Transcript Väikelaeva ehitus

Väikelaeva ehitus
ja hooldus
Väikelaeva mõiste
Meresõiduohutuse seadus:

Väikelaev on veesõiduk kogupikkusega 2,5–24 meetrit (näiteks paat, purjejaht, kaater ja
muu selline), mida kasutatakse vaba aja veetmiseks või sportimiseks. Väikelaevana
käsitatakse ka 2,5–24-meetrise kogupikkusega veesõidukit, millega korraldatakse tasu
eest vabaajareise või mida renditakse vabaajareisideks või sportimiseks või kasutatakse
väikelaevajuhtide koolituseks või esitletakse müügi eesmärgil, kui see veesõiduk ei vea
üle 12 reisija (edaspidi väikelaev, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise).
Väikelaevana ei käsitata võistlusspordiks ja treeninguteks kasutatavat spordialaliidu
poolt vastavalt märgistatud veesõidukit (näiteks jett, purjelaud, purjejaht, võistlusjaht ja
muu selline), primitiivse konstruktsiooniga veesõidukit (näiteks ruhi, ruup, süst, kanuu,
vesijalgratas ja muu selline) ning erikonstruktsiooniga veesõidukit.
Väikelaevu klassifitseeritakse:

Sõidupiirkonna järgi (ookeanialus, avamerealus,
rannikumere alus, kaitstud mere alus, sisevete alus, turismialus,
lõbusõidualus, harrastuskalapüügialus, spordialus)

Liikluspõhimõtete järgi (sõudealus, mootoralus,
purjealus, mootor-purjealus)

Kere (kaarte) kuju järgi (tekita, tekiga, osalise tekiga,
ühe kerega, mitme kerega, ümarkaarelised, teravakaarelised,
glisseerivkerega, veeväljasurve kerega)

Kere materjali järgi (puit, plastik, komposiitmaterjal, metall)
Sõidupiirkonnad:
Rannanavigatsioon – rannikulähedastes
vetes kuni 20 meremiili kaldast
Lähinavigatsioon – Läänemerel ja sellega
piirnevatel vetel
Kaugnavigatsioon – piiranguteta
väljaspool nimetatud piirkondi
Kere kuju
Laeva lõiked, mõõdud
Keskkaare ehk
miidlitasand
Pikitasand
Veeliini ehk
alustasand
PIKITASAND
VEELIINI TASAND
KESKKAARE TASAND
Peamised mõõdud
Pikkus (Lh)
 Laius (Bh)
 Pardakõrgus (F)
 Süvis (T)
 Veeliini pikkus (Lwl)
 Veeliini laius (Bwl)
 Veeväljasurve (V)

Veeväljasurve
Mahuline veeväljasurve V on laeva veealuse osa maht kuupmeetrites
(m3)
Kaaluline veeväljasurve  on laeva kaal tonnides.
Nii V kui Δ suurus oleneb laeva süvisest.
Väikseim veeväljasurve on tühja laeva veeväljasurve Δ0.
Suurim on veeväljasurve täislastis ΔTL.

Magedas vees on kaaluline ja mahuline veeväljasurve arvuliselt võrdsed.

Soolases vees:
V


ρ - Merevee tihedus
Teoreetiline joonis
Väikelaeva kirjeldus ja terminid


















Kere
Veepealne- ja veealune kere
Veeliin
Vöör
Ahter
Kesklaev
Pardad
Põhi
Kiil
Peegel
Tekk
Kokpit
Pealisehitus
Luuk
Kajut
Kambüüs
Koi
Illuminaator

















Pilss
Piigard
Uim
Reeling
Roolipinn
Kingston
Sisemootor
Välismootor
Diiselmootor
Bensiinimootor
Paiskmootor
Käitur
Protektor
Taglas
Mast
Saaling
Teng
Väikelaeva ehitus
Sõrestik:
 Emapuu ehk kiil
 Täävid
 Peegel
 Kaared
 Veegrid
 Stringerid
 Floorid
 Kniid
 Vaheseinad
•
•
•
•
•
Pillersid
Piimid
Komings
Vaheparras
Santekk
Väliskate
Rautised
1 - ahterpeegel
2 - kokpit
3 - raadioantenn
4 - radari antenn
5 - sõidusild
6 - kambüüs (laeva köök)
7 - reeling
8 - vöörpiik (panipaik ankruotsa või ankruketi jaoks)
9 - ankrupeli
10 - kimm
11 - vöörisektsioon
12 - magamisasemed
13 - WC
14 -mootor
15 - vendrid
16 - sõuvõlli tihend (deidvudi tihend)
17- ääretekk
18 - pardad
19 - sõuvõlli kronstein
20 - rool
21 - varurumpel roolile
(varuroolipinn)
22 – trimmplaadid (trimmi
reguleerivad horisontaalsed
roolid)
23 - sõukruvi jalg (sõukruvi konsool,
vindisammas)
Parda ülaääre tarindus
Parda ja põhja tarindus ribiplangutuse puhul
1. Elektriline, hüdrauliline või
mehhaaniline rooliülekanne.
2. Kiiruse reguleerimise süsteem
3. Mootori käsitsijuhtimise seade
4. Elektriakumulaatorid
5. Akusektsiooni ventilatsioon
6. Mootori ventilatsioon
7. Õhufilter
8. Kütusetorustik
9. Kütusepaak
10. Pilsipump
11. Pardatagune klapp
12. Gaasipliit ja gaasisüsteem
13. Kontrollmõõteriistade paneel
Seadmed ja süsteemid
SEADMED:
Rooliseade
 Ankruseade
 Reelinguseade
 Kinnitusseade
 Pukseerimisseade

SÜSTEEMID:
Kütusesüsteem
 Ventilatsioonisüsteem
 Elektrisüsteem
 Tarbesüsteem
 Heitgaasisüsteem
 Fekaalvetesüsteem

Juhtimis- ja kontrollseadmed
1. Radariekraan
2. Logi
3. Kajaloodi näitaja
4. GPS
5. ULL raadiotelefon
6. Mootori kontrollnäiturid
7. Mootori pöörete näitaja
8. Rooli asendi näitaja
9. Kompass
10. Elektronkaart
11. Elektri kontrollnäiturid
12. Vööripõtkuri juhtkang
13. Mootor(ite) pöörete regulaator(id)
14. Trimmlaudade juhtkangid
15. Sõukruvi(de) konsooli(de) kalde regulaator
Väikelaevade merevarustus
Navigeerimisvarustus
 Päästevarustus
 Tuleohutusvarustus
 Avariivarustus
 Esmaabivarustus
 Sõudevarustus

Tähtsamad mereomadused

Ujuvus:
D= γ V
Varuujuvus
Minimaalne vabaparras

Püstuvus
Kreen
Different
Metatsenter
Loojangunurk

Käikuvus
Veeväljasurve- ja glisseerivkere
Kujutakistus
Hõõrdetakistus
Lainetakistus
Õhutakistus
Glisseerimine (v= 34,6 √ D km/h)
• Juhitavus
Kursilpüsivus
Pööratavus
Pöörderingi diameeter
•
Uppumatus
•
Tugevus
•
Meretaluvus

Ujuvus - laeva võime seista vee peal
(ujuda) teatud asendis ja kanda endal
ettenähtud lasti.

Püstuvus ehk stabiilsus - laeva võime
pöörduda tagasi tasakaaluasendisse,
kui teda sellest välja viinud välisjõu
mõju lakkab. Kallet mõõdetakse
kreeninurgaga .
Püstuvus

Sõltuvalt raskus- ja
ujuvuskeskme
omavahelisest asendist
võib laev püstuvuse
seisukohalt olla stabiilne,
indiferentne (ükskõikne),
labiilne e. ebapüsiv.

Käikuvus - laeva võime liikuda vees
ettenähtud kiirusega temale rakendatud
liikumapaneva jõu mõjul, millega ületatakse
tekkiv takistus. Jõuallikaks on sõuajam.
Ületada tuleb:
 hõõrdetakistust – tekib laevakere hõõrdumisest vees;
 kujutakistust – tuleneb keeristest ahtri taga;
 lainetakistust – tuleneb laeva liikumisel tekkivatest lainetest;
 õhutakistust – oleneb laeva veepealse osa purjepinnast, tuule
suunast ja tugevusest

Juhitavus saavutatakse aktiivsete ja passiivsete
juhtimisvahenditega.
Rool – passiivne juhtimisvahend, mis ei võimalda
manööverdada vee suhtes paigal oleva seisatud
sõuajamiga laevaga.
Põtkurseade – aktiivne juhtimisvahend, mis tekitab
iseseisvalt põiksurvet autonoomse sõuajami
abil.
Hübriidjuhtimisseadmed – need lubavad suunata
sõuajami tõmmet, tekitades sellega pöörava jõu.
Teatud juhtudel võimaldavad laeval liikuda
külgsuunas.
Uppumatus tagatakse veetihedate vaheseinte,
mis takistavad vee tungimist vigastatud
sektsioonist teistesse laeva ruumidesse,
olemasoluga
Uppumatuse tagamiseks peab laeval olema
nõutav ujuvusvaru - osa pardast veest väljas.
Seda pardaosa nimetatakse vabapardaks.
Vabaparda kõrgust reguleerivad
rahvusvahelised eeskirjad.
Laevade mõõdistamisel ja võrdlemisel
kasutatakse registertonnaaži mõistet.
1 registertonn = 100 kuupjalga = 2,83 m3

D. Moorsomi süsteemi kohaselt eristatakse:
Kogumahutavust (brutotonnaaž), mis on kõigi laeva ruumide
maht, kust arvatakse maha: juhtimisruumid (roolikamber,
roolimasina ruum, kapteni kajut jm), abimasinate ruumid,
ruumid, mida ei saa sulgeda veetihedalt, kambüüs.
Puhasmahutavus (netotonnaaž) – lasti ja reisijate veoks
kasutatavate ruumide maht. See saadi arvates
kogumahutavusest maha: meeskonnaruumid, kaardikambri ja
raadioruumid, laevavarude laoruumid, ballasti mahutamise
ruumid (ballastitsisternid) ja piigid, masinaruumi maht.

Reisijatemahutavus
Laeva dokumentides on nimetatud
maksimaalne lubatud inimeste arv
väikelaevas.
 Laevale sõiduloa väljastav ametkond
kinnitab laevale plaadi, mis kinnitab
seda arvu.


Sõidukaugus näitab miilides vahemaad,
mille laev saab läbida kütuse
täisvaruga.

Kütusekulu näitab kütuse hulka, mida
laev vajab ühe meremiili läbimiseks
täiskäigul.
KIIRUS
Tehniline kiirus – kiirus, mida võimaldab arendada
laeva liikurseade maksimaalse võimsuse juures.
Ekspluatatsiooniline kiirus – keskmine kiirus, mis on
reaalne arvestades reisi jooksul tekkivaid takistusi,
ilmastikust tulenevaid kiiruse langusi ja
kiirusepiiranguid.
Ökonoomne kiirus – kiirus, mille juures kulutatakse
ühe miili läbimiseks minimaalne võimalik kütuse
hulk.
Laeva kiirust mõõdetakse sõlmedes
1 sõlm = 1 meremiil/tunnis
1 sõlm = 1852 meetrit/tunnis
1 sõlm = 0,514 meetrit/sekundis
Kiirust mõõdetakse riista või seadmega, mida
nimetatakse logiks.
Väikelaeva jõuseadmed
Jõuseadmete klassifitseerimine:







Töötsükli järgi: neljataktilised - töötsükkel toimub kolvi nelja käiguga (väntvõlli 2 pööret);
kahetaktilised - töötsükkel toimub väntvõlli ühe pöörde jooksul ning kolb liigub selle jooksul
üles ja alla.
Kütuse järgi: gaasimootorid, vedelkütusega mootorid, gaasi-vedelkütusega mootorid –
töötavad üheaegselt gaasil ja vedelkütusel.
Küttesegu valmistamise viisi järgi: küttesegu välise moodustamisega mootorid
(karburaator- ja gaasimootorid) ja küttesegu seesmise moodustamisega mootorid.
Silindrite täitmise viisi järgi: ülelaadimiseta mootorid – silinder täidetakse kütteseguga või
õhuga kolvi liikumisel ülevalt alla hõrenduse mõjul; ülelaadimisega mootorid – värske õhk
või küttesegu surutakse silindrisse õhupumba abil, kus pumbaks võib olla kolbpump,
tsentrifugaalpump, mille tulemusena saame suurema õhuga täiteastme ja suurema
võimsuse. Kõik 2-taktilised mootorid on ülelaadimisega.
Kompressiooni astme järgi: kõrge kompressiooniastmega mootorid; madala
kompressiooni-astmega mootorid.
Konstruktsiooni järgi: silindrite arv, silindrite asetuse järgi, reverseeritavad ja
mittereverseeritavad mootorid, parema ja vasaku pööramissuunaga mootorid.
Käigu kiiruse järgi: aeglased mootorid – kuni 350 r/min; keskmised mootorid – 350-750
r/min; kiired mootorid – 750-4500 r/min. Kolvi liikumisega: aeglased kuni 6,5 m/s ;
keskmised ja kiired üle 6,5 m/s. Kolvi liikumise kiirus c= s × r / 30 (s – kolvikäik, r – pöörete
arv)
Statsionaarne või päramootor
Statsionaarne – mootor, mis omab toetusjalgu ja toetub
amortiseerivate puksidega mootori vundamendile.
Päramootor – rippmootor, mis kinnitatakse kinnituspoltidega
ahtripeeglis olevasse väljalõikesse.
 Bensiini- või diiselmootor
Sisepõlemismootorid, milleks nim. soojusjõumasinat, kus kütuse
põlemisel saadud soojus muundatakse mehaaniliseks
energiaks.
Bensiinimootor – kergel vedelkütusel ehk bensiinil töötav
kolbmootor. Selliste mootorite küttesegu moodustub
bensiiniaurust ja õhust mootoriväliselt eri seadises, mida
nimetatakse karburaatoriks. Siit tuleb nimetus
karburaatormootor.
Diiselmootor – raskel vedelkütusel töötav karburaatorita
sisepõlemismootor. Diiselmootorid võivad olla küttesegu
surve- või sundsüütega, kompressoriga või kompressorita, 2või 4-taktilised, ühe või mitme silindriga, püst-, rõht- või
kaldsilindritega, paiksed või kohamuutlikud.

Võimsuse ülekandmine
käiturmehhanismile
Võimsuse ülekanne toimub võlliliini kaudu. Võlliliin koosneb: kruvivõll (koos
laevakruviga), deidvudseade ja kruvivõlli laagrid. Võlliliini kaudu antakse
mootori pöördemoment edasi laevakruvile, samal ajal toimub kruvi surve
võlliliini kaudu laevakerele.
Deidvudseade välistab vee sattumist läbi võlliava laevakeresse.
Olenevalt mootori paiknemisest eristatakse kaldset (kasutatakse mootori
paiknemisel laeva vööris või keskosas), nurkset või V-kujulist (on
kasutusel siis, kui mootor on ahtris, vajalik veel vahevõll ja vastav reduktor)
ja püstset (kasutatakse kõigis päramootorites nurksed võllisambad)
võlliliini.
Kuna võlliliin töötab rasketes tingimustes (sellele mõjuvad üheaegselt vääne,
surve ja paine), tuleb regulaarselt kontrollida kruvivõlli samatelgsust
(tsentreeringut) reversiivreduktori või lahutusmuhvi teljega. Tsentreeringu
häire halvendab võlliliinitööd ja mõjutab kogu laeva tehnilist seisukorda.
Samas mõjuvad ka mittebalansis kruvi ja vigastatud kruvilabad.
Reversreduktor
… on masina või muu seadme pöörlemissuuna muutmise seade.
Selleks, et mootori väntvõlli pöörlemist edastada
laevakruvile, tuleb nad omavahel ühendada.
Väikese võimsusega mootoritel kasutatakse tavaliselt umbmuhve s.t et
kruvi seiskub mootori seisates (halb manööverdada). Selleks, et
eraldada laevakruvi töötavast mootorist kasutatakse lahutatavat
sidur jt (väikestel paadimootoritel).
Reversreduktorid võimaldavad muuta nii kruvivõlli pöörlemissuunda kui
ka pöörlemissagedust.
Juhtimissüsteemid ja
elektriseadmestik
Rooliseade – ülesandeks juhtida liikuvat laeva.
Koosneb: rool, roolimasin, rooliülekanne, roolimasina
juhtimisajam, aksiomeeter (roolinurga näidik diametraaltasapinna suhtes) – optimaalne nurk 35°, rumpel,
juhtimispult.
Rool koosneb roolilehest ja ballerist (püstvarras, mille alumise otsa
külge kinnitatakse roolileht).
Rooliseadet tuleb korrapäraselt üle vaadata ning kõiki üksikosi
kontrollida. Erilist tähelepanu väärib rooliseade pärast seda, kui laev
on puutunud põhja ning kui rool on saanud lööke veealustelt
takistustelt.

Elektriseade – seade, mille sisend- või väljundsuurus
peab olema elektriline suurus. Tähtsamad
elektrimasinad on generaatorid ja trafod.
Tähtsuse järgi jagatakse elektriseadmed: vastutusrikkad –
tagavad laeva käigu (navigatsioonituled,
tekimehhanismid, avariituled jne.), mittevastutavad –
majapidamisseadmed.
Talituse järgi jagatakse elektriseadmed: kestevrežiimil
töötavad – töötavad pidevalt nimikoormusel; lühiajalisel
režiimil töötavad – tööaja vahel pausid; vaheajalisel
režiimil töötavad – lühike paus.

Kui starter või generaator juhtumisi märjaks saavad, on
soovitav nad täiesti lahti võtta, kuivatada suuremast
veest ja päikese või soojapuhuri juurde kuivama panna.
PÄRAMOOTOR
Päramootori eelis võrreldes paikse
mootoriga on tema lihtne paigaldus ja väike
erikaal. Lisaks sellele ei vähenda
päramootor üldse paadi kasulikku
mahutavust.
Laevale ei tohiks paigaldada tasakaalustamata
mootorit: sellise mootori töötamisel tekkiv
vibratsioon mitte üksnes ei kahjusta mootori
ning laeva tehnilist seisukorda, vaid muudab
ka laevasõidu piinaks. Kõige halvemini on
tasakaalustatud ühesilindrilised mootorid.
Hoolde lihtsuse, töö- ja käivituskindluse
poolest oleksid eelistatavamad
neljataktilised mootorid, kuigi nende erikaal
on kahetaktilisega võrreldes suurem.




Päramootori paigaldamiseks peab paadil olema küllalt
tugev ahtripeegel, lisaks peab aluse veeväljasurve
olema kooskõlas paigaldatava mootori võimsusega.
Oluline on ahtripeegli kõrgus, sest sellest oleneb mootori
kavitatsioonivastase plaadi kõrgus paadipõhja suhtes.
Kui mootor paigaldatakse mittestandardsele paadile,
tuleb ahtripeegel ümber ehitada.
Mootor tuleb ahtripeeglile kinnitada täpselt paadi
pikitasandis, muidu hakkab alus otsekursilt kõrvale
kiskuma. Kruvivõlli telg peab olema rõhtne, vastasel
juhul muudab kruvi veejoa suunda ning põhjustab kiiruse
kadu.
Mootori paigaldamisel tuleb see kinnitada ahtripeegli
külge kronsteinidega uurete täissügavuselt ning
kinnituskruvid kõvasti kinni keerata. Vältimaks
lahtikeerdumist on kruvide pidemetes avad, millest
läbipandava traadiga tuleb kruvid fikseerida.
SISEPÕLEMISMOOTOR

Küttesegu põleb mootori silindrites. Põlemisel tekib
küllaltki kõrge temperatuuri ja rõhuga gaas, mis surub
kolvile ning paisudes paneb selle liikuma. Kolv kannab
kepsu kaudu jõu üle väntvõllile. Viimane hakkab
pöörlema ning seda pöörlemist saab rakendada
erinevate mehhanismide käitamiseks.

Eksisteerib kahte liiki sisepõlemismootoreid: nelja- ja
kahetaktilised.
Bensiinimootori (nagu iga kolbmootori) töötsükkel
koosneb mitmest protsessist: silindri täitumisest
kütteseguga, küttesegu kokkusurumisest ja põlemisest,
tekkinud gaasi paisumisest ning töötanud gaasi
eemaldamisest silindrist. Mootori töötamisel kordub
tsükkel vahetpidamata. Ühe kolvikäigu jooksul mootori
silindris toimuvat töötsükli osa nimetatakse taktiks.
Mootoreid, mille töötsükkel toimub nelja kolvikäigu (nelja
takti), st väntvõlli kahe täispöörde jooksul, nim.
neljataktilisteks. Mootoreid, kus kogu tsükkel
sooritatakse kahe kolvikäigu jooksul, st väntvõlli ühe
pöörde vältel, nim kahetaktilisteks.

Takt - kolvi liikumise ajal ühest surnud seisust teise toimuvaid protsesse nimetatakse taktiks.
Surnud seis - kolvi ülemist ja alumist piirasendit, kus kolb muudab oma liikumise suunda, nimetatakse vastavalt
ülemiseks ja alumiseks surnud seisuks.
Kolvikäik - teekond, mille kolb läbib liikumisel ühest surnud seisust teise.
Kolb - silindris tihedalt liikuv vahesein. Mootori töötamisel sooritab kolb silindris sirgjooneliselt edasi-tagasi liikumist.
Keps - kang, mis seob kolvi edasi tagasi liikumise väntvõlli pöörlevaks liikumiseks ja vastupidi, olenevalt sellest
missugune neist on liikumise allikas.
Väntvõll - koosneb poolitatud võllist, mis on üheks tervikuks liidetud neid ühendava vända kaudu.
Väikelaevade hooldus
Selle all mõistetakse eelkõige väikelaeva pidevas sõidukorras hoidmist ning samaaegselt
ka aluse sõiduomaduste parandamist. Laevast tuleb järjekindlalt eemaldada sinna
kogunenud vesi (kontrollida tühjenduspumpade korrasolekut), kuivatada niiskust
koguvaid kohti, puhastada paati mustusest nii seest kui ka väljast. Erilist tähelepanu
pälvivad kere talastik ja väliskest, sest need on paadi põhiosad ning nendest oleneb
paadi tugevus ja vastupidavus.
Laeva kere, metallosad, taglas ja purjed on pidevalt allutatud ümbritseva keskkonna
mõjule. Kuiva ja päikesega puitosad kuivavad ja pragunevad, märgumisel jällegi
paisuvad. Mitteroostevabast materjalist metallosad roostetavad kokkupuutel soolase
mereveega. Mitteroostevabasid trosse ja talrepeid tuleks aegajalt õlise lapiga töödelda.
Talrepitel tuleks kasutada riidest kotte kaitseks, et ei määriks purjeid, otsi ja riideid.
Hooletult hoitud ja korralikult kuivatamata purjed ja pehmed otsad
hallituvad ning kaotavad oma esialgse tugevuse.
Enne jahi või kaatri vettetõstmist tuleb teostada selle veealuse osa kontroll, vaadata üle
keres olevad sisse- ja väljalaskeavad, tihendid, klapid ja sulgurid, loomulikult ka
võllitihend ja sõukruvi. Teostada tuleb ka roolikinnituse ja palleri tihendi kontroll.
Mootori hooldus
Mootori korrapärane ja täpne hooldus kindlustab selle
häireteta töö ja pika kasutamisea. Mootori päevaraamat
hõlbustab suuresti mootori hoolduse jälgimist – sinna märgi
mootori töötunnid, õlivahetused ning muud hooldused ja
kontrollid, tehtud parandused ja kütuse tankimised.
Täida täielikult mootori hooldusjuhendit. Tee sõiduhooajal
mootori valmistaja poolt soovitatud hooldused. Tutvu
hoolega just oma paadi mootori hooldusnõuetega ja täida
neid võimalikult täpselt.
Enne paadi vettelaskmist ava mootoriruumi luuk ja
kontrolli et:
• pilss oleks puhas ja ei oleks tunda kütuse lõhna
• õlide ja jahutusvedeliku nivoo on normi piires ja
veorihmad on pingul

Peale sõitu kontrolli laeva pilssi, et sinna ei oleks tekkinud
vedelikke ega õli ja et ei oleks kütuse lõhna.
Ära unusta kontrollida et:
• akudes oleks piisavalt vedelikku
• kütuse filtris poleks vett ega sadet
• kõik elektriühendused oleksid paigal ja kuivad ega ole
oksüdeerunud
• paadi kingstonid on töökorras
• paadi käigutuled on töökorras

Otsad ja sõlmed
OTS - laevas kasutusel oleva köie, trossi või
vaieri üldnimetus meremeeste kõnepruugis.
Otsad on kas keerutatud või punutud (punutud
köied venivad vähem kui keerutatud), nende
valmistamiseks kasutatakse looduslikke
(puuvill, sisal, kanep jne) või sünteetilisi
(polüester, polüpropüleen, polüamiid, nailon)
kiude.
Looduslikud otsad tuleb alati pärast
kasutamist kuivama panna,
kontrollida markisid otsa otstel,
kulunud ja katkised sukad (palmik
ümbris) võimalusel parandada läbiõmblemise ja margiga.
Otsad ladustatakse puhitult, need
tuleb riputada kohta, kus õhk liigub,
et kuivatada ja vältidahallituse
teket.
Sõlmede sidumine:
1. Sidumine
2. Kohendamine
3. Pingutamine
4. Kontrollimine
5. Kontrollsõlmede sidumine

Õigesõlm ehk meremehe
sõlm (Square Knot)
Kahe ühejämedusega otsa kokkusidumiseks.
Aastasadu on seda sõlme kasutatud purjelaevadel
purjenööride sidumiseks. Kasutatakse ka esmaabiks
kolmnurkse rätiku sidumisel, kuna sõlm jääb
lamedaks.
Esiteks teeme ühe keeru kahe otsaga, pannes vasema käe üle parema; siis teise keeru,
pannes parema käe üle vasema - või algame paremaga ja lõpetame vasemaga ning siis
tõmbame sõlme otstest kokku.

Paalisõlm ehk surmasõlm (Bowline)
Paalisõlm on silmus, mis ei jookse kunagi kokku. Sobib aasade
sidumiseks kinnitusotstele. Hea sõlm päästenööri otsa tegemiseks. Kui
tahad tugevat silmust, kasuta paalisõlme. See on kindel sõlm, mis ei libise
ega hargne lahti. Seda sõlme peaks igaüks oskama siduda käes, ümber
enese piha ja muu eseme.
Alguseks teeme otsa sisse lengi, jättes otsa haru meie poole. Pistame siis
otsa jooksva haru tagant poolt läbi lengi ja ümber otsa seisva haru ning
uuesti allpool suunas läbi lengi. Ilma sõlme lahti laskmata tõmbame sõlme
kokku.

Topelt paalisõlm (Double bowline)
Saab väga edukalt kasutada ajutise turvavööna.
 Kaheksasõlm
Tehakse otsale, et see plokist läbi ei jookseks.

Seasõrg ehk vebling (Clove hitch)
Kasutatakse otsa kinnitamiseks vaia külge, kotisuude ja
kimpude kokkusidumisel, otste fikseerimiseks lattide
kokkusidumisel jne.
Sõlme viga on see, et kui ta kord juba kinni on tõmmatud,
on teda suhteliselt raske lahti saada.
Seasõrg koosneb kahest ühetaolisest lengist või
poolsõrast.

Ankrusõlm (Two half hitches)
Kasutatakse vähekoormatud nööriotste ajutiseks kiireks
kinnitamiseks.
Ankrusõlme eeliseks on see, et seda saab eemalt kinni tõmmata.
Seega saab seda kasutada puuoksa, vaia või posti puhul, millele ise
juurde ei ulatu. Selleks kas heidetakse nööri jooksev haru üle
puuoksa või valmisköidetud silmuse osa üle vaia otsa. Ankrusõlm
koosneb kahest lengist (poolsõrast) ehk siis moodustab eneses
seasõra, köidetuna ümber seisva haru.

Soodisõlm (Single sheet bend)
Tarvitatakse nt sama- või erijämedustest kuivade köite kokkusidumiseks.
Erijämeduste köite puhul teeme jämedamast köieharust aasa ja peenemast lengi.
Kahekordne soodisõlm (Double Sheet Bend)

Viskeliini sõlm (Mooring hitch)
Hästi kiiresti seotav, hoiab kindlalt ja ühe tõmbega lahtiantav.
 Otsa kinnitamine knaapi



Kui on vaja kinnitada laeva kinnitusotsa
pollarile, kuhu on juba kinnitatud mõne
teise laeva kinnitusots, tuleb kinnitatav
ots viia läbi pollaris oleva otsa ou ning
seejärel kinnitada pollarile. Selline
kinnitusviis võimaldab vajaduse korral
lahti võtta ükskõik millist kinnitusotsa,
ilma et pruugiks lahti lasta teisi samal
pollaril olevaid kinnitusotsi.
Kui otsad ei ole vahetult kasutuses
(soodid, prassid, fallid) siis tuleks nad
ringikujuliselt naaglile, pelile või tekile
kerida, et vältida otste omavahel sassi
minemist.
Otsa puhtimisel jälgida, et ots ei
tõmbaks kaheksasse (keerata keerud
välja).
Pleisid, oud
Pleisiks nimetatakse trossiotste
ühendamist teineteisega punumise teel.
 Ou - silmus, mis on tehtud ilma sõlmeta –
pleisimise abil.

Puhtimine
Viskeliini heitmine
Kinnitusotsa pidurdamine knaabil