Transcript mis tehtud ja kuidas edasi

SIKARO
(sisejulgeoleku karjääri ja rotatsioonisüsteem)
arengud, sh Euroopa riikide kogemuse
tutvustamine - mis tehtud ja kuidas edasi?
Modereerib – Elina Orumaa
SKA personaliarendusosakonna juhataja
Koostööseminar tööandjatega 26.04.2013
Teemad:
• SIKARO kujunemine – Elina (SKA)
• Erialaõppejõudude projekt (ESF):
–
–
–
–
Uuringutulemused – Mairit (SKA)
ESF projekti ankeeditulemused – Sirli (SKA)
Vaheslaid – SKA uuendused värbamisprotsessis
Ideed projektiseminaridelt – Maris Puust (PPA) ja Tarvi Ojala
(PÄA)
• Tipp- ja keskastmejuhtide projekt – Tanel ja Aare (SKA)
• Tippjuhtide mõtted (ootus HRM ühtlustamisele SJV-s mh
käimasolevate projektide kontekstis) –
–
–
–
–
Politseiteenistus – Raivo Küüt (SiM)
Päästeteenistus – Kuno Tammearu (PÄA)
Vanglateenistus – Priit Kama (JuM)
Inimvara juhtimine – Aivi Sirp (SiM)
SJV võimalik piiritlemine SKA vaates:
• SiM ja selle valitsemisala:
– politseiteenistus
– päästeteenistus
• JuM – vanglateenistus
• RahM – MTA uurimisosakond ja tollijärelevalve
SIKARO lihtsustatud eesmärk – SJ inimvara
juhtimise toetamine nende asutuste, kellele
õpetatakse ametnikke/töötajaid välja SKA-s,
(personali)juhtide ühise tegevuse abil
(Keerulisem sõnastus: vt www.sisekaitse.ee/sikaro)
KUI sisejulgeolek soovib hoida inimest teenistuses
kogu elu, SIIS üks võimalik hõivatuse ring ...
• Tutvumine – kutsealane eelkoolitus
• VALIK – valime sobivaimaid:
– põhiväärtused, puhas taust
– füüsiline ja vaimne tervis
• Õppimine – SKA (PPK, PäK, FinK, JustK)
• Esimene töökoht – PPA (SiM), PäA (SiM), MTA (RahM), Vanglad
(JustM)
• Karjäär –
– väljakutsed teises ametkonnas – muu SJ asutus või
– strateegiad ja poliitikate väljatöötamine – MINISTEERIUM või
– rakendusuuringud ja õpetamine – SISEKAITSEAKADEEMIA
• SJV ühtse HRM (SIKARO) eeldused:
– ühised huvid SJ-asutuste vahel
– valmisolek sisuliseks koostööks
EHK – soov olla kolleegid, mitte konkurendid
• 2010 – HRM = suhteliselt koordineerimatu
„kaadriarvestus“ SJV-s:
–
–
–
–
kvoodid ebaloogilised
õppejõuks sattumine suhteliselt juhuslik
vilistlaste demotiveeritus
-> HRM-strateegia puudumine
• (2007), 2010, 2011, 2012 SKA konverents -> inimvara
on huvipakkuv teema. 2010 – SIKARO
• 11.11.2011 haldusnõukogu:
– Ühisosa on SJV-asutustel olemas, kuid pigem hoiakute ja
riigitunnetuse osas kui erialaliselt
– Oluline on fookus. Probleemid: juhid, keeleoskus, haridus
(õppejõud)
• 12.12.2012 haldusnõukogu: senised tulemused,
edasised suunad
SIKARO „formaalne“ organisatsioon
• Haldusnõukogu – SiM, JuM ja MTA asjakohane
asekantsler, SKA rektor ja SiM personalijuht; laiendatud
haldusnõukogus asjakohased peadirektorid
• Juhtrühm – asutuste personalijuhid
– SKA täiendav panus – SIKARO arendusjuht
• (töörühmad: valik ja karjäär, tasemeõpe, täiendusõpe)
• AGA: SIKARO-võrgustiku tuumikliikmed 2010:
– Juhid: Koort (SiM), Kama (JuM), Helm (RahM), Tabur (SKA), Küüt
(PPA), Timberg (PÄA)
– Personalijuhid SiM valitsemisalas: al 2011 Velström (SiM), Orumaa
(SKA), Kalda/Pikma-Öövel (PPA), Peets (PÄA). Evelin Stamm (JuM)
=> Uuring „SIKARO roll ja ootused sellele“
2013/2014
SIKARO projektid 2012/2013
• Juhtide arengutoe projekt
– Eesmärk: SJV juhtide kompetentsimudeli ning keskja tippastmejuhtidele arengutoe süsteemi
väljatöötamine
• Erialaõppejõudude projekt
– Eesmärk: kuluefektiivse ning jätkusuutliku
kontseptsiooni väljatöötamine sisejulgeoleku
valdkonna erialaõppejõudude karjääri- ja
rotatsioonisüsteemi rakendamiseks SiM, SKA, PPA
ning PÄA vahel
Erialaõppejõudude projekt
• Partnerid ja kaasatud asutused: SiM, PPA, PÄA, SKA; Hollandi
Politseiakadeemia, Alam-Saksi Politseiakadeemia, Soome Politseikolledž,
Soome Päästekolledž ja Helsingi Päästekool, Läti Politseikolledž
• Läbiviidud tegevused
– Eesti-sisene uuring erialaõppejõudude kohta – SKA rahastus ja
läbiviimine;
– Eesti-sisene dokumendianalüüs ja karjäärikaardistus –PPA, PÄA, SKA
– Eesti-sisene ankeetküsitlus –SKA
– SKA uuendatud õppejõudude värbamisprotsess
– 4 + 1 seminari väliskogemuse kaardistamiseks – kõik partnerid ja
kaasatud asutused
• Planeeritud tulemused
– SJV erialaõppejõudude ühtsete värbamispoliitika aluste väljatöötamine,
vajadusel ettepanekud muudatusteks koostöökokkulepetes ja
õigusaktides – haldusnõukogule juunis 2013
• Projekti lõpparuanne: september 2013
Sisekaitseakadeemia
erialaõppejõudude uuringu
ülevaade
Mairit Kratovitš, lektor
Anne Valk, juhataja-lektor
Shvea Järvet, lektor
UURINGU TAUST
• Uuringu eesmärgiks oli eelduste loomine
Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku kutse- ja
kõrghariduse erialaõppejõudude jätkusuutliku
karjääri- ja rotatsioonimudeli väljatöötamiseks
Siseministeeriumi haldusalas
– Läbiviijad: Anne Valk, Mairit Kratovitš, Triin Roosve,
Mari Käbi (SKA ÕSK), Shvea Järvet (SKA SJI), Elina
Orumaa, Oliver Pagel (SKA PAO)
• Vaata uuringuraportit
www.sisekaitse.ee/teadus/sikaro/uuringud-ja-ulevaated/
• Artikkel SKA „Toimetistes“ – ilmub 2013 sügisel (Sirli Luik)
UURIMISKÜSIMUSED
Uuringu eesmärgiks on selgitada välja SKA kutse-ja
kõrghariduse erialaõppejõudude värbamisega seotud
probleemid ja huvigruppide ootused ning pakkuda välja SKAle sobivaim karjääri-ja rotatsioonisüsteem.
Uurimisküsimused:
1. Milline peaks olema SKA erialaõppejõud?
2. Millised on põhjused, miks ei soovita tulla SKA-sse
erialaõppejõuks?
3. Millised on erialaõppejõudude karjääri-ja
rotatsioonisüsteemi ülesehitamise erinevad võimalused?
METODOLOOGIA
• Kvalitatiivne uuring: poolstruktureeritud 53
intervjuud süvaintervjuud (mai 2012 – august
2012)
• Kvalitatiivne andmete analüüs – intervjuude
transkribeerimine ja kodeerimine, content
analüüs, Nvivo
• Valimiks 4 erinevat kategooriat: ametite
juhid/personalijuhid (14), SKA koosseisuvälised
õppejõud (12), SKA erialaõppejõud (13), SKA
juhid (14)
1. uurimisküsimus:
milline peaks olema SKA
erialaõppejõud?
ÕPPEJÕU ERIALANE KOGEMUS
SKA juht
Ameti juht
vähemalt 5-10 aastat
Alla 3 keeruline, pigem 510
SKA koosseisuline õppejõud
Koosseisuväline õppejõud
Vähemalt 5 aastat
3-5 aastat
ÕPETAMISKOGEMUS
SKA juht
Ameti juht
Võiks olla (KV õppjõud,
sisekoolitaja), aga
pigem ei nõuaks
See on oluline aga seda saab SKA ise
arendada, pakkuda koolitusi
„ Kui inimesel teadmiste edasi andmise
oskust ei ole, siis võib olla nii tark, et hiilgab
öösel, aga kasu sellest midagi pole“ (Ameti
juht)
SKA koosseisuline õppejõud
Koosseisuväline õppejõud
Kasuks tuleb kindlasti eelnev
kogemus, ilma eelneva kogemuseta
on keeruline
„aga selliseid õpetaja pädevusi ja
oskusi tundsin ma 3 aasta pärast, et
nüüd ma oskan piisavalt hästi õpetada“
(SKA õppejõud)
Jah peab, võiks olla, ei saa nõuda, ei
pea olema
„ kui mina tulin alguses lugema, siis mul
ei olnud mingit õpetamise kogemust ja
ma olin alguses ikka hädas tegelikult“
(KV õppejõud)
TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS
SKA juht
Ameti juht
Värbamisel ei saa nõuda, aga
valmisolek peaks olema
EÕJ kaasamine teadustegevusse,
süsteemne lähenemine, teaduslike
meetodite kasutamine, koostöö
rahvusvahelise tasandil,
„Vot see teaduse pool ongi see, mida
amet kolledžilt ja õppejõult ootab /…/“
(Ameti juht)
SKA koosseisuline õppejõud
Koosseisuväline õppejõud
Väga erinev suhtumine:
•SKA ootab ÕJ teadustegevust;
•teadustulemusi saab rakendada õppes ja
toetada ameti arengut;
•pigem sooviks arendada ja koostada
õppevahendeid
Pigem hirmutab, ametis ei ole põhitöö
kõrvalt aega teadusega tegeleda, aga
vajadust SJ alaste uuringute järele
tunnetatakse tugevalt
MUUD VAJALIKUD KRITEERIUMID
KEELEOSKUS
JUHI POSITSIOON
Kindlasti vajalik väga heal tasemel –
rahvusvaheline koostöö, loengute
lugemine, teadusuuringute tulemuste
integreerimine õppesse
Erisus valdkonniti –
HARIDUSTASE
Sõltub, millisel tasemel õpetab –
kõrgharidus on miinimumnõue, pigem
vähemalt magister
Piirivalve – juht
Politsei – hea spetsialist, ekspert
Pääste – pigem juht
MUUD OMADUSED
Soov areneda, väga hea
eneseväljendus- ja esinemisoskus, soov
töötada noorte ja aktiivsete inimestega,
paindliku mõtlemisega, hea ajaplaneerija
ja suhtleja, motiveeritud ja hea
empaatiaga, entusiastlik
2. uurimisküsimus:
millised on põhjused, miks ei
soovita tulla SKA-sse
erialaõppejõuks?
MIKS EI TULDA ERIALAÕPPEJÕUKS?
Ebakindlus
töö tegeliku
sisu osas
Meeldib
olemasolev töö
Karjääri
katkemise
tunne
Segadus
SKA
identiteediga
SKA asukoht
Palk
Õppejõu töö
keerulisus
Õppejõu töö
suur vastutus
Infopuudus
vabanevatest
ametikohtadest
MIKS VALITAKSE ÕPPEJÕUKARJÄÄR?
Enesearendamine ja enese proovilepanek
Millegi uue tegemine, vaheldus
Paindlik tööaeg, akadeemiline vabadus
Muudatused ametis ja ametipoolne suunamine
3. uurimisküsimus:
Millised on erialaõppejõudude
karjääri- ja rotatsioonisüsteemi
ülesehitamise erinevad
võimalused?
Rotatsioonisüsteem
Samaaegne
(osaajaga) töötamine
SKA-s ja ametkonnas
Akadeemiline karjäär
Erialaõppejõudude
arendussüsteem
Uute
erialaõppejõudude
toetamine
ERIALAÕPPEJÕU ARENDUSSÜSTEEM
(MILLISED ON EÕJ VÕIMALUSED OLLA KURSIS PRAKTILISE ELUGA?)
Formaalne ja mitteformaalne
koostöö
Teadusalane ja
rahvusvah. koostöö
Koostöö õppetöö
läbiviimisel
Kõikvõimalikud koostöögrupid
Rakendusuuringud ja
ühisartikli
produtseerimine
Suuremate
sündmuste
ühisanalüüs ja
õppematerjali
loomine
(komisjon, koostöökoda, nõukogu,
mõttekoda, töökohtumine,
ühiskoolitused, õppused jne)
Tööpraktika (koos kõigi
töötamise õigusega) ja
vaatluspraktika
Ametite andmebaasid,
intranet, listid
Mitteformaalne
suhtlemisvõrgustik
Ühised uurimisgrupid
ja laborid
Koostöö välisriikide ja
Eesti teiste
õppeasutustega
Ühised välisprojektid
Ühiste loengute
pidamine (õppejõud
ja 2-3 praktikut)
Loengute raames
ametite (praktikute)
külastamine
KOKKUVÕTTEKS
• Vajadus luua paindlik erialaõppejõudude
karjääri- ja rotatsioonisüsteem, mis sisaldaks
alljärgnevaid elemente:
– roteerimise põhimõtted ja praktika
– akadeemilise karjäärimudeli põhimõtted
– mitmekesised arendustegevused (luua süsteemne
seos praktilise eluga)
– uute erialaõppejõudude järelkasv ja toetus töösuhte
alguses
Tänan!
Uuringu „Potentsiaalsed
õppejõud“ tulemused 2013
Sirli Luik
Personaliarendusosakond
Arendusjuht
Koostööseminar tööandjatega 26.04.2013
Ajakava
• Uuringu „Potentsiaalsed õppejõud“
taustinfo
• Metoodika
• Valim
• Tulemused
• Kokkuvõte
Taustinfo
1. Intervjuud uuringus „Eelduste
loomine SKA sisejulgeoleku
kutse- ja kõrghariduse
erialaõppejõudude jätkusuutliku
karjääri- ja rotatsioonimudeli
väljatöötamiseks SiM haldusalas“
2. Ankeetküsitlus „Potentsiaalsed
õppejõud“
Küsimus: mis motiveeriks sisejulgeoleku valdkonna
professionaale SKAsse koosseisulise õppejõuna
tööle asuma?
Metoodika
• Elektrooniline ankeetküsitlus perioodil
25.03.2013- 04.04.2013
• Valimi moodustas 158 inimest sh
– Kolleegide nimetatud potentsiaalsed õppejõud
– Magistrandid
– Magistriõppe vilistlased
Vastajad
• 158st inimesest vastas 124 st 78.5%
Teemad
• Motivaatorid SKAs koosseisulise
õppejõuna tööleasumiseks
• Kindlustunne, et pärast SKAs töötamist on
võimalik tagasi ametisse minna
• SKAsse tööleasumine (huvi koosseisulise
õppejõuna töötamise vastu, millal ollakse huvitatud
õppejõuna tööle asuma jne)
Motivaatorid SKAsse koosseisulise
õppejõuna tööleasumiseks
Motivaatorid täpsemalt
1. Koostöö
4,45
Koostöö sisejulgeoleku ametitega
4,54
Koostöö sama valdkonna õppejõududega
4,41
Võimalused rahvusvaheliseks koostööks
4,39
2. Töökeskkond
4,24
Positiivne sisekliima
4,68
Elukestvat õpet toetav organisatsioonikultuur
4,25
Akadeemiline tööõhkkond
3,80
3. Töökorraldus(sisu)
4,03
Õppetöö mitmekesisus
4,16
Kindlustunne, et saan õpetada oma erialal
4,01
Vabadus õppemetoodika valikul
3,91
Motivaatorid täpsemalt
4. Tugi õppetöö läbiviimisel
4,01
Õpetamist toetavate koolituste läbiviimine
4,34
Tugi õppematerjalide koostamisel
3,95
Tugiisiku olemasolu kohanemisperioodil
3,74
5. Isiklik areng
3,99
Enesetäiendamise võimaluste olemasolu
4,58
Põnevad erialased väljakutsed
4,43
Õpingute soodustamine (magister, doktor)
3,94
Akadeemilise karjääri tegemise võimalus
3,58
Individuaalse arenguplaani koostamine
3,45
6. Töötingimused
3,68
Praeguse töökohaga võrdväärne töötasu
4,18
Kaasaegsed töövahendid
4,03
Paindlik tööaeg
3,90
Senisest kõrgem töötasu
3,88
Pikaajaline puhkus- 56 päeva
3,47
Kindel töökoormus
3,44
Võimalus töötada osalise tööajaga
3,39
Võimalus töötada erinevates kolledžites
3,14
Tagasiliikumine ametisse pärast
õppejõuna töötamist
91% vastajatest
peab oluliseks
garantiid, et nad
saavad tagasi liikuda
sisejulgeolekuala
ametisse pärast
SKAs töötamist
Huvi SKAs töötamise vastu
Huvi õppejõu ametikoha
vastu
Tööleasumise aeg
Huvi SKAs töövarjuks olemise
vastu
Huvi SKAs töötamise vastu- kolledžid
ja haridustasemed
Kokkuvõte
• Olulisimad motivaatorid uuele õppejõule:
positiivne sisekliima, koostöö sisejulgeoleku
ametitega, enesetäiendamise võimaluste
olemasolu.
• Oluline on tekitada kindlustunne, et õppejõu
tööd alustaval praktikul on võimalus pärast SKAs
töötamist tagasi ametisse minna.
• SKAs töötamisest ollakse enamjaolt huvitatud.
Vastajad moodustavad õppejõudude
strateegilise varu.
Tänan tähelepanu eest!
Uuendused õppejõudude
värbamisprotsessis 2013:
• Kommunikatsioon:
– Artiklid ja infotunnid PPA-s ja PÄA-s: juhid + huvilised, infotund SKA-s.
Sisu: konkurss JA magistriõpe
– Kuulutused üldiselt ja sihtrühmadele, kutsed infotundidesse
• Sisseelamine:
– Töövarjuvõimalus (5 osalenud, 2 ootel)
– Mentorlus, sisseelamiskoolitus augustis, individuaalne koolitusplaan
• Professionaalne side tööandja-ametiga:
– asendusEAP-d: töörühmades osalemine, TAL-tegevused, praktikal
viibimine
• loodud on õppejõudude strateegiline varu – ühtne meililist
koolitus- ja tööpakkumisteks
• ... ja konkursside keskmine 25.04.2013 seisuga:
– PPK: 1,75; PÄK: 1,25; JK: 3,5; keeled: 17,5; sport: 8; ÕSK: 8
– NB! Politsei- ja pääste konkurss kuni 30.04.2013!
Mõtteid erialaõppejõudude
projekti seminaridelt – välisriikide
kogemused
Tarvi Ojala, Päästeamet
Maris Puust, Politsei- ja Piirivalveamet
Koostööseminar tööandjatega 26.04.2013
Kooli ja ameti koostöö
•
•
•
•
Ühine planeerimine
Juhtimisstruktuurid
Selgitustöö ja motiveerimine
Infovahetuskanalid
Hollandi veebipõhine arendus- ja
karjäärikeskus
• Tööpakkumised
• Projektid
• Nõuanded ja soovitused tööalaseks
edenemiseks
• Töökohtade maatriks
• Testid isikliku võimekuse hindamiseks
• Täienduskoolituste kalender
Läti ühine „kuldne“ andmebaas
•
•
•
•
•
Tööpakkumised
Töökohtade kirjeldused
Töötajate ametijuhendid
Hindamistulemused
„Kuldne nimekiri“ juhi potentsiaaliga
töötajatest
• Ühised andmebaasid ja meililistid
Alam-Saksimaa talent pool
• Kompetentside ja karjääri integreeritus
• Talent pool – võimalus koos kohustustega
- Karjääriteel liikumiseks vajalike
kompetentside arendamine
- koolitusprogrammid, roteerumine
Kooli ja ameti ühised väärtused
• Kool on ametile värbaja
• Erinevate väärtuste integratsioon
Sisejulgeolekuasutuste tipp- ja keskastmejuhtide jätkusuutliku
arengutoe loomine ja rakendamine
SIKARO juhtide arengutoe projekt
Tanel Oppi
SKA täiendusõppekeskuse juhataja
Aare Kasemets
SKA sisejulgeoleku instituudi teadur
Koostööseminar tööandjatega 26.04.2013
Koostöövõrgustik
•
Kaasatud asutused:
– Taotleja: Siseministeerium
– Partnerid: PPA, PäA, SKA
– Osalevad: JM, KAPO, EMTA, SMIT
•
Projektijuht: Aivi Sirp, SiM
•
Projektirühm: A.Sirp, E.Siimon, A.Kasemets, T.Oppi, M.Tiidelepp
•
Projekti juhtrühm: Kõigi projektiga seotud asutuste personalijuhid
•
Projekti ekspertrühm: Kõigist projektiga seotud asutustest nimetatud 1-2
juhti
•
Kõik küsimustikele vastajad, kaasamõtlejad ja ettepanekute esitajad,
koolitustel osalejad
Millist kasu on oodata?
• Kõige laiemalt vastust küsimusele:
– Milline on hea (tipp- või keskastme-) juht SJ valdkonnas?
• Juhtidele:
– Milline juht olen ma täna?
– Mida ma peaksin tegema, et saada paremaks juhiks, olla
professionaal rahvusvaheliselt (ehk ka edeneda
karjääriredelil)?
• Personali- ja koolitusjuhtidele:
– Milliseid koolitus- ja arendustegevusi juhtidele pakkuda?
– Kas neid koolitus- ja arendustegevusi on võimalik SJV
asutuste üleselt (tõhusamalt) pakkuda?
– Kellest võib saada SJ valdkonnas juht, keda võiks edutada?
Võtmeküsimused
• Kes on SJV tipp- ja keskastmejuhid? Milliseid
koolitus- ja arendustegevusi neile täna
pakutakse?
• Milline on juhtide enda vaade oma tööle,
edukriteeriumidele? Mida juhid vajavad?
• Mida ütlevad riigi SJV strateegiadokumendid
ehk mida juhtidel tuleb saavutada?
• Mida on meil õppida välisriikide kogemusest?
• Mis töötab / mis mitte? (2 koolitusprogrammi)
Projekti tegevuskava tööjoonis
VAHEKOKKUVÕTE
TULEMUSTEST
Turvalisuspoliitika eesmärk ja põhimõtted (1)
“Turvalisuspoliitika – õigusaktide ja arengu- ning tegevuskavade
väljatöötamine, täiendamine ja elluviimine, eesmärgiga ennetada
avalikku korda ähvardavaid ohte, ohukahtluse korral selgitada
need välja ning kõrvaldada.”
KUIDAS OMA INIMESTEGA SAAVUTADA EESMÄRKE
arvestades õiguslikke, eelarvelisi, tehnoloogilisi, ajalisi,
inimeste kompetentsi ja väliskeskkonna piiranguid??
Avalikud huvid, poliitika eesmärgid, seadused,
riigieelarve ja SJV inimvara ‘võimalused peas’…
JUHT mõtleb, veenab, motiveerib, delegeerib…
Turvalisuspoliitika põhimõtted (2)
miks ja kuidas
Igaühe vastutus. Esmatähtis on inimese enda vastutus ja kohustus oma seaduskuuleka käitumisega suurendada enda ja oma lähedaste turvalisust ning kasvatada oma
lastest vastutustundlikud ühiskonna liikmed. Ametiisikud peavad kaalutlema, kuidas nende
poolt tehtavad otsused ja rakendatavad meetmed mõjutavad turvatunnet ja turvalisust.
Kaasamine. Korrarikkumisi ei ole võimalik vältida või märgatavalt vähendada üksnes
täidesaatva riigivõimu abil. Turvalise elukeskkonna loomisesse tuleb kaasata elanikud,
kohalikud omavalitsused, era- ja mittetulundussektor ning võimaldada neil osaleda neid
mõjutavate otsuste tegemisel.
Koostöö. Avalikul, era- ja mittetulundussektoril ning inimestel tuleb teha koostööd riiklikul,
kohalikul ja üksikisiku tasandil. Hea koostöö tunnuseks on ühisosa leidmine avaliku korra
kaitse tegevustes, tegevuste koordineeritud planeerimine ja elluviimine ning vastastikune
konsulteerimine ja koostöös osaliste ühiskasu saavutamine turvalisuse loomisel.
Ennetus. Sotsiaalsete ja olustikuliste ennetusmeetmete kasutamine turvalisuse
tagamiseks aitab vähendada kannatusi ning on odavam ja tulemuslikum kui korrarikkumiste
tagajärgedega tegelemine. Ennetus saab alguse iga inimese teadlikkusest.
Pikaajaline planeerimine. Korrarikkumisi ei ole pikemas perspektiivis võimalik
vältida või üksikabinõusid rakendades märgatavalt vähendada. Ühiskonna turvalisuse
suurenemine on võimalik vaid koordineeritud ja pikaajalise töö tulemusena.
Turvalisuspoliitika (3): teemad ja mõjueesmärgid
Teemad
Tulemus- ja mõjueesmärgid. Kui kavandamisel on uus seadus või
SJV juhtide arengutugi, siis kas taotletud mõjud on samasuunalised??
Turvatunne Isikuvastaste kuritegude, vägivalla ja rahvustevaheliste pingete vähendamine
Liiklusohutus Surmajuhtumite, vigastuste ja varalise kahju vähendamine, liikluskultuuri tõus
Tuleohutus Hukkunute ja vigastatute arvu ja varaliste kahjude vähendamine, teadlikkuse
kasv
Varavastased Varguste arvu vähendamine; töö alaealistega; kriminaalsel teel saadud tulu
kuriteod
konfiskeerimise tõhustamine; elanike teadlikkuse kasv
ÕnnetusÕnnetustes hukkunute ja vigastatute arv kahaneb; elanike teadlikkus õigest
juhtumid
käitumisest õnnetuste korral kasvab
Riigi turvalisus Riigil on võimekus tuvastada Eestis viibivad isikud; väheneb illegaalide arv;
tugevneb Eesti vastu suunatud luure, õõnestustegevuse ja terroriaktide
ennetus ja tõkestus; elutähtsad valdkonnad toimivad häda- ja eriolukordades
Abi jõudmise Väheneb ohukahtlusest ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamiseni
kiirus
kuluv aeg politseis, päästeteenustes, kiirabis, mereõnnetustel, metsapõleng..
Poliitika Poliitika kujundamise ja rakendamise parendamine: a) korrarikkumiste
tõhusus põhjuste, ennetusabinõude mõjususe analüüs ja strat. planeerimine; b) SJ
organisatsiooni arendus, lähtudes riskihinnangutest ja kuluefektiivsusest
A.Kasemets, A.Talmar, E.Liivik (2011) Parema õigusloome rakendamine Eesti sisejulgeolekupoliitikas. Riigikogu Toimetised 23, 83-96
Juhid ise endast, tööst, edust
Tänased ja homsed eripakkumised,
menüü
Strateegiline juhtimine / operatiivjuhtimine / koostööjuhtimine (kaasamine) /
kõvade ja pehmete ressursside juhtimine (tehnika, eelarve, inimesed)
• Koolitused, seminarid
– parimad eksperdid ja
lühiloengud
– individuaalne lähenemine
– juhtide rühmaarutelud
– SJV asutuste vahelised
– praktikult praktikule
• Mentorlus, coaching
• Sõber soovitab hea raamatu
• Kolleegide kogemused,
välislähetused, õppereisid
• Meeskonna koolitused: „mina
ja minu meeskond“
• SKA piiritud võimalused:
– magistriõpe
– arendustööd ja
täiendusõpe
– uurimisrühmad
– raamatukogu teavikud
– CEPOL ja FRONTEX
võrgustikud
• … mida veel?
• Mitmed asjad on veel töös:
– Sihtgrupi ja nendele suunatud tegevuspraktikate
kaardistus ja analüüs
• AITÄH vastajatele!
– Hollandi, Saksamaa, Soome ja Läti kogemused
• Jäänud on veel 2 seminari õppejõudude projekti
raames
– Pilootkoolitused
• 2.-3.mai on esimesed keskastmejuhtide koolitused!
• Projekti kokkuvõttev seminar: 11.juuni
• Lõpparuanne: september 2013
[email protected], [email protected]
TÄNUD!
ARUTELU – kuhu ja kuidas
edasi? Milline on ootus HRMvaldkonna ühtlustamisele?
Raivo Küüt – Siseministeerium (politseiteenistus)
Kuno Tammearu – Päästeamet (päästeteenistus)
Priit Kama – Justiitsministeerium (vanglateenistus)
Aivi Sirp – Siseministeerium (HRM)
Koostööseminar tööandjatega 26.04.2013
SIKARO tunnustamine
Tunnustame SIKARO programmi analüütilise töö eest
Häli Allas - Päästeamet, päästetööde osakonna
planeerimise talituse juhataja
Maris Puust - Politsei ja Piirivalveamet, koolitusspetsialist
Tarvi Ojala - Päästeamet, arendusosakonna juhataja
Ain Lepikult - Politsei ja Piirivalveamet, personalibüroo
politseinõunik
Tunnustame SIKARO programmi arendamise eest
Elina Siimon - Siseministeerium, personalipoliitika
osakonna juhataja asetäitja
TÄNUD OSALEMAST!
SIKARO: www.sisekaitse.ee/sikaro
Elina Orumaa, Sirli Luik