Transcript Elektrisüsteemi toimimisest

Elektrisüsteemi toimimisest
September 2010
Eesti elektrisüsteem
Eesti elektrisüsteem koosneb:
• elektritootjad
• elektri ülekandja ja jaotajad
• tarbijad
s.h ülekandja ja jaotajad on oma võrgukadudega
suurtarbijad (÷ 15%)
• ühendused naabersüsteemidega
Eesti elektrisüsteemi kaart
Elektrituru osalised
•
•
•
•
•
•
•
•
süsteemihaldur
bilansihaldurid
elektribörsi korraldaja (NPS)
tootja
tarbija
müüja
võrguettevõtja
kaupleja
Elektrituru toimimise skeem
Kaubandus
Konkurents
Transport
Monopol
Import
Eksport
Elektrimüüjad
Tootjad
Kahepoolsed
lepingud
Börsikorraldaja
Põhivõrk ja süsteemihaldur
Avatud tarne ahel
Energiakaubandusettevõtted
Jaotusvõrk
Tarbijad
Paralleeltöö teiste elektrisüsteemidega
Eesti elektrisüsteem on paralleeltöös Venemaa,
Valgevene, Läti ja Leedu energia süsteemidega
(BRELL).
Paralleeltöö eest vastutab süsteemihaldur Elering OÜ.
Paralleeltöö põhitingimused:
• transiit on lubatud (Vene pool arvutab)
• lubatud ebabilanss ±30 MW
• seni tsentraalne sageduse reguleerimine
• koos arvutatakse lühi- ja pikaajalised elektrilised
režiimid BRELL-i elektriringis
BRELL-i elektriline skeem
Balti ja naaberriikide elektrisüsteemid 2009. a ning planeeritavad uued ühendused (punktiirjoonega)
Tootmise ja tarbimise tasakaal
50
49
51
Hz
TARBIMINE
TOOTMINE
Tootmine ja tarbimine peavad igal ajahetkel sageduse
hoimiseks 50 Hz olema tasakaalus.
Eesti elektrisüsteemi tootmisvõimuste
piisavuse aruanne
http://www.elering.ee
Tänased tootmisvõimsused
Täna kasutusel olevad tootmisvõimused, mida saab
arvestada võimsusbilanssi
Nimi
1
2
3
4
5
6
7
8
Võimsus MW (neto)
Narva EJ
1788
Iru SEJ
94
Ahtme SEJ
9,2
VKG (Põhja ja Lõuna)
17
Tartu SEJ
25
Väo (Tallinna SEJ)
25
Tööstus- ja väikejaamad
21
Hüdro
3
Kokku
1888,2
Teadaolevad muutused tootmisseadmete
võimsustes
•
•
•
•
VKG +30 MW 2011. a
Pärnu SEJ +24 MW 2011. a
Narva uus põlevkivijaam +300 MW 2016. a
Narva EJ kahe ploki konserveerimine -302 MW
2010. a
• Narva EJ nelja ploki võimsuse vähenemine -22 MW
2010 -2015. a
• Narva EJ 6 ploki sulgemine -948 MW 2016. a
Avariireservide vajadus
• Avariireserv peab katma suurima süsteemielemendi
väljakukkumise (N-1 kriteerium)
• Vastavalt paralleeltöö leppele peab Eesti hoidma
avariireserve 100 MW. Täna on leping Läti Energiaga,
kuna avariireservi teenust pakkuvaid jaamu ei ole.
• Estlink 2 valmimisega suureneb avariireservi vajadus
650 MW-ni.
• Elering OÜ ehitab gaasiturbiinide baasil avariireservelektrijaama 100+150 MW 2012. ja 2014. a
Reguleerjaamade vajadus
• Võimsuse reguleerimise teenust saavad pakkuda:
- kondensatsioonrežiimil töötavad elektrijaamad
piiratud ulatuses;
- hüdroelektrijaamad (s.h pumphüdroelektrijaamad);
- kiirelt käivituvad gaasiturbiinid (pakuvad ainult ülespoole reguleerimisteenust).
• Reguleerimist on vaja:
- tarbmise kiirete muutuste katteks;
-tootmise prognoosivigade katteks.
...Reguleerjaamade vajadus
• Reguleervõimsuste vajadus on 10 – 20% tootmisvõimsusest ja sõltub milline on tootmise koosseis.
• Seoses tuuleenergeetika ja tuumaenergeetika
arenguga suureneb reguleervõimsuste vajadus ja
väheneb pakkujate arv kondensatsioonrežiimil
töötavate jaamade mittetöötamisega.
Seni astutud sammud
• Elektriturseadus §2 alusel Vabariigi Valitsus kinnitas Eesti
elektrimajanduse arengukava aastani 2018, kus on ette
nähtud:
- tuuleparke tasakaalustavad e reguleerjaamad 900 MW;
- tipukoormuse reservjaamad 300 MW;
- avariireservjaamad 600 MW
• Elektrituru seadus § 4 (4´)
Konkurentsiamet
võib
kohustada
süsteemihaldurit
korraldama konkursi uute tootmisvõimsuste ehitamiseks,
kui tootmisvõimsuste piisavuse aruande põhjal on süsteemi
tootmisseadmete võimsuse varu väiksem tarbimisnõudluse
rahuldamiseks nõutud varust.
Kuidas edasi?
• Vajalik täpsustada Elektrimajanduse arengu
kavandamiseks erinevate osapoolte rollid.
• Oluline on määrata töökindluse eest vastutaja
pikemaks ajaperioodiks.
• Korraldada avalikud hanked puuduvate
tootmisvõimsuste ehitamiseks.
• Üle vaadata kõik seni seaduses sätestatud
subsiidiumid.
Küsimused ja arutelu