Transcript Tehnoloogilised tegurid

Loeng 3
Juhtimine muutuvas
keskkonnas
Koostas: Riina Rohelaan
Allikas: Ruth Alas. Juhtimise alused
1
Organisatsiooni makrokeskkond (1)
Rahvusvahelised
tegurid
MAKROKESKKOND
Poliitilised ja
õiguslikud
tegurid
MIKROKESKKOND
Majanduslikud
tegurid
ORGANISATSIOONI
SISEKESKKOND
Sotsiaalkultuurilised
tegurid
Tehnoloogilised
tegurid
2
Organisatsiooni makrokeskkond (2)
Rahvusvahelised tegurid – ülemaailmsed arengusuunad, ärielu mõjutavad
trendid. Näiteks liitumine EL-ga, keskkonnakaitse tõhustamine,
kõrgtehnoloogia areng
Majanduslikud tegurid – muutused inflatsiooni, rahvamajanduse
koguprodukti, raha ja tööjõu hinnas jne.
Sotsiaal-kultuurilised tegurid – muutused demograafilises seisundis, elanike
kultuurilised, religioossed iseärasused, haridustase jne
Poliitilised ja õiguslikud tegurid – seadusloome: mis on lubatud või keelatud.
Valitsuse poolt tehtud soodustused ja subsiidiumid
Tehnoloogilised tegurid – tehnoloogia tase, muutused selles
Mõnede ärivaldkondade puhul on oluliseks teguriks ka geograafiline asukoht
ja sellega seotud kliima (näiteks põllumajandus)
3
Organisatsiooni mikrokeskkond (1)
MAKROKESKKOND
MIKROKESKKOND
•Kliendid
•Tarnijad
•Strateegilised liitlased
•Regulaatorid
•Konkurendid
ORGANISATSIOONI
SISEKESKKOND
•Töötajad
•Kultuur
•Juhtimine
4
Organisatsiooni mikrokeskkond (2)
Konkurendid – võitlus ühiste klientide pärast
Kliendid – tootvad firmale tulu, nendest sõltub äri kõige otsesemalt
Tarnijad – sõltub materjalide kvaliteet, tarnimise õigeaegsus jne.
Regulaatorid – organisatsioonid ja rühmitused, mis mõjutavad
organisatsiooni tegevust (“rohelised”, tarbijakaitse, töökaitse,
tervisekaitse jne). Eristatakse kodanikualgatusel ja riiklikult loodud
regulaatoreid
Strateegilised liitlased - organisatsioonid, millega tehakse
koostööd, neid seovad ühised lepingud, võivad olla väärtusloomes
üheks strateegiliseks lüliks.
5
Organisatsiooni keskkonda iseloomustavad
tegurid (1)
Keskkonna keerukuse määr – näitab kui palju on organisatsiooni jaoks
olulisi mõjureid, kas need on erinevad või sarnased.
Keskkonna muutlikkuse määr – kirjeldab keskkonnamõjurite muutumist või
püsimist teatud perioodi jooksul. Kõrge muutlikkusega keskkond eeldab
paindlikku ja detsentraliseeritud organisatsiooni. Vähese määramatusega
ehk muutumatus keskkonnas on vähe uusi võistlejaid ja tehnoloogilisi
muudatusi. Mida ebamäärasem keskkond, seda riskantsem on tegutseda.
ÜLESANNE: Analüüsige Eesti majandusruumis eksisteeriva
organisatsiooni keskkonna keerukuse määra ja muutlikkuse määra.
Analüüsimiseks kasutage järgmisel lehel olevat tabelit.
Organisatsiooni kirjeldust võite oma rühmaga koos täpsustada
vastavalt teie poolt soovitule.
a) Jaekaubandus (tarbekaupade müük tarbijatele)
b) Energeetika (elektri tootmine)
6
Organisatsiooni keskkonda iseloomustavad
tegurid (2)
Firma
Makrokeskkonna
tegurid
Jaekaubandusäri
1)Rahvusvahelised
2)Majandus
-likud
3)Sotsiaalkultuurilised
4)Poliitilised
5)Tehnoloogilised
Energeetikaäri
1)Rahvusvahelised
2)Majandus
-likud
3)Sotsiaalkultuurilised
4)Poliitilised
5)Tehnoloogilised
Märgi
mõju
olemasolu X-ga
Mikrokeskkond
KONKURENDID
Mikrokeskkond
KLIENDID
Mikrokeskkond
TARNIJAD
Mikrokeskkond
REGULAATORID
Mikrokeskkond
STRATEEGI-LISED
LIITLASED
7
Organisatsiooni keskkonnavastavuse
võimalused (1)
Üldine keskkond
Ülesande keskkond
Info juhtimine
Ühinemised,
ülevõtmised, liidud
Sotsiaalne vastutus
ORGANISATSIOON
Otsene mõju
keskkonnale
Strateegia vastavus
Organisatsiooni
kavandamine ja
paindlikkus
8
Organisatsiooni keskkonnavastavuse
võimalused (2)
Info juhtimine – luuakse infosüsteem ja kogutakse keskkonna kohta infot.
Info hankijad võivad olla nii hankijad, klienditeenindajad, kliendid, juhid. Infot
saab hankida erinevate allikate kaudu – meedia, statistilised väljaanded,
ankeetide, intervjuude läbiviimine jne
Ühinemised, ülevõtmised ja liidud – võimaldavad sisenemist uuele turule või
olemasoleva turu laiendamist
Keskkonna otsene mõjutamine – poliitiline tegevus, lobby, liitudes
osalemine, meedia kaudu mõjutamine
Organisatsiooni kavandamine ja paindlikkus – otsustamine peab olema kiire
ja paindlik, et reageerida kiirelt muutustele. Näiteks strateegilise
planeerimise perioodide lühendamine, rulluva eelarve kasutamine.
Strateegia vastavus muutunud keskkonnaga – strateegiline valik: kas
kasvamine või kokkutõmbamine; kas uutele turgudele laienemine või
olemasolevale keskendumine jne. Vahendiks näiteks SWOT analüüs
Sotsiaalne vastutus – ettevõtte hoolivus ühiskonna suhtes, vastavate
tegevuste elluviimine. Näiteks sotsiaalse iseloomuga projektide toetamine
sponsorluse korras
9
Eetika ja sotsiaalne vastutus
Otsustamise aluseks võib vabaduse astmest tulenevalt olla:
Vaba tahe
Eetika
(inimese
vabad valikud)
(on soovitatav,
aga ei pea)
Seadused
OTSUS
(peab)
Vaba tahe – määrav on inimese mõtteviis, eelistused,
väärtused, huvid jne.
Eetika – määravad on tavad ja normid - kas neist tahetakse
kinni pidada või mitte
Seadused – määravad on õigusaktid – kas riskitakse
karistuse saamisega või mitte
10
Skandaalne mänguasjaäri
•• Alles äsja pidi maailma suurim
mänguasjatootja Mattel turult tagasi
võtma üle miljoni Hiinas toodetud lelu,
mille puhul tuvastati ohtlike kemikaalide
kasutamine. Ka Eestis korjas kohalik
esindaja nimekirja sattunud tooted
müügilt ära.
•• Tegu ei ole esmakordse probleemiga ja
see ei jää kindlasti ka viimaseks. Praegu
valmistatakse Aasias rohkem kui 80%
maailma mänguasjadest.
•• Nukkude, nukuriiete ja rohkem käsitööd
nõudvate vidinate tootmine käib peaaegu
eranditult seal. Roboteid, autosid,
plastmassmänguasju, mis on rohkem
seotud automaatikaga, toodetakse veel
ka Euroopas ja Ameerikas. Odavates
maades tootmine on toonud kaasa
süüdistused ebainimlikes töötingimustes
ja väikestes palkades.
11
Juhi eetilisust mõjutavad tegurid
otsustamisel
Juhi isiksus
Firma
Keskkond
•Kasvatus
•Poliitika
•Seadustik
•Isiklikud
käitumismallid ja
väärtushinnangud
•Juhtide käitumine
•Ühiskonna
väärtused ja
kõlblusnormid
•Kaastöötajate
käitumine
•Religioon
•Tegevusharu
eetiline kliima
Juhi eetilisus
otsustamisel
12
Juhi eetilisust käitumise väljendusena
Juhi eetika väljendub järgmistes tegevustes:
1) Kuidas organisatsioon kohtleb oma töötajaid (värbamine ja valik,
vabastamine, töötasu maksmine, töötingimused, privaatsus jne)
2) Kuidas töötajad suhtuvad organisatsiooni (firmasaladuste hoidmine,
kingituste vastuvõtmine tarnijatelt, ausus kulude arvestamisel, ausus
kauba ja väärtustega ümberkäimisel)
3) Kuidas organisatsioon kohtleb väljastpoolt sisenejaid (kas klienti
teavitatakse muutustest teeninduses, toodete osas, kas tarnijaid
teavitatakse makseraskustest, kas finantseerijatele antakse objektiivset
infot firma majandustegevuse kohta
13
Sotsiaalse vastutuse arendamise astmestik
TÄIELIK SOTSIAALNE VASTUTUS
Sotsiaalse lähenemisega juhtimine
Firma arendab sotsiaalseid programme enne, kui ühiskond
hakkab survet avaldama
Sotsiaalne vastutus
Firma arendab ja täidab sotsiaalseid programme, millel on
ühiskonnas märgatav mõju ja mille täitmiseks ühiskond avaldab
otsest survet
Vastutus avalikkuse ees
Lisaks majanduslikule vastutusele aitab firma määrata poliitikat
ühiskonda mõjutavates võtmeküsimustes
Majanduslik vastutus
Firma on keskendunud eelkõige majanduslikule vastutusele ja
kasumile
14
Rahvusvaheline juhtimine
Teistesse riikidesse laienedes peab arvesse võtma:
1) Eri piirkonna tarbijatel on erinevad eelistused ja vajadused, mida
põhjustavad kliima, kultuuri ja ajaloo erinevused
2) Infrastruktuurid ja traditsioonid erinevad piirkonniti (vasakpoolne liiklus ja
kella viie tee Inglismaal)
3) Jaotuskanalite erinevuse tõttu tuleb kasutada erinevaid turundusstrateegiaid
4) Riikides on erinevad seadused
ÜLESANNE: Analüüsige oma rühmaga eespool olevat nelja
rahvusvahelise juhtimise põhitegurit järgmiste äriideede
realiseerimisel:
a) Teie firma hakkab müüma naistele ja meestele mõeldud kosmeetikatooteid
Aafrika riikides põhielanikkonnale
b) Teie firma hakkab müüma alkohoolseid jooke Araabia maades, kus valitseb
islamiusk
c) Teie firma hakkab tarnima trendikaid jalatseid ja valmisriideid Põhjamaa
turgudele (Rootsi, Soome, Norra jne)
d) Eesti käsitöö müümine Jaapani turule (muhu sussid, kihnu kampsunid…) 15
Hofstede maailmakultuuri kaart
Individualism – kollektivism: mina või meie rõhuasetus
Võimudistants – juhi positsioon võrreldes alluvaga ja selle osa otsuste
vastuvõtmises
Ebakindluse vältimine – reeglite eelistamine riskide võtmisele
Maskuliinsus ja feminiinsus – saavutuse ja võimu eelistamine hoolitusele
16