Transcript Ohutus

OHUTUS:
enesepäästevõtted,
päästevahendid, tuleohutus
www.tkj.ee
Avariiolukorrad








Laeva kokkupõrge, kreen, ümberminek
Madalikule sõit, vee tungimine laeva
Tulekahju, plahvatus, uppumine
Ulatuslik õlireostus
Terroristlik aktsioon
Piraatlus (Pirates & Armed Robbers)
Inimene üle parda, meditsiiniline olukord
Tehniline rike
Kogu väikelaeva varustus peab
olema töökorras, hõlpsasti
kättesaadav ning vastama oma
tüübi, mõõtude ja suutvuse
poolest väikelaeva kategooriale,
sõidupiirkonnale ja suurusele.
On varustust, mida määrusega ei nõuta,
kuid mille olemasolu on vajalik – nt
vendrid, sildumisotsad, jahtidel taglastuse
ja purjede varu, tagavaraseeklid, -talrepid
jms.
 Ära unusta ka veekindlas pakendis
varupatareisid.

Individuaalsed päästevahendid

Päästerõngas, päästeling

Päästevest

Hüdrokostüüm

Termokott
Täispuhutav päästevest
 Ujuvast materjalist päästevest
 Laste päästevest
 Lemmiku turvavest

Päästevestid




Valmistatakse ujuvast materjalist või on automaatselt
gaasiga täidetavad.
SOLAS konventsiooni kohaselt on päästevesti värviks
kollane, oranž või punane, sest need värvid võimaldavad
vettekukkunut efektiivselt leida.
Et äratada tähelepanu, peavad päästevestidel olema ka
helkurribad (vähemalt 2) ja vile ning avamerel
kasutatavatel vestidel autonoomne tuli.
Tekita väikelaevadel on päästevesti kandmine
kohustuslik.
Päästevahendite klassifitseerimisel kasutatakse vastavas
standardis mõistet kandevõime ning neid tähistatakse 50
N, 100 N, 150 N, 275 N (N – njuuton).


10 sekundiga on
inimene õiges asendis.
Ujuvvest kandejõuga 50 N on mõeldud vaid lühiajaliseks
veesviibimiseks, eeldusel, et pärast vettekukkumist
aidatakse inimene kiiresti veesõidukile või kaldale. Ujuvvestil
puudub krae, mis toetaks vettekukkunu pead vee peal, selle
kandja peab pääsemiseni olema võimeline end ise pinnal
hoidma. Ujuvvestiga saab vees olla vaid püstiasendis,
teadvuse kaotusel vajub inimese pea vee alla ja ta ei saa
hingata. Kui lähed veele üksinda on ujuvvesti kasutamine
ohtlik.
Kandejõud 100 njuutonit (N) tähendab, et objekti või isiku
pinnal hoidmiseks rakendatakse tõstejõudu 10 N ühe
kilogrammi kohta.
On mõeldud kasutamiseks suhteliselt kaitstud vetel –
sisevetel ja kalda ääres, kui ei ole tormi. Selle täiskasvanud
kasutaja peaks siiski suutma end ka päästevestita veepinnal
hoida, veelgi parem, kui ta oskaks ka ujuda. Samas hoiab
see ilusa ilma korral ohutult vee peal ka hädalist, kes ei oska
ujuda. Laste päästevestid on samuti alates 100 N. See
päästevest ei taga sajaprotsendiliselt hädasolija õigesse
asendisse keeramist, aga kerges riietuses teadvuseta isiku
keerab selili. 100 N vest ei pruugi aidata, kui isik kannab
rasket riietust, mis võib vett täis imenduda ja kaalu veelgi
suurendada.

150 N päästevest on mõeldud ka inimesele, kes ei oska
ujuda. Kõikides vetes kasutamiseks, välja arvatud väga
karmides ilmastikutingimustes. Teadvuse kaotanud inimest
hoiab see vee peal ka siis, kui on seljas rasked ja vett täis
riided, kuigi õigesse asendisse pööramine võib võtta kauem
kui 10 sekundit. Enamik selle kategooria veste täitub
gaasiga automaatselt.

275 N päästevest on mõeldud eriti ränkade mereolude jaoks.
Tagab inimese õigesse asendisse sättimise alla viie
sekundiga, ka siis, kui inimesel on seljas raske riietus koos
lisavarustusega. Kahtlemata parim teadvuse kaotanud
inimese jaoks.
Inimese õige asend vees
Täispuhutaval päästevestil on kaks
täispuhutavat kambrit. Gaasiballoonid
aktiviseeruvad automaatselt, aga seda
võib teha ka käsitsi - neid saab täita suuga
puhudes. Ühe kambri tühjenedes säilitab
vest omadused.
 Gaasiballoonid tuleb alati pärast
kasutamist vahetada!

Vette hüppamine päästevestis











Lahkuge laevalt võimalikult kuivas olekus.
Võtke prillid, teravad esemed ära
Kui on vaja hüpata, siis seiske teki serval
Veenduge, et ei hüppa kellegi, millegi peale
Hoidke käsi suu ees, suruge nina kinni
Hoidke end paigal ja sirutage välja
Teise käe küünarvarrega suruge vesti alla
Keha sirge, vaade horisondile, jalad koos,
õlavarred vastu keha, hüpake vette
Ujuge selili asendis vaid käte abil eemale
Kui hüpata tuleb kõrgemalt kui 4,5 m, võtke
päästevest kaenlasse ja sooritage hüpe
Vees pange päästevest selga.





Päästevest peab olema komplektne ja kvaliteetne.
Jälgi, et vestil oleks CE ohutusmärgis ning kirjas sobiv
tõstevõime!
Päästevest peab olema õige suurusega: laps peab
kasutama lastevesti, täiskasvanud aga vesti vastavalt
oma kaalule!
Vesti selga pannes pinguta kinnitusrihmad nii, et vest
seljas ei liiguks! (muidu võib vest seljast tulla või hakata
hädasolijat pooma)
Päästevest POLE istmepehmendus – sellel istumine
vähendab vesti ujuvust ja pikaajalisel valesti kasutamisel
muudab päästevesti kõlbmatuks.
Kuidas hooldada päästevesti?







Enne ja pärast kasutamist veendu, et vest on heas
korras ning komplektne.
Pööra tähelepanu rihmade ja rihmakinnituste
korrasolekule.
Jälgi, et vesti riie poleks nt rebenenud.
Gaasiga täituvaid veste tuleb kord aastas atesteeritud
hoolduspunktis kontrollida lasta.
Päästevesti ei tohi kuivatada küttekeha läheduses.
Päästevesti puhastamiseks ära kasuta pesupulbrit, vaid
puhasta õrna seebiga voolava vee all.
Kuivata vesti varjulises kohas.
Hüdrokostüüm ehk vesitürp ehk
päästeülikond on sooja säilitamiseks.
Kogu keha peab olema kaetud (va nägu)
Veekindlast materjalist
Inimene peab end suutma keerata selili
asendisse 5 sekundi jooksul (nii
päästevestis kui ilma)
 Termokott on samuti sooja säilitamiseks.
Veekindlast materjalist, seest võib olla
kaetud fooliumiga. Kõigepealt tuleb
selga panna päästevest ja alles siis kotti!

Päästerõngas
Sisemine läbimõõt ≥ 400mm
 Neli helkurriba

Võib olla varustatud liiniga, mis
hõlbustab kannatanu pardale toomist.
Võib olla varustatud tulepoi või
tulesuitsupoiga, mis pimedas aitab
päästerõngast paremini märgata.
Päästerõngas tuleb visata
kannatanust veidi eemale, et teda
mitte rõngaga tabada.
Teadvuseta kannatanu puhul pole
kasu!
Päästeling
Päästeparv
Kollektiivne päästevahend
Varustus:
Ujuvankur
Redel, sisemine redel
Hauskar
Ujuv päästeliin
Kott remondivahenditega
Pump
Päästeliin, päästerõngas otsaga
(Ujuv) nuga
- Esmaabikomplekt
Aerud
- Merehaigustabletid
Käsn
Veekindel kott
- Joogivesi, -anum
Kasutusjuhend
- Toiduained
Päästejuhend
Kalastusvahendid
Termotekid, -kotid
Käsitõrvik
Langevarjurakett
Valguspulgad
Veekindel taskulamp, lamp
Paiknemine:
Tagavarapatareid
Vile
-Kättesaadav
Radaripeegeldi
Hädasignaalide tabel
-Kõik oskavad käsitseda
-Kõik teavad asukohta
Päästeparve kinnitamine










Tehke selgeks, kuidas päästeparve vette lasta.
Veenduge, et vangliin on laeva külge kindalt kinnitatud.
Vabastage soringud, veesake päästeparv alltuule
poordist, tõmmake järsult vangliinist, et päästeparv täis
puhuda.
Tõmmake päästeparv laeva kõrvale, et meeskond
pääseks päästeparvele märjaks saamata.
Kui kõik on pardal, lõigake vangliin läbi.
Koguge veesujujad üles
Aktiveerige raadiomajakas.
Liikuge laevast eemale.
Veesake ankur.
Pumbake päästeparve põhi täis.
Määrake pakkvahid.







Normeerige joogivesi ära, püüdke esimese ööpäeva jooksul vett
mitte juua.
Ärge sööge soolast toitu.
Püüdke end mitte pingutada.
Ärge kunagi jooge merevett.
Säästke signaaltulesid seni, kui olete kindel, et suudate tähelepanu
äratada.
Ärge püüdke liikuda laeva uppumiskohast eemale.
Mitme parve puhul kinnitage parved omavahel.
Oluline on, et päästeparv vastaks SOLAS konventsioonile. Enamasti on
päästeparv pakitud tugevast presendist kotti või plakstikust
konteinerisse.
Päästikuid on kahte sorti: manuaalne ja hüdrostaatiline (aktiveerub siis,
kui on täielikult vee all)
Lahku laevalt alles siis, kui seda teha kästakse!
Ära kunagi hüppa päästeparve katusele!
Teisi parvele oodates takista päästeparve hõõrdumist vastu laeva!
Hüdrostaatiline vabastusseade
Parve keeramine õigeks
Inimese tõstmine parve
Selg ees, kui inimene on alajahtunud, vigastatud,
teadvuseta või tema tervislik seisund on teadmata
Esmased tegevused päästeparves









Aidake veesolevad inimesed parve
Lõigake vangliin läbi ja aerutage eemale
Heitke triivankrud vette, üks rakett õhku
Võtke märjad riided seljast, väänake välja, pange
uuesti selga
Kuivatage parve põhi
Sulgege sissepääsud, vaatlejad kohtadele
Osutage abi vigastatutele ja alajahtunutele
Kinnitage reflektor, tutvuge varustusega
Lugege juhendeid, hoidke meeleolu kõrgel
Alajahtumine ehk hüpotermia

Muudab inimese
tegutsemisvõimetuks – ta
ei suuda vee
peal püsida,
ujuda, paati
ronida
Mida tähele panna?






Unisus, loidus
Kahvatu, jahe nahk
Sinakad huuled, kõrvalestad, ninaots, sõrmed
Kiire, nõrk pulss
Värisemine, hammaste plagin
Kannatanu pole äratatav või esineb segasus.
Ennetus
Riietu arvestades veetemperatuuri ja ole valmis vette minekuks
Kaitse pead, kaela, kaenlaaluseid, rindkere külgi, jalgade vahet
(tugevasti jahtuvaid kehaosi)
Kui pead minema vette, kanna kalipsot
Kui kalipsot pole või ei ole seda mõttekas kanda, kanna päästevesti all
mitut kihti riietust
Võtted alajahtumise vastu
Kanna vesti!
 Hoia pardal lisatekki, kuivi riideid ja mütsi.
 Tuulejakk vähendab tuulekülmumist.
 Vees liiguta end minimaalselt –
rabelemine suurendab soojuskadu
kümneid kordi! Ära uju – suurendab
soojuskadu!
 H.E.L.P. (nn loote-) asend vähendab
soojuskadu. Mitmekesi olles kogunege
kobarasse.


Ära anna kannatanule süüa – alajahtumine
seiskab mao, soolestiku ja neerude tegevuse.
Kannatanul võib tekkida iiveldus ja seliliasendis
võib ta okset hingamisteedesse tõmmata.
Kannatanut tuleb minimaalselt liigutada.
Kannatanu tuleb soojalt sisse pakkida (tekkidesse)
Kannatanule on vaja arstiabi – isegi kui kannatanu
paistab olevat surnud (on siniste huultega, ei
hinga, pulss puudub), sest ohvrit saab sageli
elustada, kui juba sündmuskohal osutada õiget
esmaabi ja jätkata ravi haiglas.
HÄDASIGNAALID
Merel hätta jäädes tuleb suure tõenäosusega appi Piirivalve, kui abikutsung on nendeni
jõudnud. Piirivalve funktsioonideks on muuhulgas korraldada, teostada ja juhtida otsinguid
ning päästetöid Eesti merepäästepiirkonnas.
Merel tõsisesse hätta jäädes helista 6922 500, 6191 124 või hädaabi numbril 112 ja palu end
ühendada merepäästekeskusega.
Merepäästekeskuste raadioside sagedused:
VHF 16 CH
VHF 69 CH
VHF - DSC 70CH
MF - DSC 2187,5 kHz
MF 2182 kHz
Merevalvekeskusse vői Piirivalveameti juhtimispunkti helistades tuleb korrapidajale edastada
vőimalikult täpne informatsioon endast ja olukorrast, kus viibite. See tagab kiire ja őiget laadi
abi. Kui vőimalik, ärge katkestage ühendust enne, kui korrapidaja on teilt saanud otsingu- ja
päästetööde teostamiseks vajaliku informatsiooni.
Võimalikult täpne informatsioon endast sisaldab:
- Nimi (aluse nimi ja tüüp), vőimalusel enda telefoni number vői raadiokutsung.
- Vőimalikult täpne asukoht. Lähtesadamast, sihtkohast, kiirusest ja kursist on abistajatel kasu.
- Mis on juhtunud.
- Kas inimesed on ohus. Kui palju on inimesi, kas on kadunuid ja vigastatuid.
- Mis olukorras on alus. Mis päästevahendid on pardal. Kas on hädasignaali andmise vőimalus.
- Millist abi vajatakse.
- Ilmastikutingimused teie asukohas.
Tallinnas paiknev Merevalvekeskus koordineerib eri ametkondade vahel otsingu- ja päästetööde
korraldamist merel ja piiriveekogudel. Rahvusvahelise mereside jälgimise ja pideva
valmisoleku merepääste operatsioonideks tagab mereside süsteem. Lisaks Tallinna
Merevalvekeskusele on merevalve allüksuseid neli: Kärdlas, Kuressaares, Narva-Jőesuus ja
Peipsi piirivalvepiirkonnas.
 VHF saatja kasutamine
16. kanal on rahvusvaheliselt reserveeritud avarii ja
väljakutse sageduseks ning seda kuulavad kõik VHF
saatjat omavad alused.
Hädaolukorras:
1)
Ütle kolm korda sõna MAYDAY – “Mayday, mayday,
mayday”
2)
Ütle kolm korda oma aluse nimi: “This is motorboat
Linda, Linda, Linda”
3)
Nimeta võimalikult täpselt oma asukoht
4)
Anna olukorrast ülevaade (ohu kirjeldus, inimeste arv
jne)
5)
Anna teada, millist abi on vaja
6)
Lõpeta: “Over”

Pürotehnilised vahendid
- säratuli ehk tõrvik (et näidata teistele laevadele oma asukohta.
Nähtavus kuni 10 km. Kasuta allatuule.)
- punane langevarjuga rakett (lendab 300 m kõrgusele,
nähtavuskaugus kuni 40 km, põleb ainult 40 sek. Peaks laskma
endast 10 kraadi eemale – madalate pilvede korral 45 kraadi –
allatuule.)
- suitsusignaal (nähtavus üle 10 km, kuna kanister ujub vees, saab
kasutada ka MOB asukoha märkimiseks)
- miniraketid (käivad laskeseadeldise otsa, väljasirutatud käega
lasta üles, purjelaeval vastavalt tuule suunale, kergelt purjest
eemale. Päeval nähtavus 8 km, öösel üle 20 km)
Pürotehniliste vahendite aktiviseerimisel asetuge teistest inimestest allapoole tuult.
Kui pürotehniline vahend aktiviseerimisel ei süttinud, siis heitke see üle parda.
Hädasignaali kasutamine peab toimuma paadijuhi teadmisel ja vastutusel.









Pidev või konstantsete vahedega laevavile
Lipud: November, Charlie (N,C)
Ruudu- ja ringikujuline ornament mastis
Kahuri (püssi) paugud minutiliste intervallidega
Leek ja suits pardal
SOS (••• — — — ••• taskulambi, topitule,
peegliga)
Käte aeglane tõstmine–langetamine
Värviline laik meres
Oranžil alusel must ruut, ring
EPIRB (Emergency Position Indicating Radio Beacon) –
õnnetuskoha määramise raadiopoi
 PLB (Personal Locator Beacon) – personaalne raadiopoi
Elektroonilised seadmed, mis saadavad hädasignaali läbi
satelliidi vastavasse merepäästekeskusesse.
Enne kasutusele võtmist tuleb need registreerida
Sideametis.

Päästmine helikopteriga





Side helikopteriga
Helikopteri päästevahendid
Päästmine laevalt
Päästmine parvest ja paadist
Päästmine veest
Helikopteri päästevahendid
• Jälgi piloodi juhiseid
• Ülestõstmine toimub ahtrist
• Kui helikopter laeva kohal, lülita
radar välja
• Vintstross esmalt vette – võib olla
staatilise elektriga laetud
• Ära kinnita vintstrossi laeva külge
• Pimedas toimuvate
päästeoperatsioonide ajal peab
laevatekk olema valgustatud. Ära
suuna prožektorit helikopteri
suunas.
•



Päästesilmus
Päästekorv
Kanderaam
Päästmine päästesilmusega
Märguanne “HIIVA!”
 Käed all risti
 Sisenemine helikopterisse

Silmuses:
- Silmus ärapingutatult
- Pea kaetult
- Käed all risti, kuni silmus helikopteris seljast ära võetakse
Tuleohutus




Tulekahju väikelaeval on äärmiselt ohtlik – saab ju
põgeneda vaid vette, seal aga varitsevad juba järgmised
ohud (uppumine, alajahtumine jms)
Põlevat kütust, elektriseadmeid ei tohi kustutada veega!
Kustutamiseks peavad laevas olema
tulekustutusvahendid – väiksemas laevas piisab
tulekustutustekist, suuremates peavad olema
tulekustutid.
Tulekustutusvahendeid peab oskama kasutada, need
peavad asetsema kergesti kättesaadavas kohas, mis on
kõigile alusel viibijatele teada.

Tuli on keemiline reaktsioon, mis vajab
pidevalt hapnikku, kuumust ja põlevat
materjali ehk kütust. Kui ükskõik milline
neist kolmest vajalikust osast puudub, siis
tuli ei sütti ega põle ning kui üks osa
reaktsioonist eemaldada, tuli kustub.

Tulekollete tüübid
Erinevat tüüpi tulekollete jaoks kasutatakse erinevaid
tulekustuteid. On ka kustuteid, mis sobivad igat tüüpi
tulekollete kustutamiseks. Peamised tulekustutite tüübid:
vee-, pulber-, vahu- ja CO2- kustutid.
A-klassi tulekustuti;
Kustutab tahkete, peamiselt orgaanilise päritoluga ja põlemisel hõõguvate
ainete (puidu, paberi, tekstiili, põlevate kiudainete jms) tulekahjusid.
B-klassi tulekustuti;
Kustutab põlevvedelike ja tahkete sulavate ainete (õli, bensiini, lahustite,
vaikude, liimi, rasvade, enamiku plastide jms) tulekahjusid.
C-klassi tulekustuti;
Kustutab gaaside (maagaasi, atsetüleeni, propaani, vesiniku jms)
tulekahjusid.
D-klassi tulekustuti;
Kustutab metallide (alumiinium, magneesium jms) tulekahjusid.
Kuni 1000 V pingega (st kõigi majapidamises kasutatavate) elektriseadmete
kustutamiseks võib kasutada kustutit, mille etiketile on see peale kirjutatud.
Mõnel on selleks märgitud eraldi tähis E.
Vahtkustuti – sobib puidu, paberi, tekstiili, õli, bensiini, plastmassi, rasva,
bituumeni, kummi kustutamiseks. Vahtkustuti tekitab küll täiendavaid
niiskuskahjusid, kuid ei kahjusta neid ruumi osasid, kuhu kustutusainet ei
suunata. Vahtkustutite valimisel on eriti oluline jälgida, kas sobib ka
elektripinge all olevate seadmete kustutamiseks (kaasaegsed
tehnoloogiad seda võimaldavad).
Vesikustuti – sobib puidu, paberi, tekstiili kustutamiseks. Sobib kasutamiseks
sellistes ruumides, mida kasutatakse eelnimetatud materjalide
ladustamiseks jne. Ära kasuta vedeliku, elektri või metalli põlemise
korral!
Pulberkustuti – kõige levinum ja enamike materjalide kustutamiseks on sobiv
ABC-klassi pulberkustuti. Sellega saab kustutada peaaegu kõiki
igapäevaseid asju ning peale kustutamist on võimalik suhteliselt lihtsalt
(tolmuimejaga) jäätmed kokku koguda. Probleemiks on ruumis olevad
elektroonikaseadmed, mida pulbri kasutamine võib kahjustada.
Süsihappegaaskustuti – sobib õli, bensiini, plastmassi, rasva, pingestatud
elektriseadmete ja -juhtmete kustutamiseks. Süsihappegaaskustuti
peamised ohud on seotud väljuva gaasi väga madala temperatuuriga, mis
võib oskamatul kasutamisel tekitada külmakahjustusi. Samuti peab peale
kinnises ruumis kustutamist sealt hapniku kontsentratsiooni vähenemise
tõttu lahkuma. Probleemiks võib olla ka taassüttimine, sest jahutuse ja
lämmatamise efekt on lühiajaline ning võib uuesti süttida.
Ära kasuta metalli põlemise korral.
Väikelaevale tasub muretseda
mitmeotstarbeline pulberkustuti.
 Pulberkustuti katab tule pulbriga nii, et
sinna ei pääse enam hapnikku.
 Väiksemal laeval peaks olema min 2 kg,
suuremal mitu 4-6 kg kustutit.
 Jälgi, et kustutil oleks peal vähemalt
klassid B ja C.
 Kustutit tuleb regulaarselt lasta kontrollida
ja vajadusel täita!

Mida teha?
Kui märkad laeval tuld, anna meeskonnale sellest märku –
“Tuli lahti!”
Seiska mootor, jälgi, et alus jääks nii, et tulekolle oleks
võimalikult allatuule ja paadilviibijad pealttuule – takistab
tule kiiret levikut ja hoiab laeval viibijad eemal mürgisest
suitsust. Siin võib nt kasutada triivankrut.
Selga päästevestid, kätte tulekustutusvahendid!
Võimalusel kustuta tuli tulekustutustekiga, eemalda põlev
aine või kasuta tulekustutit!
Kui tuli on kajutis – sulge kõik luugid ja ventilatsiooniavad,
et hapnik enam ligi ei pääseks!
Kuidas kasutada?





Eemalda splint
Seisa paari m kaugusel ning sihi pealttuule
tulekolde serva
Vajuta käepidemed kokku ja suuna kustutusaine
leekide tekkekohale
Liiguta juhikut küljelt-küljele ning püüa niimoodi
edasi liikudes leegid summutada või kustutada
Kustuta seni, kuni leegid on kustunud
Päramootori kustutamiseks kasuta pulbervõi süsihappegaaskustutit. Ära võta maha
mootorikatet ega eemalda kütusevoolikut.
 Lase kustutusainet mootori
õhuvõtuavasse, mõne minuti pärast ava
mootorikate ja kontrolli kahjustuste ulatust.
 Väiksematel alustel tuleb päramootor
kustutada tulekustutustekiga – visata tekk
üle mootori, voltida või suruda vastu
päramootori jalga. Niimoodi hoida seda
vähemalt 5 minutit.
