Transcript Tuul vs põlevkivi

Tuul või põlevkivi
Aprill 2010
Kokkuvõte: Tuuleenergia eesmärgid
Tuulenergia eesmärk 2020 peab jääma 900 MW
tasemele (ELMAK) mitte 400 MW
MKM nägemus energiatarbimise taseme osas 2020 on
liiga madal ja sealt tulenevalt on madal ka taastuvenergia
s.h tuuleenergia eesmärk.
Täna puudub tegevuskava Elektrimajanduse arengukava
muude osade elluviimiseks ning MKM on vähendamas
tuuleenergia mahtu 900 MW’lt 400 MW’le.
 Subsideeritud põlevkivienergeetika puhul kulutame
järgmise 20 aasta jooksul 7,4 EUR/MWh ehk 11,6
senti/kwh rohkem võrreldes tuuleenergeetika lahendusega
s.o 1 miljard kr aastas
2
Kokkuvõte (2)
Uute põlevkivi blokkide toetus maksab maksumaksjale 4 439 miljonit eurot (69 453 miljonit krooni)
kokku 20 aasta jooksul, ehk 3 473 miljonit krooni iga aastas
 Põlevkivi subsiidium (1 141 miljonit eurot): makstakse sõltumata toodetud elektri kogusest,
kuigi tõenäoliselt põlevkivist toodetud elekter ei ole tulevikus konkurentsivõimeline
 CO2 kvootide ost (1 339 miljonit eurot): põlevkivist elektrit tootes eraldub teistest
tehnoloogiatest tunduvalt rohkem heitgaase, mille kvootide hinnad eeldatavasti kasvavad
tulevikus tunduvalt
 Saamata kasum põlevkivi õli tootmisest (1 388 miljonit eurot): tootes põlevkivist elektrit ei
kasutatud riigi ressursse optimaalselt, kuna õli tootmine on tunduvalt kasumlikum alternatiiv eriti
juhul kui masuudi hinnad jätkavad pikaajalist tõusutendentsi (hetke masuudi hinnaga saamata
kasum on 21 eurot iga põlevkivi tonni eest)
 Lisaks veel põlevkivi välismõjud ja reguleerimisenergia ostude kulud
 Stsenaarium, milles sama kogus elektrit oleks toodetud tuule energeetikas on 1 110 miljonit eurot
(17 370 miljonit krooni) odavam ehk 868 miljonit krooni odavam aastas
 Tuule subsiidiumi makstakse ainult 12 aasta jooksul ja see sõltub toodetud elektri mahust
 Hüdroakumalutsioonijaam tuule stsenaariumi osana tagab elektrisüsteemi töökindlust,
pakudes bilansienergiat tuulele, avariireservi ning elektrisüüsteemi tarbimise tippude katmist
3
Kokkuvõte (3)
 MKM energia tarbimise prognoos on ülimalt konservatiivne tuleviku energia tarbimise suhtes
 Perioodil 2010-2020. on prognoositud ainult 0,57% kasvu energia tarbimises keksmiselt aastas
 Optimistlikult eeldatakse, et soojusenergia tarbimine kukkub 25%
 Energia lõpptarbimine per capita Eestis on umbes kaks korda väiksem kui Skandinaavia keksmine
 Elustandartide kasvu ja tööstuse arenguga kindlasti kasvab ka energia tarbimine
 Pikaajalises perspektiivis Balti riigid peaksid lähenema Skandinaavia riikidele energiatarbimise per capita poolest
 Perioodil 2000-2009.a (täis majandustsükkel koos kasvu ja langusega) kasvas energia lõpptarbimine 2,4%
keskmiselt aastas
 Soojusenergia tarbimise vähenemiseks on piiratud potentsiaal
 Hetkel Eesti soojusenergia tarbimine per capita on Rootsi tasemel ja peaaegu kaks korda väiksem kui Soomes
 Soojusenergia tarbimine per capita Eestis vähenes võrreldes 1990. aastaga juba kolm korda. Kas on veel nii
palju ruumi kukkumiseks?
 Elustandartide kasvu ja tööstuse arenguga jääb soojuenergia tarbimine eeldatvasti samale tasemele
 ETEA analüüsi tulemus: 2020. aasta energia lõpptarbimine on umbes 147 000 TJ
 25% tarbitud energiast (ehk umbes 36 750 TJ) peaks olema taastuvates allikatest
 Saavutamaks 2020 eesmärki tuleb luua uusi võimsusi, mis toodaks 15 700 TJ taastuvat energiat*
 Transport (4 300 TJ): 10% tarbitud energiast transpodis, biokütused
 CHP (3 500 TJ) ning põlevkivijaamades hakkpuidust elekter (970 TJ)
 Tuule energia (6 939 TJ), mille tootmiseks oleks vaja installeeritud võimsust 864 MW
 Isegi ühe uue põlevkivi plokiga (300 MW) Eesti saab piisavalt varustatud elektri
võimsuste/ühendustega tarbimise tippe katmiseks ning elektri vajaliku koguse tootmiseks , juhul kui riigis
on 864 MW tuule energia võimsust
4
* Kasv võrreldes 2008. aastaga
Elektrimajanduse arengukava (VV 26.02.09
korraldus nr 74)
5
MKM ettekanne 10.03.10 - Eeldused
taastuvenergia kasvu prognoosimisel
Põlevkivijaamades hakkpuidust elektri tootmine 970 TJ
Hüdrojaamade toodang püsib praegusel tasemel 108 TJ
Alates 2015 taastuvenergia osakaal transpordis 4%, 2020 alates 10%
Tuuleelektri võimsuse kasv kuni 25% eesmärgi saavutamiseni (400 MW)
Tulevikus hakkab taastuvenergia osakaalu suurendamisele suunatud
Vabariigi Valitsuse tegevus põhinema Eesti "Taastuvenergia tegevuskaval“
(http://www.mkm.ee/taastuvenergia)
Tuul
v Põlevkivi
7
Tuul või põlevkivi
Kahe stsenaariumi kulude võrdlus
Tuule stsenaarium
Põlevkivi stsenaarium
-4,000
-4,000
-3,500
-3,500
-3,329
-3,000
EUR m
EUR m
-3,000
-2,500
-2,500
-4,439
-2,000
-2,000
-1,500
-1,500
-1,395
-1,000
-1,000
-983
-951
-500
-500
0
0
Onshore
subsiidium
Offshore
subsiidium
Bilansi
Tuule
subsiidium stsenaarium
-1,141
Põlevkivi
subsiidium
-1,339
CO2
-1,388
Saamata
kasum õli
tootmisest
-274
-298
Põlevkivi
välismõjud
Reguleerimine
Põlevkivi
stsenaarium
8
Tuul või põlevkivi
Kulud aastas
Tuule subsiidium lõpeb
350
300
EUR m
250
200
150
100
50
0
1
aasta
2
3
4
5
6
7
8
9
Tuule stsenaarium
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
Põlevkivi stsenaarium
 Tuule subsiidium kehtib 12 aastat ning sõltub elektri tootmismahust, põlevkivi subsiidium on 20
aastat ja kehtib ka juhul, kui jaam ei tooda elektrit üldse
9
Tuul VS põlevkivi
Tuule stsenaarium
Võimsus onshore
Võimsus offshore
Kasutustegur onshore
Kasutustegur offshore
Elektri tootmine onshore
Elektri tootmine offshore
Elektri tootmine: tuul
700
500
30%
40%
1 840
1 752
3 574
Pumpjaama võimsus
Täiendav reguleerimisenergia tootmine
Elektri tootmine aastas kokku
500 MW
400 GWh
3 974 GWh
Tuule subsiidium
Subsiidium toodetud MWh kohta onshore
Subsiidium toodetud MWh kohta onshore
Subsideeritud elekter
Makstud subsiidium aastas
Subsiidiumi pikkus
RES subsiidiumi nüüdisväärtus
Bilansienergia subsiidium
Subsideeritud võimsus
Subsiidiumi pikkus
Subsiidium MW võimsuse kohta
Bilansi energia subsiidium aastas
Bilansi subsiidiumi nüüdisväärtus
Nüüdisväärtus kokku
Kulud aastas*
MW
MW
GWh
GWh
GWh
53,69
80,00
3 574
238 920
12
-2 378 214
EUR
EUR
GWh*
EUR tuh
Aastat
EUR tuh
500
20
16,0
63 912
-950 844
MW
aastat
EUR
EUR tuh
EUR th
-3 329 058 EUR tuh
- 2 604 422 EEK tuh
Subsiidium installeeritud võimsusele on arvutatud 8 000 töötundi põhjal. Nüüdisväärtused on arvutatud kasutades 3% diskontomäära.
* Nüüdisväärsus jagatud 20 aastaga
10
Tuul VS põlevkivi
Põlevkivi stsenaarium
Võimsus
Töötunnid
600 MW
6 000 Tundi
Elektri tootmine aastas
3 600 GWh
Põlevkivi subsiidium
Subsiidium MW võimsuse kohta
Põlevkivi subsiidium aastas
Subsiidiumi pikkus
Põlevkivi subsiidiumi nüüdisväärtus
CO2 kvootide ost
CO2 kvootide hind
Põlevkivist elektri tootmine
CO2 t põlevkivist elektri MWh kohta
C02 t ost
Aastane kulu CO2 ostust
Ostu skeemi pikkus
C02 ostu nüüdisväärtus
Saamata kasum põlevkivi õli tootmisest
Põlevkivi 1 tonnist elektriväärtus
Põlevkivi kogus vajalik 3 600 GWh tootmiseks
Saamata kasum põlevkivi õli tootmisest
Saamata kasum põlevkivi õli tootmisest aastas
Periood
Põlevkivi õli tootmisest saamata kasumi nüüdisväärtus
16,0
76 694
20
-1 141 013
25
3 600
1,0
3 600 000
90 000
20
-1 338 973
0,812
4 433 498
21,0
93 283
20
-1 387 819
EUR
EUR tuh
Aastat
EUR tuh
EUR/ tonn
GWh
Tonni
Tonni
EUR tuh
Aastat
EUR tuh
MWh
Tonni
tonni kohta
EUR tuh
aastat
EUR tuh
Põlevkivi välismõjud
Põlevkivi elektri negatiivne välismõju keskkonnale MWh kohta
Periood
Põlevkivi elektri välismõjude väärtus aastas
Põlevkivi elektri välismõjude väärtus
5,1*
20
18 407
-273 843
Reguleerimisenergia ost
Reguleerimisenergia ost aastas
Reguleerimisenergia ostu kulu aastas
Reguleerimisenergia ostu nüüdisväärtus
400 GWh
20 000 EUR tuh
- 297 549 EUR tuh
Nüüdisväärtus kokku
Kulud aastas
EUR
aastat
EUR tuh
EUR tuh
-4 439 197 EUR tuh
-3 472 917 EEK tuh
Subsiidium installeeritud võimsusele on arvutatud 8 000 töötundi põhjal. Nüüdisväärtused on arvutatud kasutades 3% diskontomäära.
*Põlevkivi välismõjude SEIT-i hinnang Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes
11
Põlevkiviõli tootmine on efektiivsem
Tulud/ kulud ühest tonnist põlevkivist
Põlevkiviõli tootmine
50.0
40.0
17.8
30.0
5.0
48.3
4.5
EUR
20.0
21.0
10.0
0.0
-10.0
-20.0
-30.0
Tulud õli
müügist
Tootmise
kulud
C02 kulud
Kapitali kulu
Kasum
 Saamata kasum põlevkiviõli tootmisest on EUR 21,0 põlevkivi tonni kohta
12
Põlevkivi õli tootmine VS elektri tootmine
Tulud põlevkivi õli tootmisest (1 tonnist põlevkivist)
Põlevkiviõli
0,125 t
Õli hind
313* EUR/t
Tulu
39,1 EUR
Uttegaas
Hind
Tulu
Tulud kokku
31,9
0,29
9,2
48,3
m³
EUR/m³
EUR
EUR
Põlevkivi hind
Tootmiskulud
Keskkonnatasud
Kulud kokku
11,5
5,5
0,8
17,8
EUR/tonn
EUR/tonn
EUR/tonn
EUR
Kasum tootmisest
30,5 EUR
CO2 kvootide ost
CO2 heitmekvoodi hind
1 tonni põlevkivi uttmisel eraldub
Kulu CO2 kvootide ostmisest
25 EUR/tonn
0,20 tonni CO2-e
5,0 EUR/tonn
Kapitali kulu
Investeering (2 x TSK-140M)
Investeeringu eluiga
Seadme töötunde aastas
Põlevkivi kulu tunnis
Põlevkivi kulu aastas
Kapitali hind
Kapitalikulu aastas
Kapitalikulu
Kasum
63,9
25
6 500
280
1,82
12%
8,1
4,5
miljon EUR
aastat
Tundi
Tonni
miljonit tonni
miljon EUR
EUR/tonn
21,0 EUR/tonn
* 313 EUR /tonn võrdub masuudi hetke turuhinnaga 335 EUR/ tonn
Põlevkiviõli turuhind Eestis on reeglina masuudi Platts Rotterdam -30 USD (22 EUR)
13
Tuul VS Põlevkivi
Kulud Eesti elektri tarbimise MWh kohta aastas
Kulud MWh kohta: CO2 tonni hind 25 EUR
Sensitiivsuse analüüs: CO2 hind
35
2,5
45
30
25
10,0
12,5
15,0
17,5
20,0
22,5
25,0
CO2 hind (EUR tonni kohta)
35
EUR/MWh
EUR/MWh
7,5
40
30
20
5,0
22
15
30
25
20
15
10
10
5
5
Mazuudi hind (USD tonni kohta)
0
0
Tuule stsenaarium
Põlevkivi stsenaarium
300
350 400 450 500
Tuule stsenaarium
550
600
650
700
750
Põlevkivi stsenaarium (sõltuvuses C02 hinnast)
Põlevkivi stsenaarium (sõltuvuses õli hinnast)
14
Aasta elektri tarbimine on võetud 7 500 GWh; 20 aastat.
15
16
Võimsused ja tipukoormus
2500
2000
Tipukoormus 2020.a – 2,000 MW
300
600
1500
MW
900
1,000
2,240
1000
300
500
380
80
Allikas: Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018, Elering “Eesti elektrisüsteemi tootmisseadmete piisavuse aruanne”
Avariireserv
Kokku
Tipukoormuse reservjaamad
Estlink 1&2
Tuuleenergia tasakaalustusjaam
1 uus põlevkivi plokk
Vana põlevkivi CFB
CHP taastuv
CHP tavaline
0
180
17
Elektrivajaduse katmine
10,000
300
Tarbimine 2020.a – 9,400 GWh
9,000
1,560
8,000
7,000
GWh
6,000
4,080
5,000
9,514
4,000
3,000
2,000
3,574
1,000
0
Tuul
Põlevkivi
CHP
Tipukoormus
reservjaamad
Põlevkivi ja CHP jaamade töötundide arv on 6 000. Tipukoormuse reservjaamade töötundide arve on 1 000.
Elektritarbimine prognoos: ETEA eeldus - 2% kasv aastas keskmiselt.
Kokku
18
Energiatarbimise prognoos
19
Energiatarbimise prognoos: soojus
Soojusenergia tarbimine per capita
70
TJ 1000 inimese kohta
60
50
40
30
20
-25% ?
10
Eesti
Soome
2020 E
2007
2006
2005
2004
2003
2002
2001
2000
1999
1998
1997
1996
1995
1994
1993
1992
1991
1990
0
Rootsi
 MKM energia tarbimise prognoosis eeldatakse soojusenergia tarbimise 25% kukkumist (2010.-2020.)
 Hetkel Eesti soojusenergia tarbimine per capita on Rootsi tasemel ja peaaegu kaks korda väiksem kui
Soomes
 Soojusenergia tarbimine per capita Eestis vähenes võrreldes 1990. aastaga kolm korda; kas on veel
potentsiaali 25% vähenemiseks?
20
Allikas: Eurostat, soojusenergia tarbimine koos kadudega
Energiatarbimise prognoos
Energia tarbimine tööstuses
Elektrienergia tarbimine
90
100
102.6
80
72.7
60
58.9
40
20
56.6
29.9
21.7
TJ 1000 inimese kohta
TJ 1000 inimese kohta
120
85.1
75
60
65.4
58.7
52.5
45
30
15
0
18.2
23.5
0
Eesti 2007
Eesti 2020
FI-SWE-NOR
keskmine
Soome
Rootsi
Norra
Eesti 2007
Energia tarbimine transpordis
Eesti 2020 FI-SWE-NOR
keskmine
Norra
Energia tarbimine majapidamises
50
40
48.6
40
43.3
30
40.8
39.7
TJ 1000 inimese kohta
TJ 1000 inimese kohta
Rootsi
50
60
20
Soome
40.4
32.6
26.9
10
0
34.1
30
35.1
34.7
30.9
30.0
20
10
0
Eesti 2007
Eesti 2020
FI-SWE-NOR
keskmine
Soome
Rootsi
Norra
Eesti 2007
Eesti 2020
FI-SWE-NOR
keskmine
Soome
Rootsi
Norra
 Kasutades ETEA poolt prognoositud kasvumäärasid energiatarbimises, 2020. aasta Eesti energia
tarbimine on tunduvalt madalam kui Skandinaavia keskmine 2007. aastal
21
Allikas: Eurostat
Final energy consumption per capita
250
TJ 1000 inimese kohta
200
150
100
50
0
1995
1996
1997
1998
Estonia
1999
Latvia
2000
2001
Finland
2002
2003
Sweden
2004
2005
2006
2007
Norway
 Pikaajalises perspektiivis Balti riigid peaksid lähenema Skandinaavia riikidele energiatarbimise per
capita poolest
22
Allikas: Eurostat
Energiatarbimise prognoos
Energiatarbimise kasv tööstusalade kaupa (MKM)
MKM prognoos
Keskmine kasv aastas
Total
05-'10
10-'15
15-'20
ETEA prognoos
10-'15
15-'20
2,16%
0,67%
0,47%
2,03%
2,17%
Industry
7,99%
3,60%
1,82%
2,50%
2,50%
Transport
0,60%
2,14%
0,64%
1,50%
1,50%
Services
0,84%
0,72%
0,87%
1,00%
1,00%
Households
3,25%
-0,69%
0,02%
1,00%
1,00%
-1,22%
1,70%
0,35%
1,00%
1,00%
Kütused kokku
4,44%
1,37%
0,72%
1,78%
1,78%
Elekter
3,00%
1,23%
1,00%
2,00%
2,00%
-3,50%
-2,00%
-1,00%
0,00%
0,00%
Kütused
Agri
Soojusenergia
 Alternatiivne energiatarbimise prognoos ETEA poolt
 Kui areneb majandus ning elutase tõuseb, kasvab energia tarbimine Eestis ja läheneb
Skandinaavia tasemele
 Soojusenergia tarbimine jääb samale tasemele
23
Energiatarbimise prognoos
160,000
150,000
140,000
120,000
110,000
100,000
90,000
Prognoos 0 (MKM energia tarbimise prognoos)
Prognoos A (MKM + pole soojusenergia kukkumist)
Prognoos B (kasvab samas tempos nagu 2000-09)
Prognoos C (ETEA eeldused)
2020
2019
2018
2017
2016
2015
2014
2013
2012
2011
2010
2009
2008
2007
2006
2005
2004
2003
2002
2001
80,000
2000
TJ
130,000
 2020. aasta energiatarbimise ETEA stsenaarium on 147 000 TJ
 Taastuvenergia tarbimise kohustus: 25% = 36 750 TJ
24
Taastuvenergia tarbimise kasv
Vajalik kasv taastuvenergia tarbimises
Kust taastuv energia tuleb?
40,000
35,000
30,000
15,709
25,000
4 300 TJ
CHP2)
3 500 TJ
TJ
Põlevkivijaamades hakkpuidust elekter2)
20,000
Tuuleenergia
36,742
Vajalik tuule energeetika lisavõimsus
(võrreldes 2008.)
15,000
10,000
Transport 1)
Installeeritud võimsus 2008.a
21,033
Tuuleenergia võimsus 2020 kokku
970 TJ
6 939 TJ
786 MW
78 MW
864 MW
5,000
0
RES 2008
RES 2020
Vajalik kasv
1) 10% energia tarbimisest transpordis aastal 2020.
2) E.Kiseli presentatsioon “Taastuvenergia tegevuskava”
25
Lisad
26
Energiatarbimise prognoos
Energiatarbimise kasvu prognoos energia liikide kaupa (MKM)
Tarbimine TJ -des
2008
Energia tarbimine
122 284
2,2%
0,7%
6 177
9,7%
33 281
Solids
Motor fuels
Other liquid fossil fuels
Oil
Natural Gas
Other fuels
05-'10
10-'15
15-'20
2010
2015
2020
0,5%
127 850
132 192
135 336
3,6%
1,8%
6 022
7 172
7 850
1,0%
2,1%
0,8%
32 696
36 298
37 835
4 599
-3,7%
-0,2%
-0,1%
5 071
5 018
4 993
37 880
1,1%
1,1%
-0,3%
39 312
41 606
40 968
8 014
11,4%
2,8%
1,5%
11 878
13 613
14 673
113,2%
21,1%
33
1 452
3 783
359
Renewable transport fuels
Renewables
16 709
5,4%
0,0%
1,9%
16 966
16 971
18 666
Kütused kokku
69 139
4,4%
1,4%
0,7%
75 756
81 104
84 079
Elekter
24 863
3,0%
1,2%
1,0%
25 133
26 717
28 080
Soojusenergia
28 282
-3,5%
-2,0%
-1,0%
26 961
24 371
23 176
27