Transcript Laste ärevusprobleemid ja vanemate roll

Laste ärevusprobleemid ja
vanemate roll
Elen Kihl
Kliiniline psühholoog
Ärevus



Kõige sagedasem emotsioon, mida inimesed
kogevad uudsetes või hirmutavates
olukordades.
Evolutsiooniliselt olnud vajalik ellu
jäämiseks.
Ärevuse eesmärgiks on tegevuseks
optimaalse psüühilise ja füüsilise
mobilisatsiooni saavutamine.
Ärevuse määr



Optimaalne ärevuse tase parandab
sooritust.
Ülemäärane ärevus halvendab
sooritust.
Häire tasemel ärevus sunnib
tegevusi vältima.
Ülemäärane ärevus




Liiga kõrge.
Liiga kaua.
Inimese enda jaoks häiriv.
Segab elu.
Negatiivsed mõjud





Piiratud suhtlemine, vähem sõpru, üksildustunne.
Pärsib õppimist, laps ei realiseeri oma eeldusi.
Raskused hindamissituatsioonis (kontrolltööd ja
eksamid).
Piiratud võimalused karjäärivalikus (avalik esinemine,
suhtlemine).
Lapsena alanud ärevushäired püsivad sageli
täiskasvanuna.
Ärevuse komponendid



Kehaline – pingetunne, värin,
kuuma või külmatunne,
higistamine, punastamine.
Mõtted – see on nii õudne, ma ei
saa sellega hakkama, kõik
vaatavad.
Käitumuslik – vältimine.
Sagedasemad avaldumised




Sotsiaalärevus.
Esinemisärevus.
Üldistunud ärevus.
Terviseärevus.
Vanemlik mõju




Ülehoolitsev lapsevanem.
Ülemäära kontrolliv lapsevanem.
Negatiivne ja kriitiline lapsevanem.
Ärev lapsevanem.

V

Ema oli alati hirmsasti mures, kui Bruno Lottega õue
mängima läks. Siis istus ta akna peal ja pidas väravat
silmas, justkui aitaks see Brunol kiiremini koju jõuda.
Igakord kui Bruno kasvõi minuti hilines, oli ema juba
väravast väljas ja karjus haleda häälega: “Bruno, Bruno!”
ning küsis möödujailt, ega nad tema väikest poega pole
näinud. Ja kui möödujad vastasid, et ei ole, siis puhkes
Bruno ema nutma – otsekui oleks talle öeldud, et Bruno ei
tule enam iialgi koju. Kui Bruno veerand tundi hiljem
välja ilmus, terve ja lõbus, istus ema valjusti halisedes
kännu peal, silmad nutust paistes. Brunot nähes haaras ta
poja käte vahele. “Ma nii muretsesin su pärast, ma kartsin,
et ei näe sind enam kunagi...”
Esinemisärevus








Ei julge klassi ees esineda.
Ei julge suuliselt vastata.
Tunneb tugevat ebamugavust ka oma kohalt
kõva häälega midagi öeldes.
Ei julge oma arvamust avaldada.
Ei julge küsida, kui ei saanud aru.
Ei julge esineda klassiõhtul.
Jõulupidu ja jõuluvana.
Võistlused, muusikakooli esinemised jms väga
raske.
Sotsiaalärevus



Hirm suhtlemise ees.
Võib olla ainult võõraste suhtes,
kuid võib esineda ka tuttavate ja
sõpradega suheldes.
Hirm sattuda tähelepanu keskpunkti
ja saada negatiivse hinnangu
osaliseks.

Albert oli väga häbelik poiss.
Võõrastega kokku saades ei suutnud
ta suudki lahti teha, ainult seisis,
punastas ja vedas varbaga kriipse. Kui
ta jälle üksi jäi, oli tal sellepärast
hirmus piinlik. Talle tundus, et oli
endast hästi lolli mulje jätnud. Ja
seetõttu häbenes ta järgmine kord
veelgi rohkem. Albert ei julgenud
kunagi kellelegi esimesena tere öelda.
Ta kartis seda nii väga, et ei käinud
peaaegu kunagi mööda teed, vaid
hiilis ikka mööda põõsataguseid, et ei
peaks külarahvaga kokku juhtuma.
Aga kõige halvem selle häbelikkuse
juures oli see, et Albertil polnud
sõpru. Sest kust need sõbrad tulema
peavad, kui sa teiste lastega rääkida ei
julge?
Sotsiaalselt ärevad olukorrad







Kõik olukorrad, kus on oht sattuda
tähelepanu keskpunkti.
Tulen klassi, kõik on juba kohal ja
vaatavad minu poole.
Jõuan sünnipäevale viimasena.
Keegi küsib midagi ootamatult.
Külalised kodus ja mulle pööratakse
tähelepanu.
Olukord, kus peaks midagi ütlema.
Seltskonnas korraldatakse mänge ja pean
kaasa tegema.
Mõtted






Ette mõtlemine ja tagantjärele
töötlus.
Ma teen margi täis, jätan endast
nõmeda mulje.
Äkki ütlen midagi valesti.
Mida nad minust küll mõtlevad?
Kuidas ma sain nii tobedalt käituda.
Kõiki vahtisid mind ja mõtlesid, et
olen…
Eesmärk


Eesmärgiks on asjade tegemine
vaatamata ärevusele, mitte see, et
ärevust ei oleks.
Ärevus on kõikidel inimestel, ainult
selle tugevus ja kestvus on erinev.
Soovitused lapsevanemale






Probleemist rääkimine, olukorra,
mõtete ja tunnete täpsustamine.
Ärevuse normaliseerimine.
Julgustamine.
Keskendumine ülesandele.
Aita kardetud olukordadele
läheneda järk-järgult.
Koolis esinevatest hirmudest räägi
klassijuhatajaga.
ÄRA…




Ära halvusta ega kritiseeri. “Kuidas teised
kõik saavad. Ma ei teadnudki, et sa
selline nannipunn oled”
Ära alahinda lapse muret. “Siin pole mitte
midagi karta. No see pole nüüd küll mingi
probleem.”
Ära soodusta vältimist. “Jää siis koju, kui
sa kardad.”
Ära pane last teiste ees tobedasse
olukorda.
Abi võimalused


Parim abistaja on lapsevanem. Mõistmine,
toetus, julgustamine, hoolimine.
Kui ärevus hakkab segama elu ja
halvendab pere ja lapse elukvaliteeti, siis:




Konsultatsioon
Nõustamine
Psühhoteraapia
Ravimid
Koolis olemas


Koolipsühholoog Veste Roosaar
Sotsiaalnõustaja Kersti Kesküla