlvkonda ja mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises
kontekstis.

K u ivõrd n õu stu b järgn evate väid etega m u u seu m id e k oh ta?
(täiesti nõus + pigem nõus)

M uuseum id korraldavad
liiga vähe põnevaid
üritusi

2006 a

45
37

M uuseum id on vajalikud
ja neid tuleb toetada isegi
siis, kui külastajaid napib

80
81

U ute m uuseum ihoonete
ehitam ine on riigi raha
raiskam ine

20
17

Inform atsioon
m uuseum ides toim uvast
on hästi kättesaadav*

27

E esti m uuseum ide
väljapanekud pakuvad
palju põnevaid elam usi*

52

0
P ro tsen t %
* 2 0 0 3 ei k ü situ d

2003 a

20

40

60

80

100

Muuseumid kui maailmapilt ja
identiteedikommunikatsioon: tehnoloogilise hüppe,
konstruktivismi ja reflektsiooni uus tase
MUUSEUMID

>

Eesti muuseumi ideede kujunemine Jakob Hurda matustel Tartus 1907; Hurda tööde
jätkajate otsusluua vanavara süstematiseerimiseks ja eksponeerimiseks muuseumi.

>

Muuseumide materjalide esituses nii konstruktivistlik kui refleksiivne pool.

>

Vrd. Soome muuseumidega (vt. Lõhmus, M., Medijainen, E. Soome ja soomlased
TÜK 2005, pt Muuseumid lk.317 - 328)

>

Eestis loodus kultuurikeskkonnana – loodusajakirjandus jm on kõrgelt koteeritud

>

Eesti kultuuriajakirjanduses on muuseumide – ajakirjanduse osa praegu vähe esile
tulev ja hajutatud erinevate väljaannete kui ‘kontekstide’ vahel – osad teemad
üldajakirjanduses, muuseumide näitused ja väljapanekud kultuuriajakirjanduses ja
muuseumide kontseptuaalne pool üldise kultuuripoliitilise diskussiooni osana.

>

Kõige rohkem saavad inimesed infot kultuurivaldkondade kohta üldajalehtedest ja
ajakirjadest, televisioonist ning sõprade-tuttavate käest.

>

Eesti kultuuriuuringud – kultuuri uuringute põhjana oluline muuseumide teadustöö
ja uurimused. Kultuuriuuringutes on muuseumide osa laias kultuurikeskustelus
põhjendamatult tagasihoidlik –veel-mitte-kommunikatiivne faas.

K u ivõrd su u rt h u vi p ak u vad järgn evat tü ü p i m u u seu m id ?
(suurt huvi + m õningast huvi)

2003 a
2006 a

75

L oodus

78

64

K unsti

66

65

A jaloo ja arheoloogia

65

60

K oduloo

59

52

T eadus ja tehnika

55

45

E tnograafia ja
antropoloogia

48

6

M uud

P ro tsen t %

5
0

20

40

60

80

Eesti struktuurimuutus ja avalikkuse
representatsiooni muutus 1980 – 1990ndatel
>

Eesti muutumine 1990ndatel:

> - avalike representatsioonide muutumine
> - meediavälja muutumine
>

Totalitaarkommunikatsioonist avatud ühiskonna kommunikatsiooniks

>

Meediavälja funktsioonide muutus

>

Esinejate, kõneisikute, ajakirjanike-toimetajate muutus

>

Avalikkuse agenda ja fookuste muutus

>

Sotsikultuuriliste protsesside määratlemine- defineerimine

>

Igapäevane defineerimisvõitlus protsesside suunamise nimel

> ESITUSE – REPRESENTATSIOONI MUUTUS
> ÕIGED– VALED/ TUGEVAD– NÕRGAD/ SELGED– EBASELGED MÄRGID

Reflektsioon versus konstruktivism:
muuseumide rolli ja funktsiooni muutusi 1980ndatest
kuni 2000ndate alguseni.
1.

Reflektsiooni vajadus: muinsuskaitse liikumine 1980ndate lõpus,
muuseumide kultuurilis – poliitiline osalemine (näit. Loomeliitude
pleenumil)

2.

Institutsiooni restruktureerimine: Eesti kultuuri institutsioonide üldine
restruktureerimine ja uus legitimeerimine, toomine NSVL tõrjutud
identiteediinstitutsioonidest Eesti rahvuslikuks keskseks identiteedi ja
mälu institutsiooniks. (90ndate keskpaik)

3.

Enesereflektsiooni: muuseumide käsitlus areneva ja muutuva
protsessina, muuseumide võrdlused maailma teiste muuseumidega

4.

Institutsioonide uus struktuur: Liitumine EU-ruumiga, institutsionaalne
rahvusvahelistumine

5.

Reflektsiooni ja konstruktsivismi ootus: Avalikkuse ootustele
vastamine, resonantsi arvestamine, erinevate väärtuspõhiste
konfliktide käsitlemine kui süsteemi infrastruktuuri/struktuuri üldise
funktsioneerimise indikaatorina (2000ndate algus)

6.

Millise konstruktivismi ootus?
Muuseumide usaldamise/usaldamatuse küsimus, muuseumide
vastutus teadvuse-kujunduse eest (varjatud küsimus)

Muuseumide külastamise põhjused /funktsioonid
>

1/3 külastajatest meelelahutuseks, vaba aja veetmiseks

>

1/3 külastajatest enesetäiendamiseks ja harimiseks

>

1/5 külastajatest õppe otstarbeks

>

1/7 tööalaselt
Kommentaar: külastajate määratletud põhjused külastamiseks ei ole tähenda
automaatselt, et need ongi külastamise põhjused, sest kontekstiks pole uuritud inimese
huvide ja vajaduste struktuuri ning muuseumide külastamist selles kontekstis.

> Huvi 2006:
>

78% loodus

(2003 – 75%)

>

66% kunst

(2003 – 64%)

>

65% ajalugu ja arheoloogia

>

59% kodulugu (2003 – 60%)

>

55% teadus ja tehnika (2003 – 52%)

>

48% etnograafia ja antropoloogia (2003 – 45%)

> Mitte – huvi 2006:
>

53% ei ole vaba aega (2003 – 49%)

>

25% ei meeldi muuseumis käia (2003 - 22%)

>

24%

muuseumide kohta on vähe infot (2003 – 28%)

>

22%

puudub transport (2003 – 19%)

>

20%

piletihind liiga kõrge ( 2003 – 19% )

M illistel eesm ärk id el T e m u u seu m e k ü lastate?
Ü ldse m itte

M õnikord

S ageli

TÖ Ö A LA SELT

2003 a

94

42

2006 a

94

5 2

Õ PPEO TSTA RBEL

2003 a

88

9

3

2006 a

88

10

3

E N E S E T Ä IE N D A M IS E K S

74

2003 a

18

71

2006 a

21

8

M E E L E L A H U T A M IS E K S ,
V A B A A JA V E E T M IS E K S
2003 a

63

24

13

2006 a

63

24

12

0%
P ro tsen t %

20%

40%

60%

80%

100%

M is on p eam ised p õh ju sed , m ik s ei k ü lasta (saged am in i) m u u seu m e? *

2003 a
2006 a

49

E i ole vaba aega

53

M ulle ei m eeldi
m uuseum ides käia

22
25

M ul on m uuseum ide
kohta vähe infot

28
24

P ole transporti/ halvad
transpordivõim alused

19

P iletite hinnad on liiga
kallid

19
20

22

8

M inu tervis ei luba

6
6
6

M uu põhjus

K ülastan m uuseum e
piisavalt sageli

6
5
4
4

R aske öelda

0

10

20

30

40

P ro tsen t %
* k u n a ig a resp o n d en t v õ is an d a m itu v astu st, siis v õ ib p ro tsen tid e su m m a o lla 1 0 0 -st su u rem

50

60

Muuseumid 21. sajandi alguses–
kollektiivne identiteet, mälu, igapäevapraktika
Muuseumide sõnum ühiskonnas ja meedias.
Muuseumid on faktikogumid emotsionaalselt tulikuumal väljal.
Autentse mälu materjali faktiline olemasolu (hoidlate ja
arhiivide sisu jm materiaalne pool)
Muuseumid kui mälu ja kogemus. Mälu, ajaloo, tuleviku jm –
temaatika käsitlus inimese-kesksena
Muuseumid kui arutlusmaterjal, avaliku arutluse objekt. Riikide,
ühiskondade ja kultuuride konsensuse ja/või vastanduste otsing
Info orienteerumiseks.
MUUSEUMIDE FUNKTSIOONIMUUTUSI
Kontrollitud ideoloogiast (ja selle konstruktivismist) inimese avatud
maailmapildi kujundajaks (mälu tugevdajaks).
Uus funktsioon lubab rohkem muuseume ja materjale, avatumat mälu.
Selle talletamisega, mis aga vahepealsel suletud perioodil
kustutatud või kustumas – selle kogumisega on kiire!!

Muuseumid – eksistentsi lugu ja resonants

>

MUUSEUMID KUI AJA–KOHA–TEGEVUSE KOMMUNIKATSIOON KULTUURIS

> Svetlana Alpers,“The Museum as a Way of Seeing,” in Exhibiting Cultures:
The Poetics and Politics of Museum Display, ed. Ivan Karp and Steven D.
Lavine (Washington and London: Smithsonian Institution Press, 1991) pp.
25-32.
> Gianni Vattimo: The Structure of Artistic Revolution. 1988.
> Clifford, James: The Predicament of Culture: twentieth-century
etnography, literature and art. Cambridge (Massachusetts); London:
Harvard University Press, 1994.
> Georg Simmel: The Sociology of Space. (rmt Frisby, D.; Featherstone, M.
Simmel on Culture. Sage 1997)
> David Harvey: The Experience of Space and Time. (rmt The Condition of
Postmodernity. Blackwell. 1990)

Juri Lotman kultuuri enesemudelist ja
identiteedikommunikatsioonist
Kultuuri aktiivsuse enesemääratlemisel räägib tungist ühtsuse poole.
Kultuuri enesemudeli mehhanismid on seotud lakkamatu vajadusega
säilitada oma eneseteadvus, salvestada oma mällu kontseptsioon
iseendast.
Kultuurile on omane enesemudelite loomine ja kujutamine – nende kaudu
ühtlasi kontrollitakse adekvaatsust, suundade relevantsust.
Juri Lotman on eristanud kultuuri enesemudeli loomisel kolme üheaegset
suunda:
1. kultuuri enesemudel, mille eesmärgiks on refleksiivsus, reaalne tunnetus
ja kogemus
2. enesemudel, mis erinevad tavapraktikast, ent on suunatud praktika
muutmisele
3. ideaalsed enesemudelid ja manifesteerimised, mis eksisteerivad eraldi
reaalsusest ning säilitavad-defineerivad põhiväärtusi.
Lotman: erinevate enesemudelite vahel võib tekkida konflikte.

Muuseum – akadeemilise
kommunikatsioonidistsipliinina
http://www.uwo.ca/theory/Courses/Courses2006-OrderingLong.html
Centre for the Study of Theory and Criticism – Courses 2006-2007
Ordering Things - The following gives a very rough idea of how the course might unfold, though suggested
readings are at this stage no more than an indication of general directions, a point of departure for
reflection. The case studies, in particular, are intended merely as signposts on a terrain to be explored.
Weeks 1-7
•

Orientation

•

Collectors and Collecting (Baudrillard, Benjamin, Bal, Stewart)

•

Collecting Art and Culture (Clifford, Sherman, Duncan)

•

Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum (Pearce, Bal)

•

Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition (Bennett, Heidegger, Mitchell)

•

Taxonomies and Heterotopias (Foucault, Ritvo)

•

Archive (Derrida, Nora, Ricœur)

Weeks 8-13: Case Studies


Encyclopedia and Library (Borges, Kis)

•

Museum (Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H)

•

Anti-Museum (Broodthaers, the Museum of Jurassic Technology)

•

Taxonomies, Heterotopias and Lists (Greenaway's The Falls, Perec)

•

The Artist in the Museum (Boltanski, Greenaway)

•

The Museum Without Walls (The Situationist International, Sophie Calle, Banksy)

Muuseum akadeemilise distsipliinina. Näide
Week 1: Orientation
Week 2: Collectors and Collecting
>

Baudrillard, Jean. "The System of Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The Cultures of Collecting.
Cambridge, MA: Harvard University Press. 1994. 7-24.

>

Benjamin, Walter. "Unpacking My Library. A Talk About Book Collecting." Illuminations. Trans. Harry Zohn. Ed. Hannah
Arendt. New York: Schocken Books, 1969. 59-67.

>

Bal, Mieke. "Telling Objects: A Narrative Perspective on Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The
Cultures of Collecting. Cambridge, MA: Harvard University Press. 97-115.

>

Stewart, Susan. "The Collection, Paradise of Consumption." In Susan Stewart, On Longing. Durham and London: Duke
University Press, 1993. 151-69, 190-91.

Week 3: Collecting Art and Culture
>

Clifford, James. "On Collecting Art and Culture." In James Clifford, The Predicament of Culture. Cambridge: Harvard
University Press, 1988. 215-51.

>

Sherman, Daniel J. "Quatremère/Benjamin/Marx: Art Museums, Aura, and Commodity Fetishism." In Daniel J. Sherman
and Irit Rogoff, eds. Museum Culture: Histories, Discourses, Spectacles. London: Routledge, 1994. 123-43.

>

Duncan, Carol. "The Art Museum as Ritual." In Carol Duncan, Civilizing Rituals: Inside Public Art Museums. London and
New York: Routledge, 1995. 7-20.

Week 4: Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum
>

Pearce, Susan M. "Collecting: Shaping the World." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A Cultural
Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 68-88.

>

Pearce, Susan M. "Museums: The Intellectual Rationale." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A
Cultural Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 89-117.

>

Bal, Mieke. "The Discourse of the Museum." In Reesa Greenberg, Bruce W. Ferguson, and Sandy Nairne, eds. Thinking
About Exhibitions. London and New York: Routledge, 1996. 201-18.

Week 5: Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition
>

Bennett, Tony. "The Exhibitionary Complex." In Tony Bennett, The Birth of the Museum. London and New York: Routledge, 1995. 59-88.

>

Heidegger, Martin. "The Age of the World Picture," in The Question Concerning Technology and Other Essays, trans. William Lovitt. New York:
Harper & Row, 1977. 115-54.

>

Mitchell, Timothy. "Orientalism and the Exhibitionary Order." In Nicholas B. Dirks, ed. Colonialism and Culture. Ann Arbor: The University of
Michigan Press, 1992. 289-317.

Week 6: Taxonomies and Heterotopias
>

Foucault, Michel. The Order of Things: An Archaeology of the Human Sciences. London: Tavistock, 1970. xv-xxiv.

>

Foucault, Michel. "Of Other Spaces." Diacritics 16.1 (Spring 1986): 22-27.

>

Ritvo, Harriet. "Zoological Taxonomy and Real Life." In George Levine, ed. Realism and Representation: Essays on the problem of Realism in
Relation to Science, Literature, and Culture. Madison: The University of Wisconsin Press, 1993. 235-54.

Week 7: Archive
>

Derrida, Jacques. "Archive Fever, A Freudian Impression." Diacritics 25.2 (Summer 1995): 9-63.

>

Nora, Pierre. "Between Memory and History: Les Lieux de Memoire." Representations 26 (1989): 7-25.

Week 8: Encyclopedia and Library
>

Case Studies I: Borges, Danilo Kis's "The Encyclopedia of the Dead"

Week 9: Museum
>

Case Studies II: Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H

>

Donato, Eugenio. "The Museum's Furnace: Notes Toward a Contextual Reading of Bouvard and Pécuchet." In Josué V. Harari, ed. Textual
Strategies: Perspectives in Post-Structuralist Criticism. Ithaca: Cornell University Press, 1979. 213-38.

Week 10: The Anti-Museum
>

Case Studies III: Marcel Broodthaers, The Museum of Jurassic Technology

>

Crimp, Donald. "This is not a Museum of Art." In Donald Crimp, On the Museum's Ruins. Cambridge: MIT Press, 1993. 200-34.

>

Rugoff, Ralph. "Beyond Belief: The Museum as Metaphor." In Lynne Cooke and Peter Wollen, eds. Visual Display: Culture Beyond Appearances.
Seattle: Bay Press, 1995. 69-81.

Week 11: Taxonomies, Heterotopias and Lists
>

Case Studies IV (Perec, Greenaway's The Falls)

>

Testa, Bart. "Tabula for a Catastrophe: Peter Greenaway's The Falls and Foucault's Heterotopia."

>

Paula Willoquet-Maricondi and Mary Alemany-Galway, ed. Peter Greenaway's Postmodern/Poststructuralist Cinema. Lanham, Maryland: The
Scarecrow Press, 2001. 79-112, 336-38.

Week 12: The Artist in the Museum
>

Case Studies V (Christian Boltanski, Peter Greenaway)

Week 13: The Museum Without Walls
Tony Purdy

Inimest üldhuvid, integreerivad huvid, diferentseerivad
huvid ja spetsialiseeritud teemahuvid meedias
Teemade huvitasemed:
1. üldhuvi - vähemalt 60% vastajatest huvi pakkunud teemad (uudised kodu- ja
välismaalt, tervis, tv-saated);
2. suuri rühmi integreerivaid teemad, huvi ca 40 % vastajatest (näiteks
kuritegevus-politsei-kohtud ja seadusandlus-õigusinfo, loodus, sport, noorte
elu, haridus, sotsiaalprobleemid, pere, ka huumor),
3. teatud huvirühmi diferentseerivaid teemad (25-35%), näiteks korruptsioonskandaalid, poliitika ja majandus vs. kultuur, riigikogu, valitsus, tuntud isikud –
suhted, seltkonnakroonika vs. statistika jne.
4. suhteliselt väikesele asjast huvitatute ringile (alla 20%) huvi pakkuvad
spetsialiseeritud teemad, näiteks õiguskantsler-riigikontroll, arvutid,
erakondade tegevus või kirik ja religioon.
Ülevaade inimeste teemahuvidest, st huvidest eri valdkondade suhtes (‘Mina,
maailm, meedia’ 2002), küsitletud oli 1500 inimest üle Eesti. Huvide
selgitamiseks oli vastajatele antud valdkondade nimestik, mille suhtes pidid
viiepallisel skaalal hindama huvitatust.

M uu valdk ond.
K irik , religioon
E hitus , k innis vara
P oliitik ud, erak onnad
Õ igus k ants ler, riigik ontroll
O s t-m üük
A rvutid
P res ident
Reis id, turis m
S elts k onnak roonik a
V alits us , m inis teerium id, am etk onnad
Riigik ogu
M ajandus , äri, ettevõtlus
M ood
A utod
Tuntud is ik ud, s uhted
S tatis tik a, uurim us te andm ed
Tehnik a, tehnoloogia
K uns t, k irjandus , teater
M aaelu
Tööpak k um is ed
K orrupts ioon, s k andaalid
Teadus lik ud avas tus ed
Noorte elu
S port
A rvam us ed ja arutlus ed päevas ündm us tes t
K ool, haridus , õppim ine
Loodus
S ots iaalprobleem id
Huum or
S eadus ed, m äärus ed, õigus alane info
K odu, pere, laps ed
K uritegevus , polits ei, k ohtud
Uudis ed välis m aalt
Teles aated, film id
Tervis
O m a valla, linna, m aak onna info
Uudis ed E es tis t

1,2
13
13,3
13,5
14,7
18,6
19,4
22,8
23
23,7
23,8
24,7
25,3
25,5
26
27,2
27,9
29,5
31,3
31,3
32,4
35,2
39,5
40,3
41
43,3
47,4
49,9
50,6
53,7
54,2
56,6
57,6
59,6
63,8
66,5
77,7
84,7
0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Huvide tüübid:

Huvi meedias käsitletavate
jagunenud gruppide vahel:

teemade

> ühiskonna ja riigi teemadest huvitujaid
> kodu-lähiümbruse huvilised
> tehnika-teaduse-ettevõtlushuvilised

vastu

on

Teemahuvide klastrid 1-4
Kokkuvõtvalt on teemahuvide kohta neli klastrit
I. Esimese, poliitikahuvilise klastri (18% koguvalimist) domineerivaks faktortunnuseks on huvitatus riigi ja selle
institutsioonide tegevusest.
Kõrgendatud poliitikahuvi on ainult veidi rohkem omane meestele [VK1](52%). Siia klastrisse kuulub rohkem
kõrgharidusega inimesi, domineerivad keskealised ja vanemad inimesed (72% klastrist on vanem kui 45
eluaastat). Samuti kuulub siia keskmisest enam eestlasi. Sissetulekudominant on veidi allapoole Eesti
keskmist (1500-2500 kr pereliikme kohta). Keskmisest enam on siin pealinlasi ja maainimesi.
II. Teise, kultuurile ja lähiümbrusele orienteeritud teemahuvi klastri (19% koguvalimist) teljeks on kultuuri,
hariduse ja noorte elu, reisimise ja seltskonna temaatika, keskmisest tugevam on ka orienteeritus
lähiümbrusele ning sotsiaalsetele probleemidele. Samas on tüüp poliitikakauge.
Nimetatud tüübile on iseloomulik feminiinsus (88% naisi). Tüüpi iseloomustab keskmiset enam keskhariduslik
taust, samuti on siin keskmisest enam venekeelse ankeedi täitnuid. Palgaskaalal on nad kõige madalama
sissetulekuga pereliikme kohta. Keskmisest enam on siin (pea)linlasi ja vähem maainimesi.
III. Kolmanda, tehnika, teaduse ja ärikeskse teemahuvi klastri (28% koguvalimist) juurde kuulub ka
kõrgendatud spordi- ja välisuudiste huvi. Ootuspäraselt koosneb see tüüp valdavalt meestest (91%).
Klastri vanuskoosseis on vastandlik esimesele, poliitikahuvilisele tüübile: siin domineerivad noored, 77%
klastri koosseisust on vanuses alla 44 aasta. Sissetulek on selles klastris kõrgeim: ligi pooltel ulatub see
üle Eesti keskmise, kusjuures veerandil on sissetulek pereliikme kohta kõrgem kui 4000 krooni kuus.
Üllatav on, et klastri koosseisus on keskmisest enam maal elavaid inimesi.
IV. Neljanda, ümbritsevast vähehuvitunute klastri (34% koguvalimist) moodustavad inimesed, kelle huvid on
kõikide faktorite lõikes tunduvalt alla keskmise.
Klastris on väike naiste ülekaal (62% naisi), ka on selles keskmisest rohkem pensionieas inimesi.
Iseloomulik on ka veidi madalam haridustase ja sissetulek pereliikme kohta. Asulatüüpide esindatus
vastab aga valimi keskmisele. Venekeelsete inimeste osakaal on valimi keskmisest suurem (41% valimi
34%ga võrreldes). Nendel inimeste seas on silmatorkavalt enam Eesti kodakondsuseta inimesi, mis viitab
sellle, et kodakondsuse puudumine on seotud üldise vähema huvitatusega ümbritsevast elust.

Muuseumid kultuurimeedia kanalina Eesti
muuseumide külastusi (SaarPoll-Kult.min 2006)
MUUSEUMIDE KÜLASTATAVUS 2005. Eesti inimesed muuseumides:
12% Eesti Vabaõhumuuseumis
10% Kadrioru kunstimuuseumis
9%

Kumu Kunstimuuseumis

8%

Palmse mõisas

8%

Eesti Loodusmuuseumis

6%

Eesti Meremuuseumis

6%

Eesti Ajaloomuuseumis

6%

Tallinna Kunstihoones

5%

Rakvere linnuses

5%

Eesti Tervishoiumuuseumis

5%

Niguliste muuseum-kontsertsaalis

5%

Tartu Kunstimuuseumis ja Pärnu Uue Kunsti muuseumis

4%

Narva Muuseumis

4%

Eesti Rahva Muuseumis

4%

Saaremaa Muuseumis

4%

Palamuse Oskar Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumis

3%

Okupatsioonide Muuseumis

3%

Eesti Põllumajandusmuuseumis

57% inimesi ei ole aasta jooksul muuseumides käinud

M illiseid m u u seu m e on viim ase 12 k u u jook su l k ü lastan u d ?*

K adrioru K unstim uuseum **

8

K um u K unstim uuseum **

8

P alm se m õis

8
7
8
6
6
7
6

E esti L oodusm uuseum
E esti M erem uuseum
E esti A jaloom uuseum

N iguliste m uuseum -kontserdisaalis
E esti T ervishoium uuseum
N arva M uuseum
E esti R ahva M uuseum
S aarem aa M uuseum
P alam use O skar L utsu K ihelkonnakoolim uuseum
O kupatsioonide M uuseum **
E esti P õllum ajandusm uuseum
P ärnu M uuseum
E esti S pordim uuseum
H iium aa M uuseum
M uu

2006 a

13
12

E esti V abaõhum uuseum

R akvere linnus

2003 a

5
6
5
6
5
4
4
3
4
4
4
5
4
3
3
3
3
3
2
3
2
3
7
7
57
57

E i ole külastanud
P rotsen t %
0
10
20
30
** 2003.a. ei küsitud
*kuna iga respondent võis anda m itu vastust, siis võib protsentide sum m a olla 100-st suurem

40

50

60

K u n s tin ä itu s te , k u n s tis ü n d m u s te k ü la s ta m in e e r in e v a te s k o h ta d e s
(o n k ü la s ta n u d s e d a k o h ta v ä h e m a lt ü h e l k o rra l)
K u ltu u ria s u tu s te s (te a trid , k in o d ,
k u ltu u rim a ja d , jn e )

18
16
14

M õ n e s g a le riis

15

Ü h is k o n d lik e s h o o n e te s (p a n g a d ,
(o m a )v a lits u s a s u tu s e d , õ p p e a s u tu s e d , jn e )

14
12

K a d rio ru K u n s tim u u s e u m is *

2003 a

10

2006 a
K u m u K u n s tim u u s e u m is *

9
6
6

T a llin n a K u n s tih o o n e s

6

N ig u lis te m u u s e u m -k o n ts e rd is a a lis

5
4

T a rtu K u n s tim u u s e u m is

5
4

P ä rn u U u e K u n s ti M u u s e u m is

5

V iin is tu K u n s tim u u s e u m is *

3

T a rb e k u n s ti ja D is a in im u u s e u m is * *

3
2
2

A d a m s o n -E ric u m u u s e u m is

2

K ris tja n R a u a m a ja m u u s e u m is

1
6

M õ n e s m u u s k u n s tim u u s e u m is

7
10

M u ja l
P r o tse n t %
* 2 0 0 3 .a . e i k ü situ d
* * 2 0 0 3 o li te in e n im e tu s

9
0

5

10

15

20

Muuseumid (funktsioonid) avalikkuses –
kultuur või popkultuur

> Muuseumide rolli polü-funktsionaalsus
> Muuseumid – kultuur või/ja popkultuur, popkultuuri keskkond
Lugesime arhitektuurivõistluse žüriis osalenud Maasilt, et tehakse/
tulemas on Eesti popkultuuri keskus (Maas, 17. jaan 2006
Postimees)

Küsimus Eesti kultuurile ja muuseumidele: kas popkultuurile
orienteerumine on ajakohane või võõrastav ?
praktikas Euroopa on minemas multifunktsionaalsuse teed, (mida
funktsioonide küsimine – vastamine näitab)
> MUUSEUMID – VÕITLUSVÄLI MÄÄRATLUSTE PÄRAST
> ERMi ARHITEKTUURIVÕISTLUS TÕI ESILE ÜLDISED MÄÄRATLUSTE
PROBLEEMID

Avalikkus muuseumidest 1. ERMi arh. Näitel
17.1.2006. Muuseum ei pea viitama suitsupääsukesele. Võidutöö oponendid peaksid lammutama ka Toompea
linnuse koos Pika Hermanniga

Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi suhtes
Eesti Rahva Muuseumi uue hoone arhitektuurikonkurss andis hulgaliselt uusi ideid. Konkursile esitati 108 väga
eriilmelist, valdavalt heatasemelist tööd. Īürii leidis, et tööde arhitektuursetes lahendustes on palju originaalset,
kuigi suhteliselt suur osa autoritest on oma projekti loomisel ammutanud inspiratsiooni tänapäevasest
arhitektuurilisest avangardist.
Tööde käekirja põhjal võib eeldada, et enamik autoritest on suhteliselt väheste kogemustega noorema põlvkonna
esindajad. Sellest johtuvalt vajaksid nad oma ideede realiseerimiseks nõu ja mõningast abi. ERM-i ja Žürii
liikmete poolt moodustatava järelevalvekomisjoni, võidu-töö autori/autorite ja kohalike arhitektide ning
ekspertide omavahelises koostöös on võimalik tagada võidutöös esitatud ideede realiseerimine täiendatud ja
edasiarendatud kujul.
Millise panuse annab ERM-i uue hoone arhitektuur Eesti ühiskonnale ja identiteedile piirideta Euroopas? Īürii oli
seisukohal, et võidu-tööks peaks saama töö, milles rõhutatakse seda potentsiaali aktiivsel ja progressiivsel
moel ning kus arvestatakse kõnealuse kultuuriobjekti vastutusmäära olulisust. Samuti oodati, et võidutöö
annaks oma panuse avalikku keskkonda avaliku ruumi aktiveerimisega ning valiks üldtuntud eestipärase
teema, mis aitaks edendada arutelu Eesti ajaloo üle. See teema tuleb ellu viia rahvusvahelisel tasandil,
tõmmates Eestile tähelepanu laiemas kontekstis.

Hoiakute muutmine
Ülesanne ei ole lihtne. Selle täitmiseks peab ERM avalikkusele infot jagama. Samas on see ilus ülesanne. See

tekitab ühiskonnasisest respekti rahvas, kes on rajamas uut demokraatlikku hoiakut ja märkimisväärset kohta
Euroopa riikide seas.

Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas,
rahvuslikke piire ületavas ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab ligi noort põlvkonda ja
mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises kontekstis.
Winy Maas, Hollandi arhitekt, žürii liige

Avalikkus muuseumidest 2. ERMi arh. Näitel
> Kaua me põeme seda nõukogude aega!
Žürii koosseisu kohta ei oska midagi halba öelda, kuigi võib-olla mõni teine koosseis oleks teisiti
otsustanud. Ametnikud olid need, kes olema pidid – minister, muuseumide nõunik, muuseumi tollane
direktor, linnaarhitekt. Arhitektide liit tegi arhitektide poole pealt liikmete valimise ülesandeks Veljo
Kaasikule. Välisliikmetest jäi kõrvale Dominique Perrault, kes on seotud Peterburi Maria teatri
projektiga. Kuid Winy Maas Rotterdamist on samuti vaieldamatult rahvusvaheline autoriteet.

Ilus urbanistlik ruum

Võiduprojekt on hea. Esiteks sissekäigu arhitektuuriline sõlm, mis tekib konsoolse varikatuse alla,
teiseks ruum, mis moodustub tee ja oja ning nendega seotud ruumiga, ja kolmandaks pealmine
ruum, kus “lennurada” jookseb maja peale – tekib ilus urbanistlik ruum. Peale selle hoone ja
maastiku pingestatud kooskõla, mida ma nimetaks omamoodi “maastikudraamaks”, samal ajal koos
lainelise ja nõtke muljega.
Eesti Rahva Muuseum kui rahvuslik sümbol ei pea viitama suitsupääsukesele, veskikivile või
roigasaiale – ta on iseenesest kontseptuaalne urbanistlik arhitektuuriline sümbol. Iga muuseum on
seestpoolt lavastus ja praegune kehand annab selleks kõik võimalused. Museoloogide mure on
mõistetav, kuid kõik probleemid on lahendatavad.
Ma ei saa ka aru nendest, keda ajasid närvi võiduprojekti liigsed vihjed kunagisele Vene
sõjaväelennuväljale.
Kaua me põeme seda nõukogude aega! Toompea linnus koos Pika Hermanniga on ju ka okupantide
rajatud. Lisaks on ühed ikkagi arhitektid, teised museoloogid, kellel ilmselt puudub tänapäevase
arhitektuuri tunnetus. Ajakirjandusele oleks nii palju etteheiteid, et ei maksa lehte panna igasuguseid
kuulujutte, kuidas keegi žüriiliikmetest hääletas või kes keda mõjutas.
Võib küsida, kas Eesti arhitektide osavõtt konkursist oli liiga loid või ei motiveerinud preemiafond.
Minu meelest oli kõik normaalne ja seda ka Kumu arhitekti Pekka Vapaavuori arvates. Eesti arhitektid
on tööga hõivatud ja tegelikult oli ülesanne ka tohutult raske.
Andres Alver, arhitekt, Žürii liige

Avalikkus muuseumidest 3. ERMi arh. Näitel
KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga?
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
17. jaanuar 2006 EPL KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga? (126)
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
Eile avati pidulikult Eesti Rahva Muuseumi konkursi võidutööde ümbrikud. Ulatati lilli ning võitjatel oli põhjust
rõõmustada. Paraku valiti võidutööks projekt, mida ei saa ega tohi ehitada tulevaseks
rahvusmuuseumiks.
Võidutöö kujutab endast Raadi veneaegse sõjalennuvälja pikenduseks mõeldud 70 m laiust ja 350 m (!)
pikkust klaaspaviljoni, mis jätkub 1,1 km pikkuse platoona “lõpmatusse”. Kokku võtab ehitis enda alla
1,5 kilomeetrit.
Abstraktse grandioossuse kõrval oleks nagu pisiasi, et selle projektiga kinnistatakse Jakob Hurda
mälestuseks loodud Eesti Rahva Muuseum ühes rahvuslike soome-ugri etnoloogiakogudega igaveseks
nõukogude kaugpommitajate lennuvälja külge. Seda nii füüsiliselt kui ka sisuliselt. Muuseumitöötajad ja
külastajad hakkavad läbi klaasseinte sundkorras kunagisi Nõukogude lennutrajektoore imetlema ning
sadadele muuseumi külastajatele räägitakse ikka ja jälle haledat lugu Tartu linna arengupeetusest
Nõukogude okupatsiooni ajal.
Sellise muuseumi ehitamiseks võiks lausa Putinilt endalt raha küsima minna – ettemaksuks kõikide punaste
nelkidega ürituste eest, mida annab edaspidi hästi korraldada otse Eesti Rahva Muuseumi lävel.

Kuidas see sai juhtuda?
Kõigil inimestel on õigus küsida, kuidas sai selline asi juhtuda. Lühivastus: žürii komplekteeriti nii, et
ajaloo suhtes “kompleksivabad” ja “kõigega nõus” liikmed jäid enamusse. Žürii lööksalga moodustanud
arhitektid-urbanistid Kaasik ja Alver on ennegi läbi viinud ideekonkursse, mille tulemused ei realiseeru.
Muidugi on tore virgutada vaimu puhtteoreetilise ajugümnastikaga. Kui aga tellija (kultuuriministeerium
koos ERM-iga) moodustab žürii, et leida parim teostatav lahendus muuseumile, on absurdne tõsta
kilbile visionäärne urbanism.

Lisaks okupantide lennuväljaga flirtimisele on võiduprojekt ka siseruumide osas lootusetult puudulik: fondiruume kõvasti vähem, näitusesaalid valged ja
tööruumid akendeta (peaks olema vastupidi), dubleeritud sissepääsud (topeltkaader), vead projektis jpm. Selle ekspluatatsioon on teistest tunduvalt
kallim (käidav klaaskatus; klaasseintega köetavad, ent kasutamata suured õhuruumid jms). Tagatipuks ulatub “muuseum-lennuväli” alale, mille tuleviku
üle ei otsusta žürii, vaid Tartu linn ja vald. ERM peaks nüüd hakkama Tartu linna piiride laiendamist taotlema!
Nii minu kui ka Kanada eksperdi Barry Lordi jaoks oli võiduprojekt viimases kategoorias märkega “mitte mingil juhul”. Muidugi on iga projekti võimalik
ümber teha (kahtlen, kas välisautorid on nõus oma ideedest loobuma, need tunnistati ju parimaks!). Ent miks määratakse esikoht tööle, mida tuleks
nullist alustada, kui kõrvalt on võtta terve hulk võistluse kriteeriumidele vastavaid töid?
Ideekonkurss allub riigihangete seadusele. Minister Palmaru, kes peaks seisma muuseumi eest ning tagama “riigi rahaliste vahendite kõige
ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise”, läks kaasa arhitektide hasartmänguga. Kas tõesti oli hirm gastroleeriva välisarhitekti ees rumal paista?
Kõigest ühe päeva Tartus ja pool päeva Tallinnas viibinud Hollandi arhitekt Winy Maas käitus nagu staar külatanumal. Või on mäng peenem: minister
ei taha seda muuseumi üldse ehitada?
Lennuajaloo mälestis?
“Muuseum-lennuvälja” kasuks kostis argument, et sõjaväebaaside all oli ka eestiaegne lennuväli, mistõttu tegemist oleks rahvusliku järjepidevusega!
Absurdsemat tõlgendust on raske leida. Raadi ajalugu algas ja lõppes venelastega. 1912. aastal maandus Raadi Krasnojarski polgu lennuplatsile Vene
katselendur Sergei Utotškin. Tema järel saabusid 1914. aastal lennukid Peterburi sõjaväeringkonna lennuroodu Gatšina polgust. Eestiaegne lennuväli
oli rohu-plats, mis asus hulk maad linna pool. ERM tahetakse liita 1952–1956 rajatud kaugpommitajate lennuväljaga, millega koos ehitati Luunja
pommilaod ja Kärkna kütusebaas.
Lennuvälja imetlevad arhitektid otsustasid pöörata uue lehekülje Eesti ametlikus ajalootõlgenduses.
Las “kompleksides” poliitikud jamavad Tartu rahu ja piiridega, meie oleme tolerantsed! Kui vahva: teeme kõik näo, et Nõukogude okupatsiooni suurim
füüsiline märk Tartus, mis linna 50 aastaks lukku pani, oli üks pühapäevalennunduse harrastamise plats. Teeme näo, et me ei tea midagi Raadi
masendavast reostusest, mida on roogitud juba kümme aastat. Teeme näo, et me ei märka lillelasu, millega iga aasta maikuus külvatakse üle Raadil
asuv punamonument.
Ei saa me ühele poole ei piiri ega pronkssõduriga, Raadile aga tahetakse ehitada terve sõjalennumemoriaal, mille keskerakondlasest kultuuriminister
on mõtlemata heaks kiitnud.

Tänu ministri meelemuutusele nautisid “puhta arhitektuurimõtte” kaitsjad triumfi. Ekspertidele sai koht kätte näidatud, sh Barry Lordile Kanadast, kes
oma valdkonnas on maailmas kindlalt esikümnes. Samas võib Winy Maasi puhul vaielda, kas ta esimese sajagi sisse mahub. Maas ei ole ühtegi
muuseumi ehitanud – väike kunstikeskus seda kogemust ei anna –, küll aga kuulub tema loomingu pärlite hulka näiteks korterelamu projekt sigadele
(otseses mõttes). Miks kutsuti ERM-i žüriisse selline välisarhitekt, kui Euroopast olnuks ridamisi võtta muuseumi projekteerimise kogemusega
tipparhitekte? Küsigem ka: miks ei olnud žüriis ühtki Tartu avaliku elu tegelast?
Pyrrhose võit
“Veel üks selline võit ja me oleme kadunud,” tõdes veriste lahingutega kuulsaks saanud Pyrrhos. Kulutati kolm miljonit, aga konkurss täitis vaid
“arhitektuurimõtte elavdamise” rolli. ERM peab alustama otsast.
Kui kaugele saavad arhitektid tegelikkusest võõrandumisel veel minna? Ühed projekteerivad linnasüdametesse kaubakolosse; teised müüvad
süüdimatult akendeta tube; kolmandad pressivad vastutustundetult žüriides läbi “kunstiprojekte”, millega tellijal pole midagi peale hakata. Vaene
arhitektide liit pingutab, et Eesti arhitektuuri mainet seltskonnaüritustega parandada, aga ei saavuta midagi, kui arhitektide teod käivad sõnadele vastu.
Valjuhäälselt ühiskonnas otsustamisõigust nõudes ja üksteisele kõrgeimaid kvalifikatsioonitunnistusi jagades võtavad arhitektid otsustama pääsedes
arvesse vaid oma kinnismõtteid ja ego. Sellises kontekstis muutub või-matuks kaitsta seisukohta, et ühiskonnas kaalukate otsuste tegemine peaks
Eestis olema usaldatud arhitektidele.

Karin Hallas-Murula, ERM-i arhitektuurikonkursi ekspert, Eesti arhitektuurimuuseumi direktor

Avalikkus muuseumidest 4. ERMi arh.v näitel
Hiidämblik ja punalohe. PM 21.1.06. www.postimees.ee/230106/esileht/arvamus/189520.php
«Põhjakonna me siis ei saanud,» võis kunagi direktorina eelmise Eesti Rahva Muuseumi
arhitektuurikonkursi korraldanud Tõnis Lukase hääles leida kergeid pettumusenoote, kui ta
esmaspäeval ERMi uue hoone konkursil võidutöö «Memory Field» («Mälestuste maastik») ees
käed risti rinnale sättis.
«Põhjakonna»-nimeline projekt võitis tosin aastat tagasi. Aga riik oli vaene ja ERM pidi KUMU selja taha
järjekorda võtma.
Nende ootamise aastatega langes otsus – muuseum läheb oma päriskoju Raadile. Seal mõisahäärberis
avas ERM 1923. aastal esimesed seitse näituseruumi.
Tuul on pööranud, ühtäkki suudab riik ehitama hakata ning projekti said kutsutud silmad esmaspäeva
keskpäeval esimest korda näha.
«Nüüd saame siis ämbliku » jätkas Lukas.
Tõepoolest, mitmel pildil kõrgus muuseumihoone kohal hiigelämblik, mis osa vaatajaid nii segadusse
suutis ajada, et nad hoopis seda tulevaseks muuseumimajaks pidasid.
Loomad meeldivad inimestele. Nii kirjutas üks arvamuskülgede püsiautor hiigelsuurest punalohest, mis
Raadi sõjaväelennuväljal laiutama hakkab. Põhjuseks pilt, kus arhitektid olid hoone mastaapide
näitlikustamiseks ühel maastikuvaatel muuseumimaja punaseks värvinud, hallist üldpildist
eristamiseks.
Kolm noort arhitekti – Lina Ghotmeh Liibanonist, Itaalias kasvanud Dan Dorell ja jaapanlane Tsuyoshi
Tane suutsid endast kõnelema panna terve Eesti. Õigupoolest oma projektist. Ühtäkki oli rahvas
kaheks nagu kirvelt kõlksu saanud kasehalg – poolt ja vastu.

350 meetrit pikk, peamiselt ühekorruseline klaastunnel, kogupikkuses on kompleks poolteist
kilomeetrit pikk ja meenutab lennurada. Kerge kaldega kate vihjamas tõusmisele taevasse,
oma saatusele vastu minemisele.
700 000-kroonine võidupreemia on suurim, mida Eestis eales on arhitektuurikonkursil välja antud,
kuid rahvusvahelised tipud, kellega koos Ghotmeh, Dorell ja Tane töötanud on, sellistele
konkurssidele välja ei tule.
Selle kolmiku esimest suurt võitu saadavad rohked küsimused – kas maja ikka suudab
muuseumihoone nõudmisi täita, kuidas mastaapne hoone selles ümbruses välja hakkab
nägema ning kuidas eesti vankrirattad ja õllekapad seal sees tunduvad. Ning kui palju see
klaasmaja Eesti riigile maksma võib minna.

Nii pidi kolmik enne auhinna saamist tõlkeklappidest kuulma ERMi eelmise direktori Jaanus Plaadi
kahtlustesse peidetud lootust, et juhul kui võidutööd ei õnnestu muuseumi vajadustele
kohandada, on žüriil võimalik asendada see mõne teise tööga.
Alles siis avanesid ümbrikud ning presidendipaar lõi kolme noore arhitektiga kokku.
Päev pärast võidu tähistamist sõitis trio Londonisse, lubadusega juba nädala pärast tagasi olla.
Arhitektuurimuuseumi direktor Karin Hallas-Murula taandas end suure käraga žüriist, sest sellesse
kohta ehitatud suur sillakujuline muuseum seoks
ERMi igaveseks nii füüsiliselt kui ideeliselt Nõukogude okupantide sõjaväelennuvälja külge.
Dorell on pärit Itaaliast ja üles kasvanud ajal, kui maailma lapsed kartsid kõige rohkem tuumasõda.
Tema hirmu kodu oli Tartus Raadil. Kaugpommitajad olid valmis siit iga hetk õhku tõusma ja
Euroopale surma külvama.

Avalikkus muuseumidest 5. ERMi arh. Näitel
>

JUHTKIRI: Rahu Eesti Rahva Muuseumile

Eesti Päevaleht 17.1.2006

(2)

Eile saime siis teada ERM-i arhitektuurivõistluse võitjad ja näha ka sada kaheksat võistelnud
projekti. Kirgi oli juba enne üles köetud, sest žürii hoidis tulemusi pikka aega saladuses.
Pole ime, et ajakirjandus haaras kinni igast läbiimbunud vihjest. Oli enam-vähem kindel, et võit ei
tulnud koju. Kokku konkureeris kõigest 12 Eesti arhitektide projekti, millest üks sai ostupreemia.
Meenutagem, et Kumu konkursil tegid puhta töö soomlased.
ERM-i arhitektuurivõistlus ja ehitamine põhjustab ilmselt veel suuremaid debatte, sest see
puudutab absoluutselt tervet Eesti rahvast. Eesti Päevaleht on loomulikult juba tänasest avatud
kõikvõimalikele arvamustele, kuid me kõik peame ka arvestama muuseumi direktori Krista Aru
palvet: laske meil lõpuks rahulikult oma päris kodu valmis ehitada. Pärast kaklust teatavasti
rusikatega ei vehelda, kuid Kumu näide on hoiatav: ikka hakati vaidlustama asukohta ja projekti
sobivust Lasnamäe nõlva alla. Loodetavasti ERM-iga nii ei lähe.
Kuid mingid rasked eriarvamused on ka siia sisse programmeeritud. Laias laastus lähevad
arhitektide ja museoloogide-kunstiajaloolaste hinnangud lahku. Viimati mainituid häirib projekti
sobivus muuseumihooneks ja liigne orienteerumine kunagise Vene militaarlennuvälja imagole.
Võidutöö “Mäluväli” saatetekstist võib otse lugeda, et see on “lõige maastikust” ning “stardirada”
silmapiiri ja kauguste poole, mis ühtlasi on “tunnistajaks pikaajalisele võitlusele okupatsiooniga”.
Samas tundub see mõnele eestlasele hoopis monumendina nõukogudeaegsele sõjalennuväljale,
mis tegi Tartust kinnise linna. Arhitekte, seda enam välismaiseid, ja võib-olla ka turiste aga
säärane kohamüüt pigem paelub. Kahju on muidugi sellest, et lähitulevikus pole ette näha
varemetes mõisa restaureerimist. Vanemale põlvkonnale seostub Raadi just eelkõige mõisaga.

Teemaväljad ja tasandid
Teemavälja üldstruktuur :
1. Struktuursed teemad ja põhimüüdid
2. Võimu ja juhtimise, otsustamise ja funktsionaalsed teemad

3. Inimese ja identiteedi teemad

Muuseumi - teema meediaväljal:
1. Muuseumid struktuuriosana
2. Konseptualiseerimine, valikud ja otsustamised
3. Muuseumide funktsioneerimine inimese jaoks

Eesti elanike kultuurihuvide mudel ja mudeli
sotsiodemograafiline taust
1. Aktiivne mitmekülgne kultuurisuhe

22%

2.Utilitaarne (sh tehnoloogiline) ja meelelahutuslik kultuurisuhe 25%
3. Traditsiooniline, perekeskne kultuurisuhe 19%
4. Sotsaalse võrgustiku ja popkultuuri keskne kultuurisuhe 14%
5. Kultuurikauge, passiivne suhe

20%

mudel on avaldatud ja analüüsitud: Lõhmus, M., Lauristin, M., Salupere, R.
Inimesed kultuuriväljal: aktiivsus ja eelistused. Rmt: Eesti elavik 21.
Sajandi algul. TÜK 2004, lk 97 – 128

T abel 7.22. K ultuuriorientatsioonide klastrite sotsiodem ograafiline struktuur.

Sugu
V anus

H aridus

A nkeedi
keel

22 %

25%

19%

14%

20%

K ogu

M ees
N aine

36

21

35

49

47

64

81
19

79

65

51

54

15-19

3

17

3

29

3

10

20-29
30-44

10

28

9

12

17

23

33

31

34
25

21

27

45-54

23

14

23

10

17

18

55-64

20

5

19

1

25

15

65-74

20

3

15

1

22

13

alg, põhi

15

27

15

29

30

23

K esk

55

58

62

59

49

57

K õrgem
E esti

30

15

23

13

21

21

73

67

63

68

59

66

V ene

27

33

37

32

41

34

26. septembri töötuba:
võimalusi muuseumide esitamiseks avalikkuses
Kuidas saavutada kommunikatsiooni dünaamilisus?

Meedia muuseumidest millele meedia reageerib?
> Millele meedia reageerib ja millele mitte?
> Millised on valikute printsiibid ja kriteeriumid?

> Millal reageerib?
> Kuidas reageerib?

Meedia paradoksid
> Meedia näib emotsionaalne, siiski on meedia sisu ratsionaalne –
funktsionaalne
> Meedia esitab end avaliku tekstina, siiski on see sündinud suletuses
> Meedia esineb kõikide esindajana, siiski on see kellegi esindaja
> Kes omab/toodab meedia sisu (aktiivne pool) ja kes meedia sisu kasutab
(passiivne pool)
> Meedia on identiteeditööstus – ideede, meeleolude, arvamuste, identiteedi
tootmine
> Meedia sisu referentsid on kas kindlad väljakujunenud allikad (kvaliteetsed)
või rohkem juhuslikud mitte-väljakujunenud (vähekvaliteetsed) allikad.
> Muuseumid on kvaliteetsed referentsid.


Slide 29

Maarja Lõhmus:

Muuseumid kui
kommunikatsioon
ettekanne Narvas,
25. septembril 2006

ARUTLEN:

> Avalikkuse ja meedivälja üle
> Muuseumide üle avalikkuses ja meediaväljal

> Avalikkuse struktuurimudeli üle, Eesti ühiskonna
avalikkuse üle, kus domineeriv avalik väli on meediaväli,
kus muuseumid on materjaliks ja teemaks. Milliseks?
> Inimeste huvitüüpide üle

> Muuseumide kommunikatsiooni üle ühiskonnas

PANOPTICON (Bentham 1787), Foucault
http://cartome.org/panopticon1.htm

Muuseumide struktureeriv normatiivne
roll kultuuris:
sisemine ja välimine määratlemine
-

Ühiskonnas muuseumide institutsioonil tõemonopol aprioori, struktuurselt

-

Muuseumid on vajalikud ja neid tuleb toetada ka siis, kui külastajaid napib (81%
nõus, Kultmin.2006, vt. järgmine slaid). See olukord on sarnane avalik-õigusliku
ringhäälingu toetamisega, mida toetatakse ka siis, kui ei kuulata. Tõlgendus:
kultuuristruktuuri toimimise põhiinstitutsioonid peavad tingimusteta olemas olema.

-

Sisemine identiteet ja väline määratlemine:

ERMi ideest ja asutamisest 100 aastat hiljem on saanud mineviku-tuleviku
kontseptsioonide ja suundade küsimus. Põhiküsimusi esitasid ERMi uue hoone
arhitektuurivõistluse vastukajad (vt. Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi
suhtes. Winy Maas 17.1.2006 PM)

Winy Maas: Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele
muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas, rahvuslikke piire ületavas
ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab
ligi noort põlvkonda ja mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises
kontekstis.

K u ivõrd n õu stu b järgn evate väid etega m u u seu m id e k oh ta?
(täiesti nõus + pigem nõus)

M uuseum id korraldavad
liiga vähe põnevaid
üritusi

2006 a

45
37

M uuseum id on vajalikud
ja neid tuleb toetada isegi
siis, kui külastajaid napib

80
81

U ute m uuseum ihoonete
ehitam ine on riigi raha
raiskam ine

20
17

Inform atsioon
m uuseum ides toim uvast
on hästi kättesaadav*

27

E esti m uuseum ide
väljapanekud pakuvad
palju põnevaid elam usi*

52

0
P ro tsen t %
* 2 0 0 3 ei k ü situ d

2003 a

20

40

60

80

100

Muuseumid kui maailmapilt ja
identiteedikommunikatsioon: tehnoloogilise hüppe,
konstruktivismi ja reflektsiooni uus tase
MUUSEUMID

>

Eesti muuseumi ideede kujunemine Jakob Hurda matustel Tartus 1907; Hurda tööde
jätkajate otsusluua vanavara süstematiseerimiseks ja eksponeerimiseks muuseumi.

>

Muuseumide materjalide esituses nii konstruktivistlik kui refleksiivne pool.

>

Vrd. Soome muuseumidega (vt. Lõhmus, M., Medijainen, E. Soome ja soomlased
TÜK 2005, pt Muuseumid lk.317 - 328)

>

Eestis loodus kultuurikeskkonnana – loodusajakirjandus jm on kõrgelt koteeritud

>

Eesti kultuuriajakirjanduses on muuseumide – ajakirjanduse osa praegu vähe esile
tulev ja hajutatud erinevate väljaannete kui ‘kontekstide’ vahel – osad teemad
üldajakirjanduses, muuseumide näitused ja väljapanekud kultuuriajakirjanduses ja
muuseumide kontseptuaalne pool üldise kultuuripoliitilise diskussiooni osana.

>

Kõige rohkem saavad inimesed infot kultuurivaldkondade kohta üldajalehtedest ja
ajakirjadest, televisioonist ning sõprade-tuttavate käest.

>

Eesti kultuuriuuringud – kultuuri uuringute põhjana oluline muuseumide teadustöö
ja uurimused. Kultuuriuuringutes on muuseumide osa laias kultuurikeskustelus
põhjendamatult tagasihoidlik –veel-mitte-kommunikatiivne faas.

K u ivõrd su u rt h u vi p ak u vad järgn evat tü ü p i m u u seu m id ?
(suurt huvi + m õningast huvi)

2003 a
2006 a

75

L oodus

78

64

K unsti

66

65

A jaloo ja arheoloogia

65

60

K oduloo

59

52

T eadus ja tehnika

55

45

E tnograafia ja
antropoloogia

48

6

M uud

P ro tsen t %

5
0

20

40

60

80

Eesti struktuurimuutus ja avalikkuse
representatsiooni muutus 1980 – 1990ndatel
>

Eesti muutumine 1990ndatel:

> - avalike representatsioonide muutumine
> - meediavälja muutumine
>

Totalitaarkommunikatsioonist avatud ühiskonna kommunikatsiooniks

>

Meediavälja funktsioonide muutus

>

Esinejate, kõneisikute, ajakirjanike-toimetajate muutus

>

Avalikkuse agenda ja fookuste muutus

>

Sotsikultuuriliste protsesside määratlemine- defineerimine

>

Igapäevane defineerimisvõitlus protsesside suunamise nimel

> ESITUSE – REPRESENTATSIOONI MUUTUS
> ÕIGED– VALED/ TUGEVAD– NÕRGAD/ SELGED– EBASELGED MÄRGID

Reflektsioon versus konstruktivism:
muuseumide rolli ja funktsiooni muutusi 1980ndatest
kuni 2000ndate alguseni.
1.

Reflektsiooni vajadus: muinsuskaitse liikumine 1980ndate lõpus,
muuseumide kultuurilis – poliitiline osalemine (näit. Loomeliitude
pleenumil)

2.

Institutsiooni restruktureerimine: Eesti kultuuri institutsioonide üldine
restruktureerimine ja uus legitimeerimine, toomine NSVL tõrjutud
identiteediinstitutsioonidest Eesti rahvuslikuks keskseks identiteedi ja
mälu institutsiooniks. (90ndate keskpaik)

3.

Enesereflektsiooni: muuseumide käsitlus areneva ja muutuva
protsessina, muuseumide võrdlused maailma teiste muuseumidega

4.

Institutsioonide uus struktuur: Liitumine EU-ruumiga, institutsionaalne
rahvusvahelistumine

5.

Reflektsiooni ja konstruktsivismi ootus: Avalikkuse ootustele
vastamine, resonantsi arvestamine, erinevate väärtuspõhiste
konfliktide käsitlemine kui süsteemi infrastruktuuri/struktuuri üldise
funktsioneerimise indikaatorina (2000ndate algus)

6.

Millise konstruktivismi ootus?
Muuseumide usaldamise/usaldamatuse küsimus, muuseumide
vastutus teadvuse-kujunduse eest (varjatud küsimus)

Muuseumide külastamise põhjused /funktsioonid
>

1/3 külastajatest meelelahutuseks, vaba aja veetmiseks

>

1/3 külastajatest enesetäiendamiseks ja harimiseks

>

1/5 külastajatest õppe otstarbeks

>

1/7 tööalaselt
Kommentaar: külastajate määratletud põhjused külastamiseks ei ole tähenda
automaatselt, et need ongi külastamise põhjused, sest kontekstiks pole uuritud inimese
huvide ja vajaduste struktuuri ning muuseumide külastamist selles kontekstis.

> Huvi 2006:
>

78% loodus

(2003 – 75%)

>

66% kunst

(2003 – 64%)

>

65% ajalugu ja arheoloogia

>

59% kodulugu (2003 – 60%)

>

55% teadus ja tehnika (2003 – 52%)

>

48% etnograafia ja antropoloogia (2003 – 45%)

> Mitte – huvi 2006:
>

53% ei ole vaba aega (2003 – 49%)

>

25% ei meeldi muuseumis käia (2003 - 22%)

>

24%

muuseumide kohta on vähe infot (2003 – 28%)

>

22%

puudub transport (2003 – 19%)

>

20%

piletihind liiga kõrge ( 2003 – 19% )

M illistel eesm ärk id el T e m u u seu m e k ü lastate?
Ü ldse m itte

M õnikord

S ageli

TÖ Ö A LA SELT

2003 a

94

42

2006 a

94

5 2

Õ PPEO TSTA RBEL

2003 a

88

9

3

2006 a

88

10

3

E N E S E T Ä IE N D A M IS E K S

74

2003 a

18

71

2006 a

21

8

M E E L E L A H U T A M IS E K S ,
V A B A A JA V E E T M IS E K S
2003 a

63

24

13

2006 a

63

24

12

0%
P ro tsen t %

20%

40%

60%

80%

100%

M is on p eam ised p õh ju sed , m ik s ei k ü lasta (saged am in i) m u u seu m e? *

2003 a
2006 a

49

E i ole vaba aega

53

M ulle ei m eeldi
m uuseum ides käia

22
25

M ul on m uuseum ide
kohta vähe infot

28
24

P ole transporti/ halvad
transpordivõim alused

19

P iletite hinnad on liiga
kallid

19
20

22

8

M inu tervis ei luba

6
6
6

M uu põhjus

K ülastan m uuseum e
piisavalt sageli

6
5
4
4

R aske öelda

0

10

20

30

40

P ro tsen t %
* k u n a ig a resp o n d en t v õ is an d a m itu v astu st, siis v õ ib p ro tsen tid e su m m a o lla 1 0 0 -st su u rem

50

60

Muuseumid 21. sajandi alguses–
kollektiivne identiteet, mälu, igapäevapraktika
Muuseumide sõnum ühiskonnas ja meedias.
Muuseumid on faktikogumid emotsionaalselt tulikuumal väljal.
Autentse mälu materjali faktiline olemasolu (hoidlate ja
arhiivide sisu jm materiaalne pool)
Muuseumid kui mälu ja kogemus. Mälu, ajaloo, tuleviku jm –
temaatika käsitlus inimese-kesksena
Muuseumid kui arutlusmaterjal, avaliku arutluse objekt. Riikide,
ühiskondade ja kultuuride konsensuse ja/või vastanduste otsing
Info orienteerumiseks.
MUUSEUMIDE FUNKTSIOONIMUUTUSI
Kontrollitud ideoloogiast (ja selle konstruktivismist) inimese avatud
maailmapildi kujundajaks (mälu tugevdajaks).
Uus funktsioon lubab rohkem muuseume ja materjale, avatumat mälu.
Selle talletamisega, mis aga vahepealsel suletud perioodil
kustutatud või kustumas – selle kogumisega on kiire!!

Muuseumid – eksistentsi lugu ja resonants

>

MUUSEUMID KUI AJA–KOHA–TEGEVUSE KOMMUNIKATSIOON KULTUURIS

> Svetlana Alpers,“The Museum as a Way of Seeing,” in Exhibiting Cultures:
The Poetics and Politics of Museum Display, ed. Ivan Karp and Steven D.
Lavine (Washington and London: Smithsonian Institution Press, 1991) pp.
25-32.
> Gianni Vattimo: The Structure of Artistic Revolution. 1988.
> Clifford, James: The Predicament of Culture: twentieth-century
etnography, literature and art. Cambridge (Massachusetts); London:
Harvard University Press, 1994.
> Georg Simmel: The Sociology of Space. (rmt Frisby, D.; Featherstone, M.
Simmel on Culture. Sage 1997)
> David Harvey: The Experience of Space and Time. (rmt The Condition of
Postmodernity. Blackwell. 1990)

Juri Lotman kultuuri enesemudelist ja
identiteedikommunikatsioonist
Kultuuri aktiivsuse enesemääratlemisel räägib tungist ühtsuse poole.
Kultuuri enesemudeli mehhanismid on seotud lakkamatu vajadusega
säilitada oma eneseteadvus, salvestada oma mällu kontseptsioon
iseendast.
Kultuurile on omane enesemudelite loomine ja kujutamine – nende kaudu
ühtlasi kontrollitakse adekvaatsust, suundade relevantsust.
Juri Lotman on eristanud kultuuri enesemudeli loomisel kolme üheaegset
suunda:
1. kultuuri enesemudel, mille eesmärgiks on refleksiivsus, reaalne tunnetus
ja kogemus
2. enesemudel, mis erinevad tavapraktikast, ent on suunatud praktika
muutmisele
3. ideaalsed enesemudelid ja manifesteerimised, mis eksisteerivad eraldi
reaalsusest ning säilitavad-defineerivad põhiväärtusi.
Lotman: erinevate enesemudelite vahel võib tekkida konflikte.

Muuseum – akadeemilise
kommunikatsioonidistsipliinina
http://www.uwo.ca/theory/Courses/Courses2006-OrderingLong.html
Centre for the Study of Theory and Criticism – Courses 2006-2007
Ordering Things - The following gives a very rough idea of how the course might unfold, though suggested
readings are at this stage no more than an indication of general directions, a point of departure for
reflection. The case studies, in particular, are intended merely as signposts on a terrain to be explored.
Weeks 1-7
•

Orientation

•

Collectors and Collecting (Baudrillard, Benjamin, Bal, Stewart)

•

Collecting Art and Culture (Clifford, Sherman, Duncan)

•

Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum (Pearce, Bal)

•

Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition (Bennett, Heidegger, Mitchell)

•

Taxonomies and Heterotopias (Foucault, Ritvo)

•

Archive (Derrida, Nora, Ricœur)

Weeks 8-13: Case Studies


Encyclopedia and Library (Borges, Kis)

•

Museum (Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H)

•

Anti-Museum (Broodthaers, the Museum of Jurassic Technology)

•

Taxonomies, Heterotopias and Lists (Greenaway's The Falls, Perec)

•

The Artist in the Museum (Boltanski, Greenaway)

•

The Museum Without Walls (The Situationist International, Sophie Calle, Banksy)

Muuseum akadeemilise distsipliinina. Näide
Week 1: Orientation
Week 2: Collectors and Collecting
>

Baudrillard, Jean. "The System of Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The Cultures of Collecting.
Cambridge, MA: Harvard University Press. 1994. 7-24.

>

Benjamin, Walter. "Unpacking My Library. A Talk About Book Collecting." Illuminations. Trans. Harry Zohn. Ed. Hannah
Arendt. New York: Schocken Books, 1969. 59-67.

>

Bal, Mieke. "Telling Objects: A Narrative Perspective on Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The
Cultures of Collecting. Cambridge, MA: Harvard University Press. 97-115.

>

Stewart, Susan. "The Collection, Paradise of Consumption." In Susan Stewart, On Longing. Durham and London: Duke
University Press, 1993. 151-69, 190-91.

Week 3: Collecting Art and Culture
>

Clifford, James. "On Collecting Art and Culture." In James Clifford, The Predicament of Culture. Cambridge: Harvard
University Press, 1988. 215-51.

>

Sherman, Daniel J. "Quatremère/Benjamin/Marx: Art Museums, Aura, and Commodity Fetishism." In Daniel J. Sherman
and Irit Rogoff, eds. Museum Culture: Histories, Discourses, Spectacles. London: Routledge, 1994. 123-43.

>

Duncan, Carol. "The Art Museum as Ritual." In Carol Duncan, Civilizing Rituals: Inside Public Art Museums. London and
New York: Routledge, 1995. 7-20.

Week 4: Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum
>

Pearce, Susan M. "Collecting: Shaping the World." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A Cultural
Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 68-88.

>

Pearce, Susan M. "Museums: The Intellectual Rationale." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A
Cultural Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 89-117.

>

Bal, Mieke. "The Discourse of the Museum." In Reesa Greenberg, Bruce W. Ferguson, and Sandy Nairne, eds. Thinking
About Exhibitions. London and New York: Routledge, 1996. 201-18.

Week 5: Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition
>

Bennett, Tony. "The Exhibitionary Complex." In Tony Bennett, The Birth of the Museum. London and New York: Routledge, 1995. 59-88.

>

Heidegger, Martin. "The Age of the World Picture," in The Question Concerning Technology and Other Essays, trans. William Lovitt. New York:
Harper & Row, 1977. 115-54.

>

Mitchell, Timothy. "Orientalism and the Exhibitionary Order." In Nicholas B. Dirks, ed. Colonialism and Culture. Ann Arbor: The University of
Michigan Press, 1992. 289-317.

Week 6: Taxonomies and Heterotopias
>

Foucault, Michel. The Order of Things: An Archaeology of the Human Sciences. London: Tavistock, 1970. xv-xxiv.

>

Foucault, Michel. "Of Other Spaces." Diacritics 16.1 (Spring 1986): 22-27.

>

Ritvo, Harriet. "Zoological Taxonomy and Real Life." In George Levine, ed. Realism and Representation: Essays on the problem of Realism in
Relation to Science, Literature, and Culture. Madison: The University of Wisconsin Press, 1993. 235-54.

Week 7: Archive
>

Derrida, Jacques. "Archive Fever, A Freudian Impression." Diacritics 25.2 (Summer 1995): 9-63.

>

Nora, Pierre. "Between Memory and History: Les Lieux de Memoire." Representations 26 (1989): 7-25.

Week 8: Encyclopedia and Library
>

Case Studies I: Borges, Danilo Kis's "The Encyclopedia of the Dead"

Week 9: Museum
>

Case Studies II: Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H

>

Donato, Eugenio. "The Museum's Furnace: Notes Toward a Contextual Reading of Bouvard and Pécuchet." In Josué V. Harari, ed. Textual
Strategies: Perspectives in Post-Structuralist Criticism. Ithaca: Cornell University Press, 1979. 213-38.

Week 10: The Anti-Museum
>

Case Studies III: Marcel Broodthaers, The Museum of Jurassic Technology

>

Crimp, Donald. "This is not a Museum of Art." In Donald Crimp, On the Museum's Ruins. Cambridge: MIT Press, 1993. 200-34.

>

Rugoff, Ralph. "Beyond Belief: The Museum as Metaphor." In Lynne Cooke and Peter Wollen, eds. Visual Display: Culture Beyond Appearances.
Seattle: Bay Press, 1995. 69-81.

Week 11: Taxonomies, Heterotopias and Lists
>

Case Studies IV (Perec, Greenaway's The Falls)

>

Testa, Bart. "Tabula for a Catastrophe: Peter Greenaway's The Falls and Foucault's Heterotopia."

>

Paula Willoquet-Maricondi and Mary Alemany-Galway, ed. Peter Greenaway's Postmodern/Poststructuralist Cinema. Lanham, Maryland: The
Scarecrow Press, 2001. 79-112, 336-38.

Week 12: The Artist in the Museum
>

Case Studies V (Christian Boltanski, Peter Greenaway)

Week 13: The Museum Without Walls
Tony Purdy

Inimest üldhuvid, integreerivad huvid, diferentseerivad
huvid ja spetsialiseeritud teemahuvid meedias
Teemade huvitasemed:
1. üldhuvi - vähemalt 60% vastajatest huvi pakkunud teemad (uudised kodu- ja
välismaalt, tervis, tv-saated);
2. suuri rühmi integreerivaid teemad, huvi ca 40 % vastajatest (näiteks
kuritegevus-politsei-kohtud ja seadusandlus-õigusinfo, loodus, sport, noorte
elu, haridus, sotsiaalprobleemid, pere, ka huumor),
3. teatud huvirühmi diferentseerivaid teemad (25-35%), näiteks korruptsioonskandaalid, poliitika ja majandus vs. kultuur, riigikogu, valitsus, tuntud isikud –
suhted, seltkonnakroonika vs. statistika jne.
4. suhteliselt väikesele asjast huvitatute ringile (alla 20%) huvi pakkuvad
spetsialiseeritud teemad, näiteks õiguskantsler-riigikontroll, arvutid,
erakondade tegevus või kirik ja religioon.
Ülevaade inimeste teemahuvidest, st huvidest eri valdkondade suhtes (‘Mina,
maailm, meedia’ 2002), küsitletud oli 1500 inimest üle Eesti. Huvide
selgitamiseks oli vastajatele antud valdkondade nimestik, mille suhtes pidid
viiepallisel skaalal hindama huvitatust.

M uu valdk ond.
K irik , religioon
E hitus , k innis vara
P oliitik ud, erak onnad
Õ igus k ants ler, riigik ontroll
O s t-m üük
A rvutid
P res ident
Reis id, turis m
S elts k onnak roonik a
V alits us , m inis teerium id, am etk onnad
Riigik ogu
M ajandus , äri, ettevõtlus
M ood
A utod
Tuntud is ik ud, s uhted
S tatis tik a, uurim us te andm ed
Tehnik a, tehnoloogia
K uns t, k irjandus , teater
M aaelu
Tööpak k um is ed
K orrupts ioon, s k andaalid
Teadus lik ud avas tus ed
Noorte elu
S port
A rvam us ed ja arutlus ed päevas ündm us tes t
K ool, haridus , õppim ine
Loodus
S ots iaalprobleem id
Huum or
S eadus ed, m äärus ed, õigus alane info
K odu, pere, laps ed
K uritegevus , polits ei, k ohtud
Uudis ed välis m aalt
Teles aated, film id
Tervis
O m a valla, linna, m aak onna info
Uudis ed E es tis t

1,2
13
13,3
13,5
14,7
18,6
19,4
22,8
23
23,7
23,8
24,7
25,3
25,5
26
27,2
27,9
29,5
31,3
31,3
32,4
35,2
39,5
40,3
41
43,3
47,4
49,9
50,6
53,7
54,2
56,6
57,6
59,6
63,8
66,5
77,7
84,7
0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Huvide tüübid:

Huvi meedias käsitletavate
jagunenud gruppide vahel:

teemade

> ühiskonna ja riigi teemadest huvitujaid
> kodu-lähiümbruse huvilised
> tehnika-teaduse-ettevõtlushuvilised

vastu

on

Teemahuvide klastrid 1-4
Kokkuvõtvalt on teemahuvide kohta neli klastrit
I. Esimese, poliitikahuvilise klastri (18% koguvalimist) domineerivaks faktortunnuseks on huvitatus riigi ja selle
institutsioonide tegevusest.
Kõrgendatud poliitikahuvi on ainult veidi rohkem omane meestele [VK1](52%). Siia klastrisse kuulub rohkem
kõrgharidusega inimesi, domineerivad keskealised ja vanemad inimesed (72% klastrist on vanem kui 45
eluaastat). Samuti kuulub siia keskmisest enam eestlasi. Sissetulekudominant on veidi allapoole Eesti
keskmist (1500-2500 kr pereliikme kohta). Keskmisest enam on siin pealinlasi ja maainimesi.
II. Teise, kultuurile ja lähiümbrusele orienteeritud teemahuvi klastri (19% koguvalimist) teljeks on kultuuri,
hariduse ja noorte elu, reisimise ja seltskonna temaatika, keskmisest tugevam on ka orienteeritus
lähiümbrusele ning sotsiaalsetele probleemidele. Samas on tüüp poliitikakauge.
Nimetatud tüübile on iseloomulik feminiinsus (88% naisi). Tüüpi iseloomustab keskmiset enam keskhariduslik
taust, samuti on siin keskmisest enam venekeelse ankeedi täitnuid. Palgaskaalal on nad kõige madalama
sissetulekuga pereliikme kohta. Keskmisest enam on siin (pea)linlasi ja vähem maainimesi.
III. Kolmanda, tehnika, teaduse ja ärikeskse teemahuvi klastri (28% koguvalimist) juurde kuulub ka
kõrgendatud spordi- ja välisuudiste huvi. Ootuspäraselt koosneb see tüüp valdavalt meestest (91%).
Klastri vanuskoosseis on vastandlik esimesele, poliitikahuvilisele tüübile: siin domineerivad noored, 77%
klastri koosseisust on vanuses alla 44 aasta. Sissetulek on selles klastris kõrgeim: ligi pooltel ulatub see
üle Eesti keskmise, kusjuures veerandil on sissetulek pereliikme kohta kõrgem kui 4000 krooni kuus.
Üllatav on, et klastri koosseisus on keskmisest enam maal elavaid inimesi.
IV. Neljanda, ümbritsevast vähehuvitunute klastri (34% koguvalimist) moodustavad inimesed, kelle huvid on
kõikide faktorite lõikes tunduvalt alla keskmise.
Klastris on väike naiste ülekaal (62% naisi), ka on selles keskmisest rohkem pensionieas inimesi.
Iseloomulik on ka veidi madalam haridustase ja sissetulek pereliikme kohta. Asulatüüpide esindatus
vastab aga valimi keskmisele. Venekeelsete inimeste osakaal on valimi keskmisest suurem (41% valimi
34%ga võrreldes). Nendel inimeste seas on silmatorkavalt enam Eesti kodakondsuseta inimesi, mis viitab
sellle, et kodakondsuse puudumine on seotud üldise vähema huvitatusega ümbritsevast elust.

Muuseumid kultuurimeedia kanalina Eesti
muuseumide külastusi (SaarPoll-Kult.min 2006)
MUUSEUMIDE KÜLASTATAVUS 2005. Eesti inimesed muuseumides:
12% Eesti Vabaõhumuuseumis
10% Kadrioru kunstimuuseumis
9%

Kumu Kunstimuuseumis

8%

Palmse mõisas

8%

Eesti Loodusmuuseumis

6%

Eesti Meremuuseumis

6%

Eesti Ajaloomuuseumis

6%

Tallinna Kunstihoones

5%

Rakvere linnuses

5%

Eesti Tervishoiumuuseumis

5%

Niguliste muuseum-kontsertsaalis

5%

Tartu Kunstimuuseumis ja Pärnu Uue Kunsti muuseumis

4%

Narva Muuseumis

4%

Eesti Rahva Muuseumis

4%

Saaremaa Muuseumis

4%

Palamuse Oskar Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumis

3%

Okupatsioonide Muuseumis

3%

Eesti Põllumajandusmuuseumis

57% inimesi ei ole aasta jooksul muuseumides käinud

M illiseid m u u seu m e on viim ase 12 k u u jook su l k ü lastan u d ?*

K adrioru K unstim uuseum **

8

K um u K unstim uuseum **

8

P alm se m õis

8
7
8
6
6
7
6

E esti L oodusm uuseum
E esti M erem uuseum
E esti A jaloom uuseum

N iguliste m uuseum -kontserdisaalis
E esti T ervishoium uuseum
N arva M uuseum
E esti R ahva M uuseum
S aarem aa M uuseum
P alam use O skar L utsu K ihelkonnakoolim uuseum
O kupatsioonide M uuseum **
E esti P õllum ajandusm uuseum
P ärnu M uuseum
E esti S pordim uuseum
H iium aa M uuseum
M uu

2006 a

13
12

E esti V abaõhum uuseum

R akvere linnus

2003 a

5
6
5
6
5
4
4
3
4
4
4
5
4
3
3
3
3
3
2
3
2
3
7
7
57
57

E i ole külastanud
P rotsen t %
0
10
20
30
** 2003.a. ei küsitud
*kuna iga respondent võis anda m itu vastust, siis võib protsentide sum m a olla 100-st suurem

40

50

60

K u n s tin ä itu s te , k u n s tis ü n d m u s te k ü la s ta m in e e r in e v a te s k o h ta d e s
(o n k ü la s ta n u d s e d a k o h ta v ä h e m a lt ü h e l k o rra l)
K u ltu u ria s u tu s te s (te a trid , k in o d ,
k u ltu u rim a ja d , jn e )

18
16
14

M õ n e s g a le riis

15

Ü h is k o n d lik e s h o o n e te s (p a n g a d ,
(o m a )v a lits u s a s u tu s e d , õ p p e a s u tu s e d , jn e )

14
12

K a d rio ru K u n s tim u u s e u m is *

2003 a

10

2006 a
K u m u K u n s tim u u s e u m is *

9
6
6

T a llin n a K u n s tih o o n e s

6

N ig u lis te m u u s e u m -k o n ts e rd is a a lis

5
4

T a rtu K u n s tim u u s e u m is

5
4

P ä rn u U u e K u n s ti M u u s e u m is

5

V iin is tu K u n s tim u u s e u m is *

3

T a rb e k u n s ti ja D is a in im u u s e u m is * *

3
2
2

A d a m s o n -E ric u m u u s e u m is

2

K ris tja n R a u a m a ja m u u s e u m is

1
6

M õ n e s m u u s k u n s tim u u s e u m is

7
10

M u ja l
P r o tse n t %
* 2 0 0 3 .a . e i k ü situ d
* * 2 0 0 3 o li te in e n im e tu s

9
0

5

10

15

20

Muuseumid (funktsioonid) avalikkuses –
kultuur või popkultuur

> Muuseumide rolli polü-funktsionaalsus
> Muuseumid – kultuur või/ja popkultuur, popkultuuri keskkond
Lugesime arhitektuurivõistluse žüriis osalenud Maasilt, et tehakse/
tulemas on Eesti popkultuuri keskus (Maas, 17. jaan 2006
Postimees)

Küsimus Eesti kultuurile ja muuseumidele: kas popkultuurile
orienteerumine on ajakohane või võõrastav ?
praktikas Euroopa on minemas multifunktsionaalsuse teed, (mida
funktsioonide küsimine – vastamine näitab)
> MUUSEUMID – VÕITLUSVÄLI MÄÄRATLUSTE PÄRAST
> ERMi ARHITEKTUURIVÕISTLUS TÕI ESILE ÜLDISED MÄÄRATLUSTE
PROBLEEMID

Avalikkus muuseumidest 1. ERMi arh. Näitel
17.1.2006. Muuseum ei pea viitama suitsupääsukesele. Võidutöö oponendid peaksid lammutama ka Toompea
linnuse koos Pika Hermanniga

Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi suhtes
Eesti Rahva Muuseumi uue hoone arhitektuurikonkurss andis hulgaliselt uusi ideid. Konkursile esitati 108 väga
eriilmelist, valdavalt heatasemelist tööd. Īürii leidis, et tööde arhitektuursetes lahendustes on palju originaalset,
kuigi suhteliselt suur osa autoritest on oma projekti loomisel ammutanud inspiratsiooni tänapäevasest
arhitektuurilisest avangardist.
Tööde käekirja põhjal võib eeldada, et enamik autoritest on suhteliselt väheste kogemustega noorema põlvkonna
esindajad. Sellest johtuvalt vajaksid nad oma ideede realiseerimiseks nõu ja mõningast abi. ERM-i ja Žürii
liikmete poolt moodustatava järelevalvekomisjoni, võidu-töö autori/autorite ja kohalike arhitektide ning
ekspertide omavahelises koostöös on võimalik tagada võidutöös esitatud ideede realiseerimine täiendatud ja
edasiarendatud kujul.
Millise panuse annab ERM-i uue hoone arhitektuur Eesti ühiskonnale ja identiteedile piirideta Euroopas? Īürii oli
seisukohal, et võidu-tööks peaks saama töö, milles rõhutatakse seda potentsiaali aktiivsel ja progressiivsel
moel ning kus arvestatakse kõnealuse kultuuriobjekti vastutusmäära olulisust. Samuti oodati, et võidutöö
annaks oma panuse avalikku keskkonda avaliku ruumi aktiveerimisega ning valiks üldtuntud eestipärase
teema, mis aitaks edendada arutelu Eesti ajaloo üle. See teema tuleb ellu viia rahvusvahelisel tasandil,
tõmmates Eestile tähelepanu laiemas kontekstis.

Hoiakute muutmine
Ülesanne ei ole lihtne. Selle täitmiseks peab ERM avalikkusele infot jagama. Samas on see ilus ülesanne. See

tekitab ühiskonnasisest respekti rahvas, kes on rajamas uut demokraatlikku hoiakut ja märkimisväärset kohta
Euroopa riikide seas.

Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas,
rahvuslikke piire ületavas ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab ligi noort põlvkonda ja
mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises kontekstis.
Winy Maas, Hollandi arhitekt, žürii liige

Avalikkus muuseumidest 2. ERMi arh. Näitel
> Kaua me põeme seda nõukogude aega!
Žürii koosseisu kohta ei oska midagi halba öelda, kuigi võib-olla mõni teine koosseis oleks teisiti
otsustanud. Ametnikud olid need, kes olema pidid – minister, muuseumide nõunik, muuseumi tollane
direktor, linnaarhitekt. Arhitektide liit tegi arhitektide poole pealt liikmete valimise ülesandeks Veljo
Kaasikule. Välisliikmetest jäi kõrvale Dominique Perrault, kes on seotud Peterburi Maria teatri
projektiga. Kuid Winy Maas Rotterdamist on samuti vaieldamatult rahvusvaheline autoriteet.

Ilus urbanistlik ruum

Võiduprojekt on hea. Esiteks sissekäigu arhitektuuriline sõlm, mis tekib konsoolse varikatuse alla,
teiseks ruum, mis moodustub tee ja oja ning nendega seotud ruumiga, ja kolmandaks pealmine
ruum, kus “lennurada” jookseb maja peale – tekib ilus urbanistlik ruum. Peale selle hoone ja
maastiku pingestatud kooskõla, mida ma nimetaks omamoodi “maastikudraamaks”, samal ajal koos
lainelise ja nõtke muljega.
Eesti Rahva Muuseum kui rahvuslik sümbol ei pea viitama suitsupääsukesele, veskikivile või
roigasaiale – ta on iseenesest kontseptuaalne urbanistlik arhitektuuriline sümbol. Iga muuseum on
seestpoolt lavastus ja praegune kehand annab selleks kõik võimalused. Museoloogide mure on
mõistetav, kuid kõik probleemid on lahendatavad.
Ma ei saa ka aru nendest, keda ajasid närvi võiduprojekti liigsed vihjed kunagisele Vene
sõjaväelennuväljale.
Kaua me põeme seda nõukogude aega! Toompea linnus koos Pika Hermanniga on ju ka okupantide
rajatud. Lisaks on ühed ikkagi arhitektid, teised museoloogid, kellel ilmselt puudub tänapäevase
arhitektuuri tunnetus. Ajakirjandusele oleks nii palju etteheiteid, et ei maksa lehte panna igasuguseid
kuulujutte, kuidas keegi žüriiliikmetest hääletas või kes keda mõjutas.
Võib küsida, kas Eesti arhitektide osavõtt konkursist oli liiga loid või ei motiveerinud preemiafond.
Minu meelest oli kõik normaalne ja seda ka Kumu arhitekti Pekka Vapaavuori arvates. Eesti arhitektid
on tööga hõivatud ja tegelikult oli ülesanne ka tohutult raske.
Andres Alver, arhitekt, Žürii liige

Avalikkus muuseumidest 3. ERMi arh. Näitel
KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga?
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
17. jaanuar 2006 EPL KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga? (126)
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
Eile avati pidulikult Eesti Rahva Muuseumi konkursi võidutööde ümbrikud. Ulatati lilli ning võitjatel oli põhjust
rõõmustada. Paraku valiti võidutööks projekt, mida ei saa ega tohi ehitada tulevaseks
rahvusmuuseumiks.
Võidutöö kujutab endast Raadi veneaegse sõjalennuvälja pikenduseks mõeldud 70 m laiust ja 350 m (!)
pikkust klaaspaviljoni, mis jätkub 1,1 km pikkuse platoona “lõpmatusse”. Kokku võtab ehitis enda alla
1,5 kilomeetrit.
Abstraktse grandioossuse kõrval oleks nagu pisiasi, et selle projektiga kinnistatakse Jakob Hurda
mälestuseks loodud Eesti Rahva Muuseum ühes rahvuslike soome-ugri etnoloogiakogudega igaveseks
nõukogude kaugpommitajate lennuvälja külge. Seda nii füüsiliselt kui ka sisuliselt. Muuseumitöötajad ja
külastajad hakkavad läbi klaasseinte sundkorras kunagisi Nõukogude lennutrajektoore imetlema ning
sadadele muuseumi külastajatele räägitakse ikka ja jälle haledat lugu Tartu linna arengupeetusest
Nõukogude okupatsiooni ajal.
Sellise muuseumi ehitamiseks võiks lausa Putinilt endalt raha küsima minna – ettemaksuks kõikide punaste
nelkidega ürituste eest, mida annab edaspidi hästi korraldada otse Eesti Rahva Muuseumi lävel.

Kuidas see sai juhtuda?
Kõigil inimestel on õigus küsida, kuidas sai selline asi juhtuda. Lühivastus: žürii komplekteeriti nii, et
ajaloo suhtes “kompleksivabad” ja “kõigega nõus” liikmed jäid enamusse. Žürii lööksalga moodustanud
arhitektid-urbanistid Kaasik ja Alver on ennegi läbi viinud ideekonkursse, mille tulemused ei realiseeru.
Muidugi on tore virgutada vaimu puhtteoreetilise ajugümnastikaga. Kui aga tellija (kultuuriministeerium
koos ERM-iga) moodustab žürii, et leida parim teostatav lahendus muuseumile, on absurdne tõsta
kilbile visionäärne urbanism.

Lisaks okupantide lennuväljaga flirtimisele on võiduprojekt ka siseruumide osas lootusetult puudulik: fondiruume kõvasti vähem, näitusesaalid valged ja
tööruumid akendeta (peaks olema vastupidi), dubleeritud sissepääsud (topeltkaader), vead projektis jpm. Selle ekspluatatsioon on teistest tunduvalt
kallim (käidav klaaskatus; klaasseintega köetavad, ent kasutamata suured õhuruumid jms). Tagatipuks ulatub “muuseum-lennuväli” alale, mille tuleviku
üle ei otsusta žürii, vaid Tartu linn ja vald. ERM peaks nüüd hakkama Tartu linna piiride laiendamist taotlema!
Nii minu kui ka Kanada eksperdi Barry Lordi jaoks oli võiduprojekt viimases kategoorias märkega “mitte mingil juhul”. Muidugi on iga projekti võimalik
ümber teha (kahtlen, kas välisautorid on nõus oma ideedest loobuma, need tunnistati ju parimaks!). Ent miks määratakse esikoht tööle, mida tuleks
nullist alustada, kui kõrvalt on võtta terve hulk võistluse kriteeriumidele vastavaid töid?
Ideekonkurss allub riigihangete seadusele. Minister Palmaru, kes peaks seisma muuseumi eest ning tagama “riigi rahaliste vahendite kõige
ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise”, läks kaasa arhitektide hasartmänguga. Kas tõesti oli hirm gastroleeriva välisarhitekti ees rumal paista?
Kõigest ühe päeva Tartus ja pool päeva Tallinnas viibinud Hollandi arhitekt Winy Maas käitus nagu staar külatanumal. Või on mäng peenem: minister
ei taha seda muuseumi üldse ehitada?
Lennuajaloo mälestis?
“Muuseum-lennuvälja” kasuks kostis argument, et sõjaväebaaside all oli ka eestiaegne lennuväli, mistõttu tegemist oleks rahvusliku järjepidevusega!
Absurdsemat tõlgendust on raske leida. Raadi ajalugu algas ja lõppes venelastega. 1912. aastal maandus Raadi Krasnojarski polgu lennuplatsile Vene
katselendur Sergei Utotškin. Tema järel saabusid 1914. aastal lennukid Peterburi sõjaväeringkonna lennuroodu Gatšina polgust. Eestiaegne lennuväli
oli rohu-plats, mis asus hulk maad linna pool. ERM tahetakse liita 1952–1956 rajatud kaugpommitajate lennuväljaga, millega koos ehitati Luunja
pommilaod ja Kärkna kütusebaas.
Lennuvälja imetlevad arhitektid otsustasid pöörata uue lehekülje Eesti ametlikus ajalootõlgenduses.
Las “kompleksides” poliitikud jamavad Tartu rahu ja piiridega, meie oleme tolerantsed! Kui vahva: teeme kõik näo, et Nõukogude okupatsiooni suurim
füüsiline märk Tartus, mis linna 50 aastaks lukku pani, oli üks pühapäevalennunduse harrastamise plats. Teeme näo, et me ei tea midagi Raadi
masendavast reostusest, mida on roogitud juba kümme aastat. Teeme näo, et me ei märka lillelasu, millega iga aasta maikuus külvatakse üle Raadil
asuv punamonument.
Ei saa me ühele poole ei piiri ega pronkssõduriga, Raadile aga tahetakse ehitada terve sõjalennumemoriaal, mille keskerakondlasest kultuuriminister
on mõtlemata heaks kiitnud.

Tänu ministri meelemuutusele nautisid “puhta arhitektuurimõtte” kaitsjad triumfi. Ekspertidele sai koht kätte näidatud, sh Barry Lordile Kanadast, kes
oma valdkonnas on maailmas kindlalt esikümnes. Samas võib Winy Maasi puhul vaielda, kas ta esimese sajagi sisse mahub. Maas ei ole ühtegi
muuseumi ehitanud – väike kunstikeskus seda kogemust ei anna –, küll aga kuulub tema loomingu pärlite hulka näiteks korterelamu projekt sigadele
(otseses mõttes). Miks kutsuti ERM-i žüriisse selline välisarhitekt, kui Euroopast olnuks ridamisi võtta muuseumi projekteerimise kogemusega
tipparhitekte? Küsigem ka: miks ei olnud žüriis ühtki Tartu avaliku elu tegelast?
Pyrrhose võit
“Veel üks selline võit ja me oleme kadunud,” tõdes veriste lahingutega kuulsaks saanud Pyrrhos. Kulutati kolm miljonit, aga konkurss täitis vaid
“arhitektuurimõtte elavdamise” rolli. ERM peab alustama otsast.
Kui kaugele saavad arhitektid tegelikkusest võõrandumisel veel minna? Ühed projekteerivad linnasüdametesse kaubakolosse; teised müüvad
süüdimatult akendeta tube; kolmandad pressivad vastutustundetult žüriides läbi “kunstiprojekte”, millega tellijal pole midagi peale hakata. Vaene
arhitektide liit pingutab, et Eesti arhitektuuri mainet seltskonnaüritustega parandada, aga ei saavuta midagi, kui arhitektide teod käivad sõnadele vastu.
Valjuhäälselt ühiskonnas otsustamisõigust nõudes ja üksteisele kõrgeimaid kvalifikatsioonitunnistusi jagades võtavad arhitektid otsustama pääsedes
arvesse vaid oma kinnismõtteid ja ego. Sellises kontekstis muutub või-matuks kaitsta seisukohta, et ühiskonnas kaalukate otsuste tegemine peaks
Eestis olema usaldatud arhitektidele.

Karin Hallas-Murula, ERM-i arhitektuurikonkursi ekspert, Eesti arhitektuurimuuseumi direktor

Avalikkus muuseumidest 4. ERMi arh.v näitel
Hiidämblik ja punalohe. PM 21.1.06. www.postimees.ee/230106/esileht/arvamus/189520.php
«Põhjakonna me siis ei saanud,» võis kunagi direktorina eelmise Eesti Rahva Muuseumi
arhitektuurikonkursi korraldanud Tõnis Lukase hääles leida kergeid pettumusenoote, kui ta
esmaspäeval ERMi uue hoone konkursil võidutöö «Memory Field» («Mälestuste maastik») ees
käed risti rinnale sättis.
«Põhjakonna»-nimeline projekt võitis tosin aastat tagasi. Aga riik oli vaene ja ERM pidi KUMU selja taha
järjekorda võtma.
Nende ootamise aastatega langes otsus – muuseum läheb oma päriskoju Raadile. Seal mõisahäärberis
avas ERM 1923. aastal esimesed seitse näituseruumi.
Tuul on pööranud, ühtäkki suudab riik ehitama hakata ning projekti said kutsutud silmad esmaspäeva
keskpäeval esimest korda näha.
«Nüüd saame siis ämbliku » jätkas Lukas.
Tõepoolest, mitmel pildil kõrgus muuseumihoone kohal hiigelämblik, mis osa vaatajaid nii segadusse
suutis ajada, et nad hoopis seda tulevaseks muuseumimajaks pidasid.
Loomad meeldivad inimestele. Nii kirjutas üks arvamuskülgede püsiautor hiigelsuurest punalohest, mis
Raadi sõjaväelennuväljal laiutama hakkab. Põhjuseks pilt, kus arhitektid olid hoone mastaapide
näitlikustamiseks ühel maastikuvaatel muuseumimaja punaseks värvinud, hallist üldpildist
eristamiseks.
Kolm noort arhitekti – Lina Ghotmeh Liibanonist, Itaalias kasvanud Dan Dorell ja jaapanlane Tsuyoshi
Tane suutsid endast kõnelema panna terve Eesti. Õigupoolest oma projektist. Ühtäkki oli rahvas
kaheks nagu kirvelt kõlksu saanud kasehalg – poolt ja vastu.

350 meetrit pikk, peamiselt ühekorruseline klaastunnel, kogupikkuses on kompleks poolteist
kilomeetrit pikk ja meenutab lennurada. Kerge kaldega kate vihjamas tõusmisele taevasse,
oma saatusele vastu minemisele.
700 000-kroonine võidupreemia on suurim, mida Eestis eales on arhitektuurikonkursil välja antud,
kuid rahvusvahelised tipud, kellega koos Ghotmeh, Dorell ja Tane töötanud on, sellistele
konkurssidele välja ei tule.
Selle kolmiku esimest suurt võitu saadavad rohked küsimused – kas maja ikka suudab
muuseumihoone nõudmisi täita, kuidas mastaapne hoone selles ümbruses välja hakkab
nägema ning kuidas eesti vankrirattad ja õllekapad seal sees tunduvad. Ning kui palju see
klaasmaja Eesti riigile maksma võib minna.

Nii pidi kolmik enne auhinna saamist tõlkeklappidest kuulma ERMi eelmise direktori Jaanus Plaadi
kahtlustesse peidetud lootust, et juhul kui võidutööd ei õnnestu muuseumi vajadustele
kohandada, on žüriil võimalik asendada see mõne teise tööga.
Alles siis avanesid ümbrikud ning presidendipaar lõi kolme noore arhitektiga kokku.
Päev pärast võidu tähistamist sõitis trio Londonisse, lubadusega juba nädala pärast tagasi olla.
Arhitektuurimuuseumi direktor Karin Hallas-Murula taandas end suure käraga žüriist, sest sellesse
kohta ehitatud suur sillakujuline muuseum seoks
ERMi igaveseks nii füüsiliselt kui ideeliselt Nõukogude okupantide sõjaväelennuvälja külge.
Dorell on pärit Itaaliast ja üles kasvanud ajal, kui maailma lapsed kartsid kõige rohkem tuumasõda.
Tema hirmu kodu oli Tartus Raadil. Kaugpommitajad olid valmis siit iga hetk õhku tõusma ja
Euroopale surma külvama.

Avalikkus muuseumidest 5. ERMi arh. Näitel
>

JUHTKIRI: Rahu Eesti Rahva Muuseumile

Eesti Päevaleht 17.1.2006

(2)

Eile saime siis teada ERM-i arhitektuurivõistluse võitjad ja näha ka sada kaheksat võistelnud
projekti. Kirgi oli juba enne üles köetud, sest žürii hoidis tulemusi pikka aega saladuses.
Pole ime, et ajakirjandus haaras kinni igast läbiimbunud vihjest. Oli enam-vähem kindel, et võit ei
tulnud koju. Kokku konkureeris kõigest 12 Eesti arhitektide projekti, millest üks sai ostupreemia.
Meenutagem, et Kumu konkursil tegid puhta töö soomlased.
ERM-i arhitektuurivõistlus ja ehitamine põhjustab ilmselt veel suuremaid debatte, sest see
puudutab absoluutselt tervet Eesti rahvast. Eesti Päevaleht on loomulikult juba tänasest avatud
kõikvõimalikele arvamustele, kuid me kõik peame ka arvestama muuseumi direktori Krista Aru
palvet: laske meil lõpuks rahulikult oma päris kodu valmis ehitada. Pärast kaklust teatavasti
rusikatega ei vehelda, kuid Kumu näide on hoiatav: ikka hakati vaidlustama asukohta ja projekti
sobivust Lasnamäe nõlva alla. Loodetavasti ERM-iga nii ei lähe.
Kuid mingid rasked eriarvamused on ka siia sisse programmeeritud. Laias laastus lähevad
arhitektide ja museoloogide-kunstiajaloolaste hinnangud lahku. Viimati mainituid häirib projekti
sobivus muuseumihooneks ja liigne orienteerumine kunagise Vene militaarlennuvälja imagole.
Võidutöö “Mäluväli” saatetekstist võib otse lugeda, et see on “lõige maastikust” ning “stardirada”
silmapiiri ja kauguste poole, mis ühtlasi on “tunnistajaks pikaajalisele võitlusele okupatsiooniga”.
Samas tundub see mõnele eestlasele hoopis monumendina nõukogudeaegsele sõjalennuväljale,
mis tegi Tartust kinnise linna. Arhitekte, seda enam välismaiseid, ja võib-olla ka turiste aga
säärane kohamüüt pigem paelub. Kahju on muidugi sellest, et lähitulevikus pole ette näha
varemetes mõisa restaureerimist. Vanemale põlvkonnale seostub Raadi just eelkõige mõisaga.

Teemaväljad ja tasandid
Teemavälja üldstruktuur :
1. Struktuursed teemad ja põhimüüdid
2. Võimu ja juhtimise, otsustamise ja funktsionaalsed teemad

3. Inimese ja identiteedi teemad

Muuseumi - teema meediaväljal:
1. Muuseumid struktuuriosana
2. Konseptualiseerimine, valikud ja otsustamised
3. Muuseumide funktsioneerimine inimese jaoks

Eesti elanike kultuurihuvide mudel ja mudeli
sotsiodemograafiline taust
1. Aktiivne mitmekülgne kultuurisuhe

22%

2.Utilitaarne (sh tehnoloogiline) ja meelelahutuslik kultuurisuhe 25%
3. Traditsiooniline, perekeskne kultuurisuhe 19%
4. Sotsaalse võrgustiku ja popkultuuri keskne kultuurisuhe 14%
5. Kultuurikauge, passiivne suhe

20%

mudel on avaldatud ja analüüsitud: Lõhmus, M., Lauristin, M., Salupere, R.
Inimesed kultuuriväljal: aktiivsus ja eelistused. Rmt: Eesti elavik 21.
Sajandi algul. TÜK 2004, lk 97 – 128

T abel 7.22. K ultuuriorientatsioonide klastrite sotsiodem ograafiline struktuur.

Sugu
V anus

H aridus

A nkeedi
keel

22 %

25%

19%

14%

20%

K ogu

M ees
N aine

36

21

35

49

47

64

81
19

79

65

51

54

15-19

3

17

3

29

3

10

20-29
30-44

10

28

9

12

17

23

33

31

34
25

21

27

45-54

23

14

23

10

17

18

55-64

20

5

19

1

25

15

65-74

20

3

15

1

22

13

alg, põhi

15

27

15

29

30

23

K esk

55

58

62

59

49

57

K õrgem
E esti

30

15

23

13

21

21

73

67

63

68

59

66

V ene

27

33

37

32

41

34

26. septembri töötuba:
võimalusi muuseumide esitamiseks avalikkuses
Kuidas saavutada kommunikatsiooni dünaamilisus?

Meedia muuseumidest millele meedia reageerib?
> Millele meedia reageerib ja millele mitte?
> Millised on valikute printsiibid ja kriteeriumid?

> Millal reageerib?
> Kuidas reageerib?

Meedia paradoksid
> Meedia näib emotsionaalne, siiski on meedia sisu ratsionaalne –
funktsionaalne
> Meedia esitab end avaliku tekstina, siiski on see sündinud suletuses
> Meedia esineb kõikide esindajana, siiski on see kellegi esindaja
> Kes omab/toodab meedia sisu (aktiivne pool) ja kes meedia sisu kasutab
(passiivne pool)
> Meedia on identiteeditööstus – ideede, meeleolude, arvamuste, identiteedi
tootmine
> Meedia sisu referentsid on kas kindlad väljakujunenud allikad (kvaliteetsed)
või rohkem juhuslikud mitte-väljakujunenud (vähekvaliteetsed) allikad.
> Muuseumid on kvaliteetsed referentsid.


Slide 30

Maarja Lõhmus:

Muuseumid kui
kommunikatsioon
ettekanne Narvas,
25. septembril 2006

ARUTLEN:

> Avalikkuse ja meedivälja üle
> Muuseumide üle avalikkuses ja meediaväljal

> Avalikkuse struktuurimudeli üle, Eesti ühiskonna
avalikkuse üle, kus domineeriv avalik väli on meediaväli,
kus muuseumid on materjaliks ja teemaks. Milliseks?
> Inimeste huvitüüpide üle

> Muuseumide kommunikatsiooni üle ühiskonnas

PANOPTICON (Bentham 1787), Foucault
http://cartome.org/panopticon1.htm

Muuseumide struktureeriv normatiivne
roll kultuuris:
sisemine ja välimine määratlemine
-

Ühiskonnas muuseumide institutsioonil tõemonopol aprioori, struktuurselt

-

Muuseumid on vajalikud ja neid tuleb toetada ka siis, kui külastajaid napib (81%
nõus, Kultmin.2006, vt. järgmine slaid). See olukord on sarnane avalik-õigusliku
ringhäälingu toetamisega, mida toetatakse ka siis, kui ei kuulata. Tõlgendus:
kultuuristruktuuri toimimise põhiinstitutsioonid peavad tingimusteta olemas olema.

-

Sisemine identiteet ja väline määratlemine:

ERMi ideest ja asutamisest 100 aastat hiljem on saanud mineviku-tuleviku
kontseptsioonide ja suundade küsimus. Põhiküsimusi esitasid ERMi uue hoone
arhitektuurivõistluse vastukajad (vt. Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi
suhtes. Winy Maas 17.1.2006 PM)

Winy Maas: Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele
muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas, rahvuslikke piire ületavas
ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab
ligi noort põlvkonda ja mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises
kontekstis.

K u ivõrd n õu stu b järgn evate väid etega m u u seu m id e k oh ta?
(täiesti nõus + pigem nõus)

M uuseum id korraldavad
liiga vähe põnevaid
üritusi

2006 a

45
37

M uuseum id on vajalikud
ja neid tuleb toetada isegi
siis, kui külastajaid napib

80
81

U ute m uuseum ihoonete
ehitam ine on riigi raha
raiskam ine

20
17

Inform atsioon
m uuseum ides toim uvast
on hästi kättesaadav*

27

E esti m uuseum ide
väljapanekud pakuvad
palju põnevaid elam usi*

52

0
P ro tsen t %
* 2 0 0 3 ei k ü situ d

2003 a

20

40

60

80

100

Muuseumid kui maailmapilt ja
identiteedikommunikatsioon: tehnoloogilise hüppe,
konstruktivismi ja reflektsiooni uus tase
MUUSEUMID

>

Eesti muuseumi ideede kujunemine Jakob Hurda matustel Tartus 1907; Hurda tööde
jätkajate otsusluua vanavara süstematiseerimiseks ja eksponeerimiseks muuseumi.

>

Muuseumide materjalide esituses nii konstruktivistlik kui refleksiivne pool.

>

Vrd. Soome muuseumidega (vt. Lõhmus, M., Medijainen, E. Soome ja soomlased
TÜK 2005, pt Muuseumid lk.317 - 328)

>

Eestis loodus kultuurikeskkonnana – loodusajakirjandus jm on kõrgelt koteeritud

>

Eesti kultuuriajakirjanduses on muuseumide – ajakirjanduse osa praegu vähe esile
tulev ja hajutatud erinevate väljaannete kui ‘kontekstide’ vahel – osad teemad
üldajakirjanduses, muuseumide näitused ja väljapanekud kultuuriajakirjanduses ja
muuseumide kontseptuaalne pool üldise kultuuripoliitilise diskussiooni osana.

>

Kõige rohkem saavad inimesed infot kultuurivaldkondade kohta üldajalehtedest ja
ajakirjadest, televisioonist ning sõprade-tuttavate käest.

>

Eesti kultuuriuuringud – kultuuri uuringute põhjana oluline muuseumide teadustöö
ja uurimused. Kultuuriuuringutes on muuseumide osa laias kultuurikeskustelus
põhjendamatult tagasihoidlik –veel-mitte-kommunikatiivne faas.

K u ivõrd su u rt h u vi p ak u vad järgn evat tü ü p i m u u seu m id ?
(suurt huvi + m õningast huvi)

2003 a
2006 a

75

L oodus

78

64

K unsti

66

65

A jaloo ja arheoloogia

65

60

K oduloo

59

52

T eadus ja tehnika

55

45

E tnograafia ja
antropoloogia

48

6

M uud

P ro tsen t %

5
0

20

40

60

80

Eesti struktuurimuutus ja avalikkuse
representatsiooni muutus 1980 – 1990ndatel
>

Eesti muutumine 1990ndatel:

> - avalike representatsioonide muutumine
> - meediavälja muutumine
>

Totalitaarkommunikatsioonist avatud ühiskonna kommunikatsiooniks

>

Meediavälja funktsioonide muutus

>

Esinejate, kõneisikute, ajakirjanike-toimetajate muutus

>

Avalikkuse agenda ja fookuste muutus

>

Sotsikultuuriliste protsesside määratlemine- defineerimine

>

Igapäevane defineerimisvõitlus protsesside suunamise nimel

> ESITUSE – REPRESENTATSIOONI MUUTUS
> ÕIGED– VALED/ TUGEVAD– NÕRGAD/ SELGED– EBASELGED MÄRGID

Reflektsioon versus konstruktivism:
muuseumide rolli ja funktsiooni muutusi 1980ndatest
kuni 2000ndate alguseni.
1.

Reflektsiooni vajadus: muinsuskaitse liikumine 1980ndate lõpus,
muuseumide kultuurilis – poliitiline osalemine (näit. Loomeliitude
pleenumil)

2.

Institutsiooni restruktureerimine: Eesti kultuuri institutsioonide üldine
restruktureerimine ja uus legitimeerimine, toomine NSVL tõrjutud
identiteediinstitutsioonidest Eesti rahvuslikuks keskseks identiteedi ja
mälu institutsiooniks. (90ndate keskpaik)

3.

Enesereflektsiooni: muuseumide käsitlus areneva ja muutuva
protsessina, muuseumide võrdlused maailma teiste muuseumidega

4.

Institutsioonide uus struktuur: Liitumine EU-ruumiga, institutsionaalne
rahvusvahelistumine

5.

Reflektsiooni ja konstruktsivismi ootus: Avalikkuse ootustele
vastamine, resonantsi arvestamine, erinevate väärtuspõhiste
konfliktide käsitlemine kui süsteemi infrastruktuuri/struktuuri üldise
funktsioneerimise indikaatorina (2000ndate algus)

6.

Millise konstruktivismi ootus?
Muuseumide usaldamise/usaldamatuse küsimus, muuseumide
vastutus teadvuse-kujunduse eest (varjatud küsimus)

Muuseumide külastamise põhjused /funktsioonid
>

1/3 külastajatest meelelahutuseks, vaba aja veetmiseks

>

1/3 külastajatest enesetäiendamiseks ja harimiseks

>

1/5 külastajatest õppe otstarbeks

>

1/7 tööalaselt
Kommentaar: külastajate määratletud põhjused külastamiseks ei ole tähenda
automaatselt, et need ongi külastamise põhjused, sest kontekstiks pole uuritud inimese
huvide ja vajaduste struktuuri ning muuseumide külastamist selles kontekstis.

> Huvi 2006:
>

78% loodus

(2003 – 75%)

>

66% kunst

(2003 – 64%)

>

65% ajalugu ja arheoloogia

>

59% kodulugu (2003 – 60%)

>

55% teadus ja tehnika (2003 – 52%)

>

48% etnograafia ja antropoloogia (2003 – 45%)

> Mitte – huvi 2006:
>

53% ei ole vaba aega (2003 – 49%)

>

25% ei meeldi muuseumis käia (2003 - 22%)

>

24%

muuseumide kohta on vähe infot (2003 – 28%)

>

22%

puudub transport (2003 – 19%)

>

20%

piletihind liiga kõrge ( 2003 – 19% )

M illistel eesm ärk id el T e m u u seu m e k ü lastate?
Ü ldse m itte

M õnikord

S ageli

TÖ Ö A LA SELT

2003 a

94

42

2006 a

94

5 2

Õ PPEO TSTA RBEL

2003 a

88

9

3

2006 a

88

10

3

E N E S E T Ä IE N D A M IS E K S

74

2003 a

18

71

2006 a

21

8

M E E L E L A H U T A M IS E K S ,
V A B A A JA V E E T M IS E K S
2003 a

63

24

13

2006 a

63

24

12

0%
P ro tsen t %

20%

40%

60%

80%

100%

M is on p eam ised p õh ju sed , m ik s ei k ü lasta (saged am in i) m u u seu m e? *

2003 a
2006 a

49

E i ole vaba aega

53

M ulle ei m eeldi
m uuseum ides käia

22
25

M ul on m uuseum ide
kohta vähe infot

28
24

P ole transporti/ halvad
transpordivõim alused

19

P iletite hinnad on liiga
kallid

19
20

22

8

M inu tervis ei luba

6
6
6

M uu põhjus

K ülastan m uuseum e
piisavalt sageli

6
5
4
4

R aske öelda

0

10

20

30

40

P ro tsen t %
* k u n a ig a resp o n d en t v õ is an d a m itu v astu st, siis v õ ib p ro tsen tid e su m m a o lla 1 0 0 -st su u rem

50

60

Muuseumid 21. sajandi alguses–
kollektiivne identiteet, mälu, igapäevapraktika
Muuseumide sõnum ühiskonnas ja meedias.
Muuseumid on faktikogumid emotsionaalselt tulikuumal väljal.
Autentse mälu materjali faktiline olemasolu (hoidlate ja
arhiivide sisu jm materiaalne pool)
Muuseumid kui mälu ja kogemus. Mälu, ajaloo, tuleviku jm –
temaatika käsitlus inimese-kesksena
Muuseumid kui arutlusmaterjal, avaliku arutluse objekt. Riikide,
ühiskondade ja kultuuride konsensuse ja/või vastanduste otsing
Info orienteerumiseks.
MUUSEUMIDE FUNKTSIOONIMUUTUSI
Kontrollitud ideoloogiast (ja selle konstruktivismist) inimese avatud
maailmapildi kujundajaks (mälu tugevdajaks).
Uus funktsioon lubab rohkem muuseume ja materjale, avatumat mälu.
Selle talletamisega, mis aga vahepealsel suletud perioodil
kustutatud või kustumas – selle kogumisega on kiire!!

Muuseumid – eksistentsi lugu ja resonants

>

MUUSEUMID KUI AJA–KOHA–TEGEVUSE KOMMUNIKATSIOON KULTUURIS

> Svetlana Alpers,“The Museum as a Way of Seeing,” in Exhibiting Cultures:
The Poetics and Politics of Museum Display, ed. Ivan Karp and Steven D.
Lavine (Washington and London: Smithsonian Institution Press, 1991) pp.
25-32.
> Gianni Vattimo: The Structure of Artistic Revolution. 1988.
> Clifford, James: The Predicament of Culture: twentieth-century
etnography, literature and art. Cambridge (Massachusetts); London:
Harvard University Press, 1994.
> Georg Simmel: The Sociology of Space. (rmt Frisby, D.; Featherstone, M.
Simmel on Culture. Sage 1997)
> David Harvey: The Experience of Space and Time. (rmt The Condition of
Postmodernity. Blackwell. 1990)

Juri Lotman kultuuri enesemudelist ja
identiteedikommunikatsioonist
Kultuuri aktiivsuse enesemääratlemisel räägib tungist ühtsuse poole.
Kultuuri enesemudeli mehhanismid on seotud lakkamatu vajadusega
säilitada oma eneseteadvus, salvestada oma mällu kontseptsioon
iseendast.
Kultuurile on omane enesemudelite loomine ja kujutamine – nende kaudu
ühtlasi kontrollitakse adekvaatsust, suundade relevantsust.
Juri Lotman on eristanud kultuuri enesemudeli loomisel kolme üheaegset
suunda:
1. kultuuri enesemudel, mille eesmärgiks on refleksiivsus, reaalne tunnetus
ja kogemus
2. enesemudel, mis erinevad tavapraktikast, ent on suunatud praktika
muutmisele
3. ideaalsed enesemudelid ja manifesteerimised, mis eksisteerivad eraldi
reaalsusest ning säilitavad-defineerivad põhiväärtusi.
Lotman: erinevate enesemudelite vahel võib tekkida konflikte.

Muuseum – akadeemilise
kommunikatsioonidistsipliinina
http://www.uwo.ca/theory/Courses/Courses2006-OrderingLong.html
Centre for the Study of Theory and Criticism – Courses 2006-2007
Ordering Things - The following gives a very rough idea of how the course might unfold, though suggested
readings are at this stage no more than an indication of general directions, a point of departure for
reflection. The case studies, in particular, are intended merely as signposts on a terrain to be explored.
Weeks 1-7
•

Orientation

•

Collectors and Collecting (Baudrillard, Benjamin, Bal, Stewart)

•

Collecting Art and Culture (Clifford, Sherman, Duncan)

•

Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum (Pearce, Bal)

•

Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition (Bennett, Heidegger, Mitchell)

•

Taxonomies and Heterotopias (Foucault, Ritvo)

•

Archive (Derrida, Nora, Ricœur)

Weeks 8-13: Case Studies


Encyclopedia and Library (Borges, Kis)

•

Museum (Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H)

•

Anti-Museum (Broodthaers, the Museum of Jurassic Technology)

•

Taxonomies, Heterotopias and Lists (Greenaway's The Falls, Perec)

•

The Artist in the Museum (Boltanski, Greenaway)

•

The Museum Without Walls (The Situationist International, Sophie Calle, Banksy)

Muuseum akadeemilise distsipliinina. Näide
Week 1: Orientation
Week 2: Collectors and Collecting
>

Baudrillard, Jean. "The System of Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The Cultures of Collecting.
Cambridge, MA: Harvard University Press. 1994. 7-24.

>

Benjamin, Walter. "Unpacking My Library. A Talk About Book Collecting." Illuminations. Trans. Harry Zohn. Ed. Hannah
Arendt. New York: Schocken Books, 1969. 59-67.

>

Bal, Mieke. "Telling Objects: A Narrative Perspective on Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The
Cultures of Collecting. Cambridge, MA: Harvard University Press. 97-115.

>

Stewart, Susan. "The Collection, Paradise of Consumption." In Susan Stewart, On Longing. Durham and London: Duke
University Press, 1993. 151-69, 190-91.

Week 3: Collecting Art and Culture
>

Clifford, James. "On Collecting Art and Culture." In James Clifford, The Predicament of Culture. Cambridge: Harvard
University Press, 1988. 215-51.

>

Sherman, Daniel J. "Quatremère/Benjamin/Marx: Art Museums, Aura, and Commodity Fetishism." In Daniel J. Sherman
and Irit Rogoff, eds. Museum Culture: Histories, Discourses, Spectacles. London: Routledge, 1994. 123-43.

>

Duncan, Carol. "The Art Museum as Ritual." In Carol Duncan, Civilizing Rituals: Inside Public Art Museums. London and
New York: Routledge, 1995. 7-20.

Week 4: Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum
>

Pearce, Susan M. "Collecting: Shaping the World." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A Cultural
Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 68-88.

>

Pearce, Susan M. "Museums: The Intellectual Rationale." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A
Cultural Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 89-117.

>

Bal, Mieke. "The Discourse of the Museum." In Reesa Greenberg, Bruce W. Ferguson, and Sandy Nairne, eds. Thinking
About Exhibitions. London and New York: Routledge, 1996. 201-18.

Week 5: Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition
>

Bennett, Tony. "The Exhibitionary Complex." In Tony Bennett, The Birth of the Museum. London and New York: Routledge, 1995. 59-88.

>

Heidegger, Martin. "The Age of the World Picture," in The Question Concerning Technology and Other Essays, trans. William Lovitt. New York:
Harper & Row, 1977. 115-54.

>

Mitchell, Timothy. "Orientalism and the Exhibitionary Order." In Nicholas B. Dirks, ed. Colonialism and Culture. Ann Arbor: The University of
Michigan Press, 1992. 289-317.

Week 6: Taxonomies and Heterotopias
>

Foucault, Michel. The Order of Things: An Archaeology of the Human Sciences. London: Tavistock, 1970. xv-xxiv.

>

Foucault, Michel. "Of Other Spaces." Diacritics 16.1 (Spring 1986): 22-27.

>

Ritvo, Harriet. "Zoological Taxonomy and Real Life." In George Levine, ed. Realism and Representation: Essays on the problem of Realism in
Relation to Science, Literature, and Culture. Madison: The University of Wisconsin Press, 1993. 235-54.

Week 7: Archive
>

Derrida, Jacques. "Archive Fever, A Freudian Impression." Diacritics 25.2 (Summer 1995): 9-63.

>

Nora, Pierre. "Between Memory and History: Les Lieux de Memoire." Representations 26 (1989): 7-25.

Week 8: Encyclopedia and Library
>

Case Studies I: Borges, Danilo Kis's "The Encyclopedia of the Dead"

Week 9: Museum
>

Case Studies II: Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H

>

Donato, Eugenio. "The Museum's Furnace: Notes Toward a Contextual Reading of Bouvard and Pécuchet." In Josué V. Harari, ed. Textual
Strategies: Perspectives in Post-Structuralist Criticism. Ithaca: Cornell University Press, 1979. 213-38.

Week 10: The Anti-Museum
>

Case Studies III: Marcel Broodthaers, The Museum of Jurassic Technology

>

Crimp, Donald. "This is not a Museum of Art." In Donald Crimp, On the Museum's Ruins. Cambridge: MIT Press, 1993. 200-34.

>

Rugoff, Ralph. "Beyond Belief: The Museum as Metaphor." In Lynne Cooke and Peter Wollen, eds. Visual Display: Culture Beyond Appearances.
Seattle: Bay Press, 1995. 69-81.

Week 11: Taxonomies, Heterotopias and Lists
>

Case Studies IV (Perec, Greenaway's The Falls)

>

Testa, Bart. "Tabula for a Catastrophe: Peter Greenaway's The Falls and Foucault's Heterotopia."

>

Paula Willoquet-Maricondi and Mary Alemany-Galway, ed. Peter Greenaway's Postmodern/Poststructuralist Cinema. Lanham, Maryland: The
Scarecrow Press, 2001. 79-112, 336-38.

Week 12: The Artist in the Museum
>

Case Studies V (Christian Boltanski, Peter Greenaway)

Week 13: The Museum Without Walls
Tony Purdy

Inimest üldhuvid, integreerivad huvid, diferentseerivad
huvid ja spetsialiseeritud teemahuvid meedias
Teemade huvitasemed:
1. üldhuvi - vähemalt 60% vastajatest huvi pakkunud teemad (uudised kodu- ja
välismaalt, tervis, tv-saated);
2. suuri rühmi integreerivaid teemad, huvi ca 40 % vastajatest (näiteks
kuritegevus-politsei-kohtud ja seadusandlus-õigusinfo, loodus, sport, noorte
elu, haridus, sotsiaalprobleemid, pere, ka huumor),
3. teatud huvirühmi diferentseerivaid teemad (25-35%), näiteks korruptsioonskandaalid, poliitika ja majandus vs. kultuur, riigikogu, valitsus, tuntud isikud –
suhted, seltkonnakroonika vs. statistika jne.
4. suhteliselt väikesele asjast huvitatute ringile (alla 20%) huvi pakkuvad
spetsialiseeritud teemad, näiteks õiguskantsler-riigikontroll, arvutid,
erakondade tegevus või kirik ja religioon.
Ülevaade inimeste teemahuvidest, st huvidest eri valdkondade suhtes (‘Mina,
maailm, meedia’ 2002), küsitletud oli 1500 inimest üle Eesti. Huvide
selgitamiseks oli vastajatele antud valdkondade nimestik, mille suhtes pidid
viiepallisel skaalal hindama huvitatust.

M uu valdk ond.
K irik , religioon
E hitus , k innis vara
P oliitik ud, erak onnad
Õ igus k ants ler, riigik ontroll
O s t-m üük
A rvutid
P res ident
Reis id, turis m
S elts k onnak roonik a
V alits us , m inis teerium id, am etk onnad
Riigik ogu
M ajandus , äri, ettevõtlus
M ood
A utod
Tuntud is ik ud, s uhted
S tatis tik a, uurim us te andm ed
Tehnik a, tehnoloogia
K uns t, k irjandus , teater
M aaelu
Tööpak k um is ed
K orrupts ioon, s k andaalid
Teadus lik ud avas tus ed
Noorte elu
S port
A rvam us ed ja arutlus ed päevas ündm us tes t
K ool, haridus , õppim ine
Loodus
S ots iaalprobleem id
Huum or
S eadus ed, m äärus ed, õigus alane info
K odu, pere, laps ed
K uritegevus , polits ei, k ohtud
Uudis ed välis m aalt
Teles aated, film id
Tervis
O m a valla, linna, m aak onna info
Uudis ed E es tis t

1,2
13
13,3
13,5
14,7
18,6
19,4
22,8
23
23,7
23,8
24,7
25,3
25,5
26
27,2
27,9
29,5
31,3
31,3
32,4
35,2
39,5
40,3
41
43,3
47,4
49,9
50,6
53,7
54,2
56,6
57,6
59,6
63,8
66,5
77,7
84,7
0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Huvide tüübid:

Huvi meedias käsitletavate
jagunenud gruppide vahel:

teemade

> ühiskonna ja riigi teemadest huvitujaid
> kodu-lähiümbruse huvilised
> tehnika-teaduse-ettevõtlushuvilised

vastu

on

Teemahuvide klastrid 1-4
Kokkuvõtvalt on teemahuvide kohta neli klastrit
I. Esimese, poliitikahuvilise klastri (18% koguvalimist) domineerivaks faktortunnuseks on huvitatus riigi ja selle
institutsioonide tegevusest.
Kõrgendatud poliitikahuvi on ainult veidi rohkem omane meestele [VK1](52%). Siia klastrisse kuulub rohkem
kõrgharidusega inimesi, domineerivad keskealised ja vanemad inimesed (72% klastrist on vanem kui 45
eluaastat). Samuti kuulub siia keskmisest enam eestlasi. Sissetulekudominant on veidi allapoole Eesti
keskmist (1500-2500 kr pereliikme kohta). Keskmisest enam on siin pealinlasi ja maainimesi.
II. Teise, kultuurile ja lähiümbrusele orienteeritud teemahuvi klastri (19% koguvalimist) teljeks on kultuuri,
hariduse ja noorte elu, reisimise ja seltskonna temaatika, keskmisest tugevam on ka orienteeritus
lähiümbrusele ning sotsiaalsetele probleemidele. Samas on tüüp poliitikakauge.
Nimetatud tüübile on iseloomulik feminiinsus (88% naisi). Tüüpi iseloomustab keskmiset enam keskhariduslik
taust, samuti on siin keskmisest enam venekeelse ankeedi täitnuid. Palgaskaalal on nad kõige madalama
sissetulekuga pereliikme kohta. Keskmisest enam on siin (pea)linlasi ja vähem maainimesi.
III. Kolmanda, tehnika, teaduse ja ärikeskse teemahuvi klastri (28% koguvalimist) juurde kuulub ka
kõrgendatud spordi- ja välisuudiste huvi. Ootuspäraselt koosneb see tüüp valdavalt meestest (91%).
Klastri vanuskoosseis on vastandlik esimesele, poliitikahuvilisele tüübile: siin domineerivad noored, 77%
klastri koosseisust on vanuses alla 44 aasta. Sissetulek on selles klastris kõrgeim: ligi pooltel ulatub see
üle Eesti keskmise, kusjuures veerandil on sissetulek pereliikme kohta kõrgem kui 4000 krooni kuus.
Üllatav on, et klastri koosseisus on keskmisest enam maal elavaid inimesi.
IV. Neljanda, ümbritsevast vähehuvitunute klastri (34% koguvalimist) moodustavad inimesed, kelle huvid on
kõikide faktorite lõikes tunduvalt alla keskmise.
Klastris on väike naiste ülekaal (62% naisi), ka on selles keskmisest rohkem pensionieas inimesi.
Iseloomulik on ka veidi madalam haridustase ja sissetulek pereliikme kohta. Asulatüüpide esindatus
vastab aga valimi keskmisele. Venekeelsete inimeste osakaal on valimi keskmisest suurem (41% valimi
34%ga võrreldes). Nendel inimeste seas on silmatorkavalt enam Eesti kodakondsuseta inimesi, mis viitab
sellle, et kodakondsuse puudumine on seotud üldise vähema huvitatusega ümbritsevast elust.

Muuseumid kultuurimeedia kanalina Eesti
muuseumide külastusi (SaarPoll-Kult.min 2006)
MUUSEUMIDE KÜLASTATAVUS 2005. Eesti inimesed muuseumides:
12% Eesti Vabaõhumuuseumis
10% Kadrioru kunstimuuseumis
9%

Kumu Kunstimuuseumis

8%

Palmse mõisas

8%

Eesti Loodusmuuseumis

6%

Eesti Meremuuseumis

6%

Eesti Ajaloomuuseumis

6%

Tallinna Kunstihoones

5%

Rakvere linnuses

5%

Eesti Tervishoiumuuseumis

5%

Niguliste muuseum-kontsertsaalis

5%

Tartu Kunstimuuseumis ja Pärnu Uue Kunsti muuseumis

4%

Narva Muuseumis

4%

Eesti Rahva Muuseumis

4%

Saaremaa Muuseumis

4%

Palamuse Oskar Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumis

3%

Okupatsioonide Muuseumis

3%

Eesti Põllumajandusmuuseumis

57% inimesi ei ole aasta jooksul muuseumides käinud

M illiseid m u u seu m e on viim ase 12 k u u jook su l k ü lastan u d ?*

K adrioru K unstim uuseum **

8

K um u K unstim uuseum **

8

P alm se m õis

8
7
8
6
6
7
6

E esti L oodusm uuseum
E esti M erem uuseum
E esti A jaloom uuseum

N iguliste m uuseum -kontserdisaalis
E esti T ervishoium uuseum
N arva M uuseum
E esti R ahva M uuseum
S aarem aa M uuseum
P alam use O skar L utsu K ihelkonnakoolim uuseum
O kupatsioonide M uuseum **
E esti P õllum ajandusm uuseum
P ärnu M uuseum
E esti S pordim uuseum
H iium aa M uuseum
M uu

2006 a

13
12

E esti V abaõhum uuseum

R akvere linnus

2003 a

5
6
5
6
5
4
4
3
4
4
4
5
4
3
3
3
3
3
2
3
2
3
7
7
57
57

E i ole külastanud
P rotsen t %
0
10
20
30
** 2003.a. ei küsitud
*kuna iga respondent võis anda m itu vastust, siis võib protsentide sum m a olla 100-st suurem

40

50

60

K u n s tin ä itu s te , k u n s tis ü n d m u s te k ü la s ta m in e e r in e v a te s k o h ta d e s
(o n k ü la s ta n u d s e d a k o h ta v ä h e m a lt ü h e l k o rra l)
K u ltu u ria s u tu s te s (te a trid , k in o d ,
k u ltu u rim a ja d , jn e )

18
16
14

M õ n e s g a le riis

15

Ü h is k o n d lik e s h o o n e te s (p a n g a d ,
(o m a )v a lits u s a s u tu s e d , õ p p e a s u tu s e d , jn e )

14
12

K a d rio ru K u n s tim u u s e u m is *

2003 a

10

2006 a
K u m u K u n s tim u u s e u m is *

9
6
6

T a llin n a K u n s tih o o n e s

6

N ig u lis te m u u s e u m -k o n ts e rd is a a lis

5
4

T a rtu K u n s tim u u s e u m is

5
4

P ä rn u U u e K u n s ti M u u s e u m is

5

V iin is tu K u n s tim u u s e u m is *

3

T a rb e k u n s ti ja D is a in im u u s e u m is * *

3
2
2

A d a m s o n -E ric u m u u s e u m is

2

K ris tja n R a u a m a ja m u u s e u m is

1
6

M õ n e s m u u s k u n s tim u u s e u m is

7
10

M u ja l
P r o tse n t %
* 2 0 0 3 .a . e i k ü situ d
* * 2 0 0 3 o li te in e n im e tu s

9
0

5

10

15

20

Muuseumid (funktsioonid) avalikkuses –
kultuur või popkultuur

> Muuseumide rolli polü-funktsionaalsus
> Muuseumid – kultuur või/ja popkultuur, popkultuuri keskkond
Lugesime arhitektuurivõistluse žüriis osalenud Maasilt, et tehakse/
tulemas on Eesti popkultuuri keskus (Maas, 17. jaan 2006
Postimees)

Küsimus Eesti kultuurile ja muuseumidele: kas popkultuurile
orienteerumine on ajakohane või võõrastav ?
praktikas Euroopa on minemas multifunktsionaalsuse teed, (mida
funktsioonide küsimine – vastamine näitab)
> MUUSEUMID – VÕITLUSVÄLI MÄÄRATLUSTE PÄRAST
> ERMi ARHITEKTUURIVÕISTLUS TÕI ESILE ÜLDISED MÄÄRATLUSTE
PROBLEEMID

Avalikkus muuseumidest 1. ERMi arh. Näitel
17.1.2006. Muuseum ei pea viitama suitsupääsukesele. Võidutöö oponendid peaksid lammutama ka Toompea
linnuse koos Pika Hermanniga

Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi suhtes
Eesti Rahva Muuseumi uue hoone arhitektuurikonkurss andis hulgaliselt uusi ideid. Konkursile esitati 108 väga
eriilmelist, valdavalt heatasemelist tööd. Īürii leidis, et tööde arhitektuursetes lahendustes on palju originaalset,
kuigi suhteliselt suur osa autoritest on oma projekti loomisel ammutanud inspiratsiooni tänapäevasest
arhitektuurilisest avangardist.
Tööde käekirja põhjal võib eeldada, et enamik autoritest on suhteliselt väheste kogemustega noorema põlvkonna
esindajad. Sellest johtuvalt vajaksid nad oma ideede realiseerimiseks nõu ja mõningast abi. ERM-i ja Žürii
liikmete poolt moodustatava järelevalvekomisjoni, võidu-töö autori/autorite ja kohalike arhitektide ning
ekspertide omavahelises koostöös on võimalik tagada võidutöös esitatud ideede realiseerimine täiendatud ja
edasiarendatud kujul.
Millise panuse annab ERM-i uue hoone arhitektuur Eesti ühiskonnale ja identiteedile piirideta Euroopas? Īürii oli
seisukohal, et võidu-tööks peaks saama töö, milles rõhutatakse seda potentsiaali aktiivsel ja progressiivsel
moel ning kus arvestatakse kõnealuse kultuuriobjekti vastutusmäära olulisust. Samuti oodati, et võidutöö
annaks oma panuse avalikku keskkonda avaliku ruumi aktiveerimisega ning valiks üldtuntud eestipärase
teema, mis aitaks edendada arutelu Eesti ajaloo üle. See teema tuleb ellu viia rahvusvahelisel tasandil,
tõmmates Eestile tähelepanu laiemas kontekstis.

Hoiakute muutmine
Ülesanne ei ole lihtne. Selle täitmiseks peab ERM avalikkusele infot jagama. Samas on see ilus ülesanne. See

tekitab ühiskonnasisest respekti rahvas, kes on rajamas uut demokraatlikku hoiakut ja märkimisväärset kohta
Euroopa riikide seas.

Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas,
rahvuslikke piire ületavas ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab ligi noort põlvkonda ja
mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises kontekstis.
Winy Maas, Hollandi arhitekt, žürii liige

Avalikkus muuseumidest 2. ERMi arh. Näitel
> Kaua me põeme seda nõukogude aega!
Žürii koosseisu kohta ei oska midagi halba öelda, kuigi võib-olla mõni teine koosseis oleks teisiti
otsustanud. Ametnikud olid need, kes olema pidid – minister, muuseumide nõunik, muuseumi tollane
direktor, linnaarhitekt. Arhitektide liit tegi arhitektide poole pealt liikmete valimise ülesandeks Veljo
Kaasikule. Välisliikmetest jäi kõrvale Dominique Perrault, kes on seotud Peterburi Maria teatri
projektiga. Kuid Winy Maas Rotterdamist on samuti vaieldamatult rahvusvaheline autoriteet.

Ilus urbanistlik ruum

Võiduprojekt on hea. Esiteks sissekäigu arhitektuuriline sõlm, mis tekib konsoolse varikatuse alla,
teiseks ruum, mis moodustub tee ja oja ning nendega seotud ruumiga, ja kolmandaks pealmine
ruum, kus “lennurada” jookseb maja peale – tekib ilus urbanistlik ruum. Peale selle hoone ja
maastiku pingestatud kooskõla, mida ma nimetaks omamoodi “maastikudraamaks”, samal ajal koos
lainelise ja nõtke muljega.
Eesti Rahva Muuseum kui rahvuslik sümbol ei pea viitama suitsupääsukesele, veskikivile või
roigasaiale – ta on iseenesest kontseptuaalne urbanistlik arhitektuuriline sümbol. Iga muuseum on
seestpoolt lavastus ja praegune kehand annab selleks kõik võimalused. Museoloogide mure on
mõistetav, kuid kõik probleemid on lahendatavad.
Ma ei saa ka aru nendest, keda ajasid närvi võiduprojekti liigsed vihjed kunagisele Vene
sõjaväelennuväljale.
Kaua me põeme seda nõukogude aega! Toompea linnus koos Pika Hermanniga on ju ka okupantide
rajatud. Lisaks on ühed ikkagi arhitektid, teised museoloogid, kellel ilmselt puudub tänapäevase
arhitektuuri tunnetus. Ajakirjandusele oleks nii palju etteheiteid, et ei maksa lehte panna igasuguseid
kuulujutte, kuidas keegi žüriiliikmetest hääletas või kes keda mõjutas.
Võib küsida, kas Eesti arhitektide osavõtt konkursist oli liiga loid või ei motiveerinud preemiafond.
Minu meelest oli kõik normaalne ja seda ka Kumu arhitekti Pekka Vapaavuori arvates. Eesti arhitektid
on tööga hõivatud ja tegelikult oli ülesanne ka tohutult raske.
Andres Alver, arhitekt, Žürii liige

Avalikkus muuseumidest 3. ERMi arh. Näitel
KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga?
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
17. jaanuar 2006 EPL KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga? (126)
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
Eile avati pidulikult Eesti Rahva Muuseumi konkursi võidutööde ümbrikud. Ulatati lilli ning võitjatel oli põhjust
rõõmustada. Paraku valiti võidutööks projekt, mida ei saa ega tohi ehitada tulevaseks
rahvusmuuseumiks.
Võidutöö kujutab endast Raadi veneaegse sõjalennuvälja pikenduseks mõeldud 70 m laiust ja 350 m (!)
pikkust klaaspaviljoni, mis jätkub 1,1 km pikkuse platoona “lõpmatusse”. Kokku võtab ehitis enda alla
1,5 kilomeetrit.
Abstraktse grandioossuse kõrval oleks nagu pisiasi, et selle projektiga kinnistatakse Jakob Hurda
mälestuseks loodud Eesti Rahva Muuseum ühes rahvuslike soome-ugri etnoloogiakogudega igaveseks
nõukogude kaugpommitajate lennuvälja külge. Seda nii füüsiliselt kui ka sisuliselt. Muuseumitöötajad ja
külastajad hakkavad läbi klaasseinte sundkorras kunagisi Nõukogude lennutrajektoore imetlema ning
sadadele muuseumi külastajatele räägitakse ikka ja jälle haledat lugu Tartu linna arengupeetusest
Nõukogude okupatsiooni ajal.
Sellise muuseumi ehitamiseks võiks lausa Putinilt endalt raha küsima minna – ettemaksuks kõikide punaste
nelkidega ürituste eest, mida annab edaspidi hästi korraldada otse Eesti Rahva Muuseumi lävel.

Kuidas see sai juhtuda?
Kõigil inimestel on õigus küsida, kuidas sai selline asi juhtuda. Lühivastus: žürii komplekteeriti nii, et
ajaloo suhtes “kompleksivabad” ja “kõigega nõus” liikmed jäid enamusse. Žürii lööksalga moodustanud
arhitektid-urbanistid Kaasik ja Alver on ennegi läbi viinud ideekonkursse, mille tulemused ei realiseeru.
Muidugi on tore virgutada vaimu puhtteoreetilise ajugümnastikaga. Kui aga tellija (kultuuriministeerium
koos ERM-iga) moodustab žürii, et leida parim teostatav lahendus muuseumile, on absurdne tõsta
kilbile visionäärne urbanism.

Lisaks okupantide lennuväljaga flirtimisele on võiduprojekt ka siseruumide osas lootusetult puudulik: fondiruume kõvasti vähem, näitusesaalid valged ja
tööruumid akendeta (peaks olema vastupidi), dubleeritud sissepääsud (topeltkaader), vead projektis jpm. Selle ekspluatatsioon on teistest tunduvalt
kallim (käidav klaaskatus; klaasseintega köetavad, ent kasutamata suured õhuruumid jms). Tagatipuks ulatub “muuseum-lennuväli” alale, mille tuleviku
üle ei otsusta žürii, vaid Tartu linn ja vald. ERM peaks nüüd hakkama Tartu linna piiride laiendamist taotlema!
Nii minu kui ka Kanada eksperdi Barry Lordi jaoks oli võiduprojekt viimases kategoorias märkega “mitte mingil juhul”. Muidugi on iga projekti võimalik
ümber teha (kahtlen, kas välisautorid on nõus oma ideedest loobuma, need tunnistati ju parimaks!). Ent miks määratakse esikoht tööle, mida tuleks
nullist alustada, kui kõrvalt on võtta terve hulk võistluse kriteeriumidele vastavaid töid?
Ideekonkurss allub riigihangete seadusele. Minister Palmaru, kes peaks seisma muuseumi eest ning tagama “riigi rahaliste vahendite kõige
ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise”, läks kaasa arhitektide hasartmänguga. Kas tõesti oli hirm gastroleeriva välisarhitekti ees rumal paista?
Kõigest ühe päeva Tartus ja pool päeva Tallinnas viibinud Hollandi arhitekt Winy Maas käitus nagu staar külatanumal. Või on mäng peenem: minister
ei taha seda muuseumi üldse ehitada?
Lennuajaloo mälestis?
“Muuseum-lennuvälja” kasuks kostis argument, et sõjaväebaaside all oli ka eestiaegne lennuväli, mistõttu tegemist oleks rahvusliku järjepidevusega!
Absurdsemat tõlgendust on raske leida. Raadi ajalugu algas ja lõppes venelastega. 1912. aastal maandus Raadi Krasnojarski polgu lennuplatsile Vene
katselendur Sergei Utotškin. Tema järel saabusid 1914. aastal lennukid Peterburi sõjaväeringkonna lennuroodu Gatšina polgust. Eestiaegne lennuväli
oli rohu-plats, mis asus hulk maad linna pool. ERM tahetakse liita 1952–1956 rajatud kaugpommitajate lennuväljaga, millega koos ehitati Luunja
pommilaod ja Kärkna kütusebaas.
Lennuvälja imetlevad arhitektid otsustasid pöörata uue lehekülje Eesti ametlikus ajalootõlgenduses.
Las “kompleksides” poliitikud jamavad Tartu rahu ja piiridega, meie oleme tolerantsed! Kui vahva: teeme kõik näo, et Nõukogude okupatsiooni suurim
füüsiline märk Tartus, mis linna 50 aastaks lukku pani, oli üks pühapäevalennunduse harrastamise plats. Teeme näo, et me ei tea midagi Raadi
masendavast reostusest, mida on roogitud juba kümme aastat. Teeme näo, et me ei märka lillelasu, millega iga aasta maikuus külvatakse üle Raadil
asuv punamonument.
Ei saa me ühele poole ei piiri ega pronkssõduriga, Raadile aga tahetakse ehitada terve sõjalennumemoriaal, mille keskerakondlasest kultuuriminister
on mõtlemata heaks kiitnud.

Tänu ministri meelemuutusele nautisid “puhta arhitektuurimõtte” kaitsjad triumfi. Ekspertidele sai koht kätte näidatud, sh Barry Lordile Kanadast, kes
oma valdkonnas on maailmas kindlalt esikümnes. Samas võib Winy Maasi puhul vaielda, kas ta esimese sajagi sisse mahub. Maas ei ole ühtegi
muuseumi ehitanud – väike kunstikeskus seda kogemust ei anna –, küll aga kuulub tema loomingu pärlite hulka näiteks korterelamu projekt sigadele
(otseses mõttes). Miks kutsuti ERM-i žüriisse selline välisarhitekt, kui Euroopast olnuks ridamisi võtta muuseumi projekteerimise kogemusega
tipparhitekte? Küsigem ka: miks ei olnud žüriis ühtki Tartu avaliku elu tegelast?
Pyrrhose võit
“Veel üks selline võit ja me oleme kadunud,” tõdes veriste lahingutega kuulsaks saanud Pyrrhos. Kulutati kolm miljonit, aga konkurss täitis vaid
“arhitektuurimõtte elavdamise” rolli. ERM peab alustama otsast.
Kui kaugele saavad arhitektid tegelikkusest võõrandumisel veel minna? Ühed projekteerivad linnasüdametesse kaubakolosse; teised müüvad
süüdimatult akendeta tube; kolmandad pressivad vastutustundetult žüriides läbi “kunstiprojekte”, millega tellijal pole midagi peale hakata. Vaene
arhitektide liit pingutab, et Eesti arhitektuuri mainet seltskonnaüritustega parandada, aga ei saavuta midagi, kui arhitektide teod käivad sõnadele vastu.
Valjuhäälselt ühiskonnas otsustamisõigust nõudes ja üksteisele kõrgeimaid kvalifikatsioonitunnistusi jagades võtavad arhitektid otsustama pääsedes
arvesse vaid oma kinnismõtteid ja ego. Sellises kontekstis muutub või-matuks kaitsta seisukohta, et ühiskonnas kaalukate otsuste tegemine peaks
Eestis olema usaldatud arhitektidele.

Karin Hallas-Murula, ERM-i arhitektuurikonkursi ekspert, Eesti arhitektuurimuuseumi direktor

Avalikkus muuseumidest 4. ERMi arh.v näitel
Hiidämblik ja punalohe. PM 21.1.06. www.postimees.ee/230106/esileht/arvamus/189520.php
«Põhjakonna me siis ei saanud,» võis kunagi direktorina eelmise Eesti Rahva Muuseumi
arhitektuurikonkursi korraldanud Tõnis Lukase hääles leida kergeid pettumusenoote, kui ta
esmaspäeval ERMi uue hoone konkursil võidutöö «Memory Field» («Mälestuste maastik») ees
käed risti rinnale sättis.
«Põhjakonna»-nimeline projekt võitis tosin aastat tagasi. Aga riik oli vaene ja ERM pidi KUMU selja taha
järjekorda võtma.
Nende ootamise aastatega langes otsus – muuseum läheb oma päriskoju Raadile. Seal mõisahäärberis
avas ERM 1923. aastal esimesed seitse näituseruumi.
Tuul on pööranud, ühtäkki suudab riik ehitama hakata ning projekti said kutsutud silmad esmaspäeva
keskpäeval esimest korda näha.
«Nüüd saame siis ämbliku » jätkas Lukas.
Tõepoolest, mitmel pildil kõrgus muuseumihoone kohal hiigelämblik, mis osa vaatajaid nii segadusse
suutis ajada, et nad hoopis seda tulevaseks muuseumimajaks pidasid.
Loomad meeldivad inimestele. Nii kirjutas üks arvamuskülgede püsiautor hiigelsuurest punalohest, mis
Raadi sõjaväelennuväljal laiutama hakkab. Põhjuseks pilt, kus arhitektid olid hoone mastaapide
näitlikustamiseks ühel maastikuvaatel muuseumimaja punaseks värvinud, hallist üldpildist
eristamiseks.
Kolm noort arhitekti – Lina Ghotmeh Liibanonist, Itaalias kasvanud Dan Dorell ja jaapanlane Tsuyoshi
Tane suutsid endast kõnelema panna terve Eesti. Õigupoolest oma projektist. Ühtäkki oli rahvas
kaheks nagu kirvelt kõlksu saanud kasehalg – poolt ja vastu.

350 meetrit pikk, peamiselt ühekorruseline klaastunnel, kogupikkuses on kompleks poolteist
kilomeetrit pikk ja meenutab lennurada. Kerge kaldega kate vihjamas tõusmisele taevasse,
oma saatusele vastu minemisele.
700 000-kroonine võidupreemia on suurim, mida Eestis eales on arhitektuurikonkursil välja antud,
kuid rahvusvahelised tipud, kellega koos Ghotmeh, Dorell ja Tane töötanud on, sellistele
konkurssidele välja ei tule.
Selle kolmiku esimest suurt võitu saadavad rohked küsimused – kas maja ikka suudab
muuseumihoone nõudmisi täita, kuidas mastaapne hoone selles ümbruses välja hakkab
nägema ning kuidas eesti vankrirattad ja õllekapad seal sees tunduvad. Ning kui palju see
klaasmaja Eesti riigile maksma võib minna.

Nii pidi kolmik enne auhinna saamist tõlkeklappidest kuulma ERMi eelmise direktori Jaanus Plaadi
kahtlustesse peidetud lootust, et juhul kui võidutööd ei õnnestu muuseumi vajadustele
kohandada, on žüriil võimalik asendada see mõne teise tööga.
Alles siis avanesid ümbrikud ning presidendipaar lõi kolme noore arhitektiga kokku.
Päev pärast võidu tähistamist sõitis trio Londonisse, lubadusega juba nädala pärast tagasi olla.
Arhitektuurimuuseumi direktor Karin Hallas-Murula taandas end suure käraga žüriist, sest sellesse
kohta ehitatud suur sillakujuline muuseum seoks
ERMi igaveseks nii füüsiliselt kui ideeliselt Nõukogude okupantide sõjaväelennuvälja külge.
Dorell on pärit Itaaliast ja üles kasvanud ajal, kui maailma lapsed kartsid kõige rohkem tuumasõda.
Tema hirmu kodu oli Tartus Raadil. Kaugpommitajad olid valmis siit iga hetk õhku tõusma ja
Euroopale surma külvama.

Avalikkus muuseumidest 5. ERMi arh. Näitel
>

JUHTKIRI: Rahu Eesti Rahva Muuseumile

Eesti Päevaleht 17.1.2006

(2)

Eile saime siis teada ERM-i arhitektuurivõistluse võitjad ja näha ka sada kaheksat võistelnud
projekti. Kirgi oli juba enne üles köetud, sest žürii hoidis tulemusi pikka aega saladuses.
Pole ime, et ajakirjandus haaras kinni igast läbiimbunud vihjest. Oli enam-vähem kindel, et võit ei
tulnud koju. Kokku konkureeris kõigest 12 Eesti arhitektide projekti, millest üks sai ostupreemia.
Meenutagem, et Kumu konkursil tegid puhta töö soomlased.
ERM-i arhitektuurivõistlus ja ehitamine põhjustab ilmselt veel suuremaid debatte, sest see
puudutab absoluutselt tervet Eesti rahvast. Eesti Päevaleht on loomulikult juba tänasest avatud
kõikvõimalikele arvamustele, kuid me kõik peame ka arvestama muuseumi direktori Krista Aru
palvet: laske meil lõpuks rahulikult oma päris kodu valmis ehitada. Pärast kaklust teatavasti
rusikatega ei vehelda, kuid Kumu näide on hoiatav: ikka hakati vaidlustama asukohta ja projekti
sobivust Lasnamäe nõlva alla. Loodetavasti ERM-iga nii ei lähe.
Kuid mingid rasked eriarvamused on ka siia sisse programmeeritud. Laias laastus lähevad
arhitektide ja museoloogide-kunstiajaloolaste hinnangud lahku. Viimati mainituid häirib projekti
sobivus muuseumihooneks ja liigne orienteerumine kunagise Vene militaarlennuvälja imagole.
Võidutöö “Mäluväli” saatetekstist võib otse lugeda, et see on “lõige maastikust” ning “stardirada”
silmapiiri ja kauguste poole, mis ühtlasi on “tunnistajaks pikaajalisele võitlusele okupatsiooniga”.
Samas tundub see mõnele eestlasele hoopis monumendina nõukogudeaegsele sõjalennuväljale,
mis tegi Tartust kinnise linna. Arhitekte, seda enam välismaiseid, ja võib-olla ka turiste aga
säärane kohamüüt pigem paelub. Kahju on muidugi sellest, et lähitulevikus pole ette näha
varemetes mõisa restaureerimist. Vanemale põlvkonnale seostub Raadi just eelkõige mõisaga.

Teemaväljad ja tasandid
Teemavälja üldstruktuur :
1. Struktuursed teemad ja põhimüüdid
2. Võimu ja juhtimise, otsustamise ja funktsionaalsed teemad

3. Inimese ja identiteedi teemad

Muuseumi - teema meediaväljal:
1. Muuseumid struktuuriosana
2. Konseptualiseerimine, valikud ja otsustamised
3. Muuseumide funktsioneerimine inimese jaoks

Eesti elanike kultuurihuvide mudel ja mudeli
sotsiodemograafiline taust
1. Aktiivne mitmekülgne kultuurisuhe

22%

2.Utilitaarne (sh tehnoloogiline) ja meelelahutuslik kultuurisuhe 25%
3. Traditsiooniline, perekeskne kultuurisuhe 19%
4. Sotsaalse võrgustiku ja popkultuuri keskne kultuurisuhe 14%
5. Kultuurikauge, passiivne suhe

20%

mudel on avaldatud ja analüüsitud: Lõhmus, M., Lauristin, M., Salupere, R.
Inimesed kultuuriväljal: aktiivsus ja eelistused. Rmt: Eesti elavik 21.
Sajandi algul. TÜK 2004, lk 97 – 128

T abel 7.22. K ultuuriorientatsioonide klastrite sotsiodem ograafiline struktuur.

Sugu
V anus

H aridus

A nkeedi
keel

22 %

25%

19%

14%

20%

K ogu

M ees
N aine

36

21

35

49

47

64

81
19

79

65

51

54

15-19

3

17

3

29

3

10

20-29
30-44

10

28

9

12

17

23

33

31

34
25

21

27

45-54

23

14

23

10

17

18

55-64

20

5

19

1

25

15

65-74

20

3

15

1

22

13

alg, põhi

15

27

15

29

30

23

K esk

55

58

62

59

49

57

K õrgem
E esti

30

15

23

13

21

21

73

67

63

68

59

66

V ene

27

33

37

32

41

34

26. septembri töötuba:
võimalusi muuseumide esitamiseks avalikkuses
Kuidas saavutada kommunikatsiooni dünaamilisus?

Meedia muuseumidest millele meedia reageerib?
> Millele meedia reageerib ja millele mitte?
> Millised on valikute printsiibid ja kriteeriumid?

> Millal reageerib?
> Kuidas reageerib?

Meedia paradoksid
> Meedia näib emotsionaalne, siiski on meedia sisu ratsionaalne –
funktsionaalne
> Meedia esitab end avaliku tekstina, siiski on see sündinud suletuses
> Meedia esineb kõikide esindajana, siiski on see kellegi esindaja
> Kes omab/toodab meedia sisu (aktiivne pool) ja kes meedia sisu kasutab
(passiivne pool)
> Meedia on identiteeditööstus – ideede, meeleolude, arvamuste, identiteedi
tootmine
> Meedia sisu referentsid on kas kindlad väljakujunenud allikad (kvaliteetsed)
või rohkem juhuslikud mitte-väljakujunenud (vähekvaliteetsed) allikad.
> Muuseumid on kvaliteetsed referentsid.


Slide 31

Maarja Lõhmus:

Muuseumid kui
kommunikatsioon
ettekanne Narvas,
25. septembril 2006

ARUTLEN:

> Avalikkuse ja meedivälja üle
> Muuseumide üle avalikkuses ja meediaväljal

> Avalikkuse struktuurimudeli üle, Eesti ühiskonna
avalikkuse üle, kus domineeriv avalik väli on meediaväli,
kus muuseumid on materjaliks ja teemaks. Milliseks?
> Inimeste huvitüüpide üle

> Muuseumide kommunikatsiooni üle ühiskonnas

PANOPTICON (Bentham 1787), Foucault
http://cartome.org/panopticon1.htm

Muuseumide struktureeriv normatiivne
roll kultuuris:
sisemine ja välimine määratlemine
-

Ühiskonnas muuseumide institutsioonil tõemonopol aprioori, struktuurselt

-

Muuseumid on vajalikud ja neid tuleb toetada ka siis, kui külastajaid napib (81%
nõus, Kultmin.2006, vt. järgmine slaid). See olukord on sarnane avalik-õigusliku
ringhäälingu toetamisega, mida toetatakse ka siis, kui ei kuulata. Tõlgendus:
kultuuristruktuuri toimimise põhiinstitutsioonid peavad tingimusteta olemas olema.

-

Sisemine identiteet ja väline määratlemine:

ERMi ideest ja asutamisest 100 aastat hiljem on saanud mineviku-tuleviku
kontseptsioonide ja suundade küsimus. Põhiküsimusi esitasid ERMi uue hoone
arhitektuurivõistluse vastukajad (vt. Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi
suhtes. Winy Maas 17.1.2006 PM)

Winy Maas: Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele
muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas, rahvuslikke piire ületavas
ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab
ligi noort põlvkonda ja mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises
kontekstis.

K u ivõrd n õu stu b järgn evate väid etega m u u seu m id e k oh ta?
(täiesti nõus + pigem nõus)

M uuseum id korraldavad
liiga vähe põnevaid
üritusi

2006 a

45
37

M uuseum id on vajalikud
ja neid tuleb toetada isegi
siis, kui külastajaid napib

80
81

U ute m uuseum ihoonete
ehitam ine on riigi raha
raiskam ine

20
17

Inform atsioon
m uuseum ides toim uvast
on hästi kättesaadav*

27

E esti m uuseum ide
väljapanekud pakuvad
palju põnevaid elam usi*

52

0
P ro tsen t %
* 2 0 0 3 ei k ü situ d

2003 a

20

40

60

80

100

Muuseumid kui maailmapilt ja
identiteedikommunikatsioon: tehnoloogilise hüppe,
konstruktivismi ja reflektsiooni uus tase
MUUSEUMID

>

Eesti muuseumi ideede kujunemine Jakob Hurda matustel Tartus 1907; Hurda tööde
jätkajate otsusluua vanavara süstematiseerimiseks ja eksponeerimiseks muuseumi.

>

Muuseumide materjalide esituses nii konstruktivistlik kui refleksiivne pool.

>

Vrd. Soome muuseumidega (vt. Lõhmus, M., Medijainen, E. Soome ja soomlased
TÜK 2005, pt Muuseumid lk.317 - 328)

>

Eestis loodus kultuurikeskkonnana – loodusajakirjandus jm on kõrgelt koteeritud

>

Eesti kultuuriajakirjanduses on muuseumide – ajakirjanduse osa praegu vähe esile
tulev ja hajutatud erinevate väljaannete kui ‘kontekstide’ vahel – osad teemad
üldajakirjanduses, muuseumide näitused ja väljapanekud kultuuriajakirjanduses ja
muuseumide kontseptuaalne pool üldise kultuuripoliitilise diskussiooni osana.

>

Kõige rohkem saavad inimesed infot kultuurivaldkondade kohta üldajalehtedest ja
ajakirjadest, televisioonist ning sõprade-tuttavate käest.

>

Eesti kultuuriuuringud – kultuuri uuringute põhjana oluline muuseumide teadustöö
ja uurimused. Kultuuriuuringutes on muuseumide osa laias kultuurikeskustelus
põhjendamatult tagasihoidlik –veel-mitte-kommunikatiivne faas.

K u ivõrd su u rt h u vi p ak u vad järgn evat tü ü p i m u u seu m id ?
(suurt huvi + m õningast huvi)

2003 a
2006 a

75

L oodus

78

64

K unsti

66

65

A jaloo ja arheoloogia

65

60

K oduloo

59

52

T eadus ja tehnika

55

45

E tnograafia ja
antropoloogia

48

6

M uud

P ro tsen t %

5
0

20

40

60

80

Eesti struktuurimuutus ja avalikkuse
representatsiooni muutus 1980 – 1990ndatel
>

Eesti muutumine 1990ndatel:

> - avalike representatsioonide muutumine
> - meediavälja muutumine
>

Totalitaarkommunikatsioonist avatud ühiskonna kommunikatsiooniks

>

Meediavälja funktsioonide muutus

>

Esinejate, kõneisikute, ajakirjanike-toimetajate muutus

>

Avalikkuse agenda ja fookuste muutus

>

Sotsikultuuriliste protsesside määratlemine- defineerimine

>

Igapäevane defineerimisvõitlus protsesside suunamise nimel

> ESITUSE – REPRESENTATSIOONI MUUTUS
> ÕIGED– VALED/ TUGEVAD– NÕRGAD/ SELGED– EBASELGED MÄRGID

Reflektsioon versus konstruktivism:
muuseumide rolli ja funktsiooni muutusi 1980ndatest
kuni 2000ndate alguseni.
1.

Reflektsiooni vajadus: muinsuskaitse liikumine 1980ndate lõpus,
muuseumide kultuurilis – poliitiline osalemine (näit. Loomeliitude
pleenumil)

2.

Institutsiooni restruktureerimine: Eesti kultuuri institutsioonide üldine
restruktureerimine ja uus legitimeerimine, toomine NSVL tõrjutud
identiteediinstitutsioonidest Eesti rahvuslikuks keskseks identiteedi ja
mälu institutsiooniks. (90ndate keskpaik)

3.

Enesereflektsiooni: muuseumide käsitlus areneva ja muutuva
protsessina, muuseumide võrdlused maailma teiste muuseumidega

4.

Institutsioonide uus struktuur: Liitumine EU-ruumiga, institutsionaalne
rahvusvahelistumine

5.

Reflektsiooni ja konstruktsivismi ootus: Avalikkuse ootustele
vastamine, resonantsi arvestamine, erinevate väärtuspõhiste
konfliktide käsitlemine kui süsteemi infrastruktuuri/struktuuri üldise
funktsioneerimise indikaatorina (2000ndate algus)

6.

Millise konstruktivismi ootus?
Muuseumide usaldamise/usaldamatuse küsimus, muuseumide
vastutus teadvuse-kujunduse eest (varjatud küsimus)

Muuseumide külastamise põhjused /funktsioonid
>

1/3 külastajatest meelelahutuseks, vaba aja veetmiseks

>

1/3 külastajatest enesetäiendamiseks ja harimiseks

>

1/5 külastajatest õppe otstarbeks

>

1/7 tööalaselt
Kommentaar: külastajate määratletud põhjused külastamiseks ei ole tähenda
automaatselt, et need ongi külastamise põhjused, sest kontekstiks pole uuritud inimese
huvide ja vajaduste struktuuri ning muuseumide külastamist selles kontekstis.

> Huvi 2006:
>

78% loodus

(2003 – 75%)

>

66% kunst

(2003 – 64%)

>

65% ajalugu ja arheoloogia

>

59% kodulugu (2003 – 60%)

>

55% teadus ja tehnika (2003 – 52%)

>

48% etnograafia ja antropoloogia (2003 – 45%)

> Mitte – huvi 2006:
>

53% ei ole vaba aega (2003 – 49%)

>

25% ei meeldi muuseumis käia (2003 - 22%)

>

24%

muuseumide kohta on vähe infot (2003 – 28%)

>

22%

puudub transport (2003 – 19%)

>

20%

piletihind liiga kõrge ( 2003 – 19% )

M illistel eesm ärk id el T e m u u seu m e k ü lastate?
Ü ldse m itte

M õnikord

S ageli

TÖ Ö A LA SELT

2003 a

94

42

2006 a

94

5 2

Õ PPEO TSTA RBEL

2003 a

88

9

3

2006 a

88

10

3

E N E S E T Ä IE N D A M IS E K S

74

2003 a

18

71

2006 a

21

8

M E E L E L A H U T A M IS E K S ,
V A B A A JA V E E T M IS E K S
2003 a

63

24

13

2006 a

63

24

12

0%
P ro tsen t %

20%

40%

60%

80%

100%

M is on p eam ised p õh ju sed , m ik s ei k ü lasta (saged am in i) m u u seu m e? *

2003 a
2006 a

49

E i ole vaba aega

53

M ulle ei m eeldi
m uuseum ides käia

22
25

M ul on m uuseum ide
kohta vähe infot

28
24

P ole transporti/ halvad
transpordivõim alused

19

P iletite hinnad on liiga
kallid

19
20

22

8

M inu tervis ei luba

6
6
6

M uu põhjus

K ülastan m uuseum e
piisavalt sageli

6
5
4
4

R aske öelda

0

10

20

30

40

P ro tsen t %
* k u n a ig a resp o n d en t v õ is an d a m itu v astu st, siis v õ ib p ro tsen tid e su m m a o lla 1 0 0 -st su u rem

50

60

Muuseumid 21. sajandi alguses–
kollektiivne identiteet, mälu, igapäevapraktika
Muuseumide sõnum ühiskonnas ja meedias.
Muuseumid on faktikogumid emotsionaalselt tulikuumal väljal.
Autentse mälu materjali faktiline olemasolu (hoidlate ja
arhiivide sisu jm materiaalne pool)
Muuseumid kui mälu ja kogemus. Mälu, ajaloo, tuleviku jm –
temaatika käsitlus inimese-kesksena
Muuseumid kui arutlusmaterjal, avaliku arutluse objekt. Riikide,
ühiskondade ja kultuuride konsensuse ja/või vastanduste otsing
Info orienteerumiseks.
MUUSEUMIDE FUNKTSIOONIMUUTUSI
Kontrollitud ideoloogiast (ja selle konstruktivismist) inimese avatud
maailmapildi kujundajaks (mälu tugevdajaks).
Uus funktsioon lubab rohkem muuseume ja materjale, avatumat mälu.
Selle talletamisega, mis aga vahepealsel suletud perioodil
kustutatud või kustumas – selle kogumisega on kiire!!

Muuseumid – eksistentsi lugu ja resonants

>

MUUSEUMID KUI AJA–KOHA–TEGEVUSE KOMMUNIKATSIOON KULTUURIS

> Svetlana Alpers,“The Museum as a Way of Seeing,” in Exhibiting Cultures:
The Poetics and Politics of Museum Display, ed. Ivan Karp and Steven D.
Lavine (Washington and London: Smithsonian Institution Press, 1991) pp.
25-32.
> Gianni Vattimo: The Structure of Artistic Revolution. 1988.
> Clifford, James: The Predicament of Culture: twentieth-century
etnography, literature and art. Cambridge (Massachusetts); London:
Harvard University Press, 1994.
> Georg Simmel: The Sociology of Space. (rmt Frisby, D.; Featherstone, M.
Simmel on Culture. Sage 1997)
> David Harvey: The Experience of Space and Time. (rmt The Condition of
Postmodernity. Blackwell. 1990)

Juri Lotman kultuuri enesemudelist ja
identiteedikommunikatsioonist
Kultuuri aktiivsuse enesemääratlemisel räägib tungist ühtsuse poole.
Kultuuri enesemudeli mehhanismid on seotud lakkamatu vajadusega
säilitada oma eneseteadvus, salvestada oma mällu kontseptsioon
iseendast.
Kultuurile on omane enesemudelite loomine ja kujutamine – nende kaudu
ühtlasi kontrollitakse adekvaatsust, suundade relevantsust.
Juri Lotman on eristanud kultuuri enesemudeli loomisel kolme üheaegset
suunda:
1. kultuuri enesemudel, mille eesmärgiks on refleksiivsus, reaalne tunnetus
ja kogemus
2. enesemudel, mis erinevad tavapraktikast, ent on suunatud praktika
muutmisele
3. ideaalsed enesemudelid ja manifesteerimised, mis eksisteerivad eraldi
reaalsusest ning säilitavad-defineerivad põhiväärtusi.
Lotman: erinevate enesemudelite vahel võib tekkida konflikte.

Muuseum – akadeemilise
kommunikatsioonidistsipliinina
http://www.uwo.ca/theory/Courses/Courses2006-OrderingLong.html
Centre for the Study of Theory and Criticism – Courses 2006-2007
Ordering Things - The following gives a very rough idea of how the course might unfold, though suggested
readings are at this stage no more than an indication of general directions, a point of departure for
reflection. The case studies, in particular, are intended merely as signposts on a terrain to be explored.
Weeks 1-7
•

Orientation

•

Collectors and Collecting (Baudrillard, Benjamin, Bal, Stewart)

•

Collecting Art and Culture (Clifford, Sherman, Duncan)

•

Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum (Pearce, Bal)

•

Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition (Bennett, Heidegger, Mitchell)

•

Taxonomies and Heterotopias (Foucault, Ritvo)

•

Archive (Derrida, Nora, Ricœur)

Weeks 8-13: Case Studies


Encyclopedia and Library (Borges, Kis)

•

Museum (Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H)

•

Anti-Museum (Broodthaers, the Museum of Jurassic Technology)

•

Taxonomies, Heterotopias and Lists (Greenaway's The Falls, Perec)

•

The Artist in the Museum (Boltanski, Greenaway)

•

The Museum Without Walls (The Situationist International, Sophie Calle, Banksy)

Muuseum akadeemilise distsipliinina. Näide
Week 1: Orientation
Week 2: Collectors and Collecting
>

Baudrillard, Jean. "The System of Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The Cultures of Collecting.
Cambridge, MA: Harvard University Press. 1994. 7-24.

>

Benjamin, Walter. "Unpacking My Library. A Talk About Book Collecting." Illuminations. Trans. Harry Zohn. Ed. Hannah
Arendt. New York: Schocken Books, 1969. 59-67.

>

Bal, Mieke. "Telling Objects: A Narrative Perspective on Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The
Cultures of Collecting. Cambridge, MA: Harvard University Press. 97-115.

>

Stewart, Susan. "The Collection, Paradise of Consumption." In Susan Stewart, On Longing. Durham and London: Duke
University Press, 1993. 151-69, 190-91.

Week 3: Collecting Art and Culture
>

Clifford, James. "On Collecting Art and Culture." In James Clifford, The Predicament of Culture. Cambridge: Harvard
University Press, 1988. 215-51.

>

Sherman, Daniel J. "Quatremère/Benjamin/Marx: Art Museums, Aura, and Commodity Fetishism." In Daniel J. Sherman
and Irit Rogoff, eds. Museum Culture: Histories, Discourses, Spectacles. London: Routledge, 1994. 123-43.

>

Duncan, Carol. "The Art Museum as Ritual." In Carol Duncan, Civilizing Rituals: Inside Public Art Museums. London and
New York: Routledge, 1995. 7-20.

Week 4: Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum
>

Pearce, Susan M. "Collecting: Shaping the World." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A Cultural
Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 68-88.

>

Pearce, Susan M. "Museums: The Intellectual Rationale." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A
Cultural Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 89-117.

>

Bal, Mieke. "The Discourse of the Museum." In Reesa Greenberg, Bruce W. Ferguson, and Sandy Nairne, eds. Thinking
About Exhibitions. London and New York: Routledge, 1996. 201-18.

Week 5: Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition
>

Bennett, Tony. "The Exhibitionary Complex." In Tony Bennett, The Birth of the Museum. London and New York: Routledge, 1995. 59-88.

>

Heidegger, Martin. "The Age of the World Picture," in The Question Concerning Technology and Other Essays, trans. William Lovitt. New York:
Harper & Row, 1977. 115-54.

>

Mitchell, Timothy. "Orientalism and the Exhibitionary Order." In Nicholas B. Dirks, ed. Colonialism and Culture. Ann Arbor: The University of
Michigan Press, 1992. 289-317.

Week 6: Taxonomies and Heterotopias
>

Foucault, Michel. The Order of Things: An Archaeology of the Human Sciences. London: Tavistock, 1970. xv-xxiv.

>

Foucault, Michel. "Of Other Spaces." Diacritics 16.1 (Spring 1986): 22-27.

>

Ritvo, Harriet. "Zoological Taxonomy and Real Life." In George Levine, ed. Realism and Representation: Essays on the problem of Realism in
Relation to Science, Literature, and Culture. Madison: The University of Wisconsin Press, 1993. 235-54.

Week 7: Archive
>

Derrida, Jacques. "Archive Fever, A Freudian Impression." Diacritics 25.2 (Summer 1995): 9-63.

>

Nora, Pierre. "Between Memory and History: Les Lieux de Memoire." Representations 26 (1989): 7-25.

Week 8: Encyclopedia and Library
>

Case Studies I: Borges, Danilo Kis's "The Encyclopedia of the Dead"

Week 9: Museum
>

Case Studies II: Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H

>

Donato, Eugenio. "The Museum's Furnace: Notes Toward a Contextual Reading of Bouvard and Pécuchet." In Josué V. Harari, ed. Textual
Strategies: Perspectives in Post-Structuralist Criticism. Ithaca: Cornell University Press, 1979. 213-38.

Week 10: The Anti-Museum
>

Case Studies III: Marcel Broodthaers, The Museum of Jurassic Technology

>

Crimp, Donald. "This is not a Museum of Art." In Donald Crimp, On the Museum's Ruins. Cambridge: MIT Press, 1993. 200-34.

>

Rugoff, Ralph. "Beyond Belief: The Museum as Metaphor." In Lynne Cooke and Peter Wollen, eds. Visual Display: Culture Beyond Appearances.
Seattle: Bay Press, 1995. 69-81.

Week 11: Taxonomies, Heterotopias and Lists
>

Case Studies IV (Perec, Greenaway's The Falls)

>

Testa, Bart. "Tabula for a Catastrophe: Peter Greenaway's The Falls and Foucault's Heterotopia."

>

Paula Willoquet-Maricondi and Mary Alemany-Galway, ed. Peter Greenaway's Postmodern/Poststructuralist Cinema. Lanham, Maryland: The
Scarecrow Press, 2001. 79-112, 336-38.

Week 12: The Artist in the Museum
>

Case Studies V (Christian Boltanski, Peter Greenaway)

Week 13: The Museum Without Walls
Tony Purdy

Inimest üldhuvid, integreerivad huvid, diferentseerivad
huvid ja spetsialiseeritud teemahuvid meedias
Teemade huvitasemed:
1. üldhuvi - vähemalt 60% vastajatest huvi pakkunud teemad (uudised kodu- ja
välismaalt, tervis, tv-saated);
2. suuri rühmi integreerivaid teemad, huvi ca 40 % vastajatest (näiteks
kuritegevus-politsei-kohtud ja seadusandlus-õigusinfo, loodus, sport, noorte
elu, haridus, sotsiaalprobleemid, pere, ka huumor),
3. teatud huvirühmi diferentseerivaid teemad (25-35%), näiteks korruptsioonskandaalid, poliitika ja majandus vs. kultuur, riigikogu, valitsus, tuntud isikud –
suhted, seltkonnakroonika vs. statistika jne.
4. suhteliselt väikesele asjast huvitatute ringile (alla 20%) huvi pakkuvad
spetsialiseeritud teemad, näiteks õiguskantsler-riigikontroll, arvutid,
erakondade tegevus või kirik ja religioon.
Ülevaade inimeste teemahuvidest, st huvidest eri valdkondade suhtes (‘Mina,
maailm, meedia’ 2002), küsitletud oli 1500 inimest üle Eesti. Huvide
selgitamiseks oli vastajatele antud valdkondade nimestik, mille suhtes pidid
viiepallisel skaalal hindama huvitatust.

M uu valdk ond.
K irik , religioon
E hitus , k innis vara
P oliitik ud, erak onnad
Õ igus k ants ler, riigik ontroll
O s t-m üük
A rvutid
P res ident
Reis id, turis m
S elts k onnak roonik a
V alits us , m inis teerium id, am etk onnad
Riigik ogu
M ajandus , äri, ettevõtlus
M ood
A utod
Tuntud is ik ud, s uhted
S tatis tik a, uurim us te andm ed
Tehnik a, tehnoloogia
K uns t, k irjandus , teater
M aaelu
Tööpak k um is ed
K orrupts ioon, s k andaalid
Teadus lik ud avas tus ed
Noorte elu
S port
A rvam us ed ja arutlus ed päevas ündm us tes t
K ool, haridus , õppim ine
Loodus
S ots iaalprobleem id
Huum or
S eadus ed, m äärus ed, õigus alane info
K odu, pere, laps ed
K uritegevus , polits ei, k ohtud
Uudis ed välis m aalt
Teles aated, film id
Tervis
O m a valla, linna, m aak onna info
Uudis ed E es tis t

1,2
13
13,3
13,5
14,7
18,6
19,4
22,8
23
23,7
23,8
24,7
25,3
25,5
26
27,2
27,9
29,5
31,3
31,3
32,4
35,2
39,5
40,3
41
43,3
47,4
49,9
50,6
53,7
54,2
56,6
57,6
59,6
63,8
66,5
77,7
84,7
0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Huvide tüübid:

Huvi meedias käsitletavate
jagunenud gruppide vahel:

teemade

> ühiskonna ja riigi teemadest huvitujaid
> kodu-lähiümbruse huvilised
> tehnika-teaduse-ettevõtlushuvilised

vastu

on

Teemahuvide klastrid 1-4
Kokkuvõtvalt on teemahuvide kohta neli klastrit
I. Esimese, poliitikahuvilise klastri (18% koguvalimist) domineerivaks faktortunnuseks on huvitatus riigi ja selle
institutsioonide tegevusest.
Kõrgendatud poliitikahuvi on ainult veidi rohkem omane meestele [VK1](52%). Siia klastrisse kuulub rohkem
kõrgharidusega inimesi, domineerivad keskealised ja vanemad inimesed (72% klastrist on vanem kui 45
eluaastat). Samuti kuulub siia keskmisest enam eestlasi. Sissetulekudominant on veidi allapoole Eesti
keskmist (1500-2500 kr pereliikme kohta). Keskmisest enam on siin pealinlasi ja maainimesi.
II. Teise, kultuurile ja lähiümbrusele orienteeritud teemahuvi klastri (19% koguvalimist) teljeks on kultuuri,
hariduse ja noorte elu, reisimise ja seltskonna temaatika, keskmisest tugevam on ka orienteeritus
lähiümbrusele ning sotsiaalsetele probleemidele. Samas on tüüp poliitikakauge.
Nimetatud tüübile on iseloomulik feminiinsus (88% naisi). Tüüpi iseloomustab keskmiset enam keskhariduslik
taust, samuti on siin keskmisest enam venekeelse ankeedi täitnuid. Palgaskaalal on nad kõige madalama
sissetulekuga pereliikme kohta. Keskmisest enam on siin (pea)linlasi ja vähem maainimesi.
III. Kolmanda, tehnika, teaduse ja ärikeskse teemahuvi klastri (28% koguvalimist) juurde kuulub ka
kõrgendatud spordi- ja välisuudiste huvi. Ootuspäraselt koosneb see tüüp valdavalt meestest (91%).
Klastri vanuskoosseis on vastandlik esimesele, poliitikahuvilisele tüübile: siin domineerivad noored, 77%
klastri koosseisust on vanuses alla 44 aasta. Sissetulek on selles klastris kõrgeim: ligi pooltel ulatub see
üle Eesti keskmise, kusjuures veerandil on sissetulek pereliikme kohta kõrgem kui 4000 krooni kuus.
Üllatav on, et klastri koosseisus on keskmisest enam maal elavaid inimesi.
IV. Neljanda, ümbritsevast vähehuvitunute klastri (34% koguvalimist) moodustavad inimesed, kelle huvid on
kõikide faktorite lõikes tunduvalt alla keskmise.
Klastris on väike naiste ülekaal (62% naisi), ka on selles keskmisest rohkem pensionieas inimesi.
Iseloomulik on ka veidi madalam haridustase ja sissetulek pereliikme kohta. Asulatüüpide esindatus
vastab aga valimi keskmisele. Venekeelsete inimeste osakaal on valimi keskmisest suurem (41% valimi
34%ga võrreldes). Nendel inimeste seas on silmatorkavalt enam Eesti kodakondsuseta inimesi, mis viitab
sellle, et kodakondsuse puudumine on seotud üldise vähema huvitatusega ümbritsevast elust.

Muuseumid kultuurimeedia kanalina Eesti
muuseumide külastusi (SaarPoll-Kult.min 2006)
MUUSEUMIDE KÜLASTATAVUS 2005. Eesti inimesed muuseumides:
12% Eesti Vabaõhumuuseumis
10% Kadrioru kunstimuuseumis
9%

Kumu Kunstimuuseumis

8%

Palmse mõisas

8%

Eesti Loodusmuuseumis

6%

Eesti Meremuuseumis

6%

Eesti Ajaloomuuseumis

6%

Tallinna Kunstihoones

5%

Rakvere linnuses

5%

Eesti Tervishoiumuuseumis

5%

Niguliste muuseum-kontsertsaalis

5%

Tartu Kunstimuuseumis ja Pärnu Uue Kunsti muuseumis

4%

Narva Muuseumis

4%

Eesti Rahva Muuseumis

4%

Saaremaa Muuseumis

4%

Palamuse Oskar Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumis

3%

Okupatsioonide Muuseumis

3%

Eesti Põllumajandusmuuseumis

57% inimesi ei ole aasta jooksul muuseumides käinud

M illiseid m u u seu m e on viim ase 12 k u u jook su l k ü lastan u d ?*

K adrioru K unstim uuseum **

8

K um u K unstim uuseum **

8

P alm se m õis

8
7
8
6
6
7
6

E esti L oodusm uuseum
E esti M erem uuseum
E esti A jaloom uuseum

N iguliste m uuseum -kontserdisaalis
E esti T ervishoium uuseum
N arva M uuseum
E esti R ahva M uuseum
S aarem aa M uuseum
P alam use O skar L utsu K ihelkonnakoolim uuseum
O kupatsioonide M uuseum **
E esti P õllum ajandusm uuseum
P ärnu M uuseum
E esti S pordim uuseum
H iium aa M uuseum
M uu

2006 a

13
12

E esti V abaõhum uuseum

R akvere linnus

2003 a

5
6
5
6
5
4
4
3
4
4
4
5
4
3
3
3
3
3
2
3
2
3
7
7
57
57

E i ole külastanud
P rotsen t %
0
10
20
30
** 2003.a. ei küsitud
*kuna iga respondent võis anda m itu vastust, siis võib protsentide sum m a olla 100-st suurem

40

50

60

K u n s tin ä itu s te , k u n s tis ü n d m u s te k ü la s ta m in e e r in e v a te s k o h ta d e s
(o n k ü la s ta n u d s e d a k o h ta v ä h e m a lt ü h e l k o rra l)
K u ltu u ria s u tu s te s (te a trid , k in o d ,
k u ltu u rim a ja d , jn e )

18
16
14

M õ n e s g a le riis

15

Ü h is k o n d lik e s h o o n e te s (p a n g a d ,
(o m a )v a lits u s a s u tu s e d , õ p p e a s u tu s e d , jn e )

14
12

K a d rio ru K u n s tim u u s e u m is *

2003 a

10

2006 a
K u m u K u n s tim u u s e u m is *

9
6
6

T a llin n a K u n s tih o o n e s

6

N ig u lis te m u u s e u m -k o n ts e rd is a a lis

5
4

T a rtu K u n s tim u u s e u m is

5
4

P ä rn u U u e K u n s ti M u u s e u m is

5

V iin is tu K u n s tim u u s e u m is *

3

T a rb e k u n s ti ja D is a in im u u s e u m is * *

3
2
2

A d a m s o n -E ric u m u u s e u m is

2

K ris tja n R a u a m a ja m u u s e u m is

1
6

M õ n e s m u u s k u n s tim u u s e u m is

7
10

M u ja l
P r o tse n t %
* 2 0 0 3 .a . e i k ü situ d
* * 2 0 0 3 o li te in e n im e tu s

9
0

5

10

15

20

Muuseumid (funktsioonid) avalikkuses –
kultuur või popkultuur

> Muuseumide rolli polü-funktsionaalsus
> Muuseumid – kultuur või/ja popkultuur, popkultuuri keskkond
Lugesime arhitektuurivõistluse žüriis osalenud Maasilt, et tehakse/
tulemas on Eesti popkultuuri keskus (Maas, 17. jaan 2006
Postimees)

Küsimus Eesti kultuurile ja muuseumidele: kas popkultuurile
orienteerumine on ajakohane või võõrastav ?
praktikas Euroopa on minemas multifunktsionaalsuse teed, (mida
funktsioonide küsimine – vastamine näitab)
> MUUSEUMID – VÕITLUSVÄLI MÄÄRATLUSTE PÄRAST
> ERMi ARHITEKTUURIVÕISTLUS TÕI ESILE ÜLDISED MÄÄRATLUSTE
PROBLEEMID

Avalikkus muuseumidest 1. ERMi arh. Näitel
17.1.2006. Muuseum ei pea viitama suitsupääsukesele. Võidutöö oponendid peaksid lammutama ka Toompea
linnuse koos Pika Hermanniga

Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi suhtes
Eesti Rahva Muuseumi uue hoone arhitektuurikonkurss andis hulgaliselt uusi ideid. Konkursile esitati 108 väga
eriilmelist, valdavalt heatasemelist tööd. Īürii leidis, et tööde arhitektuursetes lahendustes on palju originaalset,
kuigi suhteliselt suur osa autoritest on oma projekti loomisel ammutanud inspiratsiooni tänapäevasest
arhitektuurilisest avangardist.
Tööde käekirja põhjal võib eeldada, et enamik autoritest on suhteliselt väheste kogemustega noorema põlvkonna
esindajad. Sellest johtuvalt vajaksid nad oma ideede realiseerimiseks nõu ja mõningast abi. ERM-i ja Žürii
liikmete poolt moodustatava järelevalvekomisjoni, võidu-töö autori/autorite ja kohalike arhitektide ning
ekspertide omavahelises koostöös on võimalik tagada võidutöös esitatud ideede realiseerimine täiendatud ja
edasiarendatud kujul.
Millise panuse annab ERM-i uue hoone arhitektuur Eesti ühiskonnale ja identiteedile piirideta Euroopas? Īürii oli
seisukohal, et võidu-tööks peaks saama töö, milles rõhutatakse seda potentsiaali aktiivsel ja progressiivsel
moel ning kus arvestatakse kõnealuse kultuuriobjekti vastutusmäära olulisust. Samuti oodati, et võidutöö
annaks oma panuse avalikku keskkonda avaliku ruumi aktiveerimisega ning valiks üldtuntud eestipärase
teema, mis aitaks edendada arutelu Eesti ajaloo üle. See teema tuleb ellu viia rahvusvahelisel tasandil,
tõmmates Eestile tähelepanu laiemas kontekstis.

Hoiakute muutmine
Ülesanne ei ole lihtne. Selle täitmiseks peab ERM avalikkusele infot jagama. Samas on see ilus ülesanne. See

tekitab ühiskonnasisest respekti rahvas, kes on rajamas uut demokraatlikku hoiakut ja märkimisväärset kohta
Euroopa riikide seas.

Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas,
rahvuslikke piire ületavas ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab ligi noort põlvkonda ja
mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises kontekstis.
Winy Maas, Hollandi arhitekt, žürii liige

Avalikkus muuseumidest 2. ERMi arh. Näitel
> Kaua me põeme seda nõukogude aega!
Žürii koosseisu kohta ei oska midagi halba öelda, kuigi võib-olla mõni teine koosseis oleks teisiti
otsustanud. Ametnikud olid need, kes olema pidid – minister, muuseumide nõunik, muuseumi tollane
direktor, linnaarhitekt. Arhitektide liit tegi arhitektide poole pealt liikmete valimise ülesandeks Veljo
Kaasikule. Välisliikmetest jäi kõrvale Dominique Perrault, kes on seotud Peterburi Maria teatri
projektiga. Kuid Winy Maas Rotterdamist on samuti vaieldamatult rahvusvaheline autoriteet.

Ilus urbanistlik ruum

Võiduprojekt on hea. Esiteks sissekäigu arhitektuuriline sõlm, mis tekib konsoolse varikatuse alla,
teiseks ruum, mis moodustub tee ja oja ning nendega seotud ruumiga, ja kolmandaks pealmine
ruum, kus “lennurada” jookseb maja peale – tekib ilus urbanistlik ruum. Peale selle hoone ja
maastiku pingestatud kooskõla, mida ma nimetaks omamoodi “maastikudraamaks”, samal ajal koos
lainelise ja nõtke muljega.
Eesti Rahva Muuseum kui rahvuslik sümbol ei pea viitama suitsupääsukesele, veskikivile või
roigasaiale – ta on iseenesest kontseptuaalne urbanistlik arhitektuuriline sümbol. Iga muuseum on
seestpoolt lavastus ja praegune kehand annab selleks kõik võimalused. Museoloogide mure on
mõistetav, kuid kõik probleemid on lahendatavad.
Ma ei saa ka aru nendest, keda ajasid närvi võiduprojekti liigsed vihjed kunagisele Vene
sõjaväelennuväljale.
Kaua me põeme seda nõukogude aega! Toompea linnus koos Pika Hermanniga on ju ka okupantide
rajatud. Lisaks on ühed ikkagi arhitektid, teised museoloogid, kellel ilmselt puudub tänapäevase
arhitektuuri tunnetus. Ajakirjandusele oleks nii palju etteheiteid, et ei maksa lehte panna igasuguseid
kuulujutte, kuidas keegi žüriiliikmetest hääletas või kes keda mõjutas.
Võib küsida, kas Eesti arhitektide osavõtt konkursist oli liiga loid või ei motiveerinud preemiafond.
Minu meelest oli kõik normaalne ja seda ka Kumu arhitekti Pekka Vapaavuori arvates. Eesti arhitektid
on tööga hõivatud ja tegelikult oli ülesanne ka tohutult raske.
Andres Alver, arhitekt, Žürii liige

Avalikkus muuseumidest 3. ERMi arh. Näitel
KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga?
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
17. jaanuar 2006 EPL KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga? (126)
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
Eile avati pidulikult Eesti Rahva Muuseumi konkursi võidutööde ümbrikud. Ulatati lilli ning võitjatel oli põhjust
rõõmustada. Paraku valiti võidutööks projekt, mida ei saa ega tohi ehitada tulevaseks
rahvusmuuseumiks.
Võidutöö kujutab endast Raadi veneaegse sõjalennuvälja pikenduseks mõeldud 70 m laiust ja 350 m (!)
pikkust klaaspaviljoni, mis jätkub 1,1 km pikkuse platoona “lõpmatusse”. Kokku võtab ehitis enda alla
1,5 kilomeetrit.
Abstraktse grandioossuse kõrval oleks nagu pisiasi, et selle projektiga kinnistatakse Jakob Hurda
mälestuseks loodud Eesti Rahva Muuseum ühes rahvuslike soome-ugri etnoloogiakogudega igaveseks
nõukogude kaugpommitajate lennuvälja külge. Seda nii füüsiliselt kui ka sisuliselt. Muuseumitöötajad ja
külastajad hakkavad läbi klaasseinte sundkorras kunagisi Nõukogude lennutrajektoore imetlema ning
sadadele muuseumi külastajatele räägitakse ikka ja jälle haledat lugu Tartu linna arengupeetusest
Nõukogude okupatsiooni ajal.
Sellise muuseumi ehitamiseks võiks lausa Putinilt endalt raha küsima minna – ettemaksuks kõikide punaste
nelkidega ürituste eest, mida annab edaspidi hästi korraldada otse Eesti Rahva Muuseumi lävel.

Kuidas see sai juhtuda?
Kõigil inimestel on õigus küsida, kuidas sai selline asi juhtuda. Lühivastus: žürii komplekteeriti nii, et
ajaloo suhtes “kompleksivabad” ja “kõigega nõus” liikmed jäid enamusse. Žürii lööksalga moodustanud
arhitektid-urbanistid Kaasik ja Alver on ennegi läbi viinud ideekonkursse, mille tulemused ei realiseeru.
Muidugi on tore virgutada vaimu puhtteoreetilise ajugümnastikaga. Kui aga tellija (kultuuriministeerium
koos ERM-iga) moodustab žürii, et leida parim teostatav lahendus muuseumile, on absurdne tõsta
kilbile visionäärne urbanism.

Lisaks okupantide lennuväljaga flirtimisele on võiduprojekt ka siseruumide osas lootusetult puudulik: fondiruume kõvasti vähem, näitusesaalid valged ja
tööruumid akendeta (peaks olema vastupidi), dubleeritud sissepääsud (topeltkaader), vead projektis jpm. Selle ekspluatatsioon on teistest tunduvalt
kallim (käidav klaaskatus; klaasseintega köetavad, ent kasutamata suured õhuruumid jms). Tagatipuks ulatub “muuseum-lennuväli” alale, mille tuleviku
üle ei otsusta žürii, vaid Tartu linn ja vald. ERM peaks nüüd hakkama Tartu linna piiride laiendamist taotlema!
Nii minu kui ka Kanada eksperdi Barry Lordi jaoks oli võiduprojekt viimases kategoorias märkega “mitte mingil juhul”. Muidugi on iga projekti võimalik
ümber teha (kahtlen, kas välisautorid on nõus oma ideedest loobuma, need tunnistati ju parimaks!). Ent miks määratakse esikoht tööle, mida tuleks
nullist alustada, kui kõrvalt on võtta terve hulk võistluse kriteeriumidele vastavaid töid?
Ideekonkurss allub riigihangete seadusele. Minister Palmaru, kes peaks seisma muuseumi eest ning tagama “riigi rahaliste vahendite kõige
ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise”, läks kaasa arhitektide hasartmänguga. Kas tõesti oli hirm gastroleeriva välisarhitekti ees rumal paista?
Kõigest ühe päeva Tartus ja pool päeva Tallinnas viibinud Hollandi arhitekt Winy Maas käitus nagu staar külatanumal. Või on mäng peenem: minister
ei taha seda muuseumi üldse ehitada?
Lennuajaloo mälestis?
“Muuseum-lennuvälja” kasuks kostis argument, et sõjaväebaaside all oli ka eestiaegne lennuväli, mistõttu tegemist oleks rahvusliku järjepidevusega!
Absurdsemat tõlgendust on raske leida. Raadi ajalugu algas ja lõppes venelastega. 1912. aastal maandus Raadi Krasnojarski polgu lennuplatsile Vene
katselendur Sergei Utotškin. Tema järel saabusid 1914. aastal lennukid Peterburi sõjaväeringkonna lennuroodu Gatšina polgust. Eestiaegne lennuväli
oli rohu-plats, mis asus hulk maad linna pool. ERM tahetakse liita 1952–1956 rajatud kaugpommitajate lennuväljaga, millega koos ehitati Luunja
pommilaod ja Kärkna kütusebaas.
Lennuvälja imetlevad arhitektid otsustasid pöörata uue lehekülje Eesti ametlikus ajalootõlgenduses.
Las “kompleksides” poliitikud jamavad Tartu rahu ja piiridega, meie oleme tolerantsed! Kui vahva: teeme kõik näo, et Nõukogude okupatsiooni suurim
füüsiline märk Tartus, mis linna 50 aastaks lukku pani, oli üks pühapäevalennunduse harrastamise plats. Teeme näo, et me ei tea midagi Raadi
masendavast reostusest, mida on roogitud juba kümme aastat. Teeme näo, et me ei märka lillelasu, millega iga aasta maikuus külvatakse üle Raadil
asuv punamonument.
Ei saa me ühele poole ei piiri ega pronkssõduriga, Raadile aga tahetakse ehitada terve sõjalennumemoriaal, mille keskerakondlasest kultuuriminister
on mõtlemata heaks kiitnud.

Tänu ministri meelemuutusele nautisid “puhta arhitektuurimõtte” kaitsjad triumfi. Ekspertidele sai koht kätte näidatud, sh Barry Lordile Kanadast, kes
oma valdkonnas on maailmas kindlalt esikümnes. Samas võib Winy Maasi puhul vaielda, kas ta esimese sajagi sisse mahub. Maas ei ole ühtegi
muuseumi ehitanud – väike kunstikeskus seda kogemust ei anna –, küll aga kuulub tema loomingu pärlite hulka näiteks korterelamu projekt sigadele
(otseses mõttes). Miks kutsuti ERM-i žüriisse selline välisarhitekt, kui Euroopast olnuks ridamisi võtta muuseumi projekteerimise kogemusega
tipparhitekte? Küsigem ka: miks ei olnud žüriis ühtki Tartu avaliku elu tegelast?
Pyrrhose võit
“Veel üks selline võit ja me oleme kadunud,” tõdes veriste lahingutega kuulsaks saanud Pyrrhos. Kulutati kolm miljonit, aga konkurss täitis vaid
“arhitektuurimõtte elavdamise” rolli. ERM peab alustama otsast.
Kui kaugele saavad arhitektid tegelikkusest võõrandumisel veel minna? Ühed projekteerivad linnasüdametesse kaubakolosse; teised müüvad
süüdimatult akendeta tube; kolmandad pressivad vastutustundetult žüriides läbi “kunstiprojekte”, millega tellijal pole midagi peale hakata. Vaene
arhitektide liit pingutab, et Eesti arhitektuuri mainet seltskonnaüritustega parandada, aga ei saavuta midagi, kui arhitektide teod käivad sõnadele vastu.
Valjuhäälselt ühiskonnas otsustamisõigust nõudes ja üksteisele kõrgeimaid kvalifikatsioonitunnistusi jagades võtavad arhitektid otsustama pääsedes
arvesse vaid oma kinnismõtteid ja ego. Sellises kontekstis muutub või-matuks kaitsta seisukohta, et ühiskonnas kaalukate otsuste tegemine peaks
Eestis olema usaldatud arhitektidele.

Karin Hallas-Murula, ERM-i arhitektuurikonkursi ekspert, Eesti arhitektuurimuuseumi direktor

Avalikkus muuseumidest 4. ERMi arh.v näitel
Hiidämblik ja punalohe. PM 21.1.06. www.postimees.ee/230106/esileht/arvamus/189520.php
«Põhjakonna me siis ei saanud,» võis kunagi direktorina eelmise Eesti Rahva Muuseumi
arhitektuurikonkursi korraldanud Tõnis Lukase hääles leida kergeid pettumusenoote, kui ta
esmaspäeval ERMi uue hoone konkursil võidutöö «Memory Field» («Mälestuste maastik») ees
käed risti rinnale sättis.
«Põhjakonna»-nimeline projekt võitis tosin aastat tagasi. Aga riik oli vaene ja ERM pidi KUMU selja taha
järjekorda võtma.
Nende ootamise aastatega langes otsus – muuseum läheb oma päriskoju Raadile. Seal mõisahäärberis
avas ERM 1923. aastal esimesed seitse näituseruumi.
Tuul on pööranud, ühtäkki suudab riik ehitama hakata ning projekti said kutsutud silmad esmaspäeva
keskpäeval esimest korda näha.
«Nüüd saame siis ämbliku » jätkas Lukas.
Tõepoolest, mitmel pildil kõrgus muuseumihoone kohal hiigelämblik, mis osa vaatajaid nii segadusse
suutis ajada, et nad hoopis seda tulevaseks muuseumimajaks pidasid.
Loomad meeldivad inimestele. Nii kirjutas üks arvamuskülgede püsiautor hiigelsuurest punalohest, mis
Raadi sõjaväelennuväljal laiutama hakkab. Põhjuseks pilt, kus arhitektid olid hoone mastaapide
näitlikustamiseks ühel maastikuvaatel muuseumimaja punaseks värvinud, hallist üldpildist
eristamiseks.
Kolm noort arhitekti – Lina Ghotmeh Liibanonist, Itaalias kasvanud Dan Dorell ja jaapanlane Tsuyoshi
Tane suutsid endast kõnelema panna terve Eesti. Õigupoolest oma projektist. Ühtäkki oli rahvas
kaheks nagu kirvelt kõlksu saanud kasehalg – poolt ja vastu.

350 meetrit pikk, peamiselt ühekorruseline klaastunnel, kogupikkuses on kompleks poolteist
kilomeetrit pikk ja meenutab lennurada. Kerge kaldega kate vihjamas tõusmisele taevasse,
oma saatusele vastu minemisele.
700 000-kroonine võidupreemia on suurim, mida Eestis eales on arhitektuurikonkursil välja antud,
kuid rahvusvahelised tipud, kellega koos Ghotmeh, Dorell ja Tane töötanud on, sellistele
konkurssidele välja ei tule.
Selle kolmiku esimest suurt võitu saadavad rohked küsimused – kas maja ikka suudab
muuseumihoone nõudmisi täita, kuidas mastaapne hoone selles ümbruses välja hakkab
nägema ning kuidas eesti vankrirattad ja õllekapad seal sees tunduvad. Ning kui palju see
klaasmaja Eesti riigile maksma võib minna.

Nii pidi kolmik enne auhinna saamist tõlkeklappidest kuulma ERMi eelmise direktori Jaanus Plaadi
kahtlustesse peidetud lootust, et juhul kui võidutööd ei õnnestu muuseumi vajadustele
kohandada, on žüriil võimalik asendada see mõne teise tööga.
Alles siis avanesid ümbrikud ning presidendipaar lõi kolme noore arhitektiga kokku.
Päev pärast võidu tähistamist sõitis trio Londonisse, lubadusega juba nädala pärast tagasi olla.
Arhitektuurimuuseumi direktor Karin Hallas-Murula taandas end suure käraga žüriist, sest sellesse
kohta ehitatud suur sillakujuline muuseum seoks
ERMi igaveseks nii füüsiliselt kui ideeliselt Nõukogude okupantide sõjaväelennuvälja külge.
Dorell on pärit Itaaliast ja üles kasvanud ajal, kui maailma lapsed kartsid kõige rohkem tuumasõda.
Tema hirmu kodu oli Tartus Raadil. Kaugpommitajad olid valmis siit iga hetk õhku tõusma ja
Euroopale surma külvama.

Avalikkus muuseumidest 5. ERMi arh. Näitel
>

JUHTKIRI: Rahu Eesti Rahva Muuseumile

Eesti Päevaleht 17.1.2006

(2)

Eile saime siis teada ERM-i arhitektuurivõistluse võitjad ja näha ka sada kaheksat võistelnud
projekti. Kirgi oli juba enne üles köetud, sest žürii hoidis tulemusi pikka aega saladuses.
Pole ime, et ajakirjandus haaras kinni igast läbiimbunud vihjest. Oli enam-vähem kindel, et võit ei
tulnud koju. Kokku konkureeris kõigest 12 Eesti arhitektide projekti, millest üks sai ostupreemia.
Meenutagem, et Kumu konkursil tegid puhta töö soomlased.
ERM-i arhitektuurivõistlus ja ehitamine põhjustab ilmselt veel suuremaid debatte, sest see
puudutab absoluutselt tervet Eesti rahvast. Eesti Päevaleht on loomulikult juba tänasest avatud
kõikvõimalikele arvamustele, kuid me kõik peame ka arvestama muuseumi direktori Krista Aru
palvet: laske meil lõpuks rahulikult oma päris kodu valmis ehitada. Pärast kaklust teatavasti
rusikatega ei vehelda, kuid Kumu näide on hoiatav: ikka hakati vaidlustama asukohta ja projekti
sobivust Lasnamäe nõlva alla. Loodetavasti ERM-iga nii ei lähe.
Kuid mingid rasked eriarvamused on ka siia sisse programmeeritud. Laias laastus lähevad
arhitektide ja museoloogide-kunstiajaloolaste hinnangud lahku. Viimati mainituid häirib projekti
sobivus muuseumihooneks ja liigne orienteerumine kunagise Vene militaarlennuvälja imagole.
Võidutöö “Mäluväli” saatetekstist võib otse lugeda, et see on “lõige maastikust” ning “stardirada”
silmapiiri ja kauguste poole, mis ühtlasi on “tunnistajaks pikaajalisele võitlusele okupatsiooniga”.
Samas tundub see mõnele eestlasele hoopis monumendina nõukogudeaegsele sõjalennuväljale,
mis tegi Tartust kinnise linna. Arhitekte, seda enam välismaiseid, ja võib-olla ka turiste aga
säärane kohamüüt pigem paelub. Kahju on muidugi sellest, et lähitulevikus pole ette näha
varemetes mõisa restaureerimist. Vanemale põlvkonnale seostub Raadi just eelkõige mõisaga.

Teemaväljad ja tasandid
Teemavälja üldstruktuur :
1. Struktuursed teemad ja põhimüüdid
2. Võimu ja juhtimise, otsustamise ja funktsionaalsed teemad

3. Inimese ja identiteedi teemad

Muuseumi - teema meediaväljal:
1. Muuseumid struktuuriosana
2. Konseptualiseerimine, valikud ja otsustamised
3. Muuseumide funktsioneerimine inimese jaoks

Eesti elanike kultuurihuvide mudel ja mudeli
sotsiodemograafiline taust
1. Aktiivne mitmekülgne kultuurisuhe

22%

2.Utilitaarne (sh tehnoloogiline) ja meelelahutuslik kultuurisuhe 25%
3. Traditsiooniline, perekeskne kultuurisuhe 19%
4. Sotsaalse võrgustiku ja popkultuuri keskne kultuurisuhe 14%
5. Kultuurikauge, passiivne suhe

20%

mudel on avaldatud ja analüüsitud: Lõhmus, M., Lauristin, M., Salupere, R.
Inimesed kultuuriväljal: aktiivsus ja eelistused. Rmt: Eesti elavik 21.
Sajandi algul. TÜK 2004, lk 97 – 128

T abel 7.22. K ultuuriorientatsioonide klastrite sotsiodem ograafiline struktuur.

Sugu
V anus

H aridus

A nkeedi
keel

22 %

25%

19%

14%

20%

K ogu

M ees
N aine

36

21

35

49

47

64

81
19

79

65

51

54

15-19

3

17

3

29

3

10

20-29
30-44

10

28

9

12

17

23

33

31

34
25

21

27

45-54

23

14

23

10

17

18

55-64

20

5

19

1

25

15

65-74

20

3

15

1

22

13

alg, põhi

15

27

15

29

30

23

K esk

55

58

62

59

49

57

K õrgem
E esti

30

15

23

13

21

21

73

67

63

68

59

66

V ene

27

33

37

32

41

34

26. septembri töötuba:
võimalusi muuseumide esitamiseks avalikkuses
Kuidas saavutada kommunikatsiooni dünaamilisus?

Meedia muuseumidest millele meedia reageerib?
> Millele meedia reageerib ja millele mitte?
> Millised on valikute printsiibid ja kriteeriumid?

> Millal reageerib?
> Kuidas reageerib?

Meedia paradoksid
> Meedia näib emotsionaalne, siiski on meedia sisu ratsionaalne –
funktsionaalne
> Meedia esitab end avaliku tekstina, siiski on see sündinud suletuses
> Meedia esineb kõikide esindajana, siiski on see kellegi esindaja
> Kes omab/toodab meedia sisu (aktiivne pool) ja kes meedia sisu kasutab
(passiivne pool)
> Meedia on identiteeditööstus – ideede, meeleolude, arvamuste, identiteedi
tootmine
> Meedia sisu referentsid on kas kindlad väljakujunenud allikad (kvaliteetsed)
või rohkem juhuslikud mitte-väljakujunenud (vähekvaliteetsed) allikad.
> Muuseumid on kvaliteetsed referentsid.


Slide 32

Maarja Lõhmus:

Muuseumid kui
kommunikatsioon
ettekanne Narvas,
25. septembril 2006

ARUTLEN:

> Avalikkuse ja meedivälja üle
> Muuseumide üle avalikkuses ja meediaväljal

> Avalikkuse struktuurimudeli üle, Eesti ühiskonna
avalikkuse üle, kus domineeriv avalik väli on meediaväli,
kus muuseumid on materjaliks ja teemaks. Milliseks?
> Inimeste huvitüüpide üle

> Muuseumide kommunikatsiooni üle ühiskonnas

PANOPTICON (Bentham 1787), Foucault
http://cartome.org/panopticon1.htm

Muuseumide struktureeriv normatiivne
roll kultuuris:
sisemine ja välimine määratlemine
-

Ühiskonnas muuseumide institutsioonil tõemonopol aprioori, struktuurselt

-

Muuseumid on vajalikud ja neid tuleb toetada ka siis, kui külastajaid napib (81%
nõus, Kultmin.2006, vt. järgmine slaid). See olukord on sarnane avalik-õigusliku
ringhäälingu toetamisega, mida toetatakse ka siis, kui ei kuulata. Tõlgendus:
kultuuristruktuuri toimimise põhiinstitutsioonid peavad tingimusteta olemas olema.

-

Sisemine identiteet ja väline määratlemine:

ERMi ideest ja asutamisest 100 aastat hiljem on saanud mineviku-tuleviku
kontseptsioonide ja suundade küsimus. Põhiküsimusi esitasid ERMi uue hoone
arhitektuurivõistluse vastukajad (vt. Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi
suhtes. Winy Maas 17.1.2006 PM)

Winy Maas: Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele
muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas, rahvuslikke piire ületavas
ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab
ligi noort põlvkonda ja mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises
kontekstis.

K u ivõrd n õu stu b järgn evate väid etega m u u seu m id e k oh ta?
(täiesti nõus + pigem nõus)

M uuseum id korraldavad
liiga vähe põnevaid
üritusi

2006 a

45
37

M uuseum id on vajalikud
ja neid tuleb toetada isegi
siis, kui külastajaid napib

80
81

U ute m uuseum ihoonete
ehitam ine on riigi raha
raiskam ine

20
17

Inform atsioon
m uuseum ides toim uvast
on hästi kättesaadav*

27

E esti m uuseum ide
väljapanekud pakuvad
palju põnevaid elam usi*

52

0
P ro tsen t %
* 2 0 0 3 ei k ü situ d

2003 a

20

40

60

80

100

Muuseumid kui maailmapilt ja
identiteedikommunikatsioon: tehnoloogilise hüppe,
konstruktivismi ja reflektsiooni uus tase
MUUSEUMID

>

Eesti muuseumi ideede kujunemine Jakob Hurda matustel Tartus 1907; Hurda tööde
jätkajate otsusluua vanavara süstematiseerimiseks ja eksponeerimiseks muuseumi.

>

Muuseumide materjalide esituses nii konstruktivistlik kui refleksiivne pool.

>

Vrd. Soome muuseumidega (vt. Lõhmus, M., Medijainen, E. Soome ja soomlased
TÜK 2005, pt Muuseumid lk.317 - 328)

>

Eestis loodus kultuurikeskkonnana – loodusajakirjandus jm on kõrgelt koteeritud

>

Eesti kultuuriajakirjanduses on muuseumide – ajakirjanduse osa praegu vähe esile
tulev ja hajutatud erinevate väljaannete kui ‘kontekstide’ vahel – osad teemad
üldajakirjanduses, muuseumide näitused ja väljapanekud kultuuriajakirjanduses ja
muuseumide kontseptuaalne pool üldise kultuuripoliitilise diskussiooni osana.

>

Kõige rohkem saavad inimesed infot kultuurivaldkondade kohta üldajalehtedest ja
ajakirjadest, televisioonist ning sõprade-tuttavate käest.

>

Eesti kultuuriuuringud – kultuuri uuringute põhjana oluline muuseumide teadustöö
ja uurimused. Kultuuriuuringutes on muuseumide osa laias kultuurikeskustelus
põhjendamatult tagasihoidlik –veel-mitte-kommunikatiivne faas.

K u ivõrd su u rt h u vi p ak u vad järgn evat tü ü p i m u u seu m id ?
(suurt huvi + m õningast huvi)

2003 a
2006 a

75

L oodus

78

64

K unsti

66

65

A jaloo ja arheoloogia

65

60

K oduloo

59

52

T eadus ja tehnika

55

45

E tnograafia ja
antropoloogia

48

6

M uud

P ro tsen t %

5
0

20

40

60

80

Eesti struktuurimuutus ja avalikkuse
representatsiooni muutus 1980 – 1990ndatel
>

Eesti muutumine 1990ndatel:

> - avalike representatsioonide muutumine
> - meediavälja muutumine
>

Totalitaarkommunikatsioonist avatud ühiskonna kommunikatsiooniks

>

Meediavälja funktsioonide muutus

>

Esinejate, kõneisikute, ajakirjanike-toimetajate muutus

>

Avalikkuse agenda ja fookuste muutus

>

Sotsikultuuriliste protsesside määratlemine- defineerimine

>

Igapäevane defineerimisvõitlus protsesside suunamise nimel

> ESITUSE – REPRESENTATSIOONI MUUTUS
> ÕIGED– VALED/ TUGEVAD– NÕRGAD/ SELGED– EBASELGED MÄRGID

Reflektsioon versus konstruktivism:
muuseumide rolli ja funktsiooni muutusi 1980ndatest
kuni 2000ndate alguseni.
1.

Reflektsiooni vajadus: muinsuskaitse liikumine 1980ndate lõpus,
muuseumide kultuurilis – poliitiline osalemine (näit. Loomeliitude
pleenumil)

2.

Institutsiooni restruktureerimine: Eesti kultuuri institutsioonide üldine
restruktureerimine ja uus legitimeerimine, toomine NSVL tõrjutud
identiteediinstitutsioonidest Eesti rahvuslikuks keskseks identiteedi ja
mälu institutsiooniks. (90ndate keskpaik)

3.

Enesereflektsiooni: muuseumide käsitlus areneva ja muutuva
protsessina, muuseumide võrdlused maailma teiste muuseumidega

4.

Institutsioonide uus struktuur: Liitumine EU-ruumiga, institutsionaalne
rahvusvahelistumine

5.

Reflektsiooni ja konstruktsivismi ootus: Avalikkuse ootustele
vastamine, resonantsi arvestamine, erinevate väärtuspõhiste
konfliktide käsitlemine kui süsteemi infrastruktuuri/struktuuri üldise
funktsioneerimise indikaatorina (2000ndate algus)

6.

Millise konstruktivismi ootus?
Muuseumide usaldamise/usaldamatuse küsimus, muuseumide
vastutus teadvuse-kujunduse eest (varjatud küsimus)

Muuseumide külastamise põhjused /funktsioonid
>

1/3 külastajatest meelelahutuseks, vaba aja veetmiseks

>

1/3 külastajatest enesetäiendamiseks ja harimiseks

>

1/5 külastajatest õppe otstarbeks

>

1/7 tööalaselt
Kommentaar: külastajate määratletud põhjused külastamiseks ei ole tähenda
automaatselt, et need ongi külastamise põhjused, sest kontekstiks pole uuritud inimese
huvide ja vajaduste struktuuri ning muuseumide külastamist selles kontekstis.

> Huvi 2006:
>

78% loodus

(2003 – 75%)

>

66% kunst

(2003 – 64%)

>

65% ajalugu ja arheoloogia

>

59% kodulugu (2003 – 60%)

>

55% teadus ja tehnika (2003 – 52%)

>

48% etnograafia ja antropoloogia (2003 – 45%)

> Mitte – huvi 2006:
>

53% ei ole vaba aega (2003 – 49%)

>

25% ei meeldi muuseumis käia (2003 - 22%)

>

24%

muuseumide kohta on vähe infot (2003 – 28%)

>

22%

puudub transport (2003 – 19%)

>

20%

piletihind liiga kõrge ( 2003 – 19% )

M illistel eesm ärk id el T e m u u seu m e k ü lastate?
Ü ldse m itte

M õnikord

S ageli

TÖ Ö A LA SELT

2003 a

94

42

2006 a

94

5 2

Õ PPEO TSTA RBEL

2003 a

88

9

3

2006 a

88

10

3

E N E S E T Ä IE N D A M IS E K S

74

2003 a

18

71

2006 a

21

8

M E E L E L A H U T A M IS E K S ,
V A B A A JA V E E T M IS E K S
2003 a

63

24

13

2006 a

63

24

12

0%
P ro tsen t %

20%

40%

60%

80%

100%

M is on p eam ised p õh ju sed , m ik s ei k ü lasta (saged am in i) m u u seu m e? *

2003 a
2006 a

49

E i ole vaba aega

53

M ulle ei m eeldi
m uuseum ides käia

22
25

M ul on m uuseum ide
kohta vähe infot

28
24

P ole transporti/ halvad
transpordivõim alused

19

P iletite hinnad on liiga
kallid

19
20

22

8

M inu tervis ei luba

6
6
6

M uu põhjus

K ülastan m uuseum e
piisavalt sageli

6
5
4
4

R aske öelda

0

10

20

30

40

P ro tsen t %
* k u n a ig a resp o n d en t v õ is an d a m itu v astu st, siis v õ ib p ro tsen tid e su m m a o lla 1 0 0 -st su u rem

50

60

Muuseumid 21. sajandi alguses–
kollektiivne identiteet, mälu, igapäevapraktika
Muuseumide sõnum ühiskonnas ja meedias.
Muuseumid on faktikogumid emotsionaalselt tulikuumal väljal.
Autentse mälu materjali faktiline olemasolu (hoidlate ja
arhiivide sisu jm materiaalne pool)
Muuseumid kui mälu ja kogemus. Mälu, ajaloo, tuleviku jm –
temaatika käsitlus inimese-kesksena
Muuseumid kui arutlusmaterjal, avaliku arutluse objekt. Riikide,
ühiskondade ja kultuuride konsensuse ja/või vastanduste otsing
Info orienteerumiseks.
MUUSEUMIDE FUNKTSIOONIMUUTUSI
Kontrollitud ideoloogiast (ja selle konstruktivismist) inimese avatud
maailmapildi kujundajaks (mälu tugevdajaks).
Uus funktsioon lubab rohkem muuseume ja materjale, avatumat mälu.
Selle talletamisega, mis aga vahepealsel suletud perioodil
kustutatud või kustumas – selle kogumisega on kiire!!

Muuseumid – eksistentsi lugu ja resonants

>

MUUSEUMID KUI AJA–KOHA–TEGEVUSE KOMMUNIKATSIOON KULTUURIS

> Svetlana Alpers,“The Museum as a Way of Seeing,” in Exhibiting Cultures:
The Poetics and Politics of Museum Display, ed. Ivan Karp and Steven D.
Lavine (Washington and London: Smithsonian Institution Press, 1991) pp.
25-32.
> Gianni Vattimo: The Structure of Artistic Revolution. 1988.
> Clifford, James: The Predicament of Culture: twentieth-century
etnography, literature and art. Cambridge (Massachusetts); London:
Harvard University Press, 1994.
> Georg Simmel: The Sociology of Space. (rmt Frisby, D.; Featherstone, M.
Simmel on Culture. Sage 1997)
> David Harvey: The Experience of Space and Time. (rmt The Condition of
Postmodernity. Blackwell. 1990)

Juri Lotman kultuuri enesemudelist ja
identiteedikommunikatsioonist
Kultuuri aktiivsuse enesemääratlemisel räägib tungist ühtsuse poole.
Kultuuri enesemudeli mehhanismid on seotud lakkamatu vajadusega
säilitada oma eneseteadvus, salvestada oma mällu kontseptsioon
iseendast.
Kultuurile on omane enesemudelite loomine ja kujutamine – nende kaudu
ühtlasi kontrollitakse adekvaatsust, suundade relevantsust.
Juri Lotman on eristanud kultuuri enesemudeli loomisel kolme üheaegset
suunda:
1. kultuuri enesemudel, mille eesmärgiks on refleksiivsus, reaalne tunnetus
ja kogemus
2. enesemudel, mis erinevad tavapraktikast, ent on suunatud praktika
muutmisele
3. ideaalsed enesemudelid ja manifesteerimised, mis eksisteerivad eraldi
reaalsusest ning säilitavad-defineerivad põhiväärtusi.
Lotman: erinevate enesemudelite vahel võib tekkida konflikte.

Muuseum – akadeemilise
kommunikatsioonidistsipliinina
http://www.uwo.ca/theory/Courses/Courses2006-OrderingLong.html
Centre for the Study of Theory and Criticism – Courses 2006-2007
Ordering Things - The following gives a very rough idea of how the course might unfold, though suggested
readings are at this stage no more than an indication of general directions, a point of departure for
reflection. The case studies, in particular, are intended merely as signposts on a terrain to be explored.
Weeks 1-7
•

Orientation

•

Collectors and Collecting (Baudrillard, Benjamin, Bal, Stewart)

•

Collecting Art and Culture (Clifford, Sherman, Duncan)

•

Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum (Pearce, Bal)

•

Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition (Bennett, Heidegger, Mitchell)

•

Taxonomies and Heterotopias (Foucault, Ritvo)

•

Archive (Derrida, Nora, Ricœur)

Weeks 8-13: Case Studies


Encyclopedia and Library (Borges, Kis)

•

Museum (Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H)

•

Anti-Museum (Broodthaers, the Museum of Jurassic Technology)

•

Taxonomies, Heterotopias and Lists (Greenaway's The Falls, Perec)

•

The Artist in the Museum (Boltanski, Greenaway)

•

The Museum Without Walls (The Situationist International, Sophie Calle, Banksy)

Muuseum akadeemilise distsipliinina. Näide
Week 1: Orientation
Week 2: Collectors and Collecting
>

Baudrillard, Jean. "The System of Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The Cultures of Collecting.
Cambridge, MA: Harvard University Press. 1994. 7-24.

>

Benjamin, Walter. "Unpacking My Library. A Talk About Book Collecting." Illuminations. Trans. Harry Zohn. Ed. Hannah
Arendt. New York: Schocken Books, 1969. 59-67.

>

Bal, Mieke. "Telling Objects: A Narrative Perspective on Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The
Cultures of Collecting. Cambridge, MA: Harvard University Press. 97-115.

>

Stewart, Susan. "The Collection, Paradise of Consumption." In Susan Stewart, On Longing. Durham and London: Duke
University Press, 1993. 151-69, 190-91.

Week 3: Collecting Art and Culture
>

Clifford, James. "On Collecting Art and Culture." In James Clifford, The Predicament of Culture. Cambridge: Harvard
University Press, 1988. 215-51.

>

Sherman, Daniel J. "Quatremère/Benjamin/Marx: Art Museums, Aura, and Commodity Fetishism." In Daniel J. Sherman
and Irit Rogoff, eds. Museum Culture: Histories, Discourses, Spectacles. London: Routledge, 1994. 123-43.

>

Duncan, Carol. "The Art Museum as Ritual." In Carol Duncan, Civilizing Rituals: Inside Public Art Museums. London and
New York: Routledge, 1995. 7-20.

Week 4: Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum
>

Pearce, Susan M. "Collecting: Shaping the World." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A Cultural
Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 68-88.

>

Pearce, Susan M. "Museums: The Intellectual Rationale." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A
Cultural Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 89-117.

>

Bal, Mieke. "The Discourse of the Museum." In Reesa Greenberg, Bruce W. Ferguson, and Sandy Nairne, eds. Thinking
About Exhibitions. London and New York: Routledge, 1996. 201-18.

Week 5: Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition
>

Bennett, Tony. "The Exhibitionary Complex." In Tony Bennett, The Birth of the Museum. London and New York: Routledge, 1995. 59-88.

>

Heidegger, Martin. "The Age of the World Picture," in The Question Concerning Technology and Other Essays, trans. William Lovitt. New York:
Harper & Row, 1977. 115-54.

>

Mitchell, Timothy. "Orientalism and the Exhibitionary Order." In Nicholas B. Dirks, ed. Colonialism and Culture. Ann Arbor: The University of
Michigan Press, 1992. 289-317.

Week 6: Taxonomies and Heterotopias
>

Foucault, Michel. The Order of Things: An Archaeology of the Human Sciences. London: Tavistock, 1970. xv-xxiv.

>

Foucault, Michel. "Of Other Spaces." Diacritics 16.1 (Spring 1986): 22-27.

>

Ritvo, Harriet. "Zoological Taxonomy and Real Life." In George Levine, ed. Realism and Representation: Essays on the problem of Realism in
Relation to Science, Literature, and Culture. Madison: The University of Wisconsin Press, 1993. 235-54.

Week 7: Archive
>

Derrida, Jacques. "Archive Fever, A Freudian Impression." Diacritics 25.2 (Summer 1995): 9-63.

>

Nora, Pierre. "Between Memory and History: Les Lieux de Memoire." Representations 26 (1989): 7-25.

Week 8: Encyclopedia and Library
>

Case Studies I: Borges, Danilo Kis's "The Encyclopedia of the Dead"

Week 9: Museum
>

Case Studies II: Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H

>

Donato, Eugenio. "The Museum's Furnace: Notes Toward a Contextual Reading of Bouvard and Pécuchet." In Josué V. Harari, ed. Textual
Strategies: Perspectives in Post-Structuralist Criticism. Ithaca: Cornell University Press, 1979. 213-38.

Week 10: The Anti-Museum
>

Case Studies III: Marcel Broodthaers, The Museum of Jurassic Technology

>

Crimp, Donald. "This is not a Museum of Art." In Donald Crimp, On the Museum's Ruins. Cambridge: MIT Press, 1993. 200-34.

>

Rugoff, Ralph. "Beyond Belief: The Museum as Metaphor." In Lynne Cooke and Peter Wollen, eds. Visual Display: Culture Beyond Appearances.
Seattle: Bay Press, 1995. 69-81.

Week 11: Taxonomies, Heterotopias and Lists
>

Case Studies IV (Perec, Greenaway's The Falls)

>

Testa, Bart. "Tabula for a Catastrophe: Peter Greenaway's The Falls and Foucault's Heterotopia."

>

Paula Willoquet-Maricondi and Mary Alemany-Galway, ed. Peter Greenaway's Postmodern/Poststructuralist Cinema. Lanham, Maryland: The
Scarecrow Press, 2001. 79-112, 336-38.

Week 12: The Artist in the Museum
>

Case Studies V (Christian Boltanski, Peter Greenaway)

Week 13: The Museum Without Walls
Tony Purdy

Inimest üldhuvid, integreerivad huvid, diferentseerivad
huvid ja spetsialiseeritud teemahuvid meedias
Teemade huvitasemed:
1. üldhuvi - vähemalt 60% vastajatest huvi pakkunud teemad (uudised kodu- ja
välismaalt, tervis, tv-saated);
2. suuri rühmi integreerivaid teemad, huvi ca 40 % vastajatest (näiteks
kuritegevus-politsei-kohtud ja seadusandlus-õigusinfo, loodus, sport, noorte
elu, haridus, sotsiaalprobleemid, pere, ka huumor),
3. teatud huvirühmi diferentseerivaid teemad (25-35%), näiteks korruptsioonskandaalid, poliitika ja majandus vs. kultuur, riigikogu, valitsus, tuntud isikud –
suhted, seltkonnakroonika vs. statistika jne.
4. suhteliselt väikesele asjast huvitatute ringile (alla 20%) huvi pakkuvad
spetsialiseeritud teemad, näiteks õiguskantsler-riigikontroll, arvutid,
erakondade tegevus või kirik ja religioon.
Ülevaade inimeste teemahuvidest, st huvidest eri valdkondade suhtes (‘Mina,
maailm, meedia’ 2002), küsitletud oli 1500 inimest üle Eesti. Huvide
selgitamiseks oli vastajatele antud valdkondade nimestik, mille suhtes pidid
viiepallisel skaalal hindama huvitatust.

M uu valdk ond.
K irik , religioon
E hitus , k innis vara
P oliitik ud, erak onnad
Õ igus k ants ler, riigik ontroll
O s t-m üük
A rvutid
P res ident
Reis id, turis m
S elts k onnak roonik a
V alits us , m inis teerium id, am etk onnad
Riigik ogu
M ajandus , äri, ettevõtlus
M ood
A utod
Tuntud is ik ud, s uhted
S tatis tik a, uurim us te andm ed
Tehnik a, tehnoloogia
K uns t, k irjandus , teater
M aaelu
Tööpak k um is ed
K orrupts ioon, s k andaalid
Teadus lik ud avas tus ed
Noorte elu
S port
A rvam us ed ja arutlus ed päevas ündm us tes t
K ool, haridus , õppim ine
Loodus
S ots iaalprobleem id
Huum or
S eadus ed, m äärus ed, õigus alane info
K odu, pere, laps ed
K uritegevus , polits ei, k ohtud
Uudis ed välis m aalt
Teles aated, film id
Tervis
O m a valla, linna, m aak onna info
Uudis ed E es tis t

1,2
13
13,3
13,5
14,7
18,6
19,4
22,8
23
23,7
23,8
24,7
25,3
25,5
26
27,2
27,9
29,5
31,3
31,3
32,4
35,2
39,5
40,3
41
43,3
47,4
49,9
50,6
53,7
54,2
56,6
57,6
59,6
63,8
66,5
77,7
84,7
0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Huvide tüübid:

Huvi meedias käsitletavate
jagunenud gruppide vahel:

teemade

> ühiskonna ja riigi teemadest huvitujaid
> kodu-lähiümbruse huvilised
> tehnika-teaduse-ettevõtlushuvilised

vastu

on

Teemahuvide klastrid 1-4
Kokkuvõtvalt on teemahuvide kohta neli klastrit
I. Esimese, poliitikahuvilise klastri (18% koguvalimist) domineerivaks faktortunnuseks on huvitatus riigi ja selle
institutsioonide tegevusest.
Kõrgendatud poliitikahuvi on ainult veidi rohkem omane meestele [VK1](52%). Siia klastrisse kuulub rohkem
kõrgharidusega inimesi, domineerivad keskealised ja vanemad inimesed (72% klastrist on vanem kui 45
eluaastat). Samuti kuulub siia keskmisest enam eestlasi. Sissetulekudominant on veidi allapoole Eesti
keskmist (1500-2500 kr pereliikme kohta). Keskmisest enam on siin pealinlasi ja maainimesi.
II. Teise, kultuurile ja lähiümbrusele orienteeritud teemahuvi klastri (19% koguvalimist) teljeks on kultuuri,
hariduse ja noorte elu, reisimise ja seltskonna temaatika, keskmisest tugevam on ka orienteeritus
lähiümbrusele ning sotsiaalsetele probleemidele. Samas on tüüp poliitikakauge.
Nimetatud tüübile on iseloomulik feminiinsus (88% naisi). Tüüpi iseloomustab keskmiset enam keskhariduslik
taust, samuti on siin keskmisest enam venekeelse ankeedi täitnuid. Palgaskaalal on nad kõige madalama
sissetulekuga pereliikme kohta. Keskmisest enam on siin (pea)linlasi ja vähem maainimesi.
III. Kolmanda, tehnika, teaduse ja ärikeskse teemahuvi klastri (28% koguvalimist) juurde kuulub ka
kõrgendatud spordi- ja välisuudiste huvi. Ootuspäraselt koosneb see tüüp valdavalt meestest (91%).
Klastri vanuskoosseis on vastandlik esimesele, poliitikahuvilisele tüübile: siin domineerivad noored, 77%
klastri koosseisust on vanuses alla 44 aasta. Sissetulek on selles klastris kõrgeim: ligi pooltel ulatub see
üle Eesti keskmise, kusjuures veerandil on sissetulek pereliikme kohta kõrgem kui 4000 krooni kuus.
Üllatav on, et klastri koosseisus on keskmisest enam maal elavaid inimesi.
IV. Neljanda, ümbritsevast vähehuvitunute klastri (34% koguvalimist) moodustavad inimesed, kelle huvid on
kõikide faktorite lõikes tunduvalt alla keskmise.
Klastris on väike naiste ülekaal (62% naisi), ka on selles keskmisest rohkem pensionieas inimesi.
Iseloomulik on ka veidi madalam haridustase ja sissetulek pereliikme kohta. Asulatüüpide esindatus
vastab aga valimi keskmisele. Venekeelsete inimeste osakaal on valimi keskmisest suurem (41% valimi
34%ga võrreldes). Nendel inimeste seas on silmatorkavalt enam Eesti kodakondsuseta inimesi, mis viitab
sellle, et kodakondsuse puudumine on seotud üldise vähema huvitatusega ümbritsevast elust.

Muuseumid kultuurimeedia kanalina Eesti
muuseumide külastusi (SaarPoll-Kult.min 2006)
MUUSEUMIDE KÜLASTATAVUS 2005. Eesti inimesed muuseumides:
12% Eesti Vabaõhumuuseumis
10% Kadrioru kunstimuuseumis
9%

Kumu Kunstimuuseumis

8%

Palmse mõisas

8%

Eesti Loodusmuuseumis

6%

Eesti Meremuuseumis

6%

Eesti Ajaloomuuseumis

6%

Tallinna Kunstihoones

5%

Rakvere linnuses

5%

Eesti Tervishoiumuuseumis

5%

Niguliste muuseum-kontsertsaalis

5%

Tartu Kunstimuuseumis ja Pärnu Uue Kunsti muuseumis

4%

Narva Muuseumis

4%

Eesti Rahva Muuseumis

4%

Saaremaa Muuseumis

4%

Palamuse Oskar Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumis

3%

Okupatsioonide Muuseumis

3%

Eesti Põllumajandusmuuseumis

57% inimesi ei ole aasta jooksul muuseumides käinud

M illiseid m u u seu m e on viim ase 12 k u u jook su l k ü lastan u d ?*

K adrioru K unstim uuseum **

8

K um u K unstim uuseum **

8

P alm se m õis

8
7
8
6
6
7
6

E esti L oodusm uuseum
E esti M erem uuseum
E esti A jaloom uuseum

N iguliste m uuseum -kontserdisaalis
E esti T ervishoium uuseum
N arva M uuseum
E esti R ahva M uuseum
S aarem aa M uuseum
P alam use O skar L utsu K ihelkonnakoolim uuseum
O kupatsioonide M uuseum **
E esti P õllum ajandusm uuseum
P ärnu M uuseum
E esti S pordim uuseum
H iium aa M uuseum
M uu

2006 a

13
12

E esti V abaõhum uuseum

R akvere linnus

2003 a

5
6
5
6
5
4
4
3
4
4
4
5
4
3
3
3
3
3
2
3
2
3
7
7
57
57

E i ole külastanud
P rotsen t %
0
10
20
30
** 2003.a. ei küsitud
*kuna iga respondent võis anda m itu vastust, siis võib protsentide sum m a olla 100-st suurem

40

50

60

K u n s tin ä itu s te , k u n s tis ü n d m u s te k ü la s ta m in e e r in e v a te s k o h ta d e s
(o n k ü la s ta n u d s e d a k o h ta v ä h e m a lt ü h e l k o rra l)
K u ltu u ria s u tu s te s (te a trid , k in o d ,
k u ltu u rim a ja d , jn e )

18
16
14

M õ n e s g a le riis

15

Ü h is k o n d lik e s h o o n e te s (p a n g a d ,
(o m a )v a lits u s a s u tu s e d , õ p p e a s u tu s e d , jn e )

14
12

K a d rio ru K u n s tim u u s e u m is *

2003 a

10

2006 a
K u m u K u n s tim u u s e u m is *

9
6
6

T a llin n a K u n s tih o o n e s

6

N ig u lis te m u u s e u m -k o n ts e rd is a a lis

5
4

T a rtu K u n s tim u u s e u m is

5
4

P ä rn u U u e K u n s ti M u u s e u m is

5

V iin is tu K u n s tim u u s e u m is *

3

T a rb e k u n s ti ja D is a in im u u s e u m is * *

3
2
2

A d a m s o n -E ric u m u u s e u m is

2

K ris tja n R a u a m a ja m u u s e u m is

1
6

M õ n e s m u u s k u n s tim u u s e u m is

7
10

M u ja l
P r o tse n t %
* 2 0 0 3 .a . e i k ü situ d
* * 2 0 0 3 o li te in e n im e tu s

9
0

5

10

15

20

Muuseumid (funktsioonid) avalikkuses –
kultuur või popkultuur

> Muuseumide rolli polü-funktsionaalsus
> Muuseumid – kultuur või/ja popkultuur, popkultuuri keskkond
Lugesime arhitektuurivõistluse žüriis osalenud Maasilt, et tehakse/
tulemas on Eesti popkultuuri keskus (Maas, 17. jaan 2006
Postimees)

Küsimus Eesti kultuurile ja muuseumidele: kas popkultuurile
orienteerumine on ajakohane või võõrastav ?
praktikas Euroopa on minemas multifunktsionaalsuse teed, (mida
funktsioonide küsimine – vastamine näitab)
> MUUSEUMID – VÕITLUSVÄLI MÄÄRATLUSTE PÄRAST
> ERMi ARHITEKTUURIVÕISTLUS TÕI ESILE ÜLDISED MÄÄRATLUSTE
PROBLEEMID

Avalikkus muuseumidest 1. ERMi arh. Näitel
17.1.2006. Muuseum ei pea viitama suitsupääsukesele. Võidutöö oponendid peaksid lammutama ka Toompea
linnuse koos Pika Hermanniga

Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi suhtes
Eesti Rahva Muuseumi uue hoone arhitektuurikonkurss andis hulgaliselt uusi ideid. Konkursile esitati 108 väga
eriilmelist, valdavalt heatasemelist tööd. Īürii leidis, et tööde arhitektuursetes lahendustes on palju originaalset,
kuigi suhteliselt suur osa autoritest on oma projekti loomisel ammutanud inspiratsiooni tänapäevasest
arhitektuurilisest avangardist.
Tööde käekirja põhjal võib eeldada, et enamik autoritest on suhteliselt väheste kogemustega noorema põlvkonna
esindajad. Sellest johtuvalt vajaksid nad oma ideede realiseerimiseks nõu ja mõningast abi. ERM-i ja Žürii
liikmete poolt moodustatava järelevalvekomisjoni, võidu-töö autori/autorite ja kohalike arhitektide ning
ekspertide omavahelises koostöös on võimalik tagada võidutöös esitatud ideede realiseerimine täiendatud ja
edasiarendatud kujul.
Millise panuse annab ERM-i uue hoone arhitektuur Eesti ühiskonnale ja identiteedile piirideta Euroopas? Īürii oli
seisukohal, et võidu-tööks peaks saama töö, milles rõhutatakse seda potentsiaali aktiivsel ja progressiivsel
moel ning kus arvestatakse kõnealuse kultuuriobjekti vastutusmäära olulisust. Samuti oodati, et võidutöö
annaks oma panuse avalikku keskkonda avaliku ruumi aktiveerimisega ning valiks üldtuntud eestipärase
teema, mis aitaks edendada arutelu Eesti ajaloo üle. See teema tuleb ellu viia rahvusvahelisel tasandil,
tõmmates Eestile tähelepanu laiemas kontekstis.

Hoiakute muutmine
Ülesanne ei ole lihtne. Selle täitmiseks peab ERM avalikkusele infot jagama. Samas on see ilus ülesanne. See

tekitab ühiskonnasisest respekti rahvas, kes on rajamas uut demokraatlikku hoiakut ja märkimisväärset kohta
Euroopa riikide seas.

Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas,
rahvuslikke piire ületavas ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab ligi noort põlvkonda ja
mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises kontekstis.
Winy Maas, Hollandi arhitekt, žürii liige

Avalikkus muuseumidest 2. ERMi arh. Näitel
> Kaua me põeme seda nõukogude aega!
Žürii koosseisu kohta ei oska midagi halba öelda, kuigi võib-olla mõni teine koosseis oleks teisiti
otsustanud. Ametnikud olid need, kes olema pidid – minister, muuseumide nõunik, muuseumi tollane
direktor, linnaarhitekt. Arhitektide liit tegi arhitektide poole pealt liikmete valimise ülesandeks Veljo
Kaasikule. Välisliikmetest jäi kõrvale Dominique Perrault, kes on seotud Peterburi Maria teatri
projektiga. Kuid Winy Maas Rotterdamist on samuti vaieldamatult rahvusvaheline autoriteet.

Ilus urbanistlik ruum

Võiduprojekt on hea. Esiteks sissekäigu arhitektuuriline sõlm, mis tekib konsoolse varikatuse alla,
teiseks ruum, mis moodustub tee ja oja ning nendega seotud ruumiga, ja kolmandaks pealmine
ruum, kus “lennurada” jookseb maja peale – tekib ilus urbanistlik ruum. Peale selle hoone ja
maastiku pingestatud kooskõla, mida ma nimetaks omamoodi “maastikudraamaks”, samal ajal koos
lainelise ja nõtke muljega.
Eesti Rahva Muuseum kui rahvuslik sümbol ei pea viitama suitsupääsukesele, veskikivile või
roigasaiale – ta on iseenesest kontseptuaalne urbanistlik arhitektuuriline sümbol. Iga muuseum on
seestpoolt lavastus ja praegune kehand annab selleks kõik võimalused. Museoloogide mure on
mõistetav, kuid kõik probleemid on lahendatavad.
Ma ei saa ka aru nendest, keda ajasid närvi võiduprojekti liigsed vihjed kunagisele Vene
sõjaväelennuväljale.
Kaua me põeme seda nõukogude aega! Toompea linnus koos Pika Hermanniga on ju ka okupantide
rajatud. Lisaks on ühed ikkagi arhitektid, teised museoloogid, kellel ilmselt puudub tänapäevase
arhitektuuri tunnetus. Ajakirjandusele oleks nii palju etteheiteid, et ei maksa lehte panna igasuguseid
kuulujutte, kuidas keegi žüriiliikmetest hääletas või kes keda mõjutas.
Võib küsida, kas Eesti arhitektide osavõtt konkursist oli liiga loid või ei motiveerinud preemiafond.
Minu meelest oli kõik normaalne ja seda ka Kumu arhitekti Pekka Vapaavuori arvates. Eesti arhitektid
on tööga hõivatud ja tegelikult oli ülesanne ka tohutult raske.
Andres Alver, arhitekt, Žürii liige

Avalikkus muuseumidest 3. ERMi arh. Näitel
KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga?
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
17. jaanuar 2006 EPL KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga? (126)
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
Eile avati pidulikult Eesti Rahva Muuseumi konkursi võidutööde ümbrikud. Ulatati lilli ning võitjatel oli põhjust
rõõmustada. Paraku valiti võidutööks projekt, mida ei saa ega tohi ehitada tulevaseks
rahvusmuuseumiks.
Võidutöö kujutab endast Raadi veneaegse sõjalennuvälja pikenduseks mõeldud 70 m laiust ja 350 m (!)
pikkust klaaspaviljoni, mis jätkub 1,1 km pikkuse platoona “lõpmatusse”. Kokku võtab ehitis enda alla
1,5 kilomeetrit.
Abstraktse grandioossuse kõrval oleks nagu pisiasi, et selle projektiga kinnistatakse Jakob Hurda
mälestuseks loodud Eesti Rahva Muuseum ühes rahvuslike soome-ugri etnoloogiakogudega igaveseks
nõukogude kaugpommitajate lennuvälja külge. Seda nii füüsiliselt kui ka sisuliselt. Muuseumitöötajad ja
külastajad hakkavad läbi klaasseinte sundkorras kunagisi Nõukogude lennutrajektoore imetlema ning
sadadele muuseumi külastajatele räägitakse ikka ja jälle haledat lugu Tartu linna arengupeetusest
Nõukogude okupatsiooni ajal.
Sellise muuseumi ehitamiseks võiks lausa Putinilt endalt raha küsima minna – ettemaksuks kõikide punaste
nelkidega ürituste eest, mida annab edaspidi hästi korraldada otse Eesti Rahva Muuseumi lävel.

Kuidas see sai juhtuda?
Kõigil inimestel on õigus küsida, kuidas sai selline asi juhtuda. Lühivastus: žürii komplekteeriti nii, et
ajaloo suhtes “kompleksivabad” ja “kõigega nõus” liikmed jäid enamusse. Žürii lööksalga moodustanud
arhitektid-urbanistid Kaasik ja Alver on ennegi läbi viinud ideekonkursse, mille tulemused ei realiseeru.
Muidugi on tore virgutada vaimu puhtteoreetilise ajugümnastikaga. Kui aga tellija (kultuuriministeerium
koos ERM-iga) moodustab žürii, et leida parim teostatav lahendus muuseumile, on absurdne tõsta
kilbile visionäärne urbanism.

Lisaks okupantide lennuväljaga flirtimisele on võiduprojekt ka siseruumide osas lootusetult puudulik: fondiruume kõvasti vähem, näitusesaalid valged ja
tööruumid akendeta (peaks olema vastupidi), dubleeritud sissepääsud (topeltkaader), vead projektis jpm. Selle ekspluatatsioon on teistest tunduvalt
kallim (käidav klaaskatus; klaasseintega köetavad, ent kasutamata suured õhuruumid jms). Tagatipuks ulatub “muuseum-lennuväli” alale, mille tuleviku
üle ei otsusta žürii, vaid Tartu linn ja vald. ERM peaks nüüd hakkama Tartu linna piiride laiendamist taotlema!
Nii minu kui ka Kanada eksperdi Barry Lordi jaoks oli võiduprojekt viimases kategoorias märkega “mitte mingil juhul”. Muidugi on iga projekti võimalik
ümber teha (kahtlen, kas välisautorid on nõus oma ideedest loobuma, need tunnistati ju parimaks!). Ent miks määratakse esikoht tööle, mida tuleks
nullist alustada, kui kõrvalt on võtta terve hulk võistluse kriteeriumidele vastavaid töid?
Ideekonkurss allub riigihangete seadusele. Minister Palmaru, kes peaks seisma muuseumi eest ning tagama “riigi rahaliste vahendite kõige
ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise”, läks kaasa arhitektide hasartmänguga. Kas tõesti oli hirm gastroleeriva välisarhitekti ees rumal paista?
Kõigest ühe päeva Tartus ja pool päeva Tallinnas viibinud Hollandi arhitekt Winy Maas käitus nagu staar külatanumal. Või on mäng peenem: minister
ei taha seda muuseumi üldse ehitada?
Lennuajaloo mälestis?
“Muuseum-lennuvälja” kasuks kostis argument, et sõjaväebaaside all oli ka eestiaegne lennuväli, mistõttu tegemist oleks rahvusliku järjepidevusega!
Absurdsemat tõlgendust on raske leida. Raadi ajalugu algas ja lõppes venelastega. 1912. aastal maandus Raadi Krasnojarski polgu lennuplatsile Vene
katselendur Sergei Utotškin. Tema järel saabusid 1914. aastal lennukid Peterburi sõjaväeringkonna lennuroodu Gatšina polgust. Eestiaegne lennuväli
oli rohu-plats, mis asus hulk maad linna pool. ERM tahetakse liita 1952–1956 rajatud kaugpommitajate lennuväljaga, millega koos ehitati Luunja
pommilaod ja Kärkna kütusebaas.
Lennuvälja imetlevad arhitektid otsustasid pöörata uue lehekülje Eesti ametlikus ajalootõlgenduses.
Las “kompleksides” poliitikud jamavad Tartu rahu ja piiridega, meie oleme tolerantsed! Kui vahva: teeme kõik näo, et Nõukogude okupatsiooni suurim
füüsiline märk Tartus, mis linna 50 aastaks lukku pani, oli üks pühapäevalennunduse harrastamise plats. Teeme näo, et me ei tea midagi Raadi
masendavast reostusest, mida on roogitud juba kümme aastat. Teeme näo, et me ei märka lillelasu, millega iga aasta maikuus külvatakse üle Raadil
asuv punamonument.
Ei saa me ühele poole ei piiri ega pronkssõduriga, Raadile aga tahetakse ehitada terve sõjalennumemoriaal, mille keskerakondlasest kultuuriminister
on mõtlemata heaks kiitnud.

Tänu ministri meelemuutusele nautisid “puhta arhitektuurimõtte” kaitsjad triumfi. Ekspertidele sai koht kätte näidatud, sh Barry Lordile Kanadast, kes
oma valdkonnas on maailmas kindlalt esikümnes. Samas võib Winy Maasi puhul vaielda, kas ta esimese sajagi sisse mahub. Maas ei ole ühtegi
muuseumi ehitanud – väike kunstikeskus seda kogemust ei anna –, küll aga kuulub tema loomingu pärlite hulka näiteks korterelamu projekt sigadele
(otseses mõttes). Miks kutsuti ERM-i žüriisse selline välisarhitekt, kui Euroopast olnuks ridamisi võtta muuseumi projekteerimise kogemusega
tipparhitekte? Küsigem ka: miks ei olnud žüriis ühtki Tartu avaliku elu tegelast?
Pyrrhose võit
“Veel üks selline võit ja me oleme kadunud,” tõdes veriste lahingutega kuulsaks saanud Pyrrhos. Kulutati kolm miljonit, aga konkurss täitis vaid
“arhitektuurimõtte elavdamise” rolli. ERM peab alustama otsast.
Kui kaugele saavad arhitektid tegelikkusest võõrandumisel veel minna? Ühed projekteerivad linnasüdametesse kaubakolosse; teised müüvad
süüdimatult akendeta tube; kolmandad pressivad vastutustundetult žüriides läbi “kunstiprojekte”, millega tellijal pole midagi peale hakata. Vaene
arhitektide liit pingutab, et Eesti arhitektuuri mainet seltskonnaüritustega parandada, aga ei saavuta midagi, kui arhitektide teod käivad sõnadele vastu.
Valjuhäälselt ühiskonnas otsustamisõigust nõudes ja üksteisele kõrgeimaid kvalifikatsioonitunnistusi jagades võtavad arhitektid otsustama pääsedes
arvesse vaid oma kinnismõtteid ja ego. Sellises kontekstis muutub või-matuks kaitsta seisukohta, et ühiskonnas kaalukate otsuste tegemine peaks
Eestis olema usaldatud arhitektidele.

Karin Hallas-Murula, ERM-i arhitektuurikonkursi ekspert, Eesti arhitektuurimuuseumi direktor

Avalikkus muuseumidest 4. ERMi arh.v näitel
Hiidämblik ja punalohe. PM 21.1.06. www.postimees.ee/230106/esileht/arvamus/189520.php
«Põhjakonna me siis ei saanud,» võis kunagi direktorina eelmise Eesti Rahva Muuseumi
arhitektuurikonkursi korraldanud Tõnis Lukase hääles leida kergeid pettumusenoote, kui ta
esmaspäeval ERMi uue hoone konkursil võidutöö «Memory Field» («Mälestuste maastik») ees
käed risti rinnale sättis.
«Põhjakonna»-nimeline projekt võitis tosin aastat tagasi. Aga riik oli vaene ja ERM pidi KUMU selja taha
järjekorda võtma.
Nende ootamise aastatega langes otsus – muuseum läheb oma päriskoju Raadile. Seal mõisahäärberis
avas ERM 1923. aastal esimesed seitse näituseruumi.
Tuul on pööranud, ühtäkki suudab riik ehitama hakata ning projekti said kutsutud silmad esmaspäeva
keskpäeval esimest korda näha.
«Nüüd saame siis ämbliku » jätkas Lukas.
Tõepoolest, mitmel pildil kõrgus muuseumihoone kohal hiigelämblik, mis osa vaatajaid nii segadusse
suutis ajada, et nad hoopis seda tulevaseks muuseumimajaks pidasid.
Loomad meeldivad inimestele. Nii kirjutas üks arvamuskülgede püsiautor hiigelsuurest punalohest, mis
Raadi sõjaväelennuväljal laiutama hakkab. Põhjuseks pilt, kus arhitektid olid hoone mastaapide
näitlikustamiseks ühel maastikuvaatel muuseumimaja punaseks värvinud, hallist üldpildist
eristamiseks.
Kolm noort arhitekti – Lina Ghotmeh Liibanonist, Itaalias kasvanud Dan Dorell ja jaapanlane Tsuyoshi
Tane suutsid endast kõnelema panna terve Eesti. Õigupoolest oma projektist. Ühtäkki oli rahvas
kaheks nagu kirvelt kõlksu saanud kasehalg – poolt ja vastu.

350 meetrit pikk, peamiselt ühekorruseline klaastunnel, kogupikkuses on kompleks poolteist
kilomeetrit pikk ja meenutab lennurada. Kerge kaldega kate vihjamas tõusmisele taevasse,
oma saatusele vastu minemisele.
700 000-kroonine võidupreemia on suurim, mida Eestis eales on arhitektuurikonkursil välja antud,
kuid rahvusvahelised tipud, kellega koos Ghotmeh, Dorell ja Tane töötanud on, sellistele
konkurssidele välja ei tule.
Selle kolmiku esimest suurt võitu saadavad rohked küsimused – kas maja ikka suudab
muuseumihoone nõudmisi täita, kuidas mastaapne hoone selles ümbruses välja hakkab
nägema ning kuidas eesti vankrirattad ja õllekapad seal sees tunduvad. Ning kui palju see
klaasmaja Eesti riigile maksma võib minna.

Nii pidi kolmik enne auhinna saamist tõlkeklappidest kuulma ERMi eelmise direktori Jaanus Plaadi
kahtlustesse peidetud lootust, et juhul kui võidutööd ei õnnestu muuseumi vajadustele
kohandada, on žüriil võimalik asendada see mõne teise tööga.
Alles siis avanesid ümbrikud ning presidendipaar lõi kolme noore arhitektiga kokku.
Päev pärast võidu tähistamist sõitis trio Londonisse, lubadusega juba nädala pärast tagasi olla.
Arhitektuurimuuseumi direktor Karin Hallas-Murula taandas end suure käraga žüriist, sest sellesse
kohta ehitatud suur sillakujuline muuseum seoks
ERMi igaveseks nii füüsiliselt kui ideeliselt Nõukogude okupantide sõjaväelennuvälja külge.
Dorell on pärit Itaaliast ja üles kasvanud ajal, kui maailma lapsed kartsid kõige rohkem tuumasõda.
Tema hirmu kodu oli Tartus Raadil. Kaugpommitajad olid valmis siit iga hetk õhku tõusma ja
Euroopale surma külvama.

Avalikkus muuseumidest 5. ERMi arh. Näitel
>

JUHTKIRI: Rahu Eesti Rahva Muuseumile

Eesti Päevaleht 17.1.2006

(2)

Eile saime siis teada ERM-i arhitektuurivõistluse võitjad ja näha ka sada kaheksat võistelnud
projekti. Kirgi oli juba enne üles köetud, sest žürii hoidis tulemusi pikka aega saladuses.
Pole ime, et ajakirjandus haaras kinni igast läbiimbunud vihjest. Oli enam-vähem kindel, et võit ei
tulnud koju. Kokku konkureeris kõigest 12 Eesti arhitektide projekti, millest üks sai ostupreemia.
Meenutagem, et Kumu konkursil tegid puhta töö soomlased.
ERM-i arhitektuurivõistlus ja ehitamine põhjustab ilmselt veel suuremaid debatte, sest see
puudutab absoluutselt tervet Eesti rahvast. Eesti Päevaleht on loomulikult juba tänasest avatud
kõikvõimalikele arvamustele, kuid me kõik peame ka arvestama muuseumi direktori Krista Aru
palvet: laske meil lõpuks rahulikult oma päris kodu valmis ehitada. Pärast kaklust teatavasti
rusikatega ei vehelda, kuid Kumu näide on hoiatav: ikka hakati vaidlustama asukohta ja projekti
sobivust Lasnamäe nõlva alla. Loodetavasti ERM-iga nii ei lähe.
Kuid mingid rasked eriarvamused on ka siia sisse programmeeritud. Laias laastus lähevad
arhitektide ja museoloogide-kunstiajaloolaste hinnangud lahku. Viimati mainituid häirib projekti
sobivus muuseumihooneks ja liigne orienteerumine kunagise Vene militaarlennuvälja imagole.
Võidutöö “Mäluväli” saatetekstist võib otse lugeda, et see on “lõige maastikust” ning “stardirada”
silmapiiri ja kauguste poole, mis ühtlasi on “tunnistajaks pikaajalisele võitlusele okupatsiooniga”.
Samas tundub see mõnele eestlasele hoopis monumendina nõukogudeaegsele sõjalennuväljale,
mis tegi Tartust kinnise linna. Arhitekte, seda enam välismaiseid, ja võib-olla ka turiste aga
säärane kohamüüt pigem paelub. Kahju on muidugi sellest, et lähitulevikus pole ette näha
varemetes mõisa restaureerimist. Vanemale põlvkonnale seostub Raadi just eelkõige mõisaga.

Teemaväljad ja tasandid
Teemavälja üldstruktuur :
1. Struktuursed teemad ja põhimüüdid
2. Võimu ja juhtimise, otsustamise ja funktsionaalsed teemad

3. Inimese ja identiteedi teemad

Muuseumi - teema meediaväljal:
1. Muuseumid struktuuriosana
2. Konseptualiseerimine, valikud ja otsustamised
3. Muuseumide funktsioneerimine inimese jaoks

Eesti elanike kultuurihuvide mudel ja mudeli
sotsiodemograafiline taust
1. Aktiivne mitmekülgne kultuurisuhe

22%

2.Utilitaarne (sh tehnoloogiline) ja meelelahutuslik kultuurisuhe 25%
3. Traditsiooniline, perekeskne kultuurisuhe 19%
4. Sotsaalse võrgustiku ja popkultuuri keskne kultuurisuhe 14%
5. Kultuurikauge, passiivne suhe

20%

mudel on avaldatud ja analüüsitud: Lõhmus, M., Lauristin, M., Salupere, R.
Inimesed kultuuriväljal: aktiivsus ja eelistused. Rmt: Eesti elavik 21.
Sajandi algul. TÜK 2004, lk 97 – 128

T abel 7.22. K ultuuriorientatsioonide klastrite sotsiodem ograafiline struktuur.

Sugu
V anus

H aridus

A nkeedi
keel

22 %

25%

19%

14%

20%

K ogu

M ees
N aine

36

21

35

49

47

64

81
19

79

65

51

54

15-19

3

17

3

29

3

10

20-29
30-44

10

28

9

12

17

23

33

31

34
25

21

27

45-54

23

14

23

10

17

18

55-64

20

5

19

1

25

15

65-74

20

3

15

1

22

13

alg, põhi

15

27

15

29

30

23

K esk

55

58

62

59

49

57

K õrgem
E esti

30

15

23

13

21

21

73

67

63

68

59

66

V ene

27

33

37

32

41

34

26. septembri töötuba:
võimalusi muuseumide esitamiseks avalikkuses
Kuidas saavutada kommunikatsiooni dünaamilisus?

Meedia muuseumidest millele meedia reageerib?
> Millele meedia reageerib ja millele mitte?
> Millised on valikute printsiibid ja kriteeriumid?

> Millal reageerib?
> Kuidas reageerib?

Meedia paradoksid
> Meedia näib emotsionaalne, siiski on meedia sisu ratsionaalne –
funktsionaalne
> Meedia esitab end avaliku tekstina, siiski on see sündinud suletuses
> Meedia esineb kõikide esindajana, siiski on see kellegi esindaja
> Kes omab/toodab meedia sisu (aktiivne pool) ja kes meedia sisu kasutab
(passiivne pool)
> Meedia on identiteeditööstus – ideede, meeleolude, arvamuste, identiteedi
tootmine
> Meedia sisu referentsid on kas kindlad väljakujunenud allikad (kvaliteetsed)
või rohkem juhuslikud mitte-väljakujunenud (vähekvaliteetsed) allikad.
> Muuseumid on kvaliteetsed referentsid.


Slide 33

Maarja Lõhmus:

Muuseumid kui
kommunikatsioon
ettekanne Narvas,
25. septembril 2006

ARUTLEN:

> Avalikkuse ja meedivälja üle
> Muuseumide üle avalikkuses ja meediaväljal

> Avalikkuse struktuurimudeli üle, Eesti ühiskonna
avalikkuse üle, kus domineeriv avalik väli on meediaväli,
kus muuseumid on materjaliks ja teemaks. Milliseks?
> Inimeste huvitüüpide üle

> Muuseumide kommunikatsiooni üle ühiskonnas

PANOPTICON (Bentham 1787), Foucault
http://cartome.org/panopticon1.htm

Muuseumide struktureeriv normatiivne
roll kultuuris:
sisemine ja välimine määratlemine
-

Ühiskonnas muuseumide institutsioonil tõemonopol aprioori, struktuurselt

-

Muuseumid on vajalikud ja neid tuleb toetada ka siis, kui külastajaid napib (81%
nõus, Kultmin.2006, vt. järgmine slaid). See olukord on sarnane avalik-õigusliku
ringhäälingu toetamisega, mida toetatakse ka siis, kui ei kuulata. Tõlgendus:
kultuuristruktuuri toimimise põhiinstitutsioonid peavad tingimusteta olemas olema.

-

Sisemine identiteet ja väline määratlemine:

ERMi ideest ja asutamisest 100 aastat hiljem on saanud mineviku-tuleviku
kontseptsioonide ja suundade küsimus. Põhiküsimusi esitasid ERMi uue hoone
arhitektuurivõistluse vastukajad (vt. Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi
suhtes. Winy Maas 17.1.2006 PM)

Winy Maas: Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele
muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas, rahvuslikke piire ületavas
ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab
ligi noort põlvkonda ja mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises
kontekstis.

K u ivõrd n õu stu b järgn evate väid etega m u u seu m id e k oh ta?
(täiesti nõus + pigem nõus)

M uuseum id korraldavad
liiga vähe põnevaid
üritusi

2006 a

45
37

M uuseum id on vajalikud
ja neid tuleb toetada isegi
siis, kui külastajaid napib

80
81

U ute m uuseum ihoonete
ehitam ine on riigi raha
raiskam ine

20
17

Inform atsioon
m uuseum ides toim uvast
on hästi kättesaadav*

27

E esti m uuseum ide
väljapanekud pakuvad
palju põnevaid elam usi*

52

0
P ro tsen t %
* 2 0 0 3 ei k ü situ d

2003 a

20

40

60

80

100

Muuseumid kui maailmapilt ja
identiteedikommunikatsioon: tehnoloogilise hüppe,
konstruktivismi ja reflektsiooni uus tase
MUUSEUMID

>

Eesti muuseumi ideede kujunemine Jakob Hurda matustel Tartus 1907; Hurda tööde
jätkajate otsusluua vanavara süstematiseerimiseks ja eksponeerimiseks muuseumi.

>

Muuseumide materjalide esituses nii konstruktivistlik kui refleksiivne pool.

>

Vrd. Soome muuseumidega (vt. Lõhmus, M., Medijainen, E. Soome ja soomlased
TÜK 2005, pt Muuseumid lk.317 - 328)

>

Eestis loodus kultuurikeskkonnana – loodusajakirjandus jm on kõrgelt koteeritud

>

Eesti kultuuriajakirjanduses on muuseumide – ajakirjanduse osa praegu vähe esile
tulev ja hajutatud erinevate väljaannete kui ‘kontekstide’ vahel – osad teemad
üldajakirjanduses, muuseumide näitused ja väljapanekud kultuuriajakirjanduses ja
muuseumide kontseptuaalne pool üldise kultuuripoliitilise diskussiooni osana.

>

Kõige rohkem saavad inimesed infot kultuurivaldkondade kohta üldajalehtedest ja
ajakirjadest, televisioonist ning sõprade-tuttavate käest.

>

Eesti kultuuriuuringud – kultuuri uuringute põhjana oluline muuseumide teadustöö
ja uurimused. Kultuuriuuringutes on muuseumide osa laias kultuurikeskustelus
põhjendamatult tagasihoidlik –veel-mitte-kommunikatiivne faas.

K u ivõrd su u rt h u vi p ak u vad järgn evat tü ü p i m u u seu m id ?
(suurt huvi + m õningast huvi)

2003 a
2006 a

75

L oodus

78

64

K unsti

66

65

A jaloo ja arheoloogia

65

60

K oduloo

59

52

T eadus ja tehnika

55

45

E tnograafia ja
antropoloogia

48

6

M uud

P ro tsen t %

5
0

20

40

60

80

Eesti struktuurimuutus ja avalikkuse
representatsiooni muutus 1980 – 1990ndatel
>

Eesti muutumine 1990ndatel:

> - avalike representatsioonide muutumine
> - meediavälja muutumine
>

Totalitaarkommunikatsioonist avatud ühiskonna kommunikatsiooniks

>

Meediavälja funktsioonide muutus

>

Esinejate, kõneisikute, ajakirjanike-toimetajate muutus

>

Avalikkuse agenda ja fookuste muutus

>

Sotsikultuuriliste protsesside määratlemine- defineerimine

>

Igapäevane defineerimisvõitlus protsesside suunamise nimel

> ESITUSE – REPRESENTATSIOONI MUUTUS
> ÕIGED– VALED/ TUGEVAD– NÕRGAD/ SELGED– EBASELGED MÄRGID

Reflektsioon versus konstruktivism:
muuseumide rolli ja funktsiooni muutusi 1980ndatest
kuni 2000ndate alguseni.
1.

Reflektsiooni vajadus: muinsuskaitse liikumine 1980ndate lõpus,
muuseumide kultuurilis – poliitiline osalemine (näit. Loomeliitude
pleenumil)

2.

Institutsiooni restruktureerimine: Eesti kultuuri institutsioonide üldine
restruktureerimine ja uus legitimeerimine, toomine NSVL tõrjutud
identiteediinstitutsioonidest Eesti rahvuslikuks keskseks identiteedi ja
mälu institutsiooniks. (90ndate keskpaik)

3.

Enesereflektsiooni: muuseumide käsitlus areneva ja muutuva
protsessina, muuseumide võrdlused maailma teiste muuseumidega

4.

Institutsioonide uus struktuur: Liitumine EU-ruumiga, institutsionaalne
rahvusvahelistumine

5.

Reflektsiooni ja konstruktsivismi ootus: Avalikkuse ootustele
vastamine, resonantsi arvestamine, erinevate väärtuspõhiste
konfliktide käsitlemine kui süsteemi infrastruktuuri/struktuuri üldise
funktsioneerimise indikaatorina (2000ndate algus)

6.

Millise konstruktivismi ootus?
Muuseumide usaldamise/usaldamatuse küsimus, muuseumide
vastutus teadvuse-kujunduse eest (varjatud küsimus)

Muuseumide külastamise põhjused /funktsioonid
>

1/3 külastajatest meelelahutuseks, vaba aja veetmiseks

>

1/3 külastajatest enesetäiendamiseks ja harimiseks

>

1/5 külastajatest õppe otstarbeks

>

1/7 tööalaselt
Kommentaar: külastajate määratletud põhjused külastamiseks ei ole tähenda
automaatselt, et need ongi külastamise põhjused, sest kontekstiks pole uuritud inimese
huvide ja vajaduste struktuuri ning muuseumide külastamist selles kontekstis.

> Huvi 2006:
>

78% loodus

(2003 – 75%)

>

66% kunst

(2003 – 64%)

>

65% ajalugu ja arheoloogia

>

59% kodulugu (2003 – 60%)

>

55% teadus ja tehnika (2003 – 52%)

>

48% etnograafia ja antropoloogia (2003 – 45%)

> Mitte – huvi 2006:
>

53% ei ole vaba aega (2003 – 49%)

>

25% ei meeldi muuseumis käia (2003 - 22%)

>

24%

muuseumide kohta on vähe infot (2003 – 28%)

>

22%

puudub transport (2003 – 19%)

>

20%

piletihind liiga kõrge ( 2003 – 19% )

M illistel eesm ärk id el T e m u u seu m e k ü lastate?
Ü ldse m itte

M õnikord

S ageli

TÖ Ö A LA SELT

2003 a

94

42

2006 a

94

5 2

Õ PPEO TSTA RBEL

2003 a

88

9

3

2006 a

88

10

3

E N E S E T Ä IE N D A M IS E K S

74

2003 a

18

71

2006 a

21

8

M E E L E L A H U T A M IS E K S ,
V A B A A JA V E E T M IS E K S
2003 a

63

24

13

2006 a

63

24

12

0%
P ro tsen t %

20%

40%

60%

80%

100%

M is on p eam ised p õh ju sed , m ik s ei k ü lasta (saged am in i) m u u seu m e? *

2003 a
2006 a

49

E i ole vaba aega

53

M ulle ei m eeldi
m uuseum ides käia

22
25

M ul on m uuseum ide
kohta vähe infot

28
24

P ole transporti/ halvad
transpordivõim alused

19

P iletite hinnad on liiga
kallid

19
20

22

8

M inu tervis ei luba

6
6
6

M uu põhjus

K ülastan m uuseum e
piisavalt sageli

6
5
4
4

R aske öelda

0

10

20

30

40

P ro tsen t %
* k u n a ig a resp o n d en t v õ is an d a m itu v astu st, siis v õ ib p ro tsen tid e su m m a o lla 1 0 0 -st su u rem

50

60

Muuseumid 21. sajandi alguses–
kollektiivne identiteet, mälu, igapäevapraktika
Muuseumide sõnum ühiskonnas ja meedias.
Muuseumid on faktikogumid emotsionaalselt tulikuumal väljal.
Autentse mälu materjali faktiline olemasolu (hoidlate ja
arhiivide sisu jm materiaalne pool)
Muuseumid kui mälu ja kogemus. Mälu, ajaloo, tuleviku jm –
temaatika käsitlus inimese-kesksena
Muuseumid kui arutlusmaterjal, avaliku arutluse objekt. Riikide,
ühiskondade ja kultuuride konsensuse ja/või vastanduste otsing
Info orienteerumiseks.
MUUSEUMIDE FUNKTSIOONIMUUTUSI
Kontrollitud ideoloogiast (ja selle konstruktivismist) inimese avatud
maailmapildi kujundajaks (mälu tugevdajaks).
Uus funktsioon lubab rohkem muuseume ja materjale, avatumat mälu.
Selle talletamisega, mis aga vahepealsel suletud perioodil
kustutatud või kustumas – selle kogumisega on kiire!!

Muuseumid – eksistentsi lugu ja resonants

>

MUUSEUMID KUI AJA–KOHA–TEGEVUSE KOMMUNIKATSIOON KULTUURIS

> Svetlana Alpers,“The Museum as a Way of Seeing,” in Exhibiting Cultures:
The Poetics and Politics of Museum Display, ed. Ivan Karp and Steven D.
Lavine (Washington and London: Smithsonian Institution Press, 1991) pp.
25-32.
> Gianni Vattimo: The Structure of Artistic Revolution. 1988.
> Clifford, James: The Predicament of Culture: twentieth-century
etnography, literature and art. Cambridge (Massachusetts); London:
Harvard University Press, 1994.
> Georg Simmel: The Sociology of Space. (rmt Frisby, D.; Featherstone, M.
Simmel on Culture. Sage 1997)
> David Harvey: The Experience of Space and Time. (rmt The Condition of
Postmodernity. Blackwell. 1990)

Juri Lotman kultuuri enesemudelist ja
identiteedikommunikatsioonist
Kultuuri aktiivsuse enesemääratlemisel räägib tungist ühtsuse poole.
Kultuuri enesemudeli mehhanismid on seotud lakkamatu vajadusega
säilitada oma eneseteadvus, salvestada oma mällu kontseptsioon
iseendast.
Kultuurile on omane enesemudelite loomine ja kujutamine – nende kaudu
ühtlasi kontrollitakse adekvaatsust, suundade relevantsust.
Juri Lotman on eristanud kultuuri enesemudeli loomisel kolme üheaegset
suunda:
1. kultuuri enesemudel, mille eesmärgiks on refleksiivsus, reaalne tunnetus
ja kogemus
2. enesemudel, mis erinevad tavapraktikast, ent on suunatud praktika
muutmisele
3. ideaalsed enesemudelid ja manifesteerimised, mis eksisteerivad eraldi
reaalsusest ning säilitavad-defineerivad põhiväärtusi.
Lotman: erinevate enesemudelite vahel võib tekkida konflikte.

Muuseum – akadeemilise
kommunikatsioonidistsipliinina
http://www.uwo.ca/theory/Courses/Courses2006-OrderingLong.html
Centre for the Study of Theory and Criticism – Courses 2006-2007
Ordering Things - The following gives a very rough idea of how the course might unfold, though suggested
readings are at this stage no more than an indication of general directions, a point of departure for
reflection. The case studies, in particular, are intended merely as signposts on a terrain to be explored.
Weeks 1-7
•

Orientation

•

Collectors and Collecting (Baudrillard, Benjamin, Bal, Stewart)

•

Collecting Art and Culture (Clifford, Sherman, Duncan)

•

Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum (Pearce, Bal)

•

Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition (Bennett, Heidegger, Mitchell)

•

Taxonomies and Heterotopias (Foucault, Ritvo)

•

Archive (Derrida, Nora, Ricœur)

Weeks 8-13: Case Studies


Encyclopedia and Library (Borges, Kis)

•

Museum (Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H)

•

Anti-Museum (Broodthaers, the Museum of Jurassic Technology)

•

Taxonomies, Heterotopias and Lists (Greenaway's The Falls, Perec)

•

The Artist in the Museum (Boltanski, Greenaway)

•

The Museum Without Walls (The Situationist International, Sophie Calle, Banksy)

Muuseum akadeemilise distsipliinina. Näide
Week 1: Orientation
Week 2: Collectors and Collecting
>

Baudrillard, Jean. "The System of Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The Cultures of Collecting.
Cambridge, MA: Harvard University Press. 1994. 7-24.

>

Benjamin, Walter. "Unpacking My Library. A Talk About Book Collecting." Illuminations. Trans. Harry Zohn. Ed. Hannah
Arendt. New York: Schocken Books, 1969. 59-67.

>

Bal, Mieke. "Telling Objects: A Narrative Perspective on Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The
Cultures of Collecting. Cambridge, MA: Harvard University Press. 97-115.

>

Stewart, Susan. "The Collection, Paradise of Consumption." In Susan Stewart, On Longing. Durham and London: Duke
University Press, 1993. 151-69, 190-91.

Week 3: Collecting Art and Culture
>

Clifford, James. "On Collecting Art and Culture." In James Clifford, The Predicament of Culture. Cambridge: Harvard
University Press, 1988. 215-51.

>

Sherman, Daniel J. "Quatremère/Benjamin/Marx: Art Museums, Aura, and Commodity Fetishism." In Daniel J. Sherman
and Irit Rogoff, eds. Museum Culture: Histories, Discourses, Spectacles. London: Routledge, 1994. 123-43.

>

Duncan, Carol. "The Art Museum as Ritual." In Carol Duncan, Civilizing Rituals: Inside Public Art Museums. London and
New York: Routledge, 1995. 7-20.

Week 4: Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum
>

Pearce, Susan M. "Collecting: Shaping the World." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A Cultural
Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 68-88.

>

Pearce, Susan M. "Museums: The Intellectual Rationale." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A
Cultural Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 89-117.

>

Bal, Mieke. "The Discourse of the Museum." In Reesa Greenberg, Bruce W. Ferguson, and Sandy Nairne, eds. Thinking
About Exhibitions. London and New York: Routledge, 1996. 201-18.

Week 5: Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition
>

Bennett, Tony. "The Exhibitionary Complex." In Tony Bennett, The Birth of the Museum. London and New York: Routledge, 1995. 59-88.

>

Heidegger, Martin. "The Age of the World Picture," in The Question Concerning Technology and Other Essays, trans. William Lovitt. New York:
Harper & Row, 1977. 115-54.

>

Mitchell, Timothy. "Orientalism and the Exhibitionary Order." In Nicholas B. Dirks, ed. Colonialism and Culture. Ann Arbor: The University of
Michigan Press, 1992. 289-317.

Week 6: Taxonomies and Heterotopias
>

Foucault, Michel. The Order of Things: An Archaeology of the Human Sciences. London: Tavistock, 1970. xv-xxiv.

>

Foucault, Michel. "Of Other Spaces." Diacritics 16.1 (Spring 1986): 22-27.

>

Ritvo, Harriet. "Zoological Taxonomy and Real Life." In George Levine, ed. Realism and Representation: Essays on the problem of Realism in
Relation to Science, Literature, and Culture. Madison: The University of Wisconsin Press, 1993. 235-54.

Week 7: Archive
>

Derrida, Jacques. "Archive Fever, A Freudian Impression." Diacritics 25.2 (Summer 1995): 9-63.

>

Nora, Pierre. "Between Memory and History: Les Lieux de Memoire." Representations 26 (1989): 7-25.

Week 8: Encyclopedia and Library
>

Case Studies I: Borges, Danilo Kis's "The Encyclopedia of the Dead"

Week 9: Museum
>

Case Studies II: Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H

>

Donato, Eugenio. "The Museum's Furnace: Notes Toward a Contextual Reading of Bouvard and Pécuchet." In Josué V. Harari, ed. Textual
Strategies: Perspectives in Post-Structuralist Criticism. Ithaca: Cornell University Press, 1979. 213-38.

Week 10: The Anti-Museum
>

Case Studies III: Marcel Broodthaers, The Museum of Jurassic Technology

>

Crimp, Donald. "This is not a Museum of Art." In Donald Crimp, On the Museum's Ruins. Cambridge: MIT Press, 1993. 200-34.

>

Rugoff, Ralph. "Beyond Belief: The Museum as Metaphor." In Lynne Cooke and Peter Wollen, eds. Visual Display: Culture Beyond Appearances.
Seattle: Bay Press, 1995. 69-81.

Week 11: Taxonomies, Heterotopias and Lists
>

Case Studies IV (Perec, Greenaway's The Falls)

>

Testa, Bart. "Tabula for a Catastrophe: Peter Greenaway's The Falls and Foucault's Heterotopia."

>

Paula Willoquet-Maricondi and Mary Alemany-Galway, ed. Peter Greenaway's Postmodern/Poststructuralist Cinema. Lanham, Maryland: The
Scarecrow Press, 2001. 79-112, 336-38.

Week 12: The Artist in the Museum
>

Case Studies V (Christian Boltanski, Peter Greenaway)

Week 13: The Museum Without Walls
Tony Purdy

Inimest üldhuvid, integreerivad huvid, diferentseerivad
huvid ja spetsialiseeritud teemahuvid meedias
Teemade huvitasemed:
1. üldhuvi - vähemalt 60% vastajatest huvi pakkunud teemad (uudised kodu- ja
välismaalt, tervis, tv-saated);
2. suuri rühmi integreerivaid teemad, huvi ca 40 % vastajatest (näiteks
kuritegevus-politsei-kohtud ja seadusandlus-õigusinfo, loodus, sport, noorte
elu, haridus, sotsiaalprobleemid, pere, ka huumor),
3. teatud huvirühmi diferentseerivaid teemad (25-35%), näiteks korruptsioonskandaalid, poliitika ja majandus vs. kultuur, riigikogu, valitsus, tuntud isikud –
suhted, seltkonnakroonika vs. statistika jne.
4. suhteliselt väikesele asjast huvitatute ringile (alla 20%) huvi pakkuvad
spetsialiseeritud teemad, näiteks õiguskantsler-riigikontroll, arvutid,
erakondade tegevus või kirik ja religioon.
Ülevaade inimeste teemahuvidest, st huvidest eri valdkondade suhtes (‘Mina,
maailm, meedia’ 2002), küsitletud oli 1500 inimest üle Eesti. Huvide
selgitamiseks oli vastajatele antud valdkondade nimestik, mille suhtes pidid
viiepallisel skaalal hindama huvitatust.

M uu valdk ond.
K irik , religioon
E hitus , k innis vara
P oliitik ud, erak onnad
Õ igus k ants ler, riigik ontroll
O s t-m üük
A rvutid
P res ident
Reis id, turis m
S elts k onnak roonik a
V alits us , m inis teerium id, am etk onnad
Riigik ogu
M ajandus , äri, ettevõtlus
M ood
A utod
Tuntud is ik ud, s uhted
S tatis tik a, uurim us te andm ed
Tehnik a, tehnoloogia
K uns t, k irjandus , teater
M aaelu
Tööpak k um is ed
K orrupts ioon, s k andaalid
Teadus lik ud avas tus ed
Noorte elu
S port
A rvam us ed ja arutlus ed päevas ündm us tes t
K ool, haridus , õppim ine
Loodus
S ots iaalprobleem id
Huum or
S eadus ed, m äärus ed, õigus alane info
K odu, pere, laps ed
K uritegevus , polits ei, k ohtud
Uudis ed välis m aalt
Teles aated, film id
Tervis
O m a valla, linna, m aak onna info
Uudis ed E es tis t

1,2
13
13,3
13,5
14,7
18,6
19,4
22,8
23
23,7
23,8
24,7
25,3
25,5
26
27,2
27,9
29,5
31,3
31,3
32,4
35,2
39,5
40,3
41
43,3
47,4
49,9
50,6
53,7
54,2
56,6
57,6
59,6
63,8
66,5
77,7
84,7
0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Huvide tüübid:

Huvi meedias käsitletavate
jagunenud gruppide vahel:

teemade

> ühiskonna ja riigi teemadest huvitujaid
> kodu-lähiümbruse huvilised
> tehnika-teaduse-ettevõtlushuvilised

vastu

on

Teemahuvide klastrid 1-4
Kokkuvõtvalt on teemahuvide kohta neli klastrit
I. Esimese, poliitikahuvilise klastri (18% koguvalimist) domineerivaks faktortunnuseks on huvitatus riigi ja selle
institutsioonide tegevusest.
Kõrgendatud poliitikahuvi on ainult veidi rohkem omane meestele [VK1](52%). Siia klastrisse kuulub rohkem
kõrgharidusega inimesi, domineerivad keskealised ja vanemad inimesed (72% klastrist on vanem kui 45
eluaastat). Samuti kuulub siia keskmisest enam eestlasi. Sissetulekudominant on veidi allapoole Eesti
keskmist (1500-2500 kr pereliikme kohta). Keskmisest enam on siin pealinlasi ja maainimesi.
II. Teise, kultuurile ja lähiümbrusele orienteeritud teemahuvi klastri (19% koguvalimist) teljeks on kultuuri,
hariduse ja noorte elu, reisimise ja seltskonna temaatika, keskmisest tugevam on ka orienteeritus
lähiümbrusele ning sotsiaalsetele probleemidele. Samas on tüüp poliitikakauge.
Nimetatud tüübile on iseloomulik feminiinsus (88% naisi). Tüüpi iseloomustab keskmiset enam keskhariduslik
taust, samuti on siin keskmisest enam venekeelse ankeedi täitnuid. Palgaskaalal on nad kõige madalama
sissetulekuga pereliikme kohta. Keskmisest enam on siin (pea)linlasi ja vähem maainimesi.
III. Kolmanda, tehnika, teaduse ja ärikeskse teemahuvi klastri (28% koguvalimist) juurde kuulub ka
kõrgendatud spordi- ja välisuudiste huvi. Ootuspäraselt koosneb see tüüp valdavalt meestest (91%).
Klastri vanuskoosseis on vastandlik esimesele, poliitikahuvilisele tüübile: siin domineerivad noored, 77%
klastri koosseisust on vanuses alla 44 aasta. Sissetulek on selles klastris kõrgeim: ligi pooltel ulatub see
üle Eesti keskmise, kusjuures veerandil on sissetulek pereliikme kohta kõrgem kui 4000 krooni kuus.
Üllatav on, et klastri koosseisus on keskmisest enam maal elavaid inimesi.
IV. Neljanda, ümbritsevast vähehuvitunute klastri (34% koguvalimist) moodustavad inimesed, kelle huvid on
kõikide faktorite lõikes tunduvalt alla keskmise.
Klastris on väike naiste ülekaal (62% naisi), ka on selles keskmisest rohkem pensionieas inimesi.
Iseloomulik on ka veidi madalam haridustase ja sissetulek pereliikme kohta. Asulatüüpide esindatus
vastab aga valimi keskmisele. Venekeelsete inimeste osakaal on valimi keskmisest suurem (41% valimi
34%ga võrreldes). Nendel inimeste seas on silmatorkavalt enam Eesti kodakondsuseta inimesi, mis viitab
sellle, et kodakondsuse puudumine on seotud üldise vähema huvitatusega ümbritsevast elust.

Muuseumid kultuurimeedia kanalina Eesti
muuseumide külastusi (SaarPoll-Kult.min 2006)
MUUSEUMIDE KÜLASTATAVUS 2005. Eesti inimesed muuseumides:
12% Eesti Vabaõhumuuseumis
10% Kadrioru kunstimuuseumis
9%

Kumu Kunstimuuseumis

8%

Palmse mõisas

8%

Eesti Loodusmuuseumis

6%

Eesti Meremuuseumis

6%

Eesti Ajaloomuuseumis

6%

Tallinna Kunstihoones

5%

Rakvere linnuses

5%

Eesti Tervishoiumuuseumis

5%

Niguliste muuseum-kontsertsaalis

5%

Tartu Kunstimuuseumis ja Pärnu Uue Kunsti muuseumis

4%

Narva Muuseumis

4%

Eesti Rahva Muuseumis

4%

Saaremaa Muuseumis

4%

Palamuse Oskar Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumis

3%

Okupatsioonide Muuseumis

3%

Eesti Põllumajandusmuuseumis

57% inimesi ei ole aasta jooksul muuseumides käinud

M illiseid m u u seu m e on viim ase 12 k u u jook su l k ü lastan u d ?*

K adrioru K unstim uuseum **

8

K um u K unstim uuseum **

8

P alm se m õis

8
7
8
6
6
7
6

E esti L oodusm uuseum
E esti M erem uuseum
E esti A jaloom uuseum

N iguliste m uuseum -kontserdisaalis
E esti T ervishoium uuseum
N arva M uuseum
E esti R ahva M uuseum
S aarem aa M uuseum
P alam use O skar L utsu K ihelkonnakoolim uuseum
O kupatsioonide M uuseum **
E esti P õllum ajandusm uuseum
P ärnu M uuseum
E esti S pordim uuseum
H iium aa M uuseum
M uu

2006 a

13
12

E esti V abaõhum uuseum

R akvere linnus

2003 a

5
6
5
6
5
4
4
3
4
4
4
5
4
3
3
3
3
3
2
3
2
3
7
7
57
57

E i ole külastanud
P rotsen t %
0
10
20
30
** 2003.a. ei küsitud
*kuna iga respondent võis anda m itu vastust, siis võib protsentide sum m a olla 100-st suurem

40

50

60

K u n s tin ä itu s te , k u n s tis ü n d m u s te k ü la s ta m in e e r in e v a te s k o h ta d e s
(o n k ü la s ta n u d s e d a k o h ta v ä h e m a lt ü h e l k o rra l)
K u ltu u ria s u tu s te s (te a trid , k in o d ,
k u ltu u rim a ja d , jn e )

18
16
14

M õ n e s g a le riis

15

Ü h is k o n d lik e s h o o n e te s (p a n g a d ,
(o m a )v a lits u s a s u tu s e d , õ p p e a s u tu s e d , jn e )

14
12

K a d rio ru K u n s tim u u s e u m is *

2003 a

10

2006 a
K u m u K u n s tim u u s e u m is *

9
6
6

T a llin n a K u n s tih o o n e s

6

N ig u lis te m u u s e u m -k o n ts e rd is a a lis

5
4

T a rtu K u n s tim u u s e u m is

5
4

P ä rn u U u e K u n s ti M u u s e u m is

5

V iin is tu K u n s tim u u s e u m is *

3

T a rb e k u n s ti ja D is a in im u u s e u m is * *

3
2
2

A d a m s o n -E ric u m u u s e u m is

2

K ris tja n R a u a m a ja m u u s e u m is

1
6

M õ n e s m u u s k u n s tim u u s e u m is

7
10

M u ja l
P r o tse n t %
* 2 0 0 3 .a . e i k ü situ d
* * 2 0 0 3 o li te in e n im e tu s

9
0

5

10

15

20

Muuseumid (funktsioonid) avalikkuses –
kultuur või popkultuur

> Muuseumide rolli polü-funktsionaalsus
> Muuseumid – kultuur või/ja popkultuur, popkultuuri keskkond
Lugesime arhitektuurivõistluse žüriis osalenud Maasilt, et tehakse/
tulemas on Eesti popkultuuri keskus (Maas, 17. jaan 2006
Postimees)

Küsimus Eesti kultuurile ja muuseumidele: kas popkultuurile
orienteerumine on ajakohane või võõrastav ?
praktikas Euroopa on minemas multifunktsionaalsuse teed, (mida
funktsioonide küsimine – vastamine näitab)
> MUUSEUMID – VÕITLUSVÄLI MÄÄRATLUSTE PÄRAST
> ERMi ARHITEKTUURIVÕISTLUS TÕI ESILE ÜLDISED MÄÄRATLUSTE
PROBLEEMID

Avalikkus muuseumidest 1. ERMi arh. Näitel
17.1.2006. Muuseum ei pea viitama suitsupääsukesele. Võidutöö oponendid peaksid lammutama ka Toompea
linnuse koos Pika Hermanniga

Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi suhtes
Eesti Rahva Muuseumi uue hoone arhitektuurikonkurss andis hulgaliselt uusi ideid. Konkursile esitati 108 väga
eriilmelist, valdavalt heatasemelist tööd. Īürii leidis, et tööde arhitektuursetes lahendustes on palju originaalset,
kuigi suhteliselt suur osa autoritest on oma projekti loomisel ammutanud inspiratsiooni tänapäevasest
arhitektuurilisest avangardist.
Tööde käekirja põhjal võib eeldada, et enamik autoritest on suhteliselt väheste kogemustega noorema põlvkonna
esindajad. Sellest johtuvalt vajaksid nad oma ideede realiseerimiseks nõu ja mõningast abi. ERM-i ja Žürii
liikmete poolt moodustatava järelevalvekomisjoni, võidu-töö autori/autorite ja kohalike arhitektide ning
ekspertide omavahelises koostöös on võimalik tagada võidutöös esitatud ideede realiseerimine täiendatud ja
edasiarendatud kujul.
Millise panuse annab ERM-i uue hoone arhitektuur Eesti ühiskonnale ja identiteedile piirideta Euroopas? Īürii oli
seisukohal, et võidu-tööks peaks saama töö, milles rõhutatakse seda potentsiaali aktiivsel ja progressiivsel
moel ning kus arvestatakse kõnealuse kultuuriobjekti vastutusmäära olulisust. Samuti oodati, et võidutöö
annaks oma panuse avalikku keskkonda avaliku ruumi aktiveerimisega ning valiks üldtuntud eestipärase
teema, mis aitaks edendada arutelu Eesti ajaloo üle. See teema tuleb ellu viia rahvusvahelisel tasandil,
tõmmates Eestile tähelepanu laiemas kontekstis.

Hoiakute muutmine
Ülesanne ei ole lihtne. Selle täitmiseks peab ERM avalikkusele infot jagama. Samas on see ilus ülesanne. See

tekitab ühiskonnasisest respekti rahvas, kes on rajamas uut demokraatlikku hoiakut ja märkimisväärset kohta
Euroopa riikide seas.

Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas,
rahvuslikke piire ületavas ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab ligi noort põlvkonda ja
mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises kontekstis.
Winy Maas, Hollandi arhitekt, žürii liige

Avalikkus muuseumidest 2. ERMi arh. Näitel
> Kaua me põeme seda nõukogude aega!
Žürii koosseisu kohta ei oska midagi halba öelda, kuigi võib-olla mõni teine koosseis oleks teisiti
otsustanud. Ametnikud olid need, kes olema pidid – minister, muuseumide nõunik, muuseumi tollane
direktor, linnaarhitekt. Arhitektide liit tegi arhitektide poole pealt liikmete valimise ülesandeks Veljo
Kaasikule. Välisliikmetest jäi kõrvale Dominique Perrault, kes on seotud Peterburi Maria teatri
projektiga. Kuid Winy Maas Rotterdamist on samuti vaieldamatult rahvusvaheline autoriteet.

Ilus urbanistlik ruum

Võiduprojekt on hea. Esiteks sissekäigu arhitektuuriline sõlm, mis tekib konsoolse varikatuse alla,
teiseks ruum, mis moodustub tee ja oja ning nendega seotud ruumiga, ja kolmandaks pealmine
ruum, kus “lennurada” jookseb maja peale – tekib ilus urbanistlik ruum. Peale selle hoone ja
maastiku pingestatud kooskõla, mida ma nimetaks omamoodi “maastikudraamaks”, samal ajal koos
lainelise ja nõtke muljega.
Eesti Rahva Muuseum kui rahvuslik sümbol ei pea viitama suitsupääsukesele, veskikivile või
roigasaiale – ta on iseenesest kontseptuaalne urbanistlik arhitektuuriline sümbol. Iga muuseum on
seestpoolt lavastus ja praegune kehand annab selleks kõik võimalused. Museoloogide mure on
mõistetav, kuid kõik probleemid on lahendatavad.
Ma ei saa ka aru nendest, keda ajasid närvi võiduprojekti liigsed vihjed kunagisele Vene
sõjaväelennuväljale.
Kaua me põeme seda nõukogude aega! Toompea linnus koos Pika Hermanniga on ju ka okupantide
rajatud. Lisaks on ühed ikkagi arhitektid, teised museoloogid, kellel ilmselt puudub tänapäevase
arhitektuuri tunnetus. Ajakirjandusele oleks nii palju etteheiteid, et ei maksa lehte panna igasuguseid
kuulujutte, kuidas keegi žüriiliikmetest hääletas või kes keda mõjutas.
Võib küsida, kas Eesti arhitektide osavõtt konkursist oli liiga loid või ei motiveerinud preemiafond.
Minu meelest oli kõik normaalne ja seda ka Kumu arhitekti Pekka Vapaavuori arvates. Eesti arhitektid
on tööga hõivatud ja tegelikult oli ülesanne ka tohutult raske.
Andres Alver, arhitekt, Žürii liige

Avalikkus muuseumidest 3. ERMi arh. Näitel
KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga?
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
17. jaanuar 2006 EPL KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga? (126)
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
Eile avati pidulikult Eesti Rahva Muuseumi konkursi võidutööde ümbrikud. Ulatati lilli ning võitjatel oli põhjust
rõõmustada. Paraku valiti võidutööks projekt, mida ei saa ega tohi ehitada tulevaseks
rahvusmuuseumiks.
Võidutöö kujutab endast Raadi veneaegse sõjalennuvälja pikenduseks mõeldud 70 m laiust ja 350 m (!)
pikkust klaaspaviljoni, mis jätkub 1,1 km pikkuse platoona “lõpmatusse”. Kokku võtab ehitis enda alla
1,5 kilomeetrit.
Abstraktse grandioossuse kõrval oleks nagu pisiasi, et selle projektiga kinnistatakse Jakob Hurda
mälestuseks loodud Eesti Rahva Muuseum ühes rahvuslike soome-ugri etnoloogiakogudega igaveseks
nõukogude kaugpommitajate lennuvälja külge. Seda nii füüsiliselt kui ka sisuliselt. Muuseumitöötajad ja
külastajad hakkavad läbi klaasseinte sundkorras kunagisi Nõukogude lennutrajektoore imetlema ning
sadadele muuseumi külastajatele räägitakse ikka ja jälle haledat lugu Tartu linna arengupeetusest
Nõukogude okupatsiooni ajal.
Sellise muuseumi ehitamiseks võiks lausa Putinilt endalt raha küsima minna – ettemaksuks kõikide punaste
nelkidega ürituste eest, mida annab edaspidi hästi korraldada otse Eesti Rahva Muuseumi lävel.

Kuidas see sai juhtuda?
Kõigil inimestel on õigus küsida, kuidas sai selline asi juhtuda. Lühivastus: žürii komplekteeriti nii, et
ajaloo suhtes “kompleksivabad” ja “kõigega nõus” liikmed jäid enamusse. Žürii lööksalga moodustanud
arhitektid-urbanistid Kaasik ja Alver on ennegi läbi viinud ideekonkursse, mille tulemused ei realiseeru.
Muidugi on tore virgutada vaimu puhtteoreetilise ajugümnastikaga. Kui aga tellija (kultuuriministeerium
koos ERM-iga) moodustab žürii, et leida parim teostatav lahendus muuseumile, on absurdne tõsta
kilbile visionäärne urbanism.

Lisaks okupantide lennuväljaga flirtimisele on võiduprojekt ka siseruumide osas lootusetult puudulik: fondiruume kõvasti vähem, näitusesaalid valged ja
tööruumid akendeta (peaks olema vastupidi), dubleeritud sissepääsud (topeltkaader), vead projektis jpm. Selle ekspluatatsioon on teistest tunduvalt
kallim (käidav klaaskatus; klaasseintega köetavad, ent kasutamata suured õhuruumid jms). Tagatipuks ulatub “muuseum-lennuväli” alale, mille tuleviku
üle ei otsusta žürii, vaid Tartu linn ja vald. ERM peaks nüüd hakkama Tartu linna piiride laiendamist taotlema!
Nii minu kui ka Kanada eksperdi Barry Lordi jaoks oli võiduprojekt viimases kategoorias märkega “mitte mingil juhul”. Muidugi on iga projekti võimalik
ümber teha (kahtlen, kas välisautorid on nõus oma ideedest loobuma, need tunnistati ju parimaks!). Ent miks määratakse esikoht tööle, mida tuleks
nullist alustada, kui kõrvalt on võtta terve hulk võistluse kriteeriumidele vastavaid töid?
Ideekonkurss allub riigihangete seadusele. Minister Palmaru, kes peaks seisma muuseumi eest ning tagama “riigi rahaliste vahendite kõige
ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise”, läks kaasa arhitektide hasartmänguga. Kas tõesti oli hirm gastroleeriva välisarhitekti ees rumal paista?
Kõigest ühe päeva Tartus ja pool päeva Tallinnas viibinud Hollandi arhitekt Winy Maas käitus nagu staar külatanumal. Või on mäng peenem: minister
ei taha seda muuseumi üldse ehitada?
Lennuajaloo mälestis?
“Muuseum-lennuvälja” kasuks kostis argument, et sõjaväebaaside all oli ka eestiaegne lennuväli, mistõttu tegemist oleks rahvusliku järjepidevusega!
Absurdsemat tõlgendust on raske leida. Raadi ajalugu algas ja lõppes venelastega. 1912. aastal maandus Raadi Krasnojarski polgu lennuplatsile Vene
katselendur Sergei Utotškin. Tema järel saabusid 1914. aastal lennukid Peterburi sõjaväeringkonna lennuroodu Gatšina polgust. Eestiaegne lennuväli
oli rohu-plats, mis asus hulk maad linna pool. ERM tahetakse liita 1952–1956 rajatud kaugpommitajate lennuväljaga, millega koos ehitati Luunja
pommilaod ja Kärkna kütusebaas.
Lennuvälja imetlevad arhitektid otsustasid pöörata uue lehekülje Eesti ametlikus ajalootõlgenduses.
Las “kompleksides” poliitikud jamavad Tartu rahu ja piiridega, meie oleme tolerantsed! Kui vahva: teeme kõik näo, et Nõukogude okupatsiooni suurim
füüsiline märk Tartus, mis linna 50 aastaks lukku pani, oli üks pühapäevalennunduse harrastamise plats. Teeme näo, et me ei tea midagi Raadi
masendavast reostusest, mida on roogitud juba kümme aastat. Teeme näo, et me ei märka lillelasu, millega iga aasta maikuus külvatakse üle Raadil
asuv punamonument.
Ei saa me ühele poole ei piiri ega pronkssõduriga, Raadile aga tahetakse ehitada terve sõjalennumemoriaal, mille keskerakondlasest kultuuriminister
on mõtlemata heaks kiitnud.

Tänu ministri meelemuutusele nautisid “puhta arhitektuurimõtte” kaitsjad triumfi. Ekspertidele sai koht kätte näidatud, sh Barry Lordile Kanadast, kes
oma valdkonnas on maailmas kindlalt esikümnes. Samas võib Winy Maasi puhul vaielda, kas ta esimese sajagi sisse mahub. Maas ei ole ühtegi
muuseumi ehitanud – väike kunstikeskus seda kogemust ei anna –, küll aga kuulub tema loomingu pärlite hulka näiteks korterelamu projekt sigadele
(otseses mõttes). Miks kutsuti ERM-i žüriisse selline välisarhitekt, kui Euroopast olnuks ridamisi võtta muuseumi projekteerimise kogemusega
tipparhitekte? Küsigem ka: miks ei olnud žüriis ühtki Tartu avaliku elu tegelast?
Pyrrhose võit
“Veel üks selline võit ja me oleme kadunud,” tõdes veriste lahingutega kuulsaks saanud Pyrrhos. Kulutati kolm miljonit, aga konkurss täitis vaid
“arhitektuurimõtte elavdamise” rolli. ERM peab alustama otsast.
Kui kaugele saavad arhitektid tegelikkusest võõrandumisel veel minna? Ühed projekteerivad linnasüdametesse kaubakolosse; teised müüvad
süüdimatult akendeta tube; kolmandad pressivad vastutustundetult žüriides läbi “kunstiprojekte”, millega tellijal pole midagi peale hakata. Vaene
arhitektide liit pingutab, et Eesti arhitektuuri mainet seltskonnaüritustega parandada, aga ei saavuta midagi, kui arhitektide teod käivad sõnadele vastu.
Valjuhäälselt ühiskonnas otsustamisõigust nõudes ja üksteisele kõrgeimaid kvalifikatsioonitunnistusi jagades võtavad arhitektid otsustama pääsedes
arvesse vaid oma kinnismõtteid ja ego. Sellises kontekstis muutub või-matuks kaitsta seisukohta, et ühiskonnas kaalukate otsuste tegemine peaks
Eestis olema usaldatud arhitektidele.

Karin Hallas-Murula, ERM-i arhitektuurikonkursi ekspert, Eesti arhitektuurimuuseumi direktor

Avalikkus muuseumidest 4. ERMi arh.v näitel
Hiidämblik ja punalohe. PM 21.1.06. www.postimees.ee/230106/esileht/arvamus/189520.php
«Põhjakonna me siis ei saanud,» võis kunagi direktorina eelmise Eesti Rahva Muuseumi
arhitektuurikonkursi korraldanud Tõnis Lukase hääles leida kergeid pettumusenoote, kui ta
esmaspäeval ERMi uue hoone konkursil võidutöö «Memory Field» («Mälestuste maastik») ees
käed risti rinnale sättis.
«Põhjakonna»-nimeline projekt võitis tosin aastat tagasi. Aga riik oli vaene ja ERM pidi KUMU selja taha
järjekorda võtma.
Nende ootamise aastatega langes otsus – muuseum läheb oma päriskoju Raadile. Seal mõisahäärberis
avas ERM 1923. aastal esimesed seitse näituseruumi.
Tuul on pööranud, ühtäkki suudab riik ehitama hakata ning projekti said kutsutud silmad esmaspäeva
keskpäeval esimest korda näha.
«Nüüd saame siis ämbliku » jätkas Lukas.
Tõepoolest, mitmel pildil kõrgus muuseumihoone kohal hiigelämblik, mis osa vaatajaid nii segadusse
suutis ajada, et nad hoopis seda tulevaseks muuseumimajaks pidasid.
Loomad meeldivad inimestele. Nii kirjutas üks arvamuskülgede püsiautor hiigelsuurest punalohest, mis
Raadi sõjaväelennuväljal laiutama hakkab. Põhjuseks pilt, kus arhitektid olid hoone mastaapide
näitlikustamiseks ühel maastikuvaatel muuseumimaja punaseks värvinud, hallist üldpildist
eristamiseks.
Kolm noort arhitekti – Lina Ghotmeh Liibanonist, Itaalias kasvanud Dan Dorell ja jaapanlane Tsuyoshi
Tane suutsid endast kõnelema panna terve Eesti. Õigupoolest oma projektist. Ühtäkki oli rahvas
kaheks nagu kirvelt kõlksu saanud kasehalg – poolt ja vastu.

350 meetrit pikk, peamiselt ühekorruseline klaastunnel, kogupikkuses on kompleks poolteist
kilomeetrit pikk ja meenutab lennurada. Kerge kaldega kate vihjamas tõusmisele taevasse,
oma saatusele vastu minemisele.
700 000-kroonine võidupreemia on suurim, mida Eestis eales on arhitektuurikonkursil välja antud,
kuid rahvusvahelised tipud, kellega koos Ghotmeh, Dorell ja Tane töötanud on, sellistele
konkurssidele välja ei tule.
Selle kolmiku esimest suurt võitu saadavad rohked küsimused – kas maja ikka suudab
muuseumihoone nõudmisi täita, kuidas mastaapne hoone selles ümbruses välja hakkab
nägema ning kuidas eesti vankrirattad ja õllekapad seal sees tunduvad. Ning kui palju see
klaasmaja Eesti riigile maksma võib minna.

Nii pidi kolmik enne auhinna saamist tõlkeklappidest kuulma ERMi eelmise direktori Jaanus Plaadi
kahtlustesse peidetud lootust, et juhul kui võidutööd ei õnnestu muuseumi vajadustele
kohandada, on žüriil võimalik asendada see mõne teise tööga.
Alles siis avanesid ümbrikud ning presidendipaar lõi kolme noore arhitektiga kokku.
Päev pärast võidu tähistamist sõitis trio Londonisse, lubadusega juba nädala pärast tagasi olla.
Arhitektuurimuuseumi direktor Karin Hallas-Murula taandas end suure käraga žüriist, sest sellesse
kohta ehitatud suur sillakujuline muuseum seoks
ERMi igaveseks nii füüsiliselt kui ideeliselt Nõukogude okupantide sõjaväelennuvälja külge.
Dorell on pärit Itaaliast ja üles kasvanud ajal, kui maailma lapsed kartsid kõige rohkem tuumasõda.
Tema hirmu kodu oli Tartus Raadil. Kaugpommitajad olid valmis siit iga hetk õhku tõusma ja
Euroopale surma külvama.

Avalikkus muuseumidest 5. ERMi arh. Näitel
>

JUHTKIRI: Rahu Eesti Rahva Muuseumile

Eesti Päevaleht 17.1.2006

(2)

Eile saime siis teada ERM-i arhitektuurivõistluse võitjad ja näha ka sada kaheksat võistelnud
projekti. Kirgi oli juba enne üles köetud, sest žürii hoidis tulemusi pikka aega saladuses.
Pole ime, et ajakirjandus haaras kinni igast läbiimbunud vihjest. Oli enam-vähem kindel, et võit ei
tulnud koju. Kokku konkureeris kõigest 12 Eesti arhitektide projekti, millest üks sai ostupreemia.
Meenutagem, et Kumu konkursil tegid puhta töö soomlased.
ERM-i arhitektuurivõistlus ja ehitamine põhjustab ilmselt veel suuremaid debatte, sest see
puudutab absoluutselt tervet Eesti rahvast. Eesti Päevaleht on loomulikult juba tänasest avatud
kõikvõimalikele arvamustele, kuid me kõik peame ka arvestama muuseumi direktori Krista Aru
palvet: laske meil lõpuks rahulikult oma päris kodu valmis ehitada. Pärast kaklust teatavasti
rusikatega ei vehelda, kuid Kumu näide on hoiatav: ikka hakati vaidlustama asukohta ja projekti
sobivust Lasnamäe nõlva alla. Loodetavasti ERM-iga nii ei lähe.
Kuid mingid rasked eriarvamused on ka siia sisse programmeeritud. Laias laastus lähevad
arhitektide ja museoloogide-kunstiajaloolaste hinnangud lahku. Viimati mainituid häirib projekti
sobivus muuseumihooneks ja liigne orienteerumine kunagise Vene militaarlennuvälja imagole.
Võidutöö “Mäluväli” saatetekstist võib otse lugeda, et see on “lõige maastikust” ning “stardirada”
silmapiiri ja kauguste poole, mis ühtlasi on “tunnistajaks pikaajalisele võitlusele okupatsiooniga”.
Samas tundub see mõnele eestlasele hoopis monumendina nõukogudeaegsele sõjalennuväljale,
mis tegi Tartust kinnise linna. Arhitekte, seda enam välismaiseid, ja võib-olla ka turiste aga
säärane kohamüüt pigem paelub. Kahju on muidugi sellest, et lähitulevikus pole ette näha
varemetes mõisa restaureerimist. Vanemale põlvkonnale seostub Raadi just eelkõige mõisaga.

Teemaväljad ja tasandid
Teemavälja üldstruktuur :
1. Struktuursed teemad ja põhimüüdid
2. Võimu ja juhtimise, otsustamise ja funktsionaalsed teemad

3. Inimese ja identiteedi teemad

Muuseumi - teema meediaväljal:
1. Muuseumid struktuuriosana
2. Konseptualiseerimine, valikud ja otsustamised
3. Muuseumide funktsioneerimine inimese jaoks

Eesti elanike kultuurihuvide mudel ja mudeli
sotsiodemograafiline taust
1. Aktiivne mitmekülgne kultuurisuhe

22%

2.Utilitaarne (sh tehnoloogiline) ja meelelahutuslik kultuurisuhe 25%
3. Traditsiooniline, perekeskne kultuurisuhe 19%
4. Sotsaalse võrgustiku ja popkultuuri keskne kultuurisuhe 14%
5. Kultuurikauge, passiivne suhe

20%

mudel on avaldatud ja analüüsitud: Lõhmus, M., Lauristin, M., Salupere, R.
Inimesed kultuuriväljal: aktiivsus ja eelistused. Rmt: Eesti elavik 21.
Sajandi algul. TÜK 2004, lk 97 – 128

T abel 7.22. K ultuuriorientatsioonide klastrite sotsiodem ograafiline struktuur.

Sugu
V anus

H aridus

A nkeedi
keel

22 %

25%

19%

14%

20%

K ogu

M ees
N aine

36

21

35

49

47

64

81
19

79

65

51

54

15-19

3

17

3

29

3

10

20-29
30-44

10

28

9

12

17

23

33

31

34
25

21

27

45-54

23

14

23

10

17

18

55-64

20

5

19

1

25

15

65-74

20

3

15

1

22

13

alg, põhi

15

27

15

29

30

23

K esk

55

58

62

59

49

57

K õrgem
E esti

30

15

23

13

21

21

73

67

63

68

59

66

V ene

27

33

37

32

41

34

26. septembri töötuba:
võimalusi muuseumide esitamiseks avalikkuses
Kuidas saavutada kommunikatsiooni dünaamilisus?

Meedia muuseumidest millele meedia reageerib?
> Millele meedia reageerib ja millele mitte?
> Millised on valikute printsiibid ja kriteeriumid?

> Millal reageerib?
> Kuidas reageerib?

Meedia paradoksid
> Meedia näib emotsionaalne, siiski on meedia sisu ratsionaalne –
funktsionaalne
> Meedia esitab end avaliku tekstina, siiski on see sündinud suletuses
> Meedia esineb kõikide esindajana, siiski on see kellegi esindaja
> Kes omab/toodab meedia sisu (aktiivne pool) ja kes meedia sisu kasutab
(passiivne pool)
> Meedia on identiteeditööstus – ideede, meeleolude, arvamuste, identiteedi
tootmine
> Meedia sisu referentsid on kas kindlad väljakujunenud allikad (kvaliteetsed)
või rohkem juhuslikud mitte-väljakujunenud (vähekvaliteetsed) allikad.
> Muuseumid on kvaliteetsed referentsid.


Slide 34

Maarja Lõhmus:

Muuseumid kui
kommunikatsioon
ettekanne Narvas,
25. septembril 2006

ARUTLEN:

> Avalikkuse ja meedivälja üle
> Muuseumide üle avalikkuses ja meediaväljal

> Avalikkuse struktuurimudeli üle, Eesti ühiskonna
avalikkuse üle, kus domineeriv avalik väli on meediaväli,
kus muuseumid on materjaliks ja teemaks. Milliseks?
> Inimeste huvitüüpide üle

> Muuseumide kommunikatsiooni üle ühiskonnas

PANOPTICON (Bentham 1787), Foucault
http://cartome.org/panopticon1.htm

Muuseumide struktureeriv normatiivne
roll kultuuris:
sisemine ja välimine määratlemine
-

Ühiskonnas muuseumide institutsioonil tõemonopol aprioori, struktuurselt

-

Muuseumid on vajalikud ja neid tuleb toetada ka siis, kui külastajaid napib (81%
nõus, Kultmin.2006, vt. järgmine slaid). See olukord on sarnane avalik-õigusliku
ringhäälingu toetamisega, mida toetatakse ka siis, kui ei kuulata. Tõlgendus:
kultuuristruktuuri toimimise põhiinstitutsioonid peavad tingimusteta olemas olema.

-

Sisemine identiteet ja väline määratlemine:

ERMi ideest ja asutamisest 100 aastat hiljem on saanud mineviku-tuleviku
kontseptsioonide ja suundade küsimus. Põhiküsimusi esitasid ERMi uue hoone
arhitektuurivõistluse vastukajad (vt. Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi
suhtes. Winy Maas 17.1.2006 PM)

Winy Maas: Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele
muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas, rahvuslikke piire ületavas
ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab
ligi noort põlvkonda ja mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises
kontekstis.

K u ivõrd n õu stu b järgn evate väid etega m u u seu m id e k oh ta?
(täiesti nõus + pigem nõus)

M uuseum id korraldavad
liiga vähe põnevaid
üritusi

2006 a

45
37

M uuseum id on vajalikud
ja neid tuleb toetada isegi
siis, kui külastajaid napib

80
81

U ute m uuseum ihoonete
ehitam ine on riigi raha
raiskam ine

20
17

Inform atsioon
m uuseum ides toim uvast
on hästi kättesaadav*

27

E esti m uuseum ide
väljapanekud pakuvad
palju põnevaid elam usi*

52

0
P ro tsen t %
* 2 0 0 3 ei k ü situ d

2003 a

20

40

60

80

100

Muuseumid kui maailmapilt ja
identiteedikommunikatsioon: tehnoloogilise hüppe,
konstruktivismi ja reflektsiooni uus tase
MUUSEUMID

>

Eesti muuseumi ideede kujunemine Jakob Hurda matustel Tartus 1907; Hurda tööde
jätkajate otsusluua vanavara süstematiseerimiseks ja eksponeerimiseks muuseumi.

>

Muuseumide materjalide esituses nii konstruktivistlik kui refleksiivne pool.

>

Vrd. Soome muuseumidega (vt. Lõhmus, M., Medijainen, E. Soome ja soomlased
TÜK 2005, pt Muuseumid lk.317 - 328)

>

Eestis loodus kultuurikeskkonnana – loodusajakirjandus jm on kõrgelt koteeritud

>

Eesti kultuuriajakirjanduses on muuseumide – ajakirjanduse osa praegu vähe esile
tulev ja hajutatud erinevate väljaannete kui ‘kontekstide’ vahel – osad teemad
üldajakirjanduses, muuseumide näitused ja väljapanekud kultuuriajakirjanduses ja
muuseumide kontseptuaalne pool üldise kultuuripoliitilise diskussiooni osana.

>

Kõige rohkem saavad inimesed infot kultuurivaldkondade kohta üldajalehtedest ja
ajakirjadest, televisioonist ning sõprade-tuttavate käest.

>

Eesti kultuuriuuringud – kultuuri uuringute põhjana oluline muuseumide teadustöö
ja uurimused. Kultuuriuuringutes on muuseumide osa laias kultuurikeskustelus
põhjendamatult tagasihoidlik –veel-mitte-kommunikatiivne faas.

K u ivõrd su u rt h u vi p ak u vad järgn evat tü ü p i m u u seu m id ?
(suurt huvi + m õningast huvi)

2003 a
2006 a

75

L oodus

78

64

K unsti

66

65

A jaloo ja arheoloogia

65

60

K oduloo

59

52

T eadus ja tehnika

55

45

E tnograafia ja
antropoloogia

48

6

M uud

P ro tsen t %

5
0

20

40

60

80

Eesti struktuurimuutus ja avalikkuse
representatsiooni muutus 1980 – 1990ndatel
>

Eesti muutumine 1990ndatel:

> - avalike representatsioonide muutumine
> - meediavälja muutumine
>

Totalitaarkommunikatsioonist avatud ühiskonna kommunikatsiooniks

>

Meediavälja funktsioonide muutus

>

Esinejate, kõneisikute, ajakirjanike-toimetajate muutus

>

Avalikkuse agenda ja fookuste muutus

>

Sotsikultuuriliste protsesside määratlemine- defineerimine

>

Igapäevane defineerimisvõitlus protsesside suunamise nimel

> ESITUSE – REPRESENTATSIOONI MUUTUS
> ÕIGED– VALED/ TUGEVAD– NÕRGAD/ SELGED– EBASELGED MÄRGID

Reflektsioon versus konstruktivism:
muuseumide rolli ja funktsiooni muutusi 1980ndatest
kuni 2000ndate alguseni.
1.

Reflektsiooni vajadus: muinsuskaitse liikumine 1980ndate lõpus,
muuseumide kultuurilis – poliitiline osalemine (näit. Loomeliitude
pleenumil)

2.

Institutsiooni restruktureerimine: Eesti kultuuri institutsioonide üldine
restruktureerimine ja uus legitimeerimine, toomine NSVL tõrjutud
identiteediinstitutsioonidest Eesti rahvuslikuks keskseks identiteedi ja
mälu institutsiooniks. (90ndate keskpaik)

3.

Enesereflektsiooni: muuseumide käsitlus areneva ja muutuva
protsessina, muuseumide võrdlused maailma teiste muuseumidega

4.

Institutsioonide uus struktuur: Liitumine EU-ruumiga, institutsionaalne
rahvusvahelistumine

5.

Reflektsiooni ja konstruktsivismi ootus: Avalikkuse ootustele
vastamine, resonantsi arvestamine, erinevate väärtuspõhiste
konfliktide käsitlemine kui süsteemi infrastruktuuri/struktuuri üldise
funktsioneerimise indikaatorina (2000ndate algus)

6.

Millise konstruktivismi ootus?
Muuseumide usaldamise/usaldamatuse küsimus, muuseumide
vastutus teadvuse-kujunduse eest (varjatud küsimus)

Muuseumide külastamise põhjused /funktsioonid
>

1/3 külastajatest meelelahutuseks, vaba aja veetmiseks

>

1/3 külastajatest enesetäiendamiseks ja harimiseks

>

1/5 külastajatest õppe otstarbeks

>

1/7 tööalaselt
Kommentaar: külastajate määratletud põhjused külastamiseks ei ole tähenda
automaatselt, et need ongi külastamise põhjused, sest kontekstiks pole uuritud inimese
huvide ja vajaduste struktuuri ning muuseumide külastamist selles kontekstis.

> Huvi 2006:
>

78% loodus

(2003 – 75%)

>

66% kunst

(2003 – 64%)

>

65% ajalugu ja arheoloogia

>

59% kodulugu (2003 – 60%)

>

55% teadus ja tehnika (2003 – 52%)

>

48% etnograafia ja antropoloogia (2003 – 45%)

> Mitte – huvi 2006:
>

53% ei ole vaba aega (2003 – 49%)

>

25% ei meeldi muuseumis käia (2003 - 22%)

>

24%

muuseumide kohta on vähe infot (2003 – 28%)

>

22%

puudub transport (2003 – 19%)

>

20%

piletihind liiga kõrge ( 2003 – 19% )

M illistel eesm ärk id el T e m u u seu m e k ü lastate?
Ü ldse m itte

M õnikord

S ageli

TÖ Ö A LA SELT

2003 a

94

42

2006 a

94

5 2

Õ PPEO TSTA RBEL

2003 a

88

9

3

2006 a

88

10

3

E N E S E T Ä IE N D A M IS E K S

74

2003 a

18

71

2006 a

21

8

M E E L E L A H U T A M IS E K S ,
V A B A A JA V E E T M IS E K S
2003 a

63

24

13

2006 a

63

24

12

0%
P ro tsen t %

20%

40%

60%

80%

100%

M is on p eam ised p õh ju sed , m ik s ei k ü lasta (saged am in i) m u u seu m e? *

2003 a
2006 a

49

E i ole vaba aega

53

M ulle ei m eeldi
m uuseum ides käia

22
25

M ul on m uuseum ide
kohta vähe infot

28
24

P ole transporti/ halvad
transpordivõim alused

19

P iletite hinnad on liiga
kallid

19
20

22

8

M inu tervis ei luba

6
6
6

M uu põhjus

K ülastan m uuseum e
piisavalt sageli

6
5
4
4

R aske öelda

0

10

20

30

40

P ro tsen t %
* k u n a ig a resp o n d en t v õ is an d a m itu v astu st, siis v õ ib p ro tsen tid e su m m a o lla 1 0 0 -st su u rem

50

60

Muuseumid 21. sajandi alguses–
kollektiivne identiteet, mälu, igapäevapraktika
Muuseumide sõnum ühiskonnas ja meedias.
Muuseumid on faktikogumid emotsionaalselt tulikuumal väljal.
Autentse mälu materjali faktiline olemasolu (hoidlate ja
arhiivide sisu jm materiaalne pool)
Muuseumid kui mälu ja kogemus. Mälu, ajaloo, tuleviku jm –
temaatika käsitlus inimese-kesksena
Muuseumid kui arutlusmaterjal, avaliku arutluse objekt. Riikide,
ühiskondade ja kultuuride konsensuse ja/või vastanduste otsing
Info orienteerumiseks.
MUUSEUMIDE FUNKTSIOONIMUUTUSI
Kontrollitud ideoloogiast (ja selle konstruktivismist) inimese avatud
maailmapildi kujundajaks (mälu tugevdajaks).
Uus funktsioon lubab rohkem muuseume ja materjale, avatumat mälu.
Selle talletamisega, mis aga vahepealsel suletud perioodil
kustutatud või kustumas – selle kogumisega on kiire!!

Muuseumid – eksistentsi lugu ja resonants

>

MUUSEUMID KUI AJA–KOHA–TEGEVUSE KOMMUNIKATSIOON KULTUURIS

> Svetlana Alpers,“The Museum as a Way of Seeing,” in Exhibiting Cultures:
The Poetics and Politics of Museum Display, ed. Ivan Karp and Steven D.
Lavine (Washington and London: Smithsonian Institution Press, 1991) pp.
25-32.
> Gianni Vattimo: The Structure of Artistic Revolution. 1988.
> Clifford, James: The Predicament of Culture: twentieth-century
etnography, literature and art. Cambridge (Massachusetts); London:
Harvard University Press, 1994.
> Georg Simmel: The Sociology of Space. (rmt Frisby, D.; Featherstone, M.
Simmel on Culture. Sage 1997)
> David Harvey: The Experience of Space and Time. (rmt The Condition of
Postmodernity. Blackwell. 1990)

Juri Lotman kultuuri enesemudelist ja
identiteedikommunikatsioonist
Kultuuri aktiivsuse enesemääratlemisel räägib tungist ühtsuse poole.
Kultuuri enesemudeli mehhanismid on seotud lakkamatu vajadusega
säilitada oma eneseteadvus, salvestada oma mällu kontseptsioon
iseendast.
Kultuurile on omane enesemudelite loomine ja kujutamine – nende kaudu
ühtlasi kontrollitakse adekvaatsust, suundade relevantsust.
Juri Lotman on eristanud kultuuri enesemudeli loomisel kolme üheaegset
suunda:
1. kultuuri enesemudel, mille eesmärgiks on refleksiivsus, reaalne tunnetus
ja kogemus
2. enesemudel, mis erinevad tavapraktikast, ent on suunatud praktika
muutmisele
3. ideaalsed enesemudelid ja manifesteerimised, mis eksisteerivad eraldi
reaalsusest ning säilitavad-defineerivad põhiväärtusi.
Lotman: erinevate enesemudelite vahel võib tekkida konflikte.

Muuseum – akadeemilise
kommunikatsioonidistsipliinina
http://www.uwo.ca/theory/Courses/Courses2006-OrderingLong.html
Centre for the Study of Theory and Criticism – Courses 2006-2007
Ordering Things - The following gives a very rough idea of how the course might unfold, though suggested
readings are at this stage no more than an indication of general directions, a point of departure for
reflection. The case studies, in particular, are intended merely as signposts on a terrain to be explored.
Weeks 1-7
•

Orientation

•

Collectors and Collecting (Baudrillard, Benjamin, Bal, Stewart)

•

Collecting Art and Culture (Clifford, Sherman, Duncan)

•

Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum (Pearce, Bal)

•

Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition (Bennett, Heidegger, Mitchell)

•

Taxonomies and Heterotopias (Foucault, Ritvo)

•

Archive (Derrida, Nora, Ricœur)

Weeks 8-13: Case Studies


Encyclopedia and Library (Borges, Kis)

•

Museum (Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H)

•

Anti-Museum (Broodthaers, the Museum of Jurassic Technology)

•

Taxonomies, Heterotopias and Lists (Greenaway's The Falls, Perec)

•

The Artist in the Museum (Boltanski, Greenaway)

•

The Museum Without Walls (The Situationist International, Sophie Calle, Banksy)

Muuseum akadeemilise distsipliinina. Näide
Week 1: Orientation
Week 2: Collectors and Collecting
>

Baudrillard, Jean. "The System of Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The Cultures of Collecting.
Cambridge, MA: Harvard University Press. 1994. 7-24.

>

Benjamin, Walter. "Unpacking My Library. A Talk About Book Collecting." Illuminations. Trans. Harry Zohn. Ed. Hannah
Arendt. New York: Schocken Books, 1969. 59-67.

>

Bal, Mieke. "Telling Objects: A Narrative Perspective on Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The
Cultures of Collecting. Cambridge, MA: Harvard University Press. 97-115.

>

Stewart, Susan. "The Collection, Paradise of Consumption." In Susan Stewart, On Longing. Durham and London: Duke
University Press, 1993. 151-69, 190-91.

Week 3: Collecting Art and Culture
>

Clifford, James. "On Collecting Art and Culture." In James Clifford, The Predicament of Culture. Cambridge: Harvard
University Press, 1988. 215-51.

>

Sherman, Daniel J. "Quatremère/Benjamin/Marx: Art Museums, Aura, and Commodity Fetishism." In Daniel J. Sherman
and Irit Rogoff, eds. Museum Culture: Histories, Discourses, Spectacles. London: Routledge, 1994. 123-43.

>

Duncan, Carol. "The Art Museum as Ritual." In Carol Duncan, Civilizing Rituals: Inside Public Art Museums. London and
New York: Routledge, 1995. 7-20.

Week 4: Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum
>

Pearce, Susan M. "Collecting: Shaping the World." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A Cultural
Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 68-88.

>

Pearce, Susan M. "Museums: The Intellectual Rationale." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A
Cultural Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 89-117.

>

Bal, Mieke. "The Discourse of the Museum." In Reesa Greenberg, Bruce W. Ferguson, and Sandy Nairne, eds. Thinking
About Exhibitions. London and New York: Routledge, 1996. 201-18.

Week 5: Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition
>

Bennett, Tony. "The Exhibitionary Complex." In Tony Bennett, The Birth of the Museum. London and New York: Routledge, 1995. 59-88.

>

Heidegger, Martin. "The Age of the World Picture," in The Question Concerning Technology and Other Essays, trans. William Lovitt. New York:
Harper & Row, 1977. 115-54.

>

Mitchell, Timothy. "Orientalism and the Exhibitionary Order." In Nicholas B. Dirks, ed. Colonialism and Culture. Ann Arbor: The University of
Michigan Press, 1992. 289-317.

Week 6: Taxonomies and Heterotopias
>

Foucault, Michel. The Order of Things: An Archaeology of the Human Sciences. London: Tavistock, 1970. xv-xxiv.

>

Foucault, Michel. "Of Other Spaces." Diacritics 16.1 (Spring 1986): 22-27.

>

Ritvo, Harriet. "Zoological Taxonomy and Real Life." In George Levine, ed. Realism and Representation: Essays on the problem of Realism in
Relation to Science, Literature, and Culture. Madison: The University of Wisconsin Press, 1993. 235-54.

Week 7: Archive
>

Derrida, Jacques. "Archive Fever, A Freudian Impression." Diacritics 25.2 (Summer 1995): 9-63.

>

Nora, Pierre. "Between Memory and History: Les Lieux de Memoire." Representations 26 (1989): 7-25.

Week 8: Encyclopedia and Library
>

Case Studies I: Borges, Danilo Kis's "The Encyclopedia of the Dead"

Week 9: Museum
>

Case Studies II: Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H

>

Donato, Eugenio. "The Museum's Furnace: Notes Toward a Contextual Reading of Bouvard and Pécuchet." In Josué V. Harari, ed. Textual
Strategies: Perspectives in Post-Structuralist Criticism. Ithaca: Cornell University Press, 1979. 213-38.

Week 10: The Anti-Museum
>

Case Studies III: Marcel Broodthaers, The Museum of Jurassic Technology

>

Crimp, Donald. "This is not a Museum of Art." In Donald Crimp, On the Museum's Ruins. Cambridge: MIT Press, 1993. 200-34.

>

Rugoff, Ralph. "Beyond Belief: The Museum as Metaphor." In Lynne Cooke and Peter Wollen, eds. Visual Display: Culture Beyond Appearances.
Seattle: Bay Press, 1995. 69-81.

Week 11: Taxonomies, Heterotopias and Lists
>

Case Studies IV (Perec, Greenaway's The Falls)

>

Testa, Bart. "Tabula for a Catastrophe: Peter Greenaway's The Falls and Foucault's Heterotopia."

>

Paula Willoquet-Maricondi and Mary Alemany-Galway, ed. Peter Greenaway's Postmodern/Poststructuralist Cinema. Lanham, Maryland: The
Scarecrow Press, 2001. 79-112, 336-38.

Week 12: The Artist in the Museum
>

Case Studies V (Christian Boltanski, Peter Greenaway)

Week 13: The Museum Without Walls
Tony Purdy

Inimest üldhuvid, integreerivad huvid, diferentseerivad
huvid ja spetsialiseeritud teemahuvid meedias
Teemade huvitasemed:
1. üldhuvi - vähemalt 60% vastajatest huvi pakkunud teemad (uudised kodu- ja
välismaalt, tervis, tv-saated);
2. suuri rühmi integreerivaid teemad, huvi ca 40 % vastajatest (näiteks
kuritegevus-politsei-kohtud ja seadusandlus-õigusinfo, loodus, sport, noorte
elu, haridus, sotsiaalprobleemid, pere, ka huumor),
3. teatud huvirühmi diferentseerivaid teemad (25-35%), näiteks korruptsioonskandaalid, poliitika ja majandus vs. kultuur, riigikogu, valitsus, tuntud isikud –
suhted, seltkonnakroonika vs. statistika jne.
4. suhteliselt väikesele asjast huvitatute ringile (alla 20%) huvi pakkuvad
spetsialiseeritud teemad, näiteks õiguskantsler-riigikontroll, arvutid,
erakondade tegevus või kirik ja religioon.
Ülevaade inimeste teemahuvidest, st huvidest eri valdkondade suhtes (‘Mina,
maailm, meedia’ 2002), küsitletud oli 1500 inimest üle Eesti. Huvide
selgitamiseks oli vastajatele antud valdkondade nimestik, mille suhtes pidid
viiepallisel skaalal hindama huvitatust.

M uu valdk ond.
K irik , religioon
E hitus , k innis vara
P oliitik ud, erak onnad
Õ igus k ants ler, riigik ontroll
O s t-m üük
A rvutid
P res ident
Reis id, turis m
S elts k onnak roonik a
V alits us , m inis teerium id, am etk onnad
Riigik ogu
M ajandus , äri, ettevõtlus
M ood
A utod
Tuntud is ik ud, s uhted
S tatis tik a, uurim us te andm ed
Tehnik a, tehnoloogia
K uns t, k irjandus , teater
M aaelu
Tööpak k um is ed
K orrupts ioon, s k andaalid
Teadus lik ud avas tus ed
Noorte elu
S port
A rvam us ed ja arutlus ed päevas ündm us tes t
K ool, haridus , õppim ine
Loodus
S ots iaalprobleem id
Huum or
S eadus ed, m äärus ed, õigus alane info
K odu, pere, laps ed
K uritegevus , polits ei, k ohtud
Uudis ed välis m aalt
Teles aated, film id
Tervis
O m a valla, linna, m aak onna info
Uudis ed E es tis t

1,2
13
13,3
13,5
14,7
18,6
19,4
22,8
23
23,7
23,8
24,7
25,3
25,5
26
27,2
27,9
29,5
31,3
31,3
32,4
35,2
39,5
40,3
41
43,3
47,4
49,9
50,6
53,7
54,2
56,6
57,6
59,6
63,8
66,5
77,7
84,7
0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Huvide tüübid:

Huvi meedias käsitletavate
jagunenud gruppide vahel:

teemade

> ühiskonna ja riigi teemadest huvitujaid
> kodu-lähiümbruse huvilised
> tehnika-teaduse-ettevõtlushuvilised

vastu

on

Teemahuvide klastrid 1-4
Kokkuvõtvalt on teemahuvide kohta neli klastrit
I. Esimese, poliitikahuvilise klastri (18% koguvalimist) domineerivaks faktortunnuseks on huvitatus riigi ja selle
institutsioonide tegevusest.
Kõrgendatud poliitikahuvi on ainult veidi rohkem omane meestele [VK1](52%). Siia klastrisse kuulub rohkem
kõrgharidusega inimesi, domineerivad keskealised ja vanemad inimesed (72% klastrist on vanem kui 45
eluaastat). Samuti kuulub siia keskmisest enam eestlasi. Sissetulekudominant on veidi allapoole Eesti
keskmist (1500-2500 kr pereliikme kohta). Keskmisest enam on siin pealinlasi ja maainimesi.
II. Teise, kultuurile ja lähiümbrusele orienteeritud teemahuvi klastri (19% koguvalimist) teljeks on kultuuri,
hariduse ja noorte elu, reisimise ja seltskonna temaatika, keskmisest tugevam on ka orienteeritus
lähiümbrusele ning sotsiaalsetele probleemidele. Samas on tüüp poliitikakauge.
Nimetatud tüübile on iseloomulik feminiinsus (88% naisi). Tüüpi iseloomustab keskmiset enam keskhariduslik
taust, samuti on siin keskmisest enam venekeelse ankeedi täitnuid. Palgaskaalal on nad kõige madalama
sissetulekuga pereliikme kohta. Keskmisest enam on siin (pea)linlasi ja vähem maainimesi.
III. Kolmanda, tehnika, teaduse ja ärikeskse teemahuvi klastri (28% koguvalimist) juurde kuulub ka
kõrgendatud spordi- ja välisuudiste huvi. Ootuspäraselt koosneb see tüüp valdavalt meestest (91%).
Klastri vanuskoosseis on vastandlik esimesele, poliitikahuvilisele tüübile: siin domineerivad noored, 77%
klastri koosseisust on vanuses alla 44 aasta. Sissetulek on selles klastris kõrgeim: ligi pooltel ulatub see
üle Eesti keskmise, kusjuures veerandil on sissetulek pereliikme kohta kõrgem kui 4000 krooni kuus.
Üllatav on, et klastri koosseisus on keskmisest enam maal elavaid inimesi.
IV. Neljanda, ümbritsevast vähehuvitunute klastri (34% koguvalimist) moodustavad inimesed, kelle huvid on
kõikide faktorite lõikes tunduvalt alla keskmise.
Klastris on väike naiste ülekaal (62% naisi), ka on selles keskmisest rohkem pensionieas inimesi.
Iseloomulik on ka veidi madalam haridustase ja sissetulek pereliikme kohta. Asulatüüpide esindatus
vastab aga valimi keskmisele. Venekeelsete inimeste osakaal on valimi keskmisest suurem (41% valimi
34%ga võrreldes). Nendel inimeste seas on silmatorkavalt enam Eesti kodakondsuseta inimesi, mis viitab
sellle, et kodakondsuse puudumine on seotud üldise vähema huvitatusega ümbritsevast elust.

Muuseumid kultuurimeedia kanalina Eesti
muuseumide külastusi (SaarPoll-Kult.min 2006)
MUUSEUMIDE KÜLASTATAVUS 2005. Eesti inimesed muuseumides:
12% Eesti Vabaõhumuuseumis
10% Kadrioru kunstimuuseumis
9%

Kumu Kunstimuuseumis

8%

Palmse mõisas

8%

Eesti Loodusmuuseumis

6%

Eesti Meremuuseumis

6%

Eesti Ajaloomuuseumis

6%

Tallinna Kunstihoones

5%

Rakvere linnuses

5%

Eesti Tervishoiumuuseumis

5%

Niguliste muuseum-kontsertsaalis

5%

Tartu Kunstimuuseumis ja Pärnu Uue Kunsti muuseumis

4%

Narva Muuseumis

4%

Eesti Rahva Muuseumis

4%

Saaremaa Muuseumis

4%

Palamuse Oskar Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumis

3%

Okupatsioonide Muuseumis

3%

Eesti Põllumajandusmuuseumis

57% inimesi ei ole aasta jooksul muuseumides käinud

M illiseid m u u seu m e on viim ase 12 k u u jook su l k ü lastan u d ?*

K adrioru K unstim uuseum **

8

K um u K unstim uuseum **

8

P alm se m õis

8
7
8
6
6
7
6

E esti L oodusm uuseum
E esti M erem uuseum
E esti A jaloom uuseum

N iguliste m uuseum -kontserdisaalis
E esti T ervishoium uuseum
N arva M uuseum
E esti R ahva M uuseum
S aarem aa M uuseum
P alam use O skar L utsu K ihelkonnakoolim uuseum
O kupatsioonide M uuseum **
E esti P õllum ajandusm uuseum
P ärnu M uuseum
E esti S pordim uuseum
H iium aa M uuseum
M uu

2006 a

13
12

E esti V abaõhum uuseum

R akvere linnus

2003 a

5
6
5
6
5
4
4
3
4
4
4
5
4
3
3
3
3
3
2
3
2
3
7
7
57
57

E i ole külastanud
P rotsen t %
0
10
20
30
** 2003.a. ei küsitud
*kuna iga respondent võis anda m itu vastust, siis võib protsentide sum m a olla 100-st suurem

40

50

60

K u n s tin ä itu s te , k u n s tis ü n d m u s te k ü la s ta m in e e r in e v a te s k o h ta d e s
(o n k ü la s ta n u d s e d a k o h ta v ä h e m a lt ü h e l k o rra l)
K u ltu u ria s u tu s te s (te a trid , k in o d ,
k u ltu u rim a ja d , jn e )

18
16
14

M õ n e s g a le riis

15

Ü h is k o n d lik e s h o o n e te s (p a n g a d ,
(o m a )v a lits u s a s u tu s e d , õ p p e a s u tu s e d , jn e )

14
12

K a d rio ru K u n s tim u u s e u m is *

2003 a

10

2006 a
K u m u K u n s tim u u s e u m is *

9
6
6

T a llin n a K u n s tih o o n e s

6

N ig u lis te m u u s e u m -k o n ts e rd is a a lis

5
4

T a rtu K u n s tim u u s e u m is

5
4

P ä rn u U u e K u n s ti M u u s e u m is

5

V iin is tu K u n s tim u u s e u m is *

3

T a rb e k u n s ti ja D is a in im u u s e u m is * *

3
2
2

A d a m s o n -E ric u m u u s e u m is

2

K ris tja n R a u a m a ja m u u s e u m is

1
6

M õ n e s m u u s k u n s tim u u s e u m is

7
10

M u ja l
P r o tse n t %
* 2 0 0 3 .a . e i k ü situ d
* * 2 0 0 3 o li te in e n im e tu s

9
0

5

10

15

20

Muuseumid (funktsioonid) avalikkuses –
kultuur või popkultuur

> Muuseumide rolli polü-funktsionaalsus
> Muuseumid – kultuur või/ja popkultuur, popkultuuri keskkond
Lugesime arhitektuurivõistluse žüriis osalenud Maasilt, et tehakse/
tulemas on Eesti popkultuuri keskus (Maas, 17. jaan 2006
Postimees)

Küsimus Eesti kultuurile ja muuseumidele: kas popkultuurile
orienteerumine on ajakohane või võõrastav ?
praktikas Euroopa on minemas multifunktsionaalsuse teed, (mida
funktsioonide küsimine – vastamine näitab)
> MUUSEUMID – VÕITLUSVÄLI MÄÄRATLUSTE PÄRAST
> ERMi ARHITEKTUURIVÕISTLUS TÕI ESILE ÜLDISED MÄÄRATLUSTE
PROBLEEMID

Avalikkus muuseumidest 1. ERMi arh. Näitel
17.1.2006. Muuseum ei pea viitama suitsupääsukesele. Võidutöö oponendid peaksid lammutama ka Toompea
linnuse koos Pika Hermanniga

Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi suhtes
Eesti Rahva Muuseumi uue hoone arhitektuurikonkurss andis hulgaliselt uusi ideid. Konkursile esitati 108 väga
eriilmelist, valdavalt heatasemelist tööd. Īürii leidis, et tööde arhitektuursetes lahendustes on palju originaalset,
kuigi suhteliselt suur osa autoritest on oma projekti loomisel ammutanud inspiratsiooni tänapäevasest
arhitektuurilisest avangardist.
Tööde käekirja põhjal võib eeldada, et enamik autoritest on suhteliselt väheste kogemustega noorema põlvkonna
esindajad. Sellest johtuvalt vajaksid nad oma ideede realiseerimiseks nõu ja mõningast abi. ERM-i ja Žürii
liikmete poolt moodustatava järelevalvekomisjoni, võidu-töö autori/autorite ja kohalike arhitektide ning
ekspertide omavahelises koostöös on võimalik tagada võidutöös esitatud ideede realiseerimine täiendatud ja
edasiarendatud kujul.
Millise panuse annab ERM-i uue hoone arhitektuur Eesti ühiskonnale ja identiteedile piirideta Euroopas? Īürii oli
seisukohal, et võidu-tööks peaks saama töö, milles rõhutatakse seda potentsiaali aktiivsel ja progressiivsel
moel ning kus arvestatakse kõnealuse kultuuriobjekti vastutusmäära olulisust. Samuti oodati, et võidutöö
annaks oma panuse avalikku keskkonda avaliku ruumi aktiveerimisega ning valiks üldtuntud eestipärase
teema, mis aitaks edendada arutelu Eesti ajaloo üle. See teema tuleb ellu viia rahvusvahelisel tasandil,
tõmmates Eestile tähelepanu laiemas kontekstis.

Hoiakute muutmine
Ülesanne ei ole lihtne. Selle täitmiseks peab ERM avalikkusele infot jagama. Samas on see ilus ülesanne. See

tekitab ühiskonnasisest respekti rahvas, kes on rajamas uut demokraatlikku hoiakut ja märkimisväärset kohta
Euroopa riikide seas.

Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas,
rahvuslikke piire ületavas ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab ligi noort põlvkonda ja
mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises kontekstis.
Winy Maas, Hollandi arhitekt, žürii liige

Avalikkus muuseumidest 2. ERMi arh. Näitel
> Kaua me põeme seda nõukogude aega!
Žürii koosseisu kohta ei oska midagi halba öelda, kuigi võib-olla mõni teine koosseis oleks teisiti
otsustanud. Ametnikud olid need, kes olema pidid – minister, muuseumide nõunik, muuseumi tollane
direktor, linnaarhitekt. Arhitektide liit tegi arhitektide poole pealt liikmete valimise ülesandeks Veljo
Kaasikule. Välisliikmetest jäi kõrvale Dominique Perrault, kes on seotud Peterburi Maria teatri
projektiga. Kuid Winy Maas Rotterdamist on samuti vaieldamatult rahvusvaheline autoriteet.

Ilus urbanistlik ruum

Võiduprojekt on hea. Esiteks sissekäigu arhitektuuriline sõlm, mis tekib konsoolse varikatuse alla,
teiseks ruum, mis moodustub tee ja oja ning nendega seotud ruumiga, ja kolmandaks pealmine
ruum, kus “lennurada” jookseb maja peale – tekib ilus urbanistlik ruum. Peale selle hoone ja
maastiku pingestatud kooskõla, mida ma nimetaks omamoodi “maastikudraamaks”, samal ajal koos
lainelise ja nõtke muljega.
Eesti Rahva Muuseum kui rahvuslik sümbol ei pea viitama suitsupääsukesele, veskikivile või
roigasaiale – ta on iseenesest kontseptuaalne urbanistlik arhitektuuriline sümbol. Iga muuseum on
seestpoolt lavastus ja praegune kehand annab selleks kõik võimalused. Museoloogide mure on
mõistetav, kuid kõik probleemid on lahendatavad.
Ma ei saa ka aru nendest, keda ajasid närvi võiduprojekti liigsed vihjed kunagisele Vene
sõjaväelennuväljale.
Kaua me põeme seda nõukogude aega! Toompea linnus koos Pika Hermanniga on ju ka okupantide
rajatud. Lisaks on ühed ikkagi arhitektid, teised museoloogid, kellel ilmselt puudub tänapäevase
arhitektuuri tunnetus. Ajakirjandusele oleks nii palju etteheiteid, et ei maksa lehte panna igasuguseid
kuulujutte, kuidas keegi žüriiliikmetest hääletas või kes keda mõjutas.
Võib küsida, kas Eesti arhitektide osavõtt konkursist oli liiga loid või ei motiveerinud preemiafond.
Minu meelest oli kõik normaalne ja seda ka Kumu arhitekti Pekka Vapaavuori arvates. Eesti arhitektid
on tööga hõivatud ja tegelikult oli ülesanne ka tohutult raske.
Andres Alver, arhitekt, Žürii liige

Avalikkus muuseumidest 3. ERMi arh. Näitel
KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga?
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
17. jaanuar 2006 EPL KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga? (126)
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
Eile avati pidulikult Eesti Rahva Muuseumi konkursi võidutööde ümbrikud. Ulatati lilli ning võitjatel oli põhjust
rõõmustada. Paraku valiti võidutööks projekt, mida ei saa ega tohi ehitada tulevaseks
rahvusmuuseumiks.
Võidutöö kujutab endast Raadi veneaegse sõjalennuvälja pikenduseks mõeldud 70 m laiust ja 350 m (!)
pikkust klaaspaviljoni, mis jätkub 1,1 km pikkuse platoona “lõpmatusse”. Kokku võtab ehitis enda alla
1,5 kilomeetrit.
Abstraktse grandioossuse kõrval oleks nagu pisiasi, et selle projektiga kinnistatakse Jakob Hurda
mälestuseks loodud Eesti Rahva Muuseum ühes rahvuslike soome-ugri etnoloogiakogudega igaveseks
nõukogude kaugpommitajate lennuvälja külge. Seda nii füüsiliselt kui ka sisuliselt. Muuseumitöötajad ja
külastajad hakkavad läbi klaasseinte sundkorras kunagisi Nõukogude lennutrajektoore imetlema ning
sadadele muuseumi külastajatele räägitakse ikka ja jälle haledat lugu Tartu linna arengupeetusest
Nõukogude okupatsiooni ajal.
Sellise muuseumi ehitamiseks võiks lausa Putinilt endalt raha küsima minna – ettemaksuks kõikide punaste
nelkidega ürituste eest, mida annab edaspidi hästi korraldada otse Eesti Rahva Muuseumi lävel.

Kuidas see sai juhtuda?
Kõigil inimestel on õigus küsida, kuidas sai selline asi juhtuda. Lühivastus: žürii komplekteeriti nii, et
ajaloo suhtes “kompleksivabad” ja “kõigega nõus” liikmed jäid enamusse. Žürii lööksalga moodustanud
arhitektid-urbanistid Kaasik ja Alver on ennegi läbi viinud ideekonkursse, mille tulemused ei realiseeru.
Muidugi on tore virgutada vaimu puhtteoreetilise ajugümnastikaga. Kui aga tellija (kultuuriministeerium
koos ERM-iga) moodustab žürii, et leida parim teostatav lahendus muuseumile, on absurdne tõsta
kilbile visionäärne urbanism.

Lisaks okupantide lennuväljaga flirtimisele on võiduprojekt ka siseruumide osas lootusetult puudulik: fondiruume kõvasti vähem, näitusesaalid valged ja
tööruumid akendeta (peaks olema vastupidi), dubleeritud sissepääsud (topeltkaader), vead projektis jpm. Selle ekspluatatsioon on teistest tunduvalt
kallim (käidav klaaskatus; klaasseintega köetavad, ent kasutamata suured õhuruumid jms). Tagatipuks ulatub “muuseum-lennuväli” alale, mille tuleviku
üle ei otsusta žürii, vaid Tartu linn ja vald. ERM peaks nüüd hakkama Tartu linna piiride laiendamist taotlema!
Nii minu kui ka Kanada eksperdi Barry Lordi jaoks oli võiduprojekt viimases kategoorias märkega “mitte mingil juhul”. Muidugi on iga projekti võimalik
ümber teha (kahtlen, kas välisautorid on nõus oma ideedest loobuma, need tunnistati ju parimaks!). Ent miks määratakse esikoht tööle, mida tuleks
nullist alustada, kui kõrvalt on võtta terve hulk võistluse kriteeriumidele vastavaid töid?
Ideekonkurss allub riigihangete seadusele. Minister Palmaru, kes peaks seisma muuseumi eest ning tagama “riigi rahaliste vahendite kõige
ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise”, läks kaasa arhitektide hasartmänguga. Kas tõesti oli hirm gastroleeriva välisarhitekti ees rumal paista?
Kõigest ühe päeva Tartus ja pool päeva Tallinnas viibinud Hollandi arhitekt Winy Maas käitus nagu staar külatanumal. Või on mäng peenem: minister
ei taha seda muuseumi üldse ehitada?
Lennuajaloo mälestis?
“Muuseum-lennuvälja” kasuks kostis argument, et sõjaväebaaside all oli ka eestiaegne lennuväli, mistõttu tegemist oleks rahvusliku järjepidevusega!
Absurdsemat tõlgendust on raske leida. Raadi ajalugu algas ja lõppes venelastega. 1912. aastal maandus Raadi Krasnojarski polgu lennuplatsile Vene
katselendur Sergei Utotškin. Tema järel saabusid 1914. aastal lennukid Peterburi sõjaväeringkonna lennuroodu Gatšina polgust. Eestiaegne lennuväli
oli rohu-plats, mis asus hulk maad linna pool. ERM tahetakse liita 1952–1956 rajatud kaugpommitajate lennuväljaga, millega koos ehitati Luunja
pommilaod ja Kärkna kütusebaas.
Lennuvälja imetlevad arhitektid otsustasid pöörata uue lehekülje Eesti ametlikus ajalootõlgenduses.
Las “kompleksides” poliitikud jamavad Tartu rahu ja piiridega, meie oleme tolerantsed! Kui vahva: teeme kõik näo, et Nõukogude okupatsiooni suurim
füüsiline märk Tartus, mis linna 50 aastaks lukku pani, oli üks pühapäevalennunduse harrastamise plats. Teeme näo, et me ei tea midagi Raadi
masendavast reostusest, mida on roogitud juba kümme aastat. Teeme näo, et me ei märka lillelasu, millega iga aasta maikuus külvatakse üle Raadil
asuv punamonument.
Ei saa me ühele poole ei piiri ega pronkssõduriga, Raadile aga tahetakse ehitada terve sõjalennumemoriaal, mille keskerakondlasest kultuuriminister
on mõtlemata heaks kiitnud.

Tänu ministri meelemuutusele nautisid “puhta arhitektuurimõtte” kaitsjad triumfi. Ekspertidele sai koht kätte näidatud, sh Barry Lordile Kanadast, kes
oma valdkonnas on maailmas kindlalt esikümnes. Samas võib Winy Maasi puhul vaielda, kas ta esimese sajagi sisse mahub. Maas ei ole ühtegi
muuseumi ehitanud – väike kunstikeskus seda kogemust ei anna –, küll aga kuulub tema loomingu pärlite hulka näiteks korterelamu projekt sigadele
(otseses mõttes). Miks kutsuti ERM-i žüriisse selline välisarhitekt, kui Euroopast olnuks ridamisi võtta muuseumi projekteerimise kogemusega
tipparhitekte? Küsigem ka: miks ei olnud žüriis ühtki Tartu avaliku elu tegelast?
Pyrrhose võit
“Veel üks selline võit ja me oleme kadunud,” tõdes veriste lahingutega kuulsaks saanud Pyrrhos. Kulutati kolm miljonit, aga konkurss täitis vaid
“arhitektuurimõtte elavdamise” rolli. ERM peab alustama otsast.
Kui kaugele saavad arhitektid tegelikkusest võõrandumisel veel minna? Ühed projekteerivad linnasüdametesse kaubakolosse; teised müüvad
süüdimatult akendeta tube; kolmandad pressivad vastutustundetult žüriides läbi “kunstiprojekte”, millega tellijal pole midagi peale hakata. Vaene
arhitektide liit pingutab, et Eesti arhitektuuri mainet seltskonnaüritustega parandada, aga ei saavuta midagi, kui arhitektide teod käivad sõnadele vastu.
Valjuhäälselt ühiskonnas otsustamisõigust nõudes ja üksteisele kõrgeimaid kvalifikatsioonitunnistusi jagades võtavad arhitektid otsustama pääsedes
arvesse vaid oma kinnismõtteid ja ego. Sellises kontekstis muutub või-matuks kaitsta seisukohta, et ühiskonnas kaalukate otsuste tegemine peaks
Eestis olema usaldatud arhitektidele.

Karin Hallas-Murula, ERM-i arhitektuurikonkursi ekspert, Eesti arhitektuurimuuseumi direktor

Avalikkus muuseumidest 4. ERMi arh.v näitel
Hiidämblik ja punalohe. PM 21.1.06. www.postimees.ee/230106/esileht/arvamus/189520.php
«Põhjakonna me siis ei saanud,» võis kunagi direktorina eelmise Eesti Rahva Muuseumi
arhitektuurikonkursi korraldanud Tõnis Lukase hääles leida kergeid pettumusenoote, kui ta
esmaspäeval ERMi uue hoone konkursil võidutöö «Memory Field» («Mälestuste maastik») ees
käed risti rinnale sättis.
«Põhjakonna»-nimeline projekt võitis tosin aastat tagasi. Aga riik oli vaene ja ERM pidi KUMU selja taha
järjekorda võtma.
Nende ootamise aastatega langes otsus – muuseum läheb oma päriskoju Raadile. Seal mõisahäärberis
avas ERM 1923. aastal esimesed seitse näituseruumi.
Tuul on pööranud, ühtäkki suudab riik ehitama hakata ning projekti said kutsutud silmad esmaspäeva
keskpäeval esimest korda näha.
«Nüüd saame siis ämbliku » jätkas Lukas.
Tõepoolest, mitmel pildil kõrgus muuseumihoone kohal hiigelämblik, mis osa vaatajaid nii segadusse
suutis ajada, et nad hoopis seda tulevaseks muuseumimajaks pidasid.
Loomad meeldivad inimestele. Nii kirjutas üks arvamuskülgede püsiautor hiigelsuurest punalohest, mis
Raadi sõjaväelennuväljal laiutama hakkab. Põhjuseks pilt, kus arhitektid olid hoone mastaapide
näitlikustamiseks ühel maastikuvaatel muuseumimaja punaseks värvinud, hallist üldpildist
eristamiseks.
Kolm noort arhitekti – Lina Ghotmeh Liibanonist, Itaalias kasvanud Dan Dorell ja jaapanlane Tsuyoshi
Tane suutsid endast kõnelema panna terve Eesti. Õigupoolest oma projektist. Ühtäkki oli rahvas
kaheks nagu kirvelt kõlksu saanud kasehalg – poolt ja vastu.

350 meetrit pikk, peamiselt ühekorruseline klaastunnel, kogupikkuses on kompleks poolteist
kilomeetrit pikk ja meenutab lennurada. Kerge kaldega kate vihjamas tõusmisele taevasse,
oma saatusele vastu minemisele.
700 000-kroonine võidupreemia on suurim, mida Eestis eales on arhitektuurikonkursil välja antud,
kuid rahvusvahelised tipud, kellega koos Ghotmeh, Dorell ja Tane töötanud on, sellistele
konkurssidele välja ei tule.
Selle kolmiku esimest suurt võitu saadavad rohked küsimused – kas maja ikka suudab
muuseumihoone nõudmisi täita, kuidas mastaapne hoone selles ümbruses välja hakkab
nägema ning kuidas eesti vankrirattad ja õllekapad seal sees tunduvad. Ning kui palju see
klaasmaja Eesti riigile maksma võib minna.

Nii pidi kolmik enne auhinna saamist tõlkeklappidest kuulma ERMi eelmise direktori Jaanus Plaadi
kahtlustesse peidetud lootust, et juhul kui võidutööd ei õnnestu muuseumi vajadustele
kohandada, on žüriil võimalik asendada see mõne teise tööga.
Alles siis avanesid ümbrikud ning presidendipaar lõi kolme noore arhitektiga kokku.
Päev pärast võidu tähistamist sõitis trio Londonisse, lubadusega juba nädala pärast tagasi olla.
Arhitektuurimuuseumi direktor Karin Hallas-Murula taandas end suure käraga žüriist, sest sellesse
kohta ehitatud suur sillakujuline muuseum seoks
ERMi igaveseks nii füüsiliselt kui ideeliselt Nõukogude okupantide sõjaväelennuvälja külge.
Dorell on pärit Itaaliast ja üles kasvanud ajal, kui maailma lapsed kartsid kõige rohkem tuumasõda.
Tema hirmu kodu oli Tartus Raadil. Kaugpommitajad olid valmis siit iga hetk õhku tõusma ja
Euroopale surma külvama.

Avalikkus muuseumidest 5. ERMi arh. Näitel
>

JUHTKIRI: Rahu Eesti Rahva Muuseumile

Eesti Päevaleht 17.1.2006

(2)

Eile saime siis teada ERM-i arhitektuurivõistluse võitjad ja näha ka sada kaheksat võistelnud
projekti. Kirgi oli juba enne üles köetud, sest žürii hoidis tulemusi pikka aega saladuses.
Pole ime, et ajakirjandus haaras kinni igast läbiimbunud vihjest. Oli enam-vähem kindel, et võit ei
tulnud koju. Kokku konkureeris kõigest 12 Eesti arhitektide projekti, millest üks sai ostupreemia.
Meenutagem, et Kumu konkursil tegid puhta töö soomlased.
ERM-i arhitektuurivõistlus ja ehitamine põhjustab ilmselt veel suuremaid debatte, sest see
puudutab absoluutselt tervet Eesti rahvast. Eesti Päevaleht on loomulikult juba tänasest avatud
kõikvõimalikele arvamustele, kuid me kõik peame ka arvestama muuseumi direktori Krista Aru
palvet: laske meil lõpuks rahulikult oma päris kodu valmis ehitada. Pärast kaklust teatavasti
rusikatega ei vehelda, kuid Kumu näide on hoiatav: ikka hakati vaidlustama asukohta ja projekti
sobivust Lasnamäe nõlva alla. Loodetavasti ERM-iga nii ei lähe.
Kuid mingid rasked eriarvamused on ka siia sisse programmeeritud. Laias laastus lähevad
arhitektide ja museoloogide-kunstiajaloolaste hinnangud lahku. Viimati mainituid häirib projekti
sobivus muuseumihooneks ja liigne orienteerumine kunagise Vene militaarlennuvälja imagole.
Võidutöö “Mäluväli” saatetekstist võib otse lugeda, et see on “lõige maastikust” ning “stardirada”
silmapiiri ja kauguste poole, mis ühtlasi on “tunnistajaks pikaajalisele võitlusele okupatsiooniga”.
Samas tundub see mõnele eestlasele hoopis monumendina nõukogudeaegsele sõjalennuväljale,
mis tegi Tartust kinnise linna. Arhitekte, seda enam välismaiseid, ja võib-olla ka turiste aga
säärane kohamüüt pigem paelub. Kahju on muidugi sellest, et lähitulevikus pole ette näha
varemetes mõisa restaureerimist. Vanemale põlvkonnale seostub Raadi just eelkõige mõisaga.

Teemaväljad ja tasandid
Teemavälja üldstruktuur :
1. Struktuursed teemad ja põhimüüdid
2. Võimu ja juhtimise, otsustamise ja funktsionaalsed teemad

3. Inimese ja identiteedi teemad

Muuseumi - teema meediaväljal:
1. Muuseumid struktuuriosana
2. Konseptualiseerimine, valikud ja otsustamised
3. Muuseumide funktsioneerimine inimese jaoks

Eesti elanike kultuurihuvide mudel ja mudeli
sotsiodemograafiline taust
1. Aktiivne mitmekülgne kultuurisuhe

22%

2.Utilitaarne (sh tehnoloogiline) ja meelelahutuslik kultuurisuhe 25%
3. Traditsiooniline, perekeskne kultuurisuhe 19%
4. Sotsaalse võrgustiku ja popkultuuri keskne kultuurisuhe 14%
5. Kultuurikauge, passiivne suhe

20%

mudel on avaldatud ja analüüsitud: Lõhmus, M., Lauristin, M., Salupere, R.
Inimesed kultuuriväljal: aktiivsus ja eelistused. Rmt: Eesti elavik 21.
Sajandi algul. TÜK 2004, lk 97 – 128

T abel 7.22. K ultuuriorientatsioonide klastrite sotsiodem ograafiline struktuur.

Sugu
V anus

H aridus

A nkeedi
keel

22 %

25%

19%

14%

20%

K ogu

M ees
N aine

36

21

35

49

47

64

81
19

79

65

51

54

15-19

3

17

3

29

3

10

20-29
30-44

10

28

9

12

17

23

33

31

34
25

21

27

45-54

23

14

23

10

17

18

55-64

20

5

19

1

25

15

65-74

20

3

15

1

22

13

alg, põhi

15

27

15

29

30

23

K esk

55

58

62

59

49

57

K õrgem
E esti

30

15

23

13

21

21

73

67

63

68

59

66

V ene

27

33

37

32

41

34

26. septembri töötuba:
võimalusi muuseumide esitamiseks avalikkuses
Kuidas saavutada kommunikatsiooni dünaamilisus?

Meedia muuseumidest millele meedia reageerib?
> Millele meedia reageerib ja millele mitte?
> Millised on valikute printsiibid ja kriteeriumid?

> Millal reageerib?
> Kuidas reageerib?

Meedia paradoksid
> Meedia näib emotsionaalne, siiski on meedia sisu ratsionaalne –
funktsionaalne
> Meedia esitab end avaliku tekstina, siiski on see sündinud suletuses
> Meedia esineb kõikide esindajana, siiski on see kellegi esindaja
> Kes omab/toodab meedia sisu (aktiivne pool) ja kes meedia sisu kasutab
(passiivne pool)
> Meedia on identiteeditööstus – ideede, meeleolude, arvamuste, identiteedi
tootmine
> Meedia sisu referentsid on kas kindlad väljakujunenud allikad (kvaliteetsed)
või rohkem juhuslikud mitte-väljakujunenud (vähekvaliteetsed) allikad.
> Muuseumid on kvaliteetsed referentsid.


Slide 35

Maarja Lõhmus:

Muuseumid kui
kommunikatsioon
ettekanne Narvas,
25. septembril 2006

ARUTLEN:

> Avalikkuse ja meedivälja üle
> Muuseumide üle avalikkuses ja meediaväljal

> Avalikkuse struktuurimudeli üle, Eesti ühiskonna
avalikkuse üle, kus domineeriv avalik väli on meediaväli,
kus muuseumid on materjaliks ja teemaks. Milliseks?
> Inimeste huvitüüpide üle

> Muuseumide kommunikatsiooni üle ühiskonnas

PANOPTICON (Bentham 1787), Foucault
http://cartome.org/panopticon1.htm

Muuseumide struktureeriv normatiivne
roll kultuuris:
sisemine ja välimine määratlemine
-

Ühiskonnas muuseumide institutsioonil tõemonopol aprioori, struktuurselt

-

Muuseumid on vajalikud ja neid tuleb toetada ka siis, kui külastajaid napib (81%
nõus, Kultmin.2006, vt. järgmine slaid). See olukord on sarnane avalik-õigusliku
ringhäälingu toetamisega, mida toetatakse ka siis, kui ei kuulata. Tõlgendus:
kultuuristruktuuri toimimise põhiinstitutsioonid peavad tingimusteta olemas olema.

-

Sisemine identiteet ja väline määratlemine:

ERMi ideest ja asutamisest 100 aastat hiljem on saanud mineviku-tuleviku
kontseptsioonide ja suundade küsimus. Põhiküsimusi esitasid ERMi uue hoone
arhitektuurivõistluse vastukajad (vt. Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi
suhtes. Winy Maas 17.1.2006 PM)

Winy Maas: Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele
muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas, rahvuslikke piire ületavas
ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab
ligi noort põlvkonda ja mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises
kontekstis.

K u ivõrd n õu stu b järgn evate väid etega m u u seu m id e k oh ta?
(täiesti nõus + pigem nõus)

M uuseum id korraldavad
liiga vähe põnevaid
üritusi

2006 a

45
37

M uuseum id on vajalikud
ja neid tuleb toetada isegi
siis, kui külastajaid napib

80
81

U ute m uuseum ihoonete
ehitam ine on riigi raha
raiskam ine

20
17

Inform atsioon
m uuseum ides toim uvast
on hästi kättesaadav*

27

E esti m uuseum ide
väljapanekud pakuvad
palju põnevaid elam usi*

52

0
P ro tsen t %
* 2 0 0 3 ei k ü situ d

2003 a

20

40

60

80

100

Muuseumid kui maailmapilt ja
identiteedikommunikatsioon: tehnoloogilise hüppe,
konstruktivismi ja reflektsiooni uus tase
MUUSEUMID

>

Eesti muuseumi ideede kujunemine Jakob Hurda matustel Tartus 1907; Hurda tööde
jätkajate otsusluua vanavara süstematiseerimiseks ja eksponeerimiseks muuseumi.

>

Muuseumide materjalide esituses nii konstruktivistlik kui refleksiivne pool.

>

Vrd. Soome muuseumidega (vt. Lõhmus, M., Medijainen, E. Soome ja soomlased
TÜK 2005, pt Muuseumid lk.317 - 328)

>

Eestis loodus kultuurikeskkonnana – loodusajakirjandus jm on kõrgelt koteeritud

>

Eesti kultuuriajakirjanduses on muuseumide – ajakirjanduse osa praegu vähe esile
tulev ja hajutatud erinevate väljaannete kui ‘kontekstide’ vahel – osad teemad
üldajakirjanduses, muuseumide näitused ja väljapanekud kultuuriajakirjanduses ja
muuseumide kontseptuaalne pool üldise kultuuripoliitilise diskussiooni osana.

>

Kõige rohkem saavad inimesed infot kultuurivaldkondade kohta üldajalehtedest ja
ajakirjadest, televisioonist ning sõprade-tuttavate käest.

>

Eesti kultuuriuuringud – kultuuri uuringute põhjana oluline muuseumide teadustöö
ja uurimused. Kultuuriuuringutes on muuseumide osa laias kultuurikeskustelus
põhjendamatult tagasihoidlik –veel-mitte-kommunikatiivne faas.

K u ivõrd su u rt h u vi p ak u vad järgn evat tü ü p i m u u seu m id ?
(suurt huvi + m õningast huvi)

2003 a
2006 a

75

L oodus

78

64

K unsti

66

65

A jaloo ja arheoloogia

65

60

K oduloo

59

52

T eadus ja tehnika

55

45

E tnograafia ja
antropoloogia

48

6

M uud

P ro tsen t %

5
0

20

40

60

80

Eesti struktuurimuutus ja avalikkuse
representatsiooni muutus 1980 – 1990ndatel
>

Eesti muutumine 1990ndatel:

> - avalike representatsioonide muutumine
> - meediavälja muutumine
>

Totalitaarkommunikatsioonist avatud ühiskonna kommunikatsiooniks

>

Meediavälja funktsioonide muutus

>

Esinejate, kõneisikute, ajakirjanike-toimetajate muutus

>

Avalikkuse agenda ja fookuste muutus

>

Sotsikultuuriliste protsesside määratlemine- defineerimine

>

Igapäevane defineerimisvõitlus protsesside suunamise nimel

> ESITUSE – REPRESENTATSIOONI MUUTUS
> ÕIGED– VALED/ TUGEVAD– NÕRGAD/ SELGED– EBASELGED MÄRGID

Reflektsioon versus konstruktivism:
muuseumide rolli ja funktsiooni muutusi 1980ndatest
kuni 2000ndate alguseni.
1.

Reflektsiooni vajadus: muinsuskaitse liikumine 1980ndate lõpus,
muuseumide kultuurilis – poliitiline osalemine (näit. Loomeliitude
pleenumil)

2.

Institutsiooni restruktureerimine: Eesti kultuuri institutsioonide üldine
restruktureerimine ja uus legitimeerimine, toomine NSVL tõrjutud
identiteediinstitutsioonidest Eesti rahvuslikuks keskseks identiteedi ja
mälu institutsiooniks. (90ndate keskpaik)

3.

Enesereflektsiooni: muuseumide käsitlus areneva ja muutuva
protsessina, muuseumide võrdlused maailma teiste muuseumidega

4.

Institutsioonide uus struktuur: Liitumine EU-ruumiga, institutsionaalne
rahvusvahelistumine

5.

Reflektsiooni ja konstruktsivismi ootus: Avalikkuse ootustele
vastamine, resonantsi arvestamine, erinevate väärtuspõhiste
konfliktide käsitlemine kui süsteemi infrastruktuuri/struktuuri üldise
funktsioneerimise indikaatorina (2000ndate algus)

6.

Millise konstruktivismi ootus?
Muuseumide usaldamise/usaldamatuse küsimus, muuseumide
vastutus teadvuse-kujunduse eest (varjatud küsimus)

Muuseumide külastamise põhjused /funktsioonid
>

1/3 külastajatest meelelahutuseks, vaba aja veetmiseks

>

1/3 külastajatest enesetäiendamiseks ja harimiseks

>

1/5 külastajatest õppe otstarbeks

>

1/7 tööalaselt
Kommentaar: külastajate määratletud põhjused külastamiseks ei ole tähenda
automaatselt, et need ongi külastamise põhjused, sest kontekstiks pole uuritud inimese
huvide ja vajaduste struktuuri ning muuseumide külastamist selles kontekstis.

> Huvi 2006:
>

78% loodus

(2003 – 75%)

>

66% kunst

(2003 – 64%)

>

65% ajalugu ja arheoloogia

>

59% kodulugu (2003 – 60%)

>

55% teadus ja tehnika (2003 – 52%)

>

48% etnograafia ja antropoloogia (2003 – 45%)

> Mitte – huvi 2006:
>

53% ei ole vaba aega (2003 – 49%)

>

25% ei meeldi muuseumis käia (2003 - 22%)

>

24%

muuseumide kohta on vähe infot (2003 – 28%)

>

22%

puudub transport (2003 – 19%)

>

20%

piletihind liiga kõrge ( 2003 – 19% )

M illistel eesm ärk id el T e m u u seu m e k ü lastate?
Ü ldse m itte

M õnikord

S ageli

TÖ Ö A LA SELT

2003 a

94

42

2006 a

94

5 2

Õ PPEO TSTA RBEL

2003 a

88

9

3

2006 a

88

10

3

E N E S E T Ä IE N D A M IS E K S

74

2003 a

18

71

2006 a

21

8

M E E L E L A H U T A M IS E K S ,
V A B A A JA V E E T M IS E K S
2003 a

63

24

13

2006 a

63

24

12

0%
P ro tsen t %

20%

40%

60%

80%

100%

M is on p eam ised p õh ju sed , m ik s ei k ü lasta (saged am in i) m u u seu m e? *

2003 a
2006 a

49

E i ole vaba aega

53

M ulle ei m eeldi
m uuseum ides käia

22
25

M ul on m uuseum ide
kohta vähe infot

28
24

P ole transporti/ halvad
transpordivõim alused

19

P iletite hinnad on liiga
kallid

19
20

22

8

M inu tervis ei luba

6
6
6

M uu põhjus

K ülastan m uuseum e
piisavalt sageli

6
5
4
4

R aske öelda

0

10

20

30

40

P ro tsen t %
* k u n a ig a resp o n d en t v õ is an d a m itu v astu st, siis v õ ib p ro tsen tid e su m m a o lla 1 0 0 -st su u rem

50

60

Muuseumid 21. sajandi alguses–
kollektiivne identiteet, mälu, igapäevapraktika
Muuseumide sõnum ühiskonnas ja meedias.
Muuseumid on faktikogumid emotsionaalselt tulikuumal väljal.
Autentse mälu materjali faktiline olemasolu (hoidlate ja
arhiivide sisu jm materiaalne pool)
Muuseumid kui mälu ja kogemus. Mälu, ajaloo, tuleviku jm –
temaatika käsitlus inimese-kesksena
Muuseumid kui arutlusmaterjal, avaliku arutluse objekt. Riikide,
ühiskondade ja kultuuride konsensuse ja/või vastanduste otsing
Info orienteerumiseks.
MUUSEUMIDE FUNKTSIOONIMUUTUSI
Kontrollitud ideoloogiast (ja selle konstruktivismist) inimese avatud
maailmapildi kujundajaks (mälu tugevdajaks).
Uus funktsioon lubab rohkem muuseume ja materjale, avatumat mälu.
Selle talletamisega, mis aga vahepealsel suletud perioodil
kustutatud või kustumas – selle kogumisega on kiire!!

Muuseumid – eksistentsi lugu ja resonants

>

MUUSEUMID KUI AJA–KOHA–TEGEVUSE KOMMUNIKATSIOON KULTUURIS

> Svetlana Alpers,“The Museum as a Way of Seeing,” in Exhibiting Cultures:
The Poetics and Politics of Museum Display, ed. Ivan Karp and Steven D.
Lavine (Washington and London: Smithsonian Institution Press, 1991) pp.
25-32.
> Gianni Vattimo: The Structure of Artistic Revolution. 1988.
> Clifford, James: The Predicament of Culture: twentieth-century
etnography, literature and art. Cambridge (Massachusetts); London:
Harvard University Press, 1994.
> Georg Simmel: The Sociology of Space. (rmt Frisby, D.; Featherstone, M.
Simmel on Culture. Sage 1997)
> David Harvey: The Experience of Space and Time. (rmt The Condition of
Postmodernity. Blackwell. 1990)

Juri Lotman kultuuri enesemudelist ja
identiteedikommunikatsioonist
Kultuuri aktiivsuse enesemääratlemisel räägib tungist ühtsuse poole.
Kultuuri enesemudeli mehhanismid on seotud lakkamatu vajadusega
säilitada oma eneseteadvus, salvestada oma mällu kontseptsioon
iseendast.
Kultuurile on omane enesemudelite loomine ja kujutamine – nende kaudu
ühtlasi kontrollitakse adekvaatsust, suundade relevantsust.
Juri Lotman on eristanud kultuuri enesemudeli loomisel kolme üheaegset
suunda:
1. kultuuri enesemudel, mille eesmärgiks on refleksiivsus, reaalne tunnetus
ja kogemus
2. enesemudel, mis erinevad tavapraktikast, ent on suunatud praktika
muutmisele
3. ideaalsed enesemudelid ja manifesteerimised, mis eksisteerivad eraldi
reaalsusest ning säilitavad-defineerivad põhiväärtusi.
Lotman: erinevate enesemudelite vahel võib tekkida konflikte.

Muuseum – akadeemilise
kommunikatsioonidistsipliinina
http://www.uwo.ca/theory/Courses/Courses2006-OrderingLong.html
Centre for the Study of Theory and Criticism – Courses 2006-2007
Ordering Things - The following gives a very rough idea of how the course might unfold, though suggested
readings are at this stage no more than an indication of general directions, a point of departure for
reflection. The case studies, in particular, are intended merely as signposts on a terrain to be explored.
Weeks 1-7
•

Orientation

•

Collectors and Collecting (Baudrillard, Benjamin, Bal, Stewart)

•

Collecting Art and Culture (Clifford, Sherman, Duncan)

•

Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum (Pearce, Bal)

•

Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition (Bennett, Heidegger, Mitchell)

•

Taxonomies and Heterotopias (Foucault, Ritvo)

•

Archive (Derrida, Nora, Ricœur)

Weeks 8-13: Case Studies


Encyclopedia and Library (Borges, Kis)

•

Museum (Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H)

•

Anti-Museum (Broodthaers, the Museum of Jurassic Technology)

•

Taxonomies, Heterotopias and Lists (Greenaway's The Falls, Perec)

•

The Artist in the Museum (Boltanski, Greenaway)

•

The Museum Without Walls (The Situationist International, Sophie Calle, Banksy)

Muuseum akadeemilise distsipliinina. Näide
Week 1: Orientation
Week 2: Collectors and Collecting
>

Baudrillard, Jean. "The System of Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The Cultures of Collecting.
Cambridge, MA: Harvard University Press. 1994. 7-24.

>

Benjamin, Walter. "Unpacking My Library. A Talk About Book Collecting." Illuminations. Trans. Harry Zohn. Ed. Hannah
Arendt. New York: Schocken Books, 1969. 59-67.

>

Bal, Mieke. "Telling Objects: A Narrative Perspective on Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The
Cultures of Collecting. Cambridge, MA: Harvard University Press. 97-115.

>

Stewart, Susan. "The Collection, Paradise of Consumption." In Susan Stewart, On Longing. Durham and London: Duke
University Press, 1993. 151-69, 190-91.

Week 3: Collecting Art and Culture
>

Clifford, James. "On Collecting Art and Culture." In James Clifford, The Predicament of Culture. Cambridge: Harvard
University Press, 1988. 215-51.

>

Sherman, Daniel J. "Quatremère/Benjamin/Marx: Art Museums, Aura, and Commodity Fetishism." In Daniel J. Sherman
and Irit Rogoff, eds. Museum Culture: Histories, Discourses, Spectacles. London: Routledge, 1994. 123-43.

>

Duncan, Carol. "The Art Museum as Ritual." In Carol Duncan, Civilizing Rituals: Inside Public Art Museums. London and
New York: Routledge, 1995. 7-20.

Week 4: Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum
>

Pearce, Susan M. "Collecting: Shaping the World." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A Cultural
Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 68-88.

>

Pearce, Susan M. "Museums: The Intellectual Rationale." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A
Cultural Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 89-117.

>

Bal, Mieke. "The Discourse of the Museum." In Reesa Greenberg, Bruce W. Ferguson, and Sandy Nairne, eds. Thinking
About Exhibitions. London and New York: Routledge, 1996. 201-18.

Week 5: Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition
>

Bennett, Tony. "The Exhibitionary Complex." In Tony Bennett, The Birth of the Museum. London and New York: Routledge, 1995. 59-88.

>

Heidegger, Martin. "The Age of the World Picture," in The Question Concerning Technology and Other Essays, trans. William Lovitt. New York:
Harper & Row, 1977. 115-54.

>

Mitchell, Timothy. "Orientalism and the Exhibitionary Order." In Nicholas B. Dirks, ed. Colonialism and Culture. Ann Arbor: The University of
Michigan Press, 1992. 289-317.

Week 6: Taxonomies and Heterotopias
>

Foucault, Michel. The Order of Things: An Archaeology of the Human Sciences. London: Tavistock, 1970. xv-xxiv.

>

Foucault, Michel. "Of Other Spaces." Diacritics 16.1 (Spring 1986): 22-27.

>

Ritvo, Harriet. "Zoological Taxonomy and Real Life." In George Levine, ed. Realism and Representation: Essays on the problem of Realism in
Relation to Science, Literature, and Culture. Madison: The University of Wisconsin Press, 1993. 235-54.

Week 7: Archive
>

Derrida, Jacques. "Archive Fever, A Freudian Impression." Diacritics 25.2 (Summer 1995): 9-63.

>

Nora, Pierre. "Between Memory and History: Les Lieux de Memoire." Representations 26 (1989): 7-25.

Week 8: Encyclopedia and Library
>

Case Studies I: Borges, Danilo Kis's "The Encyclopedia of the Dead"

Week 9: Museum
>

Case Studies II: Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H

>

Donato, Eugenio. "The Museum's Furnace: Notes Toward a Contextual Reading of Bouvard and Pécuchet." In Josué V. Harari, ed. Textual
Strategies: Perspectives in Post-Structuralist Criticism. Ithaca: Cornell University Press, 1979. 213-38.

Week 10: The Anti-Museum
>

Case Studies III: Marcel Broodthaers, The Museum of Jurassic Technology

>

Crimp, Donald. "This is not a Museum of Art." In Donald Crimp, On the Museum's Ruins. Cambridge: MIT Press, 1993. 200-34.

>

Rugoff, Ralph. "Beyond Belief: The Museum as Metaphor." In Lynne Cooke and Peter Wollen, eds. Visual Display: Culture Beyond Appearances.
Seattle: Bay Press, 1995. 69-81.

Week 11: Taxonomies, Heterotopias and Lists
>

Case Studies IV (Perec, Greenaway's The Falls)

>

Testa, Bart. "Tabula for a Catastrophe: Peter Greenaway's The Falls and Foucault's Heterotopia."

>

Paula Willoquet-Maricondi and Mary Alemany-Galway, ed. Peter Greenaway's Postmodern/Poststructuralist Cinema. Lanham, Maryland: The
Scarecrow Press, 2001. 79-112, 336-38.

Week 12: The Artist in the Museum
>

Case Studies V (Christian Boltanski, Peter Greenaway)

Week 13: The Museum Without Walls
Tony Purdy

Inimest üldhuvid, integreerivad huvid, diferentseerivad
huvid ja spetsialiseeritud teemahuvid meedias
Teemade huvitasemed:
1. üldhuvi - vähemalt 60% vastajatest huvi pakkunud teemad (uudised kodu- ja
välismaalt, tervis, tv-saated);
2. suuri rühmi integreerivaid teemad, huvi ca 40 % vastajatest (näiteks
kuritegevus-politsei-kohtud ja seadusandlus-õigusinfo, loodus, sport, noorte
elu, haridus, sotsiaalprobleemid, pere, ka huumor),
3. teatud huvirühmi diferentseerivaid teemad (25-35%), näiteks korruptsioonskandaalid, poliitika ja majandus vs. kultuur, riigikogu, valitsus, tuntud isikud –
suhted, seltkonnakroonika vs. statistika jne.
4. suhteliselt väikesele asjast huvitatute ringile (alla 20%) huvi pakkuvad
spetsialiseeritud teemad, näiteks õiguskantsler-riigikontroll, arvutid,
erakondade tegevus või kirik ja religioon.
Ülevaade inimeste teemahuvidest, st huvidest eri valdkondade suhtes (‘Mina,
maailm, meedia’ 2002), küsitletud oli 1500 inimest üle Eesti. Huvide
selgitamiseks oli vastajatele antud valdkondade nimestik, mille suhtes pidid
viiepallisel skaalal hindama huvitatust.

M uu valdk ond.
K irik , religioon
E hitus , k innis vara
P oliitik ud, erak onnad
Õ igus k ants ler, riigik ontroll
O s t-m üük
A rvutid
P res ident
Reis id, turis m
S elts k onnak roonik a
V alits us , m inis teerium id, am etk onnad
Riigik ogu
M ajandus , äri, ettevõtlus
M ood
A utod
Tuntud is ik ud, s uhted
S tatis tik a, uurim us te andm ed
Tehnik a, tehnoloogia
K uns t, k irjandus , teater
M aaelu
Tööpak k um is ed
K orrupts ioon, s k andaalid
Teadus lik ud avas tus ed
Noorte elu
S port
A rvam us ed ja arutlus ed päevas ündm us tes t
K ool, haridus , õppim ine
Loodus
S ots iaalprobleem id
Huum or
S eadus ed, m äärus ed, õigus alane info
K odu, pere, laps ed
K uritegevus , polits ei, k ohtud
Uudis ed välis m aalt
Teles aated, film id
Tervis
O m a valla, linna, m aak onna info
Uudis ed E es tis t

1,2
13
13,3
13,5
14,7
18,6
19,4
22,8
23
23,7
23,8
24,7
25,3
25,5
26
27,2
27,9
29,5
31,3
31,3
32,4
35,2
39,5
40,3
41
43,3
47,4
49,9
50,6
53,7
54,2
56,6
57,6
59,6
63,8
66,5
77,7
84,7
0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Huvide tüübid:

Huvi meedias käsitletavate
jagunenud gruppide vahel:

teemade

> ühiskonna ja riigi teemadest huvitujaid
> kodu-lähiümbruse huvilised
> tehnika-teaduse-ettevõtlushuvilised

vastu

on

Teemahuvide klastrid 1-4
Kokkuvõtvalt on teemahuvide kohta neli klastrit
I. Esimese, poliitikahuvilise klastri (18% koguvalimist) domineerivaks faktortunnuseks on huvitatus riigi ja selle
institutsioonide tegevusest.
Kõrgendatud poliitikahuvi on ainult veidi rohkem omane meestele [VK1](52%). Siia klastrisse kuulub rohkem
kõrgharidusega inimesi, domineerivad keskealised ja vanemad inimesed (72% klastrist on vanem kui 45
eluaastat). Samuti kuulub siia keskmisest enam eestlasi. Sissetulekudominant on veidi allapoole Eesti
keskmist (1500-2500 kr pereliikme kohta). Keskmisest enam on siin pealinlasi ja maainimesi.
II. Teise, kultuurile ja lähiümbrusele orienteeritud teemahuvi klastri (19% koguvalimist) teljeks on kultuuri,
hariduse ja noorte elu, reisimise ja seltskonna temaatika, keskmisest tugevam on ka orienteeritus
lähiümbrusele ning sotsiaalsetele probleemidele. Samas on tüüp poliitikakauge.
Nimetatud tüübile on iseloomulik feminiinsus (88% naisi). Tüüpi iseloomustab keskmiset enam keskhariduslik
taust, samuti on siin keskmisest enam venekeelse ankeedi täitnuid. Palgaskaalal on nad kõige madalama
sissetulekuga pereliikme kohta. Keskmisest enam on siin (pea)linlasi ja vähem maainimesi.
III. Kolmanda, tehnika, teaduse ja ärikeskse teemahuvi klastri (28% koguvalimist) juurde kuulub ka
kõrgendatud spordi- ja välisuudiste huvi. Ootuspäraselt koosneb see tüüp valdavalt meestest (91%).
Klastri vanuskoosseis on vastandlik esimesele, poliitikahuvilisele tüübile: siin domineerivad noored, 77%
klastri koosseisust on vanuses alla 44 aasta. Sissetulek on selles klastris kõrgeim: ligi pooltel ulatub see
üle Eesti keskmise, kusjuures veerandil on sissetulek pereliikme kohta kõrgem kui 4000 krooni kuus.
Üllatav on, et klastri koosseisus on keskmisest enam maal elavaid inimesi.
IV. Neljanda, ümbritsevast vähehuvitunute klastri (34% koguvalimist) moodustavad inimesed, kelle huvid on
kõikide faktorite lõikes tunduvalt alla keskmise.
Klastris on väike naiste ülekaal (62% naisi), ka on selles keskmisest rohkem pensionieas inimesi.
Iseloomulik on ka veidi madalam haridustase ja sissetulek pereliikme kohta. Asulatüüpide esindatus
vastab aga valimi keskmisele. Venekeelsete inimeste osakaal on valimi keskmisest suurem (41% valimi
34%ga võrreldes). Nendel inimeste seas on silmatorkavalt enam Eesti kodakondsuseta inimesi, mis viitab
sellle, et kodakondsuse puudumine on seotud üldise vähema huvitatusega ümbritsevast elust.

Muuseumid kultuurimeedia kanalina Eesti
muuseumide külastusi (SaarPoll-Kult.min 2006)
MUUSEUMIDE KÜLASTATAVUS 2005. Eesti inimesed muuseumides:
12% Eesti Vabaõhumuuseumis
10% Kadrioru kunstimuuseumis
9%

Kumu Kunstimuuseumis

8%

Palmse mõisas

8%

Eesti Loodusmuuseumis

6%

Eesti Meremuuseumis

6%

Eesti Ajaloomuuseumis

6%

Tallinna Kunstihoones

5%

Rakvere linnuses

5%

Eesti Tervishoiumuuseumis

5%

Niguliste muuseum-kontsertsaalis

5%

Tartu Kunstimuuseumis ja Pärnu Uue Kunsti muuseumis

4%

Narva Muuseumis

4%

Eesti Rahva Muuseumis

4%

Saaremaa Muuseumis

4%

Palamuse Oskar Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumis

3%

Okupatsioonide Muuseumis

3%

Eesti Põllumajandusmuuseumis

57% inimesi ei ole aasta jooksul muuseumides käinud

M illiseid m u u seu m e on viim ase 12 k u u jook su l k ü lastan u d ?*

K adrioru K unstim uuseum **

8

K um u K unstim uuseum **

8

P alm se m õis

8
7
8
6
6
7
6

E esti L oodusm uuseum
E esti M erem uuseum
E esti A jaloom uuseum

N iguliste m uuseum -kontserdisaalis
E esti T ervishoium uuseum
N arva M uuseum
E esti R ahva M uuseum
S aarem aa M uuseum
P alam use O skar L utsu K ihelkonnakoolim uuseum
O kupatsioonide M uuseum **
E esti P õllum ajandusm uuseum
P ärnu M uuseum
E esti S pordim uuseum
H iium aa M uuseum
M uu

2006 a

13
12

E esti V abaõhum uuseum

R akvere linnus

2003 a

5
6
5
6
5
4
4
3
4
4
4
5
4
3
3
3
3
3
2
3
2
3
7
7
57
57

E i ole külastanud
P rotsen t %
0
10
20
30
** 2003.a. ei küsitud
*kuna iga respondent võis anda m itu vastust, siis võib protsentide sum m a olla 100-st suurem

40

50

60

K u n s tin ä itu s te , k u n s tis ü n d m u s te k ü la s ta m in e e r in e v a te s k o h ta d e s
(o n k ü la s ta n u d s e d a k o h ta v ä h e m a lt ü h e l k o rra l)
K u ltu u ria s u tu s te s (te a trid , k in o d ,
k u ltu u rim a ja d , jn e )

18
16
14

M õ n e s g a le riis

15

Ü h is k o n d lik e s h o o n e te s (p a n g a d ,
(o m a )v a lits u s a s u tu s e d , õ p p e a s u tu s e d , jn e )

14
12

K a d rio ru K u n s tim u u s e u m is *

2003 a

10

2006 a
K u m u K u n s tim u u s e u m is *

9
6
6

T a llin n a K u n s tih o o n e s

6

N ig u lis te m u u s e u m -k o n ts e rd is a a lis

5
4

T a rtu K u n s tim u u s e u m is

5
4

P ä rn u U u e K u n s ti M u u s e u m is

5

V iin is tu K u n s tim u u s e u m is *

3

T a rb e k u n s ti ja D is a in im u u s e u m is * *

3
2
2

A d a m s o n -E ric u m u u s e u m is

2

K ris tja n R a u a m a ja m u u s e u m is

1
6

M õ n e s m u u s k u n s tim u u s e u m is

7
10

M u ja l
P r o tse n t %
* 2 0 0 3 .a . e i k ü situ d
* * 2 0 0 3 o li te in e n im e tu s

9
0

5

10

15

20

Muuseumid (funktsioonid) avalikkuses –
kultuur või popkultuur

> Muuseumide rolli polü-funktsionaalsus
> Muuseumid – kultuur või/ja popkultuur, popkultuuri keskkond
Lugesime arhitektuurivõistluse žüriis osalenud Maasilt, et tehakse/
tulemas on Eesti popkultuuri keskus (Maas, 17. jaan 2006
Postimees)

Küsimus Eesti kultuurile ja muuseumidele: kas popkultuurile
orienteerumine on ajakohane või võõrastav ?
praktikas Euroopa on minemas multifunktsionaalsuse teed, (mida
funktsioonide küsimine – vastamine näitab)
> MUUSEUMID – VÕITLUSVÄLI MÄÄRATLUSTE PÄRAST
> ERMi ARHITEKTUURIVÕISTLUS TÕI ESILE ÜLDISED MÄÄRATLUSTE
PROBLEEMID

Avalikkus muuseumidest 1. ERMi arh. Näitel
17.1.2006. Muuseum ei pea viitama suitsupääsukesele. Võidutöö oponendid peaksid lammutama ka Toompea
linnuse koos Pika Hermanniga

Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi suhtes
Eesti Rahva Muuseumi uue hoone arhitektuurikonkurss andis hulgaliselt uusi ideid. Konkursile esitati 108 väga
eriilmelist, valdavalt heatasemelist tööd. Īürii leidis, et tööde arhitektuursetes lahendustes on palju originaalset,
kuigi suhteliselt suur osa autoritest on oma projekti loomisel ammutanud inspiratsiooni tänapäevasest
arhitektuurilisest avangardist.
Tööde käekirja põhjal võib eeldada, et enamik autoritest on suhteliselt väheste kogemustega noorema põlvkonna
esindajad. Sellest johtuvalt vajaksid nad oma ideede realiseerimiseks nõu ja mõningast abi. ERM-i ja Žürii
liikmete poolt moodustatava järelevalvekomisjoni, võidu-töö autori/autorite ja kohalike arhitektide ning
ekspertide omavahelises koostöös on võimalik tagada võidutöös esitatud ideede realiseerimine täiendatud ja
edasiarendatud kujul.
Millise panuse annab ERM-i uue hoone arhitektuur Eesti ühiskonnale ja identiteedile piirideta Euroopas? Īürii oli
seisukohal, et võidu-tööks peaks saama töö, milles rõhutatakse seda potentsiaali aktiivsel ja progressiivsel
moel ning kus arvestatakse kõnealuse kultuuriobjekti vastutusmäära olulisust. Samuti oodati, et võidutöö
annaks oma panuse avalikku keskkonda avaliku ruumi aktiveerimisega ning valiks üldtuntud eestipärase
teema, mis aitaks edendada arutelu Eesti ajaloo üle. See teema tuleb ellu viia rahvusvahelisel tasandil,
tõmmates Eestile tähelepanu laiemas kontekstis.

Hoiakute muutmine
Ülesanne ei ole lihtne. Selle täitmiseks peab ERM avalikkusele infot jagama. Samas on see ilus ülesanne. See

tekitab ühiskonnasisest respekti rahvas, kes on rajamas uut demokraatlikku hoiakut ja märkimisväärset kohta
Euroopa riikide seas.

Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas,
rahvuslikke piire ületavas ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab ligi noort põlvkonda ja
mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises kontekstis.
Winy Maas, Hollandi arhitekt, žürii liige

Avalikkus muuseumidest 2. ERMi arh. Näitel
> Kaua me põeme seda nõukogude aega!
Žürii koosseisu kohta ei oska midagi halba öelda, kuigi võib-olla mõni teine koosseis oleks teisiti
otsustanud. Ametnikud olid need, kes olema pidid – minister, muuseumide nõunik, muuseumi tollane
direktor, linnaarhitekt. Arhitektide liit tegi arhitektide poole pealt liikmete valimise ülesandeks Veljo
Kaasikule. Välisliikmetest jäi kõrvale Dominique Perrault, kes on seotud Peterburi Maria teatri
projektiga. Kuid Winy Maas Rotterdamist on samuti vaieldamatult rahvusvaheline autoriteet.

Ilus urbanistlik ruum

Võiduprojekt on hea. Esiteks sissekäigu arhitektuuriline sõlm, mis tekib konsoolse varikatuse alla,
teiseks ruum, mis moodustub tee ja oja ning nendega seotud ruumiga, ja kolmandaks pealmine
ruum, kus “lennurada” jookseb maja peale – tekib ilus urbanistlik ruum. Peale selle hoone ja
maastiku pingestatud kooskõla, mida ma nimetaks omamoodi “maastikudraamaks”, samal ajal koos
lainelise ja nõtke muljega.
Eesti Rahva Muuseum kui rahvuslik sümbol ei pea viitama suitsupääsukesele, veskikivile või
roigasaiale – ta on iseenesest kontseptuaalne urbanistlik arhitektuuriline sümbol. Iga muuseum on
seestpoolt lavastus ja praegune kehand annab selleks kõik võimalused. Museoloogide mure on
mõistetav, kuid kõik probleemid on lahendatavad.
Ma ei saa ka aru nendest, keda ajasid närvi võiduprojekti liigsed vihjed kunagisele Vene
sõjaväelennuväljale.
Kaua me põeme seda nõukogude aega! Toompea linnus koos Pika Hermanniga on ju ka okupantide
rajatud. Lisaks on ühed ikkagi arhitektid, teised museoloogid, kellel ilmselt puudub tänapäevase
arhitektuuri tunnetus. Ajakirjandusele oleks nii palju etteheiteid, et ei maksa lehte panna igasuguseid
kuulujutte, kuidas keegi žüriiliikmetest hääletas või kes keda mõjutas.
Võib küsida, kas Eesti arhitektide osavõtt konkursist oli liiga loid või ei motiveerinud preemiafond.
Minu meelest oli kõik normaalne ja seda ka Kumu arhitekti Pekka Vapaavuori arvates. Eesti arhitektid
on tööga hõivatud ja tegelikult oli ülesanne ka tohutult raske.
Andres Alver, arhitekt, Žürii liige

Avalikkus muuseumidest 3. ERMi arh. Näitel
KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga?
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
17. jaanuar 2006 EPL KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga? (126)
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
Eile avati pidulikult Eesti Rahva Muuseumi konkursi võidutööde ümbrikud. Ulatati lilli ning võitjatel oli põhjust
rõõmustada. Paraku valiti võidutööks projekt, mida ei saa ega tohi ehitada tulevaseks
rahvusmuuseumiks.
Võidutöö kujutab endast Raadi veneaegse sõjalennuvälja pikenduseks mõeldud 70 m laiust ja 350 m (!)
pikkust klaaspaviljoni, mis jätkub 1,1 km pikkuse platoona “lõpmatusse”. Kokku võtab ehitis enda alla
1,5 kilomeetrit.
Abstraktse grandioossuse kõrval oleks nagu pisiasi, et selle projektiga kinnistatakse Jakob Hurda
mälestuseks loodud Eesti Rahva Muuseum ühes rahvuslike soome-ugri etnoloogiakogudega igaveseks
nõukogude kaugpommitajate lennuvälja külge. Seda nii füüsiliselt kui ka sisuliselt. Muuseumitöötajad ja
külastajad hakkavad läbi klaasseinte sundkorras kunagisi Nõukogude lennutrajektoore imetlema ning
sadadele muuseumi külastajatele räägitakse ikka ja jälle haledat lugu Tartu linna arengupeetusest
Nõukogude okupatsiooni ajal.
Sellise muuseumi ehitamiseks võiks lausa Putinilt endalt raha küsima minna – ettemaksuks kõikide punaste
nelkidega ürituste eest, mida annab edaspidi hästi korraldada otse Eesti Rahva Muuseumi lävel.

Kuidas see sai juhtuda?
Kõigil inimestel on õigus küsida, kuidas sai selline asi juhtuda. Lühivastus: žürii komplekteeriti nii, et
ajaloo suhtes “kompleksivabad” ja “kõigega nõus” liikmed jäid enamusse. Žürii lööksalga moodustanud
arhitektid-urbanistid Kaasik ja Alver on ennegi läbi viinud ideekonkursse, mille tulemused ei realiseeru.
Muidugi on tore virgutada vaimu puhtteoreetilise ajugümnastikaga. Kui aga tellija (kultuuriministeerium
koos ERM-iga) moodustab žürii, et leida parim teostatav lahendus muuseumile, on absurdne tõsta
kilbile visionäärne urbanism.

Lisaks okupantide lennuväljaga flirtimisele on võiduprojekt ka siseruumide osas lootusetult puudulik: fondiruume kõvasti vähem, näitusesaalid valged ja
tööruumid akendeta (peaks olema vastupidi), dubleeritud sissepääsud (topeltkaader), vead projektis jpm. Selle ekspluatatsioon on teistest tunduvalt
kallim (käidav klaaskatus; klaasseintega köetavad, ent kasutamata suured õhuruumid jms). Tagatipuks ulatub “muuseum-lennuväli” alale, mille tuleviku
üle ei otsusta žürii, vaid Tartu linn ja vald. ERM peaks nüüd hakkama Tartu linna piiride laiendamist taotlema!
Nii minu kui ka Kanada eksperdi Barry Lordi jaoks oli võiduprojekt viimases kategoorias märkega “mitte mingil juhul”. Muidugi on iga projekti võimalik
ümber teha (kahtlen, kas välisautorid on nõus oma ideedest loobuma, need tunnistati ju parimaks!). Ent miks määratakse esikoht tööle, mida tuleks
nullist alustada, kui kõrvalt on võtta terve hulk võistluse kriteeriumidele vastavaid töid?
Ideekonkurss allub riigihangete seadusele. Minister Palmaru, kes peaks seisma muuseumi eest ning tagama “riigi rahaliste vahendite kõige
ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise”, läks kaasa arhitektide hasartmänguga. Kas tõesti oli hirm gastroleeriva välisarhitekti ees rumal paista?
Kõigest ühe päeva Tartus ja pool päeva Tallinnas viibinud Hollandi arhitekt Winy Maas käitus nagu staar külatanumal. Või on mäng peenem: minister
ei taha seda muuseumi üldse ehitada?
Lennuajaloo mälestis?
“Muuseum-lennuvälja” kasuks kostis argument, et sõjaväebaaside all oli ka eestiaegne lennuväli, mistõttu tegemist oleks rahvusliku järjepidevusega!
Absurdsemat tõlgendust on raske leida. Raadi ajalugu algas ja lõppes venelastega. 1912. aastal maandus Raadi Krasnojarski polgu lennuplatsile Vene
katselendur Sergei Utotškin. Tema järel saabusid 1914. aastal lennukid Peterburi sõjaväeringkonna lennuroodu Gatšina polgust. Eestiaegne lennuväli
oli rohu-plats, mis asus hulk maad linna pool. ERM tahetakse liita 1952–1956 rajatud kaugpommitajate lennuväljaga, millega koos ehitati Luunja
pommilaod ja Kärkna kütusebaas.
Lennuvälja imetlevad arhitektid otsustasid pöörata uue lehekülje Eesti ametlikus ajalootõlgenduses.
Las “kompleksides” poliitikud jamavad Tartu rahu ja piiridega, meie oleme tolerantsed! Kui vahva: teeme kõik näo, et Nõukogude okupatsiooni suurim
füüsiline märk Tartus, mis linna 50 aastaks lukku pani, oli üks pühapäevalennunduse harrastamise plats. Teeme näo, et me ei tea midagi Raadi
masendavast reostusest, mida on roogitud juba kümme aastat. Teeme näo, et me ei märka lillelasu, millega iga aasta maikuus külvatakse üle Raadil
asuv punamonument.
Ei saa me ühele poole ei piiri ega pronkssõduriga, Raadile aga tahetakse ehitada terve sõjalennumemoriaal, mille keskerakondlasest kultuuriminister
on mõtlemata heaks kiitnud.

Tänu ministri meelemuutusele nautisid “puhta arhitektuurimõtte” kaitsjad triumfi. Ekspertidele sai koht kätte näidatud, sh Barry Lordile Kanadast, kes
oma valdkonnas on maailmas kindlalt esikümnes. Samas võib Winy Maasi puhul vaielda, kas ta esimese sajagi sisse mahub. Maas ei ole ühtegi
muuseumi ehitanud – väike kunstikeskus seda kogemust ei anna –, küll aga kuulub tema loomingu pärlite hulka näiteks korterelamu projekt sigadele
(otseses mõttes). Miks kutsuti ERM-i žüriisse selline välisarhitekt, kui Euroopast olnuks ridamisi võtta muuseumi projekteerimise kogemusega
tipparhitekte? Küsigem ka: miks ei olnud žüriis ühtki Tartu avaliku elu tegelast?
Pyrrhose võit
“Veel üks selline võit ja me oleme kadunud,” tõdes veriste lahingutega kuulsaks saanud Pyrrhos. Kulutati kolm miljonit, aga konkurss täitis vaid
“arhitektuurimõtte elavdamise” rolli. ERM peab alustama otsast.
Kui kaugele saavad arhitektid tegelikkusest võõrandumisel veel minna? Ühed projekteerivad linnasüdametesse kaubakolosse; teised müüvad
süüdimatult akendeta tube; kolmandad pressivad vastutustundetult žüriides läbi “kunstiprojekte”, millega tellijal pole midagi peale hakata. Vaene
arhitektide liit pingutab, et Eesti arhitektuuri mainet seltskonnaüritustega parandada, aga ei saavuta midagi, kui arhitektide teod käivad sõnadele vastu.
Valjuhäälselt ühiskonnas otsustamisõigust nõudes ja üksteisele kõrgeimaid kvalifikatsioonitunnistusi jagades võtavad arhitektid otsustama pääsedes
arvesse vaid oma kinnismõtteid ja ego. Sellises kontekstis muutub või-matuks kaitsta seisukohta, et ühiskonnas kaalukate otsuste tegemine peaks
Eestis olema usaldatud arhitektidele.

Karin Hallas-Murula, ERM-i arhitektuurikonkursi ekspert, Eesti arhitektuurimuuseumi direktor

Avalikkus muuseumidest 4. ERMi arh.v näitel
Hiidämblik ja punalohe. PM 21.1.06. www.postimees.ee/230106/esileht/arvamus/189520.php
«Põhjakonna me siis ei saanud,» võis kunagi direktorina eelmise Eesti Rahva Muuseumi
arhitektuurikonkursi korraldanud Tõnis Lukase hääles leida kergeid pettumusenoote, kui ta
esmaspäeval ERMi uue hoone konkursil võidutöö «Memory Field» («Mälestuste maastik») ees
käed risti rinnale sättis.
«Põhjakonna»-nimeline projekt võitis tosin aastat tagasi. Aga riik oli vaene ja ERM pidi KUMU selja taha
järjekorda võtma.
Nende ootamise aastatega langes otsus – muuseum läheb oma päriskoju Raadile. Seal mõisahäärberis
avas ERM 1923. aastal esimesed seitse näituseruumi.
Tuul on pööranud, ühtäkki suudab riik ehitama hakata ning projekti said kutsutud silmad esmaspäeva
keskpäeval esimest korda näha.
«Nüüd saame siis ämbliku » jätkas Lukas.
Tõepoolest, mitmel pildil kõrgus muuseumihoone kohal hiigelämblik, mis osa vaatajaid nii segadusse
suutis ajada, et nad hoopis seda tulevaseks muuseumimajaks pidasid.
Loomad meeldivad inimestele. Nii kirjutas üks arvamuskülgede püsiautor hiigelsuurest punalohest, mis
Raadi sõjaväelennuväljal laiutama hakkab. Põhjuseks pilt, kus arhitektid olid hoone mastaapide
näitlikustamiseks ühel maastikuvaatel muuseumimaja punaseks värvinud, hallist üldpildist
eristamiseks.
Kolm noort arhitekti – Lina Ghotmeh Liibanonist, Itaalias kasvanud Dan Dorell ja jaapanlane Tsuyoshi
Tane suutsid endast kõnelema panna terve Eesti. Õigupoolest oma projektist. Ühtäkki oli rahvas
kaheks nagu kirvelt kõlksu saanud kasehalg – poolt ja vastu.

350 meetrit pikk, peamiselt ühekorruseline klaastunnel, kogupikkuses on kompleks poolteist
kilomeetrit pikk ja meenutab lennurada. Kerge kaldega kate vihjamas tõusmisele taevasse,
oma saatusele vastu minemisele.
700 000-kroonine võidupreemia on suurim, mida Eestis eales on arhitektuurikonkursil välja antud,
kuid rahvusvahelised tipud, kellega koos Ghotmeh, Dorell ja Tane töötanud on, sellistele
konkurssidele välja ei tule.
Selle kolmiku esimest suurt võitu saadavad rohked küsimused – kas maja ikka suudab
muuseumihoone nõudmisi täita, kuidas mastaapne hoone selles ümbruses välja hakkab
nägema ning kuidas eesti vankrirattad ja õllekapad seal sees tunduvad. Ning kui palju see
klaasmaja Eesti riigile maksma võib minna.

Nii pidi kolmik enne auhinna saamist tõlkeklappidest kuulma ERMi eelmise direktori Jaanus Plaadi
kahtlustesse peidetud lootust, et juhul kui võidutööd ei õnnestu muuseumi vajadustele
kohandada, on žüriil võimalik asendada see mõne teise tööga.
Alles siis avanesid ümbrikud ning presidendipaar lõi kolme noore arhitektiga kokku.
Päev pärast võidu tähistamist sõitis trio Londonisse, lubadusega juba nädala pärast tagasi olla.
Arhitektuurimuuseumi direktor Karin Hallas-Murula taandas end suure käraga žüriist, sest sellesse
kohta ehitatud suur sillakujuline muuseum seoks
ERMi igaveseks nii füüsiliselt kui ideeliselt Nõukogude okupantide sõjaväelennuvälja külge.
Dorell on pärit Itaaliast ja üles kasvanud ajal, kui maailma lapsed kartsid kõige rohkem tuumasõda.
Tema hirmu kodu oli Tartus Raadil. Kaugpommitajad olid valmis siit iga hetk õhku tõusma ja
Euroopale surma külvama.

Avalikkus muuseumidest 5. ERMi arh. Näitel
>

JUHTKIRI: Rahu Eesti Rahva Muuseumile

Eesti Päevaleht 17.1.2006

(2)

Eile saime siis teada ERM-i arhitektuurivõistluse võitjad ja näha ka sada kaheksat võistelnud
projekti. Kirgi oli juba enne üles köetud, sest žürii hoidis tulemusi pikka aega saladuses.
Pole ime, et ajakirjandus haaras kinni igast läbiimbunud vihjest. Oli enam-vähem kindel, et võit ei
tulnud koju. Kokku konkureeris kõigest 12 Eesti arhitektide projekti, millest üks sai ostupreemia.
Meenutagem, et Kumu konkursil tegid puhta töö soomlased.
ERM-i arhitektuurivõistlus ja ehitamine põhjustab ilmselt veel suuremaid debatte, sest see
puudutab absoluutselt tervet Eesti rahvast. Eesti Päevaleht on loomulikult juba tänasest avatud
kõikvõimalikele arvamustele, kuid me kõik peame ka arvestama muuseumi direktori Krista Aru
palvet: laske meil lõpuks rahulikult oma päris kodu valmis ehitada. Pärast kaklust teatavasti
rusikatega ei vehelda, kuid Kumu näide on hoiatav: ikka hakati vaidlustama asukohta ja projekti
sobivust Lasnamäe nõlva alla. Loodetavasti ERM-iga nii ei lähe.
Kuid mingid rasked eriarvamused on ka siia sisse programmeeritud. Laias laastus lähevad
arhitektide ja museoloogide-kunstiajaloolaste hinnangud lahku. Viimati mainituid häirib projekti
sobivus muuseumihooneks ja liigne orienteerumine kunagise Vene militaarlennuvälja imagole.
Võidutöö “Mäluväli” saatetekstist võib otse lugeda, et see on “lõige maastikust” ning “stardirada”
silmapiiri ja kauguste poole, mis ühtlasi on “tunnistajaks pikaajalisele võitlusele okupatsiooniga”.
Samas tundub see mõnele eestlasele hoopis monumendina nõukogudeaegsele sõjalennuväljale,
mis tegi Tartust kinnise linna. Arhitekte, seda enam välismaiseid, ja võib-olla ka turiste aga
säärane kohamüüt pigem paelub. Kahju on muidugi sellest, et lähitulevikus pole ette näha
varemetes mõisa restaureerimist. Vanemale põlvkonnale seostub Raadi just eelkõige mõisaga.

Teemaväljad ja tasandid
Teemavälja üldstruktuur :
1. Struktuursed teemad ja põhimüüdid
2. Võimu ja juhtimise, otsustamise ja funktsionaalsed teemad

3. Inimese ja identiteedi teemad

Muuseumi - teema meediaväljal:
1. Muuseumid struktuuriosana
2. Konseptualiseerimine, valikud ja otsustamised
3. Muuseumide funktsioneerimine inimese jaoks

Eesti elanike kultuurihuvide mudel ja mudeli
sotsiodemograafiline taust
1. Aktiivne mitmekülgne kultuurisuhe

22%

2.Utilitaarne (sh tehnoloogiline) ja meelelahutuslik kultuurisuhe 25%
3. Traditsiooniline, perekeskne kultuurisuhe 19%
4. Sotsaalse võrgustiku ja popkultuuri keskne kultuurisuhe 14%
5. Kultuurikauge, passiivne suhe

20%

mudel on avaldatud ja analüüsitud: Lõhmus, M., Lauristin, M., Salupere, R.
Inimesed kultuuriväljal: aktiivsus ja eelistused. Rmt: Eesti elavik 21.
Sajandi algul. TÜK 2004, lk 97 – 128

T abel 7.22. K ultuuriorientatsioonide klastrite sotsiodem ograafiline struktuur.

Sugu
V anus

H aridus

A nkeedi
keel

22 %

25%

19%

14%

20%

K ogu

M ees
N aine

36

21

35

49

47

64

81
19

79

65

51

54

15-19

3

17

3

29

3

10

20-29
30-44

10

28

9

12

17

23

33

31

34
25

21

27

45-54

23

14

23

10

17

18

55-64

20

5

19

1

25

15

65-74

20

3

15

1

22

13

alg, põhi

15

27

15

29

30

23

K esk

55

58

62

59

49

57

K õrgem
E esti

30

15

23

13

21

21

73

67

63

68

59

66

V ene

27

33

37

32

41

34

26. septembri töötuba:
võimalusi muuseumide esitamiseks avalikkuses
Kuidas saavutada kommunikatsiooni dünaamilisus?

Meedia muuseumidest millele meedia reageerib?
> Millele meedia reageerib ja millele mitte?
> Millised on valikute printsiibid ja kriteeriumid?

> Millal reageerib?
> Kuidas reageerib?

Meedia paradoksid
> Meedia näib emotsionaalne, siiski on meedia sisu ratsionaalne –
funktsionaalne
> Meedia esitab end avaliku tekstina, siiski on see sündinud suletuses
> Meedia esineb kõikide esindajana, siiski on see kellegi esindaja
> Kes omab/toodab meedia sisu (aktiivne pool) ja kes meedia sisu kasutab
(passiivne pool)
> Meedia on identiteeditööstus – ideede, meeleolude, arvamuste, identiteedi
tootmine
> Meedia sisu referentsid on kas kindlad väljakujunenud allikad (kvaliteetsed)
või rohkem juhuslikud mitte-väljakujunenud (vähekvaliteetsed) allikad.
> Muuseumid on kvaliteetsed referentsid.


Slide 36

Maarja Lõhmus:

Muuseumid kui
kommunikatsioon
ettekanne Narvas,
25. septembril 2006

ARUTLEN:

> Avalikkuse ja meedivälja üle
> Muuseumide üle avalikkuses ja meediaväljal

> Avalikkuse struktuurimudeli üle, Eesti ühiskonna
avalikkuse üle, kus domineeriv avalik väli on meediaväli,
kus muuseumid on materjaliks ja teemaks. Milliseks?
> Inimeste huvitüüpide üle

> Muuseumide kommunikatsiooni üle ühiskonnas

PANOPTICON (Bentham 1787), Foucault
http://cartome.org/panopticon1.htm

Muuseumide struktureeriv normatiivne
roll kultuuris:
sisemine ja välimine määratlemine
-

Ühiskonnas muuseumide institutsioonil tõemonopol aprioori, struktuurselt

-

Muuseumid on vajalikud ja neid tuleb toetada ka siis, kui külastajaid napib (81%
nõus, Kultmin.2006, vt. järgmine slaid). See olukord on sarnane avalik-õigusliku
ringhäälingu toetamisega, mida toetatakse ka siis, kui ei kuulata. Tõlgendus:
kultuuristruktuuri toimimise põhiinstitutsioonid peavad tingimusteta olemas olema.

-

Sisemine identiteet ja väline määratlemine:

ERMi ideest ja asutamisest 100 aastat hiljem on saanud mineviku-tuleviku
kontseptsioonide ja suundade küsimus. Põhiküsimusi esitasid ERMi uue hoone
arhitektuurivõistluse vastukajad (vt. Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi
suhtes. Winy Maas 17.1.2006 PM)

Winy Maas: Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele
muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas, rahvuslikke piire ületavas
ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab
ligi noort põlvkonda ja mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises
kontekstis.

K u ivõrd n õu stu b järgn evate väid etega m u u seu m id e k oh ta?
(täiesti nõus + pigem nõus)

M uuseum id korraldavad
liiga vähe põnevaid
üritusi

2006 a

45
37

M uuseum id on vajalikud
ja neid tuleb toetada isegi
siis, kui külastajaid napib

80
81

U ute m uuseum ihoonete
ehitam ine on riigi raha
raiskam ine

20
17

Inform atsioon
m uuseum ides toim uvast
on hästi kättesaadav*

27

E esti m uuseum ide
väljapanekud pakuvad
palju põnevaid elam usi*

52

0
P ro tsen t %
* 2 0 0 3 ei k ü situ d

2003 a

20

40

60

80

100

Muuseumid kui maailmapilt ja
identiteedikommunikatsioon: tehnoloogilise hüppe,
konstruktivismi ja reflektsiooni uus tase
MUUSEUMID

>

Eesti muuseumi ideede kujunemine Jakob Hurda matustel Tartus 1907; Hurda tööde
jätkajate otsusluua vanavara süstematiseerimiseks ja eksponeerimiseks muuseumi.

>

Muuseumide materjalide esituses nii konstruktivistlik kui refleksiivne pool.

>

Vrd. Soome muuseumidega (vt. Lõhmus, M., Medijainen, E. Soome ja soomlased
TÜK 2005, pt Muuseumid lk.317 - 328)

>

Eestis loodus kultuurikeskkonnana – loodusajakirjandus jm on kõrgelt koteeritud

>

Eesti kultuuriajakirjanduses on muuseumide – ajakirjanduse osa praegu vähe esile
tulev ja hajutatud erinevate väljaannete kui ‘kontekstide’ vahel – osad teemad
üldajakirjanduses, muuseumide näitused ja väljapanekud kultuuriajakirjanduses ja
muuseumide kontseptuaalne pool üldise kultuuripoliitilise diskussiooni osana.

>

Kõige rohkem saavad inimesed infot kultuurivaldkondade kohta üldajalehtedest ja
ajakirjadest, televisioonist ning sõprade-tuttavate käest.

>

Eesti kultuuriuuringud – kultuuri uuringute põhjana oluline muuseumide teadustöö
ja uurimused. Kultuuriuuringutes on muuseumide osa laias kultuurikeskustelus
põhjendamatult tagasihoidlik –veel-mitte-kommunikatiivne faas.

K u ivõrd su u rt h u vi p ak u vad järgn evat tü ü p i m u u seu m id ?
(suurt huvi + m õningast huvi)

2003 a
2006 a

75

L oodus

78

64

K unsti

66

65

A jaloo ja arheoloogia

65

60

K oduloo

59

52

T eadus ja tehnika

55

45

E tnograafia ja
antropoloogia

48

6

M uud

P ro tsen t %

5
0

20

40

60

80

Eesti struktuurimuutus ja avalikkuse
representatsiooni muutus 1980 – 1990ndatel
>

Eesti muutumine 1990ndatel:

> - avalike representatsioonide muutumine
> - meediavälja muutumine
>

Totalitaarkommunikatsioonist avatud ühiskonna kommunikatsiooniks

>

Meediavälja funktsioonide muutus

>

Esinejate, kõneisikute, ajakirjanike-toimetajate muutus

>

Avalikkuse agenda ja fookuste muutus

>

Sotsikultuuriliste protsesside määratlemine- defineerimine

>

Igapäevane defineerimisvõitlus protsesside suunamise nimel

> ESITUSE – REPRESENTATSIOONI MUUTUS
> ÕIGED– VALED/ TUGEVAD– NÕRGAD/ SELGED– EBASELGED MÄRGID

Reflektsioon versus konstruktivism:
muuseumide rolli ja funktsiooni muutusi 1980ndatest
kuni 2000ndate alguseni.
1.

Reflektsiooni vajadus: muinsuskaitse liikumine 1980ndate lõpus,
muuseumide kultuurilis – poliitiline osalemine (näit. Loomeliitude
pleenumil)

2.

Institutsiooni restruktureerimine: Eesti kultuuri institutsioonide üldine
restruktureerimine ja uus legitimeerimine, toomine NSVL tõrjutud
identiteediinstitutsioonidest Eesti rahvuslikuks keskseks identiteedi ja
mälu institutsiooniks. (90ndate keskpaik)

3.

Enesereflektsiooni: muuseumide käsitlus areneva ja muutuva
protsessina, muuseumide võrdlused maailma teiste muuseumidega

4.

Institutsioonide uus struktuur: Liitumine EU-ruumiga, institutsionaalne
rahvusvahelistumine

5.

Reflektsiooni ja konstruktsivismi ootus: Avalikkuse ootustele
vastamine, resonantsi arvestamine, erinevate väärtuspõhiste
konfliktide käsitlemine kui süsteemi infrastruktuuri/struktuuri üldise
funktsioneerimise indikaatorina (2000ndate algus)

6.

Millise konstruktivismi ootus?
Muuseumide usaldamise/usaldamatuse küsimus, muuseumide
vastutus teadvuse-kujunduse eest (varjatud küsimus)

Muuseumide külastamise põhjused /funktsioonid
>

1/3 külastajatest meelelahutuseks, vaba aja veetmiseks

>

1/3 külastajatest enesetäiendamiseks ja harimiseks

>

1/5 külastajatest õppe otstarbeks

>

1/7 tööalaselt
Kommentaar: külastajate määratletud põhjused külastamiseks ei ole tähenda
automaatselt, et need ongi külastamise põhjused, sest kontekstiks pole uuritud inimese
huvide ja vajaduste struktuuri ning muuseumide külastamist selles kontekstis.

> Huvi 2006:
>

78% loodus

(2003 – 75%)

>

66% kunst

(2003 – 64%)

>

65% ajalugu ja arheoloogia

>

59% kodulugu (2003 – 60%)

>

55% teadus ja tehnika (2003 – 52%)

>

48% etnograafia ja antropoloogia (2003 – 45%)

> Mitte – huvi 2006:
>

53% ei ole vaba aega (2003 – 49%)

>

25% ei meeldi muuseumis käia (2003 - 22%)

>

24%

muuseumide kohta on vähe infot (2003 – 28%)

>

22%

puudub transport (2003 – 19%)

>

20%

piletihind liiga kõrge ( 2003 – 19% )

M illistel eesm ärk id el T e m u u seu m e k ü lastate?
Ü ldse m itte

M õnikord

S ageli

TÖ Ö A LA SELT

2003 a

94

42

2006 a

94

5 2

Õ PPEO TSTA RBEL

2003 a

88

9

3

2006 a

88

10

3

E N E S E T Ä IE N D A M IS E K S

74

2003 a

18

71

2006 a

21

8

M E E L E L A H U T A M IS E K S ,
V A B A A JA V E E T M IS E K S
2003 a

63

24

13

2006 a

63

24

12

0%
P ro tsen t %

20%

40%

60%

80%

100%

M is on p eam ised p õh ju sed , m ik s ei k ü lasta (saged am in i) m u u seu m e? *

2003 a
2006 a

49

E i ole vaba aega

53

M ulle ei m eeldi
m uuseum ides käia

22
25

M ul on m uuseum ide
kohta vähe infot

28
24

P ole transporti/ halvad
transpordivõim alused

19

P iletite hinnad on liiga
kallid

19
20

22

8

M inu tervis ei luba

6
6
6

M uu põhjus

K ülastan m uuseum e
piisavalt sageli

6
5
4
4

R aske öelda

0

10

20

30

40

P ro tsen t %
* k u n a ig a resp o n d en t v õ is an d a m itu v astu st, siis v õ ib p ro tsen tid e su m m a o lla 1 0 0 -st su u rem

50

60

Muuseumid 21. sajandi alguses–
kollektiivne identiteet, mälu, igapäevapraktika
Muuseumide sõnum ühiskonnas ja meedias.
Muuseumid on faktikogumid emotsionaalselt tulikuumal väljal.
Autentse mälu materjali faktiline olemasolu (hoidlate ja
arhiivide sisu jm materiaalne pool)
Muuseumid kui mälu ja kogemus. Mälu, ajaloo, tuleviku jm –
temaatika käsitlus inimese-kesksena
Muuseumid kui arutlusmaterjal, avaliku arutluse objekt. Riikide,
ühiskondade ja kultuuride konsensuse ja/või vastanduste otsing
Info orienteerumiseks.
MUUSEUMIDE FUNKTSIOONIMUUTUSI
Kontrollitud ideoloogiast (ja selle konstruktivismist) inimese avatud
maailmapildi kujundajaks (mälu tugevdajaks).
Uus funktsioon lubab rohkem muuseume ja materjale, avatumat mälu.
Selle talletamisega, mis aga vahepealsel suletud perioodil
kustutatud või kustumas – selle kogumisega on kiire!!

Muuseumid – eksistentsi lugu ja resonants

>

MUUSEUMID KUI AJA–KOHA–TEGEVUSE KOMMUNIKATSIOON KULTUURIS

> Svetlana Alpers,“The Museum as a Way of Seeing,” in Exhibiting Cultures:
The Poetics and Politics of Museum Display, ed. Ivan Karp and Steven D.
Lavine (Washington and London: Smithsonian Institution Press, 1991) pp.
25-32.
> Gianni Vattimo: The Structure of Artistic Revolution. 1988.
> Clifford, James: The Predicament of Culture: twentieth-century
etnography, literature and art. Cambridge (Massachusetts); London:
Harvard University Press, 1994.
> Georg Simmel: The Sociology of Space. (rmt Frisby, D.; Featherstone, M.
Simmel on Culture. Sage 1997)
> David Harvey: The Experience of Space and Time. (rmt The Condition of
Postmodernity. Blackwell. 1990)

Juri Lotman kultuuri enesemudelist ja
identiteedikommunikatsioonist
Kultuuri aktiivsuse enesemääratlemisel räägib tungist ühtsuse poole.
Kultuuri enesemudeli mehhanismid on seotud lakkamatu vajadusega
säilitada oma eneseteadvus, salvestada oma mällu kontseptsioon
iseendast.
Kultuurile on omane enesemudelite loomine ja kujutamine – nende kaudu
ühtlasi kontrollitakse adekvaatsust, suundade relevantsust.
Juri Lotman on eristanud kultuuri enesemudeli loomisel kolme üheaegset
suunda:
1. kultuuri enesemudel, mille eesmärgiks on refleksiivsus, reaalne tunnetus
ja kogemus
2. enesemudel, mis erinevad tavapraktikast, ent on suunatud praktika
muutmisele
3. ideaalsed enesemudelid ja manifesteerimised, mis eksisteerivad eraldi
reaalsusest ning säilitavad-defineerivad põhiväärtusi.
Lotman: erinevate enesemudelite vahel võib tekkida konflikte.

Muuseum – akadeemilise
kommunikatsioonidistsipliinina
http://www.uwo.ca/theory/Courses/Courses2006-OrderingLong.html
Centre for the Study of Theory and Criticism – Courses 2006-2007
Ordering Things - The following gives a very rough idea of how the course might unfold, though suggested
readings are at this stage no more than an indication of general directions, a point of departure for
reflection. The case studies, in particular, are intended merely as signposts on a terrain to be explored.
Weeks 1-7
•

Orientation

•

Collectors and Collecting (Baudrillard, Benjamin, Bal, Stewart)

•

Collecting Art and Culture (Clifford, Sherman, Duncan)

•

Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum (Pearce, Bal)

•

Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition (Bennett, Heidegger, Mitchell)

•

Taxonomies and Heterotopias (Foucault, Ritvo)

•

Archive (Derrida, Nora, Ricœur)

Weeks 8-13: Case Studies


Encyclopedia and Library (Borges, Kis)

•

Museum (Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H)

•

Anti-Museum (Broodthaers, the Museum of Jurassic Technology)

•

Taxonomies, Heterotopias and Lists (Greenaway's The Falls, Perec)

•

The Artist in the Museum (Boltanski, Greenaway)

•

The Museum Without Walls (The Situationist International, Sophie Calle, Banksy)

Muuseum akadeemilise distsipliinina. Näide
Week 1: Orientation
Week 2: Collectors and Collecting
>

Baudrillard, Jean. "The System of Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The Cultures of Collecting.
Cambridge, MA: Harvard University Press. 1994. 7-24.

>

Benjamin, Walter. "Unpacking My Library. A Talk About Book Collecting." Illuminations. Trans. Harry Zohn. Ed. Hannah
Arendt. New York: Schocken Books, 1969. 59-67.

>

Bal, Mieke. "Telling Objects: A Narrative Perspective on Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The
Cultures of Collecting. Cambridge, MA: Harvard University Press. 97-115.

>

Stewart, Susan. "The Collection, Paradise of Consumption." In Susan Stewart, On Longing. Durham and London: Duke
University Press, 1993. 151-69, 190-91.

Week 3: Collecting Art and Culture
>

Clifford, James. "On Collecting Art and Culture." In James Clifford, The Predicament of Culture. Cambridge: Harvard
University Press, 1988. 215-51.

>

Sherman, Daniel J. "Quatremère/Benjamin/Marx: Art Museums, Aura, and Commodity Fetishism." In Daniel J. Sherman
and Irit Rogoff, eds. Museum Culture: Histories, Discourses, Spectacles. London: Routledge, 1994. 123-43.

>

Duncan, Carol. "The Art Museum as Ritual." In Carol Duncan, Civilizing Rituals: Inside Public Art Museums. London and
New York: Routledge, 1995. 7-20.

Week 4: Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum
>

Pearce, Susan M. "Collecting: Shaping the World." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A Cultural
Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 68-88.

>

Pearce, Susan M. "Museums: The Intellectual Rationale." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A
Cultural Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 89-117.

>

Bal, Mieke. "The Discourse of the Museum." In Reesa Greenberg, Bruce W. Ferguson, and Sandy Nairne, eds. Thinking
About Exhibitions. London and New York: Routledge, 1996. 201-18.

Week 5: Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition
>

Bennett, Tony. "The Exhibitionary Complex." In Tony Bennett, The Birth of the Museum. London and New York: Routledge, 1995. 59-88.

>

Heidegger, Martin. "The Age of the World Picture," in The Question Concerning Technology and Other Essays, trans. William Lovitt. New York:
Harper & Row, 1977. 115-54.

>

Mitchell, Timothy. "Orientalism and the Exhibitionary Order." In Nicholas B. Dirks, ed. Colonialism and Culture. Ann Arbor: The University of
Michigan Press, 1992. 289-317.

Week 6: Taxonomies and Heterotopias
>

Foucault, Michel. The Order of Things: An Archaeology of the Human Sciences. London: Tavistock, 1970. xv-xxiv.

>

Foucault, Michel. "Of Other Spaces." Diacritics 16.1 (Spring 1986): 22-27.

>

Ritvo, Harriet. "Zoological Taxonomy and Real Life." In George Levine, ed. Realism and Representation: Essays on the problem of Realism in
Relation to Science, Literature, and Culture. Madison: The University of Wisconsin Press, 1993. 235-54.

Week 7: Archive
>

Derrida, Jacques. "Archive Fever, A Freudian Impression." Diacritics 25.2 (Summer 1995): 9-63.

>

Nora, Pierre. "Between Memory and History: Les Lieux de Memoire." Representations 26 (1989): 7-25.

Week 8: Encyclopedia and Library
>

Case Studies I: Borges, Danilo Kis's "The Encyclopedia of the Dead"

Week 9: Museum
>

Case Studies II: Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H

>

Donato, Eugenio. "The Museum's Furnace: Notes Toward a Contextual Reading of Bouvard and Pécuchet." In Josué V. Harari, ed. Textual
Strategies: Perspectives in Post-Structuralist Criticism. Ithaca: Cornell University Press, 1979. 213-38.

Week 10: The Anti-Museum
>

Case Studies III: Marcel Broodthaers, The Museum of Jurassic Technology

>

Crimp, Donald. "This is not a Museum of Art." In Donald Crimp, On the Museum's Ruins. Cambridge: MIT Press, 1993. 200-34.

>

Rugoff, Ralph. "Beyond Belief: The Museum as Metaphor." In Lynne Cooke and Peter Wollen, eds. Visual Display: Culture Beyond Appearances.
Seattle: Bay Press, 1995. 69-81.

Week 11: Taxonomies, Heterotopias and Lists
>

Case Studies IV (Perec, Greenaway's The Falls)

>

Testa, Bart. "Tabula for a Catastrophe: Peter Greenaway's The Falls and Foucault's Heterotopia."

>

Paula Willoquet-Maricondi and Mary Alemany-Galway, ed. Peter Greenaway's Postmodern/Poststructuralist Cinema. Lanham, Maryland: The
Scarecrow Press, 2001. 79-112, 336-38.

Week 12: The Artist in the Museum
>

Case Studies V (Christian Boltanski, Peter Greenaway)

Week 13: The Museum Without Walls
Tony Purdy

Inimest üldhuvid, integreerivad huvid, diferentseerivad
huvid ja spetsialiseeritud teemahuvid meedias
Teemade huvitasemed:
1. üldhuvi - vähemalt 60% vastajatest huvi pakkunud teemad (uudised kodu- ja
välismaalt, tervis, tv-saated);
2. suuri rühmi integreerivaid teemad, huvi ca 40 % vastajatest (näiteks
kuritegevus-politsei-kohtud ja seadusandlus-õigusinfo, loodus, sport, noorte
elu, haridus, sotsiaalprobleemid, pere, ka huumor),
3. teatud huvirühmi diferentseerivaid teemad (25-35%), näiteks korruptsioonskandaalid, poliitika ja majandus vs. kultuur, riigikogu, valitsus, tuntud isikud –
suhted, seltkonnakroonika vs. statistika jne.
4. suhteliselt väikesele asjast huvitatute ringile (alla 20%) huvi pakkuvad
spetsialiseeritud teemad, näiteks õiguskantsler-riigikontroll, arvutid,
erakondade tegevus või kirik ja religioon.
Ülevaade inimeste teemahuvidest, st huvidest eri valdkondade suhtes (‘Mina,
maailm, meedia’ 2002), küsitletud oli 1500 inimest üle Eesti. Huvide
selgitamiseks oli vastajatele antud valdkondade nimestik, mille suhtes pidid
viiepallisel skaalal hindama huvitatust.

M uu valdk ond.
K irik , religioon
E hitus , k innis vara
P oliitik ud, erak onnad
Õ igus k ants ler, riigik ontroll
O s t-m üük
A rvutid
P res ident
Reis id, turis m
S elts k onnak roonik a
V alits us , m inis teerium id, am etk onnad
Riigik ogu
M ajandus , äri, ettevõtlus
M ood
A utod
Tuntud is ik ud, s uhted
S tatis tik a, uurim us te andm ed
Tehnik a, tehnoloogia
K uns t, k irjandus , teater
M aaelu
Tööpak k um is ed
K orrupts ioon, s k andaalid
Teadus lik ud avas tus ed
Noorte elu
S port
A rvam us ed ja arutlus ed päevas ündm us tes t
K ool, haridus , õppim ine
Loodus
S ots iaalprobleem id
Huum or
S eadus ed, m äärus ed, õigus alane info
K odu, pere, laps ed
K uritegevus , polits ei, k ohtud
Uudis ed välis m aalt
Teles aated, film id
Tervis
O m a valla, linna, m aak onna info
Uudis ed E es tis t

1,2
13
13,3
13,5
14,7
18,6
19,4
22,8
23
23,7
23,8
24,7
25,3
25,5
26
27,2
27,9
29,5
31,3
31,3
32,4
35,2
39,5
40,3
41
43,3
47,4
49,9
50,6
53,7
54,2
56,6
57,6
59,6
63,8
66,5
77,7
84,7
0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Huvide tüübid:

Huvi meedias käsitletavate
jagunenud gruppide vahel:

teemade

> ühiskonna ja riigi teemadest huvitujaid
> kodu-lähiümbruse huvilised
> tehnika-teaduse-ettevõtlushuvilised

vastu

on

Teemahuvide klastrid 1-4
Kokkuvõtvalt on teemahuvide kohta neli klastrit
I. Esimese, poliitikahuvilise klastri (18% koguvalimist) domineerivaks faktortunnuseks on huvitatus riigi ja selle
institutsioonide tegevusest.
Kõrgendatud poliitikahuvi on ainult veidi rohkem omane meestele [VK1](52%). Siia klastrisse kuulub rohkem
kõrgharidusega inimesi, domineerivad keskealised ja vanemad inimesed (72% klastrist on vanem kui 45
eluaastat). Samuti kuulub siia keskmisest enam eestlasi. Sissetulekudominant on veidi allapoole Eesti
keskmist (1500-2500 kr pereliikme kohta). Keskmisest enam on siin pealinlasi ja maainimesi.
II. Teise, kultuurile ja lähiümbrusele orienteeritud teemahuvi klastri (19% koguvalimist) teljeks on kultuuri,
hariduse ja noorte elu, reisimise ja seltskonna temaatika, keskmisest tugevam on ka orienteeritus
lähiümbrusele ning sotsiaalsetele probleemidele. Samas on tüüp poliitikakauge.
Nimetatud tüübile on iseloomulik feminiinsus (88% naisi). Tüüpi iseloomustab keskmiset enam keskhariduslik
taust, samuti on siin keskmisest enam venekeelse ankeedi täitnuid. Palgaskaalal on nad kõige madalama
sissetulekuga pereliikme kohta. Keskmisest enam on siin (pea)linlasi ja vähem maainimesi.
III. Kolmanda, tehnika, teaduse ja ärikeskse teemahuvi klastri (28% koguvalimist) juurde kuulub ka
kõrgendatud spordi- ja välisuudiste huvi. Ootuspäraselt koosneb see tüüp valdavalt meestest (91%).
Klastri vanuskoosseis on vastandlik esimesele, poliitikahuvilisele tüübile: siin domineerivad noored, 77%
klastri koosseisust on vanuses alla 44 aasta. Sissetulek on selles klastris kõrgeim: ligi pooltel ulatub see
üle Eesti keskmise, kusjuures veerandil on sissetulek pereliikme kohta kõrgem kui 4000 krooni kuus.
Üllatav on, et klastri koosseisus on keskmisest enam maal elavaid inimesi.
IV. Neljanda, ümbritsevast vähehuvitunute klastri (34% koguvalimist) moodustavad inimesed, kelle huvid on
kõikide faktorite lõikes tunduvalt alla keskmise.
Klastris on väike naiste ülekaal (62% naisi), ka on selles keskmisest rohkem pensionieas inimesi.
Iseloomulik on ka veidi madalam haridustase ja sissetulek pereliikme kohta. Asulatüüpide esindatus
vastab aga valimi keskmisele. Venekeelsete inimeste osakaal on valimi keskmisest suurem (41% valimi
34%ga võrreldes). Nendel inimeste seas on silmatorkavalt enam Eesti kodakondsuseta inimesi, mis viitab
sellle, et kodakondsuse puudumine on seotud üldise vähema huvitatusega ümbritsevast elust.

Muuseumid kultuurimeedia kanalina Eesti
muuseumide külastusi (SaarPoll-Kult.min 2006)
MUUSEUMIDE KÜLASTATAVUS 2005. Eesti inimesed muuseumides:
12% Eesti Vabaõhumuuseumis
10% Kadrioru kunstimuuseumis
9%

Kumu Kunstimuuseumis

8%

Palmse mõisas

8%

Eesti Loodusmuuseumis

6%

Eesti Meremuuseumis

6%

Eesti Ajaloomuuseumis

6%

Tallinna Kunstihoones

5%

Rakvere linnuses

5%

Eesti Tervishoiumuuseumis

5%

Niguliste muuseum-kontsertsaalis

5%

Tartu Kunstimuuseumis ja Pärnu Uue Kunsti muuseumis

4%

Narva Muuseumis

4%

Eesti Rahva Muuseumis

4%

Saaremaa Muuseumis

4%

Palamuse Oskar Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumis

3%

Okupatsioonide Muuseumis

3%

Eesti Põllumajandusmuuseumis

57% inimesi ei ole aasta jooksul muuseumides käinud

M illiseid m u u seu m e on viim ase 12 k u u jook su l k ü lastan u d ?*

K adrioru K unstim uuseum **

8

K um u K unstim uuseum **

8

P alm se m õis

8
7
8
6
6
7
6

E esti L oodusm uuseum
E esti M erem uuseum
E esti A jaloom uuseum

N iguliste m uuseum -kontserdisaalis
E esti T ervishoium uuseum
N arva M uuseum
E esti R ahva M uuseum
S aarem aa M uuseum
P alam use O skar L utsu K ihelkonnakoolim uuseum
O kupatsioonide M uuseum **
E esti P õllum ajandusm uuseum
P ärnu M uuseum
E esti S pordim uuseum
H iium aa M uuseum
M uu

2006 a

13
12

E esti V abaõhum uuseum

R akvere linnus

2003 a

5
6
5
6
5
4
4
3
4
4
4
5
4
3
3
3
3
3
2
3
2
3
7
7
57
57

E i ole külastanud
P rotsen t %
0
10
20
30
** 2003.a. ei küsitud
*kuna iga respondent võis anda m itu vastust, siis võib protsentide sum m a olla 100-st suurem

40

50

60

K u n s tin ä itu s te , k u n s tis ü n d m u s te k ü la s ta m in e e r in e v a te s k o h ta d e s
(o n k ü la s ta n u d s e d a k o h ta v ä h e m a lt ü h e l k o rra l)
K u ltu u ria s u tu s te s (te a trid , k in o d ,
k u ltu u rim a ja d , jn e )

18
16
14

M õ n e s g a le riis

15

Ü h is k o n d lik e s h o o n e te s (p a n g a d ,
(o m a )v a lits u s a s u tu s e d , õ p p e a s u tu s e d , jn e )

14
12

K a d rio ru K u n s tim u u s e u m is *

2003 a

10

2006 a
K u m u K u n s tim u u s e u m is *

9
6
6

T a llin n a K u n s tih o o n e s

6

N ig u lis te m u u s e u m -k o n ts e rd is a a lis

5
4

T a rtu K u n s tim u u s e u m is

5
4

P ä rn u U u e K u n s ti M u u s e u m is

5

V iin is tu K u n s tim u u s e u m is *

3

T a rb e k u n s ti ja D is a in im u u s e u m is * *

3
2
2

A d a m s o n -E ric u m u u s e u m is

2

K ris tja n R a u a m a ja m u u s e u m is

1
6

M õ n e s m u u s k u n s tim u u s e u m is

7
10

M u ja l
P r o tse n t %
* 2 0 0 3 .a . e i k ü situ d
* * 2 0 0 3 o li te in e n im e tu s

9
0

5

10

15

20

Muuseumid (funktsioonid) avalikkuses –
kultuur või popkultuur

> Muuseumide rolli polü-funktsionaalsus
> Muuseumid – kultuur või/ja popkultuur, popkultuuri keskkond
Lugesime arhitektuurivõistluse žüriis osalenud Maasilt, et tehakse/
tulemas on Eesti popkultuuri keskus (Maas, 17. jaan 2006
Postimees)

Küsimus Eesti kultuurile ja muuseumidele: kas popkultuurile
orienteerumine on ajakohane või võõrastav ?
praktikas Euroopa on minemas multifunktsionaalsuse teed, (mida
funktsioonide küsimine – vastamine näitab)
> MUUSEUMID – VÕITLUSVÄLI MÄÄRATLUSTE PÄRAST
> ERMi ARHITEKTUURIVÕISTLUS TÕI ESILE ÜLDISED MÄÄRATLUSTE
PROBLEEMID

Avalikkus muuseumidest 1. ERMi arh. Näitel
17.1.2006. Muuseum ei pea viitama suitsupääsukesele. Võidutöö oponendid peaksid lammutama ka Toompea
linnuse koos Pika Hermanniga

Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi suhtes
Eesti Rahva Muuseumi uue hoone arhitektuurikonkurss andis hulgaliselt uusi ideid. Konkursile esitati 108 väga
eriilmelist, valdavalt heatasemelist tööd. Īürii leidis, et tööde arhitektuursetes lahendustes on palju originaalset,
kuigi suhteliselt suur osa autoritest on oma projekti loomisel ammutanud inspiratsiooni tänapäevasest
arhitektuurilisest avangardist.
Tööde käekirja põhjal võib eeldada, et enamik autoritest on suhteliselt väheste kogemustega noorema põlvkonna
esindajad. Sellest johtuvalt vajaksid nad oma ideede realiseerimiseks nõu ja mõningast abi. ERM-i ja Žürii
liikmete poolt moodustatava järelevalvekomisjoni, võidu-töö autori/autorite ja kohalike arhitektide ning
ekspertide omavahelises koostöös on võimalik tagada võidutöös esitatud ideede realiseerimine täiendatud ja
edasiarendatud kujul.
Millise panuse annab ERM-i uue hoone arhitektuur Eesti ühiskonnale ja identiteedile piirideta Euroopas? Īürii oli
seisukohal, et võidu-tööks peaks saama töö, milles rõhutatakse seda potentsiaali aktiivsel ja progressiivsel
moel ning kus arvestatakse kõnealuse kultuuriobjekti vastutusmäära olulisust. Samuti oodati, et võidutöö
annaks oma panuse avalikku keskkonda avaliku ruumi aktiveerimisega ning valiks üldtuntud eestipärase
teema, mis aitaks edendada arutelu Eesti ajaloo üle. See teema tuleb ellu viia rahvusvahelisel tasandil,
tõmmates Eestile tähelepanu laiemas kontekstis.

Hoiakute muutmine
Ülesanne ei ole lihtne. Selle täitmiseks peab ERM avalikkusele infot jagama. Samas on see ilus ülesanne. See

tekitab ühiskonnasisest respekti rahvas, kes on rajamas uut demokraatlikku hoiakut ja märkimisväärset kohta
Euroopa riikide seas.

Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas,
rahvuslikke piire ületavas ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab ligi noort põlvkonda ja
mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises kontekstis.
Winy Maas, Hollandi arhitekt, žürii liige

Avalikkus muuseumidest 2. ERMi arh. Näitel
> Kaua me põeme seda nõukogude aega!
Žürii koosseisu kohta ei oska midagi halba öelda, kuigi võib-olla mõni teine koosseis oleks teisiti
otsustanud. Ametnikud olid need, kes olema pidid – minister, muuseumide nõunik, muuseumi tollane
direktor, linnaarhitekt. Arhitektide liit tegi arhitektide poole pealt liikmete valimise ülesandeks Veljo
Kaasikule. Välisliikmetest jäi kõrvale Dominique Perrault, kes on seotud Peterburi Maria teatri
projektiga. Kuid Winy Maas Rotterdamist on samuti vaieldamatult rahvusvaheline autoriteet.

Ilus urbanistlik ruum

Võiduprojekt on hea. Esiteks sissekäigu arhitektuuriline sõlm, mis tekib konsoolse varikatuse alla,
teiseks ruum, mis moodustub tee ja oja ning nendega seotud ruumiga, ja kolmandaks pealmine
ruum, kus “lennurada” jookseb maja peale – tekib ilus urbanistlik ruum. Peale selle hoone ja
maastiku pingestatud kooskõla, mida ma nimetaks omamoodi “maastikudraamaks”, samal ajal koos
lainelise ja nõtke muljega.
Eesti Rahva Muuseum kui rahvuslik sümbol ei pea viitama suitsupääsukesele, veskikivile või
roigasaiale – ta on iseenesest kontseptuaalne urbanistlik arhitektuuriline sümbol. Iga muuseum on
seestpoolt lavastus ja praegune kehand annab selleks kõik võimalused. Museoloogide mure on
mõistetav, kuid kõik probleemid on lahendatavad.
Ma ei saa ka aru nendest, keda ajasid närvi võiduprojekti liigsed vihjed kunagisele Vene
sõjaväelennuväljale.
Kaua me põeme seda nõukogude aega! Toompea linnus koos Pika Hermanniga on ju ka okupantide
rajatud. Lisaks on ühed ikkagi arhitektid, teised museoloogid, kellel ilmselt puudub tänapäevase
arhitektuuri tunnetus. Ajakirjandusele oleks nii palju etteheiteid, et ei maksa lehte panna igasuguseid
kuulujutte, kuidas keegi žüriiliikmetest hääletas või kes keda mõjutas.
Võib küsida, kas Eesti arhitektide osavõtt konkursist oli liiga loid või ei motiveerinud preemiafond.
Minu meelest oli kõik normaalne ja seda ka Kumu arhitekti Pekka Vapaavuori arvates. Eesti arhitektid
on tööga hõivatud ja tegelikult oli ülesanne ka tohutult raske.
Andres Alver, arhitekt, Žürii liige

Avalikkus muuseumidest 3. ERMi arh. Näitel
KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga?
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
17. jaanuar 2006 EPL KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga? (126)
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
Eile avati pidulikult Eesti Rahva Muuseumi konkursi võidutööde ümbrikud. Ulatati lilli ning võitjatel oli põhjust
rõõmustada. Paraku valiti võidutööks projekt, mida ei saa ega tohi ehitada tulevaseks
rahvusmuuseumiks.
Võidutöö kujutab endast Raadi veneaegse sõjalennuvälja pikenduseks mõeldud 70 m laiust ja 350 m (!)
pikkust klaaspaviljoni, mis jätkub 1,1 km pikkuse platoona “lõpmatusse”. Kokku võtab ehitis enda alla
1,5 kilomeetrit.
Abstraktse grandioossuse kõrval oleks nagu pisiasi, et selle projektiga kinnistatakse Jakob Hurda
mälestuseks loodud Eesti Rahva Muuseum ühes rahvuslike soome-ugri etnoloogiakogudega igaveseks
nõukogude kaugpommitajate lennuvälja külge. Seda nii füüsiliselt kui ka sisuliselt. Muuseumitöötajad ja
külastajad hakkavad läbi klaasseinte sundkorras kunagisi Nõukogude lennutrajektoore imetlema ning
sadadele muuseumi külastajatele räägitakse ikka ja jälle haledat lugu Tartu linna arengupeetusest
Nõukogude okupatsiooni ajal.
Sellise muuseumi ehitamiseks võiks lausa Putinilt endalt raha küsima minna – ettemaksuks kõikide punaste
nelkidega ürituste eest, mida annab edaspidi hästi korraldada otse Eesti Rahva Muuseumi lävel.

Kuidas see sai juhtuda?
Kõigil inimestel on õigus küsida, kuidas sai selline asi juhtuda. Lühivastus: žürii komplekteeriti nii, et
ajaloo suhtes “kompleksivabad” ja “kõigega nõus” liikmed jäid enamusse. Žürii lööksalga moodustanud
arhitektid-urbanistid Kaasik ja Alver on ennegi läbi viinud ideekonkursse, mille tulemused ei realiseeru.
Muidugi on tore virgutada vaimu puhtteoreetilise ajugümnastikaga. Kui aga tellija (kultuuriministeerium
koos ERM-iga) moodustab žürii, et leida parim teostatav lahendus muuseumile, on absurdne tõsta
kilbile visionäärne urbanism.

Lisaks okupantide lennuväljaga flirtimisele on võiduprojekt ka siseruumide osas lootusetult puudulik: fondiruume kõvasti vähem, näitusesaalid valged ja
tööruumid akendeta (peaks olema vastupidi), dubleeritud sissepääsud (topeltkaader), vead projektis jpm. Selle ekspluatatsioon on teistest tunduvalt
kallim (käidav klaaskatus; klaasseintega köetavad, ent kasutamata suured õhuruumid jms). Tagatipuks ulatub “muuseum-lennuväli” alale, mille tuleviku
üle ei otsusta žürii, vaid Tartu linn ja vald. ERM peaks nüüd hakkama Tartu linna piiride laiendamist taotlema!
Nii minu kui ka Kanada eksperdi Barry Lordi jaoks oli võiduprojekt viimases kategoorias märkega “mitte mingil juhul”. Muidugi on iga projekti võimalik
ümber teha (kahtlen, kas välisautorid on nõus oma ideedest loobuma, need tunnistati ju parimaks!). Ent miks määratakse esikoht tööle, mida tuleks
nullist alustada, kui kõrvalt on võtta terve hulk võistluse kriteeriumidele vastavaid töid?
Ideekonkurss allub riigihangete seadusele. Minister Palmaru, kes peaks seisma muuseumi eest ning tagama “riigi rahaliste vahendite kõige
ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise”, läks kaasa arhitektide hasartmänguga. Kas tõesti oli hirm gastroleeriva välisarhitekti ees rumal paista?
Kõigest ühe päeva Tartus ja pool päeva Tallinnas viibinud Hollandi arhitekt Winy Maas käitus nagu staar külatanumal. Või on mäng peenem: minister
ei taha seda muuseumi üldse ehitada?
Lennuajaloo mälestis?
“Muuseum-lennuvälja” kasuks kostis argument, et sõjaväebaaside all oli ka eestiaegne lennuväli, mistõttu tegemist oleks rahvusliku järjepidevusega!
Absurdsemat tõlgendust on raske leida. Raadi ajalugu algas ja lõppes venelastega. 1912. aastal maandus Raadi Krasnojarski polgu lennuplatsile Vene
katselendur Sergei Utotškin. Tema järel saabusid 1914. aastal lennukid Peterburi sõjaväeringkonna lennuroodu Gatšina polgust. Eestiaegne lennuväli
oli rohu-plats, mis asus hulk maad linna pool. ERM tahetakse liita 1952–1956 rajatud kaugpommitajate lennuväljaga, millega koos ehitati Luunja
pommilaod ja Kärkna kütusebaas.
Lennuvälja imetlevad arhitektid otsustasid pöörata uue lehekülje Eesti ametlikus ajalootõlgenduses.
Las “kompleksides” poliitikud jamavad Tartu rahu ja piiridega, meie oleme tolerantsed! Kui vahva: teeme kõik näo, et Nõukogude okupatsiooni suurim
füüsiline märk Tartus, mis linna 50 aastaks lukku pani, oli üks pühapäevalennunduse harrastamise plats. Teeme näo, et me ei tea midagi Raadi
masendavast reostusest, mida on roogitud juba kümme aastat. Teeme näo, et me ei märka lillelasu, millega iga aasta maikuus külvatakse üle Raadil
asuv punamonument.
Ei saa me ühele poole ei piiri ega pronkssõduriga, Raadile aga tahetakse ehitada terve sõjalennumemoriaal, mille keskerakondlasest kultuuriminister
on mõtlemata heaks kiitnud.

Tänu ministri meelemuutusele nautisid “puhta arhitektuurimõtte” kaitsjad triumfi. Ekspertidele sai koht kätte näidatud, sh Barry Lordile Kanadast, kes
oma valdkonnas on maailmas kindlalt esikümnes. Samas võib Winy Maasi puhul vaielda, kas ta esimese sajagi sisse mahub. Maas ei ole ühtegi
muuseumi ehitanud – väike kunstikeskus seda kogemust ei anna –, küll aga kuulub tema loomingu pärlite hulka näiteks korterelamu projekt sigadele
(otseses mõttes). Miks kutsuti ERM-i žüriisse selline välisarhitekt, kui Euroopast olnuks ridamisi võtta muuseumi projekteerimise kogemusega
tipparhitekte? Küsigem ka: miks ei olnud žüriis ühtki Tartu avaliku elu tegelast?
Pyrrhose võit
“Veel üks selline võit ja me oleme kadunud,” tõdes veriste lahingutega kuulsaks saanud Pyrrhos. Kulutati kolm miljonit, aga konkurss täitis vaid
“arhitektuurimõtte elavdamise” rolli. ERM peab alustama otsast.
Kui kaugele saavad arhitektid tegelikkusest võõrandumisel veel minna? Ühed projekteerivad linnasüdametesse kaubakolosse; teised müüvad
süüdimatult akendeta tube; kolmandad pressivad vastutustundetult žüriides läbi “kunstiprojekte”, millega tellijal pole midagi peale hakata. Vaene
arhitektide liit pingutab, et Eesti arhitektuuri mainet seltskonnaüritustega parandada, aga ei saavuta midagi, kui arhitektide teod käivad sõnadele vastu.
Valjuhäälselt ühiskonnas otsustamisõigust nõudes ja üksteisele kõrgeimaid kvalifikatsioonitunnistusi jagades võtavad arhitektid otsustama pääsedes
arvesse vaid oma kinnismõtteid ja ego. Sellises kontekstis muutub või-matuks kaitsta seisukohta, et ühiskonnas kaalukate otsuste tegemine peaks
Eestis olema usaldatud arhitektidele.

Karin Hallas-Murula, ERM-i arhitektuurikonkursi ekspert, Eesti arhitektuurimuuseumi direktor

Avalikkus muuseumidest 4. ERMi arh.v näitel
Hiidämblik ja punalohe. PM 21.1.06. www.postimees.ee/230106/esileht/arvamus/189520.php
«Põhjakonna me siis ei saanud,» võis kunagi direktorina eelmise Eesti Rahva Muuseumi
arhitektuurikonkursi korraldanud Tõnis Lukase hääles leida kergeid pettumusenoote, kui ta
esmaspäeval ERMi uue hoone konkursil võidutöö «Memory Field» («Mälestuste maastik») ees
käed risti rinnale sättis.
«Põhjakonna»-nimeline projekt võitis tosin aastat tagasi. Aga riik oli vaene ja ERM pidi KUMU selja taha
järjekorda võtma.
Nende ootamise aastatega langes otsus – muuseum läheb oma päriskoju Raadile. Seal mõisahäärberis
avas ERM 1923. aastal esimesed seitse näituseruumi.
Tuul on pööranud, ühtäkki suudab riik ehitama hakata ning projekti said kutsutud silmad esmaspäeva
keskpäeval esimest korda näha.
«Nüüd saame siis ämbliku » jätkas Lukas.
Tõepoolest, mitmel pildil kõrgus muuseumihoone kohal hiigelämblik, mis osa vaatajaid nii segadusse
suutis ajada, et nad hoopis seda tulevaseks muuseumimajaks pidasid.
Loomad meeldivad inimestele. Nii kirjutas üks arvamuskülgede püsiautor hiigelsuurest punalohest, mis
Raadi sõjaväelennuväljal laiutama hakkab. Põhjuseks pilt, kus arhitektid olid hoone mastaapide
näitlikustamiseks ühel maastikuvaatel muuseumimaja punaseks värvinud, hallist üldpildist
eristamiseks.
Kolm noort arhitekti – Lina Ghotmeh Liibanonist, Itaalias kasvanud Dan Dorell ja jaapanlane Tsuyoshi
Tane suutsid endast kõnelema panna terve Eesti. Õigupoolest oma projektist. Ühtäkki oli rahvas
kaheks nagu kirvelt kõlksu saanud kasehalg – poolt ja vastu.

350 meetrit pikk, peamiselt ühekorruseline klaastunnel, kogupikkuses on kompleks poolteist
kilomeetrit pikk ja meenutab lennurada. Kerge kaldega kate vihjamas tõusmisele taevasse,
oma saatusele vastu minemisele.
700 000-kroonine võidupreemia on suurim, mida Eestis eales on arhitektuurikonkursil välja antud,
kuid rahvusvahelised tipud, kellega koos Ghotmeh, Dorell ja Tane töötanud on, sellistele
konkurssidele välja ei tule.
Selle kolmiku esimest suurt võitu saadavad rohked küsimused – kas maja ikka suudab
muuseumihoone nõudmisi täita, kuidas mastaapne hoone selles ümbruses välja hakkab
nägema ning kuidas eesti vankrirattad ja õllekapad seal sees tunduvad. Ning kui palju see
klaasmaja Eesti riigile maksma võib minna.

Nii pidi kolmik enne auhinna saamist tõlkeklappidest kuulma ERMi eelmise direktori Jaanus Plaadi
kahtlustesse peidetud lootust, et juhul kui võidutööd ei õnnestu muuseumi vajadustele
kohandada, on žüriil võimalik asendada see mõne teise tööga.
Alles siis avanesid ümbrikud ning presidendipaar lõi kolme noore arhitektiga kokku.
Päev pärast võidu tähistamist sõitis trio Londonisse, lubadusega juba nädala pärast tagasi olla.
Arhitektuurimuuseumi direktor Karin Hallas-Murula taandas end suure käraga žüriist, sest sellesse
kohta ehitatud suur sillakujuline muuseum seoks
ERMi igaveseks nii füüsiliselt kui ideeliselt Nõukogude okupantide sõjaväelennuvälja külge.
Dorell on pärit Itaaliast ja üles kasvanud ajal, kui maailma lapsed kartsid kõige rohkem tuumasõda.
Tema hirmu kodu oli Tartus Raadil. Kaugpommitajad olid valmis siit iga hetk õhku tõusma ja
Euroopale surma külvama.

Avalikkus muuseumidest 5. ERMi arh. Näitel
>

JUHTKIRI: Rahu Eesti Rahva Muuseumile

Eesti Päevaleht 17.1.2006

(2)

Eile saime siis teada ERM-i arhitektuurivõistluse võitjad ja näha ka sada kaheksat võistelnud
projekti. Kirgi oli juba enne üles köetud, sest žürii hoidis tulemusi pikka aega saladuses.
Pole ime, et ajakirjandus haaras kinni igast läbiimbunud vihjest. Oli enam-vähem kindel, et võit ei
tulnud koju. Kokku konkureeris kõigest 12 Eesti arhitektide projekti, millest üks sai ostupreemia.
Meenutagem, et Kumu konkursil tegid puhta töö soomlased.
ERM-i arhitektuurivõistlus ja ehitamine põhjustab ilmselt veel suuremaid debatte, sest see
puudutab absoluutselt tervet Eesti rahvast. Eesti Päevaleht on loomulikult juba tänasest avatud
kõikvõimalikele arvamustele, kuid me kõik peame ka arvestama muuseumi direktori Krista Aru
palvet: laske meil lõpuks rahulikult oma päris kodu valmis ehitada. Pärast kaklust teatavasti
rusikatega ei vehelda, kuid Kumu näide on hoiatav: ikka hakati vaidlustama asukohta ja projekti
sobivust Lasnamäe nõlva alla. Loodetavasti ERM-iga nii ei lähe.
Kuid mingid rasked eriarvamused on ka siia sisse programmeeritud. Laias laastus lähevad
arhitektide ja museoloogide-kunstiajaloolaste hinnangud lahku. Viimati mainituid häirib projekti
sobivus muuseumihooneks ja liigne orienteerumine kunagise Vene militaarlennuvälja imagole.
Võidutöö “Mäluväli” saatetekstist võib otse lugeda, et see on “lõige maastikust” ning “stardirada”
silmapiiri ja kauguste poole, mis ühtlasi on “tunnistajaks pikaajalisele võitlusele okupatsiooniga”.
Samas tundub see mõnele eestlasele hoopis monumendina nõukogudeaegsele sõjalennuväljale,
mis tegi Tartust kinnise linna. Arhitekte, seda enam välismaiseid, ja võib-olla ka turiste aga
säärane kohamüüt pigem paelub. Kahju on muidugi sellest, et lähitulevikus pole ette näha
varemetes mõisa restaureerimist. Vanemale põlvkonnale seostub Raadi just eelkõige mõisaga.

Teemaväljad ja tasandid
Teemavälja üldstruktuur :
1. Struktuursed teemad ja põhimüüdid
2. Võimu ja juhtimise, otsustamise ja funktsionaalsed teemad

3. Inimese ja identiteedi teemad

Muuseumi - teema meediaväljal:
1. Muuseumid struktuuriosana
2. Konseptualiseerimine, valikud ja otsustamised
3. Muuseumide funktsioneerimine inimese jaoks

Eesti elanike kultuurihuvide mudel ja mudeli
sotsiodemograafiline taust
1. Aktiivne mitmekülgne kultuurisuhe

22%

2.Utilitaarne (sh tehnoloogiline) ja meelelahutuslik kultuurisuhe 25%
3. Traditsiooniline, perekeskne kultuurisuhe 19%
4. Sotsaalse võrgustiku ja popkultuuri keskne kultuurisuhe 14%
5. Kultuurikauge, passiivne suhe

20%

mudel on avaldatud ja analüüsitud: Lõhmus, M., Lauristin, M., Salupere, R.
Inimesed kultuuriväljal: aktiivsus ja eelistused. Rmt: Eesti elavik 21.
Sajandi algul. TÜK 2004, lk 97 – 128

T abel 7.22. K ultuuriorientatsioonide klastrite sotsiodem ograafiline struktuur.

Sugu
V anus

H aridus

A nkeedi
keel

22 %

25%

19%

14%

20%

K ogu

M ees
N aine

36

21

35

49

47

64

81
19

79

65

51

54

15-19

3

17

3

29

3

10

20-29
30-44

10

28

9

12

17

23

33

31

34
25

21

27

45-54

23

14

23

10

17

18

55-64

20

5

19

1

25

15

65-74

20

3

15

1

22

13

alg, põhi

15

27

15

29

30

23

K esk

55

58

62

59

49

57

K õrgem
E esti

30

15

23

13

21

21

73

67

63

68

59

66

V ene

27

33

37

32

41

34

26. septembri töötuba:
võimalusi muuseumide esitamiseks avalikkuses
Kuidas saavutada kommunikatsiooni dünaamilisus?

Meedia muuseumidest millele meedia reageerib?
> Millele meedia reageerib ja millele mitte?
> Millised on valikute printsiibid ja kriteeriumid?

> Millal reageerib?
> Kuidas reageerib?

Meedia paradoksid
> Meedia näib emotsionaalne, siiski on meedia sisu ratsionaalne –
funktsionaalne
> Meedia esitab end avaliku tekstina, siiski on see sündinud suletuses
> Meedia esineb kõikide esindajana, siiski on see kellegi esindaja
> Kes omab/toodab meedia sisu (aktiivne pool) ja kes meedia sisu kasutab
(passiivne pool)
> Meedia on identiteeditööstus – ideede, meeleolude, arvamuste, identiteedi
tootmine
> Meedia sisu referentsid on kas kindlad väljakujunenud allikad (kvaliteetsed)
või rohkem juhuslikud mitte-väljakujunenud (vähekvaliteetsed) allikad.
> Muuseumid on kvaliteetsed referentsid.


Slide 37

Maarja Lõhmus:

Muuseumid kui
kommunikatsioon
ettekanne Narvas,
25. septembril 2006

ARUTLEN:

> Avalikkuse ja meedivälja üle
> Muuseumide üle avalikkuses ja meediaväljal

> Avalikkuse struktuurimudeli üle, Eesti ühiskonna
avalikkuse üle, kus domineeriv avalik väli on meediaväli,
kus muuseumid on materjaliks ja teemaks. Milliseks?
> Inimeste huvitüüpide üle

> Muuseumide kommunikatsiooni üle ühiskonnas

PANOPTICON (Bentham 1787), Foucault
http://cartome.org/panopticon1.htm

Muuseumide struktureeriv normatiivne
roll kultuuris:
sisemine ja välimine määratlemine
-

Ühiskonnas muuseumide institutsioonil tõemonopol aprioori, struktuurselt

-

Muuseumid on vajalikud ja neid tuleb toetada ka siis, kui külastajaid napib (81%
nõus, Kultmin.2006, vt. järgmine slaid). See olukord on sarnane avalik-õigusliku
ringhäälingu toetamisega, mida toetatakse ka siis, kui ei kuulata. Tõlgendus:
kultuuristruktuuri toimimise põhiinstitutsioonid peavad tingimusteta olemas olema.

-

Sisemine identiteet ja väline määratlemine:

ERMi ideest ja asutamisest 100 aastat hiljem on saanud mineviku-tuleviku
kontseptsioonide ja suundade küsimus. Põhiküsimusi esitasid ERMi uue hoone
arhitektuurivõistluse vastukajad (vt. Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi
suhtes. Winy Maas 17.1.2006 PM)

Winy Maas: Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele
muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas, rahvuslikke piire ületavas
ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab
ligi noort põlvkonda ja mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises
kontekstis.

K u ivõrd n õu stu b järgn evate väid etega m u u seu m id e k oh ta?
(täiesti nõus + pigem nõus)

M uuseum id korraldavad
liiga vähe põnevaid
üritusi

2006 a

45
37

M uuseum id on vajalikud
ja neid tuleb toetada isegi
siis, kui külastajaid napib

80
81

U ute m uuseum ihoonete
ehitam ine on riigi raha
raiskam ine

20
17

Inform atsioon
m uuseum ides toim uvast
on hästi kättesaadav*

27

E esti m uuseum ide
väljapanekud pakuvad
palju põnevaid elam usi*

52

0
P ro tsen t %
* 2 0 0 3 ei k ü situ d

2003 a

20

40

60

80

100

Muuseumid kui maailmapilt ja
identiteedikommunikatsioon: tehnoloogilise hüppe,
konstruktivismi ja reflektsiooni uus tase
MUUSEUMID

>

Eesti muuseumi ideede kujunemine Jakob Hurda matustel Tartus 1907; Hurda tööde
jätkajate otsusluua vanavara süstematiseerimiseks ja eksponeerimiseks muuseumi.

>

Muuseumide materjalide esituses nii konstruktivistlik kui refleksiivne pool.

>

Vrd. Soome muuseumidega (vt. Lõhmus, M., Medijainen, E. Soome ja soomlased
TÜK 2005, pt Muuseumid lk.317 - 328)

>

Eestis loodus kultuurikeskkonnana – loodusajakirjandus jm on kõrgelt koteeritud

>

Eesti kultuuriajakirjanduses on muuseumide – ajakirjanduse osa praegu vähe esile
tulev ja hajutatud erinevate väljaannete kui ‘kontekstide’ vahel – osad teemad
üldajakirjanduses, muuseumide näitused ja väljapanekud kultuuriajakirjanduses ja
muuseumide kontseptuaalne pool üldise kultuuripoliitilise diskussiooni osana.

>

Kõige rohkem saavad inimesed infot kultuurivaldkondade kohta üldajalehtedest ja
ajakirjadest, televisioonist ning sõprade-tuttavate käest.

>

Eesti kultuuriuuringud – kultuuri uuringute põhjana oluline muuseumide teadustöö
ja uurimused. Kultuuriuuringutes on muuseumide osa laias kultuurikeskustelus
põhjendamatult tagasihoidlik –veel-mitte-kommunikatiivne faas.

K u ivõrd su u rt h u vi p ak u vad järgn evat tü ü p i m u u seu m id ?
(suurt huvi + m õningast huvi)

2003 a
2006 a

75

L oodus

78

64

K unsti

66

65

A jaloo ja arheoloogia

65

60

K oduloo

59

52

T eadus ja tehnika

55

45

E tnograafia ja
antropoloogia

48

6

M uud

P ro tsen t %

5
0

20

40

60

80

Eesti struktuurimuutus ja avalikkuse
representatsiooni muutus 1980 – 1990ndatel
>

Eesti muutumine 1990ndatel:

> - avalike representatsioonide muutumine
> - meediavälja muutumine
>

Totalitaarkommunikatsioonist avatud ühiskonna kommunikatsiooniks

>

Meediavälja funktsioonide muutus

>

Esinejate, kõneisikute, ajakirjanike-toimetajate muutus

>

Avalikkuse agenda ja fookuste muutus

>

Sotsikultuuriliste protsesside määratlemine- defineerimine

>

Igapäevane defineerimisvõitlus protsesside suunamise nimel

> ESITUSE – REPRESENTATSIOONI MUUTUS
> ÕIGED– VALED/ TUGEVAD– NÕRGAD/ SELGED– EBASELGED MÄRGID

Reflektsioon versus konstruktivism:
muuseumide rolli ja funktsiooni muutusi 1980ndatest
kuni 2000ndate alguseni.
1.

Reflektsiooni vajadus: muinsuskaitse liikumine 1980ndate lõpus,
muuseumide kultuurilis – poliitiline osalemine (näit. Loomeliitude
pleenumil)

2.

Institutsiooni restruktureerimine: Eesti kultuuri institutsioonide üldine
restruktureerimine ja uus legitimeerimine, toomine NSVL tõrjutud
identiteediinstitutsioonidest Eesti rahvuslikuks keskseks identiteedi ja
mälu institutsiooniks. (90ndate keskpaik)

3.

Enesereflektsiooni: muuseumide käsitlus areneva ja muutuva
protsessina, muuseumide võrdlused maailma teiste muuseumidega

4.

Institutsioonide uus struktuur: Liitumine EU-ruumiga, institutsionaalne
rahvusvahelistumine

5.

Reflektsiooni ja konstruktsivismi ootus: Avalikkuse ootustele
vastamine, resonantsi arvestamine, erinevate väärtuspõhiste
konfliktide käsitlemine kui süsteemi infrastruktuuri/struktuuri üldise
funktsioneerimise indikaatorina (2000ndate algus)

6.

Millise konstruktivismi ootus?
Muuseumide usaldamise/usaldamatuse küsimus, muuseumide
vastutus teadvuse-kujunduse eest (varjatud küsimus)

Muuseumide külastamise põhjused /funktsioonid
>

1/3 külastajatest meelelahutuseks, vaba aja veetmiseks

>

1/3 külastajatest enesetäiendamiseks ja harimiseks

>

1/5 külastajatest õppe otstarbeks

>

1/7 tööalaselt
Kommentaar: külastajate määratletud põhjused külastamiseks ei ole tähenda
automaatselt, et need ongi külastamise põhjused, sest kontekstiks pole uuritud inimese
huvide ja vajaduste struktuuri ning muuseumide külastamist selles kontekstis.

> Huvi 2006:
>

78% loodus

(2003 – 75%)

>

66% kunst

(2003 – 64%)

>

65% ajalugu ja arheoloogia

>

59% kodulugu (2003 – 60%)

>

55% teadus ja tehnika (2003 – 52%)

>

48% etnograafia ja antropoloogia (2003 – 45%)

> Mitte – huvi 2006:
>

53% ei ole vaba aega (2003 – 49%)

>

25% ei meeldi muuseumis käia (2003 - 22%)

>

24%

muuseumide kohta on vähe infot (2003 – 28%)

>

22%

puudub transport (2003 – 19%)

>

20%

piletihind liiga kõrge ( 2003 – 19% )

M illistel eesm ärk id el T e m u u seu m e k ü lastate?
Ü ldse m itte

M õnikord

S ageli

TÖ Ö A LA SELT

2003 a

94

42

2006 a

94

5 2

Õ PPEO TSTA RBEL

2003 a

88

9

3

2006 a

88

10

3

E N E S E T Ä IE N D A M IS E K S

74

2003 a

18

71

2006 a

21

8

M E E L E L A H U T A M IS E K S ,
V A B A A JA V E E T M IS E K S
2003 a

63

24

13

2006 a

63

24

12

0%
P ro tsen t %

20%

40%

60%

80%

100%

M is on p eam ised p õh ju sed , m ik s ei k ü lasta (saged am in i) m u u seu m e? *

2003 a
2006 a

49

E i ole vaba aega

53

M ulle ei m eeldi
m uuseum ides käia

22
25

M ul on m uuseum ide
kohta vähe infot

28
24

P ole transporti/ halvad
transpordivõim alused

19

P iletite hinnad on liiga
kallid

19
20

22

8

M inu tervis ei luba

6
6
6

M uu põhjus

K ülastan m uuseum e
piisavalt sageli

6
5
4
4

R aske öelda

0

10

20

30

40

P ro tsen t %
* k u n a ig a resp o n d en t v õ is an d a m itu v astu st, siis v õ ib p ro tsen tid e su m m a o lla 1 0 0 -st su u rem

50

60

Muuseumid 21. sajandi alguses–
kollektiivne identiteet, mälu, igapäevapraktika
Muuseumide sõnum ühiskonnas ja meedias.
Muuseumid on faktikogumid emotsionaalselt tulikuumal väljal.
Autentse mälu materjali faktiline olemasolu (hoidlate ja
arhiivide sisu jm materiaalne pool)
Muuseumid kui mälu ja kogemus. Mälu, ajaloo, tuleviku jm –
temaatika käsitlus inimese-kesksena
Muuseumid kui arutlusmaterjal, avaliku arutluse objekt. Riikide,
ühiskondade ja kultuuride konsensuse ja/või vastanduste otsing
Info orienteerumiseks.
MUUSEUMIDE FUNKTSIOONIMUUTUSI
Kontrollitud ideoloogiast (ja selle konstruktivismist) inimese avatud
maailmapildi kujundajaks (mälu tugevdajaks).
Uus funktsioon lubab rohkem muuseume ja materjale, avatumat mälu.
Selle talletamisega, mis aga vahepealsel suletud perioodil
kustutatud või kustumas – selle kogumisega on kiire!!

Muuseumid – eksistentsi lugu ja resonants

>

MUUSEUMID KUI AJA–KOHA–TEGEVUSE KOMMUNIKATSIOON KULTUURIS

> Svetlana Alpers,“The Museum as a Way of Seeing,” in Exhibiting Cultures:
The Poetics and Politics of Museum Display, ed. Ivan Karp and Steven D.
Lavine (Washington and London: Smithsonian Institution Press, 1991) pp.
25-32.
> Gianni Vattimo: The Structure of Artistic Revolution. 1988.
> Clifford, James: The Predicament of Culture: twentieth-century
etnography, literature and art. Cambridge (Massachusetts); London:
Harvard University Press, 1994.
> Georg Simmel: The Sociology of Space. (rmt Frisby, D.; Featherstone, M.
Simmel on Culture. Sage 1997)
> David Harvey: The Experience of Space and Time. (rmt The Condition of
Postmodernity. Blackwell. 1990)

Juri Lotman kultuuri enesemudelist ja
identiteedikommunikatsioonist
Kultuuri aktiivsuse enesemääratlemisel räägib tungist ühtsuse poole.
Kultuuri enesemudeli mehhanismid on seotud lakkamatu vajadusega
säilitada oma eneseteadvus, salvestada oma mällu kontseptsioon
iseendast.
Kultuurile on omane enesemudelite loomine ja kujutamine – nende kaudu
ühtlasi kontrollitakse adekvaatsust, suundade relevantsust.
Juri Lotman on eristanud kultuuri enesemudeli loomisel kolme üheaegset
suunda:
1. kultuuri enesemudel, mille eesmärgiks on refleksiivsus, reaalne tunnetus
ja kogemus
2. enesemudel, mis erinevad tavapraktikast, ent on suunatud praktika
muutmisele
3. ideaalsed enesemudelid ja manifesteerimised, mis eksisteerivad eraldi
reaalsusest ning säilitavad-defineerivad põhiväärtusi.
Lotman: erinevate enesemudelite vahel võib tekkida konflikte.

Muuseum – akadeemilise
kommunikatsioonidistsipliinina
http://www.uwo.ca/theory/Courses/Courses2006-OrderingLong.html
Centre for the Study of Theory and Criticism – Courses 2006-2007
Ordering Things - The following gives a very rough idea of how the course might unfold, though suggested
readings are at this stage no more than an indication of general directions, a point of departure for
reflection. The case studies, in particular, are intended merely as signposts on a terrain to be explored.
Weeks 1-7
•

Orientation

•

Collectors and Collecting (Baudrillard, Benjamin, Bal, Stewart)

•

Collecting Art and Culture (Clifford, Sherman, Duncan)

•

Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum (Pearce, Bal)

•

Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition (Bennett, Heidegger, Mitchell)

•

Taxonomies and Heterotopias (Foucault, Ritvo)

•

Archive (Derrida, Nora, Ricœur)

Weeks 8-13: Case Studies


Encyclopedia and Library (Borges, Kis)

•

Museum (Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H)

•

Anti-Museum (Broodthaers, the Museum of Jurassic Technology)

•

Taxonomies, Heterotopias and Lists (Greenaway's The Falls, Perec)

•

The Artist in the Museum (Boltanski, Greenaway)

•

The Museum Without Walls (The Situationist International, Sophie Calle, Banksy)

Muuseum akadeemilise distsipliinina. Näide
Week 1: Orientation
Week 2: Collectors and Collecting
>

Baudrillard, Jean. "The System of Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The Cultures of Collecting.
Cambridge, MA: Harvard University Press. 1994. 7-24.

>

Benjamin, Walter. "Unpacking My Library. A Talk About Book Collecting." Illuminations. Trans. Harry Zohn. Ed. Hannah
Arendt. New York: Schocken Books, 1969. 59-67.

>

Bal, Mieke. "Telling Objects: A Narrative Perspective on Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The
Cultures of Collecting. Cambridge, MA: Harvard University Press. 97-115.

>

Stewart, Susan. "The Collection, Paradise of Consumption." In Susan Stewart, On Longing. Durham and London: Duke
University Press, 1993. 151-69, 190-91.

Week 3: Collecting Art and Culture
>

Clifford, James. "On Collecting Art and Culture." In James Clifford, The Predicament of Culture. Cambridge: Harvard
University Press, 1988. 215-51.

>

Sherman, Daniel J. "Quatremère/Benjamin/Marx: Art Museums, Aura, and Commodity Fetishism." In Daniel J. Sherman
and Irit Rogoff, eds. Museum Culture: Histories, Discourses, Spectacles. London: Routledge, 1994. 123-43.

>

Duncan, Carol. "The Art Museum as Ritual." In Carol Duncan, Civilizing Rituals: Inside Public Art Museums. London and
New York: Routledge, 1995. 7-20.

Week 4: Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum
>

Pearce, Susan M. "Collecting: Shaping the World." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A Cultural
Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 68-88.

>

Pearce, Susan M. "Museums: The Intellectual Rationale." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A
Cultural Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 89-117.

>

Bal, Mieke. "The Discourse of the Museum." In Reesa Greenberg, Bruce W. Ferguson, and Sandy Nairne, eds. Thinking
About Exhibitions. London and New York: Routledge, 1996. 201-18.

Week 5: Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition
>

Bennett, Tony. "The Exhibitionary Complex." In Tony Bennett, The Birth of the Museum. London and New York: Routledge, 1995. 59-88.

>

Heidegger, Martin. "The Age of the World Picture," in The Question Concerning Technology and Other Essays, trans. William Lovitt. New York:
Harper & Row, 1977. 115-54.

>

Mitchell, Timothy. "Orientalism and the Exhibitionary Order." In Nicholas B. Dirks, ed. Colonialism and Culture. Ann Arbor: The University of
Michigan Press, 1992. 289-317.

Week 6: Taxonomies and Heterotopias
>

Foucault, Michel. The Order of Things: An Archaeology of the Human Sciences. London: Tavistock, 1970. xv-xxiv.

>

Foucault, Michel. "Of Other Spaces." Diacritics 16.1 (Spring 1986): 22-27.

>

Ritvo, Harriet. "Zoological Taxonomy and Real Life." In George Levine, ed. Realism and Representation: Essays on the problem of Realism in
Relation to Science, Literature, and Culture. Madison: The University of Wisconsin Press, 1993. 235-54.

Week 7: Archive
>

Derrida, Jacques. "Archive Fever, A Freudian Impression." Diacritics 25.2 (Summer 1995): 9-63.

>

Nora, Pierre. "Between Memory and History: Les Lieux de Memoire." Representations 26 (1989): 7-25.

Week 8: Encyclopedia and Library
>

Case Studies I: Borges, Danilo Kis's "The Encyclopedia of the Dead"

Week 9: Museum
>

Case Studies II: Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H

>

Donato, Eugenio. "The Museum's Furnace: Notes Toward a Contextual Reading of Bouvard and Pécuchet." In Josué V. Harari, ed. Textual
Strategies: Perspectives in Post-Structuralist Criticism. Ithaca: Cornell University Press, 1979. 213-38.

Week 10: The Anti-Museum
>

Case Studies III: Marcel Broodthaers, The Museum of Jurassic Technology

>

Crimp, Donald. "This is not a Museum of Art." In Donald Crimp, On the Museum's Ruins. Cambridge: MIT Press, 1993. 200-34.

>

Rugoff, Ralph. "Beyond Belief: The Museum as Metaphor." In Lynne Cooke and Peter Wollen, eds. Visual Display: Culture Beyond Appearances.
Seattle: Bay Press, 1995. 69-81.

Week 11: Taxonomies, Heterotopias and Lists
>

Case Studies IV (Perec, Greenaway's The Falls)

>

Testa, Bart. "Tabula for a Catastrophe: Peter Greenaway's The Falls and Foucault's Heterotopia."

>

Paula Willoquet-Maricondi and Mary Alemany-Galway, ed. Peter Greenaway's Postmodern/Poststructuralist Cinema. Lanham, Maryland: The
Scarecrow Press, 2001. 79-112, 336-38.

Week 12: The Artist in the Museum
>

Case Studies V (Christian Boltanski, Peter Greenaway)

Week 13: The Museum Without Walls
Tony Purdy

Inimest üldhuvid, integreerivad huvid, diferentseerivad
huvid ja spetsialiseeritud teemahuvid meedias
Teemade huvitasemed:
1. üldhuvi - vähemalt 60% vastajatest huvi pakkunud teemad (uudised kodu- ja
välismaalt, tervis, tv-saated);
2. suuri rühmi integreerivaid teemad, huvi ca 40 % vastajatest (näiteks
kuritegevus-politsei-kohtud ja seadusandlus-õigusinfo, loodus, sport, noorte
elu, haridus, sotsiaalprobleemid, pere, ka huumor),
3. teatud huvirühmi diferentseerivaid teemad (25-35%), näiteks korruptsioonskandaalid, poliitika ja majandus vs. kultuur, riigikogu, valitsus, tuntud isikud –
suhted, seltkonnakroonika vs. statistika jne.
4. suhteliselt väikesele asjast huvitatute ringile (alla 20%) huvi pakkuvad
spetsialiseeritud teemad, näiteks õiguskantsler-riigikontroll, arvutid,
erakondade tegevus või kirik ja religioon.
Ülevaade inimeste teemahuvidest, st huvidest eri valdkondade suhtes (‘Mina,
maailm, meedia’ 2002), küsitletud oli 1500 inimest üle Eesti. Huvide
selgitamiseks oli vastajatele antud valdkondade nimestik, mille suhtes pidid
viiepallisel skaalal hindama huvitatust.

M uu valdk ond.
K irik , religioon
E hitus , k innis vara
P oliitik ud, erak onnad
Õ igus k ants ler, riigik ontroll
O s t-m üük
A rvutid
P res ident
Reis id, turis m
S elts k onnak roonik a
V alits us , m inis teerium id, am etk onnad
Riigik ogu
M ajandus , äri, ettevõtlus
M ood
A utod
Tuntud is ik ud, s uhted
S tatis tik a, uurim us te andm ed
Tehnik a, tehnoloogia
K uns t, k irjandus , teater
M aaelu
Tööpak k um is ed
K orrupts ioon, s k andaalid
Teadus lik ud avas tus ed
Noorte elu
S port
A rvam us ed ja arutlus ed päevas ündm us tes t
K ool, haridus , õppim ine
Loodus
S ots iaalprobleem id
Huum or
S eadus ed, m äärus ed, õigus alane info
K odu, pere, laps ed
K uritegevus , polits ei, k ohtud
Uudis ed välis m aalt
Teles aated, film id
Tervis
O m a valla, linna, m aak onna info
Uudis ed E es tis t

1,2
13
13,3
13,5
14,7
18,6
19,4
22,8
23
23,7
23,8
24,7
25,3
25,5
26
27,2
27,9
29,5
31,3
31,3
32,4
35,2
39,5
40,3
41
43,3
47,4
49,9
50,6
53,7
54,2
56,6
57,6
59,6
63,8
66,5
77,7
84,7
0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Huvide tüübid:

Huvi meedias käsitletavate
jagunenud gruppide vahel:

teemade

> ühiskonna ja riigi teemadest huvitujaid
> kodu-lähiümbruse huvilised
> tehnika-teaduse-ettevõtlushuvilised

vastu

on

Teemahuvide klastrid 1-4
Kokkuvõtvalt on teemahuvide kohta neli klastrit
I. Esimese, poliitikahuvilise klastri (18% koguvalimist) domineerivaks faktortunnuseks on huvitatus riigi ja selle
institutsioonide tegevusest.
Kõrgendatud poliitikahuvi on ainult veidi rohkem omane meestele [VK1](52%). Siia klastrisse kuulub rohkem
kõrgharidusega inimesi, domineerivad keskealised ja vanemad inimesed (72% klastrist on vanem kui 45
eluaastat). Samuti kuulub siia keskmisest enam eestlasi. Sissetulekudominant on veidi allapoole Eesti
keskmist (1500-2500 kr pereliikme kohta). Keskmisest enam on siin pealinlasi ja maainimesi.
II. Teise, kultuurile ja lähiümbrusele orienteeritud teemahuvi klastri (19% koguvalimist) teljeks on kultuuri,
hariduse ja noorte elu, reisimise ja seltskonna temaatika, keskmisest tugevam on ka orienteeritus
lähiümbrusele ning sotsiaalsetele probleemidele. Samas on tüüp poliitikakauge.
Nimetatud tüübile on iseloomulik feminiinsus (88% naisi). Tüüpi iseloomustab keskmiset enam keskhariduslik
taust, samuti on siin keskmisest enam venekeelse ankeedi täitnuid. Palgaskaalal on nad kõige madalama
sissetulekuga pereliikme kohta. Keskmisest enam on siin (pea)linlasi ja vähem maainimesi.
III. Kolmanda, tehnika, teaduse ja ärikeskse teemahuvi klastri (28% koguvalimist) juurde kuulub ka
kõrgendatud spordi- ja välisuudiste huvi. Ootuspäraselt koosneb see tüüp valdavalt meestest (91%).
Klastri vanuskoosseis on vastandlik esimesele, poliitikahuvilisele tüübile: siin domineerivad noored, 77%
klastri koosseisust on vanuses alla 44 aasta. Sissetulek on selles klastris kõrgeim: ligi pooltel ulatub see
üle Eesti keskmise, kusjuures veerandil on sissetulek pereliikme kohta kõrgem kui 4000 krooni kuus.
Üllatav on, et klastri koosseisus on keskmisest enam maal elavaid inimesi.
IV. Neljanda, ümbritsevast vähehuvitunute klastri (34% koguvalimist) moodustavad inimesed, kelle huvid on
kõikide faktorite lõikes tunduvalt alla keskmise.
Klastris on väike naiste ülekaal (62% naisi), ka on selles keskmisest rohkem pensionieas inimesi.
Iseloomulik on ka veidi madalam haridustase ja sissetulek pereliikme kohta. Asulatüüpide esindatus
vastab aga valimi keskmisele. Venekeelsete inimeste osakaal on valimi keskmisest suurem (41% valimi
34%ga võrreldes). Nendel inimeste seas on silmatorkavalt enam Eesti kodakondsuseta inimesi, mis viitab
sellle, et kodakondsuse puudumine on seotud üldise vähema huvitatusega ümbritsevast elust.

Muuseumid kultuurimeedia kanalina Eesti
muuseumide külastusi (SaarPoll-Kult.min 2006)
MUUSEUMIDE KÜLASTATAVUS 2005. Eesti inimesed muuseumides:
12% Eesti Vabaõhumuuseumis
10% Kadrioru kunstimuuseumis
9%

Kumu Kunstimuuseumis

8%

Palmse mõisas

8%

Eesti Loodusmuuseumis

6%

Eesti Meremuuseumis

6%

Eesti Ajaloomuuseumis

6%

Tallinna Kunstihoones

5%

Rakvere linnuses

5%

Eesti Tervishoiumuuseumis

5%

Niguliste muuseum-kontsertsaalis

5%

Tartu Kunstimuuseumis ja Pärnu Uue Kunsti muuseumis

4%

Narva Muuseumis

4%

Eesti Rahva Muuseumis

4%

Saaremaa Muuseumis

4%

Palamuse Oskar Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumis

3%

Okupatsioonide Muuseumis

3%

Eesti Põllumajandusmuuseumis

57% inimesi ei ole aasta jooksul muuseumides käinud

M illiseid m u u seu m e on viim ase 12 k u u jook su l k ü lastan u d ?*

K adrioru K unstim uuseum **

8

K um u K unstim uuseum **

8

P alm se m õis

8
7
8
6
6
7
6

E esti L oodusm uuseum
E esti M erem uuseum
E esti A jaloom uuseum

N iguliste m uuseum -kontserdisaalis
E esti T ervishoium uuseum
N arva M uuseum
E esti R ahva M uuseum
S aarem aa M uuseum
P alam use O skar L utsu K ihelkonnakoolim uuseum
O kupatsioonide M uuseum **
E esti P õllum ajandusm uuseum
P ärnu M uuseum
E esti S pordim uuseum
H iium aa M uuseum
M uu

2006 a

13
12

E esti V abaõhum uuseum

R akvere linnus

2003 a

5
6
5
6
5
4
4
3
4
4
4
5
4
3
3
3
3
3
2
3
2
3
7
7
57
57

E i ole külastanud
P rotsen t %
0
10
20
30
** 2003.a. ei küsitud
*kuna iga respondent võis anda m itu vastust, siis võib protsentide sum m a olla 100-st suurem

40

50

60

K u n s tin ä itu s te , k u n s tis ü n d m u s te k ü la s ta m in e e r in e v a te s k o h ta d e s
(o n k ü la s ta n u d s e d a k o h ta v ä h e m a lt ü h e l k o rra l)
K u ltu u ria s u tu s te s (te a trid , k in o d ,
k u ltu u rim a ja d , jn e )

18
16
14

M õ n e s g a le riis

15

Ü h is k o n d lik e s h o o n e te s (p a n g a d ,
(o m a )v a lits u s a s u tu s e d , õ p p e a s u tu s e d , jn e )

14
12

K a d rio ru K u n s tim u u s e u m is *

2003 a

10

2006 a
K u m u K u n s tim u u s e u m is *

9
6
6

T a llin n a K u n s tih o o n e s

6

N ig u lis te m u u s e u m -k o n ts e rd is a a lis

5
4

T a rtu K u n s tim u u s e u m is

5
4

P ä rn u U u e K u n s ti M u u s e u m is

5

V iin is tu K u n s tim u u s e u m is *

3

T a rb e k u n s ti ja D is a in im u u s e u m is * *

3
2
2

A d a m s o n -E ric u m u u s e u m is

2

K ris tja n R a u a m a ja m u u s e u m is

1
6

M õ n e s m u u s k u n s tim u u s e u m is

7
10

M u ja l
P r o tse n t %
* 2 0 0 3 .a . e i k ü situ d
* * 2 0 0 3 o li te in e n im e tu s

9
0

5

10

15

20

Muuseumid (funktsioonid) avalikkuses –
kultuur või popkultuur

> Muuseumide rolli polü-funktsionaalsus
> Muuseumid – kultuur või/ja popkultuur, popkultuuri keskkond
Lugesime arhitektuurivõistluse žüriis osalenud Maasilt, et tehakse/
tulemas on Eesti popkultuuri keskus (Maas, 17. jaan 2006
Postimees)

Küsimus Eesti kultuurile ja muuseumidele: kas popkultuurile
orienteerumine on ajakohane või võõrastav ?
praktikas Euroopa on minemas multifunktsionaalsuse teed, (mida
funktsioonide küsimine – vastamine näitab)
> MUUSEUMID – VÕITLUSVÄLI MÄÄRATLUSTE PÄRAST
> ERMi ARHITEKTUURIVÕISTLUS TÕI ESILE ÜLDISED MÄÄRATLUSTE
PROBLEEMID

Avalikkus muuseumidest 1. ERMi arh. Näitel
17.1.2006. Muuseum ei pea viitama suitsupääsukesele. Võidutöö oponendid peaksid lammutama ka Toompea
linnuse koos Pika Hermanniga

Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi suhtes
Eesti Rahva Muuseumi uue hoone arhitektuurikonkurss andis hulgaliselt uusi ideid. Konkursile esitati 108 väga
eriilmelist, valdavalt heatasemelist tööd. Īürii leidis, et tööde arhitektuursetes lahendustes on palju originaalset,
kuigi suhteliselt suur osa autoritest on oma projekti loomisel ammutanud inspiratsiooni tänapäevasest
arhitektuurilisest avangardist.
Tööde käekirja põhjal võib eeldada, et enamik autoritest on suhteliselt väheste kogemustega noorema põlvkonna
esindajad. Sellest johtuvalt vajaksid nad oma ideede realiseerimiseks nõu ja mõningast abi. ERM-i ja Žürii
liikmete poolt moodustatava järelevalvekomisjoni, võidu-töö autori/autorite ja kohalike arhitektide ning
ekspertide omavahelises koostöös on võimalik tagada võidutöös esitatud ideede realiseerimine täiendatud ja
edasiarendatud kujul.
Millise panuse annab ERM-i uue hoone arhitektuur Eesti ühiskonnale ja identiteedile piirideta Euroopas? Īürii oli
seisukohal, et võidu-tööks peaks saama töö, milles rõhutatakse seda potentsiaali aktiivsel ja progressiivsel
moel ning kus arvestatakse kõnealuse kultuuriobjekti vastutusmäära olulisust. Samuti oodati, et võidutöö
annaks oma panuse avalikku keskkonda avaliku ruumi aktiveerimisega ning valiks üldtuntud eestipärase
teema, mis aitaks edendada arutelu Eesti ajaloo üle. See teema tuleb ellu viia rahvusvahelisel tasandil,
tõmmates Eestile tähelepanu laiemas kontekstis.

Hoiakute muutmine
Ülesanne ei ole lihtne. Selle täitmiseks peab ERM avalikkusele infot jagama. Samas on see ilus ülesanne. See

tekitab ühiskonnasisest respekti rahvas, kes on rajamas uut demokraatlikku hoiakut ja märkimisväärset kohta
Euroopa riikide seas.

Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas,
rahvuslikke piire ületavas ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab ligi noort põlvkonda ja
mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises kontekstis.
Winy Maas, Hollandi arhitekt, žürii liige

Avalikkus muuseumidest 2. ERMi arh. Näitel
> Kaua me põeme seda nõukogude aega!
Žürii koosseisu kohta ei oska midagi halba öelda, kuigi võib-olla mõni teine koosseis oleks teisiti
otsustanud. Ametnikud olid need, kes olema pidid – minister, muuseumide nõunik, muuseumi tollane
direktor, linnaarhitekt. Arhitektide liit tegi arhitektide poole pealt liikmete valimise ülesandeks Veljo
Kaasikule. Välisliikmetest jäi kõrvale Dominique Perrault, kes on seotud Peterburi Maria teatri
projektiga. Kuid Winy Maas Rotterdamist on samuti vaieldamatult rahvusvaheline autoriteet.

Ilus urbanistlik ruum

Võiduprojekt on hea. Esiteks sissekäigu arhitektuuriline sõlm, mis tekib konsoolse varikatuse alla,
teiseks ruum, mis moodustub tee ja oja ning nendega seotud ruumiga, ja kolmandaks pealmine
ruum, kus “lennurada” jookseb maja peale – tekib ilus urbanistlik ruum. Peale selle hoone ja
maastiku pingestatud kooskõla, mida ma nimetaks omamoodi “maastikudraamaks”, samal ajal koos
lainelise ja nõtke muljega.
Eesti Rahva Muuseum kui rahvuslik sümbol ei pea viitama suitsupääsukesele, veskikivile või
roigasaiale – ta on iseenesest kontseptuaalne urbanistlik arhitektuuriline sümbol. Iga muuseum on
seestpoolt lavastus ja praegune kehand annab selleks kõik võimalused. Museoloogide mure on
mõistetav, kuid kõik probleemid on lahendatavad.
Ma ei saa ka aru nendest, keda ajasid närvi võiduprojekti liigsed vihjed kunagisele Vene
sõjaväelennuväljale.
Kaua me põeme seda nõukogude aega! Toompea linnus koos Pika Hermanniga on ju ka okupantide
rajatud. Lisaks on ühed ikkagi arhitektid, teised museoloogid, kellel ilmselt puudub tänapäevase
arhitektuuri tunnetus. Ajakirjandusele oleks nii palju etteheiteid, et ei maksa lehte panna igasuguseid
kuulujutte, kuidas keegi žüriiliikmetest hääletas või kes keda mõjutas.
Võib küsida, kas Eesti arhitektide osavõtt konkursist oli liiga loid või ei motiveerinud preemiafond.
Minu meelest oli kõik normaalne ja seda ka Kumu arhitekti Pekka Vapaavuori arvates. Eesti arhitektid
on tööga hõivatud ja tegelikult oli ülesanne ka tohutult raske.
Andres Alver, arhitekt, Žürii liige

Avalikkus muuseumidest 3. ERMi arh. Näitel
KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga?
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
17. jaanuar 2006 EPL KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga? (126)
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
Eile avati pidulikult Eesti Rahva Muuseumi konkursi võidutööde ümbrikud. Ulatati lilli ning võitjatel oli põhjust
rõõmustada. Paraku valiti võidutööks projekt, mida ei saa ega tohi ehitada tulevaseks
rahvusmuuseumiks.
Võidutöö kujutab endast Raadi veneaegse sõjalennuvälja pikenduseks mõeldud 70 m laiust ja 350 m (!)
pikkust klaaspaviljoni, mis jätkub 1,1 km pikkuse platoona “lõpmatusse”. Kokku võtab ehitis enda alla
1,5 kilomeetrit.
Abstraktse grandioossuse kõrval oleks nagu pisiasi, et selle projektiga kinnistatakse Jakob Hurda
mälestuseks loodud Eesti Rahva Muuseum ühes rahvuslike soome-ugri etnoloogiakogudega igaveseks
nõukogude kaugpommitajate lennuvälja külge. Seda nii füüsiliselt kui ka sisuliselt. Muuseumitöötajad ja
külastajad hakkavad läbi klaasseinte sundkorras kunagisi Nõukogude lennutrajektoore imetlema ning
sadadele muuseumi külastajatele räägitakse ikka ja jälle haledat lugu Tartu linna arengupeetusest
Nõukogude okupatsiooni ajal.
Sellise muuseumi ehitamiseks võiks lausa Putinilt endalt raha küsima minna – ettemaksuks kõikide punaste
nelkidega ürituste eest, mida annab edaspidi hästi korraldada otse Eesti Rahva Muuseumi lävel.

Kuidas see sai juhtuda?
Kõigil inimestel on õigus küsida, kuidas sai selline asi juhtuda. Lühivastus: žürii komplekteeriti nii, et
ajaloo suhtes “kompleksivabad” ja “kõigega nõus” liikmed jäid enamusse. Žürii lööksalga moodustanud
arhitektid-urbanistid Kaasik ja Alver on ennegi läbi viinud ideekonkursse, mille tulemused ei realiseeru.
Muidugi on tore virgutada vaimu puhtteoreetilise ajugümnastikaga. Kui aga tellija (kultuuriministeerium
koos ERM-iga) moodustab žürii, et leida parim teostatav lahendus muuseumile, on absurdne tõsta
kilbile visionäärne urbanism.

Lisaks okupantide lennuväljaga flirtimisele on võiduprojekt ka siseruumide osas lootusetult puudulik: fondiruume kõvasti vähem, näitusesaalid valged ja
tööruumid akendeta (peaks olema vastupidi), dubleeritud sissepääsud (topeltkaader), vead projektis jpm. Selle ekspluatatsioon on teistest tunduvalt
kallim (käidav klaaskatus; klaasseintega köetavad, ent kasutamata suured õhuruumid jms). Tagatipuks ulatub “muuseum-lennuväli” alale, mille tuleviku
üle ei otsusta žürii, vaid Tartu linn ja vald. ERM peaks nüüd hakkama Tartu linna piiride laiendamist taotlema!
Nii minu kui ka Kanada eksperdi Barry Lordi jaoks oli võiduprojekt viimases kategoorias märkega “mitte mingil juhul”. Muidugi on iga projekti võimalik
ümber teha (kahtlen, kas välisautorid on nõus oma ideedest loobuma, need tunnistati ju parimaks!). Ent miks määratakse esikoht tööle, mida tuleks
nullist alustada, kui kõrvalt on võtta terve hulk võistluse kriteeriumidele vastavaid töid?
Ideekonkurss allub riigihangete seadusele. Minister Palmaru, kes peaks seisma muuseumi eest ning tagama “riigi rahaliste vahendite kõige
ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise”, läks kaasa arhitektide hasartmänguga. Kas tõesti oli hirm gastroleeriva välisarhitekti ees rumal paista?
Kõigest ühe päeva Tartus ja pool päeva Tallinnas viibinud Hollandi arhitekt Winy Maas käitus nagu staar külatanumal. Või on mäng peenem: minister
ei taha seda muuseumi üldse ehitada?
Lennuajaloo mälestis?
“Muuseum-lennuvälja” kasuks kostis argument, et sõjaväebaaside all oli ka eestiaegne lennuväli, mistõttu tegemist oleks rahvusliku järjepidevusega!
Absurdsemat tõlgendust on raske leida. Raadi ajalugu algas ja lõppes venelastega. 1912. aastal maandus Raadi Krasnojarski polgu lennuplatsile Vene
katselendur Sergei Utotškin. Tema järel saabusid 1914. aastal lennukid Peterburi sõjaväeringkonna lennuroodu Gatšina polgust. Eestiaegne lennuväli
oli rohu-plats, mis asus hulk maad linna pool. ERM tahetakse liita 1952–1956 rajatud kaugpommitajate lennuväljaga, millega koos ehitati Luunja
pommilaod ja Kärkna kütusebaas.
Lennuvälja imetlevad arhitektid otsustasid pöörata uue lehekülje Eesti ametlikus ajalootõlgenduses.
Las “kompleksides” poliitikud jamavad Tartu rahu ja piiridega, meie oleme tolerantsed! Kui vahva: teeme kõik näo, et Nõukogude okupatsiooni suurim
füüsiline märk Tartus, mis linna 50 aastaks lukku pani, oli üks pühapäevalennunduse harrastamise plats. Teeme näo, et me ei tea midagi Raadi
masendavast reostusest, mida on roogitud juba kümme aastat. Teeme näo, et me ei märka lillelasu, millega iga aasta maikuus külvatakse üle Raadil
asuv punamonument.
Ei saa me ühele poole ei piiri ega pronkssõduriga, Raadile aga tahetakse ehitada terve sõjalennumemoriaal, mille keskerakondlasest kultuuriminister
on mõtlemata heaks kiitnud.

Tänu ministri meelemuutusele nautisid “puhta arhitektuurimõtte” kaitsjad triumfi. Ekspertidele sai koht kätte näidatud, sh Barry Lordile Kanadast, kes
oma valdkonnas on maailmas kindlalt esikümnes. Samas võib Winy Maasi puhul vaielda, kas ta esimese sajagi sisse mahub. Maas ei ole ühtegi
muuseumi ehitanud – väike kunstikeskus seda kogemust ei anna –, küll aga kuulub tema loomingu pärlite hulka näiteks korterelamu projekt sigadele
(otseses mõttes). Miks kutsuti ERM-i žüriisse selline välisarhitekt, kui Euroopast olnuks ridamisi võtta muuseumi projekteerimise kogemusega
tipparhitekte? Küsigem ka: miks ei olnud žüriis ühtki Tartu avaliku elu tegelast?
Pyrrhose võit
“Veel üks selline võit ja me oleme kadunud,” tõdes veriste lahingutega kuulsaks saanud Pyrrhos. Kulutati kolm miljonit, aga konkurss täitis vaid
“arhitektuurimõtte elavdamise” rolli. ERM peab alustama otsast.
Kui kaugele saavad arhitektid tegelikkusest võõrandumisel veel minna? Ühed projekteerivad linnasüdametesse kaubakolosse; teised müüvad
süüdimatult akendeta tube; kolmandad pressivad vastutustundetult žüriides läbi “kunstiprojekte”, millega tellijal pole midagi peale hakata. Vaene
arhitektide liit pingutab, et Eesti arhitektuuri mainet seltskonnaüritustega parandada, aga ei saavuta midagi, kui arhitektide teod käivad sõnadele vastu.
Valjuhäälselt ühiskonnas otsustamisõigust nõudes ja üksteisele kõrgeimaid kvalifikatsioonitunnistusi jagades võtavad arhitektid otsustama pääsedes
arvesse vaid oma kinnismõtteid ja ego. Sellises kontekstis muutub või-matuks kaitsta seisukohta, et ühiskonnas kaalukate otsuste tegemine peaks
Eestis olema usaldatud arhitektidele.

Karin Hallas-Murula, ERM-i arhitektuurikonkursi ekspert, Eesti arhitektuurimuuseumi direktor

Avalikkus muuseumidest 4. ERMi arh.v näitel
Hiidämblik ja punalohe. PM 21.1.06. www.postimees.ee/230106/esileht/arvamus/189520.php
«Põhjakonna me siis ei saanud,» võis kunagi direktorina eelmise Eesti Rahva Muuseumi
arhitektuurikonkursi korraldanud Tõnis Lukase hääles leida kergeid pettumusenoote, kui ta
esmaspäeval ERMi uue hoone konkursil võidutöö «Memory Field» («Mälestuste maastik») ees
käed risti rinnale sättis.
«Põhjakonna»-nimeline projekt võitis tosin aastat tagasi. Aga riik oli vaene ja ERM pidi KUMU selja taha
järjekorda võtma.
Nende ootamise aastatega langes otsus – muuseum läheb oma päriskoju Raadile. Seal mõisahäärberis
avas ERM 1923. aastal esimesed seitse näituseruumi.
Tuul on pööranud, ühtäkki suudab riik ehitama hakata ning projekti said kutsutud silmad esmaspäeva
keskpäeval esimest korda näha.
«Nüüd saame siis ämbliku » jätkas Lukas.
Tõepoolest, mitmel pildil kõrgus muuseumihoone kohal hiigelämblik, mis osa vaatajaid nii segadusse
suutis ajada, et nad hoopis seda tulevaseks muuseumimajaks pidasid.
Loomad meeldivad inimestele. Nii kirjutas üks arvamuskülgede püsiautor hiigelsuurest punalohest, mis
Raadi sõjaväelennuväljal laiutama hakkab. Põhjuseks pilt, kus arhitektid olid hoone mastaapide
näitlikustamiseks ühel maastikuvaatel muuseumimaja punaseks värvinud, hallist üldpildist
eristamiseks.
Kolm noort arhitekti – Lina Ghotmeh Liibanonist, Itaalias kasvanud Dan Dorell ja jaapanlane Tsuyoshi
Tane suutsid endast kõnelema panna terve Eesti. Õigupoolest oma projektist. Ühtäkki oli rahvas
kaheks nagu kirvelt kõlksu saanud kasehalg – poolt ja vastu.

350 meetrit pikk, peamiselt ühekorruseline klaastunnel, kogupikkuses on kompleks poolteist
kilomeetrit pikk ja meenutab lennurada. Kerge kaldega kate vihjamas tõusmisele taevasse,
oma saatusele vastu minemisele.
700 000-kroonine võidupreemia on suurim, mida Eestis eales on arhitektuurikonkursil välja antud,
kuid rahvusvahelised tipud, kellega koos Ghotmeh, Dorell ja Tane töötanud on, sellistele
konkurssidele välja ei tule.
Selle kolmiku esimest suurt võitu saadavad rohked küsimused – kas maja ikka suudab
muuseumihoone nõudmisi täita, kuidas mastaapne hoone selles ümbruses välja hakkab
nägema ning kuidas eesti vankrirattad ja õllekapad seal sees tunduvad. Ning kui palju see
klaasmaja Eesti riigile maksma võib minna.

Nii pidi kolmik enne auhinna saamist tõlkeklappidest kuulma ERMi eelmise direktori Jaanus Plaadi
kahtlustesse peidetud lootust, et juhul kui võidutööd ei õnnestu muuseumi vajadustele
kohandada, on žüriil võimalik asendada see mõne teise tööga.
Alles siis avanesid ümbrikud ning presidendipaar lõi kolme noore arhitektiga kokku.
Päev pärast võidu tähistamist sõitis trio Londonisse, lubadusega juba nädala pärast tagasi olla.
Arhitektuurimuuseumi direktor Karin Hallas-Murula taandas end suure käraga žüriist, sest sellesse
kohta ehitatud suur sillakujuline muuseum seoks
ERMi igaveseks nii füüsiliselt kui ideeliselt Nõukogude okupantide sõjaväelennuvälja külge.
Dorell on pärit Itaaliast ja üles kasvanud ajal, kui maailma lapsed kartsid kõige rohkem tuumasõda.
Tema hirmu kodu oli Tartus Raadil. Kaugpommitajad olid valmis siit iga hetk õhku tõusma ja
Euroopale surma külvama.

Avalikkus muuseumidest 5. ERMi arh. Näitel
>

JUHTKIRI: Rahu Eesti Rahva Muuseumile

Eesti Päevaleht 17.1.2006

(2)

Eile saime siis teada ERM-i arhitektuurivõistluse võitjad ja näha ka sada kaheksat võistelnud
projekti. Kirgi oli juba enne üles köetud, sest žürii hoidis tulemusi pikka aega saladuses.
Pole ime, et ajakirjandus haaras kinni igast läbiimbunud vihjest. Oli enam-vähem kindel, et võit ei
tulnud koju. Kokku konkureeris kõigest 12 Eesti arhitektide projekti, millest üks sai ostupreemia.
Meenutagem, et Kumu konkursil tegid puhta töö soomlased.
ERM-i arhitektuurivõistlus ja ehitamine põhjustab ilmselt veel suuremaid debatte, sest see
puudutab absoluutselt tervet Eesti rahvast. Eesti Päevaleht on loomulikult juba tänasest avatud
kõikvõimalikele arvamustele, kuid me kõik peame ka arvestama muuseumi direktori Krista Aru
palvet: laske meil lõpuks rahulikult oma päris kodu valmis ehitada. Pärast kaklust teatavasti
rusikatega ei vehelda, kuid Kumu näide on hoiatav: ikka hakati vaidlustama asukohta ja projekti
sobivust Lasnamäe nõlva alla. Loodetavasti ERM-iga nii ei lähe.
Kuid mingid rasked eriarvamused on ka siia sisse programmeeritud. Laias laastus lähevad
arhitektide ja museoloogide-kunstiajaloolaste hinnangud lahku. Viimati mainituid häirib projekti
sobivus muuseumihooneks ja liigne orienteerumine kunagise Vene militaarlennuvälja imagole.
Võidutöö “Mäluväli” saatetekstist võib otse lugeda, et see on “lõige maastikust” ning “stardirada”
silmapiiri ja kauguste poole, mis ühtlasi on “tunnistajaks pikaajalisele võitlusele okupatsiooniga”.
Samas tundub see mõnele eestlasele hoopis monumendina nõukogudeaegsele sõjalennuväljale,
mis tegi Tartust kinnise linna. Arhitekte, seda enam välismaiseid, ja võib-olla ka turiste aga
säärane kohamüüt pigem paelub. Kahju on muidugi sellest, et lähitulevikus pole ette näha
varemetes mõisa restaureerimist. Vanemale põlvkonnale seostub Raadi just eelkõige mõisaga.

Teemaväljad ja tasandid
Teemavälja üldstruktuur :
1. Struktuursed teemad ja põhimüüdid
2. Võimu ja juhtimise, otsustamise ja funktsionaalsed teemad

3. Inimese ja identiteedi teemad

Muuseumi - teema meediaväljal:
1. Muuseumid struktuuriosana
2. Konseptualiseerimine, valikud ja otsustamised
3. Muuseumide funktsioneerimine inimese jaoks

Eesti elanike kultuurihuvide mudel ja mudeli
sotsiodemograafiline taust
1. Aktiivne mitmekülgne kultuurisuhe

22%

2.Utilitaarne (sh tehnoloogiline) ja meelelahutuslik kultuurisuhe 25%
3. Traditsiooniline, perekeskne kultuurisuhe 19%
4. Sotsaalse võrgustiku ja popkultuuri keskne kultuurisuhe 14%
5. Kultuurikauge, passiivne suhe

20%

mudel on avaldatud ja analüüsitud: Lõhmus, M., Lauristin, M., Salupere, R.
Inimesed kultuuriväljal: aktiivsus ja eelistused. Rmt: Eesti elavik 21.
Sajandi algul. TÜK 2004, lk 97 – 128

T abel 7.22. K ultuuriorientatsioonide klastrite sotsiodem ograafiline struktuur.

Sugu
V anus

H aridus

A nkeedi
keel

22 %

25%

19%

14%

20%

K ogu

M ees
N aine

36

21

35

49

47

64

81
19

79

65

51

54

15-19

3

17

3

29

3

10

20-29
30-44

10

28

9

12

17

23

33

31

34
25

21

27

45-54

23

14

23

10

17

18

55-64

20

5

19

1

25

15

65-74

20

3

15

1

22

13

alg, põhi

15

27

15

29

30

23

K esk

55

58

62

59

49

57

K õrgem
E esti

30

15

23

13

21

21

73

67

63

68

59

66

V ene

27

33

37

32

41

34

26. septembri töötuba:
võimalusi muuseumide esitamiseks avalikkuses
Kuidas saavutada kommunikatsiooni dünaamilisus?

Meedia muuseumidest millele meedia reageerib?
> Millele meedia reageerib ja millele mitte?
> Millised on valikute printsiibid ja kriteeriumid?

> Millal reageerib?
> Kuidas reageerib?

Meedia paradoksid
> Meedia näib emotsionaalne, siiski on meedia sisu ratsionaalne –
funktsionaalne
> Meedia esitab end avaliku tekstina, siiski on see sündinud suletuses
> Meedia esineb kõikide esindajana, siiski on see kellegi esindaja
> Kes omab/toodab meedia sisu (aktiivne pool) ja kes meedia sisu kasutab
(passiivne pool)
> Meedia on identiteeditööstus – ideede, meeleolude, arvamuste, identiteedi
tootmine
> Meedia sisu referentsid on kas kindlad väljakujunenud allikad (kvaliteetsed)
või rohkem juhuslikud mitte-väljakujunenud (vähekvaliteetsed) allikad.
> Muuseumid on kvaliteetsed referentsid.


Slide 38

Maarja Lõhmus:

Muuseumid kui
kommunikatsioon
ettekanne Narvas,
25. septembril 2006

ARUTLEN:

> Avalikkuse ja meedivälja üle
> Muuseumide üle avalikkuses ja meediaväljal

> Avalikkuse struktuurimudeli üle, Eesti ühiskonna
avalikkuse üle, kus domineeriv avalik väli on meediaväli,
kus muuseumid on materjaliks ja teemaks. Milliseks?
> Inimeste huvitüüpide üle

> Muuseumide kommunikatsiooni üle ühiskonnas

PANOPTICON (Bentham 1787), Foucault
http://cartome.org/panopticon1.htm

Muuseumide struktureeriv normatiivne
roll kultuuris:
sisemine ja välimine määratlemine
-

Ühiskonnas muuseumide institutsioonil tõemonopol aprioori, struktuurselt

-

Muuseumid on vajalikud ja neid tuleb toetada ka siis, kui külastajaid napib (81%
nõus, Kultmin.2006, vt. järgmine slaid). See olukord on sarnane avalik-õigusliku
ringhäälingu toetamisega, mida toetatakse ka siis, kui ei kuulata. Tõlgendus:
kultuuristruktuuri toimimise põhiinstitutsioonid peavad tingimusteta olemas olema.

-

Sisemine identiteet ja väline määratlemine:

ERMi ideest ja asutamisest 100 aastat hiljem on saanud mineviku-tuleviku
kontseptsioonide ja suundade küsimus. Põhiküsimusi esitasid ERMi uue hoone
arhitektuurivõistluse vastukajad (vt. Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi
suhtes. Winy Maas 17.1.2006 PM)

Winy Maas: Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele
muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas, rahvuslikke piire ületavas
ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab
ligi noort põlvkonda ja mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises
kontekstis.

K u ivõrd n õu stu b järgn evate väid etega m u u seu m id e k oh ta?
(täiesti nõus + pigem nõus)

M uuseum id korraldavad
liiga vähe põnevaid
üritusi

2006 a

45
37

M uuseum id on vajalikud
ja neid tuleb toetada isegi
siis, kui külastajaid napib

80
81

U ute m uuseum ihoonete
ehitam ine on riigi raha
raiskam ine

20
17

Inform atsioon
m uuseum ides toim uvast
on hästi kättesaadav*

27

E esti m uuseum ide
väljapanekud pakuvad
palju põnevaid elam usi*

52

0
P ro tsen t %
* 2 0 0 3 ei k ü situ d

2003 a

20

40

60

80

100

Muuseumid kui maailmapilt ja
identiteedikommunikatsioon: tehnoloogilise hüppe,
konstruktivismi ja reflektsiooni uus tase
MUUSEUMID

>

Eesti muuseumi ideede kujunemine Jakob Hurda matustel Tartus 1907; Hurda tööde
jätkajate otsusluua vanavara süstematiseerimiseks ja eksponeerimiseks muuseumi.

>

Muuseumide materjalide esituses nii konstruktivistlik kui refleksiivne pool.

>

Vrd. Soome muuseumidega (vt. Lõhmus, M., Medijainen, E. Soome ja soomlased
TÜK 2005, pt Muuseumid lk.317 - 328)

>

Eestis loodus kultuurikeskkonnana – loodusajakirjandus jm on kõrgelt koteeritud

>

Eesti kultuuriajakirjanduses on muuseumide – ajakirjanduse osa praegu vähe esile
tulev ja hajutatud erinevate väljaannete kui ‘kontekstide’ vahel – osad teemad
üldajakirjanduses, muuseumide näitused ja väljapanekud kultuuriajakirjanduses ja
muuseumide kontseptuaalne pool üldise kultuuripoliitilise diskussiooni osana.

>

Kõige rohkem saavad inimesed infot kultuurivaldkondade kohta üldajalehtedest ja
ajakirjadest, televisioonist ning sõprade-tuttavate käest.

>

Eesti kultuuriuuringud – kultuuri uuringute põhjana oluline muuseumide teadustöö
ja uurimused. Kultuuriuuringutes on muuseumide osa laias kultuurikeskustelus
põhjendamatult tagasihoidlik –veel-mitte-kommunikatiivne faas.

K u ivõrd su u rt h u vi p ak u vad järgn evat tü ü p i m u u seu m id ?
(suurt huvi + m õningast huvi)

2003 a
2006 a

75

L oodus

78

64

K unsti

66

65

A jaloo ja arheoloogia

65

60

K oduloo

59

52

T eadus ja tehnika

55

45

E tnograafia ja
antropoloogia

48

6

M uud

P ro tsen t %

5
0

20

40

60

80

Eesti struktuurimuutus ja avalikkuse
representatsiooni muutus 1980 – 1990ndatel
>

Eesti muutumine 1990ndatel:

> - avalike representatsioonide muutumine
> - meediavälja muutumine
>

Totalitaarkommunikatsioonist avatud ühiskonna kommunikatsiooniks

>

Meediavälja funktsioonide muutus

>

Esinejate, kõneisikute, ajakirjanike-toimetajate muutus

>

Avalikkuse agenda ja fookuste muutus

>

Sotsikultuuriliste protsesside määratlemine- defineerimine

>

Igapäevane defineerimisvõitlus protsesside suunamise nimel

> ESITUSE – REPRESENTATSIOONI MUUTUS
> ÕIGED– VALED/ TUGEVAD– NÕRGAD/ SELGED– EBASELGED MÄRGID

Reflektsioon versus konstruktivism:
muuseumide rolli ja funktsiooni muutusi 1980ndatest
kuni 2000ndate alguseni.
1.

Reflektsiooni vajadus: muinsuskaitse liikumine 1980ndate lõpus,
muuseumide kultuurilis – poliitiline osalemine (näit. Loomeliitude
pleenumil)

2.

Institutsiooni restruktureerimine: Eesti kultuuri institutsioonide üldine
restruktureerimine ja uus legitimeerimine, toomine NSVL tõrjutud
identiteediinstitutsioonidest Eesti rahvuslikuks keskseks identiteedi ja
mälu institutsiooniks. (90ndate keskpaik)

3.

Enesereflektsiooni: muuseumide käsitlus areneva ja muutuva
protsessina, muuseumide võrdlused maailma teiste muuseumidega

4.

Institutsioonide uus struktuur: Liitumine EU-ruumiga, institutsionaalne
rahvusvahelistumine

5.

Reflektsiooni ja konstruktsivismi ootus: Avalikkuse ootustele
vastamine, resonantsi arvestamine, erinevate väärtuspõhiste
konfliktide käsitlemine kui süsteemi infrastruktuuri/struktuuri üldise
funktsioneerimise indikaatorina (2000ndate algus)

6.

Millise konstruktivismi ootus?
Muuseumide usaldamise/usaldamatuse küsimus, muuseumide
vastutus teadvuse-kujunduse eest (varjatud küsimus)

Muuseumide külastamise põhjused /funktsioonid
>

1/3 külastajatest meelelahutuseks, vaba aja veetmiseks

>

1/3 külastajatest enesetäiendamiseks ja harimiseks

>

1/5 külastajatest õppe otstarbeks

>

1/7 tööalaselt
Kommentaar: külastajate määratletud põhjused külastamiseks ei ole tähenda
automaatselt, et need ongi külastamise põhjused, sest kontekstiks pole uuritud inimese
huvide ja vajaduste struktuuri ning muuseumide külastamist selles kontekstis.

> Huvi 2006:
>

78% loodus

(2003 – 75%)

>

66% kunst

(2003 – 64%)

>

65% ajalugu ja arheoloogia

>

59% kodulugu (2003 – 60%)

>

55% teadus ja tehnika (2003 – 52%)

>

48% etnograafia ja antropoloogia (2003 – 45%)

> Mitte – huvi 2006:
>

53% ei ole vaba aega (2003 – 49%)

>

25% ei meeldi muuseumis käia (2003 - 22%)

>

24%

muuseumide kohta on vähe infot (2003 – 28%)

>

22%

puudub transport (2003 – 19%)

>

20%

piletihind liiga kõrge ( 2003 – 19% )

M illistel eesm ärk id el T e m u u seu m e k ü lastate?
Ü ldse m itte

M õnikord

S ageli

TÖ Ö A LA SELT

2003 a

94

42

2006 a

94

5 2

Õ PPEO TSTA RBEL

2003 a

88

9

3

2006 a

88

10

3

E N E S E T Ä IE N D A M IS E K S

74

2003 a

18

71

2006 a

21

8

M E E L E L A H U T A M IS E K S ,
V A B A A JA V E E T M IS E K S
2003 a

63

24

13

2006 a

63

24

12

0%
P ro tsen t %

20%

40%

60%

80%

100%

M is on p eam ised p õh ju sed , m ik s ei k ü lasta (saged am in i) m u u seu m e? *

2003 a
2006 a

49

E i ole vaba aega

53

M ulle ei m eeldi
m uuseum ides käia

22
25

M ul on m uuseum ide
kohta vähe infot

28
24

P ole transporti/ halvad
transpordivõim alused

19

P iletite hinnad on liiga
kallid

19
20

22

8

M inu tervis ei luba

6
6
6

M uu põhjus

K ülastan m uuseum e
piisavalt sageli

6
5
4
4

R aske öelda

0

10

20

30

40

P ro tsen t %
* k u n a ig a resp o n d en t v õ is an d a m itu v astu st, siis v õ ib p ro tsen tid e su m m a o lla 1 0 0 -st su u rem

50

60

Muuseumid 21. sajandi alguses–
kollektiivne identiteet, mälu, igapäevapraktika
Muuseumide sõnum ühiskonnas ja meedias.
Muuseumid on faktikogumid emotsionaalselt tulikuumal väljal.
Autentse mälu materjali faktiline olemasolu (hoidlate ja
arhiivide sisu jm materiaalne pool)
Muuseumid kui mälu ja kogemus. Mälu, ajaloo, tuleviku jm –
temaatika käsitlus inimese-kesksena
Muuseumid kui arutlusmaterjal, avaliku arutluse objekt. Riikide,
ühiskondade ja kultuuride konsensuse ja/või vastanduste otsing
Info orienteerumiseks.
MUUSEUMIDE FUNKTSIOONIMUUTUSI
Kontrollitud ideoloogiast (ja selle konstruktivismist) inimese avatud
maailmapildi kujundajaks (mälu tugevdajaks).
Uus funktsioon lubab rohkem muuseume ja materjale, avatumat mälu.
Selle talletamisega, mis aga vahepealsel suletud perioodil
kustutatud või kustumas – selle kogumisega on kiire!!

Muuseumid – eksistentsi lugu ja resonants

>

MUUSEUMID KUI AJA–KOHA–TEGEVUSE KOMMUNIKATSIOON KULTUURIS

> Svetlana Alpers,“The Museum as a Way of Seeing,” in Exhibiting Cultures:
The Poetics and Politics of Museum Display, ed. Ivan Karp and Steven D.
Lavine (Washington and London: Smithsonian Institution Press, 1991) pp.
25-32.
> Gianni Vattimo: The Structure of Artistic Revolution. 1988.
> Clifford, James: The Predicament of Culture: twentieth-century
etnography, literature and art. Cambridge (Massachusetts); London:
Harvard University Press, 1994.
> Georg Simmel: The Sociology of Space. (rmt Frisby, D.; Featherstone, M.
Simmel on Culture. Sage 1997)
> David Harvey: The Experience of Space and Time. (rmt The Condition of
Postmodernity. Blackwell. 1990)

Juri Lotman kultuuri enesemudelist ja
identiteedikommunikatsioonist
Kultuuri aktiivsuse enesemääratlemisel räägib tungist ühtsuse poole.
Kultuuri enesemudeli mehhanismid on seotud lakkamatu vajadusega
säilitada oma eneseteadvus, salvestada oma mällu kontseptsioon
iseendast.
Kultuurile on omane enesemudelite loomine ja kujutamine – nende kaudu
ühtlasi kontrollitakse adekvaatsust, suundade relevantsust.
Juri Lotman on eristanud kultuuri enesemudeli loomisel kolme üheaegset
suunda:
1. kultuuri enesemudel, mille eesmärgiks on refleksiivsus, reaalne tunnetus
ja kogemus
2. enesemudel, mis erinevad tavapraktikast, ent on suunatud praktika
muutmisele
3. ideaalsed enesemudelid ja manifesteerimised, mis eksisteerivad eraldi
reaalsusest ning säilitavad-defineerivad põhiväärtusi.
Lotman: erinevate enesemudelite vahel võib tekkida konflikte.

Muuseum – akadeemilise
kommunikatsioonidistsipliinina
http://www.uwo.ca/theory/Courses/Courses2006-OrderingLong.html
Centre for the Study of Theory and Criticism – Courses 2006-2007
Ordering Things - The following gives a very rough idea of how the course might unfold, though suggested
readings are at this stage no more than an indication of general directions, a point of departure for
reflection. The case studies, in particular, are intended merely as signposts on a terrain to be explored.
Weeks 1-7
•

Orientation

•

Collectors and Collecting (Baudrillard, Benjamin, Bal, Stewart)

•

Collecting Art and Culture (Clifford, Sherman, Duncan)

•

Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum (Pearce, Bal)

•

Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition (Bennett, Heidegger, Mitchell)

•

Taxonomies and Heterotopias (Foucault, Ritvo)

•

Archive (Derrida, Nora, Ricœur)

Weeks 8-13: Case Studies


Encyclopedia and Library (Borges, Kis)

•

Museum (Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H)

•

Anti-Museum (Broodthaers, the Museum of Jurassic Technology)

•

Taxonomies, Heterotopias and Lists (Greenaway's The Falls, Perec)

•

The Artist in the Museum (Boltanski, Greenaway)

•

The Museum Without Walls (The Situationist International, Sophie Calle, Banksy)

Muuseum akadeemilise distsipliinina. Näide
Week 1: Orientation
Week 2: Collectors and Collecting
>

Baudrillard, Jean. "The System of Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The Cultures of Collecting.
Cambridge, MA: Harvard University Press. 1994. 7-24.

>

Benjamin, Walter. "Unpacking My Library. A Talk About Book Collecting." Illuminations. Trans. Harry Zohn. Ed. Hannah
Arendt. New York: Schocken Books, 1969. 59-67.

>

Bal, Mieke. "Telling Objects: A Narrative Perspective on Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The
Cultures of Collecting. Cambridge, MA: Harvard University Press. 97-115.

>

Stewart, Susan. "The Collection, Paradise of Consumption." In Susan Stewart, On Longing. Durham and London: Duke
University Press, 1993. 151-69, 190-91.

Week 3: Collecting Art and Culture
>

Clifford, James. "On Collecting Art and Culture." In James Clifford, The Predicament of Culture. Cambridge: Harvard
University Press, 1988. 215-51.

>

Sherman, Daniel J. "Quatremère/Benjamin/Marx: Art Museums, Aura, and Commodity Fetishism." In Daniel J. Sherman
and Irit Rogoff, eds. Museum Culture: Histories, Discourses, Spectacles. London: Routledge, 1994. 123-43.

>

Duncan, Carol. "The Art Museum as Ritual." In Carol Duncan, Civilizing Rituals: Inside Public Art Museums. London and
New York: Routledge, 1995. 7-20.

Week 4: Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum
>

Pearce, Susan M. "Collecting: Shaping the World." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A Cultural
Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 68-88.

>

Pearce, Susan M. "Museums: The Intellectual Rationale." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A
Cultural Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 89-117.

>

Bal, Mieke. "The Discourse of the Museum." In Reesa Greenberg, Bruce W. Ferguson, and Sandy Nairne, eds. Thinking
About Exhibitions. London and New York: Routledge, 1996. 201-18.

Week 5: Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition
>

Bennett, Tony. "The Exhibitionary Complex." In Tony Bennett, The Birth of the Museum. London and New York: Routledge, 1995. 59-88.

>

Heidegger, Martin. "The Age of the World Picture," in The Question Concerning Technology and Other Essays, trans. William Lovitt. New York:
Harper & Row, 1977. 115-54.

>

Mitchell, Timothy. "Orientalism and the Exhibitionary Order." In Nicholas B. Dirks, ed. Colonialism and Culture. Ann Arbor: The University of
Michigan Press, 1992. 289-317.

Week 6: Taxonomies and Heterotopias
>

Foucault, Michel. The Order of Things: An Archaeology of the Human Sciences. London: Tavistock, 1970. xv-xxiv.

>

Foucault, Michel. "Of Other Spaces." Diacritics 16.1 (Spring 1986): 22-27.

>

Ritvo, Harriet. "Zoological Taxonomy and Real Life." In George Levine, ed. Realism and Representation: Essays on the problem of Realism in
Relation to Science, Literature, and Culture. Madison: The University of Wisconsin Press, 1993. 235-54.

Week 7: Archive
>

Derrida, Jacques. "Archive Fever, A Freudian Impression." Diacritics 25.2 (Summer 1995): 9-63.

>

Nora, Pierre. "Between Memory and History: Les Lieux de Memoire." Representations 26 (1989): 7-25.

Week 8: Encyclopedia and Library
>

Case Studies I: Borges, Danilo Kis's "The Encyclopedia of the Dead"

Week 9: Museum
>

Case Studies II: Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H

>

Donato, Eugenio. "The Museum's Furnace: Notes Toward a Contextual Reading of Bouvard and Pécuchet." In Josué V. Harari, ed. Textual
Strategies: Perspectives in Post-Structuralist Criticism. Ithaca: Cornell University Press, 1979. 213-38.

Week 10: The Anti-Museum
>

Case Studies III: Marcel Broodthaers, The Museum of Jurassic Technology

>

Crimp, Donald. "This is not a Museum of Art." In Donald Crimp, On the Museum's Ruins. Cambridge: MIT Press, 1993. 200-34.

>

Rugoff, Ralph. "Beyond Belief: The Museum as Metaphor." In Lynne Cooke and Peter Wollen, eds. Visual Display: Culture Beyond Appearances.
Seattle: Bay Press, 1995. 69-81.

Week 11: Taxonomies, Heterotopias and Lists
>

Case Studies IV (Perec, Greenaway's The Falls)

>

Testa, Bart. "Tabula for a Catastrophe: Peter Greenaway's The Falls and Foucault's Heterotopia."

>

Paula Willoquet-Maricondi and Mary Alemany-Galway, ed. Peter Greenaway's Postmodern/Poststructuralist Cinema. Lanham, Maryland: The
Scarecrow Press, 2001. 79-112, 336-38.

Week 12: The Artist in the Museum
>

Case Studies V (Christian Boltanski, Peter Greenaway)

Week 13: The Museum Without Walls
Tony Purdy

Inimest üldhuvid, integreerivad huvid, diferentseerivad
huvid ja spetsialiseeritud teemahuvid meedias
Teemade huvitasemed:
1. üldhuvi - vähemalt 60% vastajatest huvi pakkunud teemad (uudised kodu- ja
välismaalt, tervis, tv-saated);
2. suuri rühmi integreerivaid teemad, huvi ca 40 % vastajatest (näiteks
kuritegevus-politsei-kohtud ja seadusandlus-õigusinfo, loodus, sport, noorte
elu, haridus, sotsiaalprobleemid, pere, ka huumor),
3. teatud huvirühmi diferentseerivaid teemad (25-35%), näiteks korruptsioonskandaalid, poliitika ja majandus vs. kultuur, riigikogu, valitsus, tuntud isikud –
suhted, seltkonnakroonika vs. statistika jne.
4. suhteliselt väikesele asjast huvitatute ringile (alla 20%) huvi pakkuvad
spetsialiseeritud teemad, näiteks õiguskantsler-riigikontroll, arvutid,
erakondade tegevus või kirik ja religioon.
Ülevaade inimeste teemahuvidest, st huvidest eri valdkondade suhtes (‘Mina,
maailm, meedia’ 2002), küsitletud oli 1500 inimest üle Eesti. Huvide
selgitamiseks oli vastajatele antud valdkondade nimestik, mille suhtes pidid
viiepallisel skaalal hindama huvitatust.

M uu valdk ond.
K irik , religioon
E hitus , k innis vara
P oliitik ud, erak onnad
Õ igus k ants ler, riigik ontroll
O s t-m üük
A rvutid
P res ident
Reis id, turis m
S elts k onnak roonik a
V alits us , m inis teerium id, am etk onnad
Riigik ogu
M ajandus , äri, ettevõtlus
M ood
A utod
Tuntud is ik ud, s uhted
S tatis tik a, uurim us te andm ed
Tehnik a, tehnoloogia
K uns t, k irjandus , teater
M aaelu
Tööpak k um is ed
K orrupts ioon, s k andaalid
Teadus lik ud avas tus ed
Noorte elu
S port
A rvam us ed ja arutlus ed päevas ündm us tes t
K ool, haridus , õppim ine
Loodus
S ots iaalprobleem id
Huum or
S eadus ed, m äärus ed, õigus alane info
K odu, pere, laps ed
K uritegevus , polits ei, k ohtud
Uudis ed välis m aalt
Teles aated, film id
Tervis
O m a valla, linna, m aak onna info
Uudis ed E es tis t

1,2
13
13,3
13,5
14,7
18,6
19,4
22,8
23
23,7
23,8
24,7
25,3
25,5
26
27,2
27,9
29,5
31,3
31,3
32,4
35,2
39,5
40,3
41
43,3
47,4
49,9
50,6
53,7
54,2
56,6
57,6
59,6
63,8
66,5
77,7
84,7
0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Huvide tüübid:

Huvi meedias käsitletavate
jagunenud gruppide vahel:

teemade

> ühiskonna ja riigi teemadest huvitujaid
> kodu-lähiümbruse huvilised
> tehnika-teaduse-ettevõtlushuvilised

vastu

on

Teemahuvide klastrid 1-4
Kokkuvõtvalt on teemahuvide kohta neli klastrit
I. Esimese, poliitikahuvilise klastri (18% koguvalimist) domineerivaks faktortunnuseks on huvitatus riigi ja selle
institutsioonide tegevusest.
Kõrgendatud poliitikahuvi on ainult veidi rohkem omane meestele [VK1](52%). Siia klastrisse kuulub rohkem
kõrgharidusega inimesi, domineerivad keskealised ja vanemad inimesed (72% klastrist on vanem kui 45
eluaastat). Samuti kuulub siia keskmisest enam eestlasi. Sissetulekudominant on veidi allapoole Eesti
keskmist (1500-2500 kr pereliikme kohta). Keskmisest enam on siin pealinlasi ja maainimesi.
II. Teise, kultuurile ja lähiümbrusele orienteeritud teemahuvi klastri (19% koguvalimist) teljeks on kultuuri,
hariduse ja noorte elu, reisimise ja seltskonna temaatika, keskmisest tugevam on ka orienteeritus
lähiümbrusele ning sotsiaalsetele probleemidele. Samas on tüüp poliitikakauge.
Nimetatud tüübile on iseloomulik feminiinsus (88% naisi). Tüüpi iseloomustab keskmiset enam keskhariduslik
taust, samuti on siin keskmisest enam venekeelse ankeedi täitnuid. Palgaskaalal on nad kõige madalama
sissetulekuga pereliikme kohta. Keskmisest enam on siin (pea)linlasi ja vähem maainimesi.
III. Kolmanda, tehnika, teaduse ja ärikeskse teemahuvi klastri (28% koguvalimist) juurde kuulub ka
kõrgendatud spordi- ja välisuudiste huvi. Ootuspäraselt koosneb see tüüp valdavalt meestest (91%).
Klastri vanuskoosseis on vastandlik esimesele, poliitikahuvilisele tüübile: siin domineerivad noored, 77%
klastri koosseisust on vanuses alla 44 aasta. Sissetulek on selles klastris kõrgeim: ligi pooltel ulatub see
üle Eesti keskmise, kusjuures veerandil on sissetulek pereliikme kohta kõrgem kui 4000 krooni kuus.
Üllatav on, et klastri koosseisus on keskmisest enam maal elavaid inimesi.
IV. Neljanda, ümbritsevast vähehuvitunute klastri (34% koguvalimist) moodustavad inimesed, kelle huvid on
kõikide faktorite lõikes tunduvalt alla keskmise.
Klastris on väike naiste ülekaal (62% naisi), ka on selles keskmisest rohkem pensionieas inimesi.
Iseloomulik on ka veidi madalam haridustase ja sissetulek pereliikme kohta. Asulatüüpide esindatus
vastab aga valimi keskmisele. Venekeelsete inimeste osakaal on valimi keskmisest suurem (41% valimi
34%ga võrreldes). Nendel inimeste seas on silmatorkavalt enam Eesti kodakondsuseta inimesi, mis viitab
sellle, et kodakondsuse puudumine on seotud üldise vähema huvitatusega ümbritsevast elust.

Muuseumid kultuurimeedia kanalina Eesti
muuseumide külastusi (SaarPoll-Kult.min 2006)
MUUSEUMIDE KÜLASTATAVUS 2005. Eesti inimesed muuseumides:
12% Eesti Vabaõhumuuseumis
10% Kadrioru kunstimuuseumis
9%

Kumu Kunstimuuseumis

8%

Palmse mõisas

8%

Eesti Loodusmuuseumis

6%

Eesti Meremuuseumis

6%

Eesti Ajaloomuuseumis

6%

Tallinna Kunstihoones

5%

Rakvere linnuses

5%

Eesti Tervishoiumuuseumis

5%

Niguliste muuseum-kontsertsaalis

5%

Tartu Kunstimuuseumis ja Pärnu Uue Kunsti muuseumis

4%

Narva Muuseumis

4%

Eesti Rahva Muuseumis

4%

Saaremaa Muuseumis

4%

Palamuse Oskar Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumis

3%

Okupatsioonide Muuseumis

3%

Eesti Põllumajandusmuuseumis

57% inimesi ei ole aasta jooksul muuseumides käinud

M illiseid m u u seu m e on viim ase 12 k u u jook su l k ü lastan u d ?*

K adrioru K unstim uuseum **

8

K um u K unstim uuseum **

8

P alm se m õis

8
7
8
6
6
7
6

E esti L oodusm uuseum
E esti M erem uuseum
E esti A jaloom uuseum

N iguliste m uuseum -kontserdisaalis
E esti T ervishoium uuseum
N arva M uuseum
E esti R ahva M uuseum
S aarem aa M uuseum
P alam use O skar L utsu K ihelkonnakoolim uuseum
O kupatsioonide M uuseum **
E esti P õllum ajandusm uuseum
P ärnu M uuseum
E esti S pordim uuseum
H iium aa M uuseum
M uu

2006 a

13
12

E esti V abaõhum uuseum

R akvere linnus

2003 a

5
6
5
6
5
4
4
3
4
4
4
5
4
3
3
3
3
3
2
3
2
3
7
7
57
57

E i ole külastanud
P rotsen t %
0
10
20
30
** 2003.a. ei küsitud
*kuna iga respondent võis anda m itu vastust, siis võib protsentide sum m a olla 100-st suurem

40

50

60

K u n s tin ä itu s te , k u n s tis ü n d m u s te k ü la s ta m in e e r in e v a te s k o h ta d e s
(o n k ü la s ta n u d s e d a k o h ta v ä h e m a lt ü h e l k o rra l)
K u ltu u ria s u tu s te s (te a trid , k in o d ,
k u ltu u rim a ja d , jn e )

18
16
14

M õ n e s g a le riis

15

Ü h is k o n d lik e s h o o n e te s (p a n g a d ,
(o m a )v a lits u s a s u tu s e d , õ p p e a s u tu s e d , jn e )

14
12

K a d rio ru K u n s tim u u s e u m is *

2003 a

10

2006 a
K u m u K u n s tim u u s e u m is *

9
6
6

T a llin n a K u n s tih o o n e s

6

N ig u lis te m u u s e u m -k o n ts e rd is a a lis

5
4

T a rtu K u n s tim u u s e u m is

5
4

P ä rn u U u e K u n s ti M u u s e u m is

5

V iin is tu K u n s tim u u s e u m is *

3

T a rb e k u n s ti ja D is a in im u u s e u m is * *

3
2
2

A d a m s o n -E ric u m u u s e u m is

2

K ris tja n R a u a m a ja m u u s e u m is

1
6

M õ n e s m u u s k u n s tim u u s e u m is

7
10

M u ja l
P r o tse n t %
* 2 0 0 3 .a . e i k ü situ d
* * 2 0 0 3 o li te in e n im e tu s

9
0

5

10

15

20

Muuseumid (funktsioonid) avalikkuses –
kultuur või popkultuur

> Muuseumide rolli polü-funktsionaalsus
> Muuseumid – kultuur või/ja popkultuur, popkultuuri keskkond
Lugesime arhitektuurivõistluse žüriis osalenud Maasilt, et tehakse/
tulemas on Eesti popkultuuri keskus (Maas, 17. jaan 2006
Postimees)

Küsimus Eesti kultuurile ja muuseumidele: kas popkultuurile
orienteerumine on ajakohane või võõrastav ?
praktikas Euroopa on minemas multifunktsionaalsuse teed, (mida
funktsioonide küsimine – vastamine näitab)
> MUUSEUMID – VÕITLUSVÄLI MÄÄRATLUSTE PÄRAST
> ERMi ARHITEKTUURIVÕISTLUS TÕI ESILE ÜLDISED MÄÄRATLUSTE
PROBLEEMID

Avalikkus muuseumidest 1. ERMi arh. Näitel
17.1.2006. Muuseum ei pea viitama suitsupääsukesele. Võidutöö oponendid peaksid lammutama ka Toompea
linnuse koos Pika Hermanniga

Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi suhtes
Eesti Rahva Muuseumi uue hoone arhitektuurikonkurss andis hulgaliselt uusi ideid. Konkursile esitati 108 väga
eriilmelist, valdavalt heatasemelist tööd. Īürii leidis, et tööde arhitektuursetes lahendustes on palju originaalset,
kuigi suhteliselt suur osa autoritest on oma projekti loomisel ammutanud inspiratsiooni tänapäevasest
arhitektuurilisest avangardist.
Tööde käekirja põhjal võib eeldada, et enamik autoritest on suhteliselt väheste kogemustega noorema põlvkonna
esindajad. Sellest johtuvalt vajaksid nad oma ideede realiseerimiseks nõu ja mõningast abi. ERM-i ja Žürii
liikmete poolt moodustatava järelevalvekomisjoni, võidu-töö autori/autorite ja kohalike arhitektide ning
ekspertide omavahelises koostöös on võimalik tagada võidutöös esitatud ideede realiseerimine täiendatud ja
edasiarendatud kujul.
Millise panuse annab ERM-i uue hoone arhitektuur Eesti ühiskonnale ja identiteedile piirideta Euroopas? Īürii oli
seisukohal, et võidu-tööks peaks saama töö, milles rõhutatakse seda potentsiaali aktiivsel ja progressiivsel
moel ning kus arvestatakse kõnealuse kultuuriobjekti vastutusmäära olulisust. Samuti oodati, et võidutöö
annaks oma panuse avalikku keskkonda avaliku ruumi aktiveerimisega ning valiks üldtuntud eestipärase
teema, mis aitaks edendada arutelu Eesti ajaloo üle. See teema tuleb ellu viia rahvusvahelisel tasandil,
tõmmates Eestile tähelepanu laiemas kontekstis.

Hoiakute muutmine
Ülesanne ei ole lihtne. Selle täitmiseks peab ERM avalikkusele infot jagama. Samas on see ilus ülesanne. See

tekitab ühiskonnasisest respekti rahvas, kes on rajamas uut demokraatlikku hoiakut ja märkimisväärset kohta
Euroopa riikide seas.

Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas,
rahvuslikke piire ületavas ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab ligi noort põlvkonda ja
mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises kontekstis.
Winy Maas, Hollandi arhitekt, žürii liige

Avalikkus muuseumidest 2. ERMi arh. Näitel
> Kaua me põeme seda nõukogude aega!
Žürii koosseisu kohta ei oska midagi halba öelda, kuigi võib-olla mõni teine koosseis oleks teisiti
otsustanud. Ametnikud olid need, kes olema pidid – minister, muuseumide nõunik, muuseumi tollane
direktor, linnaarhitekt. Arhitektide liit tegi arhitektide poole pealt liikmete valimise ülesandeks Veljo
Kaasikule. Välisliikmetest jäi kõrvale Dominique Perrault, kes on seotud Peterburi Maria teatri
projektiga. Kuid Winy Maas Rotterdamist on samuti vaieldamatult rahvusvaheline autoriteet.

Ilus urbanistlik ruum

Võiduprojekt on hea. Esiteks sissekäigu arhitektuuriline sõlm, mis tekib konsoolse varikatuse alla,
teiseks ruum, mis moodustub tee ja oja ning nendega seotud ruumiga, ja kolmandaks pealmine
ruum, kus “lennurada” jookseb maja peale – tekib ilus urbanistlik ruum. Peale selle hoone ja
maastiku pingestatud kooskõla, mida ma nimetaks omamoodi “maastikudraamaks”, samal ajal koos
lainelise ja nõtke muljega.
Eesti Rahva Muuseum kui rahvuslik sümbol ei pea viitama suitsupääsukesele, veskikivile või
roigasaiale – ta on iseenesest kontseptuaalne urbanistlik arhitektuuriline sümbol. Iga muuseum on
seestpoolt lavastus ja praegune kehand annab selleks kõik võimalused. Museoloogide mure on
mõistetav, kuid kõik probleemid on lahendatavad.
Ma ei saa ka aru nendest, keda ajasid närvi võiduprojekti liigsed vihjed kunagisele Vene
sõjaväelennuväljale.
Kaua me põeme seda nõukogude aega! Toompea linnus koos Pika Hermanniga on ju ka okupantide
rajatud. Lisaks on ühed ikkagi arhitektid, teised museoloogid, kellel ilmselt puudub tänapäevase
arhitektuuri tunnetus. Ajakirjandusele oleks nii palju etteheiteid, et ei maksa lehte panna igasuguseid
kuulujutte, kuidas keegi žüriiliikmetest hääletas või kes keda mõjutas.
Võib küsida, kas Eesti arhitektide osavõtt konkursist oli liiga loid või ei motiveerinud preemiafond.
Minu meelest oli kõik normaalne ja seda ka Kumu arhitekti Pekka Vapaavuori arvates. Eesti arhitektid
on tööga hõivatud ja tegelikult oli ülesanne ka tohutult raske.
Andres Alver, arhitekt, Žürii liige

Avalikkus muuseumidest 3. ERMi arh. Näitel
KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga?
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
17. jaanuar 2006 EPL KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga? (126)
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
Eile avati pidulikult Eesti Rahva Muuseumi konkursi võidutööde ümbrikud. Ulatati lilli ning võitjatel oli põhjust
rõõmustada. Paraku valiti võidutööks projekt, mida ei saa ega tohi ehitada tulevaseks
rahvusmuuseumiks.
Võidutöö kujutab endast Raadi veneaegse sõjalennuvälja pikenduseks mõeldud 70 m laiust ja 350 m (!)
pikkust klaaspaviljoni, mis jätkub 1,1 km pikkuse platoona “lõpmatusse”. Kokku võtab ehitis enda alla
1,5 kilomeetrit.
Abstraktse grandioossuse kõrval oleks nagu pisiasi, et selle projektiga kinnistatakse Jakob Hurda
mälestuseks loodud Eesti Rahva Muuseum ühes rahvuslike soome-ugri etnoloogiakogudega igaveseks
nõukogude kaugpommitajate lennuvälja külge. Seda nii füüsiliselt kui ka sisuliselt. Muuseumitöötajad ja
külastajad hakkavad läbi klaasseinte sundkorras kunagisi Nõukogude lennutrajektoore imetlema ning
sadadele muuseumi külastajatele räägitakse ikka ja jälle haledat lugu Tartu linna arengupeetusest
Nõukogude okupatsiooni ajal.
Sellise muuseumi ehitamiseks võiks lausa Putinilt endalt raha küsima minna – ettemaksuks kõikide punaste
nelkidega ürituste eest, mida annab edaspidi hästi korraldada otse Eesti Rahva Muuseumi lävel.

Kuidas see sai juhtuda?
Kõigil inimestel on õigus küsida, kuidas sai selline asi juhtuda. Lühivastus: žürii komplekteeriti nii, et
ajaloo suhtes “kompleksivabad” ja “kõigega nõus” liikmed jäid enamusse. Žürii lööksalga moodustanud
arhitektid-urbanistid Kaasik ja Alver on ennegi läbi viinud ideekonkursse, mille tulemused ei realiseeru.
Muidugi on tore virgutada vaimu puhtteoreetilise ajugümnastikaga. Kui aga tellija (kultuuriministeerium
koos ERM-iga) moodustab žürii, et leida parim teostatav lahendus muuseumile, on absurdne tõsta
kilbile visionäärne urbanism.

Lisaks okupantide lennuväljaga flirtimisele on võiduprojekt ka siseruumide osas lootusetult puudulik: fondiruume kõvasti vähem, näitusesaalid valged ja
tööruumid akendeta (peaks olema vastupidi), dubleeritud sissepääsud (topeltkaader), vead projektis jpm. Selle ekspluatatsioon on teistest tunduvalt
kallim (käidav klaaskatus; klaasseintega köetavad, ent kasutamata suured õhuruumid jms). Tagatipuks ulatub “muuseum-lennuväli” alale, mille tuleviku
üle ei otsusta žürii, vaid Tartu linn ja vald. ERM peaks nüüd hakkama Tartu linna piiride laiendamist taotlema!
Nii minu kui ka Kanada eksperdi Barry Lordi jaoks oli võiduprojekt viimases kategoorias märkega “mitte mingil juhul”. Muidugi on iga projekti võimalik
ümber teha (kahtlen, kas välisautorid on nõus oma ideedest loobuma, need tunnistati ju parimaks!). Ent miks määratakse esikoht tööle, mida tuleks
nullist alustada, kui kõrvalt on võtta terve hulk võistluse kriteeriumidele vastavaid töid?
Ideekonkurss allub riigihangete seadusele. Minister Palmaru, kes peaks seisma muuseumi eest ning tagama “riigi rahaliste vahendite kõige
ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise”, läks kaasa arhitektide hasartmänguga. Kas tõesti oli hirm gastroleeriva välisarhitekti ees rumal paista?
Kõigest ühe päeva Tartus ja pool päeva Tallinnas viibinud Hollandi arhitekt Winy Maas käitus nagu staar külatanumal. Või on mäng peenem: minister
ei taha seda muuseumi üldse ehitada?
Lennuajaloo mälestis?
“Muuseum-lennuvälja” kasuks kostis argument, et sõjaväebaaside all oli ka eestiaegne lennuväli, mistõttu tegemist oleks rahvusliku järjepidevusega!
Absurdsemat tõlgendust on raske leida. Raadi ajalugu algas ja lõppes venelastega. 1912. aastal maandus Raadi Krasnojarski polgu lennuplatsile Vene
katselendur Sergei Utotškin. Tema järel saabusid 1914. aastal lennukid Peterburi sõjaväeringkonna lennuroodu Gatšina polgust. Eestiaegne lennuväli
oli rohu-plats, mis asus hulk maad linna pool. ERM tahetakse liita 1952–1956 rajatud kaugpommitajate lennuväljaga, millega koos ehitati Luunja
pommilaod ja Kärkna kütusebaas.
Lennuvälja imetlevad arhitektid otsustasid pöörata uue lehekülje Eesti ametlikus ajalootõlgenduses.
Las “kompleksides” poliitikud jamavad Tartu rahu ja piiridega, meie oleme tolerantsed! Kui vahva: teeme kõik näo, et Nõukogude okupatsiooni suurim
füüsiline märk Tartus, mis linna 50 aastaks lukku pani, oli üks pühapäevalennunduse harrastamise plats. Teeme näo, et me ei tea midagi Raadi
masendavast reostusest, mida on roogitud juba kümme aastat. Teeme näo, et me ei märka lillelasu, millega iga aasta maikuus külvatakse üle Raadil
asuv punamonument.
Ei saa me ühele poole ei piiri ega pronkssõduriga, Raadile aga tahetakse ehitada terve sõjalennumemoriaal, mille keskerakondlasest kultuuriminister
on mõtlemata heaks kiitnud.

Tänu ministri meelemuutusele nautisid “puhta arhitektuurimõtte” kaitsjad triumfi. Ekspertidele sai koht kätte näidatud, sh Barry Lordile Kanadast, kes
oma valdkonnas on maailmas kindlalt esikümnes. Samas võib Winy Maasi puhul vaielda, kas ta esimese sajagi sisse mahub. Maas ei ole ühtegi
muuseumi ehitanud – väike kunstikeskus seda kogemust ei anna –, küll aga kuulub tema loomingu pärlite hulka näiteks korterelamu projekt sigadele
(otseses mõttes). Miks kutsuti ERM-i žüriisse selline välisarhitekt, kui Euroopast olnuks ridamisi võtta muuseumi projekteerimise kogemusega
tipparhitekte? Küsigem ka: miks ei olnud žüriis ühtki Tartu avaliku elu tegelast?
Pyrrhose võit
“Veel üks selline võit ja me oleme kadunud,” tõdes veriste lahingutega kuulsaks saanud Pyrrhos. Kulutati kolm miljonit, aga konkurss täitis vaid
“arhitektuurimõtte elavdamise” rolli. ERM peab alustama otsast.
Kui kaugele saavad arhitektid tegelikkusest võõrandumisel veel minna? Ühed projekteerivad linnasüdametesse kaubakolosse; teised müüvad
süüdimatult akendeta tube; kolmandad pressivad vastutustundetult žüriides läbi “kunstiprojekte”, millega tellijal pole midagi peale hakata. Vaene
arhitektide liit pingutab, et Eesti arhitektuuri mainet seltskonnaüritustega parandada, aga ei saavuta midagi, kui arhitektide teod käivad sõnadele vastu.
Valjuhäälselt ühiskonnas otsustamisõigust nõudes ja üksteisele kõrgeimaid kvalifikatsioonitunnistusi jagades võtavad arhitektid otsustama pääsedes
arvesse vaid oma kinnismõtteid ja ego. Sellises kontekstis muutub või-matuks kaitsta seisukohta, et ühiskonnas kaalukate otsuste tegemine peaks
Eestis olema usaldatud arhitektidele.

Karin Hallas-Murula, ERM-i arhitektuurikonkursi ekspert, Eesti arhitektuurimuuseumi direktor

Avalikkus muuseumidest 4. ERMi arh.v näitel
Hiidämblik ja punalohe. PM 21.1.06. www.postimees.ee/230106/esileht/arvamus/189520.php
«Põhjakonna me siis ei saanud,» võis kunagi direktorina eelmise Eesti Rahva Muuseumi
arhitektuurikonkursi korraldanud Tõnis Lukase hääles leida kergeid pettumusenoote, kui ta
esmaspäeval ERMi uue hoone konkursil võidutöö «Memory Field» («Mälestuste maastik») ees
käed risti rinnale sättis.
«Põhjakonna»-nimeline projekt võitis tosin aastat tagasi. Aga riik oli vaene ja ERM pidi KUMU selja taha
järjekorda võtma.
Nende ootamise aastatega langes otsus – muuseum läheb oma päriskoju Raadile. Seal mõisahäärberis
avas ERM 1923. aastal esimesed seitse näituseruumi.
Tuul on pööranud, ühtäkki suudab riik ehitama hakata ning projekti said kutsutud silmad esmaspäeva
keskpäeval esimest korda näha.
«Nüüd saame siis ämbliku » jätkas Lukas.
Tõepoolest, mitmel pildil kõrgus muuseumihoone kohal hiigelämblik, mis osa vaatajaid nii segadusse
suutis ajada, et nad hoopis seda tulevaseks muuseumimajaks pidasid.
Loomad meeldivad inimestele. Nii kirjutas üks arvamuskülgede püsiautor hiigelsuurest punalohest, mis
Raadi sõjaväelennuväljal laiutama hakkab. Põhjuseks pilt, kus arhitektid olid hoone mastaapide
näitlikustamiseks ühel maastikuvaatel muuseumimaja punaseks värvinud, hallist üldpildist
eristamiseks.
Kolm noort arhitekti – Lina Ghotmeh Liibanonist, Itaalias kasvanud Dan Dorell ja jaapanlane Tsuyoshi
Tane suutsid endast kõnelema panna terve Eesti. Õigupoolest oma projektist. Ühtäkki oli rahvas
kaheks nagu kirvelt kõlksu saanud kasehalg – poolt ja vastu.

350 meetrit pikk, peamiselt ühekorruseline klaastunnel, kogupikkuses on kompleks poolteist
kilomeetrit pikk ja meenutab lennurada. Kerge kaldega kate vihjamas tõusmisele taevasse,
oma saatusele vastu minemisele.
700 000-kroonine võidupreemia on suurim, mida Eestis eales on arhitektuurikonkursil välja antud,
kuid rahvusvahelised tipud, kellega koos Ghotmeh, Dorell ja Tane töötanud on, sellistele
konkurssidele välja ei tule.
Selle kolmiku esimest suurt võitu saadavad rohked küsimused – kas maja ikka suudab
muuseumihoone nõudmisi täita, kuidas mastaapne hoone selles ümbruses välja hakkab
nägema ning kuidas eesti vankrirattad ja õllekapad seal sees tunduvad. Ning kui palju see
klaasmaja Eesti riigile maksma võib minna.

Nii pidi kolmik enne auhinna saamist tõlkeklappidest kuulma ERMi eelmise direktori Jaanus Plaadi
kahtlustesse peidetud lootust, et juhul kui võidutööd ei õnnestu muuseumi vajadustele
kohandada, on žüriil võimalik asendada see mõne teise tööga.
Alles siis avanesid ümbrikud ning presidendipaar lõi kolme noore arhitektiga kokku.
Päev pärast võidu tähistamist sõitis trio Londonisse, lubadusega juba nädala pärast tagasi olla.
Arhitektuurimuuseumi direktor Karin Hallas-Murula taandas end suure käraga žüriist, sest sellesse
kohta ehitatud suur sillakujuline muuseum seoks
ERMi igaveseks nii füüsiliselt kui ideeliselt Nõukogude okupantide sõjaväelennuvälja külge.
Dorell on pärit Itaaliast ja üles kasvanud ajal, kui maailma lapsed kartsid kõige rohkem tuumasõda.
Tema hirmu kodu oli Tartus Raadil. Kaugpommitajad olid valmis siit iga hetk õhku tõusma ja
Euroopale surma külvama.

Avalikkus muuseumidest 5. ERMi arh. Näitel
>

JUHTKIRI: Rahu Eesti Rahva Muuseumile

Eesti Päevaleht 17.1.2006

(2)

Eile saime siis teada ERM-i arhitektuurivõistluse võitjad ja näha ka sada kaheksat võistelnud
projekti. Kirgi oli juba enne üles köetud, sest žürii hoidis tulemusi pikka aega saladuses.
Pole ime, et ajakirjandus haaras kinni igast läbiimbunud vihjest. Oli enam-vähem kindel, et võit ei
tulnud koju. Kokku konkureeris kõigest 12 Eesti arhitektide projekti, millest üks sai ostupreemia.
Meenutagem, et Kumu konkursil tegid puhta töö soomlased.
ERM-i arhitektuurivõistlus ja ehitamine põhjustab ilmselt veel suuremaid debatte, sest see
puudutab absoluutselt tervet Eesti rahvast. Eesti Päevaleht on loomulikult juba tänasest avatud
kõikvõimalikele arvamustele, kuid me kõik peame ka arvestama muuseumi direktori Krista Aru
palvet: laske meil lõpuks rahulikult oma päris kodu valmis ehitada. Pärast kaklust teatavasti
rusikatega ei vehelda, kuid Kumu näide on hoiatav: ikka hakati vaidlustama asukohta ja projekti
sobivust Lasnamäe nõlva alla. Loodetavasti ERM-iga nii ei lähe.
Kuid mingid rasked eriarvamused on ka siia sisse programmeeritud. Laias laastus lähevad
arhitektide ja museoloogide-kunstiajaloolaste hinnangud lahku. Viimati mainituid häirib projekti
sobivus muuseumihooneks ja liigne orienteerumine kunagise Vene militaarlennuvälja imagole.
Võidutöö “Mäluväli” saatetekstist võib otse lugeda, et see on “lõige maastikust” ning “stardirada”
silmapiiri ja kauguste poole, mis ühtlasi on “tunnistajaks pikaajalisele võitlusele okupatsiooniga”.
Samas tundub see mõnele eestlasele hoopis monumendina nõukogudeaegsele sõjalennuväljale,
mis tegi Tartust kinnise linna. Arhitekte, seda enam välismaiseid, ja võib-olla ka turiste aga
säärane kohamüüt pigem paelub. Kahju on muidugi sellest, et lähitulevikus pole ette näha
varemetes mõisa restaureerimist. Vanemale põlvkonnale seostub Raadi just eelkõige mõisaga.

Teemaväljad ja tasandid
Teemavälja üldstruktuur :
1. Struktuursed teemad ja põhimüüdid
2. Võimu ja juhtimise, otsustamise ja funktsionaalsed teemad

3. Inimese ja identiteedi teemad

Muuseumi - teema meediaväljal:
1. Muuseumid struktuuriosana
2. Konseptualiseerimine, valikud ja otsustamised
3. Muuseumide funktsioneerimine inimese jaoks

Eesti elanike kultuurihuvide mudel ja mudeli
sotsiodemograafiline taust
1. Aktiivne mitmekülgne kultuurisuhe

22%

2.Utilitaarne (sh tehnoloogiline) ja meelelahutuslik kultuurisuhe 25%
3. Traditsiooniline, perekeskne kultuurisuhe 19%
4. Sotsaalse võrgustiku ja popkultuuri keskne kultuurisuhe 14%
5. Kultuurikauge, passiivne suhe

20%

mudel on avaldatud ja analüüsitud: Lõhmus, M., Lauristin, M., Salupere, R.
Inimesed kultuuriväljal: aktiivsus ja eelistused. Rmt: Eesti elavik 21.
Sajandi algul. TÜK 2004, lk 97 – 128

T abel 7.22. K ultuuriorientatsioonide klastrite sotsiodem ograafiline struktuur.

Sugu
V anus

H aridus

A nkeedi
keel

22 %

25%

19%

14%

20%

K ogu

M ees
N aine

36

21

35

49

47

64

81
19

79

65

51

54

15-19

3

17

3

29

3

10

20-29
30-44

10

28

9

12

17

23

33

31

34
25

21

27

45-54

23

14

23

10

17

18

55-64

20

5

19

1

25

15

65-74

20

3

15

1

22

13

alg, põhi

15

27

15

29

30

23

K esk

55

58

62

59

49

57

K õrgem
E esti

30

15

23

13

21

21

73

67

63

68

59

66

V ene

27

33

37

32

41

34

26. septembri töötuba:
võimalusi muuseumide esitamiseks avalikkuses
Kuidas saavutada kommunikatsiooni dünaamilisus?

Meedia muuseumidest millele meedia reageerib?
> Millele meedia reageerib ja millele mitte?
> Millised on valikute printsiibid ja kriteeriumid?

> Millal reageerib?
> Kuidas reageerib?

Meedia paradoksid
> Meedia näib emotsionaalne, siiski on meedia sisu ratsionaalne –
funktsionaalne
> Meedia esitab end avaliku tekstina, siiski on see sündinud suletuses
> Meedia esineb kõikide esindajana, siiski on see kellegi esindaja
> Kes omab/toodab meedia sisu (aktiivne pool) ja kes meedia sisu kasutab
(passiivne pool)
> Meedia on identiteeditööstus – ideede, meeleolude, arvamuste, identiteedi
tootmine
> Meedia sisu referentsid on kas kindlad väljakujunenud allikad (kvaliteetsed)
või rohkem juhuslikud mitte-väljakujunenud (vähekvaliteetsed) allikad.
> Muuseumid on kvaliteetsed referentsid.


Slide 39

Maarja Lõhmus:

Muuseumid kui
kommunikatsioon
ettekanne Narvas,
25. septembril 2006

ARUTLEN:

> Avalikkuse ja meedivälja üle
> Muuseumide üle avalikkuses ja meediaväljal

> Avalikkuse struktuurimudeli üle, Eesti ühiskonna
avalikkuse üle, kus domineeriv avalik väli on meediaväli,
kus muuseumid on materjaliks ja teemaks. Milliseks?
> Inimeste huvitüüpide üle

> Muuseumide kommunikatsiooni üle ühiskonnas

PANOPTICON (Bentham 1787), Foucault
http://cartome.org/panopticon1.htm

Muuseumide struktureeriv normatiivne
roll kultuuris:
sisemine ja välimine määratlemine
-

Ühiskonnas muuseumide institutsioonil tõemonopol aprioori, struktuurselt

-

Muuseumid on vajalikud ja neid tuleb toetada ka siis, kui külastajaid napib (81%
nõus, Kultmin.2006, vt. järgmine slaid). See olukord on sarnane avalik-õigusliku
ringhäälingu toetamisega, mida toetatakse ka siis, kui ei kuulata. Tõlgendus:
kultuuristruktuuri toimimise põhiinstitutsioonid peavad tingimusteta olemas olema.

-

Sisemine identiteet ja väline määratlemine:

ERMi ideest ja asutamisest 100 aastat hiljem on saanud mineviku-tuleviku
kontseptsioonide ja suundade küsimus. Põhiküsimusi esitasid ERMi uue hoone
arhitektuurivõistluse vastukajad (vt. Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi
suhtes. Winy Maas 17.1.2006 PM)

Winy Maas: Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele
muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas, rahvuslikke piire ületavas
ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab
ligi noort põlvkonda ja mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises
kontekstis.

K u ivõrd n õu stu b järgn evate väid etega m u u seu m id e k oh ta?
(täiesti nõus + pigem nõus)

M uuseum id korraldavad
liiga vähe põnevaid
üritusi

2006 a

45
37

M uuseum id on vajalikud
ja neid tuleb toetada isegi
siis, kui külastajaid napib

80
81

U ute m uuseum ihoonete
ehitam ine on riigi raha
raiskam ine

20
17

Inform atsioon
m uuseum ides toim uvast
on hästi kättesaadav*

27

E esti m uuseum ide
väljapanekud pakuvad
palju põnevaid elam usi*

52

0
P ro tsen t %
* 2 0 0 3 ei k ü situ d

2003 a

20

40

60

80

100

Muuseumid kui maailmapilt ja
identiteedikommunikatsioon: tehnoloogilise hüppe,
konstruktivismi ja reflektsiooni uus tase
MUUSEUMID

>

Eesti muuseumi ideede kujunemine Jakob Hurda matustel Tartus 1907; Hurda tööde
jätkajate otsusluua vanavara süstematiseerimiseks ja eksponeerimiseks muuseumi.

>

Muuseumide materjalide esituses nii konstruktivistlik kui refleksiivne pool.

>

Vrd. Soome muuseumidega (vt. Lõhmus, M., Medijainen, E. Soome ja soomlased
TÜK 2005, pt Muuseumid lk.317 - 328)

>

Eestis loodus kultuurikeskkonnana – loodusajakirjandus jm on kõrgelt koteeritud

>

Eesti kultuuriajakirjanduses on muuseumide – ajakirjanduse osa praegu vähe esile
tulev ja hajutatud erinevate väljaannete kui ‘kontekstide’ vahel – osad teemad
üldajakirjanduses, muuseumide näitused ja väljapanekud kultuuriajakirjanduses ja
muuseumide kontseptuaalne pool üldise kultuuripoliitilise diskussiooni osana.

>

Kõige rohkem saavad inimesed infot kultuurivaldkondade kohta üldajalehtedest ja
ajakirjadest, televisioonist ning sõprade-tuttavate käest.

>

Eesti kultuuriuuringud – kultuuri uuringute põhjana oluline muuseumide teadustöö
ja uurimused. Kultuuriuuringutes on muuseumide osa laias kultuurikeskustelus
põhjendamatult tagasihoidlik –veel-mitte-kommunikatiivne faas.

K u ivõrd su u rt h u vi p ak u vad järgn evat tü ü p i m u u seu m id ?
(suurt huvi + m õningast huvi)

2003 a
2006 a

75

L oodus

78

64

K unsti

66

65

A jaloo ja arheoloogia

65

60

K oduloo

59

52

T eadus ja tehnika

55

45

E tnograafia ja
antropoloogia

48

6

M uud

P ro tsen t %

5
0

20

40

60

80

Eesti struktuurimuutus ja avalikkuse
representatsiooni muutus 1980 – 1990ndatel
>

Eesti muutumine 1990ndatel:

> - avalike representatsioonide muutumine
> - meediavälja muutumine
>

Totalitaarkommunikatsioonist avatud ühiskonna kommunikatsiooniks

>

Meediavälja funktsioonide muutus

>

Esinejate, kõneisikute, ajakirjanike-toimetajate muutus

>

Avalikkuse agenda ja fookuste muutus

>

Sotsikultuuriliste protsesside määratlemine- defineerimine

>

Igapäevane defineerimisvõitlus protsesside suunamise nimel

> ESITUSE – REPRESENTATSIOONI MUUTUS
> ÕIGED– VALED/ TUGEVAD– NÕRGAD/ SELGED– EBASELGED MÄRGID

Reflektsioon versus konstruktivism:
muuseumide rolli ja funktsiooni muutusi 1980ndatest
kuni 2000ndate alguseni.
1.

Reflektsiooni vajadus: muinsuskaitse liikumine 1980ndate lõpus,
muuseumide kultuurilis – poliitiline osalemine (näit. Loomeliitude
pleenumil)

2.

Institutsiooni restruktureerimine: Eesti kultuuri institutsioonide üldine
restruktureerimine ja uus legitimeerimine, toomine NSVL tõrjutud
identiteediinstitutsioonidest Eesti rahvuslikuks keskseks identiteedi ja
mälu institutsiooniks. (90ndate keskpaik)

3.

Enesereflektsiooni: muuseumide käsitlus areneva ja muutuva
protsessina, muuseumide võrdlused maailma teiste muuseumidega

4.

Institutsioonide uus struktuur: Liitumine EU-ruumiga, institutsionaalne
rahvusvahelistumine

5.

Reflektsiooni ja konstruktsivismi ootus: Avalikkuse ootustele
vastamine, resonantsi arvestamine, erinevate väärtuspõhiste
konfliktide käsitlemine kui süsteemi infrastruktuuri/struktuuri üldise
funktsioneerimise indikaatorina (2000ndate algus)

6.

Millise konstruktivismi ootus?
Muuseumide usaldamise/usaldamatuse küsimus, muuseumide
vastutus teadvuse-kujunduse eest (varjatud küsimus)

Muuseumide külastamise põhjused /funktsioonid
>

1/3 külastajatest meelelahutuseks, vaba aja veetmiseks

>

1/3 külastajatest enesetäiendamiseks ja harimiseks

>

1/5 külastajatest õppe otstarbeks

>

1/7 tööalaselt
Kommentaar: külastajate määratletud põhjused külastamiseks ei ole tähenda
automaatselt, et need ongi külastamise põhjused, sest kontekstiks pole uuritud inimese
huvide ja vajaduste struktuuri ning muuseumide külastamist selles kontekstis.

> Huvi 2006:
>

78% loodus

(2003 – 75%)

>

66% kunst

(2003 – 64%)

>

65% ajalugu ja arheoloogia

>

59% kodulugu (2003 – 60%)

>

55% teadus ja tehnika (2003 – 52%)

>

48% etnograafia ja antropoloogia (2003 – 45%)

> Mitte – huvi 2006:
>

53% ei ole vaba aega (2003 – 49%)

>

25% ei meeldi muuseumis käia (2003 - 22%)

>

24%

muuseumide kohta on vähe infot (2003 – 28%)

>

22%

puudub transport (2003 – 19%)

>

20%

piletihind liiga kõrge ( 2003 – 19% )

M illistel eesm ärk id el T e m u u seu m e k ü lastate?
Ü ldse m itte

M õnikord

S ageli

TÖ Ö A LA SELT

2003 a

94

42

2006 a

94

5 2

Õ PPEO TSTA RBEL

2003 a

88

9

3

2006 a

88

10

3

E N E S E T Ä IE N D A M IS E K S

74

2003 a

18

71

2006 a

21

8

M E E L E L A H U T A M IS E K S ,
V A B A A JA V E E T M IS E K S
2003 a

63

24

13

2006 a

63

24

12

0%
P ro tsen t %

20%

40%

60%

80%

100%

M is on p eam ised p õh ju sed , m ik s ei k ü lasta (saged am in i) m u u seu m e? *

2003 a
2006 a

49

E i ole vaba aega

53

M ulle ei m eeldi
m uuseum ides käia

22
25

M ul on m uuseum ide
kohta vähe infot

28
24

P ole transporti/ halvad
transpordivõim alused

19

P iletite hinnad on liiga
kallid

19
20

22

8

M inu tervis ei luba

6
6
6

M uu põhjus

K ülastan m uuseum e
piisavalt sageli

6
5
4
4

R aske öelda

0

10

20

30

40

P ro tsen t %
* k u n a ig a resp o n d en t v õ is an d a m itu v astu st, siis v õ ib p ro tsen tid e su m m a o lla 1 0 0 -st su u rem

50

60

Muuseumid 21. sajandi alguses–
kollektiivne identiteet, mälu, igapäevapraktika
Muuseumide sõnum ühiskonnas ja meedias.
Muuseumid on faktikogumid emotsionaalselt tulikuumal väljal.
Autentse mälu materjali faktiline olemasolu (hoidlate ja
arhiivide sisu jm materiaalne pool)
Muuseumid kui mälu ja kogemus. Mälu, ajaloo, tuleviku jm –
temaatika käsitlus inimese-kesksena
Muuseumid kui arutlusmaterjal, avaliku arutluse objekt. Riikide,
ühiskondade ja kultuuride konsensuse ja/või vastanduste otsing
Info orienteerumiseks.
MUUSEUMIDE FUNKTSIOONIMUUTUSI
Kontrollitud ideoloogiast (ja selle konstruktivismist) inimese avatud
maailmapildi kujundajaks (mälu tugevdajaks).
Uus funktsioon lubab rohkem muuseume ja materjale, avatumat mälu.
Selle talletamisega, mis aga vahepealsel suletud perioodil
kustutatud või kustumas – selle kogumisega on kiire!!

Muuseumid – eksistentsi lugu ja resonants

>

MUUSEUMID KUI AJA–KOHA–TEGEVUSE KOMMUNIKATSIOON KULTUURIS

> Svetlana Alpers,“The Museum as a Way of Seeing,” in Exhibiting Cultures:
The Poetics and Politics of Museum Display, ed. Ivan Karp and Steven D.
Lavine (Washington and London: Smithsonian Institution Press, 1991) pp.
25-32.
> Gianni Vattimo: The Structure of Artistic Revolution. 1988.
> Clifford, James: The Predicament of Culture: twentieth-century
etnography, literature and art. Cambridge (Massachusetts); London:
Harvard University Press, 1994.
> Georg Simmel: The Sociology of Space. (rmt Frisby, D.; Featherstone, M.
Simmel on Culture. Sage 1997)
> David Harvey: The Experience of Space and Time. (rmt The Condition of
Postmodernity. Blackwell. 1990)

Juri Lotman kultuuri enesemudelist ja
identiteedikommunikatsioonist
Kultuuri aktiivsuse enesemääratlemisel räägib tungist ühtsuse poole.
Kultuuri enesemudeli mehhanismid on seotud lakkamatu vajadusega
säilitada oma eneseteadvus, salvestada oma mällu kontseptsioon
iseendast.
Kultuurile on omane enesemudelite loomine ja kujutamine – nende kaudu
ühtlasi kontrollitakse adekvaatsust, suundade relevantsust.
Juri Lotman on eristanud kultuuri enesemudeli loomisel kolme üheaegset
suunda:
1. kultuuri enesemudel, mille eesmärgiks on refleksiivsus, reaalne tunnetus
ja kogemus
2. enesemudel, mis erinevad tavapraktikast, ent on suunatud praktika
muutmisele
3. ideaalsed enesemudelid ja manifesteerimised, mis eksisteerivad eraldi
reaalsusest ning säilitavad-defineerivad põhiväärtusi.
Lotman: erinevate enesemudelite vahel võib tekkida konflikte.

Muuseum – akadeemilise
kommunikatsioonidistsipliinina
http://www.uwo.ca/theory/Courses/Courses2006-OrderingLong.html
Centre for the Study of Theory and Criticism – Courses 2006-2007
Ordering Things - The following gives a very rough idea of how the course might unfold, though suggested
readings are at this stage no more than an indication of general directions, a point of departure for
reflection. The case studies, in particular, are intended merely as signposts on a terrain to be explored.
Weeks 1-7
•

Orientation

•

Collectors and Collecting (Baudrillard, Benjamin, Bal, Stewart)

•

Collecting Art and Culture (Clifford, Sherman, Duncan)

•

Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum (Pearce, Bal)

•

Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition (Bennett, Heidegger, Mitchell)

•

Taxonomies and Heterotopias (Foucault, Ritvo)

•

Archive (Derrida, Nora, Ricœur)

Weeks 8-13: Case Studies


Encyclopedia and Library (Borges, Kis)

•

Museum (Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H)

•

Anti-Museum (Broodthaers, the Museum of Jurassic Technology)

•

Taxonomies, Heterotopias and Lists (Greenaway's The Falls, Perec)

•

The Artist in the Museum (Boltanski, Greenaway)

•

The Museum Without Walls (The Situationist International, Sophie Calle, Banksy)

Muuseum akadeemilise distsipliinina. Näide
Week 1: Orientation
Week 2: Collectors and Collecting
>

Baudrillard, Jean. "The System of Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The Cultures of Collecting.
Cambridge, MA: Harvard University Press. 1994. 7-24.

>

Benjamin, Walter. "Unpacking My Library. A Talk About Book Collecting." Illuminations. Trans. Harry Zohn. Ed. Hannah
Arendt. New York: Schocken Books, 1969. 59-67.

>

Bal, Mieke. "Telling Objects: A Narrative Perspective on Collecting." In John Elsner and Roger Cardinal, eds. The
Cultures of Collecting. Cambridge, MA: Harvard University Press. 97-115.

>

Stewart, Susan. "The Collection, Paradise of Consumption." In Susan Stewart, On Longing. Durham and London: Duke
University Press, 1993. 151-69, 190-91.

Week 3: Collecting Art and Culture
>

Clifford, James. "On Collecting Art and Culture." In James Clifford, The Predicament of Culture. Cambridge: Harvard
University Press, 1988. 215-51.

>

Sherman, Daniel J. "Quatremère/Benjamin/Marx: Art Museums, Aura, and Commodity Fetishism." In Daniel J. Sherman
and Irit Rogoff, eds. Museum Culture: Histories, Discourses, Spectacles. London: Routledge, 1994. 123-43.

>

Duncan, Carol. "The Art Museum as Ritual." In Carol Duncan, Civilizing Rituals: Inside Public Art Museums. London and
New York: Routledge, 1995. 7-20.

Week 4: Exhibitionary Orders I: From Curiosity Cabinets to the Museum
>

Pearce, Susan M. "Collecting: Shaping the World." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A Cultural
Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 68-88.

>

Pearce, Susan M. "Museums: The Intellectual Rationale." In Susan Pearce, Museums, Objects, and Collections: A
Cultural Study. Washington, D.C.: Smithsonian Institution Press, 1992. 89-117.

>

Bal, Mieke. "The Discourse of the Museum." In Reesa Greenberg, Bruce W. Ferguson, and Sandy Nairne, eds. Thinking
About Exhibitions. London and New York: Routledge, 1996. 201-18.

Week 5: Exhibitionary Orders II: From the Museum to the World Exhibition
>

Bennett, Tony. "The Exhibitionary Complex." In Tony Bennett, The Birth of the Museum. London and New York: Routledge, 1995. 59-88.

>

Heidegger, Martin. "The Age of the World Picture," in The Question Concerning Technology and Other Essays, trans. William Lovitt. New York:
Harper & Row, 1977. 115-54.

>

Mitchell, Timothy. "Orientalism and the Exhibitionary Order." In Nicholas B. Dirks, ed. Colonialism and Culture. Ann Arbor: The University of
Michigan Press, 1992. 289-317.

Week 6: Taxonomies and Heterotopias
>

Foucault, Michel. The Order of Things: An Archaeology of the Human Sciences. London: Tavistock, 1970. xv-xxiv.

>

Foucault, Michel. "Of Other Spaces." Diacritics 16.1 (Spring 1986): 22-27.

>

Ritvo, Harriet. "Zoological Taxonomy and Real Life." In George Levine, ed. Realism and Representation: Essays on the problem of Realism in
Relation to Science, Literature, and Culture. Madison: The University of Wisconsin Press, 1993. 235-54.

Week 7: Archive
>

Derrida, Jacques. "Archive Fever, A Freudian Impression." Diacritics 25.2 (Summer 1995): 9-63.

>

Nora, Pierre. "Between Memory and History: Les Lieux de Memoire." Representations 26 (1989): 7-25.

Week 8: Encyclopedia and Library
>

Case Studies I: Borges, Danilo Kis's "The Encyclopedia of the Dead"

Week 9: Museum
>

Case Studies II: Flaubert's Bouvard et Pecuchet, Greenaway's A Walk Through H

>

Donato, Eugenio. "The Museum's Furnace: Notes Toward a Contextual Reading of Bouvard and Pécuchet." In Josué V. Harari, ed. Textual
Strategies: Perspectives in Post-Structuralist Criticism. Ithaca: Cornell University Press, 1979. 213-38.

Week 10: The Anti-Museum
>

Case Studies III: Marcel Broodthaers, The Museum of Jurassic Technology

>

Crimp, Donald. "This is not a Museum of Art." In Donald Crimp, On the Museum's Ruins. Cambridge: MIT Press, 1993. 200-34.

>

Rugoff, Ralph. "Beyond Belief: The Museum as Metaphor." In Lynne Cooke and Peter Wollen, eds. Visual Display: Culture Beyond Appearances.
Seattle: Bay Press, 1995. 69-81.

Week 11: Taxonomies, Heterotopias and Lists
>

Case Studies IV (Perec, Greenaway's The Falls)

>

Testa, Bart. "Tabula for a Catastrophe: Peter Greenaway's The Falls and Foucault's Heterotopia."

>

Paula Willoquet-Maricondi and Mary Alemany-Galway, ed. Peter Greenaway's Postmodern/Poststructuralist Cinema. Lanham, Maryland: The
Scarecrow Press, 2001. 79-112, 336-38.

Week 12: The Artist in the Museum
>

Case Studies V (Christian Boltanski, Peter Greenaway)

Week 13: The Museum Without Walls
Tony Purdy

Inimest üldhuvid, integreerivad huvid, diferentseerivad
huvid ja spetsialiseeritud teemahuvid meedias
Teemade huvitasemed:
1. üldhuvi - vähemalt 60% vastajatest huvi pakkunud teemad (uudised kodu- ja
välismaalt, tervis, tv-saated);
2. suuri rühmi integreerivaid teemad, huvi ca 40 % vastajatest (näiteks
kuritegevus-politsei-kohtud ja seadusandlus-õigusinfo, loodus, sport, noorte
elu, haridus, sotsiaalprobleemid, pere, ka huumor),
3. teatud huvirühmi diferentseerivaid teemad (25-35%), näiteks korruptsioonskandaalid, poliitika ja majandus vs. kultuur, riigikogu, valitsus, tuntud isikud –
suhted, seltkonnakroonika vs. statistika jne.
4. suhteliselt väikesele asjast huvitatute ringile (alla 20%) huvi pakkuvad
spetsialiseeritud teemad, näiteks õiguskantsler-riigikontroll, arvutid,
erakondade tegevus või kirik ja religioon.
Ülevaade inimeste teemahuvidest, st huvidest eri valdkondade suhtes (‘Mina,
maailm, meedia’ 2002), küsitletud oli 1500 inimest üle Eesti. Huvide
selgitamiseks oli vastajatele antud valdkondade nimestik, mille suhtes pidid
viiepallisel skaalal hindama huvitatust.

M uu valdk ond.
K irik , religioon
E hitus , k innis vara
P oliitik ud, erak onnad
Õ igus k ants ler, riigik ontroll
O s t-m üük
A rvutid
P res ident
Reis id, turis m
S elts k onnak roonik a
V alits us , m inis teerium id, am etk onnad
Riigik ogu
M ajandus , äri, ettevõtlus
M ood
A utod
Tuntud is ik ud, s uhted
S tatis tik a, uurim us te andm ed
Tehnik a, tehnoloogia
K uns t, k irjandus , teater
M aaelu
Tööpak k um is ed
K orrupts ioon, s k andaalid
Teadus lik ud avas tus ed
Noorte elu
S port
A rvam us ed ja arutlus ed päevas ündm us tes t
K ool, haridus , õppim ine
Loodus
S ots iaalprobleem id
Huum or
S eadus ed, m äärus ed, õigus alane info
K odu, pere, laps ed
K uritegevus , polits ei, k ohtud
Uudis ed välis m aalt
Teles aated, film id
Tervis
O m a valla, linna, m aak onna info
Uudis ed E es tis t

1,2
13
13,3
13,5
14,7
18,6
19,4
22,8
23
23,7
23,8
24,7
25,3
25,5
26
27,2
27,9
29,5
31,3
31,3
32,4
35,2
39,5
40,3
41
43,3
47,4
49,9
50,6
53,7
54,2
56,6
57,6
59,6
63,8
66,5
77,7
84,7
0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Huvide tüübid:

Huvi meedias käsitletavate
jagunenud gruppide vahel:

teemade

> ühiskonna ja riigi teemadest huvitujaid
> kodu-lähiümbruse huvilised
> tehnika-teaduse-ettevõtlushuvilised

vastu

on

Teemahuvide klastrid 1-4
Kokkuvõtvalt on teemahuvide kohta neli klastrit
I. Esimese, poliitikahuvilise klastri (18% koguvalimist) domineerivaks faktortunnuseks on huvitatus riigi ja selle
institutsioonide tegevusest.
Kõrgendatud poliitikahuvi on ainult veidi rohkem omane meestele [VK1](52%). Siia klastrisse kuulub rohkem
kõrgharidusega inimesi, domineerivad keskealised ja vanemad inimesed (72% klastrist on vanem kui 45
eluaastat). Samuti kuulub siia keskmisest enam eestlasi. Sissetulekudominant on veidi allapoole Eesti
keskmist (1500-2500 kr pereliikme kohta). Keskmisest enam on siin pealinlasi ja maainimesi.
II. Teise, kultuurile ja lähiümbrusele orienteeritud teemahuvi klastri (19% koguvalimist) teljeks on kultuuri,
hariduse ja noorte elu, reisimise ja seltskonna temaatika, keskmisest tugevam on ka orienteeritus
lähiümbrusele ning sotsiaalsetele probleemidele. Samas on tüüp poliitikakauge.
Nimetatud tüübile on iseloomulik feminiinsus (88% naisi). Tüüpi iseloomustab keskmiset enam keskhariduslik
taust, samuti on siin keskmisest enam venekeelse ankeedi täitnuid. Palgaskaalal on nad kõige madalama
sissetulekuga pereliikme kohta. Keskmisest enam on siin (pea)linlasi ja vähem maainimesi.
III. Kolmanda, tehnika, teaduse ja ärikeskse teemahuvi klastri (28% koguvalimist) juurde kuulub ka
kõrgendatud spordi- ja välisuudiste huvi. Ootuspäraselt koosneb see tüüp valdavalt meestest (91%).
Klastri vanuskoosseis on vastandlik esimesele, poliitikahuvilisele tüübile: siin domineerivad noored, 77%
klastri koosseisust on vanuses alla 44 aasta. Sissetulek on selles klastris kõrgeim: ligi pooltel ulatub see
üle Eesti keskmise, kusjuures veerandil on sissetulek pereliikme kohta kõrgem kui 4000 krooni kuus.
Üllatav on, et klastri koosseisus on keskmisest enam maal elavaid inimesi.
IV. Neljanda, ümbritsevast vähehuvitunute klastri (34% koguvalimist) moodustavad inimesed, kelle huvid on
kõikide faktorite lõikes tunduvalt alla keskmise.
Klastris on väike naiste ülekaal (62% naisi), ka on selles keskmisest rohkem pensionieas inimesi.
Iseloomulik on ka veidi madalam haridustase ja sissetulek pereliikme kohta. Asulatüüpide esindatus
vastab aga valimi keskmisele. Venekeelsete inimeste osakaal on valimi keskmisest suurem (41% valimi
34%ga võrreldes). Nendel inimeste seas on silmatorkavalt enam Eesti kodakondsuseta inimesi, mis viitab
sellle, et kodakondsuse puudumine on seotud üldise vähema huvitatusega ümbritsevast elust.

Muuseumid kultuurimeedia kanalina Eesti
muuseumide külastusi (SaarPoll-Kult.min 2006)
MUUSEUMIDE KÜLASTATAVUS 2005. Eesti inimesed muuseumides:
12% Eesti Vabaõhumuuseumis
10% Kadrioru kunstimuuseumis
9%

Kumu Kunstimuuseumis

8%

Palmse mõisas

8%

Eesti Loodusmuuseumis

6%

Eesti Meremuuseumis

6%

Eesti Ajaloomuuseumis

6%

Tallinna Kunstihoones

5%

Rakvere linnuses

5%

Eesti Tervishoiumuuseumis

5%

Niguliste muuseum-kontsertsaalis

5%

Tartu Kunstimuuseumis ja Pärnu Uue Kunsti muuseumis

4%

Narva Muuseumis

4%

Eesti Rahva Muuseumis

4%

Saaremaa Muuseumis

4%

Palamuse Oskar Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumis

3%

Okupatsioonide Muuseumis

3%

Eesti Põllumajandusmuuseumis

57% inimesi ei ole aasta jooksul muuseumides käinud

M illiseid m u u seu m e on viim ase 12 k u u jook su l k ü lastan u d ?*

K adrioru K unstim uuseum **

8

K um u K unstim uuseum **

8

P alm se m õis

8
7
8
6
6
7
6

E esti L oodusm uuseum
E esti M erem uuseum
E esti A jaloom uuseum

N iguliste m uuseum -kontserdisaalis
E esti T ervishoium uuseum
N arva M uuseum
E esti R ahva M uuseum
S aarem aa M uuseum
P alam use O skar L utsu K ihelkonnakoolim uuseum
O kupatsioonide M uuseum **
E esti P õllum ajandusm uuseum
P ärnu M uuseum
E esti S pordim uuseum
H iium aa M uuseum
M uu

2006 a

13
12

E esti V abaõhum uuseum

R akvere linnus

2003 a

5
6
5
6
5
4
4
3
4
4
4
5
4
3
3
3
3
3
2
3
2
3
7
7
57
57

E i ole külastanud
P rotsen t %
0
10
20
30
** 2003.a. ei küsitud
*kuna iga respondent võis anda m itu vastust, siis võib protsentide sum m a olla 100-st suurem

40

50

60

K u n s tin ä itu s te , k u n s tis ü n d m u s te k ü la s ta m in e e r in e v a te s k o h ta d e s
(o n k ü la s ta n u d s e d a k o h ta v ä h e m a lt ü h e l k o rra l)
K u ltu u ria s u tu s te s (te a trid , k in o d ,
k u ltu u rim a ja d , jn e )

18
16
14

M õ n e s g a le riis

15

Ü h is k o n d lik e s h o o n e te s (p a n g a d ,
(o m a )v a lits u s a s u tu s e d , õ p p e a s u tu s e d , jn e )

14
12

K a d rio ru K u n s tim u u s e u m is *

2003 a

10

2006 a
K u m u K u n s tim u u s e u m is *

9
6
6

T a llin n a K u n s tih o o n e s

6

N ig u lis te m u u s e u m -k o n ts e rd is a a lis

5
4

T a rtu K u n s tim u u s e u m is

5
4

P ä rn u U u e K u n s ti M u u s e u m is

5

V iin is tu K u n s tim u u s e u m is *

3

T a rb e k u n s ti ja D is a in im u u s e u m is * *

3
2
2

A d a m s o n -E ric u m u u s e u m is

2

K ris tja n R a u a m a ja m u u s e u m is

1
6

M õ n e s m u u s k u n s tim u u s e u m is

7
10

M u ja l
P r o tse n t %
* 2 0 0 3 .a . e i k ü situ d
* * 2 0 0 3 o li te in e n im e tu s

9
0

5

10

15

20

Muuseumid (funktsioonid) avalikkuses –
kultuur või popkultuur

> Muuseumide rolli polü-funktsionaalsus
> Muuseumid – kultuur või/ja popkultuur, popkultuuri keskkond
Lugesime arhitektuurivõistluse žüriis osalenud Maasilt, et tehakse/
tulemas on Eesti popkultuuri keskus (Maas, 17. jaan 2006
Postimees)

Küsimus Eesti kultuurile ja muuseumidele: kas popkultuurile
orienteerumine on ajakohane või võõrastav ?
praktikas Euroopa on minemas multifunktsionaalsuse teed, (mida
funktsioonide küsimine – vastamine näitab)
> MUUSEUMID – VÕITLUSVÄLI MÄÄRATLUSTE PÄRAST
> ERMi ARHITEKTUURIVÕISTLUS TÕI ESILE ÜLDISED MÄÄRATLUSTE
PROBLEEMID

Avalikkus muuseumidest 1. ERMi arh. Näitel
17.1.2006. Muuseum ei pea viitama suitsupääsukesele. Võidutöö oponendid peaksid lammutama ka Toompea
linnuse koos Pika Hermanniga

Võidutöö muudab “tolmust” hoiakut muuseumi suhtes
Eesti Rahva Muuseumi uue hoone arhitektuurikonkurss andis hulgaliselt uusi ideid. Konkursile esitati 108 väga
eriilmelist, valdavalt heatasemelist tööd. Īürii leidis, et tööde arhitektuursetes lahendustes on palju originaalset,
kuigi suhteliselt suur osa autoritest on oma projekti loomisel ammutanud inspiratsiooni tänapäevasest
arhitektuurilisest avangardist.
Tööde käekirja põhjal võib eeldada, et enamik autoritest on suhteliselt väheste kogemustega noorema põlvkonna
esindajad. Sellest johtuvalt vajaksid nad oma ideede realiseerimiseks nõu ja mõningast abi. ERM-i ja Žürii
liikmete poolt moodustatava järelevalvekomisjoni, võidu-töö autori/autorite ja kohalike arhitektide ning
ekspertide omavahelises koostöös on võimalik tagada võidutöös esitatud ideede realiseerimine täiendatud ja
edasiarendatud kujul.
Millise panuse annab ERM-i uue hoone arhitektuur Eesti ühiskonnale ja identiteedile piirideta Euroopas? Īürii oli
seisukohal, et võidu-tööks peaks saama töö, milles rõhutatakse seda potentsiaali aktiivsel ja progressiivsel
moel ning kus arvestatakse kõnealuse kultuuriobjekti vastutusmäära olulisust. Samuti oodati, et võidutöö
annaks oma panuse avalikku keskkonda avaliku ruumi aktiveerimisega ning valiks üldtuntud eestipärase
teema, mis aitaks edendada arutelu Eesti ajaloo üle. See teema tuleb ellu viia rahvusvahelisel tasandil,
tõmmates Eestile tähelepanu laiemas kontekstis.

Hoiakute muutmine
Ülesanne ei ole lihtne. Selle täitmiseks peab ERM avalikkusele infot jagama. Samas on see ilus ülesanne. See

tekitab ühiskonnasisest respekti rahvas, kes on rajamas uut demokraatlikku hoiakut ja märkimisväärset kohta
Euroopa riikide seas.

Žürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas,
rahvuslikke piire ületavas ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“
hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab ligi noort põlvkonda ja
mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises kontekstis.
Winy Maas, Hollandi arhitekt, žürii liige

Avalikkus muuseumidest 2. ERMi arh. Näitel
> Kaua me põeme seda nõukogude aega!
Žürii koosseisu kohta ei oska midagi halba öelda, kuigi võib-olla mõni teine koosseis oleks teisiti
otsustanud. Ametnikud olid need, kes olema pidid – minister, muuseumide nõunik, muuseumi tollane
direktor, linnaarhitekt. Arhitektide liit tegi arhitektide poole pealt liikmete valimise ülesandeks Veljo
Kaasikule. Välisliikmetest jäi kõrvale Dominique Perrault, kes on seotud Peterburi Maria teatri
projektiga. Kuid Winy Maas Rotterdamist on samuti vaieldamatult rahvusvaheline autoriteet.

Ilus urbanistlik ruum

Võiduprojekt on hea. Esiteks sissekäigu arhitektuuriline sõlm, mis tekib konsoolse varikatuse alla,
teiseks ruum, mis moodustub tee ja oja ning nendega seotud ruumiga, ja kolmandaks pealmine
ruum, kus “lennurada” jookseb maja peale – tekib ilus urbanistlik ruum. Peale selle hoone ja
maastiku pingestatud kooskõla, mida ma nimetaks omamoodi “maastikudraamaks”, samal ajal koos
lainelise ja nõtke muljega.
Eesti Rahva Muuseum kui rahvuslik sümbol ei pea viitama suitsupääsukesele, veskikivile või
roigasaiale – ta on iseenesest kontseptuaalne urbanistlik arhitektuuriline sümbol. Iga muuseum on
seestpoolt lavastus ja praegune kehand annab selleks kõik võimalused. Museoloogide mure on
mõistetav, kuid kõik probleemid on lahendatavad.
Ma ei saa ka aru nendest, keda ajasid närvi võiduprojekti liigsed vihjed kunagisele Vene
sõjaväelennuväljale.
Kaua me põeme seda nõukogude aega! Toompea linnus koos Pika Hermanniga on ju ka okupantide
rajatud. Lisaks on ühed ikkagi arhitektid, teised museoloogid, kellel ilmselt puudub tänapäevase
arhitektuuri tunnetus. Ajakirjandusele oleks nii palju etteheiteid, et ei maksa lehte panna igasuguseid
kuulujutte, kuidas keegi žüriiliikmetest hääletas või kes keda mõjutas.
Võib küsida, kas Eesti arhitektide osavõtt konkursist oli liiga loid või ei motiveerinud preemiafond.
Minu meelest oli kõik normaalne ja seda ka Kumu arhitekti Pekka Vapaavuori arvates. Eesti arhitektid
on tööga hõivatud ja tegelikult oli ülesanne ka tohutult raske.
Andres Alver, arhitekt, Žürii liige

Avalikkus muuseumidest 3. ERMi arh. Näitel
KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga?
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
17. jaanuar 2006 EPL KARIN HALLAS-MURULA: Abielluda vägistajaga? (126)
Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö on vastutustundetult valitud
Eile avati pidulikult Eesti Rahva Muuseumi konkursi võidutööde ümbrikud. Ulatati lilli ning võitjatel oli põhjust
rõõmustada. Paraku valiti võidutööks projekt, mida ei saa ega tohi ehitada tulevaseks
rahvusmuuseumiks.
Võidutöö kujutab endast Raadi veneaegse sõjalennuvälja pikenduseks mõeldud 70 m laiust ja 350 m (!)
pikkust klaaspaviljoni, mis jätkub 1,1 km pikkuse platoona “lõpmatusse”. Kokku võtab ehitis enda alla
1,5 kilomeetrit.
Abstraktse grandioossuse kõrval oleks nagu pisiasi, et selle projektiga kinnistatakse Jakob Hurda
mälestuseks loodud Eesti Rahva Muuseum ühes rahvuslike soome-ugri etnoloogiakogudega igaveseks
nõukogude kaugpommitajate lennuvälja külge. Seda nii füüsiliselt kui ka sisuliselt. Muuseumitöötajad ja
külastajad hakkavad läbi klaasseinte sundkorras kunagisi Nõukogude lennutrajektoore imetlema ning
sadadele muuseumi külastajatele räägitakse ikka ja jälle haledat lugu Tartu linna arengupeetusest
Nõukogude okupatsiooni ajal.
Sellise muuseumi ehitamiseks võiks lausa Putinilt endalt raha küsima minna – ettemaksuks kõikide punaste
nelkidega ürituste eest, mida annab edaspidi hästi korraldada otse Eesti Rahva Muuseumi lävel.

Kuidas see sai juhtuda?
Kõigil inimestel on õigus küsida, kuidas sai selline asi juhtuda. Lühivastus: žürii komplekteeriti nii, et
ajaloo suhtes “kompleksivabad” ja “kõigega nõus” liikmed jäid enamusse. Žürii lööksalga moodustanud
arhitektid-urbanistid Kaasik ja Alver on ennegi läbi viinud ideekonkursse, mille tulemused ei realiseeru.
Muidugi on tore virgutada vaimu puhtteoreetilise ajugümnastikaga. Kui aga tellija (kultuuriministeerium
koos ERM-iga) moodustab žürii, et leida parim teostatav lahendus muuseumile, on absurdne tõsta
kilbile visionäärne urbanism.

Lisaks okupantide lennuväljaga flirtimisele on võiduprojekt ka siseruumide osas lootusetult puudulik: fondiruume kõvasti vähem, näitusesaalid valged ja
tööruumid akendeta (peaks olema vastupidi), dubleeritud sissepääsud (topeltkaader), vead projektis jpm. Selle ekspluatatsioon on teistest tunduvalt
kallim (käidav klaaskatus; klaasseintega köetavad, ent kasutamata suured õhuruumid jms). Tagatipuks ulatub “muuseum-lennuväli” alale, mille tuleviku
üle ei otsusta žürii, vaid Tartu linn ja vald. ERM peaks nüüd hakkama Tartu linna piiride laiendamist taotlema!
Nii minu kui ka Kanada eksperdi Barry Lordi jaoks oli võiduprojekt viimases kategoorias märkega “mitte mingil juhul”. Muidugi on iga projekti võimalik
ümber teha (kahtlen, kas välisautorid on nõus oma ideedest loobuma, need tunnistati ju parimaks!). Ent miks määratakse esikoht tööle, mida tuleks
nullist alustada, kui kõrvalt on võtta terve hulk võistluse kriteeriumidele vastavaid töid?
Ideekonkurss allub riigihangete seadusele. Minister Palmaru, kes peaks seisma muuseumi eest ning tagama “riigi rahaliste vahendite kõige
ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise”, läks kaasa arhitektide hasartmänguga. Kas tõesti oli hirm gastroleeriva välisarhitekti ees rumal paista?
Kõigest ühe päeva Tartus ja pool päeva Tallinnas viibinud Hollandi arhitekt Winy Maas käitus nagu staar külatanumal. Või on mäng peenem: minister
ei taha seda muuseumi üldse ehitada?
Lennuajaloo mälestis?
“Muuseum-lennuvälja” kasuks kostis argument, et sõjaväebaaside all oli ka eestiaegne lennuväli, mistõttu tegemist oleks rahvusliku järjepidevusega!
Absurdsemat tõlgendust on raske leida. Raadi ajalugu algas ja lõppes venelastega. 1912. aastal maandus Raadi Krasnojarski polgu lennuplatsile Vene
katselendur Sergei Utotškin. Tema järel saabusid 1914. aastal lennukid Peterburi sõjaväeringkonna lennuroodu Gatšina polgust. Eestiaegne lennuväli
oli rohu-plats, mis asus hulk maad linna pool. ERM tahetakse liita 1952–1956 rajatud kaugpommitajate lennuväljaga, millega koos ehitati Luunja
pommilaod ja Kärkna kütusebaas.
Lennuvälja imetlevad arhitektid otsustasid pöörata uue lehekülje Eesti ametlikus ajalootõlgenduses.
Las “kompleksides” poliitikud jamavad Tartu rahu ja piiridega, meie oleme tolerantsed! Kui vahva: teeme kõik näo, et Nõukogude okupatsiooni suurim
füüsiline märk Tartus, mis linna 50 aastaks lukku pani, oli üks pühapäevalennunduse harrastamise plats. Teeme näo, et me ei tea midagi Raadi
masendavast reostusest, mida on roogitud juba kümme aastat. Teeme näo, et me ei märka lillelasu, millega iga aasta maikuus külvatakse üle Raadil
asuv punamonument.
Ei saa me ühele poole ei piiri ega pronkssõduriga, Raadile aga tahetakse ehitada terve sõjalennumemoriaal, mille keskerakondlasest kultuuriminister
on mõtlemata heaks kiitnud.

Tänu ministri meelemuutusele nautisid “puhta arhitektuurimõtte” kaitsjad triumfi. Ekspertidele sai koht kätte näidatud, sh Barry Lordile Kanadast, kes
oma valdkonnas on maailmas kindlalt esikümnes. Samas võib Winy Maasi puhul vaielda, kas ta esimese sajagi sisse mahub. Maas ei ole ühtegi
muuseumi ehitanud – väike kunstikeskus seda kogemust ei anna –, küll aga kuulub tema loomingu pärlite hulka näiteks korterelamu projekt sigadele
(otseses mõttes). Miks kutsuti ERM-i žüriisse selline välisarhitekt, kui Euroopast olnuks ridamisi võtta muuseumi projekteerimise kogemusega
tipparhitekte? Küsigem ka: miks ei olnud žüriis ühtki Tartu avaliku elu tegelast?
Pyrrhose võit
“Veel üks selline võit ja me oleme kadunud,” tõdes veriste lahingutega kuulsaks saanud Pyrrhos. Kulutati kolm miljonit, aga konkurss täitis vaid
“arhitektuurimõtte elavdamise” rolli. ERM peab alustama otsast.
Kui kaugele saavad arhitektid tegelikkusest võõrandumisel veel minna? Ühed projekteerivad linnasüdametesse kaubakolosse; teised müüvad
süüdimatult akendeta tube; kolmandad pressivad vastutustundetult žüriides läbi “kunstiprojekte”, millega tellijal pole midagi peale hakata. Vaene
arhitektide liit pingutab, et Eesti arhitektuuri mainet seltskonnaüritustega parandada, aga ei saavuta midagi, kui arhitektide teod käivad sõnadele vastu.
Valjuhäälselt ühiskonnas otsustamisõigust nõudes ja üksteisele kõrgeimaid kvalifikatsioonitunnistusi jagades võtavad arhitektid otsustama pääsedes
arvesse vaid oma kinnismõtteid ja ego. Sellises kontekstis muutub või-matuks kaitsta seisukohta, et ühiskonnas kaalukate otsuste tegemine peaks
Eestis olema usaldatud arhitektidele.

Karin Hallas-Murula, ERM-i arhitektuurikonkursi ekspert, Eesti arhitektuurimuuseumi direktor

Avalikkus muuseumidest 4. ERMi arh.v näitel
Hiidämblik ja punalohe. PM 21.1.06. www.postimees.ee/230106/esileht/arvamus/189520.php
«Põhjakonna me siis ei saanud,» võis kunagi direktorina eelmise Eesti Rahva Muuseumi
arhitektuurikonkursi korraldanud Tõnis Lukase hääles leida kergeid pettumusenoote, kui ta
esmaspäeval ERMi uue hoone konkursil võidutöö «Memory Field» («Mälestuste maastik») ees
käed risti rinnale sättis.
«Põhjakonna»-nimeline projekt võitis tosin aastat tagasi. Aga riik oli vaene ja ERM pidi KUMU selja taha
järjekorda võtma.
Nende ootamise aastatega langes otsus – muuseum läheb oma päriskoju Raadile. Seal mõisahäärberis
avas ERM 1923. aastal esimesed seitse näituseruumi.
Tuul on pööranud, ühtäkki suudab riik ehitama hakata ning projekti said kutsutud silmad esmaspäeva
keskpäeval esimest korda näha.
«Nüüd saame siis ämbliku » jätkas Lukas.
Tõepoolest, mitmel pildil kõrgus muuseumihoone kohal hiigelämblik, mis osa vaatajaid nii segadusse
suutis ajada, et nad hoopis seda tulevaseks muuseumimajaks pidasid.
Loomad meeldivad inimestele. Nii kirjutas üks arvamuskülgede püsiautor hiigelsuurest punalohest, mis
Raadi sõjaväelennuväljal laiutama hakkab. Põhjuseks pilt, kus arhitektid olid hoone mastaapide
näitlikustamiseks ühel maastikuvaatel muuseumimaja punaseks värvinud, hallist üldpildist
eristamiseks.
Kolm noort arhitekti – Lina Ghotmeh Liibanonist, Itaalias kasvanud Dan Dorell ja jaapanlane Tsuyoshi
Tane suutsid endast kõnelema panna terve Eesti. Õigupoolest oma projektist. Ühtäkki oli rahvas
kaheks nagu kirvelt kõlksu saanud kasehalg – poolt ja vastu.

350 meetrit pikk, peamiselt ühekorruseline klaastunnel, kogupikkuses on kompleks poolteist
kilomeetrit pikk ja meenutab lennurada. Kerge kaldega kate vihjamas tõusmisele taevasse,
oma saatusele vastu minemisele.
700 000-kroonine võidupreemia on suurim, mida Eestis eales on arhitektuurikonkursil välja antud,
kuid rahvusvahelised tipud, kellega koos Ghotmeh, Dorell ja Tane töötanud on, sellistele
konkurssidele välja ei tule.
Selle kolmiku esimest suurt võitu saadavad rohked küsimused – kas maja ikka suudab
muuseumihoone nõudmisi täita, kuidas mastaapne hoone selles ümbruses välja hakkab
nägema ning kuidas eesti vankrirattad ja õllekapad seal sees tunduvad. Ning kui palju see
klaasmaja Eesti riigile maksma võib minna.

Nii pidi kolmik enne auhinna saamist tõlkeklappidest kuulma ERMi eelmise direktori Jaanus Plaadi
kahtlustesse peidetud lootust, et juhul kui võidutööd ei õnnestu muuseumi vajadustele
kohandada, on žüriil võimalik asendada see mõne teise tööga.
Alles siis avanesid ümbrikud ning presidendipaar lõi kolme noore arhitektiga kokku.
Päev pärast võidu tähistamist sõitis trio Londonisse, lubadusega juba nädala pärast tagasi olla.
Arhitektuurimuuseumi direktor Karin Hallas-Murula taandas end suure käraga žüriist, sest sellesse
kohta ehitatud suur sillakujuline muuseum seoks
ERMi igaveseks nii füüsiliselt kui ideeliselt Nõukogude okupantide sõjaväelennuvälja külge.
Dorell on pärit Itaaliast ja üles kasvanud ajal, kui maailma lapsed kartsid kõige rohkem tuumasõda.
Tema hirmu kodu oli Tartus Raadil. Kaugpommitajad olid valmis siit iga hetk õhku tõusma ja
Euroopale surma külvama.

Avalikkus muuseumidest 5. ERMi arh. Näitel
>

JUHTKIRI: Rahu Eesti Rahva Muuseumile

Eesti Päevaleht 17.1.2006

(2)

Eile saime siis teada ERM-i arhitektuurivõistluse võitjad ja näha ka sada kaheksat võistelnud
projekti. Kirgi oli juba enne üles köetud, sest žürii hoidis tulemusi pikka aega saladuses.
Pole ime, et ajakirjandus haaras kinni igast läbiimbunud vihjest. Oli enam-vähem kindel, et võit ei
tulnud koju. Kokku konkureeris kõigest 12 Eesti arhitektide projekti, millest üks sai ostupreemia.
Meenutagem, et Kumu konkursil tegid puhta töö soomlased.
ERM-i arhitektuurivõistlus ja ehitamine põhjustab ilmselt veel suuremaid debatte, sest see
puudutab absoluutselt tervet Eesti rahvast. Eesti Päevaleht on loomulikult juba tänasest avatud
kõikvõimalikele arvamustele, kuid me kõik peame ka arvestama muuseumi direktori Krista Aru
palvet: laske meil lõpuks rahulikult oma päris kodu valmis ehitada. Pärast kaklust teatavasti
rusikatega ei vehelda, kuid Kumu näide on hoiatav: ikka hakati vaidlustama asukohta ja projekti
sobivust Lasnamäe nõlva alla. Loodetavasti ERM-iga nii ei lähe.
Kuid mingid rasked eriarvamused on ka siia sisse programmeeritud. Laias laastus lähevad
arhitektide ja museoloogide-kunstiajaloolaste hinnangud lahku. Viimati mainituid häirib projekti
sobivus muuseumihooneks ja liigne orienteerumine kunagise Vene militaarlennuvälja imagole.
Võidutöö “Mäluväli” saatetekstist võib otse lugeda, et see on “lõige maastikust” ning “stardirada”
silmapiiri ja kauguste poole, mis ühtlasi on “tunnistajaks pikaajalisele võitlusele okupatsiooniga”.
Samas tundub see mõnele eestlasele hoopis monumendina nõukogudeaegsele sõjalennuväljale,
mis tegi Tartust kinnise linna. Arhitekte, seda enam välismaiseid, ja võib-olla ka turiste aga
säärane kohamüüt pigem paelub. Kahju on muidugi sellest, et lähitulevikus pole ette näha
varemetes mõisa restaureerimist. Vanemale põlvkonnale seostub Raadi just eelkõige mõisaga.

Teemaväljad ja tasandid
Teemavälja üldstruktuur :
1. Struktuursed teemad ja põhimüüdid
2. Võimu ja juhtimise, otsustamise ja funktsionaalsed teemad

3. Inimese ja identiteedi teemad

Muuseumi - teema meediaväljal:
1. Muuseumid struktuuriosana
2. Konseptualiseerimine, valikud ja otsustamised
3. Muuseumide funktsioneerimine inimese jaoks

Eesti elanike kultuurihuvide mudel ja mudeli
sotsiodemograafiline taust
1. Aktiivne mitmekülgne kultuurisuhe

22%

2.Utilitaarne (sh tehnoloogiline) ja meelelahutuslik kultuurisuhe 25%
3. Traditsiooniline, perekeskne kultuurisuhe 19%
4. Sotsaalse võrgustiku ja popkultuuri keskne kultuurisuhe 14%
5. Kultuurikauge, passiivne suhe

20%

mudel on avaldatud ja analüüsitud: Lõhmus, M., Lauristin, M., Salupere, R.
Inimesed kultuuriväljal: aktiivsus ja eelistused. Rmt: Eesti elavik 21.
Sajandi algul. TÜK 2004, lk 97 – 128

T abel 7.22. K ultuuriorientatsioonide klastrite sotsiodem ograafiline struktuur.

Sugu
V anus

H aridus

A nkeedi
keel

22 %

25%

19%

14%

20%

K ogu

M ees
N aine

36

21

35

49

47

64

81
19

79

65

51

54

15-19

3

17

3

29

3

10

20-29
30-44

10

28

9

12

17

23

33

31

34
25

21

27

45-54

23

14

23

10

17

18

55-64

20

5

19

1

25

15

65-74

20

3

15

1

22

13

alg, põhi

15

27

15

29

30

23

K esk

55

58

62

59

49

57

K õrgem
E esti

30

15

23

13

21

21

73

67

63

68

59

66

V ene

27

33

37

32

41

34

26. septembri töötuba:
võimalusi muuseumide esitamiseks avalikkuses
Kuidas saavutada kommunikatsiooni dünaamilisus?

Meedia muuseumidest millele meedia reageerib?
> Millele meedia reageerib ja millele mitte?
> Millised on valikute printsiibid ja kriteeriumid?

> Millal reageerib?
> Kuidas reageerib?

Meedia paradoksid
> Meedia näib emotsionaalne, siiski on meedia sisu ratsionaalne –
funktsionaalne
> Meedia esitab end avaliku tekstina, siiski on see sündinud suletuses
> Meedia esineb kõikide esindajana, siiski on see kellegi esindaja
> Kes omab/toodab meedia sisu (aktiivne pool) ja kes meedia sisu kasutab
(passiivne pool)
> Meedia on identiteeditööstus – ideede, meeleolude, arvamuste, identiteedi
tootmine
> Meedia sisu referentsid on kas kindlad väljakujunenud allikad (kvaliteetsed)
või rohkem juhuslikud mitte-väljakujunenud (vähekvaliteetsed) allikad.
> Muuseumid on kvaliteetsed referentsid.