Transcript rooma proosa

ROOMA PROOSA
Külli Semjonov
“Kõnemeesteks saadakse, poeetideks
sünnitakse.” (Cicero)
Roomlased võtsid üle kreeka kõnekunsti
saavutused ja kohandasid neid oma oludele.
 Roomlased hindasid kõrgelt
1. elava sõna ilu,
2. väljenduse täpsust,
3. stiili lihvitust,
4. esineja meisterlikkust.
 Iga roomlane, kes tahtis teha poliitilist
karjääri, pidi valdama kõnekunsti: see tagas
edu rahvakoosolekul, senatis ja kohtus.

Marcus Porcius Cato (234—149 eKr)
“Kui sind valitseb mõistus, siis oled
sa kuningas, kui aga keha, siis oled
ori. “
 Varase vabariigi tähtsaim
kõnemees.
 Taotles vanade rooma kommete
säilitamist ning võitles innukalt
(kuid edutult) kreeka mõjude
vastu.
 Tema retoorikaõpetuse tuumaks
oli mõte “Pea silmas asja, siis
tulevad sõnadki”.

Marcus Tullius Cicero (106—43 eKr)



Kaitses vabariikliku Rooma
ideaale.
Tema kõnesid peetakse
retoorika ja kodaniku
mehisuse näidisteks.
Teda ennast peetakse
mõistatuseks: miks mees, kes
leidis jõudu seista vastu
türanniale, ei olnud nii
põhimõttekindel ja julge
poliitilises tegevuses.
Cicero nimetas end “uueks
inimeseks”, kuid kaitses vanu
väärtusi.
 Kuulsuse saavutas 70.a eKr, kui
esines Sitsiilia elanike kaebuse
alusel kohtus kõnedega Rooma
asehalduri Gaius Verrese vastu.
 63.a eKr oli ta vastaseks patriits
Catilina, inimene, kes unistas
diktaatoritroonist. Cicero oli sel
ajal kõrgeimal valitaval
ametikohal: ta oli konsul. Catilina
ihaldas tema kohta.

Cicero kõne Catilina vastu
Kui kaua ometi, Catilina, kavatsed sa kuritarvitada
meie kannatust? Kui kaua veel mõnitavad meid
su märatsevad meeled? Millise piirini hoopleb su
ohjeldamatu jultumus? Kas sind põrmugi ei
heiduta Palatinumi öine kaitse ega linna öised
valvepostid, ei rahva hirm ega kõigi tublide
kodanike kogunemine, ei kõige kindlamini
kaitstud senatikoosoleku paik ega senaatorite
näoilmed? Kas sa ei märka, et kõik su kurjad
kavatsused on ilmsiks tulnud? Kas sa ei näe, et
nad kõik teavad seda ja see on kammitsaks su
vandenõule?”
Cesare Maccari “Cicero kõne Catilina vastu”
Cicero hämmastas lugejaid loogiliste argumentidega.
Selleks kogus ta materjali, lihvis keelt, kasutas erinevaid
retoorikavõtteid.
Tema eesmärk oli kuulajaid veenda, pöörata nad oma usku ja
õigustada otsuseid, mida ta langetas.
John Leech “Cicero Catilina vastu” (1850)
Pärast Cicero kõnesid Catilina põgenes, kogus oma pooldajad kokku,
kuid nad löödi peagi puruks.
Cicerolt pärinevaid väljendeid:





homo novus (uus inimene e tõusik)
curriculum vitae (elulugu)
cui bono (kellele kasulik)
O tempora, o mores! (oh ajad, oh kombed!)
Vt veel http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/cicero
Tema arvates on parim kõnemees see, kes kuulajaid harib,
lõbustab ja sügavalt liigutab. Talle kuuluvad arutlused
vanadusest, sõprusest ja kohustustest.
Cicero astus esimese Rooma imperaatori Julius Caesari
tapjate poolele. Marcus Antoniuse käsul ta tapeti: tal
raiuti maha pea ja parem käsi karistuseks selle eest, et
oli kirjutanud paljastavaid kõnesid (14 kõnet Marcus
Antoniuse vastu).
Rooma tsensorid keelasid 1saj eKr
kõnekunsti õpetamise koolides. Retoorika
ärakeelamine näitab, et Roomas tähendas
sõna jõudu ja privileegi. Kõnelemisoskus
võis avada tee võimu juurde.
 Sama sajandi lõpuks oskasid peaaegu kõik
vabad Rooma kodanikud lugeda, kirjutada
ja kõnelda.

Gaius Julius Caesar (100—44 eKr)
Taotles Rooma riigi reformimiseks
ainuvõimu ja saavutas selle pärast
pikka poliitilist võitlust ja kodusõda
oma rivaali Pompeiuse vastu.
 Kirjutas teose “Märkmeid Gallia
sõjast” otsekui kõrvaltvaataja pilgu
läbi. Caesarist räägib ta kolmandas
isikus ja saavutab sellega
objektiivsuse-efekti. Lisaks
sõjategevuse kirjeldusele pakuvad
märkmed ajaloolis-etnograafilist
teavet muistsete gallialaste kohta.
Caesar pani aluse autobiograafilise ja
memuaarkirjanduse kujunemisele.

Vincenzo Camuccini “Caesari tapmine”1798
Image, Jean-Leon Gerome “Caesari surm" 1867
Titus Livius (59 eKr—17 pKr)
“Rooma linna ajalugu linna
asutamisest alates”, nt lood
Rooma linna rajajatest
Romulusest ja Remusest.
 Tema pajatused on kuivad ja
üksikasjalikud. Ajaloolasena
lisas ta värvikaid episoode
Rooma kuulsusest, kirjeldades
linnaelanike kuulsusega
seotud sündmusi.

Kapitooliumi emahunt Romulust ja Remust
imetamas.
J.-L. David ”Horatiuste vanne” 1748
N. Poussin “Sabiinitarid”u. 1637-1638
J.-L. David “Sabiinitarid”
Lucius Annaeus Seneca (u 4 eKr—65 pKr)




Kirjutas moraalifilosoofilisi
traktaate: “Moraalikirjad
Luciliusele”.
Eelistas kirjapandud sõnas
vahetut mõtet, mis allutas
arutluse käigu kindlale rütmile.
Järgis stoikute õpetust
(mõistuspärast eluviisi ja
enesevalitsemist rõhutav
valgustuslik suund
antiikfilosoofias).
Kirjutas ka lugemistragöödiaid,
mis olid tuttavad nt W.
Shakespeare’ile.


Keiser Nero õpetaja.
Nero kahtlustas Senecat
vandenõus, keisri tahet
täites lõpetas Seneca oma
elu enesetapuga.
Peter Paul Rubens “Seneca surm”
J.-L. David “Seneca surm”
Luca Giordano “Seneca surm”1684
Publius Cornelius Tacitus (u 55—120)
Ajalookirjutaja.
“Annaalid” (ajajärk Augustuse
surmast 14.a kuni 68.a – Nero
hukkumise aasta)
 “Ajalugu” (sündmused alates
69.aastast kuni viimase türanliku
keisri Domitianuse tapmiseni aastal
96)
 “Germania”: kirjeldab germaanlaste
elupaiku ja kombeid (nimetab aestii
– eestlasi, vt õp lk 67).
 Ta ei tahtnud meelitada valitsejaid,
vaid kirjutas kõike “viha ja
eelistuseta”.


Petronius (surn u 65 pKr)
“Satiriconi” autor: kirjutas
eksootilist ainestikku kasutades
eliitpublikule mõeldud mahuka
romaani põhjakihtide ja tõusikute
elu teemadel.
 Säilinud on vaid fragment
“Trimalchio pidusöök”.
 Oli sunnitud oma elu lõpetama.

Pilte “Satiriconist”
Apuleius (u 125—180)

Kuulsaim teos “Metamorfoosid” e “Kuldne
eesel”: kreeka eeskujudel mahukas lugu,
milles leidub seikluslikkust, põnevust,
erootikat, muinasjutulisi kõrvalepõikeid.
Tuntuim lugu “Amor ja Psyche”
http://www.koolielu.ee/pages.php/03130103?txtid=2813&get=0
Kasutatud kirjandus:
I.Šaitanov “Maailmakirjandus. Antiik. Kreeka. Rooma”. Avita 2007.
J. Talvet “Maailmakirjandus” I. Koolibri 2001.
K. Aava “Veenmiskunst”. Avita 2003.
Rooma kirjanduse antoloogia. Eesti Raamat,Tallinn 1971.