Transcript Document 7674098

Optsioonid
Optsiooni mõiste
• Optsioon annab omanikule õiguse aga
mitte kohustuse teostada mingi tehing
• Finantsturul tähendab ostetud
optsioonileping õigust aga mitte kohustust
osta või müüa kokkulepitud hinnaga
kokkulepitud ajal mingit finantsvara
• Oluline erinevus: optsioon on õigus
© Robert Kitt
Aktsia tootlusgraafik
pikk aktsia positsioon
50
Kasum
25
0
0
50
100
150
200
-25
-50
Hind
aktsia
© Robert Kitt
Ostuoptsiooni tootlusgraafik
pikk positsioon ostuoptsioonis
50
Kasum
25
0
0
50
100
150
200
-25
-50
Hind
ostuoptsioon
© Robert Kitt
Veel tootlusgraafikuid
Ostuoptsioon
Müügioptsioon
Ostetud aktsia
Ostetud ostuoptsioon
Ostetud müügioptsioon
Aktsia
Ostuoptsioon
Müügioptsioon
Müüdud aktsia
Kirjutatud ostuoptsioon
Kirjutatud müügioptsioon
Lühike positsioon
Pikk positsioon
Aktsia
© Robert Kitt
Optsioonitehingu osapooled
• Optsiooni ostja – tehingu osapool, kellel on õigus
aga mitte kohustus talitada vastavalt
optsioonitehingu tingimustele ning kes maksab
selle õiguse eest optsioonipreemiat
• Optsiooni kirjutajaks või müüjaks nimetatakse
tehingu osapoolt, kellel on kohustus talitada
vastavalt optsiooni ostja nõudmistele. Optsiooni
kirjutaja on osapool, kes müüs optsiooni ostjale
õiguse sooritada mingi tehing.
© Robert Kitt
Hea osa ja halb osa
• Hea osa – optsiooni ost – võimalus võita
• Piiratud risk (limiteeritud kaotus)
• Piiramatu tootlus
• Halb osa – optsiooni müük – võimalus
kaotada
• Piiramatu risk (limiteerimata kaotus)
• Piiratud tootlus
© Robert Kitt
Ostu- ja müügioptsioonid
• Ostuoptsioon (call option) annab ostjale
õiguse vara osta teatud perioodil teatud
hinnaga
• Müügioptsioon (put option) annab ostjale
õiguse vara müüa teatud perioodil teatud
hinnaga
• Optsiooni müüjale on ostja soov
kohustuseks
© Robert Kitt
Optsioonide terminid
• Täitmishind, tehinguhind (strike price, exercise
price) – hind, millega optsiooni saab täita
• Optsiooni tähtaeg – Mingi ajahetk tulevikus,
milleni optsioon kehtib. Peale tähtaja saabumist
optsioon lõpeb
• Optsioonide klassid – ühe aktsia, ühte tüüpi (kas
put või call) optsioonid.
• Optsioonide seeriad – ühe klassi, ühe tähtaja ja
ühe täitmishinnaga optsioonid
© Robert Kitt
Optsioonide tüübid
• Euroopa tüüpi optsioonid – ostja saab oma
õigusi kasutada vaid optsiooni
lõpptähtpäeval
• Ameerika tüüpi optsioonid – ostja saab oma
õigusi kasutada kogu optsiooni eluea
jooksul
• Eksootilised – Bermuda, Aasia, digitaalsed
jne optsioonid – segu eelnevatest
© Robert Kitt
Jaotus rakendatavuse järgi
• In-the-money – rahas on optsioon, mida igal juhul
kasutatakse
• Call: X<S; Put: X>S
• At-the-money – raha juures on optsioon, mille
puhul pole kindel, kas teda kasutatakse
• X=S
• Out-of-the-money – rahast väljas on optsioon,
mida ei kasutata
• Call: X>S; Put: X<S
© Robert Kitt
Optsiooni sisemine ja ajaväärtus
• Sisemine väärtus (intrinsic value) on
optsiooni omaniku kasum, mida ta saaks,
kui ta optsiooni kohe rakendaks
• Ajaväärtus (time value) – optsiooni hinna
lisakomponent, mis sõltub lõpuni jäävast
ajast.
• “ekstra” selle eest, et optsioon võib jõuda
rahasse
© Robert Kitt
Optsiooni sisemine ja ajaväärtus
60
50
Optsiooni v äärtus
40
30
20
10
0
30
-10
40
50
60
70
80
90
100
110
120
130
140
150
1 60
A ktsia turuhind
Optsiooni ajaväärtus
Optsiooni s isemine vä ärtus
© Robert Kitt
Sisemine ja ajaväärtus - Näide
• Soovid osta 6 kuu pikkust müügioptsiooni
Telekomi aktsiale täitmishinnaga 60kr
• Turuhind on hetkel 58kr
• Optsiooni noteeritakse: 5,1/5,6 aktsia kohta
• Mis on tema aja- ja sisemine väärtus?
Sisemine väärtus = 60 – 58 = 2kr
Ajaväärtus = 5,6 – 2 = 3,6kr
© Robert Kitt
Millest sõltub optsiooni hind?
•
•
•
•
•
S – alusvara praegune hind
X – optsiooni täitmishind
T – aeg optsiooni lõpuni
r – riskivaba intressimäär
s - alusvara hinnamuutlikkus ehk
volatiilsus
© Robert Kitt
Volatiilsuse mõiste
• Volatiilsus – tõenäosuslik suurus, mis
iseloomustab aktsia hinnamuutuste ulatust
• Eeldusel, et aktsia tootlused on
normaaljaotusega on volatiilsus standardhälve
• Optsiooniteoorias kasutatakse
lognormaaljaotust
• Ajalooline ja kaubeldav volatiilsus võivad
üksteisest erineda
© Robert Kitt
Veelkord ajaväärtusest
60
50
40
Optsiooni preemia
• Volatiilsus muudab
oluliselt ajaväärtust
• Mida suurem on aktsia
hinna kõikumine, seda
suurem on ajaväärtus
• Kui investor on kindel
aktsia tõusus, siis
peaks ostma vähem
ajaväärtust
30
20
10
0
30
-10
40
50
60
70
80
90
100 110 120 130 140 150 160
Aktsia turuhind
Optsiooni preemia ajaväärtusega T=3 kuud
Optsiooni väärtus lõpptähtpäeval
© Robert Kitt
Optsioonide hindamise mudelid
• Analüütilised meetodid
• Black-Scholes (1973)
• Black (1976)
• Garman/Kohlhagen (1983)
• Simulatsiooni meetodid
• Monte-Carlo simulatsioon
• Numbrilised meetodid
• Binoommudel (Cox, Ross, Rubinstein 1978)
© Robert Kitt
Black-Scholes’i valem
• Euroopa ostuoptsioon:
c = S * N(d1) – X * e-rT * N(d2)
• Euroopa müügioptsioon:
p = X * e-rT * N(-d2) – S * N(-d1)
• Kus: N(x) – Laplace’i funktsioon
d1 =
d2 =
ln( S / X ) + ( r + s 2 / 2)( T - t )
s T-t
ln( S / X ) + (r - s 2 / 2)(T - t )
s T-t
;
= d1 - s T - t )
© Robert Kitt
Optsioonide riskide maandamine
• Vaadatakse ainult optsiooni kirjutaja riske,
sest ostja riskid on piiratud preemiaga
• Staatiline maandamine – alusvara hinna
kõikumistega seotud riski elimineerimine
• Dünaamiline maandamine – riskide
maandamiseks juurde ostetud alusvara hulk
sõltub dünaamiliselt turumuutujatest
© Robert Kitt
Staatiline maandamine
• Idee on hinna kõikumistega seotud riskide
eliminieerimine
• Kui positsiooni tulem ei sõltu hinnast, siis
on eesmärk saavutatud
• Lahendus: kirjutatud optsiooni katteks
ostetakse optsioon – nagu tavaline
kauplemine
© Robert Kitt
Staatiline maandamine jätkub
• Staatilist optsiooniriski maandamist kujutatakse
tootlusgraafikul ilma ajaväärtuseta
• Staatiline maandamine on kallim ja ebatäpsem,
kuid turvalisem, kui dünaamiline maandamine
• Staatilise maandamise vahendid:
• Sünteetilised tehingud
• Kauplemisstrateegiad
© Robert Kitt
Dünaamiline maandamine
• Riskide maandamiseks ostetud/müüdud
alusvara hulk sõltub dünaamiliselt optsiooni
hindamise valemitest tuletatud muutujatest
• Neid muutujaid tähistatakse kreeka
tähestiku tähtedega ja nimetatakse
“kreeklasteks”
• Dünaamiline maandamine arvestab
ajaväärtusega ja on seega täpsem
© Robert Kitt
“Kreeklased”
• Kõik kreeklased näitavad optsiooni hinna
muutust sisendi ühikulise muutuse korral
• Delta – hinna muutus alusvara muutusel
• Delta – tõenäosus, et optsioon lõpeb rahas
• Gamma – näitab delta muutust alusvara muutumisel
• Vega – hinna muutus volatiilsuse muutumisel
• Theta – hinna muutus aja muutumisel
• Rho – hinna muutus intresside muutumisel
© Robert Kitt
Optsiooniturud
• Börsid:
•
•
•
•
•
Chicago Board Options Exchange(CBOE)
Philadelphia Exchange(PHLX)
American Stock Exchange(AMEX)
Pacific Stock Exchange(PSE)
New York Stock Exchange(NYSE)
• OTC
© Robert Kitt
Börsistandardid
• 1 leping = 100 aktsiat
• Lõppemiskuupäev = iga kuu kolmas reede
• Tehinguhinnad kindlate sammudega
•
•
•
•
2,5$ kui S<25$
5$
kui 25$<S<200$
10$
kui S>200$
Korraga kaubeldakse viie hinnaga
© Robert Kitt
Optsioonid Eestis
• Alustas Hansapank 1996
• Täna võimalik osta nii Eesti kui ka USA
optsioone
© Robert Kitt
Kuidas jääda ellu optsiooniturul?
• Asjast tuleb aru saada
• Nõuab oluliselt rohkem tähelepanu ja
pühendumist, kui aktsiainvesteeringud
• Selgelt limiteeritud riskid ja …
• … püstitatud eesmärgid
© Robert Kitt