Transcript ühistransporditeenuse pakkumise parandamine lääne

Raudtee taastamise potentsiaal
Riisipere – Rohuküla suunal
Jaanuar 2012
Allikas: Äripäev, 17.01.2011, lk 13
Aegruumilised vahemaad
?
Allikas: Eesti 2030+, lk 25
Linnaregioonid ja tagamaad
Allikas: Eesti 2030+, lk 17
Ühistranspordi subsiidiumid (T€, 2011)
Allikas: Positium (2011), „Ühistranspordi subsiidiumid ja raudteevõrgustik Eestis“
Ühistranspordi subsiidiumid elaniku
kohta (€, 2011)
Allikas: Positium (2011), „Ühistranspordi subsiidiumid ja raudteevõrgustik Eestis“
Ühistranspordi subsiidiumid elaniku
kohta (€, 2011)
• Riigi subsiidium Raplamaa elaniku kohta on 90% kõrgem
kui Läänemaa elaniku kohta
• Riigi subsiidium Pärnumaa elaniku kohta on 60% kõrgem
kui Läänemaa elaniku kohta
• Riigi subsiidium Lääne-Virumaa elaniku kohta on 48%
kõrgem kui Läänemaa elaniku kohta
• Riigi subsiidium Järvamaa elaniku kohta on 4% madalam
kui Läänemaa elaniku kohta
Andmete allikas: Positium (2011), „Ühistranspordi subsiidiumid ja raudteevõrgustik Eestis“
Raudteed ja tagamaad
• Raudtee tagamaa hõlmab 38% mandri-Eesti pindalast
• Raudtee tagamaal elab 82% mandri-Eesti elanikkonnast
Raudtee tagamaa pindala maakonniti
38% mandri-Eesti
kogupindalast
Allikas: Positium (2011), „Ühistranspordi subsiidiumid ja raudteevõrgustik Eestis“
Raudtee tagamaa elanikud maakonniti
82% mandri-Eesti
elanikest elab
raudtee tagamaal
(juurdepääs
raudteetranspordile)
Allikas: Positium (2011), „Ühistranspordi subsiidiumid ja raudteevõrgustik Eestis“
Türi-Viljandi raudtee
!
Võrdlus
Türi-Viljandi
98 km
151 km
Riisipere-Rohuküla
51 km
112 km
Lõigu pikkus
Elanikke tagamaal kokku
- täiendav potentsiaal
52 km
70 419 el
vähene
kaubavedu
61 km
44 287 el
Hiiumaa ja Vormsi: 10 300
elanikku + turistid;
sujuv ümberistumine praamilt
Tagamaa ja Tallinna vaheline
tõmbejõud
gravitatsioonitegurina (= el arv
Tln-s × el arv tagamaal /
(keskmine kaugus Tln-st)²
Raudtee rekonstrueerimise
põhjendatus
1 989 405
3 279 226
ilma Hiiumaa-Vormsi
potentsiaalita:
2 919 665
põhjendatud;
ehitus 2011
?
Kaugus Tallinnast
Linnaregioonid ja tagamaad
Allikas: Eesti 2030+, lk 17
Raudteed ja tagamaad 2020
• Raudtee tagamaa kataks 32% Läänemaa pindalast
• 72% Läänemaa elanikkonnast oleks juurdepääs raudteele;
läbi Rohuküla juurdepääs ka Vormsil ja Hiiumaal
Investeeringuvajadus ja tasuvus
• sotsiaal-majandusliku tasuvuse määr 5,3% (30. a)
• dotatsiooni muutuse käärid ……………..
• raudtee rajamine Riisipere-Rohuküla 55,3 M€ (2011
hinnad)
• arvestatud, et raudteelõik elektrifitseeritud
• eeldatud, et täiendavaid elektrironge pole vaja soetada
• ei sisalda maa ja muldkeha ostu eraomanikult
• äriliselt ei oleks tasuv
• täiendav regionaalpoliitiline kasu Läänemaale
Opereerimise tulud-kulud; 2010 hinnad
Kui uued elektrirongid on käiku võetud, siis:
– Elektriraudtee ärikulud kokku ca 7,4 M€
– Elektriraudtee piletimüügitulu ca 3,5 M€
– Dotatsioonivajadus ca 3,9 M€ (53%)
Kui uued elektrirongid hakkaksid käima Rohukülla, siis:
–
–
–
–
–
Elektriraudtee ärikulud kokku ca 8,5 M€ (+15%)
Piletitulu kui bussivõrku muudetakse vähe ca 4,3 M€ (+23%)
Piletitulu kui bussivõrku muudetakse palju ca 4,8 M€ (+37%)
Dotatsioon kui bussivõrku muudetakse vähe ca 4,2 M€ (+8%)
Dotatsioon kui bussivõrku muudetakse palju ca 3,7 M€ (–5%)
Ajakava Riisipere-Rohuküla
EL programmeerimisperiood 2014-2020
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
Positiivne otsus
Taotlus
EL ja
hanked
Infrastruktuuri
omaniku ?
lahendamine
TurbaRohuküla
projekt
TurbaRohuküla
ehitus
Haapsalust, Kärdlast, Svibyst
kiire ja sage ühendus
Tallinnasse
2021
Allikas: Eesti Ekspress, 19.01.2012, lk 60
Ülevaade projektist
"Ühistransporditeenuse pakkumise
parandamine Lääne-Harjumaal ja
Läänemaal"
ÜLDANDMED
•
•
•
•
•
•
•
EU30643
juhtpartner: Harjumaa Ühistranspordikeskus
partnerid: Harju MV, Lääne MV, Läänemaa OVL
juhtkomitee: partnerid + MKM ja Maanteeamet
periood: 17.08.2009-28.02.2011
kogueelarve: 227,8 TEUR
rahastatud Islandi, Liechtensteini ja Norra poolt EMP
finantsmehhanismi ning Norra finantsmehhanismi
vahendusel ja projekti partnerite poolt
PROJEKTI PIIRKOND
Projekti plaan ja tegevused
• Eesmärgid:
tasuvusuuring, mille käigus:
töötada läbi erinevad arengustsenaariumid LääneHarjumaa ja Läänemaa avaliku ühistransporditeenuse
pakkumise parandamiseks ning tuua välja kõik kasud ja
kulud nende stsenaariumide lõikes
lühiajaline perspektiiv: tänane päev
pikaajaline perspektiiv: 2015+
liinivõrgu mudel stsenaariumide simuleerimiseks
Projekti tegevused
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
Ühistranspordi kasutajate loendus ja küsitlus (OÜ Saar-Poll)
Liikumiste uuring registrite andmete alusel (AS Regio)
Liikumiste uuring mobiilpositsioneerimise abil (Positium LBS OÜ)
Kaubaveo potentsiaali uuring (Factum Arico OÜ)
Ühistranspordi mudeli koostamine (Visum) (HÜTK)
Raudtee pikendamise eelprojekti koostamine (AS Skinest Ehitus)
Veo-alajaamade eelprojekti koostamine (OÜ Foxia)
Uute ühendusaegade leidmine raudteel (AS EVR Cargo)
Raudtee-ehituse hinnapakkumised vastavalt projektile (TTÜ, Foxia)
Tasuvusanalüüs – TTÜ: Üllas Ehrlichi juhtimisel
Stsenaariumid
• Lühiajalised stsenaariumid
– Lühi-ettevedu (EV)
– Liinivõrgu parendamine
• Pikaajalised stsenaariumid
– Turba rong
– Rohuküla rong
– Rohuküla rong koos etteveoga (Rohuküla EV)
Pikaajaliste stsenaariumide
lõpptulemused
• Turba rong
– ENPV = +6829 tuh €
IRR = 12,7%
– elektrifitseeritud raudtee 6,650 km
– investeeringuvajadus 2015: 8,3 milj €
• A) Rohuküla rong ja B) Rohuküla EV
–
–
–
–
A) ENPV = –2707 tuh €
IRR = 5,3%
B) ENPV = +11144 tuh €
IRR = 7,3%
elektrifitseeritud raudtee 62,990 km
investeeringuvajadus 2020: 69,7 milj €
Investeeringud
• Riisipere-Turba (2011 hinnad)
• Türi-Viljandi raudtee ehitushinna alusel
– 6,7 km × 432 T€/km = 2,9 M€
• Ilma elektrita uuringus kasutatud ehitushinna alusel
– 6,7 km × 640 T€/km = 4,3 M€
• Elektriga uuringus kasutatud ehitushinna alusel
– 6,7 km × 1113 T€/km = 7,5 M€
• Riisipere-Rohuküla (2011 hinnad)
• Türi-Viljandi raudtee ehitushinna alusel
– 63,0 km × 432 T€/km = 27,2 M€
• Ilma elektrita uuringus kasutatud ehitushinna alusel
– 63,0 km × 640 T€/km = 40,3 M€
• Elektriga uuringus kasutatud ehitushinna alusel
– 63,0 km × 877 T€/km = 55,3 M€
Kulud riigile
• Ühistranspordi dotatsiooni muutus (2010 hinnad)
– Turba rong:
kogudotatsioon ei kasva
– Rohuküla rong ja Rohuküla EV: kogudotatsioon võib väheneda
• Uue raudteeinfrastruktuuri ekspluatatsioonikulu
– Riisipere-Turba lõik 0,45% AS EVR Infra raudtee kogupikkusest;
EVR Infra kulude kasv 0,1-0,4% aastas
– Riisipere-Turba lõik 4,4% AS EVR Infra raudtee kogupikkusest;
EVR Infra kulude kasv 1-4% aastas
– kulude kate a) Elektriraudtee (kulud liini-km hinnas); b)
kaubavedajad ja GO Group (kulusid ei ole analüüsis
arvestatud)
Ajakava tasuvusuuringus
EL programmeerimisperiood 2014-2020
2012
2013
2014
2015
Positiivne otsus
Taotlus
EL ja
hanked
Infrastruktuuri
omaniku ?
lahendamine
2016
Turba
projekt ja
ehitus
2017
2018
2019
2020
2021
Turbast kiire ja sage ühendus Tallinnasse
Rohuküla
projekt
Rohuküla
ehitus
Haapsalust,
Kärdlast, Svibyst
kiire ja sage
ühendus
Tallinnasse
Olulisemad tasuvust mõjutavad
valikud (1-3)
• Baasnõudlus 2009 (madalseis)
• Baasnõudluse kasv tulevikus – kokku ühistranspordis
2,7% (sh rongidel 11,6%); võrdluseks Centari CBA-s
rongidel 29% (eksperthinnangus kasv kuni 38%)
• Nõudluse dünaamiline kasv 0%; võrdluseks: eesmärk
Eesti ühistranspordipoliitikas – kasv 6% aastas, selle
saavutamiseks rakendatakse meetmeid
• Investeeringud taristu materjale ja ehituse töömahte
arvestavalt (võrreldavad turuhinnad)
• Maa hinda ja eraomanduse ostu ei ole arvestatud
Olulisemad tasuvust mõjutavad
valikud (2-3)
• Liini-km maksumus tegelike kulude järgi (va uued
rongid; siin kulud Centari uuringust)
• Piletitulud ja kulu reisijale tegelike piletihindade järgi
• Reisiaeg = aeg jalgsikäiguks peatusesse + ooteaeg +
sõiduaeg (+ ümberistumise aeg + sõiduaeg)
• Ajaväärtus Euroopa praktika järgi (Heatco)
• Transpordi väliskulud Eesti praktika järgi
(Hendrikson&Co)
• Diskontomäär Eesti praktika järgi 6%
(EL lubab kasutada 5%)
Olulisemad tasuvust mõjutavad
valikud (3-3)
• Arvestusperiood Euroopa praktika järgi (30 a)
• Mõju piirkonna SKP-le – on arvutatud (positiivne
Rohuküla stsenaariumides), kuid ei sisaldu
tasuvusanalüüsi tuludes
KOKKUVÕTVALT: valdav osa valikuid on konservatiivsed
ehk sotsiaal-majanduslik tasuvus ei ole väiksem kui see,
mis leitud