Transcript Seto rahvalaulutraditsioon
Slide 1
Seto laulutraditsioonist
Slide 2
Alates 862. aastast on suurem osa
setode alast kuulunud vene
valitsejatele.
Õigeusk 10.-13. saj.
1224. aastal moodustati Tartu
piiskopkond ning fikseeriti selle piir
Pihkva vürstiriigiga, Irboska ja
Vastseliina (1342) linnus
1473. aastal rajati Petseri klooster
2.02.1920. Tartu rahu Eesti
Vabariigi ja Nõukogude Venemaa
vahel - Eesti Vabariigiga liideti
Setumaa ning viimasega piirnevad
Pihkva kubermangu alad – loodi
Petseri maakond.
15.08.1944 75% Petseri maakonnast
eraldati Eesti NSV-st Vene NFSV-le
(Leningradi oblastisse Petseri
rajoon.)
Slide 3
1991 kontrolljoon;
Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni
vaheline Eesti–Vene riigipiiri leping kirjutati
alla 2005. aasta 18. mail Moskvas.
Setomaa Valdade Liit.
Seto kuningriik: I Seto Kuningriigi päiv
Obinitsah 20.VIII 1994.
Slide 4
Seto laulud
regilaulu-eelsed
regilaulud
uuemad laulud
Ühehäälsed
Mitmehäälsed
hällilaulud
karjaselaulud
surnuitkud
loitsud
lastelaulud
vaimulikud värsid
lüroeepika
töölaulud
lüürika
tavandiga seotud
(pulmalaulud, kalendrilaulud)
tavandiväline
(üldised peolaulud,
improvisatsioonid)
Slide 5
Varased mitteregivärsilised žanrid
loitsud,
hüüded,
lugemised,
loodushäälendid
muinasjutulaulud
lastelaulud
ahellaulud
itkud
Slide 6
RKM, Mgn. II 164 h < Setu, Mikitamäe k - V. Pino ja H. Tampere < Ida Pino, 64 a (1959). Noodistanud I.
Rüütel ja E. Tuvi, redigeerinud E. Tuvi.
Slide 7
Karjaselaul
Meremäelt,
salvestatud
1938
Slide 8
surnuitkud
• Esitajateks vaid naised
• Peamiselt sooloesitus
• Kindel olukord, asend ja
liigutused
KOORIITKUD
* noore neiu matused
* tänapäeval ka itkud seto
kooride lahkunud liikmetele
• autentses situatsioonis
esitatud
• väljaspool autentset
situatsiooni
Kuulja ikminõ Obinitsa surnuaial.
1922 (Ilmari Manninen)
Slide 9
Itkude struktuur
• enamasti põhistruktuuriks kaheksasilbik
• ütted (mamakõnõ, üläkõnõ, pujakõnõ, tätäkõnõ, tsidsakõnõ,
Nastakõnõ, Vass´okõnõ jm)
• nuuksed
Pihlaste
4-5;
7-15
Slide 10
Matusel itketud surnuitk:
Pelageja Karulaan (s 1906) 1980. a
V. Pino & V. Sarv. Setu surnuitkud II. Tallinn 1982, nr 57; Itk õele (RKM, Mgn. II 3317 (2) < Setu,
Pööni k. - Õ. Sarv < Pelageja Karulaan, s. 1906. (1980)
Slide 11
Slide 12
Slide 13
Seto mitmehäälsusest
•
eeslaulja ja koor
eeslaulja – sõnoline, ütles iist
•
koor kahehäälne
ülemine soolohääl – killõ
alumised hääled – torrõd
•
torrõ partiis heterofoonia
mõnikord on kooris ka nn
alumine torrõ
•
sujuv “tõusmine”
u ½ t – 1 tooni võrra madalamale
moduleerimine – kergütämine
•
spetsiaalne tämber
Slide 14
Seto rahvaviiside laadid
• diatoonilise helirea lõikudel põhinevad viisid
ja anhemitooniliste helistruktuuride jäljed
• pooltoon-poolteisttoon-laadil põhinevad viisid
http://laul.setomaa.ee/
Slide 15
diatooniline
helirida
kooripartii
Nasta Puhm, eeslaulja ja torrõ
Lidia Lind, torrõ
Vera Hirsik, torrõ
Maria Rõžikova, killõ
KOOS
Maaselitsa kül veese-jo-litsa,
maaselitsa, veeselitsa, veese-jo-litsa,
lääme_ks mi kulla küll kul´a-jo-tamma,
lääme_ks mi virve küll veerä-jo-tämmä,
vell´o pand´ ette hüä hobõsõ,
panni_ks tä targa kül tao-jo-sillõ,
olõ_i tä iäl kül iih jo olnu,
kunagi olõ_i tä kohki viil (jo) käünü,
püsü_i täl putsai küll puusa jo päälä,
lina-kül-seeme täl lehe jo päälä.
Sõida_ks jo sõida sa sõnni-jo-kõnõ!
Võinädal, rõõmus aeg / lähme, kullakesed, jalutama / lähme, virved,
veeretama / veli pani ette hea hobuse / pani ta targa rakmetesse / see
pole iialgi vankri ees olnud / kunagi pole ta kuskil veel käinud / ei püsi
tal sulg puusa peal / linaseeme ei püsi laudil. / Sõida, sõida sa
sõnnikene
Slide 16
diatooniline
helirida
pooltoon-poolteisttoon-helirida
Leiko 1976
kergütämine (allapoole
moduleerimine, “kergendamine”)
Sõida_ks, kulla sa sõnni-jo-kõnõ,
vala sa, vele kjul varsakõnõ!
Ommõ_ks meil iih kül hüä hobõnõ,
virga om ruuna meil vehmerilla,
targa om hopõn meil taossilla,
olõ_i ta iäl viil iih olnu,
kunagi viil kohki käünü ...
Slide 17
Pooltoon-poolteisttoon-laad
d-es-fis-g-b-ces
1-3-1-3-1 (pooltoonide arv)
pooltoon-poolteisttoon-struktuuriga heliridu leidub nt ka LõunaVenemaa ja Mordva vokaalses muusikas
mitmehäälsuse monointervallilisus (kahetoonilisus) – kõik
struktuursed kooskõlad on kahetoonilised
pooltoon-poolteisttoon-laadis: es-g-ces & d-fis-b
diatoonikal põhinevates heliridades on moodustuvad kooskõlad
pooleteise või kahetoonilistest intervallidest:
e-g-h & d-f/fis-a-c
Slide 18
kahe funktsionaalse astmekompleksi vaheldumise rütm e
laadirütm säilib helirea muutudes
laadirütm määrab viisitüübi
diatooniline: 0 – e g h, X – fis a c
0 0 I X0X 0(X)0 X0X 0 0 X0X 0
pooltoon-poolteisttoon: 0 – es g ces, X – fis b
0
Slide 19
pooltoonpoolteisttoonhelirida
Maime Kapten
Lidia Lind,
eeslaul ja torrõ torrõ
(alla)
Anastassia
Puhm torrõ
(üles)
Maria Rõžikova,
killõ
KOOS
Näiokõnõ_ks sa noorõ-,
noorõkõnõ, noorõ-, noorõkõnõ, noorõ-,
mii_ks meeli- sa -mar´a-,
mar´akõnõ, mar´a-, mar´akõnõ, mar´a-,
lääde kotost sa mine-,
minemähe, mine-, minemähe, mine-,
ese majast sa kallu-,
kallumahe, kallu-, kallumahe, kallu-,
ette_ks heidä sa Essu,
Essu risti, Essu, Essu risti, Essu,
Jummal´ teedä siis juha-,
juhatasõ, juha-, juhatasõ, juha-,
näiokõnõ_ks sa noorõ-,
noorõkõnõ, noorõ-, noorõkõnõ, noorõ-,
olõt usku sa oi-,
oigõta, oi-, oigõta, oi-,
viitä olõt sa vesse-,
vesselätä, vesse-, vesselätä, vesse-,
uma_õs usku sa unõ-,
unõhtagu_i, unõ-, unõhtagu_i, unõ-,
Neiukene sa noorekene,
meie meelemarjakene,
lähed kodust sa minema,
isamajast sa kalduma,
ette heida sa Jeesu rist,
Jumal teed siis juhatab.
Neiukene noorekene,
oled usku sa õiget,
oled lõbusa olemisega
ära unusta oma usku,
usk pane õunapuusse,
olemine pane sa
kirsipuusse,
õunapuu on seal oja
ääres,
kirsipuu küla otsas...
Slide 20
Vel´ekene nu noorõ- ne noorõkõnõ, noorõ-, noorõkõnõ, noorõ-!
Lätt õks vel´lo meil veerü- nu veerümähe, veerü-, veerümähe, veerü-,
Anne Vabarna
imekana_ks lät´t kallu- ne kallumahe, kallu-, kallumahe, kallu-.
koor 1937
Uma_ks vel´lo sa os´a- nu os´akõnõ, os´a-, os´akõnõ, os´a-,
kui iks lääde sa neio nu neio kodo, neio, neio kodo, neio,
lääde_ks mõrs´a sa mõi- sis mõisahe, mõjoo-, mõisahe, mõjoo-,
säe_ks höste sis särgi- sa särgisiilo, särgi-, särgisiilo, särgi-,
panõ_ks höste sis pal´to- sa pal´tonulga, pal´to-, pal´tonulga, pal´to-.
Neio_ks kavval´ om kae- sääl kaemahe, kahe-, kahemahe, kahe-,
vali_ks sinno om vahti- tä vahtimahe, vahti-, vahtimahe, vahti-,
neio kaes sääl kaartõ külk kaartõ alta, kaartõ, kaartõ alta, kaartõ,
sallõ sinno_ks tä saina küll saina takah, saina, saina takah, saina.
Neiu kirriv om kui tuu sääl kui tuu hähne, kui tuu, kui tuu hähne, kui tuu,
mõtsatsirgust om mõdu- tä mõdusapa, mõdu-, mõdusapa, mõdu-.
Vennakene noorekene, vend läheb meil veerema, emakana läheb kalduma. Oma vend, sa osjakene, kui sa
lähed neiu koju, lähed mõrsja mõisa, sea siis hästi kuuesiilud, pane hästi palitunurgad. Neiu kaval on seal
vaatama, vali sind vahtima, neiu kaeb seal räästa alt, sallib sind seina taga. Neiu on kirju nagu rähn,
metsalinnust on meeldivam.
Slide 21
Mille poolest erineb harmooniarütm Leiko ja Vabarna koori variandis?
Slide 22
Elena Laanetu 1976. a.
Slide 23
Katõ paariga kaas´kõllõminõ
Elena Laanetu, killõ Maria Kägovere.
Vele-ks sa-kene noorõkõnõ,
kas´ke kan´ke.
Kohe mi veeme uma vell´o?
Veeme künnelde külele,
vaha valusa var´olõ.
koh yks inne ime olli,
olliq vanõbaq mõlõbaq.
Kae-ks, kae, näe, näe,
palas künnel ilosahe,
palas vaha valusahe,
saasõ sis illos elämine,
saasõ kallis kasuminõ.
Helinäide 5. RKM, ER 55 (6), salv. Jaan Sarv
1972.
Vennakene, noorekene,
Kuhu me viime oma venna?
Viime küünalde küljele [kõrvale],
vaha valusa varjule.
[sinna] kus ema [ennem] oli,
olid vanemad mõlemad.
Vaata, vaata, näe, näe,
[kui] põleb küünal ilusasti,
põleb vaha valusasti,
saab siis ilus elamine,
saab kallis kasvamine.
Slide 24
Meestelaul
töölaulud
lüro-eepika
lüürika
Nakõq, poisiq, laulõmahe:
Nakõ-ks kõnõ-kõik poisiq või-e laulõ-ks-kõsõ-mahe vai-e,
nakõ-kõsõ poisiq vai laulõ-gõ-kõsõ-gõ-maah!
Slide 25
c
a
Meeste peolaul
(alumine) torrõ
Meremäe k., 1990
torrõ
killõ
alumine torrõ
kvindid
s.3 kvindid s.3
alumine torrõ
torrõ
diatooniline helirida e-f-g-a-h-c
alumise torrõ tähtsus, kvinditugi
kooripartiis tempo tugev aeglustus
hingamised, väga jõuline laulmine, pikad noodid, rõhud, libistused
-- oluline on hääle- ja muusikategemine
Slide 26
c
a
(alumine) torrõ
torrõ
killõ
alumine torrõ
alumine torrõ
torrõ
Hoi taas vellekeizi, või noorõ-jallõ-kõisi,
võie, hoi taas vellokõizi, või noorõ-jallõ-rõ-ko,
saie-kõsõ ütte, ti lööge-kõsõ laulu,
vai, saiõkõzõ ütte või lööge-kõzõ-rõ laul!
Hoi vennakesi noorekesi,
Setä-kõsõ aigu mi ammukõsõ oodi
saite kokku, lööge laulu
või, setä-kõzõ aigu või ammu-kõzõ(rõ) ood, Seda aega me ammu ootasime
setä-kõsõ tunni küll tulõ-jallõ-vata,
seda tundi tulevat
või, setä-kõzõ tunni küll tulõ-kõzõ-vad,
[kui kõigist nurkadest tullakse kokku]
Slide 27
Meeste põllulaul, kooriosa
Iistütlejä: Juhkim(Jefim) Luuga, killõ: Jakob Kadak. Nikolai Rimm, Uusvada küla, 1974 (RKM,
Mgn. I 10 d)
Lõpõ_ks kazõ külle kull´a sa küll põllukõnõ,
vaiõ lõpõq kazõ kull´a sa küll põllukõ(õ)n,
oiu_ks kazõ kõik otsa viilõ osa-ho-kõnõ,
vaiõ oiuq kazõ otsa sa küll osakõ(õ)n,
Kui õks kazõ lõpõ-i sa küll põllukõnõ,
võie kui õks kasõ lõpõ-i sa küll põllukõ(õ)n,
oiu-i kazõ sa otsa kõik küll osa-ho-kõnõ,
vaiõ oiu-i kasõ otsa sa küll osakõ(õ)n,
pannõ_ks kazõ mi põllu pala-ho-mahe,
pannõ kazõ põllu (võie) palama,
Lõpe, kulla põllukene,
jõua otsa, osakene!
kui ei lõpe sa, põllukene,
ei jõua otsani, osakene,
paneme me põllu põlema,
pannõ_ks kazõ kõrrõq kyiki kõrõbõnõma,
paneme kõrred kõrbema.
vaiõ pannõ kazõ kõrrõq kyiki kõrbõma.
Pääse_ks kazõ mi vaivust viil vallalõ,
Pääseme me vaevast vallale,
võiõ pääse_ks kazõ vaivust viil vallal,
siis veel kazõ küllõ ori viil õks otsa-ho lääde,
siis veel ori otsa läheb,
võiõ siis veel kazõ mi viile/küll otsa-ga lää. siis me otsa läheme.
Slide 28
veel pooltoon-poolteisttoon-helireast: helikõrguste tegelik vahekord ja
noodistamistraditsioonid
vahe pooltoonides a)
b) Bb-Cb asemel A#-B
4
4
4
4
4
4
4
4
Slide 29
Noodistused on pärit Herbert Tampere Eesti rahvalaule viisidega III 1964, lk 110 ja I
1956, lk 202
Slide 30
Slide 31
pooltoon-poolteisttoon-helirea arengud; intoneerimisskaala ja helirea astmete
vahekord (liikumine diatoonilises laadis mõtlemise suunas)
Anni Sillaorg ja Haudjasaare koos 1970. a, salv. U. Kolk ja V.
Tormis, RKM, Mgn. II 1870 b.
Kuldatsäuk 2006
.
.
.
Intervall astme madalaima ja kõrgeima variandi vahel (pooltoonides) esimese melostroofi torrõ
partii igal silpnoodil:
-ke- ne, jau- ha, jau- ha jau- ha, ki- vi- ke- ne, ki- vi- ke- ne
Astme helikõrgustsoon pooltoonides: g
a/as
h
aritmeetiline keskmine
0,6
0,8
0,6
neljal lauljal on a/as tsooni “laius” pool tooni või rohkem
Slide 32
pooltoon-poolteisttoon-helirea arengud: helirea astmete vahekord
Kuldatsäuk 2006
Intervallide g-a/as ja a/as-h keskmine suurus; intervallide a/as-h ja g-a/as
vahe; intervalli g-h suurus (kõik tulemused on pooltoonides): vanemad lauljad
laulavad pigem as ja nooremad pigem a
Seto laulutraditsioonist
Slide 2
Alates 862. aastast on suurem osa
setode alast kuulunud vene
valitsejatele.
Õigeusk 10.-13. saj.
1224. aastal moodustati Tartu
piiskopkond ning fikseeriti selle piir
Pihkva vürstiriigiga, Irboska ja
Vastseliina (1342) linnus
1473. aastal rajati Petseri klooster
2.02.1920. Tartu rahu Eesti
Vabariigi ja Nõukogude Venemaa
vahel - Eesti Vabariigiga liideti
Setumaa ning viimasega piirnevad
Pihkva kubermangu alad – loodi
Petseri maakond.
15.08.1944 75% Petseri maakonnast
eraldati Eesti NSV-st Vene NFSV-le
(Leningradi oblastisse Petseri
rajoon.)
Slide 3
1991 kontrolljoon;
Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni
vaheline Eesti–Vene riigipiiri leping kirjutati
alla 2005. aasta 18. mail Moskvas.
Setomaa Valdade Liit.
Seto kuningriik: I Seto Kuningriigi päiv
Obinitsah 20.VIII 1994.
Slide 4
Seto laulud
regilaulu-eelsed
regilaulud
uuemad laulud
Ühehäälsed
Mitmehäälsed
hällilaulud
karjaselaulud
surnuitkud
loitsud
lastelaulud
vaimulikud värsid
lüroeepika
töölaulud
lüürika
tavandiga seotud
(pulmalaulud, kalendrilaulud)
tavandiväline
(üldised peolaulud,
improvisatsioonid)
Slide 5
Varased mitteregivärsilised žanrid
loitsud,
hüüded,
lugemised,
loodushäälendid
muinasjutulaulud
lastelaulud
ahellaulud
itkud
Slide 6
RKM, Mgn. II 164 h < Setu, Mikitamäe k - V. Pino ja H. Tampere < Ida Pino, 64 a (1959). Noodistanud I.
Rüütel ja E. Tuvi, redigeerinud E. Tuvi.
Slide 7
Karjaselaul
Meremäelt,
salvestatud
1938
Slide 8
surnuitkud
• Esitajateks vaid naised
• Peamiselt sooloesitus
• Kindel olukord, asend ja
liigutused
KOORIITKUD
* noore neiu matused
* tänapäeval ka itkud seto
kooride lahkunud liikmetele
• autentses situatsioonis
esitatud
• väljaspool autentset
situatsiooni
Kuulja ikminõ Obinitsa surnuaial.
1922 (Ilmari Manninen)
Slide 9
Itkude struktuur
• enamasti põhistruktuuriks kaheksasilbik
• ütted (mamakõnõ, üläkõnõ, pujakõnõ, tätäkõnõ, tsidsakõnõ,
Nastakõnõ, Vass´okõnõ jm)
• nuuksed
Pihlaste
4-5;
7-15
Slide 10
Matusel itketud surnuitk:
Pelageja Karulaan (s 1906) 1980. a
V. Pino & V. Sarv. Setu surnuitkud II. Tallinn 1982, nr 57; Itk õele (RKM, Mgn. II 3317 (2) < Setu,
Pööni k. - Õ. Sarv < Pelageja Karulaan, s. 1906. (1980)
Slide 11
Slide 12
Slide 13
Seto mitmehäälsusest
•
eeslaulja ja koor
eeslaulja – sõnoline, ütles iist
•
koor kahehäälne
ülemine soolohääl – killõ
alumised hääled – torrõd
•
torrõ partiis heterofoonia
mõnikord on kooris ka nn
alumine torrõ
•
sujuv “tõusmine”
u ½ t – 1 tooni võrra madalamale
moduleerimine – kergütämine
•
spetsiaalne tämber
Slide 14
Seto rahvaviiside laadid
• diatoonilise helirea lõikudel põhinevad viisid
ja anhemitooniliste helistruktuuride jäljed
• pooltoon-poolteisttoon-laadil põhinevad viisid
http://laul.setomaa.ee/
Slide 15
diatooniline
helirida
kooripartii
Nasta Puhm, eeslaulja ja torrõ
Lidia Lind, torrõ
Vera Hirsik, torrõ
Maria Rõžikova, killõ
KOOS
Maaselitsa kül veese-jo-litsa,
maaselitsa, veeselitsa, veese-jo-litsa,
lääme_ks mi kulla küll kul´a-jo-tamma,
lääme_ks mi virve küll veerä-jo-tämmä,
vell´o pand´ ette hüä hobõsõ,
panni_ks tä targa kül tao-jo-sillõ,
olõ_i tä iäl kül iih jo olnu,
kunagi olõ_i tä kohki viil (jo) käünü,
püsü_i täl putsai küll puusa jo päälä,
lina-kül-seeme täl lehe jo päälä.
Sõida_ks jo sõida sa sõnni-jo-kõnõ!
Võinädal, rõõmus aeg / lähme, kullakesed, jalutama / lähme, virved,
veeretama / veli pani ette hea hobuse / pani ta targa rakmetesse / see
pole iialgi vankri ees olnud / kunagi pole ta kuskil veel käinud / ei püsi
tal sulg puusa peal / linaseeme ei püsi laudil. / Sõida, sõida sa
sõnnikene
Slide 16
diatooniline
helirida
pooltoon-poolteisttoon-helirida
Leiko 1976
kergütämine (allapoole
moduleerimine, “kergendamine”)
Sõida_ks, kulla sa sõnni-jo-kõnõ,
vala sa, vele kjul varsakõnõ!
Ommõ_ks meil iih kül hüä hobõnõ,
virga om ruuna meil vehmerilla,
targa om hopõn meil taossilla,
olõ_i ta iäl viil iih olnu,
kunagi viil kohki käünü ...
Slide 17
Pooltoon-poolteisttoon-laad
d-es-fis-g-b-ces
1-3-1-3-1 (pooltoonide arv)
pooltoon-poolteisttoon-struktuuriga heliridu leidub nt ka LõunaVenemaa ja Mordva vokaalses muusikas
mitmehäälsuse monointervallilisus (kahetoonilisus) – kõik
struktuursed kooskõlad on kahetoonilised
pooltoon-poolteisttoon-laadis: es-g-ces & d-fis-b
diatoonikal põhinevates heliridades on moodustuvad kooskõlad
pooleteise või kahetoonilistest intervallidest:
e-g-h & d-f/fis-a-c
Slide 18
kahe funktsionaalse astmekompleksi vaheldumise rütm e
laadirütm säilib helirea muutudes
laadirütm määrab viisitüübi
diatooniline: 0 – e g h, X – fis a c
0 0 I X0X 0(X)0 X0X 0 0 X0X 0
pooltoon-poolteisttoon: 0 – es g ces, X – fis b
0
Slide 19
pooltoonpoolteisttoonhelirida
Maime Kapten
Lidia Lind,
eeslaul ja torrõ torrõ
(alla)
Anastassia
Puhm torrõ
(üles)
Maria Rõžikova,
killõ
KOOS
Näiokõnõ_ks sa noorõ-,
noorõkõnõ, noorõ-, noorõkõnõ, noorõ-,
mii_ks meeli- sa -mar´a-,
mar´akõnõ, mar´a-, mar´akõnõ, mar´a-,
lääde kotost sa mine-,
minemähe, mine-, minemähe, mine-,
ese majast sa kallu-,
kallumahe, kallu-, kallumahe, kallu-,
ette_ks heidä sa Essu,
Essu risti, Essu, Essu risti, Essu,
Jummal´ teedä siis juha-,
juhatasõ, juha-, juhatasõ, juha-,
näiokõnõ_ks sa noorõ-,
noorõkõnõ, noorõ-, noorõkõnõ, noorõ-,
olõt usku sa oi-,
oigõta, oi-, oigõta, oi-,
viitä olõt sa vesse-,
vesselätä, vesse-, vesselätä, vesse-,
uma_õs usku sa unõ-,
unõhtagu_i, unõ-, unõhtagu_i, unõ-,
Neiukene sa noorekene,
meie meelemarjakene,
lähed kodust sa minema,
isamajast sa kalduma,
ette heida sa Jeesu rist,
Jumal teed siis juhatab.
Neiukene noorekene,
oled usku sa õiget,
oled lõbusa olemisega
ära unusta oma usku,
usk pane õunapuusse,
olemine pane sa
kirsipuusse,
õunapuu on seal oja
ääres,
kirsipuu küla otsas...
Slide 20
Vel´ekene nu noorõ- ne noorõkõnõ, noorõ-, noorõkõnõ, noorõ-!
Lätt õks vel´lo meil veerü- nu veerümähe, veerü-, veerümähe, veerü-,
Anne Vabarna
imekana_ks lät´t kallu- ne kallumahe, kallu-, kallumahe, kallu-.
koor 1937
Uma_ks vel´lo sa os´a- nu os´akõnõ, os´a-, os´akõnõ, os´a-,
kui iks lääde sa neio nu neio kodo, neio, neio kodo, neio,
lääde_ks mõrs´a sa mõi- sis mõisahe, mõjoo-, mõisahe, mõjoo-,
säe_ks höste sis särgi- sa särgisiilo, särgi-, särgisiilo, särgi-,
panõ_ks höste sis pal´to- sa pal´tonulga, pal´to-, pal´tonulga, pal´to-.
Neio_ks kavval´ om kae- sääl kaemahe, kahe-, kahemahe, kahe-,
vali_ks sinno om vahti- tä vahtimahe, vahti-, vahtimahe, vahti-,
neio kaes sääl kaartõ külk kaartõ alta, kaartõ, kaartõ alta, kaartõ,
sallõ sinno_ks tä saina küll saina takah, saina, saina takah, saina.
Neiu kirriv om kui tuu sääl kui tuu hähne, kui tuu, kui tuu hähne, kui tuu,
mõtsatsirgust om mõdu- tä mõdusapa, mõdu-, mõdusapa, mõdu-.
Vennakene noorekene, vend läheb meil veerema, emakana läheb kalduma. Oma vend, sa osjakene, kui sa
lähed neiu koju, lähed mõrsja mõisa, sea siis hästi kuuesiilud, pane hästi palitunurgad. Neiu kaval on seal
vaatama, vali sind vahtima, neiu kaeb seal räästa alt, sallib sind seina taga. Neiu on kirju nagu rähn,
metsalinnust on meeldivam.
Slide 21
Mille poolest erineb harmooniarütm Leiko ja Vabarna koori variandis?
Slide 22
Elena Laanetu 1976. a.
Slide 23
Katõ paariga kaas´kõllõminõ
Elena Laanetu, killõ Maria Kägovere.
Vele-ks sa-kene noorõkõnõ,
kas´ke kan´ke.
Kohe mi veeme uma vell´o?
Veeme künnelde külele,
vaha valusa var´olõ.
koh yks inne ime olli,
olliq vanõbaq mõlõbaq.
Kae-ks, kae, näe, näe,
palas künnel ilosahe,
palas vaha valusahe,
saasõ sis illos elämine,
saasõ kallis kasuminõ.
Helinäide 5. RKM, ER 55 (6), salv. Jaan Sarv
1972.
Vennakene, noorekene,
Kuhu me viime oma venna?
Viime küünalde küljele [kõrvale],
vaha valusa varjule.
[sinna] kus ema [ennem] oli,
olid vanemad mõlemad.
Vaata, vaata, näe, näe,
[kui] põleb küünal ilusasti,
põleb vaha valusasti,
saab siis ilus elamine,
saab kallis kasvamine.
Slide 24
Meestelaul
töölaulud
lüro-eepika
lüürika
Nakõq, poisiq, laulõmahe:
Nakõ-ks kõnõ-kõik poisiq või-e laulõ-ks-kõsõ-mahe vai-e,
nakõ-kõsõ poisiq vai laulõ-gõ-kõsõ-gõ-maah!
Slide 25
c
a
Meeste peolaul
(alumine) torrõ
Meremäe k., 1990
torrõ
killõ
alumine torrõ
kvindid
s.3 kvindid s.3
alumine torrõ
torrõ
diatooniline helirida e-f-g-a-h-c
alumise torrõ tähtsus, kvinditugi
kooripartiis tempo tugev aeglustus
hingamised, väga jõuline laulmine, pikad noodid, rõhud, libistused
-- oluline on hääle- ja muusikategemine
Slide 26
c
a
(alumine) torrõ
torrõ
killõ
alumine torrõ
alumine torrõ
torrõ
Hoi taas vellekeizi, või noorõ-jallõ-kõisi,
võie, hoi taas vellokõizi, või noorõ-jallõ-rõ-ko,
saie-kõsõ ütte, ti lööge-kõsõ laulu,
vai, saiõkõzõ ütte või lööge-kõzõ-rõ laul!
Hoi vennakesi noorekesi,
Setä-kõsõ aigu mi ammukõsõ oodi
saite kokku, lööge laulu
või, setä-kõzõ aigu või ammu-kõzõ(rõ) ood, Seda aega me ammu ootasime
setä-kõsõ tunni küll tulõ-jallõ-vata,
seda tundi tulevat
või, setä-kõzõ tunni küll tulõ-kõzõ-vad,
[kui kõigist nurkadest tullakse kokku]
Slide 27
Meeste põllulaul, kooriosa
Iistütlejä: Juhkim(Jefim) Luuga, killõ: Jakob Kadak. Nikolai Rimm, Uusvada küla, 1974 (RKM,
Mgn. I 10 d)
Lõpõ_ks kazõ külle kull´a sa küll põllukõnõ,
vaiõ lõpõq kazõ kull´a sa küll põllukõ(õ)n,
oiu_ks kazõ kõik otsa viilõ osa-ho-kõnõ,
vaiõ oiuq kazõ otsa sa küll osakõ(õ)n,
Kui õks kazõ lõpõ-i sa küll põllukõnõ,
võie kui õks kasõ lõpõ-i sa küll põllukõ(õ)n,
oiu-i kazõ sa otsa kõik küll osa-ho-kõnõ,
vaiõ oiu-i kasõ otsa sa küll osakõ(õ)n,
pannõ_ks kazõ mi põllu pala-ho-mahe,
pannõ kazõ põllu (võie) palama,
Lõpe, kulla põllukene,
jõua otsa, osakene!
kui ei lõpe sa, põllukene,
ei jõua otsani, osakene,
paneme me põllu põlema,
pannõ_ks kazõ kõrrõq kyiki kõrõbõnõma,
paneme kõrred kõrbema.
vaiõ pannõ kazõ kõrrõq kyiki kõrbõma.
Pääse_ks kazõ mi vaivust viil vallalõ,
Pääseme me vaevast vallale,
võiõ pääse_ks kazõ vaivust viil vallal,
siis veel kazõ küllõ ori viil õks otsa-ho lääde,
siis veel ori otsa läheb,
võiõ siis veel kazõ mi viile/küll otsa-ga lää. siis me otsa läheme.
Slide 28
veel pooltoon-poolteisttoon-helireast: helikõrguste tegelik vahekord ja
noodistamistraditsioonid
vahe pooltoonides a)
b) Bb-Cb asemel A#-B
4
4
4
4
4
4
4
4
Slide 29
Noodistused on pärit Herbert Tampere Eesti rahvalaule viisidega III 1964, lk 110 ja I
1956, lk 202
Slide 30
Slide 31
pooltoon-poolteisttoon-helirea arengud; intoneerimisskaala ja helirea astmete
vahekord (liikumine diatoonilises laadis mõtlemise suunas)
Anni Sillaorg ja Haudjasaare koos 1970. a, salv. U. Kolk ja V.
Tormis, RKM, Mgn. II 1870 b.
Kuldatsäuk 2006
.
.
.
Intervall astme madalaima ja kõrgeima variandi vahel (pooltoonides) esimese melostroofi torrõ
partii igal silpnoodil:
-ke- ne, jau- ha, jau- ha jau- ha, ki- vi- ke- ne, ki- vi- ke- ne
Astme helikõrgustsoon pooltoonides: g
a/as
h
aritmeetiline keskmine
0,6
0,8
0,6
neljal lauljal on a/as tsooni “laius” pool tooni või rohkem
Slide 32
pooltoon-poolteisttoon-helirea arengud: helirea astmete vahekord
Kuldatsäuk 2006
Intervallide g-a/as ja a/as-h keskmine suurus; intervallide a/as-h ja g-a/as
vahe; intervalli g-h suurus (kõik tulemused on pooltoonides): vanemad lauljad
laulavad pigem as ja nooremad pigem a