Aiakujunduse alused Meede 1.1 projekt 1.0101.06-0422 Õppegrupp: aiandus Katrin Uurman [email protected] Millest räägime? 1. 2. 3. 4. 5. Aia eesmärgid ja tähtsus Kompositsiooni põhiprintsiibid Kujundamise põhiprintsiibid Aia tsoneerimine Aiaplaani visandamine.
Download ReportTranscript Aiakujunduse alused Meede 1.1 projekt 1.0101.06-0422 Õppegrupp: aiandus Katrin Uurman [email protected] Millest räägime? 1. 2. 3. 4. 5. Aia eesmärgid ja tähtsus Kompositsiooni põhiprintsiibid Kujundamise põhiprintsiibid Aia tsoneerimine Aiaplaani visandamine.
Aiakujunduse alused Meede 1.1 projekt 1.0101.06-0422 Õppegrupp: aiandus Katrin Uurman [email protected] 1 Millest räägime? 1. 2. 3. 4. 5. Aia eesmärgid ja tähtsus Kompositsiooni põhiprintsiibid Kujundamise põhiprintsiibid Aia tsoneerimine Aiaplaani visandamine 2 Vajalikud vahendid 1. 5...6 lehte A3 ja 1leht A1 suurusega valget paberit 2. 50cm pikkusega joonlaud 3. täisnurkne kolmnurk 4. keskmise tugevusega harilik piiats 5. kustutuskumm 6. teritaja 7. kleeplint 8. sirkel 9. tintenpenn (mõõduga 0,2) 10. värvilised pliiatsid 11. krundi alusplaan 3 Haljastuse tähtsus Taimestik on elav ja uuenev materjal. Selle abil saab muuta välisalad ja õued kauniks, koduseks ja tervistavaks. Samas ei tohiks aia kujundamine olla eesmärk omaette. Põhiülesandeks peaks olema inimesele hea elukeskkonna tagamine. 4 Hea elukeskkonna taotlemisel tuleb hoolitseda selle eest, et – aed oleks haljastatud, – krundil olevad ehitised harmoneeruks ümbrusega. Aia haljastamisel tuleks säilitada ja ära kasutada olemasolevaid loodustingimusi. 5 Tervikliku elukeskkonna moodustavad ümbrus, ehitised, õu ja elanikud. Aed rajatakse eelkõige selle kasutajatele ja peab seetõttu funktsionaalselt vastama nende vajadustele. Perel peab olema oma krundil mõnus olla. 6 Aeda ei tuleks kavandada ainult vaba aja veetmiseks. Lähiümbrus peaks pakkuma ka inimesi tegevusele innustavaid elemente. Aeda peab saama soovi korral muuta ja arendada. Sellepärast pole hea aeda ühekorraga valmis rajada. 7 Peamisteks aia kujundamise elementideks on taimed. Taimede kasvatamine ja kasutamine aia kujundamisel nõuab nende omaduste ja väärtuste tundmist. 8 • Taimede kasvatamise tähtsamad põhjused aias on – esteetilised väärtused – mikrokliima muutmine – müra summutamine – õhu puhastamine – pinnase sidumine – veevoolu reguleerimine – häiriva väljavaate varjamine – õue kujundamine – õue, krundi piiramine. 9 Aia kujundamine nõuab kulutusi, sest loodusmaastik ja taimestik sobivad aeda harva muutumatutena. Ehitised ja muud lahendused tuleks teha nii, et nad vajaksid võimalikult vähe hooldust ja muid kulutusi kuid samas oleksid esteetilised. 10 Aia eesmärgid 1. Millised võiksid olla aia eesmärgid? 2. Mida sooviksid näha enda aias? 11 Kompositsiooni põhiprintsiibid 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. sümmeetria ja tasakaal proportsioon rütm kontrats perspektiiv dominatsioon valgus värvus 12 Sümmeetria ja tasakaal Sümmeetriline vorm koosneb reeglipäraselt üksteise suhtes asetsevatest ja geomeetriliselt ning füüsiliselt võrdsetest osadest. Sümmeetriat on palju kasutatud ajalooliste regulaarparkide kujundamisel. Kaasajal kasutatakse sümmeetriat vähe. 13 Tasakaaluks nimetatakse võrdsust paremja vasakpoolsete vormi osade vahel. Eristatakse sümmeetrilist ja asümmeetrilist tasakaalu. 14 Asümmeetrilise ehk mittesümmeetrilise tasakaalu puhul on vasak- ja parempoolsed vormiosad võrdsed, kuid pole aimatavat reeglipärast vormiosade kordamist. See sarnaneb kangiefektile, kus lühemale jõuõlale peab mõjuma suurem raskus. 15 Mittesümmeetriline tasakaal tagatakse, kui nii paremale, kui vasakule antud vaates paigutatakse võrdselt tähelepanu nõudvad elemendid (näiteks suur tamm ja väiksem okaspuude rühm). 16 Sümmeetriline tasakaal eeldab mõlemate poolte vormiosade täielikku võrdsust. Looduse poolt kujundatus valitseb enamasti tasakaal, mis kusagil ei väljendu absoluutse sümmeetriana. Kaasajal on ranges sümmeetrilises tasakaalus olev kujundus sobiv koht, kus peab avalduma suurejoonelisus, ülevus, sundimatu rahu. 17 Tasakaalustatud elementide hulgast millegi esiletõstmiseks tuleb see teiste hulgast välja tuua, seejuures uudsus, ootamatus ja kontrast aitavad tähelepanu koondamisele kaasa. 18 19 20 Proportsioon ja mastaabilisus Proportsioon tähendab terviku ja tema osade omavahelisi suurussuhteid. Kujunduses on proportsioon ruumielementide suuruse, paiknemise, värvuse jt vahekordade kindlaks määramine üldises kompositsioonis. 21 Üheks proportsiooni reegliks on kuldlõike reegel Kasutatakse siis, kui mingi tervik on tarvis ebavõrdseteks osadeks jagada. Tulemus peab seejuures mõjuma meeldivalt. Kuldlõike reegel: väiksem kompositsiooni osa (3) suhtub suuremasse (5) nagu suurem suhtub tervikusse (8). Kuldlõiget väljendatakse valemiga 3:5=5:8. 22 23 Mastaabilisus iseloomustab kompositsiooni üksikosade teatavaid mõõtmevahekordi ning kogu kompositsiooni mõõtmevahekordi ümbrusega. Alateadlikult võrdleb inimene kõiki objekte just iseenda suurusega. 24 Näiteks 30m pappel tundub 100m kõrguse hoone kõrval kääbusena, kuid õunapuu kõrval on seesama pappel hiiglane. 25 26 Tüüpiline viga taimede grupeerimisel tehakse taimmaterjali vähese tundmise tõttu, kus kõrvuti kasutatakse väga suuri ja väga väikeseid liike (näiteks siberi lehis - dammeri tuhkpuu). Igale alale sobivad vastava suurusega taimed: – väikesesse, igast küljest piiratud siseaeda ei sobi suur, kahar puu; – suurele avatud platsile ei istutata mõnda kääbuspõõsast. 27 Paigutades hoone nurkadele laiavõralised või lehvikja võraga puud, tundub hoone laiem Hoone tundub kõrgem, kui nurkadele paigutatakse koonilise või sammasja võraga puud Nurkade peitmine taimestikku laseb esile tulla hoone fassaadil 28 Rütm Rütm tähendab elemendi kordamist kindla intervalli järel. Nt 5 puud on paigutatud ühte ritta samasuure vahega. Rütmi võib saavutada ka elementide ja intervallide või mõlema varieerimisega. Nt 5 puud ja 4 põõsast paiknevad reas vaheldumisi samasuurte vahedega, või 5 puud paiknevad reas erinevate vahekaugustega. 29 Rütm on saavutatud hekis siberi kontpuu sortide vaheldumisega 30 Rütm on saavutatud hostasortide vaheldumisega 31 Teatud elemendi rütmiline paigutus muutub tajutavaks, kui seda elementi esineb järjest vähemalt viis korda, vastasel juhul võib tekkida mulje sümmeetrilisest kujundusest Liiga suure intervalli kasutamisel väheneb või kaob kujundatus sisalduva rütmi haaratavus 32 ÜL Joonista 6 erinevat rida kasutades rütmi. Varieeri 1.intervalle, 2.elemente, 3.mõlemaid. Elementidena kasuta 4 okaspuud ja 4 lehtpuud ja 4 lehtpõõsast. Okaspuu tähisena kasuta kolmnurka, lehtpuu tähistamiseks ovaali ja lehtpõõsa tähisena ringi. 33 Kontrast Kujundusvõttena tähendab kontrast vormiosade vastandlikkuse rõhutamist. Kontrast tekib vastandlike vormi omaduste kõrvutamisel nagu näiteks suur-väike, tihe-hõre, püstine-laiuv jne. Kontrast on üks efektsematest vahenditest kompositsiooni loomisel. 34 Kontrastseid paare saab luua oma tunnetuse kohaselt pea-aegu igasuguseid vormi kujunduslikke omadusi kasutades. Tuleb jälgida, et kasutatud võrdluspaarid sobiksid ümbrusega. Liiga järsud või ebaloogilised kontrastid võivad kogu idee muuta olematuks. Seepärast ei kasutata ühtses kontekstis selliseid kujundusi, mille põhiideed on võetud maastikelt, mida looduses kunagi koos ei leidu, näiteks kõrb ja soo. 35 Levinuima kontrasti suur-väike kasutamisel tuleb olla ettevaatlik, sest väikese elemendi (inimesega võrreldes) paigutamine väga suurega kokku „neelab” väikese. 36 Teatud kontekstis võib kõrvutada mahult väga erinevaid elemente. Siis peab väike omama selliseid omadusi, mis teda suure suhtes teravalt esile tõstab. Nt väike dekoratiivne põõsas ei tule suurte puude taustal kaugvaates esile, ent lähivaates on ta selgesti eristatav ning huvitav. 37 Üht ja sama kontrasti korraga paljudes kohtades kasutades muutub kompositsioon ühenäoliseks ja igavaks. Kasutades korraga mitut erinevat kontrasti võib saavutada hoopis vastupidise efekti: kujundatu on kirju ning keeruline, seega raskesti haaratav. Kontrasti ei pea looma alati ühetüübiliste võrdluspaaride vahel, näiteks puu-puu, lill-lill. 38 Kontrasti peaks kasutama võimalusel kõikide elementide, nii omavaheliste, kui vastastikuste erinevuste rõhutamisel: näiteks taimmaterjal – hooned, taimmaterjal – pind, pind – pind, hoone – pind. Parema tulemuse saab, kui üks võrdluspool allutatakse teisele, üks moodustab “aluse”, teine “kaunistuse”. 39 Välisruumi loomisel on oluline leida võimalusi demonstreerimiseks looduses tavalisi, kuid haaravaid kontraste, mida pakuvad – valgus – vari, – reljeefi eripärad (küngas – lohk), – soojuse tajuga seonduvad nähted (tihe, hämar salu – külm; hele, hõredate puudega plats – soe), – dünaamika ja staatilisusega seotud nähted (tasane maa – voolav vesi), – kasvamise ja arenemisega seoses (noor – vana; vana kähar tamm ja noor kuusk). 40 Sellist kontrastide kasutamist on nimetatud “ahaa-efektiks”. Tüüpiliseks “ahaa-efekti” näiteks on pikk, tee kohal põimunud, varjuline, hämar ja jahe allee, mis lõpeb avara päikesele avatud platsiga: pimedus asendub valgusega, jahedus asendub soojusega, pikk, kitsas, suletud ja väljavenitatud ruum asendub avatud, avara ruumiga 41 Perspektiiv • Nähtust, kus vaatajast erineval kaugusel asetsevad ühesuguse suuruse ja kujuga objektid paistavad erinevatena, kusjuures kauguse suurenedes tunduvad objektid väiksematena, nimetatakse perspektiiviks. 42 • Perspektiivi tüübid: – joonperspektiiv – õhuperspektiiv • Joonperspektiiv – kauguse suurenemisel muutuvad vorm ja suurus • Õhuperspektiiv – kauguse suurenemisel muutuvad vorm, suurus ja värvus 43 • Joonperspektiivi tüüpiliseks näiteks on paralleelsete joonte koondumine ühte punkti horisondil (nt raudteerööpad). Sellist nähtust võib näha igasuguste maastikul asuvate parraleelsete joonte puhul (näiteks alleed). 44 • Kasutades perspektiivi saab mitmel viisil ruumi suurust kunstlikult muuta: – ruum tundub pikem, kui selle servadesse paigutatud elementide omavahelist vahet reeglipäraselt lühendada, – ruum tundub lühem, kui elementide omavaheline vahe kahaneb vaataja suunas, – ruum tundub pikem, kui elementide kõrgus vaatajast eemaldumisel reeglipäraselt kahaneb, – vastupidisel paigutusel tundub ruum lühem. 45 46 • Selliseid lahendusi kasutatakse minimaalselt, sest nad on vaadeldavad ainult ühest kohast. • Perspektiivist sõltub suuresti eksponeeritava haaratavus. • Vorm on paremini tajutav kauguselt, mis on 2...3 kordne võrreldes selle kõrgusega. Näiteks 50m kõrgust objekti on parem vaadata 100...150m kauguselt. 47 • Reljeefi ja perspektiivi huvitavamatest koosmõjudest on olulisemad: – ühtlaselt tõusev tasane pind näib pikem, kui analoogne horisontaalne pind, – ühtlaselt langev tasane pind näib lühem, kui analoogne horisontaalne pind, – huvitava siluetiga vertikaalseid elemente eksponeeritakse vaataja suhtes ülesmäge, taeva taustal, – horisontaalseid, madalaid elemente eksponeeritakse parema haaratavuse saamiseks vaatajast allamäge, 48 • reljeefi kõrgemad osad (künkad) tunduvad madalamad, kui kasutada nendel madalat taimestikku, • reljeefi kõrgematele osadele suurte puude paigutamine lisab nõlvale optiliselt järskust ning kõrgust. 49 • Õhuperspektiiv sõltub vaataja ja objekti vahelisest kaugusest ehk “õhu hulgast” objekti ja vaataja vahel. • Õhule omane sinine toon muudab objektide värvust ja ka piirjooni. • Sellest tingituna näivad objektid kaugemal sinaka varjundiga ning nende tegelik värvus avaldub alles suhteliselt lähedalt. • Mida lähemal objektile, seda teravam on tema siluett ja puhtam värvus. 50 • Objektide värvused järgnevalt: – – – – – kollane muutub roheliseks, oranž muutub määrdunud punaseks, sinine muutub vaid toonilt heledamaks, roheline muutub siniseks, violetne muutub siniseks (violetne toon muutub lühima maa jooksul teistega võrreldes), – valge muutub vähe, valged objektid paistavad tumedal foonil lähemal, kui nad tegelikult on. Kaugenedes objektist muutub valge kollasemaks. – must tooni ei muuda, muutub vaid hägusemaks. 51 • Siniste ja rohekate toonidega objektidel on omadus suhteliselt kiiresti kaotada oma piirjoonte teravus ning “sulada” kokku taustaga. • Paigutades selliste objektide taha tumeda tausta, tekib mulje varjudest ning nii süveneb näiliselt ka mulje ruumi sügavusest. • Heledad, hõbedased toonid seevastu toovad tausta ettepoole. 52 Dominatsioon • Domineerivus tähendab teatud vormi esiletulekut kas tähtsuselt või suuruselt teiste hulgast. • Silmapaistev vorm mõjutab kompositsiooni üldilmet kõige rohkem, seetõttu allutatakse kujundus ühele (või ka mitmele) põhielemendile. • Neid nimetatakse dominantideks. 53 • Dominant määrab kompositsiooni mastaabid ja kujundusvõtted (nt värvused). • Keerulisemate vormide juures võib esineda ka aladominante, mis domineerivad lokaalselt, kuid kokkuvõttes alluvad siiski põhidominandile. • Sellist jaotust kohtab suurtel haljasaladel, kus tervet ala ei ole võimalik korraga näha. 54 • Ajaloolistes regulaarparkides domineerib tavaliselt hoone, mille kogu kujundus on allutatud teljesuunalisele orienteeritusele: – telje ühes otsas asub hoone, teises mingi muu atraktiivne rajatis. • Samas, liikudes sellises pargis leidub pidevalt tähelepanuväärseid elemente, mis domineerivad lokaalselt (kujud, purskkaevud jne). 55 56 57 • Kujundamisel võib dominandiks olla – hoone – veekogu – ehitis – skulptuur • Need ongi väiksemal haljasalal kompositsiooni loomise aluseks • Suurematel aladel allutatakse põhikujundus reljeefile ja ning taimmaterjalile 58 Valgus • Valgusega arvestamine kompositsiooni loomisel on eriti oluline, sest valguse ja varju suhetest sõltub eksponeeritava vaatemängulisus. • Sõltuvalt sellest, kuidas ajaliselt otsene päikesevalgus ruumiosale langeb, leidub varjulisi, poolvarjulisi ning päikesepaistele avatud alasid. 59 • Seetõttu moodustab kompositsioon tinglikult kogumi heledaid ja tumedaid laike. • Heledad laigud võivad olla näiteks – veepinnad, – muruplatsid, – teatud kattega teed, • tumedad laigud aga – puud, – varju jäävad alad jm. 60 • Kujundamisel on oluline valida eksponeeritavatele objektidele sellised asukohad, kus nad jäävad enamuse päevast täisvalgusse. • Eriti tuleb sellega arvestada dekoratiivse lehestikuga taimmaterjali paigutamisel, sest varjus kasvades ei pruugi taime dekoratiivsed omadused avalduda. 61 Sidrunmeliss `Aurea` ↑ Suur teeleht `Atropurpurea` → 62 • Valgustatuse omapära sõltub päikese asendist taevas. • Eesti laiuskraadil keskpäeval päikesekiirte nurk maapinna suhtes on umbes 53o. • Olenevalt kellaajast muutub valguse tonaalsus. • Eristatakse – hommikuvalgust – päevavalgust – õhtuvalgust 63 • Efektsem on hommikuvalgus, sest – atmosfäär on läbipaistvam – varjud on pikad ja selged – varjud annavad edasi täpselt objekti silueti omadusi. • Halvasti on vaadeldavad idakaartes asuvad objektid, kuna tõusev päike segab nende vaatamist. • Hommikuvalguses tulevad esile hästi need objektid, mis jäävad läände. 64 65 • Keskpäevavalgus on – ere, – pimestav – varjud on lühikesed ning teravad. • Värvid on kuldse varjundiga ja heledad, sellepärast tunduvad heledad pinnad ebaselged. 66 67 • Õhtuvalgus oma erilise tonaalsusega võimaldab suurepäraselt eksponeerida objekte nii idas kui ka lõunas. • Istumiskohad peaksid aias olema poolavatud õhtupäikesele. • Hämaruses kaotavad värvid tähtsuse, oluliseks muutuvad valged toonid ning valge värvuse osakaal. 68 69 • Päevased varjualad muutuvad pimedateks, mustad ja teised tumedad pinnad muutuvad eristamatuteks. • Elektrivalguse kasutamine muudab värvusi (näiteks roheline tundub sinine, valge sinakas või kollane jne). 70 Värvus • Kõikidel looduslikel pindadel on võime erinevalt neelata ja peegeldada neile langevaid valguskiiri. • Kui õie kroonlehed neelavad kõiki kiiri peale kollase, näeme õisi kollastena. • Kui kroonlehtedelt peegelduvad kõik kiired, näeme õisi valgetena. 71 • Võrreldes spektri värvusi näeme, et seal on kolm põhivärvust, millest saab tuletada kõiki teisi värvusi. • Põhivärvused on – punane – kollane – sinine • Neid nimetatakse ka primaarvärvusteks ehk esmasteks värvusteks. • Primaarvärvused ehk kromaatilised värvused moodustavad värviliste värvuste põhirühma. 72 • Segades omavahel primaarvärvusi, saadakse: – punane+kollane=oranž, – kollane+sinine=roheline, – sinine+punane=violett. Neid värvusi nimetatakse sekundaarvärvusteks. Segades värvusi edasi, saadakse tertsiaalvärvused. Näiteks liidetakse, kas kaks sekundaarvärvust või primaarvärvus ja sekundaarvärvus. 73 • Tertsiaalvärvused on – punane+roheline=punakaspruun – kollane+violett=kollakaspruun – sinine+oranž=sinakaspruun • Värviliste värvuste rühma vastandiks on akromaatiliste ehk neutraalvärvuste rühm. Siia rühma kuuluvad – valge – hall – must 74 Värvusring primaar-, sekundaar- ja tertsiaalvärvustega. 75 76 77 78 • Värvus on tihti üks vormi omadustest, mis tekitab vaatajas esimese emotsiooni. • Värvid mõjuvad inimesele emotsionaalselt erinevalt: – oranž ja punane mõjuvad ärritavalt, – roheline rahustab, – sinine ja violetne mõjuvad veidi rõhuvalt, – kollane ergastab, – tumedad toonid mõjuvad raskelt ja teevad ka vormi optiliselt raskemaks. 79 • Värvikombinatsioonid mõjuvad inimestele mitmeti. • Meeldivaid emotsioone tekitavad kolme põhivärvi (sinine, kollane, punane) kombinatsioonid ja neil põhinevad kontrastid. • Paremini mõjub korraga kahe põhivärvuse või selle varjundi kontrast – sinine- oranž – violetne-kollane – roheline-punane 80 • Igal värvil on oma värvitugevus ehk intensiivsus. • Värvuskontraste ei saa koostada põhimõttel 1:1. • Intensiivsemad värvused jäävad domineerima – kollane – oranž – punane. 81 • Mahuliselt saab vastuvõetavamad värvuskombinatsioonid: – 3: 5 kollane/punane – 3: 8 kollane/sinine – 3: 13 kollane/lilla – 5: 11 punane/roheline – 3: 8 oranž/sinine 82 Ülesanne! • Vaata järgnevat slaidi umbes minut. • Püüa meelde tuletada, mida nägid. • Vaata slaidilt üle, kus need objektid paiknesid, milline oli nende värvus. • Uuri, mis veel oli slaidil, mis meelde ei jäänud. • Analüüsi, millised objektid jäid meelde ja millised mitte, kus nad slaidil paiknesid ja millise värvusega nad olid. 83 84 • Neutraalvärvused (must, valge, hall) tasakaalustavad alati värvuskontraste (punased õied, rohelised lehed, must muld). • Valge võimendab kõiki värve ja teeb need erksamaks. • Must rahustab silma ning sobib kokku soojade toonidega (kollane, oranž, punane). • Enamus taimmaterjalist on põhivärvuselt looduses rohelised, mistõttu värviliste ja kirjude lehtedega liigid ei sobi põhiliikideks. 85 86 87 88 • Peale lehtede värvuse, on vegetatsiooni-perioodil taimede dekoratiivseimaks osaks õied, viljad ning ka lehtede sügisvärvus. • Selleks, et võimalikult hästi taim tema värvuslike omaduste tõttu ära kasutada, tuleb tunda taimede morfoloogiat ja fenoloogiat. 89 • Õitsemine kestab, olenevalt liigist, mõnest päevast kuni nädalateni. • Ka värviliste lehtede periood kestab liigiti erinevalt. • Taimestiku kasutamine annab varieerimiseks palju võimalusi, siin sõltub tulemus juba projekteerija fantaasiast. 90 • Haljasaladel kasutatavate ehitiste ja väikevormide värvus valitakse vastavalt kontekstile – ajalooline taust, – arhitektuurilised omapärad. • Soovitavad värvitoonid on – – – – must, hallid toonid pruunid toonid valge ja selle toonid (sh. beež, elevandiluu). • Meeles tuleb pidada, et vaid määrdumata valged pinnad mõjuvad hästi. 91 92 • Looduslikkust taotlevas kontekstis on ebasoovitavad – sinakasvalge – elektrisinine – erepunane jms • Neid kasutatakse ainult vajaduse korral – näiteks osutavad ja keelavad märgid. 93 • Erksaid värvusi (ka roostevaba, pärlmutrit, hõbedast, kuldset) võib kasutada hoonetega seotud aladel, kus sellist värvivalikut soosib vastav kujundus ning kus domineerivad tehiselemendid – sisehoovid – jalakäijate tänavad – välikohvikud • Sellistes situatsioonides tuleb värvivalik sobitada konteksti (kuigi uudsed lahendused võimaldavad enamasti ka värvivalikul suuremat vabadust). 94 • Üle kolme värvuse korraga mõjub rahutult, seejuures üks kasutatud värvustest peaks olema domineeriv ning üks neutraalne värv. • Lastemänguvahendite juures kasutatakse rõõmsaid toone, kuid siingi ei kasutata ühe elemendi juures üle nelja eri värvuse. • Valgustuspostid, metallprügikastid, pingid jms värvitakse tagasihoidlikult – must – pruun – tumehall – roheline. 95 • Looduslikus keskkonnas ei tule roheline hästi esile ja mõjub loomulikus roheluses ebameeldivalt. • Teatud elemendid, nagu turvapostid pingid, pergolad jms, on eriti atraktiivsed heledates toonides. • Meeles tuleb pidada, et ainult määrdumata valged pinnad mõjuvad hästi. 96 97 98 Ülesanne! Kasutades programmi Paint joonista taustale 3 ringi. Värvi taust punaseks, üks ring jäta valgeks ja kaks ülejäänud ringi erinevat tooni kollaseks. Vaheta tausta värve ning ringide värve jättes üks ring valgeks. Iseloomusta värvuste mõju, tugevust. Kasutades programmi Paint joonista taustale üks ring. Värvi ring punaseks. Vali valge värv. Vaata kontsentreeritult umbes 30 sekundit punast ringi. Seejärel värvi ring valgeks. Mida näed? Katseta erinevate värvidega. 99 Kujundamise põhiprintsiibid • Haljasala / aed tuleb kujundada ruumina, millel on kolm põhimõõdet: – pikkus – laius – kõrgus • Pikkust ja laiust mõõdetakse horisontaalpinnal ja kõrgust vertikaalpinnal. 100 • Kujundamisel tuleb lähtuda kolmest põhireeglist: – funktsionaalsus – ökonoomsus – esteetilisus • Õnnestunud lahenduse korral on need omavahel põimunud ja moodustavad ühtse terviku 101 • Hästi kujundatud ala peab vastama oma otstarbele, olema ökonoomne ja seejuures ka kaunis 102 1. Funktsionaalsus • ...ehk otstarbekus. Näitab vajadust, milleks ala loodud on. • Tänapäeval on haljasalade ülesandeks peamiselt puhke- ja sportimisvõimaluse loomine. Enamasti võib ühel haljasalal olla mitu funktsiooni... • Millised võiksid olla koduaedade funktsioonid? 103 Põhilised funktsioonid on: • tervisliku, esteetilise ja mugava elu- ja puhkekeskkonna loomine; • mikrokliima loomine/parandamine; • linnamaastiku mitmekesistamine; • ühendus eri ajastutest ja erinevate funktsioonidega hoonete vahel. 104 Sanitaar-hügieeniline funktsioon – õhu puhtana hoidmine (puhastamine); – õhu rikastamine hapnikuga; – õhust tolmu ja kahjulike gaaside väljafiltreerimine; – mikrokliima pehmendamine; – müra vähendamine. 105 Mikrokliima loomine ja selle pehmendamine – õhutemperatuuri alandamine (suvel 4...5oC); – õhuniiskuse, fütontsiidide* hulga suurendamine; – tuule- ja lumetõke. * fütontsiidid soodustavad õhu isepuhastumist, samuti hävitavad mikroorganisme. 106 • Linnades halvendab hoonete, tänavate ja väljakute kivist pind mikrokliimat • Linnas on õhutemperatuur 0,7…1oC kõrgem kui linnalähedastel aladel. Vaiksel suvepäeval võib erinevus olla 7…10oC • Mida selle parandamiseks teha? 107 Saastunud õhk... • Inimtegevuse tulemusena on CO2 kontsentratsioon õhus suurenenud, mis põhjustab kliima muutuseid. Milliseid? • Samal ajal väheneb aga hapniku hulk. • Õhus olevat CO2 seob ja rikastab õhku hapnikuga taimkate, eriti puud. 108 • Linnade õhk saastub – tootmisjäätmetega – autode heitgaasidega – suitsuga – tänavate tolmuga • Puud filtreerivad õhust tolmu, kahjulikke gaasilisi ühendeid ja isegi radioaktiivseid aineosakesi. Juba 5…10m laiune puude/põõsaste riba neelab õhus sisalduvast tolmust kuni 50%. 109 • Okaspuud filtreerivad õhku kogu aasta • Puuliikidest on õhu puhastajatena keemilisest saastatusest paremad – harilik tamm – Engelmanni kuusk – hobukastan – siberi lehis – harilik mänd 110 Fütontsiidide eritamise poolest jagunevad puu- ja põõsaliigid järgmiselt: grupp – kõige rohkem fütontsiide eritavad: harilik tamm, harilik vaher II. grupp – rohkesti fütontsiide eritavad: arukask, sookask, harilik mänd, harilik kuusk, haab, sarapuu, toomingas, harilik kadakas III. grupp – keskmiselt fütontsiide eritavad: siberi lehis, harilik saar, harilik pärn, sanglepp, hall lepp, siberi seedermänd, harilik pihlakas, suur läätspuu, harilik sirel, tatari kuslapuu 111 I. IV. grupp – vähesel määral fütontsiide eritavad: harilik jalakas, harilik kikkapuu V. grupp – kõige vähem fütontsiide eritavad: punane leeder, türnpuu, harilik paakspuu Okaspuud eritavad fütontsiide aasta läbi peaaegu muutumatul hulgal, enamikel heitlehistel puuliikidel aga väheneb sügisel nende eritamine. 112 • Müra summutamine – Müra all mõistetakse kõiki helisid, mille kuulmine ei ole meile vajalik, olgu see kas või meeldiv muusika naabrusest ajal, mil meil puudub soov seda kuulata. 113 – Müra tugevuse põhiline alanemine on tingitud helienergia peegeldumisest puude ja põõsaste lehtedelt (okastelt) ja okstelt. – Lehtpuude võrad neelavad 26% neile langevast helienergiast, 74% sellest aga peegelduvad ja hajuvad. – Müra peegeldumine sõltub müra sagedusest, lehestiku tihedusest, asetusest ja puuliigist. 114 2. Ökonoomsus • ...on õigesti organiseeritud ja põhjalikult läbimõeldud töö tulemus. • Ökonoomsus ei tähenda lühiajalist kokkuhoidu, vaid kulutuste kokkuhoidu pikema aja jooksul. 115 • Haljasalade ökonoomsuse näitajaks on haljasala ühe ühiku kohta pikema perioodi jooksul tehtud minimaalsed kulutused aastas. • Samas ökonoomsusega ei tohi haljasala kunstiline väärtus väheneda. • Ökonoomne haljasala peab olema maksimaalselt otstarbekas. 116 3. Esteetilisus • ...on haljasalade hindamisel esmajärguline – on seotud haljasala psühholoogiliselt mõjuvate omadustega – Kuidas võivad haljasalad inimestele psühholoogiliselt mõjuda? – Millised tunded võivad haljasalal tekkida ja mis võib olla selle põhjustajaks? 117 Tsoneerimine – Tsoneerimine (funktsionaalne tsoneerimine) on projektlahenduse väljatöötamisel esimeseks etapiks. – Tähendab projekteeritava maa-ala jaotamist erineva funktsiooniga väiksemateks osadeks. 118 • Koduaiad tsoneeritakse tavaliselt kolmeks osaks: – eesaed; – külgaed; – tagaaed. – Millised võiksid olla eesaia, külgaia ja tagaaia funktsioonideks? – Millised objektid, elemendid võiksid nendes aiaosades olla? 119 Ülesanne • Analüüsi järgneval slaidil olevat aeda • Kus paiknevad erinevad aiaosad • Millised elemendid vastavates aiaosades paiknevad 120 121 Tänan tähelepanu eest! 122