Astronoomilised liikumised (2) ja koordinaatsüsteemid Mario Mars Tallinna Tähetorn [email protected] Tähtede omavaheline liikumine Pretsessioon • Maa telg ei ole kogu aeg samas asendis. • Telg teeb täispöörde 25725 aastaga. • Avastaja.
Download ReportTranscript Astronoomilised liikumised (2) ja koordinaatsüsteemid Mario Mars Tallinna Tähetorn [email protected] Tähtede omavaheline liikumine Pretsessioon • Maa telg ei ole kogu aeg samas asendis. • Telg teeb täispöörde 25725 aastaga. • Avastaja.
Astronoomilised liikumised (2) ja koordinaatsüsteemid Mario Mars Tallinna Tähetorn [email protected] Tähtede omavaheline liikumine Pretsessioon • Maa telg ei ole kogu aeg samas asendis. • Telg teeb täispöörde 25725 aastaga. • Avastaja Hipparhos -129. aastal. • Pretsessioon põhjustab taevapooluste nihkumist pikema aja jooksul. Pretsessiooni liigid (a) telje pretsessioon (b) orbiidi pretsessioon Pretsessiooni põhjused • Pretsessioon on taevakehade ja nende orbiidi orientatsiooni aeglane perioodiline muutumine teiste taevakehade gravitatsiooniväljas. • Maa telje pretsessiooni põhjustab Maa lapikus ja sellest tingituna laperdab ta Kuu ja Päikese gravitatsiooniväljas. Maa orbiidi pretsessiooni põhjustavad planeetide gravitasioonide häiritused Pretsessiooni tõttu • Põhjanael ei asu alati põhjas. Nutatsioon Nutatsioon on Maa pöörlemistelje pretsessiooni perioodiline häiritus. Suurimat nutatsiooni põhjustab Kuu orbiidi kalde perioodiline muutumine Maa ekvaatori tasandi suhtes (18 a.) Avastas Bradley 1737. aastal. Maa pöörlemistelje kalle • Maa telje kalle ekliptika tasandi suhtes on 23,5 kraadi. • Pöörlemistelje asendist on tingitud aastaajad, mitte Maa kaugusest Päikesest. • Näiteks talvisel pööripäeval on Maa Päikesele lähemal. Aastaajad • Kuna Maa telje asend lühikese ajavahemiku jooksul peaaegu ei muutu, siis aasta jooksul valgustatakse planeedi pinda erinevalt. • Poolustel on suvi ja talv vahetuses. Aastaajad Suvine ja talvine pööripäev • Suvisel pööripäeval 23,5⁰ põhja • • • • laiuskraadil Päike ei looju – polaarpäev. Samal ajal on lõunapoolkeral polaaröö. Suvine pööripäev 21. juunil. Talvine pööripäev 22. detsembril. Maa telje asend on vastavalt Päikese poole või Päikesest eemale. Kevadine ja sügisene pööripäev • Kevadisel ja sügisesel pööripäeval on öö ja päev võrdse pikkusega. • Kevadine pööripäev on 21. märtsil. • Sügisene pööripäev on 23. septembril. • Päike läbib sel ajal taevaekvaatorit, mis tähendab seda, et telje kõik punktid on ühesugusel kaugusel Päikesest. Suvine pööripäev Talvine pööripäev Aastaaegade tekkimise mehhanism Päeva pikkus • Päev on defineeritud kui ajavahemik, mis kulub Maal täispöörde tegemiseks. • Päeva saab defineerida erinevalt: Juuliuse päev on ajavahemik, mis kulub Päikese suhtes täispöörde tegemiseks. Sideeriline päev – tähtede suhtes ... Päeva pikkus • Juuliuse ehk päikese päev on 24 tundi pikk. • Sideeriline päev – 23 tundi 56 min 4 sek • Tavaelus kasutatav aeg on määratud Päikese järgi. • Astronoomias kasutatakse sideerilist aega, kuna uuritakse kaugemaid objekte. Kuu liikumine • Kuu pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ümber Maa. • Kuu orbiit erineb ekliptika tasandist 5⁰. • Kuu üks ja sama külg on pööratud Maa poole, millest järeldub, et tiirlemise periood= pöörlemise perioodiga. • Kuu faasid vahelduvad sünoodilise perioodi tagant (29,5 päeva). Sideeriline 27,3 päeva. Kuu liikumine • Kuu faasid tekivad tema erinevatest asenditest Maa ja Päikese suhtes. • Valed arusaamad: 1) Kuu faasid tekivad Maa varjust 2) Kuu tagakülg on valgustamata Kuu faasid Veenuse faasid Kuu looded • Kuu ja Maa mõjutavad teineteist gravitatsiooniliselt. Loodelised mõjud A – tõusu piirkond; B – mõõna piirkond Varjutused • Iga keha vari koosneb kahest komponendist: täisvari ja poolvari. Päikesevarjutus • Kui Kuu on Maale kõige lähemas asendis, siis ta on sama suur kui Päike (0,5⁰). • Ainult sel juhul saab tekkida täielik päikesevarjutus. • Muudel juhtudel toimub osaline päikesevarjutus. Päikesevarjutus • Täielik varjutus leiab aset iga 18 kuu tagant kusagil Maal. • Samas kohas toimub täielik varjutus iga 360 aasta tagant. Eestis on võimalik täielikku varjutust näha aastal 2126. • Täielik varjutus kestab 7,5 minutit. • Varju liikumise kiirus ekvaatoril on 1730 km/h ja varju koonus on 269 km. Kuuvarjutus TALLINNA TÄHETORN Koordinaatsüsteemid Süsteeme valitakse vastavalt vajadusele. Vaatleja Süsteem Nullpunkt Maapinnal topotsentriline horisont Maa tsentris geotsentriline ekvaator Päikese tsentris heliotsentriline ekliptika Geograafilised koordinaadid • Laius : nurkkaugus ekvaatorist pooluste suunas (põhja, lõuna) – 0o = ekvaatoril – 90o N= põhjapoolusel – 90o S = lõunapoolusel • Pikkus : nurk ida ja lääne suunas nullmeridiaanist. • Meridiaan : põhja- ja lõunapoolust läbiv suurring. • Nullmeridiaan on kokkuleppeline, mis läheb läbi Greenwhitchi Observatooriumi. See asub Suurbritannias. Geograafilised koordinaadid Horisondilised koordinaadid • on seotud vaatleja asukohaga Maa peal ehk horisondi ja seniidiga vaatleja kohas. • Taevakeha asimuut (A) - nurk meridiaantasandi ja taevakeha läbiva vertikaaltasandi vahel ning seda loetakse lõunapunktist alates lääne poole 0-360°. • Kõrgus (h) - nurk taevakeha suuna ja horisondi vahel, mida mõõdetakse mööda vertikaali ehk kõrgusringi kaart. Horisondilised koordinaadid Horisondilised koordinaadid Horisondilisi koordinaate on sobiv kasutada siis, kui me tahame leida taevakehade tõuse ja loojanguid, sest need nähtused on seotud horisondiga. Taevakehade horisondilised koordinaadid muutuvad pidevalt Maa pöörlemise tõttu. Heliotsentrilised ehk ekliptilised koordinaadid • Kasutatakse päikesesüsteemi kirjeldamisel • ekliptiline pikkus () - nurk piki ekliptikat alates kevadpunktist kuni ekliptika ja taevakeha laiusringi lõikepunktini (läänest itta, 0 kuni 360 kraadini). • ekliptiline laius () - on nurk taevakeha suuna ja ekliptika tasandi vahel (nurkkaugus ekliptikast). • kevadpunktis siis =0º, =0º Galaktilised koordinaadid • On seotud galaktika pöörlemisega • Galaktiline laius (b) • - mõõdetuna Galaktika tasandist • Galaktiline pikkus (l) • - piki Galaktika ekvaatorit • Galaktika keskmes b =0º, l =0º amburis