Transcript Väikelaeva käsitlemine

Väikelaeva
käsitlemine

-
-
Aluste jaotamine käituri järgi:
Sõukruvi
Voith-Schneideri vint
Sõuratas
Jugakäitur
Aluste jaotamine veel püsimise järgi
Aerostaatika
 Hüdrodünaamika
 Hüdrostaatika

Aluse mõõtmed
Aluse gabariitmõõtmed
Jõuseadme paigutus
Päramootor
Sisepäramootor
Sisemootor
Rool

-
-
Pannes rooli mingi nurga võrra pardasse:
Alus pöörab
Alus triivib
Aluse kiirus väheneb
Väikelaeva rooliseadme skeem
Rooli mõju juhitavusele
Pööratavus

Pöördediameeter
sõltub roolilaba nurgast
ja lastimisest
Pööratavuse muutumine olenevalt tuulest
Laevale pöördel mõjuvad jõud
Veevoolu mõju roolilabale
Vint, sõukruvi
Jõud vindil:
- PIKIJÕUD – jõud, mis paneb aluse
edasi/tagasi suunas liikuma
- PÕIKIJÕUD – jõud, mis paneb aluse ahtri
teatud suunas liikuma
Sõukruvi mõju juhitavusele
Voith-Schneideri vint
Ühe vindiga laev – käik edasi
Liikumise algstaadiumis ahter kaldub
parema sammuga vindi korral paremale,
vasaku sammuga vindi korral vasakule
 Kiiruse kasvades ja stabiliseerudes kaldub
ahter aga vastupidiselt eelöeldule
 Laev keerab paremini vindi pöörlemise
suunas

Ühe vindiga laev – käik tagasi
Parema sammu vindi korral laeva ahter
liigub vasakule
 Vasaku sammu vindi korral laeva ahter
liigub paremale
 Laev keerab paremini vindi pöörlemise
suunas

Ühe vindiga laev
Kahe vindiga laev
Reeglina paremas pardas parema
sammuga vint ja vasakus pardas vasaku
sammuga vint.
 Laev nii edasi- kui ka tagasikäigul liigub
otse.

Manööverduselemendid
… laeva omadus arendada või hoida mingit kindlat
liikumisviisi või vahetada üht liikumisviisi teisega.
Manööverdamine oleneb mõõtmeist, tonnaažist,
koormatusest, konstruktiivseist omadusist,
sõidutingimustest. Manööverdamise eelduseks on
veejuga – seisev alus on juhitamatu.
 Pööratavus (diameeter, MOB pööre)
 Väledus (kiirus ja inerts)
- määratakse kindlaks proovisõidul
- tunnusarvud on aeg ja tee pikkus
MANÖÖVERDAMISE KVALITEEDI AINSAKS
KRITEERIUMIKS ON OHUTUS
Manöövri korrigeerimine
HINDA eri jõudude mõju
 RAKENDA kontrollitavad jõud
 JÄLGI jõudude mõju
 KORRIGEERI vajadusel manöövrit

Kontrollitavad jõud:
Käiturid
Roolid
Põtkurid
Ankrud
Puksiirid
Haalamisotsad
Mittekontrollitavad:
Tuul
Lainetus
Hoovus
Hüdrodünaamiline efekt
Eriolukorrad







Sõit halva nähtavusega
Sõit ranna lähedal ja kitsustes
Sõit tormiga ja ohud merel
Ankrusse jäämine ja ankrupaigast lahkumine
MOB manööver
Pukseerimine ja sildumine erineva tuulega
Manööverelemendid
Sõit halva nähtavusega





Vähendada veeväljasurvet, määrata asukoht,
sügavus, teiste laevade positsioon, vaatlus.
Lülitada sisse ja kasutada seadmeid koha ja
avariiohu kindlaks tegemiseks. Vaikust!
Päästevestid selga!
Radarpeegeldi masti. Ankrud valmis.
Ootamatu ohtlik sügavus: stopp, tagasikäik,
ankrusse olukorra täpsustamiseks
Sõit ranna lähedal ja kitsustes










Sõitmine liitsihtide (ka looduslike) järgi
Suuremastaabiline kaart.
Kontrollida kohta ujuvmärgistuse ja tuletornide sektorite järgi.
Ohtlikud peilingud ja distantsid.
Pöördepeilingud ja distantsid.
Kiiruse vähendamine.
Kohamääramine enne ja pärast pööret ning iga 10 min tagant
Lihtsaim observatsioon: sõitmine piki   ja kaldamärgi 
Kajaloodi pidev kasutamine
Laevateedel pööretel nurki mitte lõigata.
Sõit tormiga








Laev tormiklaariks (avaused, varustus, pv)
Kontrollida: pilsipump, ämber, hauskar
Likvideerida tankides vabad pinnad
Tormitross tekile
Tuule suund beidevind või bakstaak
Varjusadam, kinnine reid, varjav neem
Ohutu kurss ja kiirus
Päramootori kinnitus trossiga
Avarii, tormiohu jm juhtudel otsustab väikelaevajuht, lähtudes konkreetsest
olukorrast, kas jätkata sõitu, suunduda varjusadamasse, ankrukohale või
paluda kõrvalist abi.
Ohud tormiga, ohutud võtted






Suur laine (eriti pärilaine) peatab laeva, keerab ümber
poordi või isegi üle täävi.
Laineharjale jõudes ja laskudes hoida laev 90° nurga all
laine frondiga.
Murdunud laine ületamine on ohutum .
Vastulaine korral väike diferent ahtrisse, kui vöör pole
liiga kerge (muidu lainele tõusul kuuletub halvasti).
Tagasipööre sooritada laineharjade vahel.
Hoiduda madalast veest.
Küljega vastu lainet
Suur kreen, esemete vallandumine, ümber paiskumine.
Risti laineharjaga
Laineharjal võib kaotada püstuvuse, kui kauaks sinna
püsima jääda, kui laev on kerge.
Sõit ahtrilaines
Ohtlik siis, kui laine kiirus on võrdne või peaaegu võrdne
laeva kiirusega.
Randumine tormiga





Triivankur ahtrist vette.
Sõita laine merepoolse nõlva peal, kuni laine
murdub.
Oodata järgmist lainet järgi vähendades V või
jäädes seisma ja sõita laine peal edasi.
Kaldale tuleb sõita laineharjal.
Kaldal kaater kiiresti laineulatusest edasi
tõmmata.
Pukseerimine ehk sleppimine


Üks või enam laeva slepptou abil (suuremad ja raskemad eespool,
vältida tuleb järske tõmbeid, diferent ahtrisse ja roolimees jeerimise
vähendamiseks, korpuse vigastuse tõttu pooluppunust heita välja
varustus ja varud, käepärast olgu terav nuga või kirves).
Pardaga (lühike sõit, vaikne vesi, vendrid, ahtrid kohakuti,
tagasipööre).
RISKID:
• Korpuse ja vindi vigastamine
• Slepptou pollari või knaabi väljarebimine
• Slepptou katkemine ja sattumine vinti
• Kreen slepptou kinnitamisest ühte poordi
• Ümberminek tekkinud vastuvooludest
Slepptou
Lainetuseta ja madala vee puhul ning tugeva
veevoolu korral mitte lasta toud vette (vindi ja
laeva põiki keeramise oht)
 Slepptou pikkus peaks olema võrdne ühe või
mitme laine pikkusega (mida pikem slepptou,
seda sujuvam sleppimine)
 Kinnitamine: knaabid, pollarid, pingid, pelid
keilutid, luugid, pealisehitused, korpus

Ankrud
Vajalik ankru kaal (kg) = paadi pikkus (m) +
paadi laius (m) + paadi kaal (t).
Vajalik ankru pidavus saavutatakse, kui ankru
otsa on viiratud vähemalt 4—5 veesügavust.
Ankru tööpõhimõte
Ankruotsa läbimõõt

Ankruotsa materjaliks peaks olema polüamiid või
polüester.
paadi kaal (t)
ankruotsa läbimõõt (mm)
tõmbetugevus (kg)
0,2
10
1500
0,5
12
2200
1,0
12
2200
2,0
14
2900
3,0
16
3700
4,0
18
4500
Paadi kinnitamine poile
Tee kindlaks, et ringid ei kattuks.
Tuul ja hoovus ühest suunast
Tuul ja hoovus eri suunast
Ankru säär peab lebama pinnasel. Selleks on vaja
ankruotsa, mille pikkus on 8 korda suurem kaugusest D
(ankruklüüsist põhjani).
Sildumis- ja haalamisvahendid
a – piiteng ehk ristpollar
b – ühe postiga piiteng
c – kiip
d, e – knaabid
f – korkvender (parda kaitseks laevade
sildumisel pardati või kai äärde)
Kai äärde kinnitumine

Arvestada tuleb tuule suunda ja tugevust ning veetaseme võimalikku
kõikumist. Paadi kinnitusotsteks sobivad polüpropüleen- ja polüesterotsad,
ankruotsteks – punutud polüester- või polüamiidotsad, parem oleks
ankruotsa ja ankru vahele kinnitada 1-1,5 m ankruketti.
Nn sissesõit – siis kui on piisavalt ruumi.
Selle asemel, et püüda alust kohe õigesse
asendisse saada, suuna vöör selliselt nagu
joonisel ning kasuta mootorit laeva
suunamiseks.
Veel kinnitusvõimalusi kai juures
Sildumine tuulega
Lahknemine, möödasõit
Lähenemine kaldale
Madalikult pääsemise võimalusi
MOB







Päästerõngas vette, teade ja jälgida
Fikseerida koht GPSiga, el-kaardil, radaril
MOB manööver, 3 pikka signaali, lipp Oskar
Teade eetrisse
Öösel lülitada prožektorid sisse
Sissekanne logiraamatusse (aeg, koht jms)
Vahendid alajahtumise vastu ja
esmaabivahendid
MOB manööver mootorjahiga
MOB manööver kaatriga
 tuul
Lähenege inimesele vastu tuult ja viimase manöövriga
tooge päästetav laeva suhtes kohta, kust saab ta
pardale aidata.
MOB manööver purjejahiga
MOB sling

Heitke vette ja sooritage ring ümber
päästetava
Inimese otsimine sektormeetodiga

Ühe kursi
pikkus võrdub
nähtavuse
kaugusega
Inimese otsimine ruudumeetodiga
Inimese otsimine halsimeetodiga
Inimese otsimine kiire vooluga jões