Transcript Lääne maavanema ettekanne Riisipere-Haapsalu

Riisipere – Rohuküla raudtee ja rongiliikluse taastamine
Riigikogu majanduskomisjon
26.03.2013
Riigikogu majanduskomisjoni
väljasõiduistung Haapsalus
26. märts 2013
Haapsalu raudtee kronoloogia:
1905 avati Haapsalu-Keila raudtee alaliseks
rongiliikluseks
1995 lõpetas Eesti Raudtee reisirongiliikluse RiisipereHaapsalu lõigul; raudteelõik erastati OÜle Taavi
(OÜ Haapsalu Raudtee), kes jätkas raudteel kauba
vedamist
2004 demonteeris OÜ Haapsalu Raudtee rööpad ja
liiprid
2008 avati raudteetammil Läänemaa Tervisetee
Miks lõpetati opereerimine Haapsalu lõigul?
• Sõit kestis Tln-Hps marsruudil 3,5 h. Remont oli hädavajalik, et parandada
raudtee olemit.
• Eesti Raudtee soovis vabaneda reisirongiliiklusest, andes selle üle
Elektriraudteele ja Edelaraudteele, jättes endale kasumlikud kaubaveod,
põhjendades seda läbinähtamatu ristsubsideerimisega reisijate veo
kasuks.
• Nii sattuski Haapsalu löögi alla, kontaktvõrgu puudumise tõttu ei saanud
siia sõita elektrirongid ja Edelaraudtee areaal oli kaugemal. Muidugi oli ka
raudtee ise halvas olukorras, aastakümneid tegemata tee remont ja kerget
tüüpi rööbas R43. Seevastu reisijateveo dotatsioon ei kadunud kuhugi,
vastupidi see kasvas iga aastaga, aga teistel suundadel.
• OÜ Haapsalu Raudtee opereeris 6 aastat ja 24 päeva, pakkumisele raudtee
taasriigistada andis MKM eitava vastuse. Vanaraua müügist saadud tulust
kaeti varasemad kulud ja investeeriti raudteetammile rajatud kergliiklustee
ehitusse.
Aegruumilised vahemaad
Aegruumilised vahemaad – Eesti
Linnaregioonid ja tagamaad
Allikas: Eesti 2030+, lk 21
45 %
17 %
11 %
83 %
4%
6%
Raudteed ja tagamaad 2020
• Raudtee tagamaa kataks 32% Läänemaa pindalast
• 72% Läänemaa elanikkonnast oleks juurdepääs raudteele; läbi Rohuküla
juurdepääs ka Vormsil ja Hiiumaal
Alternatiivid
Riisipere-Rohuküla raudtee
Lääne-Harju ja Läänemaa ühistranspordi uuring (2011)
Algandmed: - raudtee tee-ehitustööde hind 1 km kohta (tuh €)
640
- kontaktvõrgu ehitustööde hind 1 km kohta (tuh €)
150
- alajaamade maksumus (tuh €)
5500
- viadukti maksumus (tuh €)
3200
Tartu-Valga raudtee
Türi-Viljandi raudtee
rekonstrueerimine (2008)
rekonstr. (2011)
- raudtee tee-ehitustööde hind 1 km kohta (tuh €)
Nr
Nimetus
Kirjeldus
480
Teede pikkus
(km)
Maksumus (milj
€, 2011)
430
Maksumus (milj €,
2011)
1.
Riisipere-Rohuküla elekter
Elektrifitseeritud raudtee Riisiperest Rohukülani, 2 teed
Ristil ja Haapsalu Kesklinn, 2 veoalajaama, viadukt
Ellamaal
63,0
52,3
45,2
2.
Riisipere-Haapsalu elekter
Elektrifitseeritud raudtee Riisiperest Haapsalu
Kesklinnani, 2 teed Ristil ja Haapsalu Kesklinn, 2
veoalajaama, viadukt Ellamaal
55,0
46,8
40,6
3.
Riisipere-Rohuküla
Elektrifitseerimata raudtee Riisiperest Rohukülani, 2
teed Ristil ja Haapsalu Kesklinn, viadukt Ellamaal
63,0
36,1
30,3
4.
Riisipere-Haapsalu
Elektrifitseerimata raudtee Riisiperest Haapsalu
Kesklinnani, 2 teed Ristil ja Haapsalu Kesklinn, viadukt
Ellamaal
55,0
32,0
26,9
Bussi- ja rongitranspordi subsiidiumid
(T€, 2011)
Allikas: Positium (2011), „Ühistranspordi subsiidiumid ja raudteevõrgustik Eestis“
Konkurentsivõime
• Eesti riigi konkurentsivõime ja rahvusvahelise koostöö
nimel on eluliselt tähtis kindlustada võimalikult hea ja
tihe rahvusvaheline ühendus ning vähendada
aegruumilisi vahemaid. Eesti rahvusvahelises reisiliikluses
on kõige enam välja arendatud meretransport; õhu- ja
eriti raudteetranspordi vallas on seevastu veel palju
kasvuruumi.
• Rahvusvaheliste trasside areng parandab nende äärsete
piirkondade eeldusi investeeringute saamiseks,
majanduskasvuks ja regionaalseks koostööks.
Rahvusvaheliste transpordikoridoride sõlmpunktidesse
saab rajada logistikakeskusi, mis annavad lisandväärtust,
loovad uusi töökohti jne.
Konkurentsivõime
• Läänemaa, kui hajaasustatud maakonna toimimise ja
konkurentsi eelduseks on erinevate kiirete,
mugavate, ohutute ja keskkonnasäästlike
transpordiliikide kombineeritud korraldus Läänemaa
ning pealinnaregiooni vahel. Kaasaegne
ühistranspordivõrk tagab regiooni kättesaadavuse,
millel on otsene mõju maakonna
sotsiaalmajanduslikule arengule ja asustusele ning
elanikkonna püsimisele Läänemaal.
• 72% Läänemaa rahvastikust elab raudtee tagamaal
(Positiumi uuring)
Kokkuvõte
• Võrdne kohtlemine – Soovime Läänemaa inimestele
samasuguseid kaasaegseid ühendusvõimalusi oma
tõmbekeskusega nagu on loodud Türi, Viljandi, Tartu,
Valga, Keila, Riisipere ja teiste piirkondade elanikele.
• Investeeringute järjepidevus ja läbimõeldus –
raudtee rekonstrueerimine Riisipereni,
rongkoosseisude soetamine?