Transcript Lastefolkloori kogumisest uurimise ja tõlgendamiseni

Nipp-napp null, sina oled kull:
Lastefolkloori kogumisest uurimise ja
tõlgendamiseni
Piret Voolaid, [email protected]
Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna teadur
Seminarkoolitus “Vares vaga, saba taga, lendas üle Põhjanaba”
14.-15. oktoobril 2010 Tartus
Ettekandes tuleb juttu




Lastepärimusest ~
lastefolkloorist üldiselt
Lastepärimuse kogumisest
Eestis
Lastepärimuse uurimisest ja
tõlgendamisest:
1. Mida lastefolkloor meile
räägib?
2. Kuidas kasutada pärimust
keeleõppes?
Lasteaiapärimuse kogumise
aktsioonist 2010
Tartu, 2003
Lastefolkloori ~ lastepärimuse mõiste


Kitsam käsitlus - spetsiifilised pärimusliigid, mida
lapsed ise väga innukalt kasutavad
(naljalood, anekdoodid, paroodiad, absurdilood,
mängualustussalmid, salakeel)
Laiem käsitlus - nii laste endi seas ringlev ja
teisenev kui ka täiskasvanutelt lastele suunatud
pärimus
Lastefolkloori ~ lastepärimuse mõiste



Teadusliku termini lastefolkloor võttis 1920. aastatel
kasutusele vene uurija Georgi Vinogradov: kogu sõnaline
looming, mida lapsed tunnevad, kuid mis ei kuulu
täiskasvanute repertuaari.
Iona ja Peter Opie’ žanrimääratluse kohaselt kuuluvad
lastefolkloori hulka laste laulud (satiirilised ja nonsensslaulud,
kiirkõned, paroodiad), mõistatused, uskumused, rituaalid,
kombed, mängud, hüüdnimed, narritamine, keel jms (1959).
Kathleen McDonnell on kasutanud näiteks mõistet
lastekultuur, lähtudes defineerimisel kultuuridefinitsioonist:
kultuur on elujõuline kompleksne tervik, uskumus- ja
käitumisnormide süsteem, mis on kinnistunud nende
kandjate ühises kollektiivses ajaloos ja selle liikmete
psüühikas (1994).
Lastepärimuse kogumisest
Eestis – suuremad aktsioonid

Aastatest 1921–1939 pärineb Walter Andersoni
lastelaulude kogu (58 832 lehekülge).
Aadamal oli seitse poega, seitse poega Aadamal,
ei nad söönd, ei nad joond, ei nad mõistnud mängida.
Elasid kõik üheskoos ja siis tegivad kõik nii…


1930. aastatel on kogutud arhiivi lastehirmutisi
(teateid olendite kohta, kellega täiskasvanud
hirmutasid)
1934. aastal oli rahvaluulearhiivis suurem mängude
kogumine – Richard Viidalepa koostatud
küsitluskavade alusel
Lastepärimuse kogumisest
Eestis – suuremad aktsioonid
1992. aastal toimunud üle-eestilise
kogumisvõistluse käigus laekus
rahvaluulearhiivi üle 27 000 lehekülje
rikkalikku ja väärtuslikku õpilasfolkloori
ühtekokku 1797 küsitluskavale
vastajalt.
Kirjutati: 1) anekdoote, 2) mõistatusi,
naljaküsimusi ja -ülesandeid, 3)
vanasõnu, argiarvamusi ja
kõnekäände-paroole, 4) hirmu- ja
absurdijutte, 5) paroodiaid, laule,
salme, 6) mitmesuguseid
ennustamisviise, 7) salmiku-, kaustikuja sõbraraamatute repertuaari, 8) muid
harrastusi, kombeid ja koerusi, 9)
mänge
Lastepärimuse kogumisest Eestis
15 aastat hiljem, 2007. aastal toimunud üle-eestilise
koolipärimuse kogumisvõistluse käigus laekus
rahvaluulearhiivi
15 530 lehekülge 2795 vastajalt 71 Eesti koolist.
Küsitluskava alateemad:
Vaba aeg ja sõbrad
Naljad
Hirmud, uskumused, ennustamine
Televisioon ja arvuti
Tähtpäevad ja peod
Mängud
2009. aasta kevadel toimus sama kava järgi kogumine
vene õppekeelega Tartu Annelinna Gümnaasiumis
Lastepärimuse uurimisest ja
tõlgendamisest
Anu Visseli doktoriväitekiri
“Lastepärimus muutuvas ühiskonnas”
(2004)
• Karjasetraditsioon ja karjaselaulud
• Mängud ja mängualustamissalmid –
liisklugemised
• Kiigekultuur
• Meedia roll laste mängudes
Lastepärimuse uurimisest ja
tõlgendamisest
Lastefolkloori olemus:
• Kineetiline ehk liikuv
• Mitmemõõtmeline
• Vastuvõtlik ümbritsevale
• Piiride proovimine (pilkelisus,
antiautoritaarsus)
• Sotsiaalne rühmapärimus
Tartu 2003
• Esteetilised ja kasvatuslikud väärtused –
soov pärimuse kaudu last õpetada ja arendada
• Ühiskondlik-kultuurilised suundumused –
ühiskondlikud arengud
• Traditsioonide muutumine ajas - traditsiooniline ja uuenduslik
• Kohalik ja üleilmne
Tõlgendamine
Kaks tomatit kõnnivad tänaval. Järsku
sõidab ühest tomatist auto üle. Teine
ütleb: “Tule ketšup, lähme nüüd!“
Kaks tomatit lähevad üle tee. Üks
ütleb teisele: "Vaata, auto!" Plärts.
"On jah auto." Plärts.
Kaks tomatit lähevad üle tee, teine
jääb auto alla. Mida ütleb esimene
tomat teisele?
“Tule edasi, ketšup!”
Reklaami ja meedia mõjud
Mis on pildil?
Sea nina. (1992)
Limonaadisiga Limpa vaatab pilvi. (2007)
Kauboi sõidab jalgrattaga. (1992)
Kübaraga Limma sõidab jalgrattaga. (2007)
Keeleõpe ja pärimus
Aga, aga, mis sul taga?
Väike valge rotisaba
Mul oli kodus papagoi.
Papagoi tegi palju nalja
Võttis kella taskust välja.
Lapsed tahtsid leiba,
Vanaeit võttis teiba.
Ajas lapsed ahju,
Pärast oli kahju.
Keeleõpe ja pärimus
Emakeel ja vanasõnade õpetlikkus
Arm aitab enam kui hirm.
Kes kannatab, see kaua elab.
Püsivus viib sihile.
Kes otsib, see leiab.
Hirmul on suured silmad.
Hooletus ees, õnnetus taga.
Sõpra tuntakse hädas.
Kel janu, sel jalad.
Kel häda, see karjub.
Valel on lühikesed jalad.
Ära ehi ennast võõraste sulgedega.
Ise tehtud, hästi tehtud.
Sõna vägi on suurem kui sõjavägi.
Keeleõpe ja pärimus
Üks saun, neli nurka, iga nurga all raudkang?
Hobune, rauad all.
Hiline ees, taline taga, kökats peal ja nakats käes?
Hobune, regi, mees ja piits.
Päeval karjas, öösel orjas?
Koer.
Neli kannavad, neli annavad, üks parmupiits?
Lehm: neli jalga kannavad, neli nisa annavad piima, sabaga
peletab parme eemale.
Tuli tollari, viis villari, lontkõrv jooksis järele?
Hunt viis lamba, koer jooksis hundile järele.
Nina nirssis, karvad kärssis, raudne kasukas seljas?
Siil.
Edaspidi künnab, tagurpidi äestab?
Kana siblib.
Lasteaiapärimuse kogumine
15.10.2010 - 31.01.2011
www.folklore.ee/kp/lp
Tartu, 1985
1. Tähtpäevad ja peod
A. Kirjeldage eelmisel ja sel aastal lasteaias tähistatud tähtpäevi (nt mardipäev,
kadripäev, sõbrapäev, emadepäev, emakeelepäev, vabariigi aastapäev, lihavõtted
jm). Milliseid tähtpäevi tähistatakse koos peredega, palun kirjeldage, kuidas?
Millistel tähtpäevadel valmistatakse kaarte või kingitusi pereliikmetele ja sõpradele?
B. Kui lasteaias ja rühmas on eripäraseid pidusid ja tähtpäevi (nt stiilipeod, missi ja
misteri valimised, lindude päev), siis palun nimetage ja kirjeldage neid. Milline on
laste/lastevanemate osalus ettevalmistustes (nt dekoratsioonid, temaatilised
rühmatööd, vestlused)?
C. Kas ja kuidas tähistate lasteaias laste
ja õpetajate sünnipäevi või nimepäevi?
D. Kirjeldage lasteaia lõpetamise või
mõne muu olulise etapi läbimise tähistamist? Kuidas toimub peostsenaariumi
koostamine? Milline on laste osalus
ettevalmistustes (nt dekoratsioonid,
temaatilised rühmatööd, vestlused).
Kas ja milliseid pühi tähistasite mõnes
muuseumis, õues, mujal?
Tartu, 2003
2. Mängud
A. Kirjeldage mängude reegleid, abiks järgmine
liigitus: pallimängud, viskemängud,
jooksumängud, peitusmängud, hüppemängud,
tasakaalumängud, plaksutamismängud,
sõrmemängud, pandimängud, kaardimängud,
paberimängud, sõnamängud.
B. Mängu alustamine. Kuidas selgitatakse välja
püüdja või lugeja? Kirjutage oma rühma laste
mängualustamise salme!
C. Milliseid mänge mängivad lapsed õues?
Milliseid mänge toas? Milliseid mänge mängivad
poisid ja tüdrukud koos, milliseid eraldi, kuidas eri
rahvusest lapsed mängivad koos? Milliseid mänge
mängivad lapsed ise ilma juhendamata, milliseid
juhendaja eestvõttel?
D. Milliseid rollimänge (nt kodu, arst, pood,
teater, lauluvõistlus, pätt ja politsei, autojuht)
lapsed mängivad, millised on tavalised süžeed,
rollid, dialoogid. Milliseid telesaateid lapsed järele
mängivad?
Tartu, 2004
3. Jutud ja ütlemised
A. Milliseid jutte (nt anekdoodid, hirmujutud, telelood) lapsed omavahel räägivad?
B. Kui kasutate ise või kasutavad lapsed mõistatusi ja vanasõnu, siis pange ka
neid kirja.
C. Palun jälgige mõne aja vältel lapsi ja pange kirja laste naljakaid ütlemisi.
Kirjutage traditsioonilisi naljatamisi, narritamissalme.
D. Mida või keda lapsed kardavad, milliseid hirmuolendeid olete oma rühma
laste puhul täheldanud? Kuidas olete aidanud hirmudest üle saada? Kuidas
lapsed ise oma hirmudest üle saavad,
võib-olla koguni julgustavad üksteist?
E. Milliseid abimaterjale olete kasutanud,
et näiteks tunde pärimusega elavdada:
nt trükised, kaastöötajate kogemused,
kodust kaasa saadud (vanavanemate)
kogemused?
F. Kui olete märganud traditsioonide
muutusi ajas oma kutsetöö jooksul,
siis palun kirjeldage neid.
Tartu, 2007
Laste- ja noortepärimuse kogumisest ja uurimisest. Lasteja noortepärimuse teemalised uurimused, kogumikud










Ekrem, Carola 1996. Liisklugemised kultuuri võtmena. – Mängult-päriselt. Tänapäeva folkloorist
II. Toimetanud Mare Kõiva. Tartu: Eesti Rahvaluule Arhiiv & Eesti Keele Instituut. 125–135
Hiiemäe, Mari 1999. Valentinipäev Eestis – traditsioon uues kuues. – Kuuldust-nähtust.
Tänapäeva folkloorist IV. Toimetanud Eda Kalmre. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum. 108–126
Kalmre, Eda 1995. Banaanil on nohu. Valik koolinalju ja muud. Tallinn: Koolibri. 128 lk
Kalmre, Eda 1999. Roos närtsib, marmor puruneb... Valik salme, nalju, mõtteteri ja ennustamisi
tüdrukute albumitest. Tallinn: Koolibri. 112 lk
Kalmre, Eda 2005. Laste- ja noortepärimus. – Regivärsist netinaljadeni. Sissejuhatus
rahvaluulesse. Toimetanud Mall Hiiemäe, Tallinn: Koolibri, 163–180
Kalmre, Eda 2005. Rahvaluule tänapäeval. – Regivärsist netinaljadeni. Sissejuhatus
rahvaluulesse. Toimetanud Mall Hiiemäe, Tallinn: Koolibri, 13–28
Kippar, Pille; Kippar, Jaagup 1996. Mängult-päriselt. (Õpilaste omavalmistatud ajalehtedest ja
ajakirjadest.) – Mängult-päriselt. Tänapäeva folkloorist II. Toimetanud Mare Kõiva. Tartu: Eesti
Rahvaluule Arhiiv & Eesti Keele Instituut. 39–51
Koolipärimus. Školnõi folkloor. Pro Folkloristica I. Toimetanud Mare Kõiva, Anu Vissel. 64 lk
Korkiakangas, Pirjo 1996. Mängud ja mänguasjad kultuuri ja elukeskkonna kajastajaina.
Mängult-päriselt. Tänapäeva folkloorist II. Toimetanud Mare Kõiva. Tartu: Eesti Rahvaluule
Arhiiv & Eesti Keele Instituut. 66–78
Kõiva, Mare 1999. Siis astu aknalauale. (Laste õudusjuttudest). – Mängult-päriselt. Tänapäeva
folkloorist II. Toimetanud Mare Kõiva. Tartu: Eesti Rahvaluule Arhiiv & Eesti Keele Instituut,
166 – 188.











Lipponen, Ulla 1999. Haigla-rollimäng – tähelepanekuid tüdrukute ja poiste ühismängu
kujunemise kohta. – Kuuldust-nähtust. Tänapäeva folkloorist IV. Toimetanud Eda Kalmre.
Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum . 146–166
Pent, Sirle 1996. Meie laste mängud: mängurõõm või mängu mure? – Mängult-päriselt.
Tänapäeva folkloorist II. Toimetanud Mare Kõiva. Tartu: Eesti Rahvaluule Arhiiv & Eesti Keele
Instituut. 59–65
Ribenis, Karin 1998. Hiir hüppas ja kass kargas. Valimik eesti laste laule, salme, hüpitusi ja
liisklugemisi. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 139 lk
Tuisk, Astrid 1996. Neeger päevitab. Maailma rahvad eesti laste naljades. Tallinn: Koolibri. 80 lk
Vahtramäe, Ell 1996. Vaim, vaim, ilmuta ennast! (Kooliõpilaste spiritualismiharrastusest) –
Mängult-päriselt. Tänapäeva folkloorist II. Toimetanud Mare Kõiva. Tartu: Eesti Rahvaluule
Arhiiv & Eesti Keele Instituut, 156–165
Vilu, Valli 2007. Liisusalmid. 70 rahvaluulelist lastesalmi. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus. 79 lk
Vissel, Anu 2004. Lastepärimus muutuvas ühiskonnas. Ars Musicae Popularis 15. Tartu: Eesti
Kirjandusmuuseum, etnomusikoloogia osakond. 231 lk
Voolaid, Piret 1998. Elevant külmkapis. Kimbuke keerdküsimusi eesti koolilaste suust. Tallinn:
Koolibri. 158 lk
Voolaid, Piret 2002. Kotisuu ei räägi. Liitsõnamänge. Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum. 68 lk
Voolaid, Piret 2003. Kaelkirjak akna taga. Põimik piltmõistatusi. Tallinn: Koolibri. 80 lk
Voolaid, Piret 2010. Kus sõnu, seal mõnu. Valimik vanasõnu noortele. Tallinn: Ajakirjade
Kirjastus. 112 lk
Valik Eesti Kirjandusmuuseumi folkloorilehel http://www.folklore.ee
leiduvaid väljaandeid ja otsimismootoriga andmebaase









Eesti vanasõnad [Estonian Proverbs]. Koost. A. Krikmann.
http://www.folklore.ee/rl/date/robotid/leht1.html
Ligi 13 000 teksti esindavad kõigi teadaolevate eesti traditsioonis käibinud ja/või
käibivate vanasõnatüüpide
normaalvorme. Aluseks on aastail 1980–1988 ilmunud teaduslik väljaanne „Eesti
vanasõnad“.
JUSTKUI. Eesti Rahvaluule Arhiivi kõnekäändude ja fraseologismide andmebaas.
http://www.folklore.ee/justkui
Tavakasutajale mõeldud eesti kõnekäändude loend. Sisaldab Eesti Rahvaluule
Arhiivi kõnekäänukartoteegi materjale.
Kõnekäänud ja fraseologismid. Koost. A. Krikmann.
http://www.folklore.ee/rl/date/robotid/leht3.html
Sisaldab u. 25 400 teksti eesti kõnekäände ja fraseologisme, mis pärinevad A. Õimu
„Fraseoloogiasõnaraamatust“ (Tallinn, 1993), Eesti Rahvaluule Arhiivi käsikirjalisest
rahvaluulearhiivist ja Eesti Keele Instituudi murdearhiivist, viimaste andmebaasi on
kõnekäänukartoteegis leiduvate koopiate põhjal rajanud A. Baran, Tiit Konsand, K.
Õim.
Mõista, mõista, mõlle-rõlle. Koost. A. Krikmann.
http://www.folklore.ee/~kriku/MOISTA/
Valik Eesti Kirjandusmuuseumi folkloorilehel http://www.folklore.ee
leiduvaid väljaandeid ja otsimismootoriga andmebaase













Eesti piltmõistatused. Koost. P. Voolaid. http://www.folklore.ee/Reebus
Eesti keerdküsimused. Koost. P. Voolaid. http://www.folklore.ee/Keerdkys
Eesti liitsõnamängud. Koost. P. Voolaid. http://www.folklore.ee/Sonamang
Eesti lühendmõistatused. Koost. P. Voolaid. http://www.folklore.ee/Lyhendid
Hüperajakiri Mäetagused. http://www.folklore.ee/tagused. Mare Kõiva & Andres
Kuperjanov (toim.). 1996. aastast ilmuv eestikeelne eelretsenseeritav ajakiri, kus
käsitletakse rahvausundit, folkloristikat ja neile lähedasi valdkondi. Igast ajakirja
numbrist leiate mõne laulu koos nootide ja viisiga. Artiklid on illustreeritud fotode ja
joonistega, samuti videolõikudega. Lisatud on ingliskeelsed kokkuvõtted.
Hüperajakiri Folklore. An Electronic Journal of Folklore.
http://www.folklore.ee/folklore. Mare Kõiva & Andres Kuperjanov (toim.). 1996.
aastast ilmuv ingliskeelne eelretsenseeritav ajakiri, mis avaldab erinevate rahvaste
folkloori, rahvausundit ja sellele lähedasi valdkondi puudutavaid uurimusi.
Eesti kaasaegsete anekdootide kogu. Koost. L. Laineste
http://www.folklore.ee/~liisi/o2/
Berta – Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas http://www.folklore.ee/Berta/
Sugrimaa http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/ ja näitena mõned selle alaosad
Rehepapp – rahvausundi ja muistendite andmebaas
http://www.folklore.ee/rehepapp/
Koolipärimuse koduleht – http://www.folklore.ee/kp
Lasteaiapärimuse küsitluskava – http://www.folklore.ee/kp/lp
Tartu, 1956
Aitäh, kõht on täis,
mutionu külas käis!