Transcript Euroopa Liit Euroopa Liidu institutsioonid

Euroopa Liit
Euroopa Liidu institutsioonid
Euroopa Liit on ainulaadne riikide majandusliku koostöö vorm
• 2010.a. seisuga kuulus Euroopa Liitu 27 liikmesriiki ja ligi 500 milj.
kodanikku
Euroopa Liidu 4 põhivabadust
•
-
Euroopa Liidu 4 vabadust:
inimeste
kapitali
kaupade
teenuste
vaba liikumine liikmesriikide piires
Euroopa Liidu aluslepingud – Maastrichti leping
• Maastrichti leping e. Euroopa Liidu leping, allkirjastati
1992, jõustus 1993
• Maastrichti leping lõi tänapäeval eksisteeriva
"kolmesambalise" Euroopa Liidu:
1. majanduskoostöö
2. ühine välis- ja julgeolekupoliitika
3. sisejulgeolekualane koostöö (politseikoostöö ja õigusalane
koostöö)
• Maastrichti lepingu järgi:
tugevdati tolliliitu ja ühisturgu, seati sisse ühtne Euroopa
kodakondsus. Ühenduse nimi muudeti Euroopa Liiduks.
Euroopa Liidu aluslepingud – Amsterdami leping
• Amsterdami leping, allkirjastati 1997, jõustus
1999
Amsterdami lepinguga:
• Euroopa Parlamendi otsustamisõigust laiendati
tunduvalt ning see muutus nõuandvast asutusest
seadusandlikuks parlamendiks;
• otsustavateks valdkondadeks tõsteti asüüli-, viisasisserände- ja piiritollipoliitika.
• Lepinguga loodi ka ühine välis- ja
julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoht, et
esindaja ühtselt ELi seisukohti.
Euroopa Liidu aluslepingud –
Nice`i leping, Lissaboni leping
• Nice`i leping allkirjastati 2001, jõustus 2003
• Nice´i lepingu eesmärk oli reformida liiduasutuste
struktuuri.
• Lepinguga suurendati Euroopa Parlamendi õigusloomeja järelevalvepädevust.
• Lissaboni leping, allkirjastati 2007, jõustus 2009
lepingu eesmärk oli muuta EL demokraatlikumaks ja
liidusisesed otsustusprotsessid selgemaks ja lihtsamaks
tagada asjaomase harta abil meie põhiõigused ning
annab ELle võimaluse rääkida ühehäälselt kaasa
üleilmsetes küsimustes.
• ELi rolli tugevdamiseks ja maailmapoliitikas loodi
Lissaboni lepinguga ELi presidendi ja välisministri
ametikoht.
Euroopa Parlament
• Euroopa Liidu Parlamendile kuulub EL seadusandlik
võim, parlamendiliikmed valitakse otsestel valimistel
iga 5 aasta tagant.
• EP esindab EL kodanike huve.
• EP kuulub 736 liiget 27 EL liikmesriigist.
• EP-l on 3 alalist töökohta: Brüssel, Luxembourg,
Strasbourg.
• EP peamised ülesanded:
• 1. EP võtab koos nõukoguga vastu erinevate
poliitikavaldkondadega seotud EL õigusakte.
• 2. EP teostab demokraatlikku järelvalvet kõigi ELi
institutsioonide, eelkõige komisjoni üle.
• 3. EP jagab nõukoguga pädevust ELi eelarve üle.
EP võtab vastu ELi eelarve või lükkab selle tagasi.
EP töökorraldus
• Parlamendiliikmed jagunevad fraktsioonidesse mitte päritoluriigi või
rahvuse, vaid poliitiliste vaadete järgi.
• Euroopa Parlamendis on 7 fraktsiooni:
•
•
•
•
•
•
•
•
•
Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja
Euroopa Demokraatide fraktsioon (EPP-ED) (265)
Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide
fraktsioon (PES) (184)
Euroopa demokraatide ja liberaalide liidu
fraktsioon (ALDE) (85)
Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsioon (55)
Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete/Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete
liitfraktsioon (EUL-NGL) 35
Fraktsioon Iseseisvus/Demokraatia (IND/DEM) 31
Euroopa Konservatiivid ja Reformistid 54
Üksikkandidaadid (27)
• Eestist kuulub EP 6 saadikut: Siiri Oviir, Vilja Savisaar-Toomast, Tunne
Kelam, Indrek Tarand, Kristiina Ojuland, Ivari Padar
EP töökorraldus
• Parlamendi tööd juhib 2,5 aastaks valitav juhatus eesotsas
Euroopa Parlamendi presidendiga. EP presidendiks on
Herman Van Rompuy.
• Igal aastal toimub 12 neli päeva kestvat täiskogu
osaistungjärku Strasbourgis ja 6 kahepäevast osaistungjärku
Brüsselis.
• Nendel osaistungjärkudel arutab parlament õigusaktide
ettepanekuid ja paneb hääletusele muudatusettepanekuid
• EP töö ettevalmistamiseks täiskogu istungjärgul jagunevad
parlamendiliikmed alatistesse komisjonidesse, millest igaüks
on spetsialiseerunud teatud valdkonnale.
• Lisaks võib parlament luua ka eriomaste probleemidega
tegelevaid allkomisjone ja ajutisi erikomisjone ning
uurimiskomisjone.
Euroopa Liidu Nõukogu
• Euroopa Liidu Nõukogule kuulub ELi seadusandlik võim,
esindab liikmesriike
• EL Nõukogu on peamine otsuseid tegev organ
• 27 liiget - liikmeteks on iga ELi liikmesriigi vastava valdkonna
minister
• Eesistujariik vahetub rotatsiooni korras iga 6 kuu tagant:
jaanuar – juuni 2012 Taani
• Ühtekokku on nõukogul 9 erinevat koosseisu:
üldasjad ja välissuhted; majandus- ja rahandusküsimused;
justiits- ja siseküsimused; tööhõive, sotsiaalpoliitika,
tervise- ja tarbijakaitseküsimused, konkurentsivõime;
transport, telekommunikatsioon ja energeetika;
põllumajandus ja kalandus; keskkond, haridus, noored ja
kultuur
kaasotsustusmenetlus
• Kaasotsustusmenetlust kasutatakse peagu kogu EL
õigusloomes.
• Kaasotsustusmenetluse korral jagavad Euroopa Parlament
ja Euroopa Nõukogu seadusandlikku võimu koos, mis viib
nende ühisaktide vastuvõtmiseni.
• Kui nõukogu ja parlament ei suuda õigusakti suhtes
kokkuleppele jõuda, esitatakse see lepituskomisjonile
• Kui lepituskomisjon on jõudnud kokkuleppele, saadetakse
tekst parlamenti ja nõukogusse kolmandale lugemisele, et
need saaksid selle lõpuks õigusaktina vastu võtta.
• Kaasotsustamist kasutatakse töötajate vaba liikumise,
siseturu loomise, teaduse ja tehnoloogia arengu,
keskkonna, tarbijakaitse, hariduse, kultuuri ja tervise
probleemidega seotud küsimuste puhul
Euroopa Liidu Nõukogu ülesanded
• Nõukogul on 6 põhiülesannet:
• 1. EL õigusaktide vastuvõtmine. Paljudes valdkondades
võtab ta neid vastu koos Euroopa Parlamendiga.
• 2. Liikmesriikide üldise majandus- ja sotsiaalpoliitika
kooskõlastamine.
• 3. Rahvusvaheliste lepingute sõlmimine ELi ja teiste
riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vahel.
• 4. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga.
• 5. ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika kavandamine ja
elluviimine.
• 6. Kriminaalasjades tehtava õigusalase ja
politseikoostöö kooskõlastamine.
Euroopa Liidu Nõukogu
•
•
•
•
Eesistuja valib teemad, päevakorra, juhib istungeid
Otsuseid tehakse nõukogus hääletades
Hääli vastavalt rahvaarvule (kokku 345)
Hääletamisel vajalik 258 poolthäält + liikmete enamus
• NB! EL õigusaktid:
• määrus – seadus
määrus on üldine õigusakt ning kõigis oma osades kohustuslik.
• direktiiv – kohaldamine
Euroopa direktiividega kehtestatakse liikmesriikidele eesmärgid,
mille saavutamise vahendite üle otsustavad liikmesriigid ise.
Direktiivi eesmärk on ühtlustada liikmesriikide õigusakte, eelkõige
ühtse turu toimimisega seotud eesmärke
• otsus – ühele liikmesriigile, isikule, ettevõttele
• arvamus - soovituslik
Euroopa Komisjon – ühiste huvide kaitsja
• Euroopa Komisjonile kuulub ELi täitevvõim ja
õigusaktide algatamine
• Liikmeteks 27 volinikku – üks igast liikmesriigist
• Euroopa Komisjoni presidendiks on Jose Manuel
Barroso; transpordivolinikuks on Siim Kallas
• Euroopa Komisjonil on 4 põhiülesannet:
• 1. Õigusaktide ettepanekute tegemine parlamendile ja
nõukogule.
• 2. ELi poliitika elluviimine ja eelarve haldamine,
täitmine.
• 3. ELi õigusaktide täitmise järele valvamine (koos
kohtuga).
• 4. EL esindamine rahvusvahelistes suhetes
Euroopa Ülemkogu
• Euroopa Ülemkogu istungid on põhiliselt tippkohtumised, kus ELi
juhid teevad otsuseid poliitiliste prioriteetide ja oluliste algatuste
kohta. Tavaliselt peetakse aastas neli kohtumist, mida juhatab
alaline eesistuja.
• Euroopa Ülemkogu eesistuja ( president) on Herman Van Rompuy,
kelle ametiaeg kestab 31. maini 2012.
• Euroopa Ülemkogusse kuuluvad ELi kõigi liikmesriikide riigipead või
valitsusjuhid, Euroopa Komisjoni president ning Euroopa Ülemkogu
eesistuja. Töös osaleb ka ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge
esindaja.
• Euroopa Ülemkogul on järgmised ülesanded:
• kehtestab ELi üldised poliitikasuunad ja prioriteedid ning tegeleb
keeruliste ja tundlike küsimustega, mida ei ole võimalik lahendada
valitsustevahelise koostöö raames.
• Kuigi Euroopa Ülemkogu omab mõjuvõimu ELi poliitika määramisel,
ei ole tal siiski seadusandlikku jõudu.
• Viimane Euroopa Ülemkogu toimus 3. märtsil 2012, kus sõlmiti EL
fiskaalkokkulepe, millele kirjutasid alla 25 liikmesriiki.
Euroopa Kohus – õigusjärelevalve teostaja
• Euroopa Kohtu ülesandeks on: tagada Euroopa Liidu
seaduste ühesugune tõlgendamine ja rakendamine kõikides
liikmesriikides ning kõikide isikute võrdne kohtlemine
seaduse ees.
• Euroopa Kohtusse kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist ja
8 kohtujuristi. Eestist on Euroopa Kohtu liikmeks Uno
Lõhmus.
• Kohtunikud ja juristid nimetatakse ametisse liikmesriikide
valitsuste ühisel kokkuleppel.
• Kohus teeb otsuseid kohtuasjades, mis on algatatud. 5
levinumat kohtuasja tüüpi on:
1. eelotsustuse taotlus; 2. kohustuste rikkumise hagi;
3. tühistamishagi; 4. tegevusetushagi;
5. kahju hüvitamise hagi
Euroopa Kontrollikoda
• Euroopa Kontrollikoja ülesandeks on jälgida, et ELi
rahalisi vahendeid kasutatakse eesmärgipäraselt.
• Kontrollikoda jälgib, et ELi raha kasutatakse
nõuetekohaselt ning võimalikult otstarbekalt liidu
kodanike huvides.
• Liikmeteks on üks igast liikmesriigist. Eestist on Kersti
Kaljulaid.
• Üks kontrollikoja põhiülesandeid on aidata asutusi,
kelle pädevusse kuuluvad eelarveküsimused (Euroopa
Parlament ja Nõukogu), esitades neile igal aastal
eelmise majandusaasta aruande.
Euroopa Keskpank – euro haldaja
• Euroopa Keskpank asutati 1998.a.
• Euroopa Keskpanga ülesanne on: EL ühisraha
euro haldamine ning hindade stabiilsuse
tagamine.
• Euroopa Keskpank vastutab ka euroala
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.
Euroopa ombudsman – kaebuste uurimine
• Euroopa ombudsmani (õigusvahemehe)
ametikoht loodi Euroopa Liidu lepinguga 1992.a.
• Ombudsman on vahendajaks kodaniku ja ELi
ametiasutuste vahel
• Ombudsmani valib 5 aastaks Euroopa Parlament
• Ombudsmani ülesandeks on: haldusomavoli
juhtumite avastamine ja lahenduste pakkumine
• Ta uurib haldusomavoli Euroopa institutsioonides
ja teistes ELi organites.
Euroopa Liidu tähtsad isikud
Herman Van Rompuy
Jose Manuel Barroso
Catherine Ashton
Euroopa Liidu Ülemkogu eesistuja, Euroopa Komisjoni president Euroopa Liidu kõrge esindaja
EL president
välisasjade ja julgeolekupoliitika alal