Transcript Leht ja fotosüntees

Leht ja fotosüntees
Miks on lehti vaja?
 Fotosünteesi toimumis kohaks
 Läbi lehtede toimub vee aurumine, mis paneb vee
taimes ülespoole liikuma
Väliskuju
 Lehelaba – lame ja õhuke, tänu sellele saavad
leherakud palju valgust
 Leheroots – selle abil kinnitub leht varrele
 Liitleht – siis kui rootsule kinnitub mitu lehekest
 Leherood – lehe pinnal olevad jämedamad ja
peenemad sooned, mööda neid liiguvad vees
lahustunud ained
 Keheidulehelistel taimedel on jäme keskrood, mis
haruneb peenemateks roodudeks , nt kask, vaher
 Üheidulehelistel taimedel on rood lehes rööbiti või
kaarjalt, ega harune. Nt kõrrelised, maikellukesed
Lehe siseehitus
 Lehte katab mittemärguv vahajas kiht, mille




ülesandeks on kaitsta lehte välismõjude eest
Vahakihi all on kattekude, mille see on avad, mida
nimetatakse õhulõhedeks.
Õhulõhed asuvad enamasti lehe allosas.
Läbi õhulõhede liigub süsihappegaas lehte ning
fotosünteesil moodustunud hapnik ning veeaur välja.
Kattekoe all on kahesugust põhikude.
 Ülemise kihi rakud sisaldavad palju kloroplaste ja on
taimes peamised fotosünteesijad.
 Läbi põhikoe kulgevad juhtkimbud, mida lehe pinnal
näemegi roodudena.
 Õhulõhe moodustavad 2 tavalist oakujulist sulgrakku,
mille vahel on pilu.
 Sulgrakud avavad ja sulgevad õhulõhe.
Miks on fotosüntees elu alus?
 Fotosünteesiks nimetatakse päikeseenergia toimel
orgaaniliste ainete valmistamist lihtsatest
anorgaanilistest ainetest: süsihappegaasist ja veest.
 Fotosünteesist sõltub elu, sest selle käigus
moodustuv orgaaniline aine on toiduks nii taimedele
kui ka enamikule teistele organismidele.
 Ka hapnik moodustub fotosünteesi teel.
Mida on vaja fotosünteesiks?
 Fotosüntees toimub ainult kloroplaste sisaldavates
rohelistes taimeosades, peamiselt lehtedes.
 Fotosüntees saab toimuda vaid valguse käes, sest
päikesevalgusest saab selleks vajaliku energia.
 Fotosünteesiks vajalik vesi jõuab taime juurte kaudu
mullast, ning süsihappegaas õhust.
 Lehte jõudnud vesi ja süsihappegaas liiguvad
kloroplastidesse, kus nendest sünteesitakse
valgusenergiat kasutades glükoos ja
kõrvalproduktina eraldub hapnik.
Fotosüntees
 6 CO2 + 6 H2O = C6H12O6 + 6 O2
Valgusenergia
Süsihappegaas + vesi
Glükoos + hapnik
Klorofüll
Mida saab glükoosist?
 Energia saamiseks
 Teiste ainete sünteesiks (valgud, rasvad, õlid)
 Tärklise sünteesiks (varuaine)
 Muundatakse tselluloosiks
Mis mõjutab fotosünteesi?
 Õhus oleva süsihappegaasi hulk
 Mullas oleva vee hhulk
 Õhu soojus
 Valguse hulk
 Parim temperatuur fotosünteesiks on 20° – 35°
Ka taimed hingavad
 Eluks vajalik energia vabaneb hingamisel, st glükoosi
lõhustamisel mitokondrites.
 Erinevalt fotosünteesist, mis toimub vaid valguse
käes, toimub hingamine koguaeg.
 Hingamine on fotosünteesi vastupidine protsess.
Hingamisel kulub hapnik ja eraldub süsihappegaas,
mis läheb atmosfääri.
Fotosüntees
Hingamine
Toimub ainult valguse käes
Toimub nii valguse kui käes
kui ka pimedas
Moodustub glükoos
Glükoos lõhustatakse
On vaja süsihappegaasi
On vaja hapnikku
Eraldub hapnik
Eraldub süsihappegaas
On vaja energiat
Energia vabaneb
Milleks lehti kasutatakse?
 Toiduks (nt kapsa lehed)
 Tee valmistatamiseks (ka raviteed)
 Tooraine parfümeeritööstusele
 Ehitusmaterjal (troopikas)
 Loomasööt