Infopädevus ja e-õpe e-keskkonnas Sirje Virkus Tallinna Ülikool 4.oktoober 2007 Terminoloogia Kuidas me mingit nähtust, protsessi nimetame? Kuidas me mingit nähtust, protsessi defineerime? Kas terminid peavad peegeldama konkreetse nähtuse, protsessi.
Download
Report
Transcript Infopädevus ja e-õpe e-keskkonnas Sirje Virkus Tallinna Ülikool 4.oktoober 2007 Terminoloogia Kuidas me mingit nähtust, protsessi nimetame? Kuidas me mingit nähtust, protsessi defineerime? Kas terminid peavad peegeldama konkreetse nähtuse, protsessi.
Infopädevus ja e-õpe
e-keskkonnas
Sirje Virkus
Tallinna Ülikool
4.oktoober 2007
Terminoloogia
Kuidas me mingit nähtust, protsessi
nimetame?
Kuidas me mingit nähtust, protsessi
defineerime?
Kas terminid peavad
peegeldama konkreetse nähtuse, protsessi sisu
selgelt ja arusaadavalt või
piisab sellest kui me lepime kokku, et konkreetne
termin on mingi nähtuse, protsessi tähistamiseks?
Infopädevus
Ei leidnud ühtegi vastet
RAAMATUKOGUSÕNASTIK
Infokirjaoskus
INFOOSKUS
INFOOTSIOSKUS
INFOKIRJAOSKUS
kasutajate oskus informatsiooni otsida, esitada,
analüüsida, levitada jne
information skills
information literacy
RAAMATUKOGUSÕNASTIK
Infokirjaoskus
INFO + KIRJA + OSKUS
INFO + KIRJAOSKUS
INFOKIRJA + OSKUS
Infokirjaoskus mõiste
INFOOSKUS
INFOOTSIOSKUS
INFOKIRJAOSKUS
Infopädevus
Infokompetentsus
Infokompetentsid
Infootsingu ja –kasutuse oskused
Alternatiivsed terminid
information problem solving
information problem-solving
skills
information fluency
information mastery
information competence
information competency
information mediacy
information literacy
competence
information literacy
competencies
information literacy and skills
information literacy skills
information handling skills
information handling
competencies
skills of information literacy
Infoliteracy
information empowerment
Semantics
IF information literacy is a set of competences
THEN what is information literacy competence? =
information competence competence or competence
of competences
IF IL = competence AND competence = knowledge,
skills and attitudes THEN WHAT is information
literacy skills ???
Infokirjaoskus või infopädevus
Information-related competencies
identifying, locating, finding, gathering, storing,
retrieving and processing information from a variety
of sources;
using a range of information-retrieval and
information-processing skills confidently and
competently;
organizing, analysing, synthesizing, evaluating and
using information;
presenting and communicating information clearly,
logically, concisely and accurately.
Infokirjaoskus
Termin kasutusel alates 1974.aastast,
Paul Zurkowski, Ameerika Ühendriikide Infotööstuse
Assotsiatsiooni president
Erinevad terminid infokirjaoskuse tähistamiseks
Palju erinevaid definitsioone, mudeleid, käsitlusi
Erinevad arusaamad infokirjaoskuse
arendamisest
Infokirjaoskuse vihmavari
Patrica Senn Breivik
Infokirjaoskaja isik
Teadvustab
infovajaduse
Sõnastab
infopäringuid
Kasutab ja
esitab infot
Määratleb infoja viiteallikad
Korrastab ja
töötleb infot
Valib sobiva info
ja allikad
INFOKIRJAOSKAJA
Hindab infot ja
infoallikaid
Sooritab
infootsingui
d
Webber ja Johnston (2002)
Defineerivad infokirjaoskust kui tõhusat ja eetilist
infokäitumist:
„Infokirjaoskus on sobiliku infokäitumise
kohandamine, koos kriitilise arusaamisega
informatsiooni arukast ja eetilisest kasutamisest
ühiskonnas, et ükskõik millise infokanali või
meediumi kaudu saada informatsiooni, mis sobiks
infovajaduse rahuldamiseks“.
Infokirjaoskuse seitse palet (Bruce, 1997)
Esimene nägu: IT kogemus
Teine nägu: Infoallikate kogemus
Kolmas nägu: Infoprotsessi kogemus
Neljas nägu: Infokontrolli kogemus
Viies nägu: Teadmiste konstrueerimise kogemus
Kuues nägu: Teadmiste avardamise kogemus
Seitsmes nägu: Tarkuse kogemus
UNESCO (Abid, 2005)
Infokirjaoskus on intellektuaalne raamistik ja
protsess informatsiooni leidmisest, hindamisest,
kasutamisest, edastamisest ja sellest arusaamisest.
Selle protsessi edukus sõltub osaliselt IT
kasutamise vilumusest ja osaliselt uurimismeetodite
valdamisoskustest, millest olulisimad on kriitilise
mõtlemise ja arutlusoskused.
Infokirjaoskus
Õppimise viis - The way of learning –
(Kuhlthau,1993, Lupton, 2004)
Infoga töötamise viis - The way of working with
information – (Bruce, 1997)
Harjumus või eluviis - A habit or a way of life
(Hinchliffe, 2001)
Teadmise kujunemise viis - The way of knowing –
(Lloyd, 2003)
Küsimuste esitamise pedagoogika - IL as a
pedagogy of questions (Andretta, 2006)
A way of learning
In the literature the terms “learning styles” and
“cognitive styles” are often used interchangeably
Learning style refers to how a learner perceives, interacts with,
and responds to the learning environment, it is a measure of
individual differences
Cognitive style refers to a learner’s preferred way of processing
information; that is, the person’s typical mode of thinking,
remembering, or problem solving
Tõlgendused
Informatsioon
Kirjaoskus
Kompetentsus
Oskus
Ekspertiis
Seosed teiste mõistetega
Research skills
Learning skills
Learning to learn skills
Academic skills
Media literacy
Digital literacy….
E-õpe
E-õpe
kaugkoolitus (distance education),
paindlik õpe (flexible learning),
avatud õpe (open learning),
avatud õpe ja kaugkoolitus (open and distance learning),
hajusõpe (distributed learning),
arvutipõhine õpe (computer-based learning),
sidusõpe (online learning),
veebipõhine õpe (web-based learning),
virtuaalõpe (virtual learning),
teleõpe (telelearning)
E-õpe Eestis
Kaasaegne kaugkoolitus
Avatud õpe ja kaugkoolitus
e-õpe
E-õpe
21.sajandi võlusõnaks on e-õpe (e-learning).
(poliitikud, koolitajad)
Tihtipeale vaadeldakse e-õpet kui sünonüümi
haridussüsteemi moderniseerimisele.
Euroopa riikides e-õppe poliitika ja rajatakse eülikoole
Uurijate ja praktikute poolt on pakutud palju eõppe definitsioone.
E-õpe
“Koolituse pakkumine Interneti, intraneti, ekstraneti
või veebi vahendusel“ (Sloman, 2001) .
“Elektroonilise tehnoloogia abil edastatud või
vahendatud õppimise võimalused” (Ameerika
Väljaõppe ja Arendusühing (American Society for
Training and Development/ ASTD, 2000) .
E-õpe
“Uue multimeediatehnoloogia ja Interneti
kasutamine, et soodustada juurdepääsu
ressurssidele ja teenustele ning võimaldada
kaugkoostööd ja ressursside vahetust
õppimise kvaliteedi parandamise eesmärgil“
(The eLearning Action Plan, 2001).
E-õpe
Enamuses e-õppe definitsioone rõhutab kolme aspekti
- e-õpe on:
võrgupõhine ja teeb võimalikuks õppetegevuse,
õppematerjalide pideva uuendamise, otsingu,
levitamise ja informatsiooni jagamise
toimub arvutite kaudu kasutades standardset
Interneti tehnoloogiat
võib esineda iseseisvalt või traditsioonilise koolituse
osana (Rosenberg, 2001).
E-õpe
Paljud uurijad suhtuvad terminisse kriitiliselt
(Holmberg, 2003; Rekkedal, 2002; Paulsen, 2003;
Bang, 2001).
Torstein Rekkedal väidab, et õppimine on tegevus
või protsess, mille tulemusel toimuvad muutused
isiku ettekujutustes, hoiakutes, kognitiivsetes või
füüsilistes oskustes ja see ei saa kuidagi olla
elektrooniline.
E-õpe
Eesti autorid tavatsevad terminit e-learning
kasutades rääkida küll e-õppest, mitte eõppimisest, kuid sellegi poolest puutume
Rekkedali poolt osutatud probleemiga kokku,
sest e-õpe haarab nii õppimise kui õpetamise
poole.
Terminid
Otsingud uute terminite järele aga jätkuvad
blended learning
flexi-mode learning ja
mixed-mode learning (Bates, 1995).
connected learning (Everhart, 2002).
m-learning/mobile learning.
Infoteadus
Informatsioon
Infoteadus
Kasutajakoolitus
Infokirjaoskus
Infojuhtimine
Teadmusjuhtimine
Kokkuvõte
Terminite määratlemine on oluline iga
uurimisvaldkonna jaoks.
Ei saa rääkida valdkonna arengust või koostada
häid juhendmaterjale, kui ei ole ühesugust
arusaamist kasutatavatest terminitest.
Selleks, et arendada infopädevust või infokirjaoskust
või e-õpet on vaja teada, et mis see on, mida me
arendame
Tänan tähelepanu eest!