Metsistunud ja invasiivsetest võõrliikidest Hiiumaal

Taavi Tuulik Hiiumaa Ametikool

[email protected]

Mõisteid

• • • pärismaised taimed – on jõudnud meile iseseisvalt ilma inimese kaasabita ürgtulnukad – jõudsid meile koos inimesega, kuid enne XVIII sajandi keskpaika (peamiselt umbrohud) kutuurtaimed – inimese poolt teadlikult siise toodud ja kasvavatavad taimed

Mõisteid

• • • tulnukad – inimese poolt tahtmatult sisse toodud metsistunud taimed – kultuurist põgenenud taimed, ei esine looduslikes kooslustes, kasvavad tugeva inimmõjuga kohtades naturaliseerunud taimed – inimese poolt sisse toodud taimed, kes on inimese kaasabita levinud ka looduslikesse kooslustesse

Invasiivsed võõrliigid

• • invasiivsed ehk sissetungijad on sellised võõrliigid, mis inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil asuvad elama uue levikuala looduslikesse ja pool-looduslikesse elupaikadesse seal kasvades ja edasi levides ohustavad nad oma olemasoluga looduslikke liike või senist koosluste tasakaalu

Invasiivsed võõrliigid

• päritolult võivad nad olla mitmesugused – tahtlikult introdutseeritud kultuurtaimed (põllumajandustaimed, ilutaimed) – tulnuktaimed ja umbrohud (tahtmatult introdutseeritud)

Invasiivsed võõrliigid

• • • võõrliigi saabumise ja invasiivseks muutulise vahel võib esineda ajaline nihe sageli võib sissetoodud liik palju aastaid ohutult esineda, kuid järsku muutub invasiivseks põhjuseks arvatakse olevat muutused elukäigutunnustes, kliima muutus või uute ressursside kättesaadavus

verev lemmalts

Impatiens glandulifera

verev lemmalts

Impatiens glandulifera

• • • • pärineb Himaalajast toodi Eestisse XX sajandi alguses looduslikesse kooslustesse on hakanud tungima viimastel aastakümnetel üheaastane kuni 2 m kõrge laialipritsivate seemnetega rohttaim, ohustab niiskemaid niidu- ja metsakooslusi • mitmel pool Euroopas hõivanud jõeorud, sama toimub ka Lõuna-Eestis

verev lemmalts

Impatiens glandulifera

verev lemmalts

Impatiens glandulifera

• Hiiumaal on teda kasvatatud juba vähemalt 50 aastat aialillena • praegu levimas, kuna teda ei osata karta • Kärdla lääneosa • Isabella • Paluküla

verev lemmalts

Impatiens glandulifera

Eesti floora levikuatlas, 2005

väikeseõieline lemmalts

Impatiens parviflora

• väike üheaastane taim • Hiiumaal seni veel harva • Jausa küla lõunaosas mereäärses lepikus katab suure ala ja tõrjub juba muud väiksemad taimed välja

väikeseõieline lemmalts

Impatiens parviflora

Eesti floora levikuatlas, 2005

tähk-toompihlakas

Amelanchier spicata

tähk-toompihlakas

Amelanchier spicata

• pärineb Põhja-Ameerikast • õied nagu toomingal, suuremad • söödavad viljad, annab juurevõsu • muutub järjest tavalisemaks Lõuna Hiiumaal, kus esineb kadastikes, kunagistel põldudel, rannaäärsetes metsades (seemneid levitavad linnud) • algne kasvukoht võis olla Emmaste pastoraadi aed

tähk-toompihlakas

Amelanchier spicata

Eesti floora levikuatlas, 2005

kanada kuldvits

Solidago canadensis

kanada kuldvits

Solidago canadensis

• üsna tavaline aia-ilutaim • viimasel ajal on mitmel pool (Lätis, Soomes, ka Lõuna-Eestis) hakanud hõivama kuivemaid lagedaid alasid (teeservad, raudteetammid, jäätmaad,...) • püsik, üle 1 m kõrge, levib seemnetega, mis on lendkarvadega • Hiiumaal on olnud seni vaid üks leid Suuremõisa lähedalt mahajäetud põllumaalt

kanada kuldvits

Solidago canadensis

• kuulub nn. musta raamatu liikide hulka, teda ei tohi meil levitada ja riiki sisse tuua

kanada kuldvits

Solidago canadensis

Eesti floora levikuatlas, 2005

sahhalini kirburohi

Polygonum sachalinense

sahhalini kirburohi

Polygonum sachalinense

sahhalini kirburohi

Polygonum sachalinense

tuntakse ka nimede all: sahhalini pargitatar

Reynoutria sachalinensis

sahhalini konnatatar

Fallopia sachalinensis

• kasvab üle 3 m kõrgeks, levib risoomi abil • õitseb hilja, ei jõua viljuda • samuti musta raamatu liik • Hiiumaal vana ilutaim (Käina ümbrus, Kassari, Kõrgessaare jm), looduses ei esine • leidub vanal Kärdla prügimäel

harilik mustnupp

Sanguisorba minor

(

Poterium sanguisorba

)

harilik mustnupp

Sanguisorba minor

H.Rebassoo, 1967 Eesti floora levikuatlas, 2005

harilik mustnupp

Sanguisorba minor

hariliku mustnupu levik Põhja-Euroopas. Hulten, 1950

harilik mustnupp

Sanguisorba minor

• võimalik, et on Hiiumaale Kärdlasse sattunud kalevivabriku villadega • algleid on Kärdla surnuaia lähedalt 1930 • Rebassoo leidis Malvastes ja Tahkuna tr.

• seejärel levis teehooldusmasinate abil (Tahkuna Nõmba), praeguseks üle Hiiumaa teeservadel, uusehitiste juures • Kärdlast idas lookadastikes juba massiline • õnneks ei ole see taim suurekasvuline

harilik mustnupp

Sanguisorba minor

• väga ohtlik invasiiv • võib kohe kolida maanteeservalt haruldastele kaitsealustele loopealsetele Sarvel ja Kassaris • oli kaua Eesti punase raamatu liik (IV kat.) • miskipärast toovad aiandusfirmad teda praegu välismaalt sisse ilutaimena või seemnetena

küdoonia

Cydonia oblonga

küdoonia

Cydonia oblonga

küdoonia

Cydonia oblonga

küdoonia

Cydonia oblonga

• väga külmaõrn viljapuu, Eestis ei kasvatata • kasvab üle 2 m kõrguse põõsana või jändriku puuna • on kasutatud lühiealise alusena pirnipuude pookimisel • vilju nimetatakse ka aivaks • esmasleid Eestis 2009 Kärdla kalmistu ja mere vahel, kunagises prügipaigas

küdoonia

Cydonia oblonga