Transcript PÕIMLAUSE - youaresweet

PÕIMLAUSE
…kõik mis on vajalik teada põimlausest
PÕIMLAUSE
…on liitlause, mis koosneb pealausest ja ühest
või mitmest sellele alistatud kõrvallausest.
 Kõrvallause alguses on alistav sidesõna (
et,kui,kuni,sest,ehkki jt) või siduv ase- või määrsõna ( kes, mis,

kelle, mida, kellena, kus jt)
Kõrvallause eraldatakse pealausest alati
koma(de)ga
 Näide: Töölised ootasid, kuni koormaga auto
maja ette jõudis.

KAS NEED OSALAUSED VÕIKSID ESINEDA KA
ISESEISVATE LAUSETENA?
Kõigepealt esinesid tantsijad, alles seejärel
tulid lavale lauljad.
 Ta esitas tantsu, mida ta oli mitu kuud
õppinud.




Esimeses lauses on mõlemad osalaused samaväärsed, nad võivad
esineda ka üksikute lihtlausetena. Sellist lauset nim.
rindlauseks.
Teises lauses aga saab iseseisva lihtlausena esineda ainult
esimene osalause ( Ta esitas tantsu), teine osalause (mida ta oli
mitu kuud õppinud) väljendab terviklikku mõtet ainult koos
liitlause esimese poolega. Sellist lauset nim. põimlauseks.
Põimlause kõrvallauset nim. pealauseks, sellele alistatud
osalauset aga kõrvallauseks.
KÕRVALLAUSE VÕIB PAIKNEDA PEALAUSE
JÄREL, EES VÕI SEES.
Põimlause põhiskeemid:
 Kõrvallause on pealause järel: Me kohtusime, kui
päike loojus
 Kõrvallause on pealause ees: Kui müristama
hakkas, tulid kõik veest välja.
 Kõrvallause on pealause sees: Jalgratturid, kes ei
tundnud väsimust, jätkasid matka.

PÕIMLAUSES VÕIB KA SIDESÕNA ( JA,NING,EGA,VÕI)
KOMA OLLA.
EES
Direktor rääkis, et kõik õpilased said ülesandega
hästi hakkama, ja palus siis kõigil
klassiruumidesse minna.
 Võrdle: Treener teadis, kus toimub järgmine
võistlus ja mitu võistlejat peab tiimis olema.

KUI SIDESÕNADELE NAGU, KUI, OTSEKUI
JÄRGNEB ÖELDIS, SIIS PANNAKSE
SIDESÕNA ETTE KOMA
Põrand värises, nagu oleks sellel kümme karu
tantsu löönud.
 Võrdle: Tee lookles nagu pikk valendab lint üle
künkliku maastiku.

LAUSE ALGUSES KÕRVUTI OLEVATE
SIDESÕNADE VAHELE KOMA EI PANDA
Aga kui ta sellest kuulis, ei mallanud ta hetkegi
oodata.
 Aga nagu väike laps, ei tohi käituda.

KOMA PANEMINE
Koma pannakse enamasti ühendsidesõna (siis
kui, sellepärast et, nii et jne) ette. Kui aga
ühendsidesõna esimest osa (siis,sellepärast,nii)
rõhutatakse, pannakse koma selle sõna järele.
 Ära otsusta enne, kui oled jõudnud järele
mõelda.
 Ta otsustas, enne kui oli jõudnud järele mõelda.

ENESE KONTROLL
Küsimused:
1. Mis on põimlause?
2. Mille poolest erineb põimlause rindlausest?
3. Kuidas nimetatakse põimlause osalauseid?
4. Mille järgi tunneb ära kõrvallause?
5. Miks on põimlause kirjavahemärgistamine
keerulisem teistest lausetest?