Transcript Miks on kaardid "umbes täpsed"? Kiira Mõisja Tartu Ülikool ERISTAMINE PIIRITLEMINE Kuidas tekib määramatus? • Ruumiandmestik on reaalse maailma tõlgendus ning selle tõlgenduse esitus • Geograafiline.

Miks on kaardid
"umbes täpsed"?
Kiira Mõisja
Tartu Ülikool
ERISTAMINE
PIIRITLEMINE
Kuidas tekib määramatus?
• Ruumiandmestik on reaalse maailma tõlgendus
ning selle tõlgenduse esitus
• Geograafiline informatsioon sisaldab alati vigu:
– paljud nähtused on oma olemuselt ebamäärased
– andmete kogumiseks kasutatakse erinevaid
tehnoloogiaid
– andmete kogumise ja kasutusse jõudmise vahel on
ajaline nihe
Kuidas tekib määramatus?
F3
F2
F1
Analüüs
(otsus)
Mõõtmine ja esitus
(ruumiandmebaas)
Kontseptsioon
(reaalsusmudel)
Reaalne maailm
P. Longley et al. GIS & Science, 2005
Määramatuse kontseptuaalmudel
Määramatus
Raskesti piiritletav objekt
Ähmasus
Mitmetähenduslikkus
Vastuolulisus
F1
Kindlapiiriline
objekt
Umbkaudsus
Viga
F2
P.F. Fisheri järgi. Fundamentals of Spatial Data Quality, 2006
Määramatus
Piirita
Ähmasus
Ähmasus
Piiriga
Mitmetähend.
Vastuolulisus
• Nähtus on ähmane, kui:
– nähtusel puudub looduses selgesti tunnetatav
piir
Viga
Umbkaudsus
0,75 m
3,98 m
1,7 m
4,9 m
5,4 m
3,64,3
m m
1,9 m
3,7 m
Määramatus
Piirita
Ähmasus
Ähmasus
Piiriga
Mitmetähend.
Vastuolulisus
• Nähtus on ähmane, kui:
– nähtusel puudub looduses selgesti tunnetatav
piir
– nähtuse eristamise tunnuse väärtus on nii
hägune, et raskendab ühest klassifitseerimist
Viga
Umbkaudsus
Määramatus
Piirita
Mitmetähenduslikkus
Ähmasus
Piiriga
Mitmetähend.
Vastuolulisus
Umbkaudsus
• on põhjustatud:
– nähtuse või selle omaduste ebatäpsest definitsioonist
– ühe ja sama objekti või tema atribuutide kohta käivatest
erinevatest definitsioonidest
• ilmneb selles, et ühte ja sama objekti on võimalik
paigutada
– erinevatesse klassidesse
– erinevalt piiritleda
• tekketüübid:
– vastuolulisus/lahknevus
– umbkaudsus
Viga
Määramatus
Piirita
Mitmetähenduslikkus
• Vastuolulisus/lahknevus
– ühe ja sama nähtuse kohta esineb
mitmeid erinevaid definitsioone
Ähmasus
Piiriga
Mitmetähend.
Vastuolulisus
Viga
Umbkaudsus
Määramatus
Piirita
Mitmetähenduslikkus
• Vastuolulisus/lahknevus
– ühe ja sama nähtuse kohta esineb
mitmeid erinevaid definitsioone
– erinevad kasutajad tajuvad
nähtust erinevalt
– eristamise tunnused on
ebapiisavalt määratletud, mistõttu
ühte nähtust on võimalik
klassifitseerida mitmesse
erinevasse klassi
Ähmasus
Piiriga
Mitmetähend.
Vastuolulisus
Viga
Umbkaudsus
PÕLD
ROHUMAA
Määramatus
Piirita
Mitmetähenduslikkus
Ähmasus
Piiriga
Mitmetähend.
Vastuolulisus
Umbkaudsus
• Umbkaudsus
– tunnuste määramise metoodika on hägune/mitmetine,
mistõttu objekti piiritlemine ei ole üheselt määratud
• põllupiiri määramise metoodika:
– viimane künnivagu
– potentsiaalselt harimiseks kõlbuliku maa piir
– kui naaberobjekt selgelt tunnetatav (kraav, tee, tara jne), siis
piiriks on see objekt
• muldade määramise erinev metoodika
– kõik määravad samasid muldade klasse, kuid
– kasutades klasse eristavate tunnuste määramiseks erinevaid
meetodeid saavad piirid erinevatesse kohtadesse
Loomuliku vahemikud
Viga
Võrdsed vahemikud
Määramatus
Piirita
Viga
Ähmasus
Piiriga
Mitmetähend.
Vastuolulisus
Viga
Umbkaudsus
Avalduvad, ilmnevad
Lõpptoote
vead
Vigade vormid
Vigade allikad
(Primaarne)
(Sekundaarne)
Asukohaviga
Atribuudi viga
Loogiline õigsus
Täielikkus
Andmete kogumine
ja koostamine
Andmete
töötlemine
Andmete
kasutamine
Huntery ja Berad'i allikal ja vormil põhinev klassifikatsioon. Fundamentals of Spatial Data Quality, 2006
• Pindala 484 m²
• Nurkade
määramise viga:
– ± 10 cm >> 18 m²
– ± 1 cm >> 2 m²
Aeg ja määramatus
• andmete kogumise ja kasutusse jõudmise
vahel on ajaline nihe
Kaardistus
2 kuud hiljem …..
12
Aeg ja määramatus
• “Eesti põhikaardi täielikkuse ja temaatilise õigsuse
muutumine neljal kaardilehel”
– Bakalaureusetöö, Martin Gauk 2007
– 4 kaardilehte, igaühel erinev kaardistusaasta 2003,
2004, 2005, 2006
– Uuriti kui palju on nähtuseid looduses:
• juurde tekkinud
• ära kadunud
• liiki muutunud
Aeg ja määramatus
• Tulemused
– Üldistavaid järeldusi teha ei saa
– Vigade jaotus:
• juurde tekkinud 34%
• ära kadunud 23%
• liiki muutunud 43%
– Kvaliteedi nõuetele 2007. a. tehtud kontrolli käigus ei vastanud:
• täielikkuses (puudu/liigne) 1 kaardileht (2006)
• temaatilises õigsuses (klassifitseerimine) 2 kaardilehte (2004, 2005)
– Enim tekitasid vigu:
• täielikkuses – hekid, rajad, kiviaiad, < 2 m laiused kraavid,
põõsasharvikud
• liikide määramisel – rada/pinnastee, mets/raiesmik, kõrvalhoone/vare
Kuidas elada koos määramatusega?
1. Teadvustada, et määramatus on paratamatus
2. Uurida ja hinnata andmete kvaliteeti
– metaandmed
– foorumid
3. Teha selgeks
– milline mõju on sisendi määramatusel väljundile
– millises täpsusklassis on otstarbekas ruumi uurida ja
kas erinevatest andmeallikatest saadud andmed selleks
sobivad
4. Kasutada võimalikult palju erinevaid allikaid
Kokkuvõtteks
• Määramatus on kindlasti midagi enamat, kui
lihtsalt viga.
• Mida detailsemalt me andmeid kogume ning mida
paremad nad on, seda ebakindlamad me oleme
nende esitamise kvaliteedis.
• Metaandmete olemasolu ja kättesaadavus on
ruumiandmete kasutamise võtmeks