Transcript Sotsiaalpedagoogika II loeng

Sotsiaalpedagoogika
II loeng
Kristel Tamm
Sotsiaalpedagoogika
 Enamikes Euroopa riikides mõistetakse
sotsiaalpedagoogika all tööd laste ja noortega (Cameron
2004).
 Sotsiaalpedagoogika otsib jätkuvalt tegevusalana oma
kohta sotsiaalvaldkonnas
 Sotsiaalpedagoogikas nähakse ka alternatiivi
klassikalisele sotsiaaltöö praktikale
Antiikajal
 Sotsiaalpedagoogiline mõte ja tegevus sündis
juba antiikajal, juba siis mõistsid paljud
silmapaistvad ühiskonnafilosoofid alates
Platonist ja Aristotelesest kasvatuse keskset
tähendust ühiskonna arengule. (Hämäläinen
2001:35)
 Teadvustati poliitika, pedagoogika ja eetika
kokkukuuluvust.
 Idee poliitika, pedagoogika ja eetika seotusest
sisaldub olemuslikult ka sotsiaalpedagoogika
mõistes.
Pedagoogika Antiik-Kreekas
 Inimesed töötasid spetsialistide-õpetajatena
( “specialist educators”).
 Ateenas loodi koolid
 Pedagoogid olid nagu pereabilised, enamasti orjad,
kelle ülesanne oli valvata ja olla koos
perepoegadega.
 Pedagoogid saatsid lapsi nii koolis kui mujal ja
nende ülesanne ei olnud vaid turvalisuse tagamine.
 Pedagoogid õpetasid ka suhtlemist ja käitumist.
Kust sai alguse sotsiaalpedagoogiline
traditsioon?
Rousseau “Emilie” – hariduslik ideaal- asetas lapse
keskmesse, oli teerajajaks lapsepsühholoogilistele
uurimustele
Pestalozzi – arendas Rousseau ideid edasi ja tuli välja
ideega, et:
-HARIDA TULEB TERVET LAST
-ÕPPIJA PEAB OLEMA ÕPPIMISSE AKTIIVSELT
KAASATUD
-ÕPETADA TULEB KOLME LAPSE OSA:
KÄED, SÜDA, PEA.
-HARIDUS JA SOTSIAALNE ARENG ON OMAVAHEL
SEOTUD (Petrie 2004)
16.sajand:
 Selleks ajaks mõisteti pedagoogika all
tegevust, mida tegid õpetajad ning tuutorid...
19. Sajandi algul Inglismaal:
“Educators of the poor” – vaeste
õpetajad/harijad vaestes linnapiirkondades
ehk agulites.
“Development aid workers” – kombinatsioon
õpetajast, kogukonnatöötajast ja
sotsiaaltöötajast. Õpetasid ka igapäevaoskusi.
19. sajandil Saksamaal:
1848 Revolutsioonide aasta Euroopas
Sellest tulenevad uudsed ideed ka Saksamaal
Diesterweg: “Sotsiaalpedagoogika peaks väljenduma
hariduslikus tegevuses, mille eesmärk on aidata
vaeseid ühiskonnas”(Infed 2005).
Heaolu läbi sotsiaal-hariduslike strateegiate ehk siis
hariduslikud lahendused sotsiaalprobleemidele, mida on
rõhutanud ka Hämäläinen
Friedrich Adolph Wilhelm Diesterweg
(1790 – 1866) idee:
Inimesed on võimelised arenema,
austama ning hoolima teistest ja
töötama ühiskonna heaks.
Soovis reformida koolisüsteemi –
eemaldada sealt kiriku ja poliitika
mõjud ning muuta kool kohaks,
kust algab sotsiaalne muutus.
ÜLDHARIDUS PEAKS OLEMA
KÄTTESAADAV KÕIGILE
Šotimaal:
1841 Aberdeenis esimene “Feeding-school” – kool kus
toideti, treeniti tööharjumusi ning anti ka baasharidus
Sai tuntuks kui Aberdeeni-mudel
Algul vabatahtlik, hiljem kohustuslik
Mary Carpenter –
teerajaja töös probleemsete lastega.
Mary Carpenter:
Rajas kooli Bristoli slummis
Seisis silmitsi vaeste ja probleemsete lastega,
ent oli edukas kuna suutis köita
1851 Mary Carpenter andis
välja essee: Reformatory
Schools for the Children of the
Perishing and Dangerous
Classes and for Juvenile
Tegeles ka heategevusega, uuris koolisüsteemi
Inglismaal Offenders korraldas ka konverentsi,
et arutada alaealiste õigusrikkujate
institutsionaalse hoolduse võimalusi
Friedrich Daniel Ernst
Schleiermacher (1768 – 1834)
Teoloog ja filosoof
Pidas oluliseks kogukonnaharidust
Üks tema teooriatest:
inimesel on loomulik juba tema
vajadus sotsialiseeruda ja soov
püüelda universaalsete
sotsiaalsete eesmärkide poole.
Ainult demokraatia
võimaldab individuaalsel
tahtel areneda.
Tema ideid arendasid edasi
hiljem Dewey ja Freire.
Saksa filosoof Paul Natorp
(1854 – 1924)
Leidis, et oleks oluline
sulgeda lõhe vaesuse ja
rikkuse vahel Saksamaal
Leidis, et haridus on
oluline kõikides vanuseastmetes
ning igasuguse ühiskondliku
staatusega inimeste jaoks.
Natrop-i järgi peab kogu pedagoogika olema
sotsiaalpedagoogika.
Herman Nohl (1879-1960)
Nohl pööras tähelepanu sotsiaalpedagoogika
arendamisele ametialase tegevusena
ja erilise ühiskondliku tegevsüsteemina.
Tema järgi peab olema kogu pedagoogika
oma olemuselt sotsiaalpedagoogika.
Käsitles sotsiaalpedagoogikat üldisest
pedagoogikast eraldiseisva teadusalana
või pedagoogika ühe valdkonnana.
Nohl rõhutas indiviidi,
Natorp kollektiivi
19.sajandil:
Mõiste “sozial pädagogik” võttis 1844 kasutusele Karl
Mager (1810-1858)
Kasutati ka vastandlikke mõisteid 'Collectivpädagogik'
ja 'Individualpädagogik‘
Kontseptsioon 'learn to do by doing' tähenduses
õppimine läbi tegemise.
18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul Euroopat
vapustanud industrialiseerumine ja sellega tekkinud
töölisküsimus äratas probleemide lahendamiseks ja
ühiskonnarahu säilitamiseks nii sotsiaalpoliitilist kui ka
sotsiaalpedagoogilist aktiivsust.
Karl Mager (1810-1858)
 Õppis filosoofiat Bonnis, Berliinis ja Pariisis
 Talle tähendas sotsiaalpedagoogika eelkõige
üksikisiku kasvatamisele keskendunud
individuaalpedagoogika alternatiivi
 Mõistis sotsiaalpedagoogika all seda
kasvatusliku uurimise osa, milles käsitletakse
kasvatuse ühiskondlikke seoseid
19.Sajandi lõpupoole
Võeti kasutusele termin sotsiaalharidus (“social
education”)
Dewey töötas välja “lapsekeskse lähenemise”
Väitis, et õppimise eelduseks on osalemine
kogukonnaelus
Ka klassi vaatas ta kui väikest kogukonda.
INIMESED ÕPIVAD LÄBI SUHTLUSE
SOTSIAALSES KESKKONNAS
20.sajandil:
20. sajandi teisel poolel hakati sotsiaalpedagoogikat ühe
enam seostama sotsiaaltööga ja sotsiaalharidusega.
Rõhuasetus oli siis juba inimese HEAOLUL ja
ÕNNELIKKUSEL (holistiline lähenemine)
Tekkis huvi SOTSIAALSETE GRUPPIDE vastu ning selle
vastu, kuidas nendega tõhusalt töötada.
Juba 20-ndatel aastatel rõhutas Herman Nohl, et
sotsiaalabis tuleks inimesi aidata nii, et nad edaspidi end
ise aidata saaksid.
Probleeme ei tule karta, nendega peab võitlema.
Kõikidel inimestel peab olema võimalus elada iseseisvalt ja
loovalt.
20.sajandil:
1921.a., Eesti Vabariigi esimestel aastatel, avaldati Saksa
autori
Hegerti
(1921)
raamatu
tõlkeversioon
sotsiaalpedagoogika valdkonnas.
Siiski jäi termin sotsiaalpedagoogika läbi kogu esimese
vabariigi vabadusperioodi üsna juhuslikuks.
20.sajandil:
1930. aastate lõpuks olid Eestis haridusperioodika
vahendusel
kättesaadavad
põhilised
Saksa
sotsiaalpedagoogiliste voolude seisukohad, välja oli
kujunemas ühiskondliku kasvatuse küsimuste
järjepidev käsitlus, laienes sotsiaalpedagoogika
mõiste kasutamine
RÜHMATÖÖ
ÕNNELIK RAHULOLEV LAPS
KES VÕI MIS PEAKS TEDA ÜMBRITSEMA
NOORSOOTÖÖTAJA/
SOTSIAALPEDAGOOGI VAATENURGAST
Kasutatud allikad
 Leena Arras-e loengumaterjalid
 Helen Tomp-i loengumaterjalid
 Hämäläinen, J. Sissejuhatus
sotsiaalpedagoogikasse
 Sotsiaalpedagoogika:
http://www.infed.org/biblio/b-socped.htm