Rahvusvahelised tegurid

Download Report

Transcript Rahvusvahelised tegurid

Loeng 3
Juhtimine muutuvas
keskkonnas
Koostas: Riina Rohelaan
Allikas: Ruth Alas. Juhtimise alused (2008)
1
Organisatsiooni makrokeskkond (1)
Rahvusvahelised
tegurid
MAKROKESKKOND
Poliitilised ja
õiguslikud
tegurid
MIKROKESKKOND
Majanduslikud
tegurid
ORGANISATSIOONI
SISEKESKKOND
Sotsiaalkultuurilised
tegurid
Tehnoloogilised
tegurid
2
Organisatsiooni makrokeskkond (2)
Rahvusvahelised tegurid – ülemaailmsed arengusuunad, ärielu mõjutavad
trendid. Näiteks liitumine EL-ga, keskkonnakaitse tõhustamine,
kõrgtehnoloogia areng
Majanduslikud tegurid – muutused inflatsiooni, rahvamajanduse
koguprodukti, raha ja tööjõu hinnas jne.
Sotsiaal-kultuurilised tegurid – muutused demograafilises seisundis, elanike
kultuurilised, religioossed iseärasused, haridustase jne
Poliitilised ja õiguslikud tegurid – seadusloome: mis on lubatud või keelatud.
Valitsuse poolt tehtud soodustused ja subsiidiumid
Tehnoloogilised tegurid – tehnoloogia tase, muutused selles
Mõnede ärivaldkondade puhul on oluliseks teguriks ka geograafiline asukoht
ja sellega seotud kliima (näiteks põllumajandus)
3
Organisatsiooni mikrokeskkond (1)
MAKROKESKKOND
MIKROKESKKOND
•Kliendid
•Tarnijad
•Strateegilised liitlased
•Regulaatorid
•Konkurendid
ORGANISATSIOONI
SISEKESKKOND
•Töötajad
•Kultuur
•Juhtimine
4
Organisatsiooni mikrokeskkond (2)
Konkurendid – võitlus ühiste klientide pärast
Kliendid – tootvad firmale tulu, nendest sõltub äri kõige otsesemalt
Tarnijad – sõltub materjalide kvaliteet, tarnimise õigeaegsus jne.
Regulaatorid – organisatsioonid ja rühmitused, mis mõjutavad
organisatsiooni tegevust (“rohelised”, tarbijakaitse, töökaitse,
tervisekaitse jne). Eristatakse kodanikualgatusel ja riiklikult loodud
regulaatoreid
Strateegilised liitlased - organisatsioonid, millega tehakse
koostööd, neid seovad ühised lepingud, võivad olla väärtusloomes
üheks strateegiliseks lüliks.
5
Näide mikrokeskkonna muutumisest
Pensionäride arv teeb tohutu hüppe
http://www.e24.ee/1057618/pensionaride-arv-teeb-tohutu-huppe
Konsultatsioonifirma Mercer Human Consultingu värsketest andmetest nähtub, et
ees ootab palju järsem demograafiline nihe, kui poliitikud hoolekandesüsteeme
plaanides ette on näinud. Saksamaal, kus 21 protsenti elanikest on üle 65 aasta
vanused – 2007. aastal 20 protsenti – tõuseb nimetatud näitaja 2020. aastaks 23
protsendi peale. Jaapanis, kus demograafiline tasakaal juba pikemat aega
poliitikuile peavalu põhjustab, kerkib üle 65-aastaste osakaal ilmselt 28 protsendi
peale (2007. aastal 21 protsenti ja praegu 24 protsenti). Elanikkonna vananemine
ei piirdu arenenud riikidega. Hiinas, mille 1,3 miljardist kodanikust oli 2007. aastal
üle 65-aastaseid vaid 8 protsenti, tõuseb vastav näitaja 2020. aastaks 12
protsendi tasemele. 15-64 aastaste osakaal (mida peetakse parimaks tööeaks)
kukub tänaselt 73 protsendilt 71 protsendi peale. Üks teravamaid pensioniealiste
osakaalu tõuse tuleb Hongkongis – 2007. aasta 12 protsendi juurest 18 protsendi
peale aastaks 2020. Ränkade väljakutsetega seisab silmitsi ka Venemaa. Kuigi
üle 65-aastaste osakaal kerkib tänase 14 protsendi juurest vaid 15 peale, kukub
15-64 aasta vanuste kodanike osakaal tänaselt 72 protsendilt 68 protsendile.
6
Organisatsiooni keskkonda iseloomustavad
tegurid (1)
Keskkonna keerukuse määr – näitab kui palju on organisatsiooni jaoks
olulisi mõjureid, kas need on erinevad või sarnased.
Keskkonna muutlikkuse määr – kirjeldab keskkonnamõjurite muutumist või
püsimist teatud perioodi jooksul. Kõrge muutlikkusega keskkond eeldab
paindlikku ja detsentraliseeritud organisatsiooni. Vähese määramatusega
ehk muutumatus keskkonnas on vähe uusi võistlejaid ja tehnoloogilisi
muudatusi. Mida ebamäärasem keskkond, seda riskantsem on tegutseda.
ÜLESANNE: Analüüsige käesoleval ajal Eesti majandusruumis
eksisteerivat organisatsiooni. Analüüsimiseks kasutage järgmisel lehel
olevat tabelit.
a) Esmatarbekaupade jaemüük (näiteks Selver, Prisma, Säästumarket jms)
b) Energia müük (näiteks elektri, maagaasi müük)
7
Organisatsiooni keskkonda iseloomustavad
tegurid (2)
Firma
Makrokeskkonna
tegurid
Esmatarbekaupade
jaemüük
1)Rahvusvahelised
2)Majandus
-likud
3)Sotsiaalkultuurilised
4)Poliitilised
5)Tehnoloogilised
Energia müük
1)Rahvusvahelised
2)Majandus
-likud
3)Sotsiaalkultuurilised
4)Poliitilised
5)Tehnoloogilised
Märgi
mõju
olemasolu X-ga
Mikrokeskkond
KONKURENDID
Mikrokeskkond
KLIENDID
Mikrokeskkond
TARNIJAD
Mikrokeskkond
REGULAATORID
Mikrokeskkond
STRATEEGI-LISED
LIITLASED
8
Organisatsiooni keskkonnavastavuse
võimalused (1)
Üldine keskkond
Ülesande keskkond
Info juhtimine
Ühinemised,
ülevõtmised, liidud
Sotsiaalne vastutus
ORGANISATSIOON
Otsene mõju
keskkonnale
Strateegia vastavus
Organisatsiooni
kavandamine ja
paindlikkus
9
Organisatsiooni keskkonnavastavuse
võimalused (2)
Info juhtimine – luuakse infosüsteem ja kogutakse keskkonna kohta infot.
Info hankijad võivad olla nii hankijad, klienditeenindajad, kliendid, juhid. Infot
saab hankida erinevate allikate kaudu – meedia, statistilised väljaanded,
ankeetide, intervjuude läbiviimine jne
Ühinemised, ülevõtmised ja liidud – võimaldavad sisenemist uuele turule või
olemasoleva turu laiendamist
Keskkonna otsene mõjutamine – poliitiline tegevus, lobby, liitudes
osalemine, meedia kaudu mõjutamine
Organisatsiooni kavandamine ja paindlikkus – otsustamine peab olema kiire
ja paindlik, et reageerida kiirelt muutustele. Näiteks strateegilise
planeerimise perioodide lühendamine, rulluva eelarve kasutamine.
Strateegia vastavus muutunud keskkonnaga – strateegiline valik: kas
kasvamine või kokkutõmbamine; kas uutele turgudele laienemine või
olemasolevale keskendumine jne. Vahendiks näiteks SWOT analüüs
Sotsiaalne vastutus – ettevõtte hoolivus ühiskonna suhtes, vastavate
tegevuste elluviimine. Näiteks sotsiaalse iseloomuga projektide toetamine
sponsorluse korras.
10
Eetika ja sotsiaalne vastutus
Otsustamise aluseks võib vabaduse astmest tulenevalt olla:
Vaba tahe
Eetika
(inimese
vabad valikud)
(on soovitatav,
aga ei pea)
Seadused
OTSUS
(peab)
Vaba tahe – määrav on inimese mõtteviis, eelistused,
väärtused, huvid jne.
Eetika – määravad on tavad ja normid - kas neist tahetakse
kinni pidada või mitte
Seadused – määravad on õigusaktid – kas riskitakse
karistuse saamisega või mitte
11
Juhi eetilisust käitumise väljendusena
Juhi eetika väljendub järgmistes tegevustes:
1) Kuidas organisatsioon kohtleb oma töötajaid (värbamine ja valik,
vabastamine, töötasu maksmine, töötingimused, privaatsus jne)
2) Kuidas töötajad suhtuvad organisatsiooni (firmasaladuste hoidmine,
kingituste vastuvõtmine tarnijatelt, ausus kulude arvestamisel, ausus
kauba ja väärtustega ümberkäimisel)
3) Kuidas organisatsioon kohtleb väljastpoolt sisenejaid (kas klienti
teavitatakse muutustest teeninduses, toodete osas, kas tarnijaid
teavitatakse makseraskustest, kas finantseerijatele antakse objektiivset
infot firma majandustegevuse kohta
12
Rahvusvaheline juhtimine
Teistesse riikidesse laienedes peab arvesse võtma:
1) Eri piirkonna tarbijatel on erinevad eelistused ja vajadused, mida
põhjustavad kliima, kultuuri ja ajaloo erinevused
2) Infrastruktuurid ja traditsioonid erinevad piirkonniti (vasakpoolne liiklus ja
kella viie tee Inglismaal)
3) Jaotuskanalite erinevuse tõttu tuleb kasutada erinevaid turundusstrateegiaid
4) Riikides on erinevad seadused
13
14