Transcript ettekanne - Riigikogu

ÜLEVAADE
riigimaa müügi statistikast ning hindade
kujunemisest
Raivo Vallner
peadirektori I asetäitja peadirektori ülesannetes
Riigikogu riigieelarve kontrolli komisjoni istung, 11. märts 2013, Tallinn
Riigimaa võõrandamine
• Maa-amet korraldab riigivara võõrandamist kui Keskkonnaministeeriumi poolt volitatud asutus (menetluse läbiviija)
• Maa-amet müüb riigile kuuluvaid kinnisasju avalikel
enampakkumistel vastavalt Riigivaraseadus § 32
• Enampakkumisel võivad osaleda kõik isikud - riigimaad saavad
osta nii Eesti kui ka välisriikide kodanikud ja äriühingud
• Müügiteated avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded
www.ametlikudteadaanded.ee vähemalt kaks nädalat enne
enampakkumise toimumist
• Müügiteated avaldatakse ka Maa-ameti koduleheküljel
www.maaamet.ee ning üleriigilistes või kohalikes ajalehtedes
• Pärast kirjaliku teate avaldamist tuleb enampakkumisel
osalemiseks müügi korraldajale esitada nõuetekohane pakkumine
Alghind
• Riigivara võib võõrandada üksnes selle harilikule
väärtusele vastava tasu eest rahas
• Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine
müügihind (turuhind)
• Alghinna leidmise aluseks on Maa-ameti tehingute
andmebaasi andmed või eksperthinnang
Riigimaa võõrandamine
• Hoonestamata maade võõrandamine on suuremas
mahus toimunud alates aastast 2009.
• Samal aastal alustati ka enampakkumisel müüdud
maade väärtuste tasaarvestamist looduskaitseliste
kinnisasjade väärtustega
• Kõige enam müüdi maad ja ka tasaarvestati 2010.
aastal.
• 2012. aastal müüdi raha eest pindalaliselt vähem
kinnistuid kui 2010. ja 2011. aastal, kuna kinnistute
keskmised hinnad tõusid ja eelarve kohustuse
täitmiseks oli vajalik vähem maad müüa
Riigimaa enampakkumised maakonniti
Allikas: Maa-amet, Tehingute andmebaas
Maakatastris registreeritud maakonna
pindalast 28.02.2013
2012. aastal võõrandatud kinnistute jaotus
Kinnistute arvu järgi
Summa järgi
Pakkumiste tulemuslikkus 2012. aastal
Enampakkumisel võõrandatud 2009-2012
Pakkumiste tulemuslikkus aastatel 2009-2012
* 2009.
ja 2010. aasta summad teisendatud eurodesse
Riigi enampakkumiste osakaal kõigist hoonestamata
maa ostu-müügitehingutest
Tehingud hoonestamata maaga kinnisvaraturul
Allikas: Maa-amet, Tehingute andmebaas
Riigimaa enampakkumiste keskmine müügihind 1
maatulundusmaa
3000
keskmine hind (eur/ha)
2500
2000
1500
1000
500
0
2009
2010
2011
aasta
*2009 ja 2010 aasta summad teisendatud eurodesse
2012
Riigimaa enampakkumiste keskmine müügihind 2
elamumaa
äri- ja tootmismaa
muu
350000
Keskmine hind (eur/ha)
300000
250000
200000
150000
100000
50000
0
2009
2010
2011
aasta
*2009 ja 2010 aasta summad teisendatud eurodesse
2012
Kõiki ostu-müügitehingud kinnisvaraturul
Tehingute koguväärtus (mln €)
40,000
2,000
35,000
1,750
30,000
1,500
25,000
1,250
20,000
1,000
15,000
750
10,000
500
5,000
250
0
0
2009
2010
2011
2012
Tehingute koguväärtus (mln €)
Tehingute arv
Tehingute arv
Enampakkumise alghindade määramine 1
• Alghind määratakse üldjuhul Maa-ameti tehingute
andmebaasi andmete alusel. Üksikute, väärtuselt
kallimate või keerukamate objektide alghinna
määramiseks tellitakse eksperthinnang
• Alghinnaks on sarnaste varadega toimunud tehingute
keskmine hind hindamise hetkel. Sarnaste varade all
mõeldakse üldjuhul sama sihtotstarbega või
potentsiaaliga maid, mis asuvad hinnatava objektiga
samas piirkonnas ning mis on võõrandatud viimase 12 aasta jooksul (sama turusituatsioon)
Enampakkumise alghindade määramine 2
• Alghinna määramisel arvestatakse vastava vara liigile omaste
põhiliste väärtust mõjutavate teguritega, näiteks:
 kui hinnatavaks objektiks on ehituspotentsiaali omav maa (elamu-, äri,
tootmis- vms maa), siis analüüsitakse asukohta, ehitusõigust
(planeeringuid), ligipääsuvõimalusi, kommunikatsioonide olemasolu
naabruses jne. Riigimaad on üldjuhul kommunikatsioonideta!
 kui hinnatavaks objektiks on metsamaa (koos kasvava metsaga), siis
analüüsitakse alghinna määramisel eelkõige metsa osakaalu ja
kvaliteeti, põllumaadel muldasid jne.
• Kui enampakkumine nurjub, siis üldjuhul langetatakse alghinda
10% või 20%. Vähem langetatakse alghinda metsa- ja
põllumaadel, kuna riigi enampakkumistel on nõudlus selliste
maade osas suurem
• Alghinda on võimalik langetada kuni maksustamishinnani
(bilansilise väärtuseni). Kui maksustamishinnaga ka müük
ebaõnnestub, siis müük peatatakse
Tehingute andmebaas 1
• Tehingute andmebaas on loodud maa korralise ja
erakorralise hindamise läbiviimiseks ning maa väärtust
kajastavate andmete töötlemiseks
• Info laekub andmebaasi notaritelt elektrooniliselt
• Andmebaas sisaldab tehinguid alates 1996.a.
• Andmebaasis kokku ca 580 000 tehingu andmed
• 2012. aastal registreeritud tehinguid ca 46 700
o
o
ca 50% kinnisvaratehingute arvust on tehingud korteriomanditega
hoonestamata maaga tehtud tehingud moodustavad ca 30%
Tehingute andmebaas 2
• Andmebaas ei ole avalik
• Maa-amet kasutab tehingute andmebaasi andmeid:
o
o
Enampakkumise alghindade määramisel (kokku määranud ca 16 200
alghinda)
Kinnisvaraturu ülevaadete koostamisel (avalik hinnastatistika
päring)
• Statistikaamet kasutab andmeid riikliku statistika
tootmisel
Tänan tähelepanu eest!