Transcript No Slide Title

Aktsiaturgude indeksid
Väärtpaberituru indeksite
kasutusala





Portfelli tootluse hindamiseks vajaliku
võrdlusindeksi tootluste arvutamiseks
Indeksiportfelli koostamiseks
Agregeeritud väärtpaberi hinnaliikumisi
põhjustavate faktorite uurimiseks
Tehnilise analüüsi jaoks, et ennustada tuleviku
hinnaliikumisi
Väärtpaberi süstemaatilise riski arvutamiseks
uurides kuidas ta käitub turuindeksi liikumisega
võrreldes
2
Levinumad võrdlusindeksid
Bonds and other fixedincome investments
• Current 10-year Treasury note yield
• Lehman Brothers Aggregate Bond Index
Large-cap stocks
• Standard & Poor's 500-stock Index
• Dow Jones Industrial Average
Small-cap stocks
• Russell 2000 Index
Technology stocks
• Goldman Sachs Technology Index
• Nasdaq Composite Index
Socially responsible
stocks
• Domini 400 Social Index
Total U.S. market
• Wilshire 5000 Index
Global markets
• Morgan Stanley Capital International (MSCI) World Index
• Europe, Australasia, Far East (EAFE) Index
International markets
• Nikkei 225 (Japan)
• FT 100 (UK)
3
Turuindeksi koostamine

Indeksisse kuuluvate firmade valimi koostamise
– Mis on plaanitav populatsioon, et valim oleks
esinduslik?

Valimi liikmete kaalumise süsteem
– Kas indeksi liikmete kaalud peaksid baseeruma hinnal,
firma turukapitalisatsioonil või olema võrdselt
kaalutud?

Arvutusprotseduur
– Kuidas indeksi väärtusi raporteeritakse ja jälgitakse
(aritmeetiline või geomeetriline keskmine)
4
Aktsiaturgude indikaatorid
 Price-Weighted Series
– Dow Jones Industrial Average (DJIA)
– Nikkei Average
 Value-Weighted Series
–
–
–
–
NYSE Composite
S&P 500 Index
AMEX Index
jne
 Unweighted Index
– Value Line
– Financial Times Ordinary Share Index
5
Dow Jones Industrial Average
(DJIA)

Kõige tuntum, vanim ja kõige populaarsem
indeks USA’s (1896)
 NYSE’l kaubeldava 30 suurema tuntud
tööstusettevõtte baasil arvutatav hinnaindeks
 Indeksi väärtus on 30 suurema aktsia hindade
summa, mis on jagatud jagaja-koefitsiendiga
– Esialgne jagaja oli 30
– Tänaseks on jagajat muudetud vastavalt aktsia
splittidele ja valimi muutustele ning ta on oluliselt
väiksem (0.13 oktoobris 2005)
6
Näide erineva hinnaga aktsiate mõjust
hinnaindeksi arvutamisele
PERIOD T+ 1
Period T
Case A
A
100
110
B
50
50
C
30
30
Summa 180
190
Jagaja
3
3
Keskmine 60
63.3
Protsentuaalne muutus 5.5%
.
Case B
100
50
33
183
3
61
1.7%
7
DJIA indeksi kriitika

Kasutatud valim on piiratud
– 30 juhuslikult valitud blue-chip aktsiat ei ole esinduslik
valim 1800 NYSE’l noteeritud aktsiast

Hinnaga kaalutud indeks
– Sarnane eeldusega, et investeeritakse ühte aktsiasse
firma kohta
– Annab suurema kaalu kõrgema hinnaga aktsiatele
seades viletsamasse olukorda suurema
turukapitalisatsiooniga aktsiad
– Süstemaatiliselt alahindab tõusu, sest vähendab
kiiremini kasvavate aktsiate osakaalu, mida splititakse
8
Kapitalisatisioonipõhised
indeksid

Kuigi DJIA on kõige populaarsem indeks siis
kõige populaarsem indeksitüüp on ikkagi
turukapitalisatsiooniga kaalutud indeks
 Kõigepealt tuletatakse kõigi indeksis
kasutatavate aktsiate turuväärtused
Turuväärtus = Kaubeldavate aktsiate arv x Viimane
aktsia hind

Indeksi algusväärtus on tavaliselt 100 ning uued
turuväärtused muudavad ka indeksi väärtust
 Aktsiasplittide automaatne arvestamine
 Aktsia kaal indeksis sõltub tema turuväärtusest
9
Kapitalisatsioonipõhised indeksid
Indeks t
PQ


PQ
t
t
b
b
 Indeksi algväärtus
kus:
Indext = indeksi väärtus päeval t
Pt = aktsiate sulgemishinnad päeval t
Qt = noteeritud aktsiate arv päeval t
Pb = aktsia sulgemishind baaspäeval
Qb = noteeritud aktsiate arv baaspäeval
10
Kapitalisatsioonipõhised indeksid

Koostamine on sarnane investeerides vastavalt
aktsiate turukapitalisatsioonile
 Võtab arvesse, et suure turuväärtusega aktsiad
moodustavad suurema osa
turukapitalisatsioonist
– Suurte turgude väärtusaktsiad omavad pikas
perspektiivis indeksi väärtusele domineerivat mõju

Kapitalisatsioonipõhised indeksid on võrreldes
DJIA laiapõhjalisemad
11
Kapitalisatsioonipõhised indeksid
Näide
Eeldame, et meil on turul kolm aktsiat
Aktsia
Hind
Juuni 30, 2000:
A
20
B
40
C
60
Aktsiate arv
(Mln)
Väärtus
($Mln)
2.0
2.5
1.0
40
100
60
200
Las $200 mln saab indeksi väärtuse 100.
12
Kapitalisatsioonipõhised indeksid
Näide, jätk.
Aktsia
Hind
Juuni 30, 2001:
A
24
B
30
C
60
Aktsiate arv
(Mln)
2.0
5.0
1.0
Väärtus
($Mln)
48
150
60
258
(Märkus: Aktsia B splititi aasta jooksul 2-1)
13
Kaalumata turuindeksid

Kõik aktsiad omavad indeksis sama kaalu
hoolimata hinnast või turuväärtusest

Sarnaneb portfellile kuhu on valitud aktsiad
millesse on igasse investeeritud sama
rahasumma

Indeksi muutusi saab raporteerida kas
aritmeetilise või geomeetrilise keskmisena
14
Stiili-indeksid

Täiendavad indeksid, mis on loodud et mõõta eri
investeerimisstiilide ja sektorite tootlust
– Turukapitalisatsiooni järgi - Large-cap, mid-cap, small
cap aktsiad
– Teised indeksid jälgivad kasvu- ja väärtusaktsiate
suhtelist tootlust ning on samuti vahel lahutatud aktsia
turukapitalisatsiooni suuruse järgi.
15
Growth versus Value Stocks
One-Year Growth and Value Trends 1928-2001
200%
Large Value
Large Growth
Annual Premiums
160%
120%
80%
40%
0%
1928
1938
1948
1958
Based on the period 1928-2001. Data calculated using 12-month returns.
1968
1978
1988
2001
Growth and Value Investing
1927-2001
$100,000
$10,000
Ending Average
Wealth Return
$22,553 14.5%
Small Value
Large Value
Large Growth
Small Growth
$5,095
12.2%
$857
$731
9.6%
9.3%
$1,000
$100
$10
$1
$.10
1927 1937
1947
1957
1967
1977
1987
2001
17
Globaalsed aktsiaindeksid

Aktsiaturu indeksid on olemas praktiliselt iga riigi kohta
– Jälgitakse tähelepanelikult peamiselt nendes riikides
– Neid indekseid on raske võrrelda kuna erinevad valimi suuruse,
kaalude, ja arvutusmetoodika poolest

Lahendusena on arendatud rida standardiseeritud
indekseid
– FT/S&P Actuaries World Indexes
– Morgan Stanley Capital International (MSCI) World Indexes
– Dow Jones World Stock Index
18
FT/S&P-Actuaries World Indexes






Katab 2,400 väärtpaberit 30 riigis
Katab 70% igas riigis noteeritud aktsiate turuväärtusest
Indeksis olevatesse väärtpabereid peab olema võimalik
välismaalastel otse omandada
Indeks on kapitalisatsioonipõhine baaskuupäevaga
December 31, 1986 = 100
Väärtused arvutatakse igapäevaselt ning avaldatakse
järgmisel päeval Financial Times’is
Avaldatakse ka geograafilised alagrupid
19
Morgan Stanley Capital
International (MSCI) Indexes

Kolm rahvusvahelist, 19 rahvuslikku, ja 38
rahvusvahelist tööstusharude indeksit

Sisaldab19 riigi börsidel noteeritud 1,375
ettevõtet, mis katavad 60% nende turgude
agregeeritud turukapitalisatsioonist.

Kõik indeksid on kapitalisatsioonipõhised
indeksid
20
MSCI Indeksid

Samuti on saadaval:
– price to book value (P/BV)
– price to cash earnings (earnings plus depreciation)
(P/CE)
– price to earnings (P/E)
– dividend yield (YLD)

Morgan Stanley Euroopa, Austraalia ja KaugIda indeksid on ka futuuride ja optsioonide
aluseks
21
Dow Jones World Stock Indeks

Loodud Jaanuaris 1993

Sisaldab 28 riiki, kokku 2,200 ettevõtet
grupeerituna 120 tööstusharu gruppi

Riigid on grupeeritud kolme regiooni

Katab 80% nende riikide kombineeritud
turukapitalisatsioonist
22
Kohalikud indeksid
00:0
0-
Allikas: Äripäev
23
Näide: ÄP indeks

Äripäeva indeks arvutatakse kümne Tallinna börsi
enamkaubeldava aktsia hinna alusel. Tegemist on kaalutud
indeksiga ja indeksi arvutamisel kasutatakse Paasche
indeksi valemit.
Paasche indeksi valem:
It = (Sum(Pt × Ct)/Sum(Pt-1 × Ct))×It-1, kus
It
It-1
Ct
Pt
Pt-1
– arvutatav indeks
– eelmine indeks
– indeksi arvutamisel kehtiv aktsiate arv
– aktsia hind indeksi arvutamisel
– aktsia sulgemishind eelmisel
kauplemissessioonil
24
Baltix


Balti indeks BALTIX kajastab Tallinna, Riia ja
Vilniuse Börside põhinimekirjades noteeritud
aktsiate hindade muutust. BALTIX on
kapitalisatsioonipõhine tulumäära ahelindeks,
milles iga aktsia osakaal on kvartaalselt piiratud
10 protsendiga.
Indeksi arvutamise valemina kasutatakse
Paasche'i indeksi valemit.
B = BALTIX
q = väärtpaberi kogus indeksis
p = ametlik sulgemishind (kohalikus
kauplemisvaluutas)
t = arvutuspäev
i = väärtpaber
n = väärtpaberite arv indeksis
d ja a = korrigeerimisparameetrid
c = valuutakurss (euro kohaliku
kauplemisvaluuta suhtes)
25
Baltix indeksi koosseis
IV kvartal 2005
Ettevõte
Kodubörs Tegelik osakaal Piiratud osakaal
(15.09.2005)
Eesti Telekom
Tallinn
24,63%
10,00%
Lietuvos Telekomas
Vilnius
14,71%
10,00%
Latvijas Gaze
Riia
10,37%
10,00%
Ventspils Nafta
Riia
7,90%
10,00%
Merko Ehitus
Tallinn
7,48%
10,00%
Latvijas Kugnieciba
Riia
7,08%
10,00%
Tallinna Vesi
Tallinn
6,16%
8,85%
Tallinna Kaubamaja
Tallinn
3,44%
4,95%
Snaige
Vilnius
2,80%
4,03%
Rokiskio Suris
Vilnius
2,39%
3,44%
Norma
Tallinn
2,22%
3,19%
Pieno zvaigzdes
Vilnius
1,85%
2,67%
Harju Elekter
Tallinn
1,77%
2,54%
Utenos Trikotazas
Vilnius
1,53%
2,19%
SAF Tehnika
Riia
1,33%
1,91%
Starman
Tallinn
1,24%
1,78%
Baltika
Tallinn
1,00%
1,44%
Vilniaus Baldai
Vilnius
0,96%
1,38%
Ekranas
Vilnius
0,83%
1,19%
Vilniaus Vingis
Vilnius
0,32%
0,46%
Allikas: http://www.ee.omxgroup.com/
26
Baltikumi aktsiaindeksid
Allikas: http://www.ee.omxgroup.com/
27
Indeksite arvutusmetoodika

http://market.ee.omxgroup.com/upload/legal/en_
OMXT.pdf

http://market.ee.omxgroup.com/upload/legal/en_
baltix.pdf
28
Maailma aktsiaindeksite võrdlus

Kõikide globaalsete
aktsiaindeksite vahelised
korrelatsioonid on
peaaegu 1.00, näidates
et alternatiivsetele
turgudele investeerimise
tulemus on peaaegu
võrreldavad
Ameerika dollarites USD:
FT - MS:
FT - DJ:
MS - DJ:
.998
.997
.996
29
Indeksite võrdlus ajas

Mõõdame korrelatsiooni igakuistes aktsiahindade
muutustes
– Suurem osa erinevusi tuleneb valimi erinevustest
– Kõrge korrelatsioon NYSE ettevõtete vahel (ca .993)
– Madalam korrelatsioon NYSE ja AMEX või Nasdaq indeksite
vahel (ca .903)
– Madal korrelatsioon USA ja muu maailma vahel tõestab globaalse
investeerimise mõttekust (keskmine .627)
30
Aritmeetiline või geomeetriline
keskmine
Here are six hypothetical sets of investment returns totaling 27% over three
years. The average annual return is 9% in each case, but the compound
annual returns vary.
Investment
1
2
3
4
5
6
Year 1
9%
5%
0%
0%
-1%
-5%
Year 2
9%
10%
7%
0%
-1%
8%
Year 3
9%
12%
20%
27%
29%
40%
Average
return
9.00% 9.00% 9.00% 9.00% 9.00% 9.00%
Compound
return
9.00% 8.96% 8.69% 8.29% 8.13% 6.96%
31