Transcript Kosmoselifti ja elektromagnetilise katapuldi idee Tanel Paats 12 A Mis on kosmose lift? • Kosmoselift oleks piltlikult öeldes maast taevasse ulatuv tross, millega saaks.

Kosmoselifti ja elektromagnetilise
katapuldi idee
Tanel Paats 12 A
Mis on kosmose lift?
• Kosmoselift oleks piltlikult öeldes maast
taevasse ulatuv tross, millega saaks asju
ja inimesi Maa ümber tiirlevatesse
orbitaaljaamadesse tõsta.
Järgmine peatus, maa orbiit
• Koosneks:
• Baastornist
• Maa orbiidil asuvast raskest objektist, teadlaste arvates
sobiks selleks mõni asteroid. Selleks aga tuleks see
nihutada õigele kohale – maa orbiidile. Nüüdseks on
arusaadud, et mõtekam oleks saata üles vastukaal
kanderakketide abil jupphaaval ja see orbiidil kokku
monteerida.
• Trossist, mis torni “raskusega” ühendab, see raskus
kaabli otsas liiguks mööda maa orbiiti ja hoiaks trossi
pingul.
• Ning trossi mööda liikuvast (elektromagneti jõul) laevast.
Liiguks nagu rong rööbastel. Robot kes ise ennast üles
tõmbab.
Ehitis
• Suurim ning keerukaim ehitusprojekt. Maapinnale
ehitatav baastorn peaks olema 50 km kõrge. Siis oleks
võimalik tross maapinnaga kindlalt ühendada.
• Tross peaks olema 144 000 km pikk ja ulatuma
ekvaatorilt maailmaruumi. Lahenduseks arvavad
teadlased, et nanotehnoloogia abil osutub võimalikuks
tross iseennast molekulhaaval üles ehitama panna.
(võimalik kosmose lifti materjal on loodud inglismaal
Cambridge’i ülikooli teadlased valmistasid trossimaterjali
imepisikestest torukujulistest süsinikumolekulidest.
• Materjal peaks olema selline, mida teises otsas olev
asteroid katki ei tõmbaks. Teadlased arendavadki juba
sääraseid materjale ja loodavad seadeldise veel selle
sajandi jooksul valmis saada.
Miks ?
• Transpordi kulud tuleksid 5 korda
odavamad kui raketiga. Ehk siis vähem
kulutada.
• Samasõidukiga käiga korduvalt kosmoses.
• Rohkematel inimestel on võimalus jõuda
kosmosesse
Kuidas liigub
• Robot kinnitub köie või lindi külge ning ronib
iseseisvalt mööda seda üles ja alla, sovitatavalt
kiirusega umbes 190-300 km/h.
• Lift ehk robot kaaluks u 20 tonni ning suudaks
kanda 13,9 tonni suurust koormat.
• Robot saaks energiat päikesepatareidest, kuid
oluline osa ronimiseks vajalikust energiast
saadetakse talle laserikiire abil maapinnal
olevast tugijaamast.(2,4 – megavatised GaAs
laserid)
Tugijaam ja sellega seonduvad
probleemid
• Ohutuse tõttu paigutataks see ookeanile, kaks tegurit
kosmoseprügi ja meteoriidid ehk kiiresti liikuvad objektid.
Arvutuste kohaselt on lindile ohtlikud isegi sentimeetrise
läbimõõduga objektid.
• Kui köis katkeks siis vastukaal läheks kosmosesse
hulkuma (ka kõik mis selle külge jääb) maale ei
pudeneks ka midagi katastroofilist.
• Et vältida lindi katkemist, tulebki rajada baasjaamad
vette, et ohu ilmnemisel oleks võimalik baasjaam ja
vastukaal nihutada ohtliku lendava objekti trajektoorilt
eemale.
• Muidugi võivad tugijaamu ohustada terroristid/kurikaelad,
seepärast keset ookeani rajamisel oleks seda lihtsam
kaitsta ja raskem rünnata.
Kuidas jõuda kiiresti rajamiseni?
• Tehti projekt Elevator 2010. Kus tegemist on 5
aastase ja 5 miljoni suuruse auhinnafondiga.
• Spaceward foundation korraldab igal aastal
võistluse, kus võistkonnad peavad jõudu
katsuma kosmoselifti arendamiseks vajaliku
tehnoloogia arenduse suunas. Nt: 2007. aasta
võistlusel pidid võistkonnad ehitama roboti, mis
liigub mööda vertikaalset linti kiirusega vähemalt
2 m/s ning mille kaal peab olema vahemikus 1025 kg.
• Plaan on valmis saada 2031.
Pildid
Baas
Kasutatud kirjandus
• http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=120
938
• http://www.space.com/businesstechnology
/technology/space_elevator_001226.html
• http://www.horisont.ee/node/939
• http://marekiasjad.blogspot.com/2008/09/j
aapanlased-tahavad-ehitada.html