Transcript KIRJAVAHEMÄRKIDE_KORDAMINE

KIRJAVAHEMÄRKIDE
KORDAMINE
EKSAMIEELNE
KONSULTATSIOON
Merle Sulg
VKG 2012
E-aadress

http://opikirjavahemargidselgeks.we
ebly.com/kirjavahemaumlrkidekasutus.html
NÄPUNÄIDE nr 1

Otsi öeldist ehk tegusõna
pöördelist vormi!
KOMATA SIDESÕNAD

KOMATA SIDESÕNAD (peaaegu
alati): ja, ning, ega, ehk, või,
(nii...) kui ka
KOMAGA SIDESÕNAD
KOMAGA SIDESÕNAD (peaaegu
alati): sest, et, ent, kuid, kuigi,
ehkki, kuna
 (peaaegu alati): aga, vaid, siis

KOMAGA SIDESÕNAD

kui, nagu, justkui, otsekui, kuni
Kui nende järel on öeldis, on
nende ees koma.
ÜHENDSIDESÕNAD ehk
MITMESÕNALISED
SIDENDID

Ühendsidesõnad ehk mitmesõnalised
sidendid (enamasti et- või kuiosaga):
isegi kui, ilma et, olgugi et,
ainult et, vaevalt et, peaasi et,
mitte et – kuuluvad kokku ning
et ja kui ette koma ei panda.
ÜHENDSIDESÕNAD ehk
MITMESÕNALISED
SIDENDID

Lisaks veel ühendsidesõnu: nii kui,
siis kui, nii et, nii nagu, sel ajal kui,
peale selle et, lisaks sellele et,
selleks et, vaatamata sellele et,
sellele vaatamata et, enne kui, nii
kaua kui, tänu sellele et, sellepärast
/selle pärast et, seda enam et,
niipea kui, pärast seda kui, eeldusel
et, selle nimel et, selle asemel et,
samal ajal kui ... Kindlasti vaid ÜKS
KOMA, tihti ühendsidesõna ees.
KOMAGA küsiv-siduvad
ase- ja määrsõnad

kes, mis, kelle, mille, keda,
mida, kellesse, millesse, kelles,
milles,
kellest,
millest,
kellele,
millele, kellel, millel, kellelt, millelt,
kelleks, milleks, kelleni, milleni,
kellena, millena, kelleta, milleta,
kellega, millega
KOMAGA küsiv-siduvad
ase- ja määrsõnad




missugune, missuguse, missugust,
missugusesse ...
milline, millise, millist, millisesse ...
mitu, mitme, mitut, mitmesse ...
mitmes,
mitmenda,
mitmendat,
mitmendasse ...
kumb, kumma, kumba, kummasse ...
KOMAGA küsiv-siduvad
ase- ja määrsõnad
kus,
kuhu,
kust,
kuspool,
kuhupoole, kustpoolt …
 kuidas, kas …
 millal, mil, kunas, kui palju …
 miks,
milleks,
mispärast,
mistarvis, mistõttu, mismoodi,
misjaoks …

KOONDLAUSE

Koondlause on korduvate lauseliikmetega lause.
Korduda võivad alused, sihitised, määrused,
täiendid, öeldistäited.
Korduvad lauseliikmed eraldatakse
komadega.
Valssi, rumbat, foksi ja tangot olime juba ammu
õppinud.
Olime juba ammu õppinud valssi, rumbat, foksi
ja tangot.
KOONDLAUSE

Loetelus ei käi koma sidesõnade ja, ning,
ega, ehk, või, nii... kui ka ette.
Me oleme ammu õppinud nii sambat kui ka
foksi.

Loetelus käib koma sidesõnade aga, vaid,
kuid, ent ette.
Me õppisime sambat, aga foksi mitte.
Me ei õppinud sambat, vaid rumbat.
KOONDLAUSE

Kokkuvõtufraasiga koondlause
Oskame juba peaaegu kõiki tantse: valssi,
foksi, rumbat ja sambat.
Valss, foks, samba ja rumba –
kõik need tantsud on meil nüüd selged.
KOONDLAUSE
Erilaadilisi täiendeid üksteisest komadega ei
eraldata.
See ilus sinisilmne poiss tantsis sambat.
Vana väike puidust maja püsib veel kaua.
NB! Täiendid käivad sama objekti kohta,
märkides selle eri tunnuseid.


Samalaadiliste täiendite vahele pannakse
koma.
Pikad, lühikesed, kõhnad ja prullakad
poisid - kõik tantsisid sambat.
KOONDLAUSE

Samalaadilised täiendid on näiteks
1) omadussõnalised täiendid: Sinine, kollane,
punane ja pruun värv said juba otsa.
2) täiendid, mis näitavad samaliigilisi
tunnuseid: Inglise, vene, saksa keele oskus
on väga vajalik.
Alati eraldatakse komadega järellisandid:
Järv, peegelsile ja sinine, läikis mändide vahel.
KOONDLAUSE

Samamahulised määrused eraldatakse
komadega:
Poiss käis võistlustel Tartus, Tapal, Elvas
ja Põlvas.

Hõlmavaid, erimahulisi määrusi komadega ei
eraldata:
Võistlused toimusid Põhja- Eestis Jüri
gümnaasiumis 16. märtsil 2010. aastal.
KOONDLAUSE
Korduvad öeldistäited eraldatakse
komadega.
Maja on ilus, korras ja hubane.
Minu aadress on Kelgu tänav 4, Keila,
Harjumaa. (MIS?)
Ma elan Kelgu tänavas Keilas Harjumaal.
(KUS?)

KOONDLAUSE

Semikoolniga eraldatakse koondlause
loetelude rühmad.
Pisikeses poes oli saada kõike
vajalikku: juustu, sinki, pasteeti ja
teisi toiduaineid;vihikuid, pliiatseid,
paberit ja muid koolitarbeid; jopesid,
pluuse, kleite ja ülikondi.
LISAND

Lisand on nimisõnaline täiend
(lisandus/täpsustus), mis tähistab
sedasama olendit, eset või nähtust mis
põhigi, kuid teiste sõnadega.
põhisõna
lisand
Mart Martinson, 11. klassi liider, otsustas
küsimuse omapäi.
Lisand võib paikneda lauses nii põhisõna ees
kui ka järel.
LISAND

Eeslisandit EI eraldata komadega.
Insener Jaan Kaup vahetas töökohta.
Ülikoolilinn Tartu valis uue volikogu.
Kirjanikust naaber klõbistas oma
kirjutusmasinal.
LISAND

Vormiliselt võib järellisand olla
1) nimetavas käändes
Kadri Kask, Kuku raadio direktor, on väga hea
diktsiooniga.
2) omastavas käändes
Katrini, minu praeguse pinginaabri ema on
haiglas.
3) osastavas käändes
Päts, Eesti omariikluse nimekamaid mehi,
vaevles nagu paljud teisedki Venemaa
vangilaagrites.
LISAND
4) olevas käändes
Hillar Nahkur AS-i Signaal müügiagendina
ei tulnud kohale.
5) võrdlus (kui-lisand)
Mina kui 12. klassi arukas inimene ei pane
kunagi kui-lisandi ette koma.
LAUSELÜHEND
 Lauselühend
on öeldiseta
sõnarühm, mille tuumaks on verbi
käändeline vorm.
Alati eraldatakse koma(de)ga
1) verbita lauselühend
Koolimajas ei käida, müts peas ja
saapad jalas, ega vilistata nagu õues.
LAUSELÜHEND
2) määruslikud (MILLAL? KUNAS?) nud- ja
tud-lühendid
Töötanud kogu suve, jätkas ta sügisel
õpinguid.
Töö lõpetatud, mindi peole.
3) kesksõna- ja mata-lühend järeltäiendina
Kirjand, pool ümber kirjutatud, vedeles
laual.
LAUSELÜHEND

Määruslik des-, mata-, maks- ja tunalühend eraldatakse koma(de)ga, kui
lühendi tuum asub lühendi alguses:
Istusin laua taga, kuulates järjejuttu, ja
unustasin oma töö sootuks.
Vastamata ainsalegi esitatud küsimusele,
vangutas vanamees ainult pead.
LAUSELÜHEND

Komaga ei eraldata
1) des-, mata-, maks-, tuna- lühendit, kui
tuum paikneb lühendi lõpus
Pead õlgade vahele tõmmates jooksis
tüdruk vette.
Kodus sobivat rakendust leidmata kolis
vanaisa maale.
Pean ennast kokku võtma paremat
tulemust saavutamaks.
LAUSELÜHEND
2) ülejäänud lauselühendeid (da-, ma-,
mas-, mast-, vat- ja nuna- lühendit
ning eestäiendina esinevat v-, tav-,
nud-, tud-ja mata- lühendit)
Vaikiv olend vaid noogutas.
Ilmumata teostest ta rääkida ei tahtnud.
RINDLAUSE

Rindlause on lause, kus on vähemalt
kaks öeldist ja mille osalausete vahel
on rinnastusseos.
Rinnastatud osalaused on omavahel
seotud kas sidesõnade või komadega.
Päike paistab, ilm on soe.
Päike paistab ja ilm on soe
Päike paistab, aga õues on külm.
RINDLAUSE

Koolon pannakse rindlause osalausete vahele,
kui järgnev osalause seletab eelmist või
järeldab midagi eelmisest.
Kõlasid tuttavad helid: algas viimane vaatus.
Järeldusseost märkivate sõnade (järelikult,
seega, niisiis, seetõttu) ette käib koma.
Peaminister astus tagasi, järelikult oli ta siiski milleski
süüdi.
PÕIMLAUSE

Põimlause on liitlause, mille osalaused
on alistusseoses. Kõrvallause
täpsustab pealause või teise, kõrgema
astme kõrvallause mõnd lauseliiget.
Tädi Maali korjas maasikaid ja ostis poest
vahukoort, et küpsetada kooki, mida
külalistele pakkuda.
PÕIMLAUSE

Kõrvallause eraldatakse pealausest ja teise
astme kõrvallausest alati koma(de)ga.
Kõrvallauset alustavad alistavad sidendid.
Need võivad olla
1) alistavad sidesõnad
et, kui, nagu, kuigi, sest, kuna, ehkki,
kuni, justkui, otsekui
2) ühendsidesõnad e mitmesõnalised sidendid
siis kui, sellepärast et, sel ajal kui, nii
nagu, enne kui, lisaks sellele et... jpt
PÕIMLAUSE
3) küsisõna kas ja sidesõna ega (kas
tähenduses)
4) küsiv-siduvad ase- ja määrsõnad
kes, kelle, keda,
kellesse
kuhu, kus, kust
mis, mille, mida,
millesse
milline, millise, millist
PÕIMLAUSE

Kõrvallause võib asetseda pealause järel:
Tean, et sa tahad kinno minna.
Ei tea, kuhu nad läksid.
Avasin ukse, niipea kui kuulsin koputust.
Ta sai kahe, vaatamata sellele et oli tuupinud
terve õhtu.

NB! Mitmesõnaliste sidendite puhul sõltub
koma asend sisurõhust. Mingil juhul ei panda
koma mõlemasse kohta.
PÕIMLAUSE

Kõrvallause võib asetseda pealause ees.
Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid
tunnid juba alanud.
Olgugi et onu eile meil oli, ei rääkinud ta
sellest midagi.
Kas väikevend täna tuleb, ei tea keegi.
Sellepärast et sina nii talitad, pole veel
teised kohustatud sama tegema.
PÕIMLAUSE
Kõrvallause võib asetseda pealause sees.
Ta teadis, et kaotab, ja valmistus selleks põhjalikult.
Siis, kui meie tööd tegime, lullitasite teie järve
ääres.

Kõrvallause võib alistuda kõrgema astme
kõrvallausele.
Läksin poodi, et osta endale raamat, mida hädasti
vajasin, kuna pidin esmaspäevaks referaadi
kirjutama, sest mul oli see ikka veel tegemata.

NAGU või NII NAGU lause
alguses
Kui NAGU või NII NAGU on lause
alguses, on komakasutus vaba.
 Nagu kõik koduloomad (,) vajavad
hoolitsust ka kassid.
 Vrd Kassid nagu kõik koduloomad
vajavad hoolitsust.
 Nii nagu Eesti tarbija (,) võib mis
tahes liikmesriigi tarbija pöörduda...

KIILLAUSE

Kiil on lause või sõna(ühend), mis on
paigutatud teise lause sisse, kuid pole
sellega grammatiliselt seotud.
Kiilu võib ära jätta, ilma et lause
tähendus või vorm muutuks.
Selles pole, teadagi, mingit kahtlust.
Selles pole mingit kahtlust.
KILLAUSE

Kiiluga väljendatakse tundeid või
lisatakse kommentaare.
Ausõna, mina seda ei teinud.
Kas tõesti, juba ta tulebki.
Ei või olla, ema teab juba kõike!
Suurepärane, Juku võitis.
Tema, peab ütlema, tuleb omadega toime.
KIILLAUSE

Kiil eraldatakse lausest koma(de),
mõttekriipsu(de) või sulgudega.
Komadega eraldatakse eriliselt esiletõstmata
neutraalsed kiilud (vt eelmist loendit).
Mõttekriipsudega esiletõstetud kiilud on niisama
olulised kui muu lausegi.
Ideaalsesse ühiskonda - selge see - ei jõua me
kunagi.
Peaasi - ära mind sega.
Sulgudesse pannakse lisateavet pakkuvad kiilud.
Tartu 3. keskkoolis (Raatuse 88a) alustati
remonditöid.
KIILLAUSE
Mõttekriipse või sulge tuleb kindlasti
kasutada, kui kiillause lõpeb küsi- või
hüüumärgiga.
Ta ütles, et feminism on praegu moes - mida
ta sellega mõtles? - ja sellest kirjutatakse
liigagi palju.
Ta ütles, et feminism on praegu moes - mida
ta sellega mõtles? -, sest sellest kirjutatakse
liigagi palju.

NAGU tähenduses
NÄITEKS
NAGU võrdluses on loetelu, mis
sisaldab sõnu niisugune, selline,
seesugune
jt,
ning
koma
ei
kasutata.
 Niisuguseid inimesi nagu Juhan Kont
ja Peeter Pint ei ole just palju.
Selliseid uhkeid autosid nagu Audi
või BMW sõidab tänaval palju.

NAGU tähenduses
NÄITEKS

Mitu kooli, nagu (=näiteks) Laiuse,
Torma ja Sadala kool,, on
laiendanud oma õppesuundi.
MITU SIDESÕNA KÕRVUTI

mitu sidesõna kõrvuti
ja et, ning kui, ega siis, kuid et jt
Tava
ei
luba
panna
sidesõnade vahele.
koma
AGA ja VAID
rõhumäärsõnadena
 Kui
aga
ja
vaid
on
rõhumäärsõnad,
siis
koma
nende ees ei ole. Soe tee mõjub
aga kosutavalt. Probleem on aga
selles...
Tema on minu
kohmetuse
üle
alati
vaid
muianud.
da-tegevusnimi

da-tegevusnime
puhul
on
komakasutus vaba. Soovitus: ära
kasuta koma!
Meil ei jäänud muud üle (,) kui tagasi
minna. (Vrd Meil ei jäänud muud
üle, kui tuli tagasi minna.)
olema-verb
Olema-verbi väljajätt ei mõjuta
komakasutust.
Ta oskab hinnata kõike, mis hästi tehtud
(= mis on hästi tehtud).
Ta tegi rohkem, kui ette nähtud (= kui oli
ette nähtud).
Ühendage juhtmed nii, nagu joonisel
näidatud (= nagu on joonisel näidatud).
Mis meelel, see keelel (= mis on meelel,
see on keelel).

ERANDID
Erandiks on mõned kinnisväljendid,
mille puhul on komakasutus vaba.
maksku (,) mis maksab
saagu (,) mis saab
tee (,) mis tahad
olgu (,) kuidas on
läheb (,) kuidas läheb jms.
Eelistada võiks komata lauseid.

VABA KOMAKASUTUS
Komakasutus
on
vaba,
kui
kõrvallausest
on
välja
jäetud
pealause verbiga sama öeldisverb.
Klient näeb e-arvel kõike seda (,)
mida oma paberarvel (= mida ta
näeb oma...).
A-d teevad sama (,) mis S-ki. (= A-d
teevad sama, mida teeb S-ki).

alates, võrreldes,
hoolimata, vaatamata
Vormid
alates,
võrreldes,
hoolimata, vaatamata, mis on
kaassõnastunud, ei nõua koma.
Alates reedest (= reedest peale)
hakkab kehtima uus sõiduplaan.
Võrreldes
Tallinnaga
on
Tartu
turvalisem. Hoolimata kõrgest east
nägi ta hea välja. Vaatamata kõigele
oli õpilane tubli.

KOMAGA!

Komaga eraldatakse niisugused
sõnad nagu muidugi, mõistagi,
õigust
öelda,
teadagi,
tõepoolest,
muide,
tõesti,
esiteks jts, kui need seisavad lause
alguses ja neile ei järgne kohe
öeldis.
KOMAGA!

Muidugi, Andres oleks võinud ju minna.
(Muidugi oleks Andres võinud minna.)
Õigust öelda, seegi on üks põhjusi.
Kolmandaks, mingeid nõiasõnu ei olnudki.
Kindlasti,
see
ootamatu
sündmus
puudutas meid. Samas, teistega peame
ka arvestama. Niisiis, tulemus oleneb
meist endast. (Niisiis oleneb tulemus
meist.)
KÜSIMÄRK

Küsimärki
ei
panda
kaudse
küsilause järele (lause ei alanud
küsisõnaga!).
Iseenesest tekib küsimus, kas
poleks olnud õigem vähem puhata.
TSITAADID

Tsitaadid on sõnasõnalised väljavõtted
teosest või tuntud inimese ütlemised.
Neid kasutatakse selleks, et toodud
väiteid kinnitada või mõttele ilmekust
lisada. Autori kirjaviis tsitaadis peab
säilima, samas võib tsiteeritavast lausest
mõned osad välja jätta. Väljajäetud sõnu
tähistatakse mõttepunktidega, lauseid
aga
mõttekriipsudega
(enamasti
nurksulgudes).
TSITAADID

Kui tsitaat, mille algusest on sõnu ära
jäetud,
liitub
tihedalt
tekstiga,
on
mõttepunktid tarbetud (sel korral osutab
väljajättele juba väike algustäht). Näiteks F.
Tuglas on selle kohta öelnud, et „kõik meie
paremad kirjanikud ... on ikkagi midagi
pooldanud, idealiseerinud või põlanud —
ning selles peitub nende jõud ja väärtus”.
JUTUMÄRGID

Jutumärke ei kasutata värsiridade
tsiteerimisel, kui need on paigutatud
eraldi muust tekstist ega sula sellega
ühte. Näiteks Juhan Liiv ütleb enda
kohta:
Minu mõttekangas
katki kärisend.
Tuhat korda temast
süda värisend.
JUTUMÄRGID

AGA muu teksti sees: Juhan Liiv ütleb
enda kohta: „Minu mõttekangas/ katki
kärisend. /Tuhat korda temast/ süda
värisend.”
JUTUMÄRGID

NB! Jutumärkides tsitaate ja pealkirju
käsitatakse
vahemärgistuse
seisukohast
nagu tavalisi lause moodustajaid. Nende
puhul koolonit ei kasutata (v.a loetelukoolon)
ning järelmärgid pannakse kinnijutumärkide
järele. Kui tsitaat või pealkiri ise lõpeb hüüuvõi küsimärgiga, ei kustuta see lauselõpu
punkti.
JUTUMÄRGID




Lause „Mullast oled sa võetud ja mullaks
pead sa saama” teeb mullast tema
verivaenlase, kellega tal on omad arved
õiendada.
Igal kevadel on lehes pealkiri „Vallavanem
hakkab maasikaid kasvatama”.
Võistkond oli leidnud liivas lebava pudeli
kirjaga „Ära jäta taarat randa!”.
Sõna „haridus” on vaja õigesti kirjutada juba
varakult. Kuidas käändub „iga”?
OTSEKÕNE

Otsekõne koos saatelausega võib
toimida osalausena.
Mai ütles: „Ole valmis mind aitama!”,
kuid see ei meeldinud mulle.
See ei meeldinud mulle, et Mai ütles:
„Ole valmis mind aitama!”.
OTSEKÕNE

Ainult koma, mida lisaks otsekõnele
tingib ka kõrvallause või sidesõna (aga,
kuid, vaid jt), seisab jutumärkide järel.
Kui tüdruk ütles: „Seda poleks ehk
tarvis olnud” , vastas Jaan kindlalt: „Oli
tarvis!” Kui küsisime: „Kuidas teil on
läinud?”, saime kuulda vaid kiidusõnu.
Poiss lausus küll: „Võite võtta”, kuid
paistis, et ta polnud siiski nõus. (Koma
tingib peale otsekõne ka sidesõna kuid.)
OTSEKÕNE
Ta ütles: „Mina kaasa ei tee,” ja
hakkas minema. (Koma tingib vaid
otsekõne.) Õpetaja küsis: „Kas
lugesite
läbi
Sütiste
luuletuse
„Tervitus teile, võidukad väed!”?”
 Miks ta ütles mulle: „Sa oled väsinud
näoga”? Kui solvav oli öelda talle:
„Sa loed väga vähe”!

OTSEKÕNE

Niisiis, kui saatelause ise on küsivõi hüüdlause, pannakse sellele
osutav
küsivõi
hüüumärk
kinnijutumärgi
järele.
Seejuures
otsekõne küsi- või hüüumärk säilib,
punkt aga kustub.
VEAOHT!
Ekslikult rakendatakse vahel des- ja
mata-lühendi reeglit ka valt-tarindi
puhul.
Õige on komata!
Erinevalt paljudest eakaaslastest ei ole
Tiina tööle läinud. Vastavalt meie
täpsustusele võiks vastuvõtt olla sel
nädalal.

SIDESÕNA EGA

Kui ega seob rindlause osalauseid ja
tähendab kindlasti ei, vist ei,
küllap ei, siis pannakse selle ette
koma:
Ära parem sellest räägi, ega sind
keegi usu. Mis sa seletad, ega nad
ikka seda usu. Pole meil veel
mingeid uudiseid, ega enne kevadet
mingit muutust tule.
ja, ning = aga, kuid; ega = kindlasti
ei, vist ei; või = vastasel korral,
muidu; ehk = võib-olla, vahest

Koma tarvitatakse sidesõnade ja,
ning, ega, ehk, või ees ka siis,
kui need esinevad ebatavalises
tähenduses: ja, ning = aga,
kuid; ega = kindlasti ei, vist ei;
või = vastasel korral, muidu;
ehk = võib-olla, vahest.
ja, ning = aga, kuid; ega = kindlasti ei,
vist ei; või = vastasel korral, muidu;
ehk = võib-olla, vahest
Vanemad
on
loonud
kõik
võimalused,
ja
ikkagi
ei
kasutatud neid. Ära parem sinna
minegi, ega sealt paremat tööd
saa. Sa tuled meiega, või me ei
lähegi kuskile. Proovime veel,
ehk see katse siiski õnnestub.
KIRI ja KIRJAVAHEMÄRGID


Kirja lõpetamisel sõnade tervitades,
tänades, jõudu soovides vms ja nime
vahele ei panda eesti kirjakorra tava järgi
koma, näit Tervitades koolivend; Ette
tänades Andres Tasa; Vastust ootama
jäädes
Tuuli
Kuusik;
Tulemuslikku
koostööd soovides AS Tööjänes.
Sama kehtib ka sõnade lugupidamisega,
austusega jts kohta: Lugupidamisega Teie
pank; Austusega Lembit.
KOHANIMED/KOHASÕNAD
Kui
kohanimed/kohasõnad
on
nimetavas käändes, siis eraldatakse
need komaga.
 Harjumaa, Kuusalu vald, Piibelehe
küla; Viikingi hotell, Sadama 15,
Pärnu;
Eesti
Keele
Instituut,
Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn; Paide,
Türi mnt 7, I korrus.

KOHANIMED/KOHASÕNAD

Kui aadressi osad on eri ridadel (nt
ümbrikul), pole komasid tarvis:
Merle Sulg
Vabaduse 6-9
65609 Võru
KOHT ja AEG

Koht ja aeg: Loeng toimub 7. jaanuaril
kell 14.00. Kohtume laupäeval kell 9.45
auditooriumis. Koosolek peeti Tartus
5. septembril 2007. aastal. Ta sündis
6.
aprillil
1980
Eesti
Vabariigis
Viljandimaal
Hargla
vallas.
Esmaspäeval, 23. oktoobril oli külm ilm.
Eile, laupäeval peeti Palamusel laata.
KOHT ja AEG

Aga: Rakvere, 21.juuni 1998; Tartu
ülikool,
17.09.2002;
Rakvere,
oktoober 2007 (tavaliselt kutsel,
diplomil; vrd Rakveres 21. juunil
1998).
Nimetavas
käändes
kohaajamäärused KOMATA!
ja
SÕNA “palun”

Sõna palun ei nõua koma: Lugege
palun tekst läbi! Palun kutsuge
asjatundja. Tule palun appi.
VEEL NÄITEID

Kes külvab, see lõikab. Kelle ta
kaasa toob, ei teadnud me keegi.
Mida aeg edasi, seda kergem on
armuda. Kellesse usud, seda ootad.
Milles on küsimus, pole neilgi selge.
Kellest räägitakse, see tuleb. Kui
minna, siis kohe. Mis öeldud, jääb
meie vahele. Et inimene muutub, on
loomulik.
VEEL NÄITEID

Ja nüüd oleks ta nagu poisi unustanud,
kohendades
pabereid
laual.
Minu
ehmatus oleks nagu teisteski läbi
käinud. Mees aga ei kuulanudki neid
sõnu. Andres nagu ei kuulnudki neid
sõnu. See nutt aga kriimustas tema
südant. Majast üksi oleks nagu temale
vähe. Hobuse rõõmuhirnatuses kustus
nagu tükk naise senisest elust.
VEEL NÄITEID

Ei, see pole laimujutt, vaid tõde.
Andres, noh, tema on niisugune,
nagu ta on. Oi heldeke, niisuguste
juttude vastu ei või ma midagi.

Ah seda inimest küll! (komata)
KASUTATUD MATERJALID
Ottenson, K. Täiendkoolituse käsilehed. 2006
(Tartu Kivilinna Gümnaasium)
Eesti
keele
käsiraamat.
Internet:
http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=
2&p1=11
http://opikirjavahemargidselgeks.weebly.com/
kirjavahemaumlrkide-kasutus.html